Eilsel Riigikogu istungil ei leidnud toetust Keskerakonna fraktsiooni algatatud „võtmed tagasi“ põhimõtet järgiv eelnõu, mis aitaks lahendada olukordi, kus krediidivõtja ei tule laenumaksete tasumisega enam toime.
Keskerakonna esitatud seadusmuudatus nägi ette, et seisus, kus krediidivõtja ei tule enam toime laenumaksete tasumisega, saaks isik krediidiasutusele üle anda krediidi tagatiseks oleva vara, mis kataks kõik sellega seotud kulutused. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene vastutab üksnes hüpoteegiga tagatud krediidi eest ning krediidivõtjal on võimalik korraga loobuda nii varast kui ka võlgnevusest.
„Võtmed tagasi põhimõte tähendab seda, et inimese eluasemelaen kustutatakse, kui maksejõuetu laenuvõtja tagastab pangale laenuga ostetud kinnisvara. Finantsinspektsiooni andmetel moodustasid 2014. aasta lõpus eluasemelaenud 86% kõigist eraisikutele antud laenudest. Seega võib öelda, et eluasemelaenu võtmine on tänapäeva ühiskonnas ääretult tavaline. Paraku ei ole keegi kaitstud selle eest, et krediidikoormus võib eri põhjustel muutuda talumatuks. 2008. aasta finantskriisi tagajärjel jäid paljud pered ilma oma kodudest ja väljusid kodu soetamise tehingutest selgelt vaesematena. Meie ettepanek oleks aidanud taolisi juhtumeid vältida,“ sõnas eelnõu ettekandja Olga Ivanova.
Saadiku sõnul ei ole väljakäidud ettepanek Euroopa Liidu õigusruumis midagi uut. Sarnaseid käike on juba rakendatud Lätis ning antud teema on olnud põhjaliku arutelu all ka Euroopa Parlamendis.
„Huvitaval kombel on ka näiteks sotsiaaldemokraadid varasemalt taolist võimalust toetanud. Näiteks kui Andres Anvelt oli justiitsminister, siis ta sõnas, et „võtmed tagasi“ põhimõtet võiks Eestis rakendada. Täna aga valitsuskoalitsioon mõtet ei toetanud. Olen endiselt veendunud, et taolist sammu on vaja, et vähendada inimeste makseraskustesse sattumise riski,“ lõpetas Olga Ivanova.





Eesti Omanike Keskliit toetab Eestile turvalise riigipiiri välja ehitamist, kuid leiab, et piiriribas maade omandamine peab toimuma õiglase hinna eest, mitte omanike arvelt ja ruutmeetri eest sente tasudes.


Viljandil on oma kauni elukeskkonna ja perspektiivika tööstuspotentsiaaliga võimalus kujuneda tõmbekeskuseks, kuhu inimesed soovivad üha meelsamini elama asuda, kirjutab Arco Vara Viljandi osakonna juht Aime Opermann.

Põhjamaade suurim kaubanduskeskuste arendaja Citycon võtab oma keskustes kasutusele keskkonnamõju kvaliteedistandardi BREEAM.
Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes neljandas kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega. Pealinlaste netopalk kasvas neljandas kvartalis aastaga 6,6% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu.
Veebruar oli Tallinna korteriturul igavalt tavapärane – tehti kokku 692 tehingut, keskmine m2 müügihind oli 1554 EUR/m2.
Larsen Kinnisvara ning ühisrahastusplatvorm Crowdestate saavutasid käesoleva nädala esmaspäeval märkimisväärse rekordi, kus Larsen Kinnisvara uude, Vana-Kalamaja 6 arendusse kaasati väikeinvestoritelt 500 000 eurot kõigest 8 minutiga. Nii suurt summat nii lühikese ajaga pole varasemalt Eesti kinnisvaras kaasata õnnestunud.
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.





Veebruari kuus pakuti 
Esialgsetel andmetel oli 2015. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,0 miljardit eurot, mis oli 8% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes pärast viis aastat kestnud kasvu.
Colliers: Real Estate Market Overview – Annual Report 2015
Tartu Kaubamaja keskus uuendas kaheksa kuud väldanud suuremahuliste ehitustööde käigus suure osa üüripindadest, keskuse sise- ja välisilme ning võttis kasutusele keskkonnasõbralikud energiasäästlikud valguslahendused. Renoveerimistöid teostati kokku 7000 ruutmeetril kaubanduspinnal ja koguinvesteering on 4 miljonit eurot.










