Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

KV.EE: Üüriturul tuleb rahulik sügis

14.08.2015 Tõnu Toompark

Tänavu juulis pakuti portaalis KV.EE Tallinnas üürile 2287 korterit. See on 17% rohkem, kui aasta tagasi, mil üüripakkumisi oli 1950. Üüripakkumise suurenemine lubab arvata, et tänavune sügis tuleb üüriturul rahulikum ja üürikortereid on lihtsam leida, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Sügiseseks kodu ostvad tudengid ajavad iga aasta sügisel üürituru hulluks. Suur nõudluse kasv lühikese ajaperioodi jooksul kergitab kiiresti hindu. Üürikorteri otsimise viimasele hetkele jätnud peavad vähemalt esialgu leppima tühjade pihkude ehk peavarju puudumisega,“ kirjeldas Tarvo Teslon üürituru igasügisest stsenaariumit.

Suurim üüripakkumiste arvu kasv on kesklinnas, kus mulluse 767 korteri asemel pakutakse tänavu üürile 950 korterit ehk ligi veerandi võrra enam. Mustamäel ja Kristiines on üüripakkumisi eelmise aastaga võrreldes vähemaks jäänud. Mustamäel pakuti tänavu juulis üürile 198 ja Kristiines 140 korterit.

Pakkumise kasvuga paralleelselt on kerkinud üürihinnad. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli juuli kuus 9,50 €/m². Aasta tagasi oli keskmine üüripakkumiste hind 9,00 €/m².

„Üürihindade tõusu taga on paljus sama, mis korterite ostu-müügihinna kerkimise juures. Uute korterite massiline ehitamine toob üüriturule rohkem vastvalminud kortereid. See tõstab keskmist hinda ilma, et üürihinnad aastatagusega võrreldes tegelikkuses väga palju muutunud oleksid,“ selgitas Tarvo Teslon. „Siiski võib kesklinna ja selle lähedaste korterite eest küsida tänavu üüri 2-5% aastatagusest enam.“

Tallinna üürituru tulevikuperspektiiv on positiivne. Üüripakkumisi lisandub vaikselt, üürihindade tõusuks suurt põhjust, aga ka ruumi ei ole.

„Üürihinnad saavad kerkida eelkõige nõudluse suure kasvu või kinnisvara väärtuse tõusu tõttu. Sügisene nõudluse laine on kindlasti tulemas, kuid seda tasakaalustab suurenenud üüripakkumine. Elamispindade väärtus seisab meil paigal ega kerki, vahel räägitakse hoopis korterihindade langusest. Nii võime ennustada igavat sügist ehk rahulikke arenguid Tallinna üüriturul,“ võttis Tarvo Teslon teema kokku.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee (kauplemine).

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE
AllePal OÜ
+372 510 6464
tarvo@kv.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 07-2015

14.08.2015 Kadri Lest

Eesti kinnisvaraturg jätkab tehingute arvu dünaamikalt ootuspäraselt.

Võrreldes juuniga teostati Eestis kokku 6% rohkem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus langes 6%. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juulis Eestis kokku 4104 ostu-müügitehingut koguväärtusega 237,917 miljonit eurot. Eelmise aasta juulikuuga võrreldes tõusis tehingute arv 13%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juulis 1655 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 150 043 353 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 6%, kuid tehingute koguväärtus langes 18%. Koguväärtuse languse taga on juunikuus toimunud kaks suurt tehingut Tallinna Kesklinna linnaosas, mis viisid koguväärtuse summa üles. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 13% ja koguväärtus 9%.

Juulis toimus Tallinnas 742 korteriomandi tehingut, mis on 68 tehingut rohkem kui juunis ja 140 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juulis. Tallinna keskmine hind on võrreldes juuniga 2% langenud, olles juulis 1504 €/m² (mediaan 1422 €/m²). Aastataguse ajaga võrreldes on keskmine hind tõusnud 4%.

Tallinnas tehti eramutega juulis 36 ostu-müügitehingut (maakonnas 140). Võrreldes juuniga toimus Tallinnas 2 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 14 tehingut (maakonnas 82). Juunis teostati 17 ja aasta tagasi juulis 15 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati juulis 446 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 28 783 582 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis juuniga võrreldes 13% ning tehingute koguväärtus tõusis 31%. Juulis toimus Tartus kahe kalli hoonestatud kinnistu müük, millede koguväärtus oli üle 20% Tartu maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 20% ning koguväärtus 42%.

Kuigi juulis toimus üks komplekstehing, oli siiski juuli Tartu korteriturul väga aktiivne ning seda aasta-aastalt. Juuli ja august on kuud, mil tudengid otsivad ülikoolilinna aktiivselt nii üüri- kui ka müügikortereid. Juulis toimus Tartu linnas kokku 187 korteriomandi tehingut, mis on 42 tehingut rohkem kui juunis ja 40 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga 1% kõrgem, olles juulis 1238 €/m²(mediaan 1192 €/m²). Võrreldes 2014. aasta juuliga on keskmine hind tõusnud 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati juulis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 37), kuu varem juunis müüdi 6 eramut rohkem ning aasta tagasi juulis müüdi samuti 9 eramut. Tartu linnas toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 42). Juunis toimus 5 ja 2014. aasta juulis toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati juulis 301 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 171 917 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 16%, kuid tehingute koguväärtus langes 15%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 36% ning koguväärtus 26%.

Pärnus toimus juulis 86 korteritehingut. Kuu varem juunis toimus 23 tehingut vähem ning 2014. aasta juulis toimus 17 tehing vähem. Keskmine hind oli juulis 764 €/m² (mediaan 730 €/m²), mis võrreldes juuniga langes 20% ja 2014. aasta juuliga võrreldes langes 7%. Keskmise hinna languse tõi kaasa Pärnus toimunud komplekstehingud, mis olid alla turuhinna tehingud ja millega võõrandati kokku 19 korterit.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 35), mis on eelneva kuuga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga tehti juulis 3 tehingut (maakonnas 30). Kuu varem juunis toimus 13 tehingut (s.h 5 kinnistu komplekstehing) ja aasta tagasi juulis toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 184 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 510 674 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 34% ning koguväärtus tõusis 20%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa maakonnas toimunud tehingute arvu tõus, eeskätt maatulundusmaa tehingute arvu tõus. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 31% ja koguväärtus 34%.

Nii nagu juunis toimus ka juulis Viljandi linnas 19 korteriomandi tehingut, mis on 9 tehingut vähem kui 2014. aasta juulis. 2015. aasta juuli keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 22% jõudes hinnatasemeni 536 €/m² (mediaan 572 €/m²). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 7% madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 11 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut ja aastatagusega võrreldes 9 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga juulis tehinguid ei toimunud (maakonnas 4). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid juunis ega 2014. aasta juulis.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 173 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 17 465 687 eurot. Juulis toimus Lääne-Saare vallas suure kaubanduskeskuse ostu-müügitehing, mis tõid kaasa tehingute koguväärtuse 335%-lise tõusu. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 10%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 7% ja koguväärtus 368%.

Juulis teostati Kuressaares 12 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 4 tehingut vähem, kui 2014. aasta juulis. Juulikuu keskmine hind oli 6% madalam, kui juunikuu oma, olles 685 €/m² (mediaan 622 €/m²). 2014. aasta juuliga võrreldes tõusis keskmine hind 2%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis toimus Kuressaare linnas 2 (maakonnas 14) eramu ostu-müügitehingut. Kuu varem juunis toimus 1 tehing rohkem, ning aasta tagasi juulis toimus 1 eramutehing vähem. Hoonestamata elamumaaga juulis tehinguid ei teostatud (maakonnas 8). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaa ostu-müügitehinguid juunis ja 2014. aasta juulis.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas juulis 327 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 397 875 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 16% ning tehingute koguväärtus 23%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samaks ning koguväärtus langenud 8%.

Juulis toimus Narvas 52 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut rohkem kui juunis ja 4 tehingut rohkem kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind oli juulis 455 €/m² (mediaan 416 €/m²). Juunikuuga võrreldes langes keskmine hind 6% ja aastatagusega võrreldes langes 8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Nii nagu juunis tehti eramutega juulis 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 52), mis on 2014. juuliga võrreldes 4 tehingut vähem. Narva linnas müüdi juulis 4 hoonestamata elamumaad (maakonnas 13). Juunis teostati 11 ja aasta tagasi juulis 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvaraarendajaid varitsevad mõned ohud

14.08.2015 Tõnu Toompark

Tallinn on kraanasid täis – kuhu ka ei vaataks, ikka jääb mõni paneele ja plokke tõstev torn silma. Ja aina enam kuuleb kõigilt turuosalistelt kas vaikset või päris kõvahäälset küsimust – kes need korterid küll ära ostab? Mure on õigustatud, sest pakkumine ületab nõudlust ja kui sellele õigeaegselt ei reageeri, võib nii mõnigi valusalt vastu näppe saada.

Käesoleva aasta seitsme kuuga on Tallinna kinnisvaraturule tulnud ca 1450 uut korterit, millest suure enamuse moodustavad uusarendused ning ülejäänu erinevad rekonstrueerimisprojektid ja pööningukorruste väljaehitamised. See on maht, mis ületab varasemaid ühe aasta koguhulki, mil tuli turule keskmiselt 1000-1300 uut korterit aastas. Viis kuud on veel ees ning nii mõnigi suurarendus ja hulk väikeprojekte on pakkumisele saabumas.

Jälgides statistikat, on näha pakkumise suurenemist, millele nõudlus enam järgi joosta ei jaksa. Kuigi paljudes uutes projektides on endiselt näha tubli broneerimist ning ka müügitehinguid, ei jätku seda õnne enam kõigile pakkujatele ning on terve hulk arendusi, kus müük on muutunud suisa aeglaseks. Sellest hoolimata näeme kohati liigset optimismi, mis tegelikult ei tasu end ära.

Ütlen kohe ära, et asjad ei ole halvad, kuid mõtteainest on. Kõige rohkem soovitaksime arendajatele konservatiivsemat vaadet. Plaane tehes tasub arvestada, et väikese, nn butiikmaja müük võib kesta vabalt paar-kolm aastat, keskmise suurusaega arendusprojekti puhul kulub viis ja mitmeetapilise suurprojektiga läheb kümme aastat.

Palju on räägitud ka teemal vana paneelmaja versus uus. Jah, võrdlusmoment on õigustatud, eriti just küttekulude ja tänapäevaste ehitusvõtete osas, kuid vastanduda ei saa sajaprotsendiliselt. Vanem paneelmaja teeb läbi renessanssi, neid renoveeritakse ning märkimisväärsele hulgale ostjaskonnast on need endiselt taskukohaseks võimaluseks.

Üldiselt võiks arvestada, et renoveeritud/heas seisukorras vana korteri ja samas piirkonnas asuva uue hinnavahe on keskmiselt 30%. Kui vahe väheneb, on arendamiseks hea potentsiaal, kui see suureneb, tasub hoogu maha võtta. Praegu on vanemate korterite pakkumishind peatumas ning osaliselt ka juba langenud.

Kokkuvõtteks – inimestel on ostuhuvi endiselt olemas, kuid nad on veelgi valivamad ja tunnetavad oma head positsiooni, mille annab ostjateturg. Arendajad, pakkuge head hinna-ja kvaliteedisuhet ning konkurentsivõimelist kaupa. Kui see hetkel võimalik pole, oodake, ärge pea ees tulle tormake.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Pärandaja, testament ja pärijad: mis on pärimine?

14.08.2015 Evi Hindpere

Inimese surm on alati väga kurb sündmus, eriti kui on tegemist lähedase inimesega.

Šokist veidi toibununa, tuleb mõtlema hakata matustele ja peiede korraldamisele. Kuid pärast kadunukese viimsele teekonnale saatmist, tõusetub paratamatult küsimus – mis saab tema maisest varast ehk kuidas toimub pärimine.

Mis on pärimine? Seaduse tähenduses on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Seega oma eluajal on pärandaja pärandvara omanik ja naudib kõiki omanikuks olemisest tulenevaid eeliseid ja kannab vastutust.

Pärija jaoks omandavad pärimisõiguslikud normid tähenduse alles pärandi avanemisega, see tähendab pärandaja surmaga. Enne pärandi avanemist pärijal subjektiivset õigust pärandvarale ei teki. Pärandaja saab oma vara vabalt käsutada ja pärijal on õigus vaid sellele varale, mis pärandi avanemise hetkel pärandajale kuulub.

Seega on pärand pärandaja vara, mida päritakse. Igal inimesel on õigus eluajal teha korraldusi enda vara käsutamiseks peale tema surma. Selleks on võimalik teha testament või sõlmida pärimisleping. Sellise viimse tahtega näidatakse üles vastutustunnet, jätmata vara jagamist enda lähedaste õlule ning vähendades sellega pingeid vara jagamisel.

Eriti oluline on see abielus olevate isikute korral. Väär on laialt levinud arusaam, et surma korral on pärijaks vaid üleelanud abikaasa. Kui testamenti tehtud ei ole, on pärijateks üleelanud abikaasade kõrval ka lapsed ja lapselapsed ning nende puudumisel vanemad ja õed-vennad.

Sellise olukorra vältimiseks on abikaasadel võimalik teha vastastikune testament. Kui aga lahkunu elu aja jooksul oma viimset tahet ei avalda, toimub pärimine seaduse järgi. Seadusega on pärijad liigitatud hierarhiliselt lähedastest sugulastest kaugemate sugulasteni. Seadusejärgsed pärijad pärivad kolmes järjekorras:

I jrk on on pärima õigustatud kadunukese alanejad sugulased;
II jrk vanemad ja nende alanejad sugulased;
III jrk vanavanemad ja nende alanejad sugulased.

Alanejad sugulased on lapsed ja lapselapsed. Seega pärivad kõigepealt kadunukese lapsed. Kui laps on pärandi avanemise (surmapäev) ajaks samuti surnud, pärivad tema alanejad sugulased (kadunukese lapselapsed). Lapsed pärivad pärandvara võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Kui esimese järjekorra pärijaid ei ole, saavad pärimisõiguse teise järjekorra pärjad ehk kadunukese vanemad võrdsetes osades. Ka siin on analoog esimese järjekorra pärijatega. Nimelt, kui ühte vanemat enam elavate kirjas ei ole, pärivad tema alanejad sugulased (kadunukese õed-vennad). Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Kui ka teise järjekorra pärijaid ei ole, pärivad kolmanda järjekorra pärijad ehk kadunukese vanavanemad. Kui pärandi avanemise ajal on elus kõik vanavanemad, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. Kui isa- või emapoolne vanavanem on surnud, astuvad tema asemele tema alanejad sugulased (kadunukese tädid-onud).

Kui tal alanejaid sugulasi ei ole, pärib tema osa sama poole teine vanavanem. Kui ka teine vanavanem on surnud, pärivad tema alanejad sugulased. Kui pärandi avanemise ajaks on surnud mõlemad isa- või emapoolsed vanavanemad ning neil ei ole alanejaid sugulasi, pärivad teise poole vanavanemad või nende alanejad sugulased.

Nagu eelpool kirjeldatust nähtub, ei kuulu leseks jäänud üleelanud abikaasa ühegi järjekoha juurde. Tema pärib koos pärandaja sugulastega. Abikaasa pärandiosa suurus sõltub sellest, millise järjekorra pärijate kõrval ta pärib. Mida kaugema järjekorra pärijad pärimas on, seda suurem on abikaasa pärandiosa.

Seaduse kohaselt pärib abikaasa:

I jrk pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse/laste osaga, kuid mitte vähem kui 1/4 pärandvarast.
II jrk pärijate kõrval 1/2 pärandvarast.

Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi ehk vanavanemad pärida ei saa. Abikaasa pärimisõiguse juures tuleb kindlasti arvestada asjaoluga, kas pärandaja oli oma surmahetkel või enne seda abielus ja milline oli abikaasade varasuhe vara omandamise ajal.

Kui abikaasade vahel kehtis abielu kestel ühisvararežiim ehk varaühisus, siis kõik asjad ja õigused, mis sel ajal omandati on abikaasade ühisvara. Lahusvaraks loetakse abikaasa poolt enne abiellumist omandatud vara ning vara, mille abikaasa on abielu kestel omandanud kas kinke- või pärimise teel.

Pärida saab vaid pärandaja vara. Seega läheb pärijatele üle surnud abikaasa lahusvara ja tema osa ühisvarast. Üleelanud abikaasa osa ühisvarast kuulub temale perekonnaõiguse alusel. Seega, kui pärandvara hulgas on abikaasade ühisvara, saab üleelanud abikaasa nõuda pärimismenetluse käigus talle omandiõiguse alusel kuuluva osa eraldamist ühisvarast.

Lisaks pärandi osale, on üleelanud abikaasal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu. See säte teenib pärandaja abikaasa sotsiaalse kaitse tõhustamise eesmärki ehk annab üleelanud abikaasale õiguse eluga edasi minna elukohta vahetamata või seda jagamata teiste pärijatega.

Kui aga kadunukesel ei ole esimese, teise ega ka kolmanda järjekorra pärijaid ja testament jäi tegemata, on pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on pärijaks Eesti Vabariik.

Kui pärijaid on mitu, moodustavad nad pärandvara ühisuse. See tähendab, et pärijad käsutavad pärandvara vaid ühiselt. Ükski pärija enda osa pärandvarast vabalt käsutada ei saa, selleks on vajalik kõigi kaaspärijate konsensus.

Järgmises osas käsitleme testamendiga tehtavaid korraldusi.

Pärimisest loe lähemalt käsiraamatust „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärimine ehk mis saab peale surma?“, Evi Hindpere, Kinnisvarakool 2015.

Algasid Ülemiste City ”kirikuhoone” renoveerimistööd

13.08.2015 Tõnu Toompark

Ülemiste City suurarendaja Technopolis Ülemiste AS ja Vanalinna Ehitus OÜ sõlmisid lepingu aadressil Sepapaja tn 2 asuva nn „kirikuhoone“ renoveerimistööde esimese etapi teostamiseks, millesse Technopolis Ülemiste AS investeerib ligi 600 000 eurot.

Oktoobris valmiva Bernhard Schmidt’i nimelise 13-korruselise büroohoone vahetus naabruses paikneval üle 800m² suurusel huvitava arhitektuuriga hoonel renoveeritakse täielikult fassaad, teostatakse vundamendi- ja soklitööd, paigaldatakse uued aknad ning katus. Ehitustööd valmivad käesoleva aasta septembri lõpuks.

„Renoveeritav endise Dvigateli tehase tootmistsehh on viimane uue ilme saav miljööväärtuslik hoone Technopolis Ülemiste arendataval Ülemiste City maa-alal,“ ütles AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov. „Hoone arhitektuuri ja pikliku kuju tõttu on seda rahvasuus kutsutud kirikuhooneks. Tõele au andes pole kirikuna see siiski kunagi kasutusel olnud.“

„Samuti ei ole hoone uus funktsioon veel 100% paigas. Hoone asukoht linnaku keskel on heaks eelduseks, et võtta see kasutusele kõiki siin töötavaid ja ümbruskonnas elavaid inimesi teenindava äripinnana, kuid välistatud pole ka muud võimalused,“ lisas Jostov.

„Antud objektil saame rakendada enda peamisi tugevusi, milleks on peatöövõtt ja fassaadi- ning maalritööd,“ ütles Vanalinna Ehitus OÜ juhatuse liige Kaidur Karba. „Oma töödes oleme pühendunud vana säilitamisele ja taastamisele ning meil on hea meel, et saame anda oma panuse ühe Ülemiste City piirkonna huvitava hoone taastamisel,” märkis Karba.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

EfTEN Real Estate Fund III AS-i esimese aktsiate avaliku pakkumise tulemused

13.08.2015 Tõnu Toompark

Vastavalt 11.06.2015 EfTEN Real Estate Fund III AS-i (registrikood 12864036) aktsionäride otsusele pakkus EfTEN Real Estate Fund III AS märkimiseks kuni 3 608 000 uut fondi lihtaktsiat nimiväärtusega 10 eurot aktsia kohta.

Aktsiate märkimisperioodil märgiti 1 049 263 aktsiat ning tühistati märkimata jäänud aktsiad.

Selle tulemusel suureneb EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapital 10 492 630 euro võrra ja uueks aktsiakapitali suuruseks, mis kanti 10.08.2015 Äriregistrisse on 13 852 630 eurot.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud august 2015

13.08.2015 Urmas Tehver

Juulikuus tehti Tallinnas jälle üle 700 korteriomandi müügitehingu – täpsemalt 741, mis on 67 tehingu võrra ehk 10,1% rohkem kui juunis ja 139 tehingu võrra rohkem kui 2014 aasta juulis. Seega oli aktiivne suvekuu.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli juulis 1504 EUR/m2, mis on 2,3% vähem kui varasemal kuul (1540 EUR/m2), aastases võrdluses on hinnatõus 4,4%. Korteriomandite keskmine m2 müügihind on langenud juba neli kuud järjest, kokku ca 5%.

Hinnatipp oli 1580 EUR/m2-ga märtsis. Statistilise hinnalanguse taga on suuresti aasta alguses vormistatud keskmisest kallimate arendusprojektide müükide lõppemine. Kuna müügipakkumiste arv on küllaltki suur ja seoses puhkuste lõppemisega suureneb lähikuudel veelgi avaldab see survet järelturu korterite müügihinnale. Seepärast ei näe me suure tõenäosusega ka järgnevatel kuudel müügihindade tõusu.

Eelmisest turuülevaatest jäid välja käesoleva aasta teises kvartalis tehtud huvitavamad tehingud. Toome need ära siin:

Kalleim kinnisvaratehing Harjumaal oli Lelle tn 24 ärihoonest (tuntumad üürnikud Riigi Kinnisvara AS ja Ortodontiakeskus) ~4500 m2 suuruse osa müük hinnaga 12,51 mln EUR
Müüdi kaks üle miljoni hinnaga korterit: Kentmanni tn 6 asuv 306 m2 suurune korter hinnaga 1 217 000 EUR ja Pirita tee 26 (Meerhofi maja) asuv 221 m2 suurune korter hinnaga 1 020 000 EUR
Kalleima m2 hinnaga müüdud korter oli 5362 EUR/m2-ga Pirita tee 26f majas asuv korter
Kallieim müüdud eramu oli 620 tuh EUR-ga müüdud eramu Kakumäel (üldpind ~300 m2, krunt ~1160 m2)
Kalleimaks müüdud elamukrundiks oli 3828 m2 suurune merepiiriga elamumaa Viimsis, Rohuneemes, mis müüdi hinnaga 510 tuh EUR

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud_august_2015

Artikli allikas on
UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Päästedepoo tüüpprojekti ideekonkursi võitjad on selgunud

13.08.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Siseministeeriumi, Päästeameti ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja päästedepoo tüüpprojekti ideekonkursi võidutööde autorid.

Konkursile laekunud kaheteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kavakava OÜ ideelahendus märgusõnaga „TUUR“ (autorid: Siiri Vallner ja Indrek Peil).

Ideekavand “TUUR”

Teise koha vääriliseks tunnistati Metusala Arhitektid OÜ ja Nordfin OÜ ühine töö pealkirjaga „PISTRIK“ (autorid: Egon Metusala, Liis Uustal ja Vilve Enno).

Ideekavand “PISTRIK”

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Tahukas OÜ töö pealkirjaga „TULIJAVESI“ (autorid: Andres Kadarik ja Erik Karjus).

Ideekavand “TULIJAVESI”Võistluse preemiafond oli kokku 15 000 eurot: esikoht 7 000 eurot, teine 5 000 eurot, kolmas 3 000 eurot.Konkursiga sooviti leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivam lahendus päästekomando tüüphoonele, mille arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ning arvestama ümbritsevat keskkonda.

Hoone lahendus peab vastama II. grupi päästekomandode toimimiseks esitatavatele nõuetele.Järgmisena korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 54 000 eurot. Tüüpprojekt valmib 2016. aasta suvel.Tüüphoone alusel plaanitakse tulevikus rajada ligi kümme hoonet üle Eesti. Järjekorras esimene hoone on kavas rajada Vastseliina.

Kes peab maksma maakleritasu – üürnik või üürileandja?

13.08.2015 Tõnu Toompark

Ikka ja jälle tõstatub üles kuum teema maakleritasu maksmise osas. Vaidlusi tekitab, kes peab maksma maakleritasu? Üürnikud leiavad, et võlaõigusseadus paneb maakleritasu maksmise maakleriteenuse tellija ehk üürileandja kohustuseks. Üürileandjad arvavad, et tõe kriteerium on praktika ehk maakleritasu maksku siiski üürnik.

Järgnevalt on käsitletud, kelle kohustus on vahendustasu maksmine tegelikult.

Üldprintsiip: teenuse tellija maksab

Võlaõigusseaduse § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma käsundi tellija – see on üldine põhimõte. Ehk kui üürileandja annab korterit üürile ja leiab endale selles töös appi maakleri, peab vahendustasu maksma üürileandja kui maakleriteenuse tellija.

Praktika on sageli aga teistsugune – maakler küsib maakleritasu üürnikult. Siit tekkib küsimus, kas maakleril on õigus vahendustasu üürnikult küsida? Räägib ju võlaõigusseadus teist keelt.

Teisiti võib ka

Võlaõigusseaduse puhul kehtib dispositiivsuse põhimõte, mille määrab võlaõigusseaduse § 5.

Dispositiivsuse põhimõte tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel on õigus võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.

Inimkeeli: see tähendab, et kolmnurgas üürileandja-maakler-üürnik on võimalik ja igati seaduslik sõlmida kokkulepe, mille alusel maksab vahendustasu üürnik.

Kuidas peab käituma maakler?

Kui üürileandja või maakler soovib, et maakleritasu maksaks üürnik, peab üürikuulutuses olema selgelt välja toodud, millises summas peab üürnik maakleritasu maksma.

Kui üürnikul on võimalus kuulutusest selgelt välja lugeda, et antud juhul soovib üürileandja/maakler sõlmida seaduse üldprintsiibist erineva kokkuleppe ja ta kontakteerub maakleriga, ongi üürnik aktsepteerinud, et tal on kohustus maakleritasu maksta. Teisisõnu ongi nii seadusega lubatud ja seaduses määratust teistpidine kokkulepe sõlmitud.

Loomulikult on üürnikul igal juhul õigus nii üürihinna kui maakleritasu suuruse osas läbirääkimisi pidada. Üürnik võib küll läbirääkimiste käigus soovida, et vahendustasu peaks maksma üürileandja, kuid enese maakleritasu maksmise kohustust ebaseaduslikuks pidada ei ole õige.

Kui kuulutuses ei ole kirjas, et üürnik peab maksma maakleritasu?

Kui üürikuulutuses ei ole kirjas, et maakleritasu peab maksma üürnik, on üürnikul alust eeldada, et selle katab või on katnud üürileandja kui maakleriteenuse tellija. Kui maakler nõuab vahendustasu siiski üürnikult, on tegemist ebaausa kauplemisvõttega.

Kui nüüd üürnik ei ole maakleritasu nõus maksma, jääb praktikas loodetud üürileping tõenäoliselt paraku sõlmimata.

Millest sõltub, kes maksab maakleritasu?

Praktikas sõltub maakleritasu maksja turukonjunktuurist ehk üürituru nõudluse ja pakkumise tasakaalust.

Kui turul on üürikorterite ülepakkumine, kaldub maksmise kohustus üürileandjate kanda. Kui turul on üürikorteritest puudu, tuleb maakleritasu maksta üürnikul.

Näiteks 2008. aastal, mil liikusid jutud sellest, et kortereid on võimalik üürile võtta ainult kommunaalkulude eest, ei maksnud ükski mõistlik üürnik vahendustasu.

Seevastu 2011. aastal, mil üürihinnad olid kinnisvara ostu-müügihindadega võrreldes väga madalal ja üürikorteritest oli suur puudus, pidi maakleritasu maksma üürnik.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Südalinna kinnisvara leidis ostja

12.08.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet leidis avalikul kirjalikul enampakkumisel ostja Suur-Ameerika tn 14 kinnistule ning vanalinnas asuvale eluruumile.

Südalinna serval asuv Suur–Ameerika tn 14 kinnistu müüakse hinnaga 1 522 000 eurot, ostupakkumise tegi Toom-Kuninga OÜ.

Sotsiaalmaa sihtotstarbega, 7679 m² suurune hoonestamata kinnistu on koormatud hoonestusõigusega sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks, hoonestajal on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Vanalinnas arhitektuurimälestiseks tunnistatud elamus paikneva Vene tn 10 // 10a-9 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 58,4 m², ostab 131 777 euroga OÜ Urban Management.

Enampakkumisel leidsid ostja ka Lasnamäel asuv Punane tn 33-26 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,9 m² (müügihind 42 008 eurot) ning ¹/₃ mõtteline osa Randla tn 15-808 korteriomandist, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 16,6 m²(müügihind4500 eurot).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti suurima büroohoone I etapp läheb maksma ligi 20 miljonit

12.08.2015 Tõnu Toompark

Mainor Ülemiste poolt Ülemiste City ärilinnakusse rajatava Eesti suurima büroohoone Öpiku maja esimese etapi eelarve on 19,5 miljonit eurot, millest eile allkirjastatud laenulepingu kohaselt 70% ehk 13,65 miljonit finantseerib Nordea Pank.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul saab Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku järgi nimetatud 44 000-ruutmeetrise brutopinnaga paaristornist Eesti suurim kontorihoone ning eile allkirjastatud lepingut puudutav esimene 22 000-ruutmeetrine hooneosa valmib juba järgmisel aastal. “Suursugune Öpiku maja saab olema keskseks hooneks Ülemiste Citysse loodavale Öpiku kvartalile, kus lisaks restaureeritakse lähiaastatel ka vanad tehasehooned moodsateks äripindadeks ja ehitatakse juurde mahukas parkimismaja,” kirjeldas Nõlvak ärilinnaku laienemist ja lisas, et Öpiku maja teist hooneetappi on kavas ehitama hakata juba järgmisel aastal.

Lennujaama, Ülemiste järve, mere ja Tallinna vanalinna vaadetega Öpiku maja esimese torni 13 korrusel saab olema üle 14 000 ruutmeetri büroopinda. 1365-ruutmeetriseid tüüpkorruseid saab kasutada ühe suure büroona või jagatuna eraldiseisvateks väiksemateks kontoriteks. Lisaks on Öpiku majja planeeritud seminarikeskus ning hoone esimesel korrusel saab olema avar fuajee ja kohvik. Maa-alusele korrusele on planeeritud parkimismaja ja jalgrattaparkla.

Öpiku maja on projekteeritud Agabus Arhitektid ja Architect 11 koostöös vastama B-energiaklassi ja LEED Gold sertifikaadi nõuetele. Ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus Eesti. Öpiku maja on järjekorranumbrilt 16. ehitatav või renoveeritav hoone Ülemiste City linnakus, mida arendatakse eesmärgiga tuua Eestise tippfirmasid ja rahvusvahelisi spetsialiste ja aidata seeläbi kaasa Eesti majanduse arengule. Ülemiste City investeerib regulaarselt linnaku edendamisse, sealsesse rohelusse ja heakorda ning suurendab linnakus tegutsevate töötajate ja ettevõtete jaoks vajalike teenuste hulka.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus ligi 300 ettevõttes töötab täna juba 6000 inimest. Arendajate nõukogud on heaks kiitnud veel 65 000 m2 kontoripinna ehitamise. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 300 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Lisatud foto Mainor Ülemiste ja Nordea Panga vahelise 13,65-miljonilise laenulepingu allkirjastamisest.

Ekspordi langus Venemaale vähendas majanduskasvu

12.08.2015 Tõnu Toompark

Eesti majandus kasvas statistikaameti kiirhinnangul teises kvartalis aasta võrdluses 1,9% ning kvartali võrdluses hooajaliselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 0,8%.

Viimaste kuude tööstustoodangu kasv ja ekspordinäitajad on viidanud, et majanduskasv oli aeglasem, kui kiirhinnangus avaldatud. SKP kiirhinnang näitab aga, et eksport küll pidurdas majanduskasvu, kuid mitte sellises ulatuses, kui sisetarbimine seda hoogustas.

Eksport vähenes peamiselt seetõttu, et Venemaa nõudlus on kesine ja eksport teistele turgudele ei suuda seda kahanemist täielikult tasakaalustada (vaata joonist). Euroopa majandususaldusindeks jätkas teises kvartalis tugevnemist. Eestis on aga vähe harusid, mis suudavad Euroopa majandusolukorra paranemisest kiirelt kasu lõigata ja eksporti suurendada, sest Eesti ettevõtete tavapärastel ekspordi sihtturgudel pole nii hästi läinud.

Eksport Venemaale vähenes teises kvartalis kolmandiku võrra ja see pidurdas majanduskasvu ligikaudu protsendipunkti võrra. Kvartali võrdluses ekspordi kahanemine Venemaale aeglustus, kuivõrd esimeses kvartalis vähenes eksport Venemaale poole võrra. Venemaa-suunalisest ekspordist moodustavad suure osa teiste riikide tooted ja ekspordi vähenemine mõjutas seetõttu eeskätt vahendusega tegelevaid harusid ja transporti. Vene rubla kurss on viimastel nädalatel jätkanud langust, mistõttu võib arvata, et Venemaa nõudlus importkaupade järele jääb väikeseks.

Kuigi töötleva tööstuse toodangu maht vähenes, oli selle tegevusala panus SKP kasvu positiivne. Töötleva tööstuse lisandväärtusmahukus pidi seega kasvama: sarnase tootmismahu juures kasutati vähem sisendeid. Tööstustoodangu kasvu on toetanud puidutööstus, mille kasv on viimastel aastatel olnud küllaltki stabiilne. Energiahinna languse tõttu mõjutasid aga teises kvartalis tööstustoodangut negatiivselt energeetika ja õlitööstus.

Ehkki palgatõus ja majapidamiste sissetuleku kasv on hakanud aeglustuma, on jaemüügi ja tarbimise kasv püsinud kiire. Teadaolev info ettevõtete teise kvartali majandustulemuste kohta viitab sellele, et teises kvartalis võidi teha suuri investeeringuid, mille mõju majanduskasvule on aga tõenäoliselt siiski ühekordne. Vaba tootmisvõimsuse hulk on enamikus tööstusharudes suurem kui enne 2008. aasta majanduskriisi ning tootmist on võimalik kasvatada ilma suurte investeeringuteta. Vaba tootmisvõimsus teise kvartali jooksul aga vähenes, mistõttu on investeerimisvajadus kasvavates harudes tõenäoliselt suurenenud.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu”

12.08.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool on välja andnud värske käsiraamatu „Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu“. Käsiraamat annab praktilist nõu kodu ostmise protsessi algusest lõpuni. „Nõuanded koduostjale“ autor on kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

„Kinnisvaramaaklerid tegelevad enamasti kinnisvaraobjektide ja -omanikega. Nii jääb kodu osta sooviv inimene enamasti maaklerite tegevusväljast eemale. Sel põhjusel saigi kokku pandud praktiliste nõuannete kogumik, mis aitavad inimest kodu ostmise igal sammul,“ räägib käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi.

„Kodu ostmine on enamuse inimeste elu suurim rahaline tehing. Enamus inimesi teeb kinnisvaratehinguid kord-paar elu jooksul. Nii ei kogune piisavalt teadmisi ostuprotsessi parima kavandamise osas. Hästi läbimõeldud kodu ostmise käigus saavutatav protsendi või mõne suurune kokkuhoid võib olla märgatav rahasumma, mis on võrreldav inimese mitme kuu sissetulekuga,“ mõõdab Tõnu Toompark käsiraamatu praktilist väärtust.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on kirjastamise kõrval keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.

Täiendav info

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/nouanded-koduostjale-sisukord.pdf
Käsiraamatu ostmine: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kopli poolsaarel jätkub risumajade lammutus

11.08.2015 Tallinn.ee

Kopli poolsaarel jätkub linnale kuuluvate kasutuskõlbmatuks muutunud elamute lammutamine.

„Vasara tn 9 kinnistul asunud hoone on nüüdseks juba lammutatud ning kinnistu heakorrastatud. Eelmisel nädalal allkirjastati leping Vasara 12 ja 14 kinnistuil paiknevate hoonete lammutamiseks. Lammutamisele läheb käesoleval aastal ka Vasara tn 13 hoone,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Peale hoonete lammutamist kinnistud heakorrastatakse ning tulevikus saame need sotsiaalsel eesmärgil kasutusele võtta.“

Võrk lisas, et linnavalitsus plaanib koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga piirkonnale struktuurplaneeringu koostada, vastav projekt on juba ette valmistatud.

Lammutatavad 1950-ndate aastate alguses ehitatud, arhitektuurilise väärtuseta hooned on amortiseerunud ja elamiskõlbmatud, nende renoveerimine ja tänapäevaste nõuetega vastavusse viimine ei ole majanduslikult otstarbekas. Sihtasutus KredEx eraldas nelja elamu lammutamiseks kokku 40 493 eurot toetust, mille eesmärk on aidata kohalikke omavalitsusi kasutusest välja langenud elamute lammutamisel.

2014. aastal lammutas linnavaraamet Vasara-Kopliranna kvartalis Vasara tn 7 hoone ning korrastas Kopliranna tn 35 kinnistu, millel asunud hoone langes tuleroaks.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Viimsi Keskus avab uksed sel neljapäeval

11.08.2015 Tõnu Toompark

Sel neljapäeval, 13. augustil avab Tallinna külje all Haabneemes uksed ligi 14 000 ruutmeetrine, piirkonna suurim vaba aja ja ostukeskus Viimsi Keskus, mis toob kohalikele elanikele lähemale nii vajalikud teenused kui ka kauplused ning loob piirkonda ligi 300 uut töökohta.

Kaubanduskeskuse omanik ja arendaja on Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, ehitustöid teostas AS Nordecon.

Viimsi Keskus on rajatud 2,3-hektarilisele kinnistule, mis asub Randvere tee ja Rohuneeme tee ristumiskoha kõrval. Keskuse ehitustööde
lepinguline maksumus ulatus 9 miljoni euroni. Uues keskuses on kokku ligi 40 kauplust, toitlustuskohta ja teenindusasutust ning 300 kohaga
parkla.

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS’i juht Peeter Kütti sõnul on Viimsi Tallinna külje all asuv populaarne ja armastatud elupiirkond, mille elanike arv on kasvanud kiiremas tempos, kui vajalike teenuste kättesaadavus ning vajadus ostu- ja meelelahutuskohtade järgi on
selge. “Viimsi Keskus, mille teenuste ja kaupluste koosseis on loodud paljuski võttes arvesse kohalike elanike tagasisidet, toob viimsilastele lähemale põhjaliku valikuga kaubanduse ja igapäevased vajalikud teenused alates meelelahutusest kuni sportimisvõimalusteni,” lisas Kütt.

Viimsi Keskuse suurimateks üürnikeks on 3500 ruutmeetril asuv Selver ning 2000-ruutmeetrine MyFitness spordikeskus. Lisaks avavad Viimsi Keskuses uksed kauplused Sportland, Apollo, GoldTime, Jahonts, Sokisahtel, XS Mänguasjad, ProOptika, Biomarket, Koduekstra, Apotheka, veinipood Kruger, Juustukuningad, Õlleköök, viimsilaste lemmik Delicato, Kodu ja köök, Koo ja Loo ning lemmikloomapood Urr ja Nurr. Toiduelamusi pakuvad BabyBack, CHI, Silk Sushi, New York Pizza, Hesburger, Subway ning kaks võluvat aatriumikohvikut – Mademoiselle ja Onu Eskimo jäätisekohvik. Ühe katuse alla on koondatud ka kõik teenused: keemiline puhastus, rätsepateenus, kingaparandus, Eesti Post, Itella, ilusalong Make Your I.D. ning d päike. Lisaks on võimalik mängida piljardit ja bowlingut Kuulsaalis, mille teeb eriliseks nende põnev mängumaa MUUUV pere noorematele liikmetele. Rohkem informatsiooni: www.viimsikeskus.ee.

Avamispäeval, 13. augustil pakub Viimsi Keskus külastajatele põnevat meelelahutusprogrammi. Teiste hulgas astuvad üles Kõrsikud ning
spetsiaalselt keskuse avamiseks kokku kutsutud Viimsi All Stars Band, mille solistidena esitavad tuntud laule Viimsi elanikud Pearu Paulus
ning Kelli Uustani. Erikülalisena esineb Marko Matvere ning kohalikud Viimsi pillimängijad, tantsijad ja lauljad. Esimesi saabujaid tervitab
ligi 50 saksofonimängijat. Keskuse avamispidustused algavad 13. augustil kell 14.00.

Tallinna Kaubamaja Grupi ASi (http://www.tkmgroup.ee) kuuluvad Kaubamaja AS, Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Viking
Security AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA
Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja Grupi 2014. aasta käive oli 535 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil. 2014. aastal töötas grupi ettevõtetes keskmiselt 3824 inimest.