Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta oktoobris majutusettevõtetes 291 000 turisti, keda oli 6% rohkem kui aasta varem samal kuul. Välisturiste oli 7% ja siseturiste 5% rohkem kui mullu, Soome turistide arv vähenes kuuendat kuud järjest.
Oktoobris külastas Eesti majutusettevõtteid ligi 153 000 välis- ja 138 000 siseturisti. Välisturiste peatus oktoobris Eesti majutusettevõtetes mõnevõrra enam kui siseturiste ehk 52% kõigist majutuskohtades peatunud turistidest.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse oktoobriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 7% võrra rohkem. Pandeemiaeelse tasemega võrreldes oli välisturiste aga 12% võrra vähem,“ selgitas Laurmaa. „Samal ajal suurenes siseturistide arv. Mulluse oktoobriga võrreldes oli siseturiste 5% võrra rohkem. See ületas pandeemiaeelse 2019. aasta oktoobri taset ligi viiendiku võrra,“ lisas Laurmaa.
Soome elanikke ööbis oktoobris Eestis 55 000 ning nad moodustasid 36% kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. „Ehkki Soome turiste oli kõige rohkem, vähenes nende arv aasta võrdluses kuuendat kuud järjest, oktoobris 4% võrra,“ kommenteeris Laurmaa. Lätist saabus ligi 26 000 (17%) ja Saksamaalt ligi 9000 (6%) turisti. Paljudest riikidest, näiteks Lätist, Saksamaalt, Suurbritanniast, Rootsist ja Aasia riikidest saabus aasta võrdluses rohkem turiste.
Välis- ja siseturiste leiab jätkuvalt enim Harjumaalt
Nii välis- kui siseturistide seas on endiselt kõige eelistatum sihtkoht Harjumaa. Välisturistidest 75% ööbis Harju maakonnas. Pärnu ja Tartu maakonnad olid samuti populaarsed, nendes peatus vastavalt 11% ja 6% välisturistidest, järgnesid Saare ja Ida-Viru maakonnad, kummaski 2% välisturistidest ning Lääne, Lääne-Viru ja Valga maakond, kus igaühes ööbis 1% välisturistidest. Siseturistidest eelistas Harjumaal ööbida 35% turistidest, järgnesid Pärnumaa (13%), Tartumaa (11%) Ida-Virumaa (10%) ja Saaremaa (8%). Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal peatus igaühes 5% siseturistidest.
Majutatud välisturistidest 77% olid oktoobris Eestis puhkusereisil ning 18% tööreisil. Majutuskohtades peatunud 138 000 siseturistist olid 69% puhkuse- ja 22% tööreisil.
Majutushinnad tõusid aastaga 4%
Oktoobris sai peatuda 958 majutuskohas ning täidetud oli 45% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 48 eurot inimese kohta, mis on 2 eurot kallim kui 2024. aasta oktoobris. Saare maakonnas maksis üks ööpäev inimese kohta 53 eurot, Harju maakonnas 51 eurot, Lääne-Viru maakonnas 50 eurot, Tartu ja Võru maakonnas 46 eurot, Ida-Viru maakonnas 43 eurot ja Pärnu maakonnas 42 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
Andmed on avaldatud 11.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.





Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on praegu Tallinnas müüdud korteritest vaid iga kümnes täiesti uus – nende asemel on muutunud väga nõutuks korterid 2015. – 2023. aastal ehitatud majades.
Koduotsingul on levinud arusaam, et korter uusarenduses ei tasu kõrge hinna tõttu kaalumist, kuid tegelikult on mitukümmend põhjust, miks lisapingutus päris uue kodu ostuks end nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt ära tasub, väidab kinnisvaraekspert Sandra Alliksaar.
Paljud korterelamutes asuvad rõdud on ületanud viiekümne aasta vanuse ning vajavad põhjalikku kontrolli ja hooldust. Ilma regulaarse kontrollita võivad kahjustunud rõdud kujutada tõsist ohtu nii elanikele kui ka möödujatele. Korteriühistutel lasub oluline vastutus hoone konstruktsioonide seisukorra jälgimisel ja rõdude ohutuse tagamisel.
SEB andmed näitavad, et Baltikumi vanimad kodulaenutaotlejad on Eestis. 65+ vanuses kodulaenu võtjad on meil pea poole enam kui Leedus, samas kui kuni 35-aastaseid ja nooremapoolsed moodustavad Leedus enamuse. Miks jõuavad eestimaalased oma kodu ostuni hiljem ja millistel tingimustel saab kõrgemas vanuses kodulaenu?
Mainor Ülemiste AS-i tütarettevõte TÜC Majad OÜ ning Swedbank sõlmisid 30 miljoni euro suuruse laenulepingu rahastamaks linnakusse aadressile Lõõtsa 1 B/C 27 300-ruutmeetrise brutopinnaga A-energiaklassiga 13-korruselise büroohoone ehitamist.

Odavamad üürikorterid leiavad üürniku kiiremini ja kallimad seisavad pakkumises kauem. Pakkumist üürikorterite turul on palju ja see hoiab üürihinnad paigal. Keskmise korteri üürihind keskmise palga suhtes on viimase 14 aasta madalaimal tasemel, mis märgib üürieluasemete väga head kättesaadavust, analüüsib üürituru ja -hindade arenguid 

Novembrikuus sõlmitud kodulaenulepingute keskmine summa 131 678 eurot oli selle sügise kõrgeim, kuid lepingute ja taotluste arv vähenes eelmise kuuga võrreldes enam kui kuuendiku võrra, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.
EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aasta novembris konsolideeritud üüritulu 2 703 tuhat eurot, püsides oktoobriga samal tasemel. Fondi konsolideeritud puhasüüritulu (NOI) oli novembris 2 568 tuhat eurot, vähenedes kuuga 6 tuhande euro võrra.







Kinnisvaraekspertide hinnangul kasvab järgmisel aastal Tallinna uusarendustes müügil olevate vabade korterite arv veelgi, selgus 1Partner Kinnisvara eestvedamisel läbi viidud küsitlusest, milles osales 122 kinnisvaravaldkonna professionaali.
Hinnad langesid novembris oktoobriga võrreldes 0,2%. Hindade alanemise taga oli turismiteenuste hooajaline odavnemine. Samas mootorikütused kallinesid oluliselt. Aasta kokkuvõttes ulatub hinnatõus Swedbanki prognoosi järgi umbes 5%-ni. Järgmiseks aastaks ootame 3%-list inflatsiooni. Maksutõusud ja riiklike tasude kasv moodustavad üle poole nii selle kui ka järgmise aasta hinnatõusust.







