Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Mainor Ülemiste AS Interim Report IV Q 2015

Mainor ÜlemisteHighlights of 2015

Öpik Building’s construction work began

Mainor Ülemiste AS (MÜC) launched Öpik Building construction in the beginning of 2015 by construction company Merko LLC. In August 2015 the financing agreement with Nordea Bank was signed and iIn November 2015 MÜC bond issue was carried out succesfully in amount at 5 MEUR. Öpik tower is the largest office building with 15,000 leasable square meters.

Öpik Building cornerstone layed

On June 3rd the cornerstone of Öpik Building was layed. Named after Ernst Julius Öpik – the world-known Estonian rooted astrophysicist – and his grandson, ex British MP and London mayor candidate Lembit Öpik, participated at the event.

Fitnessclub MyFitness deal signed

2,300 square meter fitness club will be built next to the Öpik Building. MyFitness is leading fitness Club operator in the Baltics with 15 clubs located all over Estonia. MyFitness is important addition to services offering within Ülemiste City campus. The club will include gym, swimming pool, group training rooms and spinning facilities. The club will open in fall 2016 – just in time with opening of Öpik Building. The lease agreement was signed in July 2015 for 10 years with a five-year option.

Multinational engineering bureau Sweco office lease deal signed

Multinational engineering bureau Sweco signed deal to rent office space in Öpik Building. There will be 80 workplaces in the new office of total 1100 sq meters. “We decided in favour of Öpik Building because the environment and services that Ülemiste City offers, suit well with needs of growing company,” said Sweco CEO Riho Koost.

Multifunctional event center Spacex opened in September

Spacex offers functinal conference and event facilities in renovated old factory building from 1930s. Offering up to 500 seating in conference setup and up to 800 in concert setup, Spacex catered 1400 conferences visitors, 1700 corporate event guests and 800 concert visitors in the first four months of its operation being for now the largest conference room in Ülemiste City.

Restaurant Mamo to open in Öpiku building in September 2016

Mamo is local organic meal chain of restaurants, which all are located near Tallinn’s heart of business.Their fourth restaurant will open in Öpiku Building on the Ground Floor in September 2016 and will welcome everyone who prefers fresh and self-made options. There is both meat and vegetarian options here, so there is something for everyone. The food is easy-going and tasty.

Ülemiste City Key Figures at 31.12.2015

Rented space 151 085 square meters

Occupancy Rate 98,6 %

Financial Performance

4 Q 2015 – Net profit EUR 1 274 thousand

Net Sales and Net Profit

Net Sales amounted to EUR 988 th in 4h guarter, increase of 2.9 % compared to 3rd quarter of 2015.

Net Profit amounted to EUR 1 274 th, increase of 18.5% compared to 3rd quarter of 2015.

Expenses

Operating expenses increased from EUR 415 th (3q) to EUR 495 th in 4th quarter of 2015.

Interest expense on loans and issued bonds amounted to EUR 278 th, increase of 25% compared to 3rd quarter in 2015 (EUR 222 thousand).

Interest-bearing liabilities

Mainor Ülemiste AS interest-bearing liabilities amounted to EUR 27,659 thousand. The Company’s three largest creditors at the end of the period were Nordea Bank AB, LHV Pank AS, SEB Pank AS.

At the end of the reporting period, Mainor Ülemiste had EUR 17,800 thousand in untapped credit facilities.

Statement of the Management Board

The financial and other additional information published in the Interim Report October – December 2015 is true and complete. Consolidated financial statements give a true and fair view of the actual financial position, results of operations and cash flows of the group.

Consolidated financial statements in the report for the period October – December 2015 are not audited.

Consolidated Income Statement (according to IFRS)

 

Consolidated Balance Sheet (according to IFRS)

 

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturu ülevaade 2015

Maa-ametMaa-ameti Kinnisvara hindamise osakonna poolt on koostatud kinnisvaraturu ülevaade Eesti kinnisvaraturg 2015. aastal: maa-amet_eesti_kinnisvaraturg_2015

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Colliers alustas eksklusiivsete renoveeritud vanalinna korterite müüki

Lai 9Colliers International alustas neorenessanss stiilis hoones – Lai tänav 9 asuvate korterite müüki. Hetkel toimuvad hoones põhjalikud renoveerimistööd, mille tulemusel ehitatakse välja 16 ainulaadset korteriomandit. Renoveerimistööd lõpevad 2016. aasta sügisel.

Lai tn 9 hoone asub Tallinna ühes hinnatuimas piirkonnas ning on üks vormipuhtaim neorenessanss-stiilis ehitisi Tallinnas. Krundi ajalugu on leitav alates 14. sajandist. 1314. aastast on teada, et krunt kingiti Johann van Reval minoriitide kloostrile.

Renoveeritud majja tuleb 16 eksklusiivset korterit, kus iga korter on ainulaadne, kuna korterite plaanid on väga erinevad – on erineval tasapindadel asuvaid kortereid, kõrgete lagedega kortereid, samuti on mitmetel korteritel omaette sissepääs. Ehitusel kasutatakse kvaliteetseid ehitusmaterjale ning kogu hoones säilitatakse ajaloolisi detaile (aknad, välisuksed, trepp, seinadetailid) nii palju kui vähegi võimalik.

Colliers International elukondliku kinnisvara juhi Maia Daljajevi sõnul satub nii ainulaadset ning pika ajalooga kinnisvara harva turule.

„Vanalinna korterid on alati hinnas olnud, kuid tihti vajavad need suuri renoveerimistöid. Lai 9 korterite puhul saab ostja siseviimistlusel kohe kaasa rääkida ja teha just endale meelepärase kodu. Sellist tüüpi kortereid on turul vähe ja juba praegu on ostjate huvi suur olnud. Kuna korterite väärtus aja jooksul kasvab, siis tuntakse korterite vastu huvi ka pikaajalise investeeringu eesmärgil,“ sõnas Daljajev.

Ehitavate korterite suurused jäävad vahemikku 57,5 m2 – 207 m2. Hoones on nii kaugküte kui ka gaasiküte. Küttesüsteemide puhul kasutatakse juhtmevaba koduautomaatika lahendusi, mis võimaldab süsteemi vajadusel juhtida ka distantsilt – näiteks viibides välisreisil.

Kinnistu hoov haljastatakse ja hoovi luuakse ka parkimiskohad. Igal korteriomanikul on võimalik osta üks parkimiskoht, samuti renoveeritakse kolme boksiga garaaž. Korterite ruutmeetri hinnad algavad 3200 eurost ruutmeetri kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Merko ehitab Tallinnasse tennise- ja spordikeskuse

Merko27. jaanuaril 2016 jõustus AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte AS Merko Ehitus Eesti ja Inf Maja OÜ vahel sõlmitud projekteerimis- ja ehitusleping Tallink Tennisekeskuse esimese ehitusjärjekorra tööde teostamiseks Tallinnas aadressil Punane tn 76.

Keskus hõlmab 14 tenniseväljakut, 10 sulgpalliväljakut, jõusaali, fitnessi saale ning olmeruume. Lepingu maksumus on suurusjärgus 7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hoone valmimine on planeeritud 2016. aasta lõppu.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid ning juhib elukondliku kinnisvara arendusprojekte.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Üürileandjatele annab head nõu käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab nõu suurematele ja väiksematele üürileandjatele, kes tegutsevad eluruumide väljaüürimise valdkonnas.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool, millele pöörata tähelepanu, et üürisuhtest ei kujuneks õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest kuni üüriprobleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvaraooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 4,2%

Eesti Pank

  • Eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 4,2%
  • Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär langes 2015. aastal pisut, eluasemelaenude oma jäi samaks
  • Pangandussektori kasumlikkust toetas 2015. aastal dividendi- ja teenustasutulu suurenemine

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas 2015. aastal 4,9%. Laenuportfelli maht suurenes aastaga 747 miljoni euro võrra, 16 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli mahu kasv kiirenes aasta viimasel kuul 5,3%ni.

Detsembrile eelnenud kuude laenukasvu pidurdas baasefekt, mille põhjustas 2014. aasta lõpus statistikas toimunud klientide tegevusalade täpsustamine. Detsembris taandus kõrge võrdlusbaasi mõju laenukasvust välja.  Siiski oli ettevõtetele väljastatud uute pikaajaliste laenude maht detsembris üks aasta suurimaid, 333 miljonit eurot. Kaubandus-, tööstus- ja energeetikaettevõtete laenuportfell on kasvanud kiiremini kui teiste tegevusalade oma.

Majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes 2015. aastal eluasemelaenude ja autoliisingute mahu kiirema kasvu tõttu.Detsember oli eluasemetehingute poolest möödunud aasta üks kõige aktiivsemaid ja uusi eluasemelaenusid anti välja 89 miljoni euro väärtuses. Eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 4,2%. Majapidamiste muud laenud kasvasid autoliisingute tõttu; viimaste maht suurenes aastaga 16%. Arveldus- ja krediitkaardi- ning õppelaenude maht 2015. aastal vähenes.

Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär langes 2015. aastal pisut, eluasemelaenude oma jäi samaks.Kuue kuu EURIBOR, mis on enamiku laenude baasintressimäär, langes 2015. aastal märkimisväärselt. Samal ajal tõusis eluasemelaenude keskmine intressimarginaal, mistõttu püsis keskmine intressimäär eelmise aasta lõpu tasemel ehk 2,2% juures. Suurem pankadevaheline konkurents ettevõtete laenude turul tõi aga kaasa ettevõtete pikaajaliste laenude keskmise intressimarginaali languse.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis kahanes 2015. aastal 1,7%lt 1,2%ni. Pikemaajaliselt viivises olevate laenude maht vähenes ka detsembris. Tänu laenuportfelli kvaliteedi paranemisele on pangad vähendanud laenukahjumite katteks tehtavaid provisjone, mis moodustasid aasta lõpus 1% laenuportfellist.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas 2015. aastal kiiresti, 11%. Hoiuste kogumaht suurenes aastaga 1,1 miljardi euro võrra, 10,9 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas aastaga 16% ja majapidamiste hoiuste maht 7%.

Pangandussektori kasumlikkust toetas 2015. aastal dividendi- ja teenustasutulu suurenemine. Pangandussektor teenis aastaga 608 miljonit eurot puhaskasumit, millest rohkem kui pool saadi tütarettevõtetest teenitud dividendidest. Dividenditulu arvestamata oleks puhaskasum olnud 11% väiksem kui aasta tagasi. Puhasintressitulu teeniti 2015. aastal laenude baasintressimäära languse tõttu aastataguse ajaga võrreldes 4 miljoni euro võrra vähem. Seda korvas aga teenustasutulu, mis oli 9 miljonit eurot suurem kui aasta tagasi. Dividenditulusid arvestamata vähenes pangandussektori tulukus varade suhtes 1,2%ni, mis on Euroopa Liidu riikide hulgas endiselt üks suurimatest.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

panganduskomm01_26012016

panganduskomm02_26012016

panganduskomm03_26012016

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Defitsiit korterite üüriturul leeveneb

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti detsembris Tallinnas üürile 2149 korterit. Aastaga on üüripakkumiste arv kasvanud 14%.

Korterite üüripakkumine suurenes märgatavalt kõikides linnaosades peale Vanalinna, kus aastaga jäi pakkumisi 20% vähemaks. Vanalinnas pakuti 95 korterit üürile. Kõige enam ehk 40% kasvas üüripakkumiste arv Haabersti linnaosas. Haaberstis pakuti aasta viimasel kuul 132 korterit.

Korterite üüripakkumiste keskmine hind oli portaali KV.EE andmetel detsembris 9,10 €/m², mis on vaid pisut enam, kui aastatagune keskmine hind 9,00 €/m².

Üüripakkumiste arvu märgatav suurenemine ja hindade püsimine viitab, et defitsiit üüriturul järjest leeveneb. Teisisõnu on üürnikel mõistliku hinnaga üürikorterit järjest hõlpsam leida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
  12/2014 12/2015 Muutus, %
Haabersti 94 132 40%
Kesklinn 657 733 12%
Kristiine 112 117 4%
Lasnamäe 282 342 21%
Mustamäe 190 233 23%
Nõmme 48 55 15%
Pirita 46 48 4%
P-Tallinn 294 341 16%
Vanalinn 119 95 -20%
       
Tallinn 1 888 2 149 14%
       
Eesti 3 641 3 858 6%
Harjumaa 1 931 2 238 16%
       
Narva 204 150 -26%
Pärnu 136 200 47%
Tartu 1 077 1 019 -5%

Korterite üüripakkumiste arv Tallinnas portaalis KV.EE

 

 

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB uuring: Balti VKE-d jäävad majanduse väljavaadete osas ettevaatlikuks, potentsiaali nähakse koduturul

SEB PankBalti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) jäävad 2016. aasta väljavaadetest rääkides ettevaatlikuks, olles eksportturgudel silmitsi mitmete takistustega, näitab SEB uuring „Baltimaade ettevõtlusbaromeeter 2015“ (Baltic Business Outlook).

Enam kui 5000 Eesti, Läti ja Leedu ettevõtte seas läbiviidud uuringu kohaselt on optimistide ehk tänavu üle 15-protsendilist käivet ootavate ettevõtete osakaal kõige kõrgem Leedus (20%), kuid teised riigid ei jää palju maha. 17% Eesti VKE-dest eeldab, et nende käive kasvab rohkem kui 15%, 28% aga prognoosib käibe langust. Lätis on need näitajad vastavalt 16% ja sarnaselt Eestile 28%.

„Balti VKE-de väljavaateid mõjutab globaalse majanduse ebakindel olukord, millest annab märku aktsiaturgude volatiilsus ja maailmakaubanduse aeglustumine. Võrreldes teiste Balti riikidega on Leedu VKE-d kõige enesekindlamad, kuid sealgi on veel arenguruumi, et tagada jätkusuutlik majanduskasv tulevikus,“ rääkis SEB Panga juhatuse liige, jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.

Sarnaselt eelmisele aastale keskenduvad Balti VKE-d ka tänavu koduturule – kõigis kolmes riigis toetab seda hiljutine jaekaubanduse kasv. Läti VKE-dest kavatseb uusi välisturgusid kombata 16%, mis on 8 protsendipunkti (pp) rohkem kui eelmisel aastal. Üldiselt on uutele või olemasolevatele eksporditurgudele keskenduvate ettevõtete arv kogu regioonis üsna ühesugune: Leedus on see 30%, Lätis 29% ja Eestis 27%.

Eestis on vähem ettevõtteid, mis kavatsevad palgata uusi töötajaid (5 pp võrra vähem, kokku 18%) kui aastal 2015, Läti ettevõtted aga tunnevad end 2016. aastal uute töötajate palkamise küsimuses optimistlikumalt (kasv 7 pp, kokku 20%). Kõigil turgudel on kõige rohkem selliseid ettevõtteid, kus töötajate arvus muutusi ei planeerita.

Ettevõtted plaanivad tõhusust parandada eelkõige toodete ja teenuste innovatsiooni kaudu — seda kavandab 2016. aastal 39% Eesti ja Leedu ning 36% Läti küsitletud ettevõtetest. Sellele järgneb töötajate koolitamine. Ärimudeli muutmist ei peeta nii oluliseks ning seda planeerivate ettevõtete osakaal jääb kõigis riikides alla 10%.

Üle 30 000 euro investeerida kavandavaid ettevõtteid jääb vähemaks, kuigi mitte olulisel määral. Leedu ettevõtetest 25% planeerib investeeringuid kuni 30 000 eurot – eelmise uuringu ajal oli see näitaja ainult 12%. Samas ainult 14% Eesti ettevõtetest kavandab 2016. aastaks vähemalt 30 000 euro suurust investeeringut, mis on 2% vähem kui eelmisel ja lausa 42% vähem kui 2014. aastal.

Lisaks selgus uuringust, et jätkusuutlik ettevõtlus on muutumas Balti VKE-de seas üha olulisemaks. Küsitluses osalenud ettevõtted peavad kõige tähtsamaks ettevõtte vastutustundlikku tegevust – vastutustundlikku müüki ja nõustamist, läbipaistvat finantsaruandlust, tugevat brändi ja mainet ning madalamaid riske tarneahelas.

Juba neljandat aastat järjest viis SEB Grupp 2015. aasta sügisel Baltimaades läbi uuringu, millega taheti kaardistada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ootusi majandusaastaks 2016. Balti majandusülevaate (Baltic Business Outlook) uus väljaanne teeb projektist kokkuvõtteid ja tutvustab 5119 uuringus osalenud Balti VKE vaateid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kadrioru naabrusse kavandatakse korterelamuid

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada Raua asumisse R. Tobiase ja J. Vilmsi tänava vahelisele alale viis äriruumidega korterelamut.

R. Tobiase tn 1, 3, 5, 7, 9 ja J. Vilmsi tn 36, 38, 40 kruntide detailplaneering hõlmab 1,12 ha suuruse maa-ala. Detailplaneering võimaldab ehitada alale kolm kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut. Detailplaneeringu koosats K-Projekt Aktsiaselts

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas F. R. Faehlmanni, J. Vilmsi ja R. Tobiase tänava vahelises kvartalis, R. Tobiase ning J. Vilmsi tänava ääres. Planeeritud maa-ala asub linnakeskuse läheduses, kus on meeldiv vaikne elukeskkond ning väga hea ühendus kesklinna äri-, teenindus-, ning kultuuri- ja spordikeskustega. Lähim ühissõidukite peatus on Gonsiori tänaval ning lähim lasteaed ja kool asuvad Raua tänaval.

Detailplaneeringusse kaasatud kinnistud on valdavalt hoonestamata. Enamik planeeritud maa-alal asunud hooneist on praeguseks lammutatud.

Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega kooskõlas ning kesklinna tihendamine vastab Tallinna üldplaneeringus määratud põhimõtetele.

Eesmärk on kavandada linnaruum, mis oleks sarnane F. R. Faehlmanni, J. Poska, Laulupeo ja Kollase tänava äärse juba väljakujunenud hoonestuse iseloomuga. Jätkatud on piirkonnale iseloomulikku kvartaalset hoonestust. Detailplaneeringu koostamisel on osaliselt arvestatud lähiala elanike ettepanekuid ja vastuväiteid ning võrreldes esialgse lahendusega on detailplaneeringus tehtud mitmeid muudatusi ja täiendusi. Polüfunktsionaalse piirkonna kujundamiseks on planeeritud hoonetesse kavandatud nii elu- kui äriruumid. Monotoonsuse vältimiseks on kavandatud liigendatud hooned. Liigendatud, tagasiastega katusemaastik vähendab hoone kõrguse mõju Kadrioru piiril ja on heaks üleminekuks Kadrioru ala hoonestuslaadile. Ühtlasi varjab kõrgematest ja madalamatest osadest koosnev hoone vähem päevavalgust naaberhoonetes ja siseõuedes.

Parkimiskohad on planeeritud maa-alustele parkimiskorrustele ning osaliselt avatud esimesele korrusele ja hoonete ette krundile. Planeeringualale on kavandatud kokku 203 parkimiskohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kristiinesse tehakse Käopoja tänav

TallinnTallinna linnavalitsus nimetab Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Auli tänavalt Käo tänavani kulgeva tänava Käopoja tänavaks.

Eelnõuga esitatakse ettepanek määrata Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Auli tänavalt Käo tänavani kulgeva tänava nimeks Käopoja tänav.

Käo tänava kõrvalharu ääres asuvate maaüksuste aadressid vajavad korrastamist, kuna regionaalministri määrusega kehtestatud nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglite kohaselt võib joonobjektile määrata ühe nime, kui sellel ei ole kõrvalharusid, mis on visuaalselt tajutavad eraldi objektina. Käo ja Auli tänava vaheline tänavaharu on tajutav iseseisva tänavana, mistõttu ei ole selle käsitlemine Käo tänava osana kooskõlas kehtiva korraga.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjoni hinnangul on lahenduseks sellele tänavalõigule tänavanime määramine. Piirkonnas asuvad peamiselt linnunimelised tänavad. Nimekomisjon toetas pakutud variantidest Käopoja tänava nime, kuna analoogselt on Kristiine linnaosas olemas Kotka tänav ja Kotkapoja tänav ning ka sisuliselt sobib Käo tänava kõrvalharule Käopoja tänava nimi.

Kristiine Linnaosa Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni taotluse 18. detsembril 2015. Vastavalt Tallinna kohanimede määramise korrale on avalikkust teavitatud käesolevast kohanime määramise eelnõust. Eelteade kohanimede määramise kohta on edastatud 4. jaanuaril 2016.

Pärast Käopoja tänava nime määramist muudetakse sellelt tänavalt juurdepääsu omavate maaüksuste aadressid uuest tänavanimest tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Eesti majandusel varasemast väiksem kasvuvõimekus

SwedbankEesti majanduskasv aeglustus möödunud aastal 1,2 protsendini, seda peamiselt nõrgenenud välisnõudluse ja selle negatiivse mõju pärast ärisektori kindlustundele ja investeeringutele. Euroopas on 2016. ja 2017. aastal oodata majanduskasvu paranemist, mis peaks suurendama ka nõudlust ning pakkuma rohkem ekspordivõimalusi Eesti ettevõtetele.

Paranenud välisnõudluse kasvu väljavaade suurendab eeldatavasti ka ärisektori investeeringuid. 2016. aastal ootame majanduskasvu kiirenemist 2,3 ning 2017. aastal 2,6 protsendini, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tänasel majandusprognoosi tutvustusel.

Eesti majanduskasv on viimastel aastatel järk-järgult lähenenud euroala keskmisele, mis on tulutasemete konvergentsis ühest küljest normaalne. Samas vähendab meie majanduse kasvuvõimet vähenenud investeeringud ja tööjõu tootlikkus ning tööhõive oodatav kahanemine.

Välisnõudlus Eesti kaupade ja teenuste järgi kahanes eelmisel aastal märgatavalt ning selle negatiivne mõju kandus edasi kogu majandusele. Kõige rohkem panustas ekspordi langusesse Venemaa suunalise ekspordi laiapõhjaline kahanemine.

Vaatamata sellele, et eksport mitmetesse Euroopa riikidesse suurenes, toimus ka Euroopa suunal üksikute kaupade domineerimisel väljaveo tugev vähenemine. Koguekspordi languse peamiseks põhjuseks ei ole mitte Eesti ettevõtete ja kaupade halvenenud konkurentsivõime, vaid välised tegurid, nagu Venemaa sanktsioonid ja nõrgenenud nõudlus, madalad naftahinnad maailmaturul ning elektroonikatoodete puhul ettevõttespetsiifilised otsused.

2016. aastal on oodata meie peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemist. See peaks meie ettevõtjatele, kes sõltuvad välisnõudlusest, pakkuma paremaid ekspordivõimalusi eelkõige Euroopa riikidesse. Ettevõtjatel, kes sõltuvad rohkem Venemaa turust, ei tasu märkimisväärset ekspordi taastumist lähiajal oodata.

Samas tuleks arvestada, et aasta alguses maailmamajanduses olukord halvenes. Tingimused maailmamajanduse taastumiseks on juba viimastel kuudel olnud tõsise löögi all ning negatiivsete riskistsenaariumite realiseerumise tõenäosus on suurenenud. Arenenud riikides on näha küll kasvupotentsiaali, kuid ebakindlus ja finantsturgude liigne volatiilsus võivad selle realiseerumise teelt kõrvale kallutada.

Investeeringute vähenemine eelmisel aastal süvenes, kuid madalseis peaks olema nüüdseks läbitud. Kapitalikaupade impordi kasv on kiirenenud, mis viitab investeeringute võimalikule paranemisele käesoleva aasta alguses.

Madalad intressimäärad püsivad kõigi eelduste kohaselt ka 2016.-2017. aastal, toetades investeeringute tarbeks laenamist. Siiski on investeeringute taastumise eeltingimuseks paranenud nõudlus ning hindade tõus ilma, et kannataksid ärisektori kasumid ja kasumlikkus. Eeldatavalt suurendab valitsus sel ja järgmisel aastal investeeringute tegemiseks Euroopa Liidu fondide rahastust, samas kui majapidamiste investeeringud eluasemetesse peaksid kasvama mõõdukal kiirusel.

Palgakasv püsib kiire (5-6 protsendi piires), kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv aga aeglustub, kuna nominaalse palga kasv aeglustub veidi, tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavu väiksem ja hinnad hakkavad tasapisi kasvama. Seetõttu ootame ka eratarbimise kasvu mõningast aeglustumist, mis omakorda piirab sisekaubanduse ja muude koduturule suunatud teenuste kasvu. Samas aitavad tarbimise järsemat langust pidurdada pensionite, lastetoetuste ja teiste sotsiaalsiirete tõus.

2016. aastal tõusevad hinnad vaid tagasihoidliku 0,3 protsendi võrra. Toorainete ülepakkumine maailmaturul on kaasa toonud energiahindade oodatust suurema kukkumise. Hindu mõjutab aga positiivselt aktsiisimaksude tõus ja kiire palgakasv tõstab omakorda teenuste hindu. 2017. aastal peaks meie prognoosi järgi hindade kasv Eestis kiirenema 2,2 protsendini, kuna toorained mõnevõrra kallinevad ja aktsiisimäärad tõusevad taas.

Hõive peaks järgmisel kahel aastal vähenema ja töötuse määr kasvab veidi. Ühelt poolt väheneb tööjõud, kuid teiselt poolt vajavad ka ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja/või hinnad oluliselt langenud.

Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris ning aasta keskel käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimesi palgata on piiratud, kasvab vähemalt esialgu statistiline tööpuudus. Eelpool toodud arengute tõttu ootame tööpuuduse väikest tõusu möödunud aasta 5,9 protsendilt 6,3 ja 6,6 protsendini vastavalt sel ja järgmisel aastal.

Swedbank Economic Outlook 01-2016

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

East Capitali uus kinnisvarafond omandas 30,9 mln euroga Vesse jaekaubanduspargi

East CapitalFondivalitseja East Capital hallatav uus kinnisvarafond East Capital Baltic Property Fund III viis lõpule fondi esimese investeeringu ja omandas 30,9 miljoni euroga Tallinnas asuva Vesse jaekaubanduspargi. Tehingu kiitis eelnevalt heaks ja andis loa ka konkurentsiamet.

East Capitali nõustaja antud tehingus oli Raidla Ellex Advokaadibüroo, Vesse jaekaubanduspargi nõustajad advokaadibüroo COBALT ning Põhja-Euroopa suurim ärikinnisvarale spetsialiseerunud kinnisvarafirma Newsec.

East Capital Real Estate tegevjuht Madis Raidma sõnul on tehing märgilise tähtsusega ning kinnistab East Capitali rolli ühe võtmemängijana Baltikumi kinnisvaraturul. “Vesse jaekaubanduspargil on pikaajalised ja tugevad üürnikud ning suurepärane asukoht Tallinna liikluse tuiksoonel Peterburi maantee ja Smuuli tee ristis, mis teeb sellest atraktiivse investeeringu,” lisas Raidma. Vesse jaekaubanduspargi 23 800 ruutmeetri suurusel kinnistul tegutseb Eesti suurim aia- ja ehituskaupade jaemüüja Bauhof, hüpermarket Maksimarket ja mööblikauplus Masku.

East Capital Private Equity ja Real Estate juht Kestutis Sasnauskas sõnas tehingut kommenteerides, et investeering Vesse jaekaubandusparki on järjekordne tõestus Baltikumi kinnisvaraturu atraktiivsusest. “Kombinatsioon kõrgest tootlusest ja headest finantseerimistingimustest loob jätkuvalt atraktiivseid investeerimisvõimalusi,” lisas Sasnauskas.

East Capital Baltic Property Fund III on fondivalitseja East Capital poolt 2015. aasta augustis loodud kinnisvarafond, mis investeerib kõrgekvaliteedilisse ärikinnisvarasse (büroohooned, jae- ja logistikasektor) Tallinnas, Riias ja Vilniuses, millel on atraktiivne asukoht ja tugevad üürnikud. East Capitali hallatavate fondide vara hulka kuulubBalti riikides 250 000 ruutmeetrit ärikinnisvara, millel tegutseb rohkem kui 500 üürnikku – vara väärtus on ligi 300 miljonit eurot. Kolmanda fondi omakapitali hinnanguline suurus saab olema 100 miljonit eurot, fond on suunatud institutsionaalsetele investoritele.

1997. aastal asutatud East Capital spetsialiseerub arenevatele ning kiire majanduskasvuga turgudele. Ettevõte investeerimisstrateegia baseerub põhjalikele teadmistele turgudest, detailsele analüüsile ning investeerimismeeskondade tihedatele külastustele ettevõtetesse. East Capital haldab kinnisvara, era- ja avaliku kapitali investeeringuid väärtuses 2,1 miljardit eurot. Ettevõtte peakontor on Stockholmis ning kontorid asuvad Dubais, Hongkongis, Luksemburgis, Moskvas, Oslos ja Tallinnas.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

NUKU teatri juurdeehitus saab nurgakivi

NUKU Teater Muuseum Keskus1. veebruaril saab nurgakivi NUKU teatri ja muuseumi juurdeehitus. Hoone valmib selle aasta sügiseks ning teater alustab laienenud kompleksis etenduste andmist samuti käesoleva aasta sügishooajal.

Nurgakivi asetamise tseremoonia toimub 1. veebruari ennelõunal. Kohale tulevad nii Kultuuriministeeriumi esindus eesotsas minister Indrek Saarega kui juurdeehituse projekteerijad, arhitektid, ehitajad ning Riigi Kinnisvara AS-i esindajad.

Lisaks juurdeehitusele renoveeritakse osaliselt ka Lai 1 teatrimaja. Töid teostab Riigi Kinnisvara AS-i tellimusel Ehitus5ECO OÜ.

„Teatrikompleksi tagasi kolimine on väärikas algus meie juubelihooajale,“ sõnab teatrijuht Joonas Tartu. „Nurgakivi asetamisega oleme teatrisaali avamisele ning kogu teatri vanalinna tagasi kolimisele taas ühe olulise sammu võrra lähemal,“ rõõmustab Tartu. 2016. aasta septembris algab NUKU teatri 65. hooaeg, teatri sünnipäev on 23. märtsil 2017.

Juurdeehitus seob senise teatrihoone ja muuseumi ühtseks tervikuks. Lisaks uuele 422 istekohaga teatrisaalile ehitatakse juurde tehnilisi ruume ja ladusid ning rajatakse väliterrass. Tänu paigaldatavale liftile paraneb oluliselt erivajadustega inimeste pääs nii NUKU muuseumisse kui ka teatri olemasolevatesse saalidesse.

Teatrihoone laienduse arhitektuurse lahenduse on välja töötanud OÜ Karisma Arhitektid (Risto Parve, Diana Taalfeld, Kai Süda ja Kristo Kaskpeit). Ehitusprojekti on koostanud arhitektuuri- ja inseneribüroo AS Amhold.

NUKU teater annab praegu etendusi ajutistel pindadel Auna teatrimajas Pelgulinnas, väljasõitudel üle Eesti ning rendipindadel Salme kultuurikeskuses, Hobuveskis ja Vabal Laval.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Swedbank Economic Outlook January 2016

SwedbankSlippery road ahead – central banks back in action
  • China’s handling of the transition crucial in stabilizing global growth
  • Advanced economies reeling from uncertainty and political pressures
  • Strong Swedish growth masks rising imbalances and risks
  • The Baltics will benefit from improving external demand, labor market heat up is a concern

Swedbank Economic Outlook January 2016

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kui palju maksab korteri müümine omanikule, kes teeb seda ise?

KinnisvaraekspertPraegusel ajal on tekkinud hulk korteriomanikke, kes eelistavad oma korterit müüa ise. Põhjuseid, miks nad sellise tee valivad, võib olla väga erinevaid, alates isiklikest hoiakutest, varasematest negatiivsetest kogemustest, libamaakleritest kuuldud lugudest kuni lihtsa soovini välja – säästa raha.

Kuid kas ise müümine on tõesti nii odav ja lihtne, nagu see tundub?

SAMM: Ahvatlevad pildid

Tänapäeval räägitakse palju sellest, et ilus pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ning et paljud inimesed langetavad oma otsuseid peamiselt visuaalse mulje põhjal. Muidugi teevad isegi paljude nutitelefonide kaamerad tänapäeval suurepärase resolutsiooniga pilte, kuid sellegipoolest võib selguda, et tõeliselt isuäratavaid fotosid ei õnnestu omanikul ilma vastavate kogemusteta oma korterist kuidagi välja pigistada.

Sellisel juhul tuleb pöörduda professionaali poole, kes küsib antud teenuse eest tasu, mis võib erineda väga suurel määral, sõltuvalt fotograafist. Ilmselt tuleb arvestada vähemalt 50-60eurose väljaminekuga, aga see summa võib olla ka tunduvalt suurem.

SAMM: Kuulutuse lisamine ja tasu

Kui fotod on olemas, tuleb lisada kuulutus. Teksti koostamisele me seekord ei keskendu, kuigi tuletame meelde, et see on oluline samm, sest nii otsene valeinfo kui ka valesti tõlgendatav info võib viia müügiprotsessis kohtuvaidluste ja kahjusummadeni välja.

Suuremaid kinnisvaraportaale on hetkel Eestis kaks – City24.ee ja kv.ee. Viimast külastab nädalas terve kolmandiku võrra rohkem inimesi kui esimest, kuigi korterikuulutusi Tallinna piirkonnas on just kv.ee portaalis hetkel vähem.

Alustades korteri müüki ilma varasemate teadmisteta, võib selleks kuluda näiteks neli kuud – või isegi rohkem. Nelja kuu jooksul kulub tavakasutajal kv.ee portaalis kõige lihtsama kuulutuse üleval hoidmiseks hinnakirja järgi vähemalt 96 eurot ning City24 portaalis vähemalt 58,5 eurot.

Kuna portaalide kasutajaskond kindlasti täies mahus ei kattu, peaks omanik panema kuulutuse üles mõlemasse portaali, kulutades seega umbes 155 eurot. Kui ta soovib oma korteriga veidigi kasutajale tuhandete teiste korterite hulgast silma hakata, tuleb tal maksta juurde kuulutuse esiletõstmise eest ning ta võib selle ajaga hõlpsasti kulutada veel sadu eurosid lisaks.

SAMM: Korteri hind

Muidugi, korterit võib õnnestuda müüa ka palju lühema ajaga. See aga tähendab, et korteril on kuulutuses õige müügihind. Kuidas seda teada saada? Kõige kindlam ja ühtlasi ka ostjasõbralikum tee on tellida korteri eksperthinnang, mille eest tuleb välja käia Tallinna piirkonnas vähemalt 100 eurot.

Kitsim müüja eelistab ilmselt oletada hinda ise ning loobuda igasugustest lisasammudest. Ometi ei ole see tegevus, mis säästaks tegelikult raha: vale hind võib peletada ostjaid ja pikendada müügiprotsessi hõlpsalt isegi terve aastani, mispuhul pelgalt kuulutuse aktiivsena hoidmiseks kulub oluliselt rohkem eurosid kui eelmises lõigus mainitud.

Veelgi enam, lähtudes kuulutuse koostamisel portaalide müügikuulutuste infost, on vale hinnakujutelm kerge tekkima, sest paljud omanikud panevad portaalides oma korteri müüki hinnaga, mida nad selle eest soovivad saada, mitte hinnaga, millega korter reaalselt müüdud saaks.

Omanike soovhind ületab korteri tehinguväärtust kuulutustes isegi kuni 30% võrra. Vale hinna tõttu veniv müügiprotsess aga sunnib varem või hiljem hinda langetama ning kannatuse katkemisel võib olukord minna teistpidiselt üle võlli, nii et müügitehingu vajaduses müüakse korter lõpuks isegi madalama väärtusega, kui oleks tema tegelik turuhind. Sealjuures loeb ka emotsioon – näiteks remonti vajavat korterit külastavad kliendid teevad praktikas sageli tunduvalt madalamaid pakkumisi, kui oleks mõistlik.

Sellisel juhul tuleb korteri ise müümise kuluna arvestada ka need summad, millest müügi tulemusena ilma jäädi. Nagu näitab New Yorgi praktika, on omanike iseseisva müügi summad keskmiselt isegi 19% madalamad hindadest, millega suudavad kortereid müüa professionaalsed maaklerid.

Aeg, mis selleks kõigeks kulub

Ometi tuleb notari juures kokku lepitud ajal notaritasu ka siis kinni maksta, kui tehingut ei õnnestugi tehnilistel põhjustel sõlmida. Võib ka selguda, et laenuga soetatud korteri müük nõuab omanikult veel mitmeid lisasamme, millest ta pole olnud eelnevalt teadlik. Ka sellise teadmatuse eest tuleb tasuda rahas.

Kinnisvara varjatud puudused võivad viia hiljemgi tehinguhinna alandamiseni või koguni tehingu tagasipööramiseni. Kas korteri tuhandetesse eurodesse ulatuv müük on risk, mida tasub ihuüksinda kanda? Kas magamata ööd ja lugematud närvirakud, mida vastutust võttes kulutatakse, ei olegi midagi väärt?

Tegelikult ei ole tasuta aega olemas. See aeg, mis kulub ühele tegevusele, tuleb alati mõne muu tegevuse arvelt. Oma korteri ise müümine võib 500 eurost mitmete tuhandeteni maksma minna, rääkimata kulutatud töötundidest, mille väärtuse rahas oskab igaüks oma palga järgi kokku arvutada. Kes tunneb, et on selliseks riskiks ja panuseks valmis, võib müügiga kätt proovida.

Ettevõtlikkus ja sihikindlus viivad alati tulemuseni, kuigi rahas ei pruugi mingit vahet sisse tulla, pigem vastupidi. See-eest võib juhtuda, et uus kogemus osutub sedavõrd põnevaks, et mõnest sellisest oma korteriga alustanud inimesest kasvabki aja jooksul tulevane professionaalne kinnisvaramaakler.

Allikad: TNS Emor TNS Metrix, City24.ee ja kv.ee avalikud hinnakirjad

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark