Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Eesti Ehitusinseneride Liit kuulutab välja konkursi “Aasta Ehitusinsener 2015”

12.01.2016 Tõnu Toompark

Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) kuulutab välja konkursi „Aasta Ehitusinsener 2015“, jätkates kahel eelmisel aastal alustatud traditsiooni. Konkursi eesmärgiks on väärtustada ehituse valdkonna insenerikutset ning tunnustada inseneritegevusega silmapaistnud isikuid.

Tingimused „Aasta Ehitusinsener 2015“ aunimetuse saaja nominentide esitamiseks on järgmised:

Nominente võib esitada projekteerimise, ehituse, omanikujärelevalve, hariduse, teaduse ja tehnika valdkonnas.
Nominentide esitamise viimane tähtaeg on 31.01.2016.
Arvesse lähevad konkursi väljakuulutamise aastal valminud tööd.

Nominentideks võivad olla ehituse valdkonna insenerid (k.a. bakalaureuse kraadiga insenerid). Nominendid ei pea olema EEL-i liikmed.

Nominentide esitamiseks tuleb täita „Aasta Ehitusinsener 2014“ ankeet ning saata e-posti aadressil: sandra.uustal@ehitusinsener.ee või lihtposti teel: Eesti Ehitusinseneride Liit, A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn.

„Aasta Ehitusinsener 2015“ aunimetuse saaja tehakse teatavaks EEL-i 2016 a. esinduskogul.

„Aasta Ehitusinsener 2013“ tiitli pälvis Tiit Joosti AS-st Merko Ehitus Eesti.

„Aasta Ehitusinsener 2014“ tiitli pälvis Jaanus Somelar OÜ-st Pakrum.

Eesti Ehitusinseneride Liit on Eesti Vabariigi ehitusala inseneride vabatahtlik ühendus, kuhu kuulub ca 500 ehitusvaldkonna inseneri ning kollektiivliikmetena Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, Eesti Geotehnika Ühing ning Eesti Veeinseneride Liit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Novembris turistide arv majutusettevõtetes vähenes

12.01.2016 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus 2015. aasta novembris 207 000 sise- ja välisturisti ehk 3% vähem kui 2014. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Novembris peatus majutusettevõtetes 124 000 välisturisti, mis oli 7% ehk ligi 10 000 turisti võrra vähem kui 2014. aasta novembris. 69% turistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Soome turistide arv vähenes novembris 5%. Jätkuvalt väheneb Venemaalt saabuvate turistide arv, novembris peatus majutusettevõtetes 38% vähem Venemaa turiste kui 2014. aasta samal kuul.

Läti turistide arv suurenes 2% võrra. Eesti turismi suurematest partnerriikidest saabus eelmise aasta novembriga võrreldes rohkem turiste Saksamaalt, Suurbritanniast ja Poolast. Vähem turiste saabus Rootsist, Norrast ja Prantsusmaalt. Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv. 77% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu linn, kus peatus vastavalt 7% ja 4% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest.

40% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 83 000, mida oli 4% rohkem kui 2014. aasta novembris. 53% siseturistidest olid puhkusereisil ja 30% tööreisil. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu maakonnas 17% ning Tartu maakonnas 12% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Novembris pakkus külastajatele teenust 887 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta. Täidetud oli 42% tubadest ja 32% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis novembris keskmiselt 36 eurot ning oli euro võrra kallim kui 2014. aasta novembris. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju ja Lääne maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis vastavalt 43 ja 38 eurot.

Majutamine piirkonniti, november 2015
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	887	173	53	96	254	311
Toad	18 158	7 775	1 162	1 278	4 163	3 780
Voodikohad	40 606	16 456	2 421	3 058	9 535	9 136
Tubade täitumus, %	42	58	42	22	34	26
Voodikohtade täitumus, %	32	43	37	18	29	18
Majutatud	207 006	120 547	13 786	9 608	35 405	27 660
Ööbimised	387 179	212 102	26 633	16 296	82 409	49 739
Eesti elanikud	136 668	36 978	16 228	11 095	37 917	34 450
väliskülastajad	250 511	175 124	10 405	5 201	44 492	15 289
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	36	43	33	31	27	28

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.12.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Analüütikud skeptilised: üüritulu maksuleevendus on pseudolahendus ega muuda midagi

12.01.2016 Liina Valdre

Kui kinnisvaraanalüütikud on nõus, et üüriturgu peaks olema läbipaistvam, siis puudub neil usk selle aasta algusest jõustunud maksumuudatusse, mis lubab üürile andjatel üüritulult 20 protsenti kulusid maha arvata.

Kinnisvarabüroo Uus Maa anaüütiku Risto Vähi hinnangul on nii üürileandjad kui üürilevõtjad hakanud asja ametlikult ja ausalt ajamist hindama. „Väga palju üürileandjaid on hakanud ise makse maksma ja üürilevõtjad on uurinud, et kas see või teine korteri pakkuja on aus või mitte. Aususes nähakse stabiilsust,“ selgitab Vähi.

Samas ei usu Vähi, et neile, kes praegu üürivad mustalt, 20 protsendi maha arvestamine kuigi ahvatlevalt mõjuks. „Mina tegin kunagi ettepaneku, et igal inimesel võiks olla üks korter maksuvaba, sest näen, et see korter võiks olla inimesele teiseks pensionisambaks. Üks korter võiks olla maksuvaba ja kui on rohkem kortereid, siis võiks maksustada,“ tegi Vähi omapoolse pakkumise.

Ka kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark leiab, et üürituru korrastamine kui selline on väga mõistlik mõte, kuid ka tema jääb 20 protsendi maha arvestamise mõju osas skeptiliseks. „Olen seisukohal, et tegemist on pseudolahendusega, mis justkui peaks üürileandjatele leevendust pakkuma, kuid tegelikus elus seda ei tee,“ leidis Toompark.

„Tegemist on endiselt maksuga, mis rakendub kogu üüritulule. Oletame, et inimene teenis 3000 eurot aastas üüritulu ja tegi seda maksude mitte maksmise nimel mustalt. Tema maksukohustus oleks olnud 20 protsenti ehk 600 eurot. Maksusoodustusega tuleks maksukohustus 120 eurot väiksem ehk 480 eurot,“ on küsimus Toompargi sõnul selles, et kas see vahe on piisavalt suur, et panna ebaaus üürileandja ümber mõtlema.

Kui tegemist on veel väikelinna üürileandjaga, kelle üüritulu ei ole aastas mõõdetav mitmete tuhandete eurodega, vaid jääb aastas näiteks 1200 euro peale ehk 100 euro peale kuus. Sellisel juhul on maksuleevendus vaid 48 eurot aastas.

Toompark käib omalt poolt lahenduseks välja idee, mille erinevad eriala liidud on ka välja käinud. Nimelt näeb ta lahendust selles, et üürile andmine oleks eraisikust üürileandjale sootuks tulumaksuvaba. „See võtab ära igasuguse motivatsiooni üüritulu varjata. Üksi üürnik ei läheks sellises olukorras üürnikuna korterisse, kus temaga keeldutakse kirjalikku ehk turvalisust tagavat lepingut sõlmimast,“ põhjendas ta.

„Kui selise soodustus oleks ajaliselt piiratud – näiteks 10 aastaks – ja rakendatav väikestele üürileandjatele ehk neile, kellel on vaid üks korter, siis oleks kõikidel üürituru osalistel oluline motivatsioon turgu forsseeritud sammudega korrastama hakata,“ leiab Toompark.

Ta lisab, et kui turg korrastub, siis ilmub hallist ja mustast sektorist päevavalgele hulk üürileandjaid ning kui need üürileandjad soovivad kunagi väljaüüritud korterit müüa, siis rakenduks neile tulumaksukohustus müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. „Seni on seda maksukohustust edukalt välditud, sest kodu müümine on tulumaksuvaba. See on olnud omakorda täiendav motivaator, miks on olnud põhjust üürisuhet peidus hoida,“ lisas Toompark.

Ei ole piisav muudatus

Ka Ingvar Allekand Domus Kinnisvarast leiab, üürileandjad on ise tasapisi liikumas sinnapoole, et ei soovi võtta maksuriske ning pigem deklareerivad oma tulu korrektselt. Siin ei ole tema hinnangul küsimus maksuameti tegemistes või tegemata jätmistes.

„Kuid selline käitumine on minu arvates väga tugevalt seotud majandustsükliga – niipea, kui olud raskemaks lähevad, hakkavad inimesed ka kulusid kokku hoidma ja on valmis selle nimel suuremaid riske võtma. Seega, kui tahta püsivat tulemust saavutada, siis tuleb midagi muuta süsteemis,“ leiab Allekand.

Üüritulust 20 protsendi maha arvamine ei ole Allekandi sõnul kindlasti piisav muudatus, vaid pigem kosmeetiline. „See ei lahenda minu arvates mitte midagi. Ei üürileandja probleeme, mille tõttu üürikorterite turg niiöelda lonkab, ega muuda midagi ka üürnike käitumises.“

Omalt poolt teeb Allekand ettepaneku, et üüriga kaasneva kulu maksuvabastus tuleb anda üürnikule analoogselt eluasemelaenude intressi tulumaksuvabastusele. „See motiveerib üürnike oma üürisuhet deklareerima ning ei jäta võimalust varjatud üürituluks,“ leiab ta.

Sellega koos tuleks Allekandi sõnul ära lahendada ka elukondliku üüriga seotud käibemaksu küsimused, mis lahendaks ära ka mõne olulise probleemi üürileandjate jaoks.“Seega usun, et praegune muudatus seaduses ei muuda midagi olulist reaalses elus.“

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/analuutikud-skeptilised-uuritulu-maksuleevendus-on-pseudolahendus-ega-muuda-midagi?id=73405167

Statistika: positiivne majanduskasvu ootus hoiab kinnisvaraturu aktiivsena

12.01.2016 Tõnu Toompark

2015 III kvartali majanduskasv oli statistikaameti andmetel 0,7%. Tegemist on viimaste aastate ühe napina näitajaga.

Käesolevaks 2016. aastaks on majanduskasvu ootused kõrgemal jäädes valdaval 2,0 ja 3,0 protsendi vahele.

Lootuses, et prognoosid realiseeruvad ja majandus saab järgmissel aastal taas hoo sisse on elamispindade turul põhjust olla jätkuvalt aktiivne.

Majanduse kiiremalt kasvule pöördumine võtab maha riskid, et tööpuudus peaks oluliselt kasvama või et pankadel oleks põhjust elamispindade finantseerimise kraane kinni keerata. See omakorda lubab tarbijatel tõsiselt kodu ostmisele mõelda, sest valikuvõimalus on lai.

SKT jooksev- ja 2005. a. referentshindades, miljard €

SKT muutus (majanduskasv) püsivhindades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Maa-ameti kaardid avanevad nüüd ka mobiilsetes seadmetes

11.01.2016 Tõnu Toompark

Maa-ametil valmis populaarsest X-GIS maainfo kaardirakendusest uus versioon, mis põhineb mobiilisõbralikul HTML5 tehnoloogial ja on lisaks arvutitele kasutatav mobiilsetes seadmetes.

Uuel rakendusel on kaks kasutajavaadet: täisversioon ja mobiilne versioon. Mobiilses versioonis saab täiendavalt kaardil kuvada ka kasutaja asukohta ning oma liikumist ja liikumissuunda jälgida, kui aktiveerida jälgimisrežiim (teist korda asukoha määramise nuppu vajutades). Liikudes näidatakse kaardil seadme liikumise suunda ning nihutatakse aluskaarti kaasa nii, et liikuja on kogu aeg kaardi keskpunktis.

Uus teenus täidab senise tühja koha Maa-ameti kaardirakenduste portfellis (mobiilsed kasutajad) ja näitab prototüübina suunda, kuhu ametil on plaanis kaardirakendusi arendada, vabanedes järk-järgult vanast tehnoloogiast ning pakkudes oma kasutajatele tänapäevastele standarditele vastavaid teenuseid.

Senised 2007. aastast kasutusel olevad flash-tehnoloogial põhinevad kaardirakendused töötavad esialgu paralleelselt edasi, sest eelkõige mobiilsetele kasutajatele mõeldud uude rakendusse ei ole X-GIS-i kogu funktsionaalsus ning temaatilised andmekihid veel üle viidud.

Uus versioon on kättesaadav Maa-ameti geoportaalist või aadressilt http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ülemistele kerkivas Eesti suurimas kontorihoones peeti sarikapidu

11.01.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste Citys valmiv Eesti suurim kontorihoone Öpiku Maja saavutas oma lõpliku kõrguse, mille puhul peeti esinduslik sarikapidu tänutäheks enam kui 50 objektil tegutsevale ehitajale.

Eesti astronoomiakoolkonna rajaja Ernst Julius Öpiku järgi nime saanud majast saab Eesti suurim kontorihoone, mille esimene 22 000-ruutmeetrine hooneosa valmib selle aasta augustis.

Sarikapeost võtsid teiste seas osa ettevõtlusminister Liisa Oviir, Ernst Julius Öpiku lapselaps ja Briti poliitik Lembit Öpik, hoone arendaja esindajatena Mainor Ülemiste nõukogu esimees Ülo Pärnits ja juhatuse esimees Margus Nõlvak ning hoone ehituse peatöövõtja Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben.

Suursugune Öpiku maja saab olema keskseks hooneks Ülemiste City linnakusse loodavale uuele Öpiku kvartalile, kus rekonstrueeritakse lähiaastatel ka vanad tehasehooned moodsateks äripindadeks, avatakse MyFitness spordikeskus koos ujulaga, ehitatakse linnaku esimene korterelamu ja mahukas parkimismaja.

Lennujaama, Ülemiste järve, mere ja Tallinna vanalinna vaadetega Öpiku maja esimese torni 13 korrusel saab olema üle 14 000 ruutmeetri büroopinda. 1365-ruutmeetriseid tüüpkorruseid saab kasutada ühe suure büroona või jagatuna eraldiseisvateks väiksemateks kontoriteks. Lisaks on Öpiku majja planeeritud seminarikeskus, hoone esimesel korrusel saab olema avar fuajee ja kohvik ning maa-alusel korrusel autode ja jalgrataste parkla. Öpiku maja projekteerisid Agabus Arhitektid ja Architect 11, ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Palgad peaksid sel aastal hindadest kiiremini kasvama

11.01.2016 Tõnu Toompark

Eesti tarbijahinnaindeks alanes detsembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,9%. 2015. aasta kokkuvõttes ulatus hinnalangus 0,5 protsendini.

Hinnaindeksit mõjutas traditsiooniliselt kõige rohkem energia. Küte, elekter ja mootorikütused on aastaga oluliselt odavnenud. Kütused olid Eesti tanklates detsembris aastatagusega võrreldes 12% võrra odavamad. Toornafta hind oli eelmise aasta viimasel kuul maailmaturul eurodes arvestatuna 23% võrra madalam kui aasta varem.

Nafta hinna jätkuv alanemine selle aasta algul vähendab investeeringuid nafta tootmisesse, mis omakorda peaks pikemas perspektiivis nafta hinda tõstma. Ootame aasta teisel poolel nafta hinna ülepakkumise vähenemist ja nafta hinna stabiliseerumist 50 USD ümber ühe barreli kohta.

Toiduained olid detsembris Eestis aastatagusega võrreldes 0,6% võrra odavamad. Selle taga oli peamiselt piima- ja lihatoodete madalam hind. Aasta kokkuvõttes odavnes toidukorv Eestis 0,5% võrra. FAO globaalse hinnaindeksi järgi jätkus detsembris toiduainete hinnalangus kogu maailmas. 2015. aasta kokkuvõttes alanesid toiduainete hinnad USA dollarites arvestatuna ligi viiendiku võrra. Toiduainete hinna languse tõid kaasa suured varud, tagasihoidlik nõudlus ning USA dollari tugevnemine.

Sellel aastal peaksid tarbijahinnad Eestis tasapisi tõusma hakkama. Importkaupade hindu kergitab euro jätkuv odavnemine USA dollari suhtes aasta esimesel poolel. Lisaks tõstab hindu aktsiisimäärade tõus (alkohol, tubakas, mootorikütused ja maagaas). Teenuste hindu mõjutab tööjõu jätkuv kallinemine.

2016. aastal peaks netopalga kasv meie ootuste järgi ületama oluliselt keskmise tarbijakorvi kallinemist. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb palgatöötaja hinnatasemega korrigeeritud palgatulu sel aastal keskmiselt 4% võrra.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinna korter kallines mullu 6,6 protsenti

11.01.2016 Tõnu Toompark

Tallinna korteri ruutmeeter maksis 2015. aastal keskmiselt 1547 eurot, mis on 6,6 protsenti rohkem kui aasta varem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

Mullu tehti Tallinnas 8769 korteritehingut, mis on 16,2 protsenti enam kui 2014. aastal. Linnaosadest tehti enim tehinguid Kesklinnas ja Lasnamäel.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul oli 2015. aasta kinnisvaraturul tõeline rahuaeg. “Keegi ei oota suurt tõusu või langust ja jätkuv stabiilsus on kõige tervislikum,” ütles Vahter.

“Kinnisvaraturg jääb sarnaseks ka 2016. aastal. Laen on odav ja tehakse suhteliselt palju tehinguid, aga hinnad ei tõuse. Kui mõni arendaja kipub ahneks minema, siis näeb turg selle läbi ja kaup ei liigu,” rääkis Vahter.

2015. aasta detsembris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1447 ostu-müügitehingut, mis on 27,4 protsenti enam kui novembris. Detsembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 1555 eurot, mis on novembriga samal tasemel. Kalleim korter müüdi 534 000 ning odavaim 1000 euro eest.

Detsembris müüdi Tallinnas 27 hoonestatud krunti, mis on kolme võrra enam kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 400 000 ning soodsaim 28 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 11 krunti, mis on viie võrra enam kui novembris. Kalleim hoonestamata krunt müüdi detsembris 216 000 ja odavaim 4 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

DTZ: uued turuülevaated 2015 III kvartal

11.01.2016 Tõnu Toompark

Ilmunud on uued ingliskeelsed DTZ ülevaated 2015. aasta III kvartali kohta.

Investment Market Update Baltic States Q3 2015

DTZ Property Times Baltic Office Q3 2015

DTZ Property Times Baltic Retail Q3 2015

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majanduskliima on Eestis rahuldav, 6 kuu väljavaated mõõdukalt positiivsed

11.01.2016 Tõnu Toompark

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute hinnangul on majanduskliima Eestis rahuldav (4,9 punkti skaalal 1-9). Majanduse praegusele üldolukorrale antud hinnang (4,3 punkti) on küll viimaste aastate madalaim ja 1,1, punkti võrra madalam ka ekspertide septembri hinnangust, kuid 6 kuu pärast peaks Eesti majandusseis natuke parem olema (hinnang 5,5).

Kui eratarbimise olukord on väga hea, siis investeeringute olukorda hindasid EKI eksperdid detsembris ebarahuldavaks. Põhjuseks investeeringute mahu arvestatav vähenemine. EKI tööstusettevõtete investeeringute uuring näitas, et ettevõtjad investeerisid 2015. a vähem kui veel aasta algul oli prognoositud. Iga kümnes ettevõtja ei investeerinud üldse ja 27% ettevõtetel investeeringud vähenesid. Ka 2016. aastaks ettevõtjate poolt olulist investeeringute kasvu ei prognoosita ja olulisemateks investeeringuid takistavateks teguriteks on madal nõudlus ja finantside nappus.

Võrreldes Eesti praegust majandusolukorda aastatagusega, on eksperdid seda meelt, et investeeringute osas on olukord on läinud halvemaks ja eratarbimise osas muutunud paremaks. Majanduse olukord tervikuna on halvenenud ja majanduskliima indeks oli detsembris 1,1 punkti madalam kui aasta tagasi.

Ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid koondav majandususaldusindeks oli detsembris pikaajalise keskmise tasemel (100). Hea on ärikonjunktuur kaubanduses ja tarbijate kindlustunne, alla tavapärast on kindlustunne tööstusettevõtetel. Ehitussektori kindlustunne on alla tavapärast, kuid aastaga oluliselt paranenud.

Tarbijate kindlustunnet on aidanud suurendada madal töötus, suurenenud sissetulekud ja puuduv inflatsioon. Toidu hinnad on tarbija jaoks aastaga 1,5% odavnenud ja EKI pere nädala ostukorv maksis detsembris 68 eurot.

EKI prognoosib 2016 aastaks 2,5% SKP kasvu, 1% tarbijahindade tõusu ja 5,7% tööpuudust. Keskmine palk peaks jõudma 1105 euroni ja kuna inflatsioon on madal, siis reaalpalgad kasvavad 3.2%.

EKI direktor Marje Josing ütles: Euroopas on majandususaldus liikunud viimastel kuudel tõusutrendis ja mitmel Eestile olulisel turul on majanduskonjunktuur hea (Rootsi, Läti, Leedu). Samas püsivad kõik eelmisel aastal esile kerkinud geopoliitilised riskid (jätkuv Ukraina-Venemaa konflikt, Süüria sõda, pagulaskriis, terrorismioht) ja need võivad negatiivselt mõjutada ka majandust. Selle aasta ettevõtjate olulisimaks eesmärgiks on suurendada tootlikkust ja olla väga aktiivne eksporditurgudel. Ainult ekspordi kasv tagab selle, et toimuv sissetulekute ja tarbimise kasv on jätkusuutlik.

Arco Vara 2015. aasta Eesti kinnisvaraturu ülevaade

11.01.2016 Anne Oja

2015. aasta Eesti kinnisvaraturu ülevaade – tehingu keskmine hind tõusis kiiremini kui tehingute arv.

Aasta kokkuvõttes tõusis Eesti kinnisvaratehingute rahaline maht ja tehingu keskmine hind kiiremini, kui tehingute arv. Statistikas avalduva kinnisvara hinnakasvu mootoriks olid eelkõige Tallinna ja Harjumaa tehingud uute korteritega ning suurtehingutega päädinud tavapärasest kõrgem huvi rahavooga ärikinnisvara vastu. 2016. aastal on oodata, et suurte välisinvestorite raha tuleb kinnisvarasse juurde, kuna Euroopa Keskpank jätkab raha trükkimist.

2014. ja 2015. aasta võrdlusena saab välja tuua, et tehingute arv kasvas ligikaudu 3,2%, tehingute rahaline maht 20,3% ja tehingu keskmine hind 16,5%. Need andmed võivad lähikuudel statistika korrigeerimise tõttu pisut muutuda.

Maa-ameti andmetel toimus Eestis 2015. aasta neljandas kvartalis 12 258 notariaalset ostu-müügitehingut kogusummas 822,5 mln eurot. Kinnisvaratehingu keskmiseks väärtuseks oli neljandas kvartalis 67 097 eurot ehk 18,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tehingute arv jäi seejuures eelmise aasta tasemele ning koguväärtus kasvas 18,8%.

2015. aasta kolmandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 14 414 tehingut ligikaudu 828 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati kolmandas kvartalis kokku 13 502 kinnisvara tehingut 644 miljoni euro väärtuses. Kokku vahetas kolmanda kvartali jooksul omanikku 27 767 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 29 559 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Harju maakonnas.

Kinnisvara hinnaindeks kasvas 2015. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2014. aasta kolmanda kvartaliga 6,3%. Eelmise kvartali võrdluses olulisi muutusi ei toimunud. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 8,0%, hoonestamata maa hinnaindeks 0,6% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,6%.

Kinnisvara ostu-müügitehingud

Allikad: Statistikaamet, Maa-amet

Kui metsa- ja haritava maa tehinguid mitte arvestada, võib öelda, et Eesti kinnisvaraturg on kõigis ülejäänud sektorites Tallinna- ning Harjumaa keskne. Lisaks on kinnisvaraturg tugevalt hooajaline ja tehingute maht varieerub kvartaliti. Kinnisvaraturu aktiivsust, hinnadünaamikat ja laenutingimusi mõjutavad olulisel määral ka globaalne majanduskliima, Eesti majandusnäitajad ning majanduskasvu prognoosid.

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,7% ja ulatus jooksevhindades 5,1 mld euroni. SKP kasvu mõjutas enim kaubanduse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse suurenemine. Eesti majanduse suurimad pidurdajad olid ehitus, transport ja töötlev tööstus. Ehituse lisandväärtuse langust põhjustas jätkuvalt vähenev ehitusmaht. Töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes enam kui pooltel tegevusaladel. Kaupade ja teenuste eksport ning import kahanesid kumbki hinnamõjusid arvesse võttes 3%.

Eesti Panga hinnangul võivad tööjõu tootlikkuse ja ekspordi vähenemine viidata Eesti majanduse konkurentsivõime probleemidele. Üleüldise toorme ja toodangu hinnalanguse ning siinse palgakasvu tingimustes ei pruugi Eesti eksportijad välisnõudluse taastumisest täielikult osa saada. Eesti viimaste aastate majanduskasv oli paljuski saavutatud hõive suurendamisega, kuid edaspidi ei ole võimalik hõivet oluliselt kasvatada. Töötuse määr on langenud juba 5,2%ni, mille tõttu kerkis tööturul aktiivsete inimeste osakaal tööealiste hulgas selle sajandi suurimaks.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus 11 kuuga riigile tulusid 7,24 mld ehk 153,6 mln eurot enam kui 2014. aastal. Riigi tulud kasvasid eelneva aastaga võrreldes 2,2% tänu tõhusale maksukogumisele. Enim panustas SKPsse paranenud käibemaksu tasumine. Suuresti ehituses kasutatava välisabi laekumine riigieelarvesse jäi 36,5%ga eelnevale aastale alla.

Majapidamised ei tunneta majandusolukorra halvenemist ja tarbivad varasemast rohkem, kuna suurema hõivatuse tõttu on ka sissetulekud suurenenud. Ka tööturu tähtsamates näitajates on seni vähe märke kidunud majanduskasvust. Hoolimata kahanenud ekspordituludest on töötajaid pigem juurde palgatud ning varasemast paremale palgale. Keskmine brutokuupalk kasvas 2015. aasta kolmandas kvartalis eelneva aastaga võrreldes 6,9% ja brutotunnipalk 6,6%. Kõige enam torkas silma 16,9% suurune palgakasv majutuses ja toitlustuses. Palgakasv kiirenes ka riigisektoris: haridussektoris 9,6%ni ja tervishoiusektoris 8,3%ni. Olulist rolli palkade eeliskasvu juures võrreldes ülejäänud majandusega mängisid kollektiivsed palgakokkulepped.

Eluasemelaenude maht suurenes novembris aasta võrdluses 4%. Uusi eluasemelaene väljastati 81 miljoni euro väärtuses, umbes sama palju kui eelmistel kuudel. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli novembris aasta keskmise taseme juures (2,2%). Samal ajal kui baasintressimäärad langesid, eluasemelaenude keskmine intressimarginaal kasvas. Novembris väljastatud ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,3%.

Eesti Pank kehtestas alates 2015. aasta märtsist kommertspankadele eluasemelaenude väljastamisel kolm nõuet, mis vähendavad ennetavalt laenubuumi riski. Esimene nõue on, et laenusumma võib olla kuni 85% laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Teise nõudena peavad kõik laenusoovija igakuised laenu- ja liisingumaksed moodustama kokku kuni 50% tema netosissetulekust. Kolmas nõue piirab eluasemelaenu pikkuse 30 aastale.

Finantsvara tootluse vähenemise tõttu kasvas järsult investorite huvi paigutada oma raha kinnisvarasse. Sellega suurenes taas risk kinnisvarahindade järsuks kukkumiseks. Laenukasvuga seotud süsteemse riski vähendamiseks kehtestas Eesti Pank kommertspankadele alates 1. jaanuarist 2016 0%-lise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude. Puhvri määr otsustatakse kord kvartalis.

Prognoos

Eesti Panga värskeim 2015. a majanduskasvu prognoos on eelnevast madalam ja küündib 1,2%ni. Ettevõtlussektori tootmisvõimaluste põhjal oleks Eesti majandus suuteline kasvama ligikaudu 3% aastas. 2016. aastal kasvab majandus praeguse prognoosi kohaselt 2,2% ja 2017. aastal 3,1%. Ettevõtetel on praeguseks välja kujunenud tootmisstruktuuri varasemaga võrreldes keerulisem ja kulukam täiendada. Laenuintressimäärad püsivad küll madalad, kuid pankade rahastamisvõimele kujutab jätkuvalt ohtu Rootsi varahindade võimalik langus. Järgneva kolme aasta jooksul inflatsioon kiireneb. Hinnataseme kasvust moodustab olulise osa aktsiisimaksude tõus. Eesti elanike reaalne ostujõud langeb palgatõusule vaatamata. Surve riigi kulusid suurendada tugevneb tööealiste elanike vähenemise ja ülalpeetavate osakaalu tõusu tõttu.

Ülevaate koostaja: Anne Oja, Arco Vara kinnisvaraanalüütik

Tallinna Peatänava ideekonkurss on avatud

10.01.2016 Tõnu Toompark

Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektide Liit ja Tallinna linn kuulutasid välja ideekonkursi Tallinnale uue, 21. sajandisse kuuluva peatänava loomiseks vabariigi 100. sünnipäevaks.

Peatänava ideevõistlus on esimeseks osaks Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise projektist, mille lõppeesmärk on luua Tallinna südalinna inimkeskne ja kaasaegne linnaruum ning ühendada südalinna killustatud toimepiirkonnad tervikuks. Tervikuna hõlmab peatänava projekt Pärnu maantee südalinnapoolset lõiku ja Narva maantee algust, teises etapis ka peatänavaga külgnevaid kvartaleid.

“Täna on Tallinna sisulisel peatänaval magistraal, mida on viis aastakümmet planeeritud ühe mõttega – kuna autosid tuleb juurde, peavad jalakäijad ruumi tegema. Nii on vanalinn Tallinna kesklinnast ära lõigatud, parimad kohad elava kohviku- ja tänavakultuuri jaoks ning meeldivaks aja veetmiseks on kasutuseta, sest jalgsi ning rattaga liikuja sinna mugavalt ja ohutult ei pääse,” selgitas projekti juht, Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg.

“Küll on aga maailmas hulgaliselt näiteid, kus on autostumine otsustavalt tagasi pööratud, loodud magistraalide asemele jagatud linnaruum. See on pannud elama linnakultuuri, kohaliku kaubanduse ja teeninduse ja toonud inimesed autodest välja, ning seda ka põhjamaises kliimas.”

Maailma suurlinnade kogemus kinnitab ka, et kergliiklejate ja ühistranspordi eelistamine ning autoliikluse vähendamine kardetud liikluskaost kaasa ei too. Küll on sellistes piirkondades hüppeliselt kasvanud nii elanike rahulolu linnaruumiga, kui ka kohalike ettevõtete külastatavus ja käibed. Ka Eesti Arhitektuurikeskuse tellitud mudelanalüüs kinnitab, et läbimõeldud ümberkorraldustega liikluses saab suure osa läbivast liiklust peatänavalt kõrvale suunata ilma liikluses olulisi probleeme tekitamata.

Tulevase Tallinna peatänava tüvimõtteks on jagatud linnaruumi kontseptsioon, mis tähendab linnaruumi kasutamise mitmekesistamist, ajaveetmisvõimaluste parandamist, jalgsi ning jalgrattaga liikumise võimaluste parandamist, samuti autoliikluse rahustamist ja turvalisemaks muutmist. “Piltlikult öeldes tahame, et tekiks elav linnasüda kus inimesed viibiks selle pärast et nad tahavad, mitte selle pärast et nad peavad – nagu see on transiittsooni puhul,” selgitas Järg.

Tallinna Peatänava lahendus, mida ideekonkursil otsitakse, peab sobima nii vormilt kui sisult Tallinna kui võimaliku Euroopa rohelise pealinna konteksti. Ideelahenduselt oodatakse Peatänava kogu pikkuses äratuntavat kujundust, mis toetaks piirkonna tänavaruumi elavdamist ja teenuste pakkumist. Peatänav peab olema linnaelanikule ja külastajale meeldivaks ajaviitmis- ja kokkusaamiskohaks.

Konkursil osalemiseks ja kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada 10. veebruariks, võistlustöid ideekonkursile oodatakse 29. märtsini. Ideekonkursi tingimused ja vajalikud taustamaterjalid on aadressil

Lisainfot Peatänava visiooni kohta leiab ka Peatänava kodulehelt www.peatanav.ee .

Võistlus korraldatakse koostööna Eesti Arhitektide Liidu kureeritava EV 100 arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” ja Tallinna linna ning Euroopa Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatava Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise projektiga.

Võistlustööst juhindutakse Peatänava ala edasisel projekteerimisel ja ehitamisel. Tallinna Peatänava avaliku ruumi lahendus või osa sellest on kavas välja ehitada EV 100 programmis Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Tallinna linna vahenditega hiljemalt aastaks 2020. Peatänava projekti toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ühtekuuluvusfond, Tallinna linn, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektide Liit, AS Tallinna Sadam, AS Viru Keskus ja mitmed teised kohalikud ettevõtted.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arco Vara: 2015. aasta oli kinnisvaramaastikul väga vilgas

10.01.2016 Tõnu Toompark

Arco Vara Tallinna vanemmaakler Agur Tammistu kirjutab, et 2015. aasta oli kinnisvaramaastikul väga vilgas. 2016. aastal vaatab aga vastu mitu küsimärki.

Tähelepanuväärne on, et Tallinna ja Harjumaa uusarenduste turule tuli 2015. aastal märkimisväärselt palju uusarendusi ning nende müük sujub kenasti. Ka Arco Vara käivitas taas uusarenduse, alustades Kodulahe elamupiirkonna korterite müüki.

Büroo- ja äripindade müük on samuti aktiveerunud. Olid ajad, kus keegi ei tahtnud büroomaju ehitada. Veelgi vähem mõeldi sellele, et võiks büroomajja moodustada korteriomandid ja neid ettevõtetele müüa. Nüüd on turule tulnud esimesed kinnisvaraarendajad, kes pakuvad üürimise asemel büroopindu müügiks (Novira Capitali arendatav Tallinna südalinna büroohoone Novira Plaza, Triestate arendatav Paldiski mnt äärne büroohoone Laev).

See, et büroopindade müük on läinud päris hästi, näitab ettevõtete kindlustunde paranemist. Kinnisvara julgetakse oma ettevõtte tarbeks osta. Tähelepanuväärne nähtus on ka see, et hotelli tüüpi hoonetes on hakatud arendama väikesi korteriomandeid, mida väikeinvestorid ostavad lausa hulgi, et neid välja üürida. Üüriturg on jätkuvalt likviidne, üür kasvab, üürnikke jätkub.

See, et turule tuli palju uusarendusi, võib 2016. aastal tekitada ka muret. Järelturu korterite ja uusarenduste ruutmeetrihinnad erinevad väga vähe. See võib kaasa tuua hinnakorrektsiooni. Kindel on, et hinnad ei kasva enam.

Mõnda piirkonda on uusarendusi kuhjunud ja kortermaju tuleb veel juurde. Enamus magusate arenduskinnistute detailplaneeringuid on valmis saanud või valmis saamas. Kui kuskil kesklinnas ehitamisega alustatakse, kaovad sealt praegused parklad.

Parkimismaju ei kavandata uute kortermajade ja büroomajadega samas tempos. Ootaks, et lisaks uutele korter- ja büroomajadele tuleks kesklinna juurde ka mõni parkimismaja.

Kinnisvaraarendajad, kes juba omavad detailplaneeringutega maid, võiks tuleval aastal riskide maandamiseks kaasata projekteerimisse ka arenduskogemusega maaklerfirmasid, mis oskavad aidata sihtgrupi, üldise korterite mahu, korterite suuruse ja ostjate ootuse määratlemisega. Erinevalt varasemast ei ole valele sihtgrupile ehitatud elamispindu võimalik enam edukalt maha müüa.

Kui põletavamatest probleemidest rääkida, siis täna me ei tea tegelikult väga täpselt, kui palju inimesi endale korterit või muud kinnisvara otsib, kuhu ja mida nad osta tahavad ning kuidas saavad oma ostu finantseerida. Sageli ei tea inimesed seda ise ka, mida vajavad ning kas suudavad meeldima hakanud elamispinda olemasoleva kinnisvara müügi ja pangalaenu abiga välja osta.

Nõu oskavad anda vaid kogenud kinnisvaravahendajad. Eestis ei ole kinnisvaravahendusega seonduv seadusandlikult reguleeritud. Soovi korral võib kinnisvaratehinguid vahendada kes iganes ja seda ka ilma igasuguse ettevalmistuseta. Piisab, kui lased visiitkaardile trükkida oma nime ja selle, et oled kinnisvaramaakler.

Mida edasi, seda olulisemaks muutub müüja ja ostja jaoks, et kinnisvara vahendaks oma ala professionaal, kes suudab probleeme ennetada, konflikte siluda ning vahel lihtsalt teadmatusest pikaks venima kippuvat protsessi kiirendada.

Kinnisvaraturu reguleerimisel oleks alustuseks hea kasvõi seegi, kui kinnisvaratehinguid võiks vahendada vaid Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) liikmed, sest liit panustab omalt poolt nii liikmesfirmade seaduskuulekusse kui ka kinnisvaramaaklerite koolitusse.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Energia hoidis eelmisel aastal hindu languses

10.01.2016 Rasmus Kattai

2015. aasta läks ajalukku toorme hindade järsu langusega
Valdava osa Eesti hinnalangusest põhjustasid mullu viis kaupa: mootorikütused, soojusenergia, elekter ning liha- ja piimatooted
Alates veebruarist kiirendavad inflatsiooni maksutõusud

Statistikaameti teatel odavnes tarbijakorv detsembris aasta võrdluses 0,9%, novembriga võrreldes langesid tarbijahinnad 0,7%. 2015. aasta kokkuvõttes langes Eesti hinnatase 0,5%. Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon ulatus detsembris 0,2%ni ning eelmise aasta kokkuvõttes euroala hinnatase esialgsel hinnangul ei muutunud.

2015. aasta läks ajalukku toorme hindade järsu langusega, sest toiduained odavnesid maailmaturul 19% ja nafta hind langes 47%. Toorainete hinnakõikumises on suurt rolli mänginud nii naftatehnoloogia areng, sh kildanafta kasutuselevõtt ja nafta tootmismahu suurenemine, soodsad ilmaolud, ja arenevate turgude majanduskasvu aeglustumine, mille tulemusena on nõudlus toormete järele olnud oodatust kesisem. Kuigi nõudluse ja pakkumise ebakõla tõttu võivad toormed veelgi odavneda, on nende hinnad langenud praeguseks eelmise kümnendi keskpaiga tasemele ja edasiseks odavnemiseks on vähem ruumi.

Eesti tarbijahindade langus oli 2015. aastal kitsapõhjaline, st valdava osa hinnalangusest põhjustasid viis kaupa: mootorikütused, soojusenergia, elekter ning liha- ja piimatooted. Nende kaupade odavnemisel oli aga tarbijahinnaindeksile suur mõju, sest need moodustavad kokku umbes veerandi tarbijate ostukorvist. Ülejäänud tarbijakorv kallines eelmisel aastal 1,4%.

Toiduained, v.a alkohol ja tubakas, odavnesid 2015. aastal 0,5%. Piima- ja lihatoodete hinnalangus oli seejuures üks suurimaid Euroopa Liidu riikides. Eesti toiduainete tootja- ja tarbijahinnad on ka varem maailmaturu tõusu- ja langustsüklitega rohkem kaasa läinud kui enamikes teistes Euroopa Liidu riikides. Seetõttu võib eeldada, et kui toiduainete maailmaturuhinnad tõusule pöörduvad, siis on toiduainete hinnakasv Eesti tarbijate jaoks kiirem kui euroala riikides keskmiselt.

Uue aasta alguses aset leidnud nafta odavnemine hoiab hindade kasvule pöördumist vähemasti aasta esimestel kuudel tagasi. Alates veebruarist kiirendab inflatsiooni mootorikütuse- ja alkoholiaktsiisi tõus. Aktsiisitõusud kergitavad sel aastal inflatsiooni ligikaudu 0,7 protsendipunkti, kuigi tubakaaktsiisi tõstmine juunis hakkab laovarude tõttu jaehindadesse kanduma eeldatavasti alles teisel poolaastal. Administratiivsete tegurite mõju suureneb aasta teisel poolel ka seetõttu, et lõppeb kolm aastat väldanud tasuta kõrghariduse kehtestamise mõju, mis kahandas sel perioodil inflatsiooni 0,3–0,4 protsendipunkti. Kõiki tegureid kokku võttes jääb tarbijahindade kasv 2016. aastal aeglaseks, hinnatase tõuseb prognoosi kohaselt 1,2%.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Consumer prices decreased by 0.5% in 2015

09.01.2016 Tõnu Toompark

Cheaper energy behind the decline in prices
Inflation expected at around 1% in 2016

Consumer prices decreased by 0.5% in Estonia in 2015. Consumer prices declined due to lower energy prices. Motor fuels were 14%, heat energy 4%, and electricity 4%, cheaper than in 2014. On global markets, crude oil prices were around 40% lower than in 2014 in EUR (around 50% cheaper in USD).

Food prices declined by 0.5% in Estonia in 2015. Food prices decreased around the world for the fourth year in a row in 2015, in USD terms, according to FAO. A decline in food prices by around a fifth last year was caused by abundant supplies in the face of a timid world demand and an appreciating US dollar. A hike in excise taxe rates lifted the prices of alcoholic beverages, which had the biggest positive contribution to the CPI in Estonia in 2015.

According to our estimates, in 2016, consumer prices are expected to grow by around 1%, of which 0.7 percentage point is a direct impact from higher excise taxes on alcohol, tobacco, motor fuels and natural gas. The prices of services will be pushed higher by a rapid growth in wages.