Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Ugala teatri ehitusleping sai allkirjad

03.02.2016 Tõnu Toompark

2. veebruaril allkirjastasid AS Riigi Kinnisvara ja Nordecon AS esindajad Ugala teatri suurel laval ehituslepingu, mille alusel saavad alata teatrimaja ulatuslikud renoveerimistööd. Ligi 10 000 m2 kogupinnaga punastest telliskividest teatrimaja ehitustööd kestavad 13 kuud ja teatrile antakse maja tagasi 2017. aasta kevadel. Ehitustööde maksumus on 7,85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Teatrijuht Kristiina Alliksaare sõnul on Ugala teater oodanud remonti väga kaua. „Esimesed projektid on teatrijuhi kapis juba 1990ndatest. See, et ehitus nüüd lõpuks pärast mitmeid vintsutusi reaalselt algabki, on isegi natukene ootamatu ja ebareaalne, aga me oleme selleks valmis. Koostöös arhitektidega on valminud teatri vajadusi arvestavad lahendused ja kõige rohkem ootame, et teatril oleks võimalik etendusi anda ja proove teha kahes saalis korraga. Samuti ootame, et maja oleks soe, hubane ning valgusküllane, sest väga paljud teatri töötajad veedavad selles hoones vaat et rohkemgi aega, kui oma kodus,“ lisas ta.

Ehitustööde peatöövõtja on AS Nordecon, keda esindas allkirjastamisel juhatuse esimees Jaano Vink. „Nordecon on renoveerinud mitmeid Eesti kultuuri jaoks olulisi hooneid, viimasena Tartu Pauluse kiriku, mida seob Ugala majaga lisaks väärikale sisule ka uhke punasest tellisest fassaad,” ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Olen veendunud, et uuenev Ugala teater saab ka tulevikus olema veelgi kaunim ja armastatum kooskäimiskoht nii Viljandi kui kogu Eesti kultuurisõprade jaoks. Vaimsust kandva arhitektuuripärli renoveerimine pakub ehitajale kindlasti enam väljakutseid kui uue hoone ehitamine.“

1981. aastast pärineva hoone arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Irina Raud ja Inga Orav, sisekujunduse autor on Mait Summatavet. Samad arhitektid koostasid ka rekonstrueerimisprojekti, mille alusel uuendustöid läbi viiakse.

Esmajärjekorras alustatakse teatris lammutustöödega, muuhulgas lammutatakse kõik vanad tehnosüsteemid. Uue black box saali rajamiseks tehakse olemasoleva väikese saali asemele „suur auk“, ülejäänud hoones jäävad alles ainult kandvad konstruktsioonid ja mõningad vaheseinad. Koos teatrihoone rekonstrueerimisega uuendatakse ka kõik lavatehnoloogilised süsteemid.

Pärast teatri avamist 35 aastat tagasi pole hoones olulisi rekonstrueerimistöid tehtud. Nõnda on tänane seis selline, et Ugala teatrihoone üks arhitektuurilisi tunnusmärke – punasest tellisest fassaad – laguneb, ehitusaegadest pärinevad niisamuti hoone tehnosüsteemid, mis on suure energiatarbimisega. Vananenud on ka teatri siseviimistlus. Lisaks kõigele ei vasta hoone ruumide funktsionaalsus tänapäevasele kasutusvajadusele. Kõigile nendele murekohtadele leitakse rekonstrueerimistööde käigus lahendus ning 2017. aasta kevadel ootab publikut ees täieliku uuenduskuuri läbinud teatrimaja.

Ühe suurima muudatusena on teatril tulevikus võimalik anda etendusi üheaegselt nii suures 500kohalises saalis kui ka black box tüüpi väikeses saalis, mis rekonstrueerimise käigus muutub 190kohaliseks multifunktsionaalseks saaliks. Hoone fassaad uuendatakse täielikult ja siseruumid rekonstrueeritakse. Selle käigus teeb suure muudatuse läbi Ugala teatri kohvik, mis muutub juurdepääsetavaks ka etendusevälistel aegadel. Rekonstrueerimise käigus tekib juurde ka prooviruume. Teatrihoone krunt heakorrastatakse ning rajatakse lisa parkimiskohad, et hõlbustada publiku juurdepääsu teatrile. Ugala kõrval asetsevale Valuoja tiigikaldale on kavas rajada romantiline jalutuspromenaad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Hindamisosakonna juht: käesolev aasta jätkab 2015. aasta jälgedes

03.02.2016 Tõnu Toompark

2015. aastat võib kinnisvaraturul iseloomustada jätkuva hinnatõusuga, mille taga olid nii inimeste kasvavad sissetulekud kui ka pankade eluasemelaenude käibe kasv, st laenuraha tuli turule rohkem kui mõnel eelneval aastal.

Kui vaadelda perioodi 2012-2015, siis võib näha, et korteritehingute arv Tallinnas on püsinud samal tasemel, aga samas on nii hinnad kui laenude maht (statistika on küll Eesti kui terviku kohta, kuid Tallinnas osakaal on sedavõrd suur, et see mõjutab terve Eesti näitajaid) päris märkimisväärselt kasvanud.

Vahel kõlab kõhklusi, et selline seis ei saa jätkuda. Mis võiks seda trendi muuta? Kõige kiiremini mõjuks äkiline pidurdamine pankade poolt, aga selleks peab olema mingi konkreetne põhjus. Tõsi on see, et käituda võib ka ennetavalt, vaadates tagasi aastasse 2007.

Samas on eelmise kriisi kõige karmimad õppetunnid seotud pigem ikka ettevõtluse poolega, mis omakorda puudutas ka elamispindade arendust. Eluasemelaenude puhul oli pigem tegemist sellega, et laenukäibed kukkusid väga drastiliselt. Kinnisvaraturul on olukord on teatava eripäraga ka selles mõttes, et siin on arengute võti suuresti 2-3 suurema panga kätes. Samas väljus Eesti eelmisest kriisist küllaltki kiirelt, seda eelkõige Lätiga võrreldes, aga kõigele vaatamata tuleb ka seda silmas pidada, et niivõrd suur kukkumine oli Euroopas midagi väga erilist.

Pankade tähendust kinnisvaraturu suunamisel ei saa ületähtsustada. Loomulikult on pangad valmis raha laenama ja teevadki seda vastavalt sellele, kuidas keskkond seda võimaldab. Ehk siis üldisemas plaanis jõuame ikkagi makromajanduse juurde ja meie pisikese riigi kontekstis paraku ka selle juurde, kuidas läheb meie põhilistel partneritel. Nende käekäik sõltub tihtipeale juba maailmamajanduse üldistest suundumustest.

Täna on ju enamjaolt hästi: palgad ja tarbijate kindlustunne on kasvanud, töötus on madal. Tõsi, deflatsioon pärsib elavnemist, aga prognoosid on nii majanduskasvu kui inflatsiooni osas pigem positiivsust süstivad. Kui lähiminevikust midagi kõrva taha panna, siis seda, et väljavaated võivad muutuda kiirelt ja enamik prognoose ei pea tegelikkuses paika, samuti võib alati muutuda prognoosi täpsus. Kestev tõus võib ühel hetkel kõigest hoolimata aeglustuda.

Päris palju on käsitletud hinnatõusu ka selles võtmes, et tegelikkuses on ju kaup nii mõnigi kord raskesti võrreldav, kuna näiteks uute korterite osakaal võib olla erinev. Üldjoontes see ongi nii ja tegelikult seda ohtlikum on teha üldistusi väga lühikesele ajaperioodile tuginedes.

Samas kui analüüsida näiteks Mustamäe nõukogudeaegsetes korterelamutes paiknevate korterite hindu täna ja 10-15 aastat tagasi, siis pole põhjust arvata, et tegemist on füüsilises mõttes identsete korteritega. Ka vanu korterelamuid on aktiivselt renoveeritud ja nende seisukord on üldjoontes pigem paremaks muutunud. Sestap on mingi osa hinnatõusust seotud ka kvaliteedi paranemisega ja seda mitte ainult läbi uusarenduste.

Ühes võib küll kindel olla: midagi ei hakka muutuma üleöö. Kui turg käändub langusele, siis kõigepealt väheneb tehingute hulk ja alles seejärel kajastub muudatus ka hindades. Siinkohal tuleb siiski silmas pidada, et lisaks kõigele muule on kinnisvaraturg ka hooajaline. Ei pea just prohvet olema väitmaks, et ülimalt suure tõenäosusega on jaanuaris tehtud tehingute hulk väga oluliselt väiksem detsembriga võrreldes. Samas pole mingit põhjust arvata, et see fakt iseenesest kõneleb algavast hinnalangusest.

Tsükliline areng on paratamatus, mis kaasneb vaba turumajandusega. Küsimus ei ole mingil juhul selles, kuidas tsükleid vältida, vaid pigem selles, kuidas liiga järske kukkumisi leevendada. Ilmselt ainuke rohi selle vastu on tõusuperioodil ka tõusunurga kontrolli all hoidmine. Seda on nii pangad ise kui ka nende järelevalve üritanud teha.

Ja lõpuks on kõik tegelikult ikkagi inimeste endi kätes, sest pankureid kui professionaale võib ju süüdistada valede otsuste tegemises, aga see on poolik tõde, sest nemad ju ei võta eluasemelaenu, vaid annavad. Keegi ei sunni ostjaid tegema liialt riskantseid otsuseid. Kuigi, ka vastupidine, tagasihoidev suunamine võib ostjatele mitte meeldida. Lõppude-lõpuks ei saa keegi ette kirjutada, mida üks inimene oma isikliku rahaga teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Majade pakkumine väheneb, hinnad kerkivad

03.02.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti käesoleva aasta jaanuaris kuu keskmisena Tallinnas müügiks 815 maja. See on napp 3% aastatagusest vähem.

Väiksem pakkumine on kergitanud eelmise aastaga võrreldes majade keskmist pakkumishinda 4%. Tallinna majade müügipakkumiste ruutmeetri eest küsitu jaanuaris keskmiselt 1305 €/m².

Tallinna linnaosadest on suurim majade pakkumine Pirital. Pirital pakuti portaalis KV.EE andmetel jaanuaris kuukeskmisena müügiks 212 maja keskmise hinnaga 1518 €/m². Pirita majade pakkumine on aastaga kasvanud 9% ja pakkumishinnad langenud 7%.

Nõmmel, kus asub linnaosade lõikes suuruselt teisel kohal platseeruv majade pakkumiste hulk, pakuti jaanuaris kuukeskmisena müügiks 156 maja. Nõmme majade pakkumine vähenes mullusega võrreldes 13% ja hinnad langesid marginaalse 5 euro võrra. Nõmme majade pakkumishind portaalis KV.EE oli käesoleva aasta jaanuaris 1334 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	01/2015	01/2016	Muutus, %	01/2015	01/2016	Muutus, %
Haabersti	130	131	1%	1 463	1 526	4%
Kesklinn	81	72	-11%	1 238	1 609	30%
Kristiine	79	93	18%	1 208	1 287	7%
Lasnamäe	66	64	-3%	312	334	7%
Mustamäe	39	31	-21%	282	418	48%
Nõmme	180	156	-13%	1 339	1 334	0%
Pirita	195	212	9%	1 624	1 518	-7%
P-Tallinn	46	39	-15%	882	1 016	15%
Vanalinn	12		NA	3 119		NA

Tallinn	838	815	-3%	1 251	1 305	4%

Eesti	3 030	2 974	-2%	947	1 016	7%
Harjumaa	1 922	1 940	1%	1 137	1 217	7%

Narva	19	32	68%	441	494	12%
Pärnu	49	64	31%	942	988	5%
Tartu	258	274	6%	912	999	9%

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

„Fassaadid korda“ uus redaktsioon võimaldab supergraafikat kasutada

02.02.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavalitsuse istungil on kavas anda heakskiit ja esitada Tallinna Linnavolikogule projekti „Fassaadid korda” uus redaktsioon, mille kohaselt võib miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimisel ja korterelamute välisilme elavdamiseks supergraafikat kasutada.

Määruse eelnõuga tehakse Tallinna Linnavolikogule ettepanek kehtestada „Projekti „Fassaadid korda” raames korterelamuid energiatõhusamaks muutvate korteriühistute toetamise kord”, mis sätestab korteriühistutele toetuste andmise Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel nende energiatõhususe suurendamise eesmärgil.

Uuendusena võib uue määruse kohaselt arhitektuuri- ja miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimisel ja korterelamute välisilme elavdamiseks supergraafikat kasutada. Supergraafika on kunstiliik, mida grafitist eristab lubatavus ja sobivus linnapilti, samuti suurejoonelisus ning see, et töö autor on teada. Supergraafika annab kunstnikele ja disaineritele, kes tahavad panustada linnaruumi ja kunsti arengusse, legaalse ja suurejoonelise võimaluse teostada oma ideid korterelamute seintel.

„Linnavolikogu määruse eelnõu kohaselt viiakse projekti „Fassaadid korda“ siiani kehtinud määrus „Tallinna linna abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale“ vastavusse muudatustega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, ehituseaduses, Majandus- ja taristuministri määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”, määrusega „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” ja määrusega „Korterelamu rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf. Siiani on Tallinna linn projekti „Fassaadid korda” raames toetanud 142 korterelamut.

Nordecon rekonstrueerib Ugala teatri

02.02.2016 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja AS Riigi Kinnisvara sõlmisid töövõtulepingu Ugala teatri rekonstrueerimisööde teostamiseks.

Tööde käigus renoveeritakse ligi 10 000 m2 pinnaga teatrihoone 500-kohaline peasaal, ehitatakse suure proovisaali asukohta black box tüüpi 200-kohaline teatrisaal, uuendatakse fassaad, rekonstrueeritakse siseruumid, uuendatakse lavatehnoloogilised süsteemid ja heakorrastatakse krunt.

Tööde maksumus koos tellija reserviga on 7,85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Rekonstrueerimistööde kestuseks on planeeritud 13 kuud.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Väo ristmiku planeeringu avalik väljapanek

02.02.2016 Tallinn.ee

Lasnamäe Linnaosa Valitsus paneb teisele avalikule väljapanekule Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneeringu.

Detailplaneeringuga saab tutvuda 8. kuni 23.veebruarini Pallasti tn 54 I korruse fuajees igal tööpäeval kogu tööaja jooksul.

Detailplaneeringu esimene avalik väljapanek toimus 30. juulist kuni 13. augustini 2012. Arvestades detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega muudeti Väo mitmetasandilise ristmiku liikluslahendust, mis tingis muudatused ka planeeringulahenduses.

Planeeritav 37,72 ha suurune maa-ala asub Lasnamäe linnaosas linna idapiiril Seli, Priisle ja Väo asumis. Planeeringuala hõlmab Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee sõlmpunkti ning selle lähiala.

Planeering on vajalik mitmetasandilise ristmiku rajamiseks. Lisaks on planeeritud maa-ala koosseisu haaratud ka mitmed hoonestatavad kinnistud, millele juurdesõidu võimalused tulenevalt mitmetasandilise ristmiku liikluslahendusest muutuvad.

Planeeritud liiklussõlm on ühest küljest Peterburi tee osa ning teisest küljest osa Tallinna ringteest. Peamistes liiklussuundades on liiklus lahendatud ristumisteta. Samaaegselt on tagatud transpordi juurdepääsud külgnevatele aladele. Kergliiklustunnelite planeerimisega paraneb oluliselt magistraalteede äärsete alade sidusus ning kergliikluse ja jalakäijate liikumistingimused. Pirita jõeoru maastikukaitseala säilib senistes piirides, planeeritud tegevus ei kahjusta Natura-ala kaitse-eesmärke.

Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7 infosaalis. Lähemat teavet saab detailplaneeringu kohta Tallinna planeeringute registri aadressil https://tpr.tallinn.ee/.

Väo liiklussõlme detailplaneeringut koostatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel, planeeringulahenduse aluseks oleva liikluslahenduse tellimist korraldab Maanteeamet.

Tartu kavandab idapoolse ümbersõidu kolmandat etappi

02.02.2016 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus osaleb Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala ehitamise projektis, millele taotletakse toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Kavandatav kolmas ehitusala on 1,5 km pikk ning ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteel oleva liiklusringiga.

Uus teelõik tuleb sarnane eelmise Idaringtee lõiguga – kaherealine sõidutee ja eraldiasetsev kergliiklustee. Luunja valda suunduvale Soojuse teele rajatakse omaette liiklussõlm, kus saavad olema ainult parempöörded ning kavandatav ringtee läheb viaduktiga üle Soojuse tee. Kergliikluse tarvis ehitatakse veel kaks eritasandilist teeületuse võimalust.

„Ümbersõidu 3. ala valmimisel saavad ühendatud kaks riigimaanteed – Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Räpina maantee, mis aitab vähendada transiitliikluse osakaalu teistel linnatänavatel. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis võivad tööd alata juba sel suvel,“ ütles abilinnapea Valvo Semilarski. Ta lisas, et esialgsete plaanide kohaselt on lähikuudel kavas välja kuulutada Lammi tänavalt Räpina maanteele suunduva teelõigu projekteerimis- ja ehitushange.

Projekti kogumaksumus on 8 160 000 eurot, linna omaosalus 1 224 000 eurot ja taotletav toetus Tartu linnale 6 936 000 eurot.

Tartu linn toetab korteriühistute rattaparkla ja jäätmemaja ehitamist või süvakogumismahutite paigaldamist

02.02.2016 Tartu.ee

Alates 1. veebruarist saavad Tartu linna korteriühistud esitada taotlusi toetuse saamiseks rattaparkla ja jäätmemaja ehitamiseks või süvakogumismahutite paigaldamiseks.

Toetust võivad taotleda Tartu linna korteriühistud (samuti mitu korteriühistut üheskoos), mille korterite arv on kümme või rohkem. Linna eelarvest on tänavu ühistutele rattaparklate rajamiseks ette nähtud 10 000 ning jäätmemaja või süvakogumismahutite tarbeks 32 000 eurot.

Toetuse suurus rattaparkla, sealhulgas vajaliku aluspinna ehitamiseks, on kuni 50% tööde kogumaksumusest (ülemmäär 3000 eurot). Toetuse suurus jäätmekogumise terviklikul lahendamisel on kuni 75% kogumaksumusest (ülemmäär 3000 eurot). Kui terviklahendust ei planeerita, saab toetust taotleda kuni 50 protsendi ulatuses kogumaksumusest ning ülemmäär on 1000 eurot.

2015. aastal sai linnalt oma jäätmemajanduse korrastamiseks toetust üheksa korteriühistut kokku ligi 26 000 euro ulatuses.

Korteriühistule jäätmemaja püstitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise korraga saab tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/akt/428062015023

Toetuse saamiseks vajalikud materjalid tuleb esitada linnamajanduse osakonda, Raekoja plats 3.

Taotlusi vaadatakse läbi jooksvalt saabumise järjekorras, kuni eelarves selleks ette nähtud raha jätkub või kuni 1. oktoobrini 2016.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: ehitusturu raskused soosivad kinnisvaraarendust

02.02.2016 Tõnu Toompark

Eesti ehitusettevõtete omal jõul tehtud ehitustööde maht oli 2015 III kvartalis 614 ja kogu ehitustööde maht 902 miljonit eurot. Mõlemad näitajad kahanesid aastataguse ajaga võrreldes 4%.

Ehitustööde maht on samas suurusjärgus nüüdseks olnud juba alates 2013. aastast. On küll pikisilmi oodatud Euroopa rahakraanide avanemist, kuid seda senini veel toimunud ei ole. Loodetavasti tuleb siiski alanud 2016. aastal tellijaid juurde.

Ootustele allajääv tellimuste arv ei ole lubanud ehitushindu kergitada. Ehitushindu hoiab all täiendavalt deflatsiooniline keskkond. Kindlasti on mõistlik ehitushind üks põhjus, miks kinnisvara arendusturg on sedavõrd aktiivne ja näeme elamu kerkimist elamu järel ning büroohoonet büroohoone järel.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arco Vara: Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturu ülevaade 2016-01

01.02.2016 Tõnu Toompark

Korterid

Narva linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis174 korteritehingut, mida on 3,6% rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Narva korteri keskmine ruutmeetrihind langes viimase aastaga 499 eurolt 481 euroni ehk 3,6%. Ida-Virumaa korteri keskmine ruutmeetrihind oli neljandas kvartalis 270 € ehk 2014. a tasemest 4,3% madalam.

Kokku toimus Ida-Virumaal 535 korterite ostu-müügitehingut. Narvas ulatus korteri keskmine hind neljandas kvartalis 24 115 euroni, mida on tunamullusest 2,3% rohkem. Aastases võrdluses kasvas Ida-Virumaa korteritehingute arv 4,5%, mille juures langes tehingu keskmine hind 4,1%, 13 305 eurole.

Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturu ülevaade. Narva ja Ida-Virumaa korterituru dünaamika

Allikas: Maa-amet

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Narvas ja Ida-Virumaal on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ning välismaa suunaline tööränne.

Üüriturgu elavdavad üksikud ettevõtted ja kõrgkoolide filiaalid, kutseõppeasutused ning gümnaasiumid. 2015. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli Narvas aktiivses müügis ligikaudu 630 ja Ida-Virumaal ligikaudu 1 790 korterit. Aktiivsete üüripakkumiste arv ulatus vastavalt 120 ja 270 korteri kanti.

Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Narvas

1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
300 – 500	350 – 1 050	450 – 950

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Hoonestatud maad

Ida-Virumaa hoonestatud elamumaaga toimus 2015. a neljandas kvartalis 93 tehingut, mis jäi eelneva aasta sama kvartali tasemele 8,8% alla. Keskmine tehinguhind langes 7,5% ehk 20 212 euroni. Narva linnas tehti neljandas kvartalis elamutega 31 tehingut. 2014. a samal ajal oli tehinguid 29.

Keskmine tehinguhind langes Narvas 13 058 euroni ehk 9,6%. Tehinguaktiivsus Ida-Virumaa hoonestatud maatulundusmaadega püsis eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, kuid tehinguid oli kvartali jooksul vaid 10. Keskmine tehinguhind langes aastases võrdluses 8,0%.

Hoonestamata maad

Valdav osa hoonestamata maa tehinguist toimub Ida-Virumaal maatulundusmaadega, millega kaubeldakse üsna aktiivselt. Neljandas kvartalis toimus 125 tehingut hoonestamata maatulundusmaade ja 6 tehingut hoonestamata elamumaadega, mida on vastavalt 32,7% ja 50,0% 2014. a tasemest vähem. Hoonestamata elamumaa pinnaühiku hind tõusis aastaga 6,9% ja jõudis 4,62 euroni. Hoonestamata elamumaa maksimaalne pinnaühiku hind oli 40 €/m².

Hoonestamata maatulundusmaa pinnaühiku hind kasvas 25,0% ja oli neljandas kvartalis 3 000 €/ha kohta, mis näitab metsamaa ja haritava maa osatähtsust omanikku vahetanud maade kõlvikulises koosseisus. Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud juba aastaid pakkumist.

2015. a neljandas kvartalis müüdi Ida-Virumaal 55 juhul puhast metsamaad ja 7 juhul haritavat maad. Metsatehinguid oli tunamullusest 29,5% vähem ja haritava maa tehinguid 65,0% vähem. Metsamaa hektari keskmine hind püsis põhimõtteliselt eelneva aastaga samal tasemel, 2 025 eurol. Haritava maa hektari keskmine hind tõusis 2 016 eurole ehk 2,6%.

Äriotstarbega maad

Narva linna piires toimuvad vaid üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis-, äri- ning segamaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega küll rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest konkreetse, sageli erihuvidega ostja jaoks.

Prognoos

Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturg liigub lähikuudel stabiilsel kursil. Aasta esimeses ja teises kvartalis on traditsiooniliselt oodata tehinguaktiivsuse ja keskmise hinna mõõdukat tõusu. Pikemas perspektiivis võib kinnisvaraturule mõju avaldada esimesel poolaastal toimuv masskoondamine.

Järelturu korterite tehinguhinda mõjutavad ostjale üle tulevad kommunaalteenuste võlad, vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Ida-Virumaa kinnisvara, mis paikneb suuremate tööandjate, koolide, lasteaedade, kaupluste ning korraliku ühistranspordita aladel, on keeruline müüa, kuna traditsiooniliselt põlevkivitööstusele üles ehitatud piirkondade majanduslik aktiivsus väheneb.

Erandiks on põhjaranniku suvituspiirkonnas asuv kinnisvara, mille järele on jätkuvalt nõudlust. Tehinguni jõudmise määrab põhiliselt asukoht, vara ja hinna vastavus.

Tasub tähele panna, et Narva ja Ida-Virumaa kvartalivalimi väiksuse tõttu omavad üksikud tehingud keskmistele näitajatele olulist mõju kõigis varaklassides. Kinnisvaraturu üldisi arenguid silmas pidades hinnalangust näha ei ole, pigem liiguvad kinnisvarahinnad mõõdukalt tõusvas trendis. Täpsema info saamiseks konsulteerige piirkonda tundva kogenud maakleri või kinnisvarahindajaga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Möödunud aastal sõlmitud rendilepingute aastatasu on kokku 402 572 eurot

01.02.2016 Tõnu Toompark

Maa-amet korraldas 2015. aastal enampakkumisi 522 kinnisasja rentimiseks ja sõlmis 400 kinnisasja rendilepingut. Rendile antud kinnisasjade kasutusala moodustas kokku 4192 hektarit ja sõlmitud rendilepingute aastatasu kokku on 402 572 eurot.

Riigivara anti rendile üle Eesti kõigis maakondades. 2015. aastal suunati renti kõige enam maid Harjumaal ja kõige vähem Hiiumaal. Harju maakonnas oli enampakkumisel kokku 177 kinnisasja, kasutusala pindalaga 1507 ha, mis moodustas 34% kõigist rendis olnud kinnisasjadest. Kõige vähem riigimaid oli rendi enampakkumisel Hiiu maakonnas – 4 kinnisasja kogupindalaga 20 ha.

Kõige rohkem rendilepinguid sõlmiti 2015. aastal Harju maakonnas – 148 kinnisajale, kasutusalade kogupindalaga 1349 ha. Kõige vähem rendilepinguid sõlmiti Hiiu maakonnas – 3 kinnisajale, kasutusalade pindala kokku 19 ha. 56 kinnisasja osas kasutasid seni maad õiguslikul alusel (valdavalt ajutise kasutamise lepinguga) kasutanud isikud eelisõigust.

Põllumaa rendi keskmine alghind oli vahemikus 39-151 eurot/ha. Enampakkumisel kujunenud keskmised kasutustasud jäid vahemikku 63-200 eurot/ha. Kõige kõrgemaks kujunes kasutustasu Tartu maakonnas – 200 eurot/ha (alghinna keskmine 151 eurot/ha), kõige madalam kasutustasu kujunes Pärnu maakonnas – 63 eurot/ha (alghinna keskmine 39 eurot/ha).

Üldisest tasemest kõrgemaks kujunesid kasutustasud veel Jõgeva maakonnas – 128 eurot/ha, Saare ja Viljandi maakonnas – 120 eurot/ha ning Võru maakonnas – 119 eurot/ha. Rendihinna suur erinevus sõltub peamiselt maa asukohast, kvaliteedist ja põllumaa nõudlusest vastavas piirkonnas.

Kokku (aastatel 2005-2015) on Maa-amet põllumajanduslikule rendile andnud 1139 kinnisasja, kasutusala pindalaga 15 931 ha. Sõlmitud rendilepingutest laekub riigieelarvesse iga-aastaselt tulu kokku 1,57 miljonit eurot.

2015. aastal renti suunatud ja rendile antud kinnistute ülevaade maakondade kaupa

	2015 rendile andmiseks suunatud		2015 Renditud		2005-2015 rendile antud, siiani kehtiva rendilepinguga maad kokku
Maakond	Kinnistute arv	Kasutusala pindala (ha)	Kinnistute arv	Kasutusala pindala (ha)	Kinnistute arv	Kasutusala pindala (ha)
Harju maakond	177	1507	148	1 349	376	4847
Hiiu maakond	4	20	3	19	6	78
Ida-Viru maakond	43	378	24	213	123	1822
Jõgeva maakond	25	283	18	199	57	1016
Järva maakond	9	47	8	44	35	576
Lääne maakond	21	165	13	98	34	508
Lääne-Viru maakond	24	276	16	207	51	842
Põlva maakond	37	203	24	139	39	263
Pärnu maakond	20	695	17	687	80	1660
Rapla maakond	21	236	14	194	44	698
Saare maakond	56	340	48	305	111	962
Tartu maakond	26	250	18	200	66	953
Valga maakond	23	248	19	231	44	479
Viljandi maakond	14	132	10	97	17	439
Võru maakond	22	216	20	210	56	788
Kokku	522	4996	400	4 192	1139	15931

Möödunud aastal laekus maa müügist riigieelarvesse ligi 10 miljonit

01.02.2016 Tõnu Toompark

Maa-amet korraldas 2015. aastal enampakkumisi 995 kinnisasja müümiseks ja sõlmis 599 kinnisasja eraomandisse võõrandamise lepingut. Kokku võõrandas amet 2653 hektarit maad, millest laekus riigieelarvesse 9,99 miljonit eurot.

Maa-amet korraldas riigimaa müügiks enampakkumisi kõigis Eesti maakondades. Nagu varasematel aastatel nii suunati ka mullu kõige enam maid müüki Harjumaal ja kõige vähem Hiiumaal. Harju maakonnas oli enampakkumisel kokku 152 kinnistut kogupindalaga 459 ha, mis moodustas 15% kõigist müügis olnud kinnistutest. Hiiu maakonnas oli müügis 8 kinnistut kogupindalaga 23 ha.

Kõige enam oli müügis maatulundusmaad – 700 kinnisasja kogupindalaga 3908 ha. Keskmine müügis olnud maatulundusmaa oli 5,58 ha suurune, pakkumisi tehti 73%-le müügis olnud maatulundusmaa kinnisasjale. Kõige edukamad olid maatulundusmaade enampakkumised Valga maakonnas, kus pakkumised tehti koguni 95%-le müügis olnud üksustest. Samas aga Ida-Viru maakonnas tehti pakkumisi üksnes pooltele müügis olnud üksustest.

Enampakkumiste alghindade kogusumma oli 6,81 miljonit eurot. Müüki suunatud maatulundusmaade keskmine alghind oli 1742 eurot/ha, keskmiseks müügihinnaks kujunes 2450 eurot/ha. Kõige kõrgemaks kujunes maatulundusmaade hind Rapla maakonnas (keskmiselt 3513 eurot/ha) ja kõige madalamaks Lääne-Viru maakonnas (keskmiselt 1195 eurot/ha).

Müügis olnud maatulundusmaadest valdava osa ehk 71% moodustasid põllumaad, ülejäänud olid metsamaa üksused. Samas olid müüki suunatud põllumaad oluliselt väiksema pindalaga kui metsamaad. Keskmine müügis olnud metsamaa üksuse pindala oli 8,2 ha ja keskmine põllumaa üksuse pindala 4,47 ha.

Maatulundusmaadele tehtud pakkumiste keskmine hind oli põllumaadel 2162 eurot/ha ja metsamaadel 2760 eurot/ha.

Muu sihtotstarbega kinnisasju oli müügis järgmiselt:

elamumaid – 192 kinnisasja, kokku 5,73 miljoni euro eest;
ärimaid ja tootmismaid – 90 kinnisasja, kokku 4,47 miljoni euro eest;
sihtotstarbeta maid ja sotsiaalmaid – 13 kinnisasja, kokku 1,84 miljoni eurot eest.

Nende ostmiseks esitati pakkumised 62%-le müügis olnud üksustest.

Elamumaid oli kõige enam müügis Harjumaal ja Ida-Virumaal, vastavalt 34 ja 33 kinnistut, pakkumised laekusid vastavalt 24 ja 29 kinnisasja otsmiseks. Keskmiseks elamumaa hinnaks kujunes 3,8 eurot/m², kuid piirkonniti olid väga suured erinevused. Kõige kõrgemaks kujunes elamumaa hind Harjumaal – 17,68 eurot/m².

Äri- ja tootmismaale tehtud pakkumiste keskmine hind oli 4,2 eurot/m² ning selliseid kinnistuid oli kõige enam (25 kinnistut) müügis Harjumaal. Taas kujunesid hinnad keskmisest kordades kõrgemaks Harjumaal – 17,9 eurot/m².

2016. aasta riigieelarve seadusega ette nähtud riigimaa müügikohustus on 13 miljonit eurot.

2015. aastal müüki suunatud ning müüdud kinnistute ülevaade maakondade kaupa

Maakond	Müüki suunatud kinnistute arv	Müüki sunnatud kinnistute pindala (ha)	Müüdud kinnistute arv	Müüdud kinnistute pindala (ha)
Harju maakond	152	459	100	358
Hiiu maakond	8	23	5	7
Ida-Viru maakond	61	130	39	117
Jõgeva maakond	51	210	29	105
Järva maakond	59	224	26	103
Lääne maakond	46	241	32	190
Lääne-Viru maakond	65	252	44	184
Põlva maakond	81	476	42	238
Pärnu maakond	70	258	25	111
Rapla maakond	24	76	11	52
Saare maakond	109	526	72	301
Tartu maakond	72	278	51	218
Valga maakond	56	386	40	287
Viljandi maakond	60	254	38	189
Võru maakond	81	331	45	193
Kokku	995	4124	599	2653

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti esimene vastutustundlik tööstuspark

01.02.2016 Tõnu Toompark

Ettevõtlusminister Liisa Oviir andis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargile (PAKRI) üle vastutustundliku ettevõtluse hõbetaseme kvaliteedimärgise. Sellega on PAKRI esimene tööstuspark Eestis, kes vastutustundlikkuse valdkonnas nii kõrge tunnustuse omanikuks saanud.

“PAKRI Teadus- ja Tööstuspark teenis hõbetaseme kvaliteedimärgise tänu aastate pikkusele järjepidevale panustamisele vastutustundlikku ja jätkusuutlikku ettevõtmisse,” ütles kvaliteedimärgise väljaandja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop.

Hõbetaseme kvaliteedimärgis anti välja näiteks veel järgmistele ettevõtetele: Riigi Kinnisvara AS, BaltCap AS, Coca-Cola HBS Eesti AS, Danske Bank ja SEB, DHL Estonia AS, Ragn-Sells AS ja mitmed teised.

“Meie jaoks on tegemist tunnustusega, mille poole alates esimesest tegutsemise päevast ehk 2007. aastast pürginud oleme,” ütles PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo, Jr. PAKRI rajab oma tootmisklientidele keskkonnasäästlikku tarka linnakut, mille lahutamata osadeks on energiatõhusad hooned, roheline töökeskkond ning oma taastuvenergial toimiv tark energiavõrk. “Kvaliteedimärgise taotlemise ajal saime selgemaks, et meie põhitegevus on juba iseloomult vastutustundlik ning suudame läbi oma tööstuspargi ka meie kliente vastutustundlikumaks muuta,” lisas Laansoo.

Kui Eestis tegutsev tööstuspark pakub tavapäraselt kliendile vaid sobivat kinnistut ja taristut, siis PAKRI Teadus- ja Tööstuspark on oma väärtusahelaga märkimisväärselt rohkem. Lisandväärtuse annavad varem nimetatud energiatõhusad tootmishooned, töötaja produktiivsust tõstev roheline töökeskkond ning tootmisettevõttele koha peal rohelise energia tootmine ja müümine. Kompleksset füüsilist keskkonda täiendavad veel teadus-arendustugi, seadmete testimine ja äriteenused, mis toetavad klientide jätkusuutlikku arengut ehk kokkuvõtvalt on PAKRI tööstuspark, mis tunneb vastutust oma klientide hea käekäigu eest.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark fokusseerib eeskätt rohetehnoloogia ja keskkonnasäästu tähtsaks pidavatele ettevõtetele, mis on omakorda vastutustundlik käitumine pargi arendamisel. Ühe hea näitena on PAKRI aastast 2007 teinud tööd tuuliku tööstuse koondamiseks Paldiskisse. Näiteks suurekaliibriliste tuuliku komponentide tootmiskliendi majutamiseks, pakkudes tuulikute tootjale väga head logistilist asukohta Põhja-Euroopas, võimalust kohapeal oma tuulikut testida ja kasutada, saada tootmiseks rohelist energiat ning pakkuda tööjõudu ja töötajatele meeldivat töökeskkonda, mis aitab kaasa nende produktiivsuse tõusule. Lisaks planeerib tööstuspark ka rohemärgise väljastamist.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi (PAKRI) kontseptsioon töötati välja aastal 2007 ning on Harjumaa Arengustrateegia aastani 2025 üks prioriteetsemaid projekte, mis kasvab ligi 60 hektari suurusele alale Paldiskis. Koostöös Tehnopoliga pakub PAKRI energia- ja keskkonnatehnoloogia (rohetehnoloogia) valdkonna ettevõtetele vajalikku taristut ning teenuseid, toetamaks läbi sünergia ettevõtete jätkusuutlikku arengut ja teadustööd. PAKRI Tark Linna uute hoonete rajamisel järgitakse maksimaalset energiatõhusust ning töökeskkonna kujundamisel töötaja produktiivsuse tõstmist, PAKRI Targa Võrgu eesmärk on pargi klientidele toota taastuvenergiat ja pakkuda uute tehnoloogiate testimise võimalust. Lisainformatsioon www.pakri.ee.

Viljandis kuulutati välja parim ehitusprojekt

01.02.2016 Tõnu Toompark

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) poolt korraldatud Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 konkursi võitjaks valiti Rakvere Tark Maja, mille peaprojekteerijaks on Alver Arhitektid OÜ.

Žürii poolt lõppvooru valitud viit ehitist ühendavateks märksõnadeks olid energiatõhusus, innovaatilisus ja keskkonnast hoolimine, hoone kasutuseesmärgilt olid esindatud nii büroo-, äri ja õppehooned.

Žürii liikme, EKELi juhatuse esimehe Merike Rannu sõnul soovitakse konkursiga tunnustada silmapaistvaid projekteerijaid ja kaasa aidata ehituskonsultatsiooniteenuste, sh. projekteerimise kvaliteedi, projekteerimisettevõtjate maine ning tellijate teadlikkuse tõusule. “Konkursil hinnatakse projekti terviklikkust, esteetilist sobivust ümbritsevasse keskkonda, funktsionaalsust, ökonoomsust, objekti projekteerimise professionaalsust, kvaliteeti ja innovaatilisust” sõnas Rannu. “Mõistagi peab tellija lõpptulemusega rahul olema”.

EKELi tegevjuhi Kalle Karroni hinnangul tõid konkursile esitatud ehitised esile Eesti ehituskonsultantide loomingulisuse ning oskuse siduda kreatiivsus innovaatiliste insenertehniliste lahendustega.

Näiteks on Eesti suurima ja kaasaaegseima Auvere Elektrijaama uue energiaploki biokütuse ja põlevkivi etteande kompleksi puhul tegemist keeruka tehnoloogilise objektiga, kus on kasutatud tavapärasest keerukamaid ehitustarindeid ning tehnilisi lahendusi.

Tihedas konkurentsis teiseks jäänud Novarc Group AS poolt projekteeritud Bernhard Schmidti Ülemiste Citys asuv esinduslik büroohoone on parim näide keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamisest kaasaegses ehituses Eestis. Hoone on energiasäästlik, maja ehitamisel on kasutatud võimalikult palju taaskasutatavaid ja kohalikke materjale.

Võidutööks valitud Rakvere Tark Maja näitab ilmekalt, et energiasäästlik, tarku lahendusi sisaldav hoone ei pea ilmtingimata kaotama oma arhitektuurset nägu. Lisaks on Rakvere objekti puhul oskuslikult seotud olemasolev muinsuskaitseline vana pangahoone uue eksperimentaalse juurdeehitusega.

Hoone peaprojekteerija ja arhitekt Oliver Alveri sõnul on hea maja valmimiseks vaja head tellijat, head projekteerijat ja head ehitajat. “Kui üks nendest kolmest osapoolest ei tee tööd silmade särades, ei ole võimalik hea tulemuse saavutamine” sõnas Alver „Antud auhind ei ole mitte ainult projekteerimismeeskonnale vaid ka tänu tellijale ja ehitajale“.

Tunnustuse pälvisid viis nominenti

Auvere Elektrijaama uue energiaploki biokütuse ja põlevkivi etteande kompleks, peaprojekteerija Sweco Projekt AS
Ülemiste Citys asuv Bernhard Schmidti büroohoone, peaprojekteerija Novarc Group AS
Võru Riigigümnaasium, peaprojekteerija Esplan OÜ
Kino Kosmos rekonstrueerimine, peaprojekteerija Urmas Lõokese Arhitektibüroo OÜ
Rakvere Tark Maja, peaprojekteerija Alver Arhitektid OÜ

Viljandi Gümnaasiumis toimunud tunnustamisele eelnenud paneeldiskussioonil arutlesid arhitektid selle üle, mis teeb ühe linna elamisväärseks, kuidas toimib linn tõmbekeskusena ja kas linnaelanike rahuliku elukeskkonna sobitamine ettevõtete vajadustega on keeruline või lihtne ülesanne.

2015. aastal tööstustoodang kahanes

01.02.2016 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2015. aastal 2% vähem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. 2015. aastal kokku toodeti töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui 2014. aastal.

Toodang ei saavutanud varasema aasta taset rohkem kui pooltes tööstusharudes. Negatiivselt mõjutasid toodangu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud: elektroonikaseadmete tootmine vähenes 4%, keemiatoodete tootmine 12% ja ehitusmaterjali tootmine 5%. Kuigi paljudes suurema osatähtsusega tööstusharudes (puit- ja metalltoodete, elektriseadmete, mööbli ja mootorsõidukite tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste väiksemate tööstusharude tootmise vähenemist.

2015. aastal vähenesid nii eksport kui ka müük kodumaisele turule. Välisturule müüdi 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Nii eksport kui ka nõudlus kodumaisel turul vähenesid 2014. aastaga võrreldes ligi 2%.

Tööpäevadega korrigeeritud andmetel vähenes tööstustoodang 2015. aasta detsembris 2014. aasta detsembriga võrreldes 9%, sealhulgas töötleva tööstuse toodang 7%. Detsembris toodeti elektrit 23% ja soojust 16% vähem kui 2014. aasta detsembris.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta detsembris tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui novembris, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2015 ja detsember 2015
(protsenti)
Tegevusala	2015. aasta võrreldes 2014. aastaga	Detsember 2015
		muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
			korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	-2,2	-3,0	-6,5	-8,8
Energeetika	-13,4	-5,6	-20,1	-21,1
Mäetööstus	-4,7	1,0	-11,9	-13,6
Töötlev tööstus	-0,6	-2,3	-3,9	-6,5
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-3,6	5,5	-8,7	-11,3
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	7,0	1,0	4,5	2,1
toiduainete tootmine	0,1	0,8	1,1	-0,4
metalltoodete tootmine	0,8	-11,8	-8,4	-11,5
elektriseadmete tootmine	3,1	8,9	5,4	1,5
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-12,4	-10,0	-8,7	-11,5
mööblitootmine	7,1	-2,4	13,2	9,2
mootorsõidukite tootmine	6,2	6,9	4,5	1,9
ehitusmaterjali tootmine	-5,1	3,5	4,5	2,0
masinate ja seadmete tootmine	1,7	3,1	6,9	3,3

^b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.01.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.01.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.