Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus
 

2016. aasta prognoos eramuehitajale

MajaehitajaJälle kord vahetub aastanumber ja tulemas uus ning huvitav aasta. Kas 2016 aasta on kinnisvara arendajatele ja eramajade ehitajatele hea aasta?

Et edasi vaadata tuleks korra vaadata ka tagasi 2015 aastasse. Vaieldamatult on 2015 aastal elamuehitus hea hoo sisse saanud. Jälle on kätte jõudnud aeg, kus iga tõsisem ehitusfirma ja arendaja julgeb ette võtta suuremaid ja väiksemaid kortermajade projekte. Päris julged on juba küll mitmel viimasel aastal kortermajade arendusprojekte ette võtnud ja ka ära teinud ning järjest uusi projekti tuleb juurde. Kuna projektid on olnud edukad, tõmbab see arendusprojektidest huvitatuid aina juurde ja hoog on sees.

Eramute ehitamine on samuti silmnähtavalt elavnenud. Piisab kui sõita mõnda uuemasse elurajooni ja igalt poolt hakkavad silma ehitustegevus ning seni pikalt tühjad seisnud krundid aina täituvad uute majadega.

Ühesõnaga viiakse ellu pikalt kavandatud samme oma kodu rajamiseks ning piisav stabiilsus ja kindlus tuleviku suhtes enamikel tekkinud.

Prognoos lühidalt: 2016 aastal on oodata eramuehituses vaikset aga kindlat kasvu ning arendustegevuse jätkumist.

Millel selline prognoos tugineb?

  • Pangad ei plaani laenutingimusi leevendada, mis tähendab, et laenu saavad arenduseks ja ehituseks vaid need, kes seatud tingimustele vastavad ja neid täita suudavad. Seetõttu ei ole ette näha, et tekiks hüppeliselt suuremat laenamist ning sellega koos ka ehitus- ja kinnisvarabuumi käivitamist. See asjaolu toetab rahulikku kasvu.
  • Laenulepingutega seotud euribori kurss (peamiselt 6 kuu euribor) on miinuses ja ei ole ka ette näha lähemal ajal suuremaid tõuse, vähemalt senikaua, kui Euroopa majanduses kõige paremini ei lähe ja jätkub rahatrükk.
  • Arusaadavalt mingil hetkel euribori kurss hakkab tõusma aga sinna võib veel aastaid aega minna.
  • Pikka aega inimesed lükkasid oma maja ehitusplaane aina edasi ning on tegeletud uute oludega kohanemisega (ennekõike pankade jaoks nõutud laenuvõimekuse saavutamisega). Nüüd on paljude jaoks kohanemine toimunud ning koos korterihindade tõusuga ja oma korteri müügiga on paljudel tekkinud ka teatud lisakapital (mis on vähendanud suurema laenu võtmise vajadust), et ehitusplaanid käivitada. Vahepealsetel aastatel on kogunenud ootele teatud hulk peresid, kes nüüd lähemate 2-3 aasta jooksul oma maja ehitamise plaanid realiseerida kavatsevad ning see hoiab eramuehitust aktiivsena veel mitmeid aastaid.Samas ei ole näha ette järgnevatel aastatel suuremat hüppelist sissetulekute kasvu, mis võimaldaks oluliselt suurendada nende perede arvu, kas saavad laenuvõtmise ja maja ehitamise peale mõelda.
  • Ehitushinnad on püsinud pikemat aega suhteliselt stabiilsed ja ei ole ka ette näha suurt hinnatõusu järgnevaks aastaks. Ehitusmahud elamuehituse sektoris küll tõenäoliselt veidi kasvavad, kuid see kasv on ole selline, mis survestaks ehitust tervikuna suuremale hinnatõusule, sest riigisektoris ehitustöid vähem ning konkurents ehitustöödele jääb püsima.

Head edukat uut ehitusaastat!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EfTEN Real Estate Fund III AS viis lõpule teise investeeringu Vilniuses

Ulonu ärikeskus VilniusesEfTEN Real Estate Fund III AS omandas Ulonu ärikeskuse Vilniuses. Ulonu on 2013. aastal valminud B-klassi büroohoone, mis asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Vilniuse kesksest äripiirkonnast. Tegu on fondi teise investeeringuga ning ühtlasi ka teise investeeringuga Vilniuses, teatas EfTEN Capital.

EfTEN Capitali tegevjuhi ja EfTEN Real Estate Fund III AS fondijuhi Viljar Arakase sõnul on tegu olulise investeeringuga EfTENi kinnisvaraportfellis. “Ärikinnisvara turg Leedus ja Balti riikides laiemalt pakub atraktiivseid investeerimisobjekte, mille tuleva aasta hinnanguline puhas rahavootootlus on ligi 7-8 protsenti,” lisas Arakas.

Ulonu ärikeskuses on kokku 14 rentnikku. Seitsmekorruselise, 2013. aastal ehitatud kontorihoone kogu üüritav pind on 5 174 ruutmeetrit ja kinnistu kogupind on 6 756 ruutmeetrit. Hoone juurde kuulub 117 parkimiskohta, nii maa-aluses kui ka maja ümber asuvas parklas.

Konfidentsiaalsusklauslist tulenevalt ei kuulu tehingu hind avalikustamisele. Tehingut finantseeris Leedu SEB pank.

EfTEN Real Estate Fund III AS on Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. Fondi asutas juunis 2015 fondivalitseja EfTEN Capital AS. Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015. Tegemist on 10-aastase tähtajaga fondiga, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmiseks ja 2 aastat väljumiseks.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 600 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 375 miljonit eurot.

Ulonu ärikeskus Vilniuses

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Elu korteriühistus: Kas korteriühistu juhatuse liige võib olla isik, kes ei ole sama korteriühistu liige?

katri-sarapuuÜks korteriühistu 3-liikmelise juhatuse liikmetest soovib tagasi astuda.

Küsimus: Kuna oma maja inimestest keegi kohale asuda ei soovi, siis kas võib juhatuse liikmekandidaadiks esitada sellealaste kogemustega inimese, kes ei ole ise sama ühistu liige?

Vastus: Mittetulundusühingute seaduse § 26 sätestab, et mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavaltkaristusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Lisaks, vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Vastavalt eeltoodule, keelatud ei ole, et korteriühistu juhatuse liikmeks on isik, kes ei ole sama ühistu liige.

Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Tallinna äripindade müügipakkumiste hind kerkis aastaga 19%

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna linnas pakuti portaali KV.EE andmetel novembris müügiks 564 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv on enam-vähem aastatagusel tasemel. Küll on äripindade müügipakkumiste keskmine hind kerkinud aastaga 19%. Novembrikuine Tallinna äripindade pakkumise keskmine hind oli 1475 €/m².

Äripindade pakkumishinna taga on paljus mitmed kesklinna lisandunud ärihoonete projektid, kus tavapärase üürilepakkumise asemel pakutakse äripindu müügiks. Tegemist on kesklinnas paiknevate ja seega kallimate äripindadega, mis on kesklinna äripindade pakkumishindu portaalis KV.EE kergitanud lausa kolmandiku võrra.

Siiski on märgata, et muudegi Tallinna linnaosade äripindade müügipakkumiste keskmised pakkumishinnad on märgatavalt tõusnud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
11/2014 11/2015 Muutus, % 11/2014 11/2015 Muutus, %
Haabersti 16 26 63% 1 062 1 174 11%
Kesklinn 232 253 9% 1 438 1 912 33%
Kristiine 30 37 23% 1 022 944 -8%
Lasnamäe 75 71 -5% 643 766 19%
Mustamäe 21 25 19% 779 1 017 31%
Nõmme 33 34 3% 679 797 17%
Pirita 29 14 -52% 1 619 1 510 -7%
P-Tallinn 76 54 -29% 1 211 1 093 -10%
Vanalinn 26 17 -35% 2 152 2 625 22%
 
Tallinn 561 564 1% 1 241 1 475 19%
 
Eesti 972 984 1% 930 1 045 12%
Harjumaa 599 625 4% 1 192 1 380 16%
 
Narva 39 52 33% 440 428 -3%
Pärnu 85 90 6% 735 618 -16%
Tartu 47 26 -45% 921 1 321 43%

 Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

На рынке недвижимости тон задают новые квартиры

На рынке недвижимости Эстонии в течение года, как правило, отмечаются значительные изменения, однако в этом году наконец-то пришла долгожданная стабильность. Однако, по словам главы бюро недвижимости Pindi Kinnisvara Пеэпа Соомана, это обстоятельство вызывает у некоторых специалистов определенное беспокойство.

«В Эстонии привыкли к резким взлетам и падениям, и когда на рынке недвижимости затишье, и он варится в собственном соку, это вызывает опасения», – отметил Сооман.

И уровень цен на недвижимость, и количество сделок держались в уходящем году примерно на одном и том же уровне. Как сказал аналитик бюро недвижимости Uus Maa Ристо Вяхи, определяющую роль играло то обстоятельство, по какой цене в тот или иной отрезок времени продавалась недвижимость в конкретном месте. При этом быстрый рост цен в предыдущие годы привел к тому, что предпочтение стали отдавать объектам недвижимости средней стоимости.

Выбирают новое жилье

«Конечно, раньше жилье по средней цене тоже пользовалось спросом, но в этом году в глаза бросается то, что было меньше сделок с элитной недвижимостью, – сказал Вяхи, добавив, что „средний” не значит плохой. – Как правило, представители среднего класса, хоть и не претендуют на эксклюзивные квартиры, покупают добротное, качественное жилье по умеренной цене».

Эксперты отмечают, что в этом году особенно быстрыми темпами строились и хорошо продавались новые кPostimeesвартиры. Специалисты считают, что в уходящем году эта тенденция заслуживает наибольшего внимания. «Нового жилья строится все больше и больше. При этом, как отмечают застройщики, новые квартиры в целом не простаивают и продаются. В 2015 году темпы продаж таких квартир лишь немного отставали от предложения», – сказал аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк.

По его словам, лишь отдельные проекты можно считать неудачными. В этих случаях квартиры не нашли покупателей из-за несоответствия высокой цены и качества объекта или его месторасположения.

Как отметил Тоомпарк, поскольку среди новостроек наблюдается высокая конкуренция, застройщики стремятся предлагать клиентам различные выгодные варианты. «Кто-то предлагает новую квартиру с включенной в стоимость кухонной мебелью или автомобильной парковкой. Нередко на квартиры предлагаются конкретные скидки, при этом их не нужно выторговывать, информация о них есть на соответствующих сайтах», – сказал Тоомпарк.

По словам оценщика недвижимости Райна Рятта из бюро Ober-Haus, в настоящее время в Таллинне насчитывается свыше 100 проектов застройки, кроме этого, в окрестностях столицы –еще 20-30 проектов. За последний год в месяц продавалось от 90 до 160 новых квартир, что составляет 17% от общего числа проданных квартир.

«По завершении бума недвижимости застройщики строили новые объекты в основном в центре города или недалеко от центра, сейчас активная деятельность наблюдается и в других районах столицы, а также в ее окрестностях», – сказал он.

«Спрос на новое жилье объясняется не только более низкими расходами на отопление, оптимальной планировкой и хорошим микроклиматом, но и тем, что в таких домах обычно проживают представители одного социального класса», – пояснила маклер фирмы Pindi Kinnisvara Элье Хинно, которая специализируется на продаже новых квартир.

«Таких клиентов, которые не думали бы о покупке квартиры в новостройке, вообще-то мало, но, к сожалению, не все располагают средствами, поскольку новые квартиры на 30-50% дороже квартир на вторичном рынке жилья», – отметила Хинно.

Член правления LVM Kinnisvara Ингмар Саксинг, говоря о повышении спроса на квартиры в новостройках, был осторожен в оценках. По его словам, следующий год покажет, продолжится ли эта тенденция. А вот то, что рынок недвижимости все больше фокусируется на крупных городах, по его словам, прослеживается очень четко.

«По количеству сделок с недвижимостью Таллинн занимает первое место, за ним следуют Тарту и Пярну. Нарве и Кохтла-Ярве до сих пор уделялось меньше внимания», – сказал он.

По словам Соомана, небольшие города и поселки продолжают пустеть, семьи переезжают поближе к Таллинну и Тарту, где есть соответствующая инфраструктура и можно рассчитывать на достойные зарплаты. «Кто рискнет переехать в провинцию, когда там закрывают гимназии и ликвидируют автобусное сообщение?» – резонно заметил он.

По прогнозам, нынешняя ситуация сохранится и в 2016 году. Как полагают эксперты, цены, скорее всего, расти не будут и останутся на нынешнем уровне.

Рост цен приостановится

«Многое указывает на то, что в следующем году рост цен на недвижимость остановится, в зависимости от региона снизится активность, с которой заключаются сделки, а также упадут цены на жилье, – полагает Саксинг. – В результате охлаждения рынка недвижимости повысится конкуренция, часть фирм прекратит свою деятельность, некоторые фирмы, возможно, объединятся».

По словам председателя правления бюро недвижимости 1Partner Мартина Вахера, уходящий год ознаменовался довольно высокой активностью на рынке недвижимости, но он не думает, что в новом году будут расти цены или число сделок. «Скорее всего, новые квартиры будут продаваться медленнее, особенно те, которые относятся к более высокому ценовому классу и расположены в районах, где наблюдается высокая конкуренция. Тем более что в Таллинне сложилась ситуация, когда в одном районе несколько застройщиков пытаются реализовать одновременно несколько проектов», – пояснил он.

Однако Сооман считает, что поскольку спрос на новые квартиры растет, сделок с ними будет совершаться больше. При этом он согласен с Вахером, что уровень цен останется прежним. «Придерживающиеся консервативной политики банки контролируют уровень цен и не позволяют покупателям на эмоциях брать большие кредиты. Это, в свою очередь, может обернуться дефицитом предложений на рынке в определенном ценовом сегменте», – полагает он.

Как полагает Тоомпарк, новые квартиры будут появляться на рынке не столь активно. «Банки, опасаясь, что на рынке окажется слишком много квартир, практически перекрыли застройщикам краны финансирования», – сказал он, отметив, что постоянный спрос на новые квартиры может привести к некоторому повышению цен на них, что, впрочем, маловероятно, если учесть такие факторы, как экономический кризис в Европе, проблемы беженцев и военные конфликты.

Кадри Хансалу

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Elu korteriühistus: Keel ja põhikiri korteriühistus

katri-sarapuuKüsimus: Korteriühistu edastab mulle koosoleku protokolle vene keeles, millest mina aga aru ei saa, kas see on seadusega kooskõlas? Ja kas ühistu põhikiri on kohustuslik või mitte, meie ühistul põhikiri puudub ja öeldakse, et kõik on seaduse järgi.

Vastus: Kehtiva korteriühistuseaduse ja mittetulundusühingu seaduse kohaselt on korteriühistule põhikirja olemasolu kohustuslik. Korteriühistu põhikiri tuleb esitada ka äriregistrile. Vastavalt korteriühistuseaduse § 3 lg 2 järgi esitatakse registripidajale korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse põhikiri, millele on alla kirjutanud selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed.

Keeleseaduse § 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses. Sama seaduse § 14 sätestab, et Eestis registreeritud asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus ja füüsilisest isikust ettevõtja esitavad seadustega ettenähtud aruanded eesti keeles. Seega vastavalt eeltoodule peab korteriühistu koosoleku protokoll olema eesti keeles.

Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Sikupilli keskus tahab kõrgusse kasvada

TallinnLasnamäe Linnaosa Valitsus korraldab uue aasta hakul Tartu mnt 87 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

Avaliku väljapanek toimub5.-13. jaanuarini Pallasti tn 54 I korruse infosaalis, sellele järgneb 14. jaanuaril kell 15 avalik arutelu II korruse saalis (ruum 203).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalused Sikupilli Keskuse laiendamiseks – Tartu mnt 87 kinnistule ehitusõiguse määramine olemasoleva kaubanduskeskuse ümberehitamiseks ja laiendamiseks ning kuni 11 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega hooneosade ehitamiseks. Hoone alumised korrused on ette nähtud kaubandus-teeninduspindadeks ja kõrgemad korrused büroodeks.

Tartu mnt 87 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee/

Planeeritava maa-ala suurus on 4,14 ha. Detailplaneeringu algatamise taotluse esitas Sikupilli Keskus OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Arhitekt Tarbe OÜ.

Planeeritav maa-ala asub Tartu maantee, Lasnamäe tee, Katusepapi ja Pallasti tänavate vahelisel alal, tiheda liiklusega Tartu maantee ääres ning on auto- ja ühistranspordiga mugavalt juurdepääsetava. Tartu mnt 87 kinnistul paikneb Sikupilli ärikeskus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Projekt „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alustab avalduste vastuvõtmisega planeeritust hiljem

TallinnProjekt „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alustab avalduste vastuvõtmisega planeeritust hiljem.

Tulenevalt vajadusest vaadata kodude kohandamist koos kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste arendamise toetamisega, mis on planeeritud avanema 2016. aasta kevadest on Sotsiaalministeerium koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega otsustanud muuta projekti aluseks olevaid toetuse andmise tingimusi. Eesmärk on nii teenuste arendamisel kui ka kodude kohandamisel leida parimad viisid suurendamaks inimeste iseseisvat toimetulekut kui ka tagades teenuste, sh. kodude kohandamise jätkumise pärast Euroopa Liidu toetuste lõppemist.

Lisaks soovitakse juba kodukohandusteenuse piloteerimise etapis anda inimesele seni planeeritust enam võimalusi ja vastustust oma kodu kohandamise töid juhtida ning ühtlasi vähendada administreerimiskulusid.

Soovime rõhutada, et teenuse lõpptulemus jääb ka uute toetuse andmise tingimuste järgi samaks praegusega – toetust antakse kodu füüsiliseks kohandamiseks juhul kui kohandamise vajadus tuleneb puudest. Teenuse piloteerimisega alustatakse endiselt 2016. aastal.

Toetuse andmise tingimuste muutmisega seoses lükkub avalduste vastuvõtmine, millega oli planeeritud alustada Tallinnas 4. jaanuaril 2016, edasi. Täpsem info uue avalduse vastuvõtmise aja kohta edastatakse Astangu veebilehel http://www.abivahendikeskus.astangu.ee/kodukohandus/, erivajadustega inimeste organisatsioonidele, omavalitsustele jm.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kohus: Pirita terviseradade ala võiks jääda linnale

TallinnTallinna Ringkonnakohus rahuldas Tallinna linna apellatsioonkaebuse Pirite-Kosel asuvate nn. Scheeli maade tagastamise küsimuses.

Kose Koolituskeskuse OÜ ning John Scheel ja Ronald Sheel taotlevad Tallinna linnalt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Tallinna linna apellatsioonkaebust arutanud Tallinna ringkonnakohus tühistas taotlust soosinud Tallinna halduskohtu otsuse ning jättis Kose Koolituskeskuse OÜ, John Scheeli ja Ronald Sheeli kaebused rahuldamata.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjon tunnistas 19,4 ha suuruse kinnistu küll omandireformi objektiks, ent õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avaldused on senini lahendamata.

„Osa tagasi taotletavast maast on avalikus kasutuses ja sellel asuvad valgustatud Pirita tervisespordi rajad,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Tegemist on ülelinnalise tähtsusega rekreatiivalaga, mis on väga populaarne ja aastaringses kasutuses. Maa-ala on olnud osana Pirita rohealast avalikus kasutuses juba enne omandireformi seaduse jõustumist.“

Tallinna linna generaalplaanil ja selle korrektuuril on ala märgitud linna pargina või metsapargina ning täidab käesoleval ajal sotsiaalmaa funktsioone.

Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Kose põik 9 maatükk Pirita jõeoru maastikukaitsealal ning seda läbivad avalikus kasutuses olevad tervisespordi rajad. Kaitseala suurim väärtus seisneb puhke- ja taastusvõimaluste pakkumises kõigile Tallinna elanikele.

Tallinna Linnavolikogu otsustas sellest johtuvalt Kose põik 9 asuva 91 116 m2 suuruse maatüki munitsipaalomandisse taotleda. Samuti otsustas volikogu määrata maatükist moodustatava katastriüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa (üldkasutatav maa 70% ja veekogude maa 30%).

Kose Koolituskeskuse OÜ, John Scheel ja Ronald Sheel esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnavolikogu otsuse tühistamiseks.

Tallinna linn omakorda rõhutas linnavolikogu otsust põhjendades, et munitsipaalomandisse taotletavat maa-ala kasutati sotsiaalmaana ka enne 1991. aastat ning terviseraja asukoht sellel maa-alal oli ajalooliselt välja kujunenud.

Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eksperdid: kinnisvaraturul tuleb pingeline aasta. Kas uusarendustele vajutatakse pidurit?

Eesti PäevalehtAsjatundjate sõnul võib 2016. aasta kaasa tuua häda nii arendajatele kui ka teistele turuosalistele.

2015. aasta möödus kinnisvaraturul taas hinnatõusu tähe all. Turule tuli palju uusi pakkumisi. Pangad olid aga väga konservatiivsed ja see on hinnad mõistlikena hoidnud. Mis saab 2016. aastal?

Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul on positiivne see, et pangad on pigem konservatiivsed ega lase kinnisvara hindadel kõrgustesse kerkida, sest kõik mäletavad, kuhu see võib viia. Tallinnas tehakse kuus umbes 700 korteriomandi tehingut, kuid nõudlus on kindlasti suurem.

„Kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis peaksid hinnad ju üles minema. Samas laenuraha ei tule peale. Mina prognoosin, et turul tekib mingil hetkel defitsiit. Uusarendusi ei finantseerita eriti. Arendajatele öeldakse, et jääk on liiga suur. Ümmarguselt on Tallinnas praegu 2000 vaba korterit. See arv võib kiiresti kahaneda, kui ehitamisse auk sisse tuleb, ja küll siis jälle rahakraanid avanevad,” ennustas Sooman.

Tormi tekitavad pangad

Sooman näeb ette üht stsenaariumi, mille järgi siseneb turule pank või kaks, kellel on ambitsioon võtta endale uued laenulepingud. Samamoodi, nagu tegi Nordea pank 2002. aastal, kui sai endale umbes kolmandikulise uute eluasemelaenu lepingute turuosa. Tormi võib tekitada kas täiesti uus turule tulija või mõni vana pank.

„Kui selline agressiivne laenaja tekib, muutub turg palju aktiivsemaks ja surve hindade tõusule suureneb samuti. Pangandus ja rahandus on oma loomult agressiivsed. Seisev vesi on neile katastroof ja varem või hiljem tuleb mõni selline aktiivne pank jälle ka Eestis turule,” ütles Sooman.

Soomani sõnul koondub elamispindade põhiarendus terviklikesse rajoonidesse. On olemas suured alad, kus ehitama hakata. Tõusutrendis on vajadus selliste elukeskkondade järele, kus on olemas mugav parkimine, mänguväljakud ja muu taristu.

Arendajad heidavad pilgu tulevikku, kust vaatab vastu hoonete energiatõhususe nõuete oluline karmistumine. See tähendab ehituse hinna tõusu ja pindade kallinemist. Küsimus on, kas turg ja pangad kannatavad selle ära.

2015. aastal oli märgata ühe huvitava suundumuse teket: arendajad teevad senisest märksa väiksemaid pindu. 55-ruutmeetrine kahetoaline elamisruum on varsti minevik, samuti kolmetoaline 70-ruutmeetrine ja neljatoaline 90-ruutmeetrine eluase. Pindi Kinnisvara müüs 2015. aastal näiteks 62-ruutmeetrise uue neljatoalise korteri.

„Suund läheb sinna, et ruutmeetreid ei aeta enam taga. Hinnatakse üldist elukvaliteeti ja tubade arvu. Lepitakse pigem sellega, et pinda on vähem. Hind on ju soodsam. Kunagi tehti ridamaju, kus müüdavad pinnad olid kolmekordsed ja 180-ruutmeetrised. Praegu tehakse 110-ruutmeetriseid. Märksõnaks on siin kompaktsus.”

Sooman näeb, et populaarseteks kohtadeks kujunevad Tallinna lähiümbruses asuvad Saku, Saue, Tabasalu, Jüri jne. Ka Kopli poolsaar areneb, aga mitte nii kiirelt, kui Kalamaja aktivistid loodavad.

„Transpordi poolest ollakse nõus järele andma. Kolitakse sinna, kus naabrid teineteist tervitavad, kus kodu ei lõppe välisuksega. Peetri on hea näide. Elanikud on uhked, et seal elavad. Nad defineerivad end selle paiga kaudu. Usun, et selliseid piirkondi tekib lähiaastatel juurde,” lisas Sooman.

Pankrotid ja liitumised

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing prognoosib uuel aastal esimesi kinnisvaraarendajate ja -firmade pankrotte, lõpetamisi, ülevõtmisi ja liitumisi. Ta näeb, et pankade laenutingimused karmistuvad. Rõõmu peaks tooma madalama hinnatasemega kinnisvara.

„Kinnisvaraturul on märke sellest, et järgmine aasta toob kaasa kinnisvarahindade tõusu peatumise, piirkonniti ka tehinguaktiivsuse ja hindade languse. Turu jahtumine toob kaasa konkurentsi kasvu ja osa kinnisvarafirmade tegevuse lõpetamise või liitumise,” ütles Saksing.

Saksingu juttu kinnitab tõsiasi, et 2015. aasta kinnisvaraturg meenutas paljuski 2007. aastat: hulganisti alustati kõikvõimalikke kinnisvaraarendusprojekte, arendusfirmadesse loodi müügiosakonnad, kinnisvarafirmadesse omakorda arendusosakonnad. Turule sisenes rohkesti eri suuruse ja kompetentsiga uusi turuosalisi. Ostjate huvi koondus magusatele kinnisvarapakkumistele. Arendajad tegid kampaaniaid, mis lubasid tasuta mööblit, autosid, garaaže, kuid mitte paremat hinda.

Adaur Grupi juht ja koolitaja Tõnu Toompark on veendunud, et järgmine aasta tuleb turul sama põnev kui 2015. Mis ikkagi saab uute korterite arendustest? Kas pangad keeravad arendajate kraanid kinni? Kas töötute arv kasvab ja palgakasv pidurdub ning kuidas see mõjub kinnisvarasektorile? Need on olulised küsimused.

„Kas pangad hakkavad klientidesse taas personaalsemalt suhtuma või jätkatakse nende käsitlemist konveiermeetodil,” küsis Toompark.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul saab uusarenduste puhul ostjate lemmikuks nn keskmine kinnisvara. Lihtsad hooned, mis asuvad mõnel mäel või linna äärealal. Eksklusiivkinnisvarale on vähem ostjaid ja selliseid projekte ei tule ka palju peale.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eksperdid-kinnisvaraturul-tuleb-pingeline-aasta-kas-uusarendustele-vajutatakse-pidurit?id=73302049

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Pro Kapital: OÜ Marsi Elu vähemusosaluse omandamine

Pro KapitalPro Kapital Grupi kontserni kuuluv ettevõte AS Tondi Kvartal sõlmis lepingu oma tütarettevõtte OÜ Marsi Elu vähemusosaluse ostmiseks Liechtensteini ettevõttelt Katmandu Stiftung, mis on Ernesto Preatoni kontrolli all.

Lepingu kohaselt omandab AS Tondi Kvartal 35% OÜ Marsi Elu osadest, mille järgselt kuulub AS-ile Tondi Kvartal 100% OÜ Marsi Elu osakapitalist. Lisaks omandas AS Tondi Kvartal vähemusosaniku poolt väljastatud omanikulaenu 1 miljon eurot koos kogunenud intressidega.

OÜ Marsi Elu tegevusalaks on kinnisvaraarendus ning äritegevuseks Tondi Elukvartalis kinnistutel aadressiga Marsi 3, 3a ja 3b asuvate korterelamute arendamine. Lepingu sõlmimise hetkeks on esimesed kaks korterelamut valminud ning 43 korterit 62-st ostjatele üle antud. Kolmanda hoone ehitusega alustati 2015. aasta juunikuus, valmimine on kavandatud 2016. aasta maikuusse ning sõlmitud on 12 eelmüügilepingut 31 korterist.

Lepingu põhitingimused on järgmised

AS Tondi Kvartal omandab 35% OÜ Marsi Elu osadest ning vähemusosaniku poolt väljastatud omanikulaenu 1 miljon eurot koos kogunenud intressidega. Osade ostuhind on 360 570 eurot, lisaks kohustub AS Tondi Kvartal tasuma täiendavalt 1 039 246,49 eurot omanikulaenu ja kogunenud intresside eest. Makse teostatakse 10 päeva jooksul peale osade ülekandmist, väärtpaberitehingu väärtuspäev on 28.12.2015.

Tehingut loetakse vastavalt börsireglemendile tehinguks seotud osapoolega. Emitendi nõukogu ega juhatuse liikmed ei ole tehingust isikliku kasu saajad. Aktsiad omandati Liechtensteini ettevõttelt Katmandu Stiftung, mis on Ernesto Preatoni kontrolli all. Katmandu Stiftung on AS-i Pro Kapital Grupp aktsionär ning tehing viidi läbi turutingimustel.

AS Pro Kapital Grupp varadele ja kohustustele antud tehing mõju ei avalda, kuna OÜ Marsi Elu finantsaruandeid on konsolideeritud kontserniaruannetes juba enne tehingu toimumist. Eelnevalt vähemusosaluses kajastatud OÜ Marsi Elu puhastulemit kajastatakse edaspidi AS Pro Kapital Grupp omanikele kuuluva omakapitali koosseisus.

AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: “Me oleme rahul Tondi Elukvartali arenguga, müügitulemused on head. Finantsinvestori kaasamine OÜ-sse Marsi Elu võimaldas projekti käivitada tänu ettevõttele antud omanikulaenule, mis tagas alustamiseks vajaliku omafinantseeringu. Sellest ajast alates on kontserni likviidsus oluliselt paranenud, võimaldades meil omandada finantsinvestorile kuuluv vähemusosalus. Tehing võimaldab meil hoida kogu OÜ Marsi Elu arendusest tekkiv kasum kontsernis.“

Lisainfo

OÜ Marsi Elu on kinnisvaraarendusettevõte, mis asutati 2014. aastal Tallinnas Marsi 3, 3a ning 3b kinnistutel asuvate korterelamute arendamiseks. AS Tondi Kvartal on asutatud 1997. aastal ning kuulub 100%-liselt AS-ile Pro Kapital Eesti. AS Pro Kapital Eesti on AS-i Pro Kapital Grupp 100%-line tütarettevõte.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistika: Keskmine eluasemelaenu jääk kasvab aeglaselt

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti Panga andmetest lähtuvalt oli Eesti keskmine eluasemelaenu jääk 2015 III kvartalis 37 566 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on keskmine laenujääk kasvanud 1,8%.

Keskmist laenujääki kasvatab eelkõige asjaolu, et pealinna ja selle lähiümbruse elamispindade turg on väga aktiivne ehk tehingute arv on kõrge.

Lisaks on aktiivne uusarenduste turg, kus tehinguhinnad ja sellest tulenevalt laenusummad on kõrgemad. Need tegurid kasvatavad kogu Eesti keskmist laenujäägi näitajat.

Kõrge elamispindade tehingute arv on lisaks laenujäägile kasvatanud tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude jääki. 2015 III kvartalis oli Eestis 166 189 eluasemelaenu. See näitaja on aastaga kerkinud 2,1%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 konkursil osaleb 7 ehitist

Eeśti Ehituskonsultatsiooniettevõtete LiitEesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu poolt korraldatavale Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 konkursile esitatud ehitised on kõik silmatorkavalt eriilmelised, samas on neil kõigil ka läbivaid ühisjooni. Märksõnadeks on siinkohal energiatõhusus, innovatiivsus ja keskkonnast hoolimine.

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuhi Kalle Karroni sõnul on toovad konkursile esitatud ehitised esile Eesti ehituskonsultantide loomingulisuse ning oskuse siduda kreatiivsus innovaatiliste insenertehniliste lahendustega.

Nii on Eesti suurima ja kaasaaegseima Auvere Elektrijaama uue energiaploki biokütuse ja põlevkivi etteande kompleksi puhul tegemist keeruka tehnoloogilise objektiga, kus on kasutatud tavapärasest keerukamaid ehitustarindeid ning tehnilisi lahendusi.

Esitatud tööd kummutavad ümber väite, et energiasäästlik hoone ei saa olla hea väljanägemisega, sest enamus konkursile esitatud hoonetest on omamoodi maamärgid ja suunanäitajad, seda nii visuaalse silmapaistvuse kui energiatõhususe ja keskkonnast hoolimise seisukohast. Nii on Bernhard Schmidti Ülemiste Citys asuva büroohoone puhul tegemist ühe parima näitega keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamisest kaasaegses ehituses Eestis. Rakvere keskväljaku äärde rajatud Rakvere Tark Maja näitab ilmekalt, et energiasäästlik, tarku lahendusi sisaldav hoone ei pea ilmtingimata kaotama oma arhitektuurset veetlust.

Konkursile esitatud objektid katavad geograafilises mõttes kogu Eesti – põhjast lõunasse ja idast läände. Konkursile esitatute seast leiab objekte Kuressaarest, Jõhvist ja Võrust. Hoone kasutuseesmärgilt on esindatud nii büroo-, äri ja õppehooned.

Lisaks uutele, nullist kavandatud ehitistele on konkursile laekunud tööde hulgas ka ajaloolisi hooneid, mis asjatundlikult renoveeritud ning pälvinud Muinsuskaitseameti tunnustuse hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise eest. Nii on Võru Riigigümnaasiumi 18. sajandist pärit hoonet tunnustanud sel aastal „Hästi restaureeritud mälestise“ kategoorias. Samuti on kino Kosmos restaureerimisprojekti tunnustatud hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise ning ehitusprojekti kõrgetasemelise koostamise eest.

Kandidaatide hulgas on esindatud näited, kus renoveeritud hoones on esteetiliselt ja pieteeditundega ühendatud väärikas ajalugu ning uushoonestuse tänapäevane funktsioon. Nii on Rakvere Targa Maja puhul tulemuslikult teostatud tellija soov siduda olemasolev muinsuskaitseline vana pangahoone uue eksperimentaalse juurdeehitusega.

2014/2015. aasta ehitusprojekti tiitlile kandideerivad:

Auvere biokütuse ja põlevkivi etteandesüsteem;
Bernhard Schmidti Maja;
Jõhvi Gümnaasium;
Kino Kosmos;
Kuressare Ida-Niidu Lasteaed;
Rakvere Tark Maja;
Võru Riigigümnaasium.

Konkursi eripäraks on asjaolu, et konkursile esitatud tööd peavad olema valmis ehitatud, hoonel peab olema väljastatud kasutusluba ja objekt tellijale üle antud. Seega on kõik esitatud objektid linnakeskkonnas juba oma koha leidnud ning avalikkusele teada ja tuntud.

Konkursi võitja valib esitatud nominentide hulgast välja Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu liikmeskond. Hinnatakse projekti terviklikkust, esteetilist sobivust ümbritsevasse keskkonda,

funktsionaalsust, ökonoomsust, objekti projekteerimise professionaalsust, kvaliteeti ja innovaatilisust. Tunnustatakse peaprojekteerijat ja äramärkimist leiab kogu projekteerimismeeskond.

Võitja kuulutatakse välja 28.jaanuaril toimuval pidulikul galal.

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) on ehituskonsultatsiooniteenuseid osutatavate ettevõtete ühendus, kuhu kuulub 62 liiget, nii arhitekti- kui inseneribürood ca 620 töötajaga. EKEL on Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Elu korteriühistus: Volitused ja protokollid

katri-sarapuuMeil on probleem suvituskorterite omanike ja püsielanike vajaduste hääletamisel. Isegi ei saa põhikirja sisse hääletada volituste arvu ülempiiri.

Küsimused: 

  • Kes võivad üldkoosolekul volitustega hääletada? Ainult ühistuliikmed ja nende sugulased nende eest?
  • Kas ühistuliikme abikaasa tohib teiste korterite ühistuliikmete eest hääletada? Võib-olla samast korterist ei peaks üldkoosolekul kahte inimest üldse olema.
  • Kas KÜ juhatuse esimees, kes ühistus ei ela, ei oma korterit ega pole ühistu liige tohib koguda ühistuliikmete volitusi ja hääletada?

Vastus: Korteriühistu seaduse § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Seega jah, ühistu liikme abikaasa tohib volituse olemasolul teiste korteriühistu liikmete eest hääletada, samuti võib seda volituse olemasolul teha ka korteriühistu juhatuse esimees.

Lisan, et põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära. Kui volituse andnud ühistu liikmed on selle poolt, et ei määrata esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäär, on tegemist seaduspärase otsusega.

KÜ üldkoosoleku protokollimine.

Küsimused:

  • Kas ühistuliikmete ettepanekud tuleb protokollida ning kohe hääletusele panna?
  • Kui ühistuliige esitab oma soovi välisuste sulgumise vastu konksude panemiseks, et jalgratast kahest uksest sisse-välja viia. On see selline pisiasi, et ei pea protokollima. Kuigi teised (ka ratastooliga) soovivad seda, pärast tuleb välja, et juhataja ei mäletagi seda, rääkimata töö teostamisest.

Vastus: Nimetatud töö teostamiseks saab korteriühistu üldkoosolek vastava otsuse vastu võtta, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Seega nimetatud ettepanek peaks kajastuma protokollis, kuid ettepaneku osas otsuse vastuvõtmisel peab lähtuma alljärgnevast.

Tuleb meeles pidada, et korteriühistu üldkoosolek viiakse läbi vastavalt päevakorrale. Korteriühistu üldkoosoleku läbiviimise päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku korteriühistu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Ühistu liikmed võivad eelpoolnimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist. Põhikirjaga võib ette näha pikema tähtaja. Seega selleks, et nimetatud küsimuses otsus vastu võtta, on vajalik, et see oleks ära toodud päevakorras.

Juhul, kui korteriühistu soovib päevakorda lisada küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib küsimuse päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet (mittetulundusühingu seaduse (edaspidi ka MTÜS) §-st 201 lõige 5).

Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi (MTÜS §-st 201 lõige 6).

Kui Teie poolt nimetatud küsimus toodi päevakorda vastavalt seadusele ja põhikirjale, oleks pidanud see kajastuma ka korteriühistu üldkoosoleku otsuses ja protokollis. Kui Teie poolt nimetatud küsimuse päevakorda lisamise ettepanek esitati üldkoosolekul, tuli lähtuda MTÜS §-st 201 lõigetest 5 ja 6.

Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Juhul, kui on alust arvata, et üldkoosoleku otsus ei ole õiguspärane, on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Lisaks, üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (RKL 3-2-1-181-12).

Küsimus : Kui otsus koosneb mitmest punktist (projektor ei töötanud), kas siis võib seda hääletada ühe käetõstmisega.

Vastus: Kui mõni küsimus on esitatud ühe punktina ja korteriühistu liikmed on sellega nõus, võib selles küsimuses hääletada ühe punktina. Päevakorrapunkt peab hõlmama mingi otsuse vastuvõtmist, seejuures tuleb silmas pidada, et lähtuda tuleb asjaolust, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada.

Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Elu korteriühistus: Korteriühistu juhatuse liikme valimise nõudmine

katri-sarapuuÜhistus 7 liiget, juhatus 2-liikmeline. 2014 valiti uus juhatus, Juhatusse pääsesid 2 inimest vastavalt hääletustulemustele. Üks omanik ei ole rahul. Tema soovib, et kõik asjad majas käiksid nii, nagu tema arvab. Enamuse arvamus teda ei huvita.

Küsimus: Kas tal on õigus nõuda uue juhatuse valimist, lihtsalt sellepärast, et juhatus ei ole talle meelepärane?

Vastus: Kõnealune korteriomanik võib nõuda uue juhatuse valimist, see on tema õigus. Korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmete määramine. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Seega selleks, et kõnealune korteriomanik saaks nõuda uue juhatuse valimist, peab kas juhatus, või kui juhatuselt nõuab üldkoosoleku kokkukutsumist kirjalikult, põhjust ära näidates, vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest, üldkoosoleku kokku kutsuma. Üldkoosoleku päevakorras peaks olema uue juhatuse valimine ja vana juhatuse tagasikutsumine.

Üldkoosoleku päevakorra määrab üldjuhul juhatus, kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Seega võib esitada päevakorda küsimuse uue juhatuse liikme valimiseks ja vana juhatuse tagasikutsumiseks. Kui seda küsimust korralise üldkoosoleku päevakorras ei ole, võivad vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.

Kui vastavad tingimused on täidetud, saab nõuda uue juhatuse valimist ja vana juhatuse tagasikutsumist ning üldkoosoleku otsus juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise osas on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Tuleb ka vaadata korteriühistu põhikirja, nimelt põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada