Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Arco Vara: Tartu ja Tartumaa elukondliku kinnisvaraturu mõjurid 2016. aastal

22.01.2016 Janika Toots

Käesoleva aasta kinnisvaraturgu prognoositakse üldiselt rahulikuks ja tegusaks ehk siis suuremate muutusteta, kuid siiski tuleb turuosalistel teatud trendidega arvestada, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna maakler Janika Toots.

Eelmisel aastal ilmestas Tartu kinnisvaraturgu suur hulk uusarendusi ja juba praegu on teada, et veel mitmete arenduste valmimine on planeeritud sellesse aastanumbrisse. Linnapildist on näha, et ehitustööd käivad täies hoos ja seda kõike toidab endiselt rotatsioon, kus vanematest majadest soovitakse kolida uude majja.

Korterite hinnad selle tendentsi mõjul pisut tõusevad, kuid suureks hinnatõusuks ruumi ei ole. Arendused, mis on kallid, peavad hindu korrigeerima vastavalt turu hetkeseisule, muidu jäävad korterid seisma. Mida kesklinnale lähemal asub uus elamispind, seda kallimat hinda on endiselt võimalik küsida.

Uued korterid mõjutavad vanemate hindu

Uusarendused avaldavad järelturu ehk vanemate korterite hinnale olulist mõju. Uusarenduste hinnad seavad paika hinnapiirid, mida arvestamata ei ole võimalik vanema korteri hinda kujundada. Maja fassaadi korrastanud ja muid renoveerimisi läbi viinud majades saavad korteriomanikud suuremat, uusarenduste hindadele lähedast ruutmeetri hinda küsida, väga oluline on seejuures muidugi asukoht.

Majade hinnad pisut tõusevad

Kliendid otsivad Tartus peamiselt keskmises hinnaklassis maju, mille hinnad jäävad suurusjärku 150-175 000 eurot. Oluliseks peetakse head ruumiplaneeringut, soodsaid kommunaalkulusid ja eelistatakse maakütet. Infrastruktuur peab olema hea, samuti ligipääs. Majade hinnad pisut tõusevad, aga liiga kallid jäävad seisma.

Üürnikke tuleb kauem otsida

Eelmisele aastale oli iseloomulik, et osteti palju väiksemaid kortereid väljaüürimise eesmärgil. Hetkel on üüriturul pakkumiste arv väga suur ja kui tegemist pole väga erilise ja hea objektiga, siis tuleb arvestada, et üürile andmine võtab aega. Üürihinnad teevad ilmselt suvel väikese tõusu, ülejäänud ajal on hinnad stabiilsed ja pakkumisi palju.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse liikmete volituste pikendamine

21.01.2016 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks nõukogu otsustas 21. jaanuaril 2016 pikendada ettevõtte juhatuse liikmete Oskars Ozoliņši ning Janis Šperbergsi volitusi kolmeks aastaks, s.o. alates 2. veebruarist 2016 kuni 1. veebruarini 2019.

SIA Merks juhatus jätkab endises kaheliikmelises koosseisus: Oskars Ozoliņš (esimees) ja Janis Šperbergs.

SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning kuulub Läti juhtivate elukondliku kinnisvara arendajate sekka.

Ilmus uus käsiraamat pärimisest „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

21.01.2016 Tõnu Toompark

Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu lõppvaatuseks on alati surm. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-9655-0-2
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Kontaktid

Kirjastaja
Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@kinnisvarakool.ee

Käsiraamatu autor
Evi Hindpere
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo
+372 565 5823
evi@raid.ee

Merekeskuse kinnistu detailplaneeringu eskiis avalikul väljapanekul

21.01.2016 Tallinn.ee

taTallinna Kesklinna Valitsuses on võimalik 25. jaanuarist kuni 1. veebruarini tutvuda Mere pst 10 kinnistu detailplaneeringu eskiisiga.

Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 esmaspäeval 8.15 – 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 – 17.00 ning reedel 8.15 – 16.00.

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 2. veebruaril kell 14 Nunne tn 18 suures saalis.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 16. detsembri 2015 korraldusega. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on võimaldada rajada Mere pst 10 kinnistule kuni kuuekorruselise ärihoone.

Kesklinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,77 ha. Detailplaneering koostatakse eesmärgil liita ärimaa sihtotstarbega Mere pst 10 kinnistu ja transpordimaa sihtotstarbega Ahtri tänav T5 kinnistu üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks, määrata krundi kasutamise tingimused ning ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.

Planeeritav maa-ala asub Mere puiestee, Ahtri tänava, Kai tänava ja Poordi tänava vahelises kvartalis, Mere puiestee ääres äri- ja eluhoonete piirkonnas. Planeeritaval maa-alal asuva ärimaa sihtotstarbega Mere pst 10 kinnistu omanik on EHC Merekeskus OÜ, transpordimaa sihtotstarbega Ahtri tänav T5 kinnistu omanik on Tallinna linn.

Mere pst 10 kinnistul paikneb ärihoone – Merekeskus, Ahtri tänav T5 kinnistu on hoonestamata. Lisaks jääb planeeritavale alale osa Tallinna linna omanduses olevast transpordimaa sihtotstarbega Mere pst T2 kinnistust.

Planeeritav maa-ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja vaatesektorisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt jääb Mere pst 10 kinnistu alale, millele on lubatud rajada kuni 6-korruselisi hooneid. Uute hoonete rajamisel tuleb tagada muinsuskaitseobjektide Rotermanni soolalao ja Tallinna Püha Siimeoni kiriku vaadeldavus. Ühtlasi tuleb luua jalakäijatele ühendus kesklinnaga ning tagada linna poolt vaated merele.

Mere pst 10 hoone võib lammutada ning praeguse hoone kohale on lubatud rajada uus ärihoone, kui järgitakse tänava- ja kvartalijooni. Kinnistu lõunapoolsesse ossa planeeritakse linnaväljak. Arvestades, et planeeritav ala asub Mere puiestee ääres linnaehituslikult olulises kohas, tuleb enne kavandatava hoone projekteerimist tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Arhitektuurivõistluse tööde alusel saab kaaluda erinevaid lahendusvariante ja valida antud asukohta sobivaim.

Mere pst 10 ärimaa sihtotstarbega kinnistul paiknev ärihoone – Merekeskus – on esmaselt kasutusele võetud 1910. aastal lao- ja töökojahoonena ning on üks endistest laevaremonditehase hoonetest. 1997. aastal rekonstrueeriti hoone kaubanduskeskuseks, selle käigus säilisid kahest vanast nüüdseks kokkuliidetud hoonest vaid välisseinad. Vanade hooneosade peale, taha ja vahele on ehitatud uued plekist ehitusmahud.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Inreal group company acquires business centre in Vilnius

21.01.2016 Tõnu Toompark

SORAINEN Lithuania advised a company from the Inreal group on the acquisition from Litectus of a business centre at 92, Žalgirio street, Vilnius. The transaction was organized by Inreal valdymas, a leading Lithuanian real estate company.

The nine-storey business centre, located in a convenient and rapidly developing part of the city at 92, Žalgirio Street, comprises a gross area of 14,850 m2.

SORAINEN conducted legal due diligence and arranged full legal support throughout as well as drafting transaction and financing documents. The SORAINEN team included partner Aušra Mudėnaitė, senior associate Artūras Kojala and associates Mantas Kušlys and Karolis Kunigėlis.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Algas Kuremäe avaliku ruumi arhitektuurivõistlus

21.01.2016 Tõnu Toompark

Eesti Arhitektide Liit koostöös Illuka vallaga kuulutasid välja Kuremäe avaliku ruumi arhitektuurivõistluse. Kuremäe on unikaalse ajaloolise pärandiga koht, kus paikneb Eestis ainuke tegutsev vene õigeusu nunnaklooster, omades ka rahvusvahelist tähendust. Võistluse tulemus on kavas välja ehitada EV100 programmis hiljemalt aastaks 2020.

Kuremäe arhitektuurivõistlus on ainulaadne ja oluline võistlus, kus on võimalik anda kogu küla avalikule ruumile uus ilme ja seeläbi aidata kaasa piirkonnale terviklikuma ruumilise identiteedi loomisele.

„Ootame nutikaid ideid ja väärikaid lahendusi, mis aitaksid luua uut kvaliteeti Kuremäe külastus- ja elukeskkonnas,“ märkis Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla.

Võistlus toimub EV100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames, mille eesmärgiks on Eesti Vabariigi 100. juubeliks Eesti suuremates maakonnakeskustes taasaktiveerida olulised keskuste piirkonnad – linnakeskuste avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus avaliku ruumi kasutamiseks.

Lisainfot ideekonkursil osalemise kohta leiab riigihangete registrist www.riigihanked.riik.ee, viitenumbriga 170516. Ideekavandite esitamise tähtaeg on 29. aprill, tulemused avalikustatakse hiljemalt 27. maiks.

Konkursi auhinnafondi suurus on 12 500 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

ideekonkursi võitja auhind 4 500 eurot;
teise koha auhind 3 500 eurot;
kolmanda koha auhind 2 500 eurot;
ergutuspreemia 1 500 eurot.

Võistluse žüriisse kuuluvad:

Paul Kesküla, Illuka Vallavalitsus;
Oleg Kuznetsov, Illuka Vallavalitsus;
Eduard Ventman, Illuka Vallavalitsus;
Kalle Vellevoog, volitatud arhitekt-ekspert, tase 8, EAL;
Katrin Koov, volitatud arhitekt, tase 7, EAL;
Jiri Tintera, volitatud arhitekt, tase 7, EAL;
Veljo Kaasik, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, EAL;
Monika Tinno, Illuka Vallavalitsus (varuliige);
Jaak Huimerind, volitatud arhitekt-ekspert, tase 8, EAL (varuliige).

Tööstusparkide taristu rajamiseks Ida-Virumaal kuulutati välja kolm riigihanget

21.01.2016 Tõnu Toompark

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SA IVTA) kuulutas välja avatud hankemenetlused infrastruktuuri ehitamiseks Kohtla-Järve Tööstuspargis, Kiviõli Ettevõtlusalal ja Narva Logistika- ja Tööstuspargi 2. etapil. Eeldatav investeeringute maht kokku on 5,1 milj eurot.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et arvestades põlevkivitööstuse keerukat olukorda on väga oluline, et tegeletakse väga aktiivselt alternatiivsete tööandjate toomisega Ida-Virumaale. “Ida-Virumaa hea infrastruktuuriga tööstuspargid meelitavad ligi ettevõtjaid nii üle Eesti kui ka mujalt lähiriikidest ehk iga investeering tähendab piirkonna jaoks uusi töökohti.”

Hangete objektiks on tööstusparkide siseste võrkude väljaehitamine liitumispunktidest kuni kruntideni, mille hulka kuuluvad vee-, kanalisatsiooni-, sadevee-, gaasi-, kütte- ja sidetrassid ning teed ja tänavavalgustus. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 15.02.2016.

SA IVTA finantseerib taristu ehitustöid osaliselt omavahenditest, lisaks on 700 000 eurot omafinantseeringuks eraldanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, täiendava finantseerimisvajaduse katmiseks esitab SA IVTA taotlused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt avatud meetmesse „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus“. Taotluste esitamise tähtaeg on 29.02.2016.

SA IVTA juhatuse esimehe sõnul on sihtasutus varasemalt EAS kaasfinantseerimisel Ida-Virumaal ehitanud välja taristu Narva Logistika- ja Tööstuspargis ning Jõhvi Logistika- ja Äripargis. „Narva projekti infrastruktuur valmis 2013. aastal ja tänaseks on 32-st krundist vabad 6, mitmed uued objektid on valminud või on ehitusfaasis ning paljudel algab ehitusprotsess sellel aastal. Jõhvi arenduse võrgud said valmis 2015 lõpus ning esimesed ettevõtted on kinnistud omandanud“.

Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusparkide toodete väljaarendamine annab võimaluse katta kõikide tööstussektori ettevõtete sihtgruppide vajadused. Eriline tähelepanu nende projektide puhul on energiamahukatel tootmistel ning kõrgeima lisandväärtusega keemiasektoril.

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on avaliku sektori poolt loodud arendusorganisatsioon, mille eesmärk on arendada Ida-Virumaal välja ettevõtlusalasid, meelitada piirkonda uusi tootmis- ja logistikavaldkonna investeeringuid ning pakkuda ettevõtjatele vajalikke tugiteenuseid.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2015. a. IV kvartalis

21.01.2016 Tõnu Toompark

Tehingute andmebaasi laekunud 2015. aasta neljanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2015. aasta neljandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 15 312 tehingut ligikaudu 903 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati neljandas kvartalis kokku 15 113 kinnisvara tehingut 769 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas neljanda kvartali jooksul omanikku 36 832 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 47 367 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Lääne-Viru maakonnas – 6 078 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 493 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2015. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2014. aasta neljanda kvartaliga 7,4% ning eelmise kvartaliga võrreldes 3,9%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 10,2%, hoonestamata maa hinnaindeks 2,5% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 4,1%.

Detsembris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

20.01.2016 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -1,0% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -2,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja puittoodete tootmises, samuti hindade tõus keemiatoodete tootmises.

2014. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, toiduainete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Detsember 2015 – november 2015, %	Detsember 2015 – detsember 2014, %
KOKKU	-1,0	-2,3
Töötlev tööstus	-0,5	-1,3
Mäetööstus	-0,8	6,5
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-7,3	-16,6
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,1

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -1,5% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -2,9%.

Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja metallide hind, samas tõusis jookide, tekstiiltoodete ja põllumajandussaaduste hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,5% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -3,0%.

Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja tekstiiltoodete hind, samas tõusis mööbli ja põllumajandustoodete hind.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Ehitushinnaindeks 2015. aastal tõusis

20.01.2016 Statistikaamet

Ehitushinnaindeks tõusis 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 0,5%, teatab Statistikaamet.

Tööjõud kallines 2014. aastaga võrreldes 2,9%, masinate kasutamine odavnes 0,8% ja materjalide hinnad 0,7%.

2015. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes -0,1% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. 2015. aasta III kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam materjalide odavnemine, mis andis kvartalimuutusest üle poole. 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes andis tööjõu kallinemine indeksi tõusust üle kolmveerandi.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks jäi 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes samale tasemele, sealhulgas kallines tööjõud 2,3%, masinate kasutamine odavnes 2,3% ja materjalide hinnad langesid 1,4%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta IV kvartalis III kvartaliga võrreldes -0,1% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes -0,2%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, IV kvartal 2015
	III kvartal 2015 – IV kvartal 2015, %	IV kvartal 2014 – IV kvartal 2015, %
KOKKU	-0,1	0,7
tööjõud	0,4	3,7
ehitusmasinad	-0,5	-1,9
ehitusmaterjal	-0,3	-0,7
Eramuindeks	0,1	0,5
Korruselamuindeks	0,1	-0,4
Tööstushooneindeks	-0,5	0,9
Ametihooneindeks	0,0	0,9

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, IV kvartal 2015
	III kvartal 2015 – IV kvartal 2015, %	IV kvartal 2014 – IV kvartal 2015, %
KOKKU	-0,1	-0,2
tööjõud	0,4	2,5
ehitusmasinad	-0,5	-3,1
ehitusmaterjal	-0,3	-1,9

Tartu linn jagab restaureerimistoetusi

20.01.2016 Tõnu Toompark

Tartu linn jagab ka sel aastal restaureerimistoetusi. Taotlused tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks.

Toetust saab taotleda miljööaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse alla võetud enne 1944. aastat ehitatud hoonete arhitektuursete originaaldetailide restaureerimiseks ja autentseks taastamiseks (s.o hävinud või amortiseerunud detaili asendamine koopiaga).

Arhitektuursed detailid, mille restaureerimiseks toetust antakse, on: aknad, välisuksed, nende piirdelauad ja luugid, fassaadikaunistused, varikatused, verandad, rõdud, trepid, katusetornid, erkerid, korstnapitsid, dekoratiivsed piirdeaiad jms. Toetusobjektiks ei ole interjööridetailid, katuse- ja fassaadikatted, hooldustööd jms.

Toetuse taotlemiseks tuleb hiljemalt 1. märtsiks esitada arhitektuuri ja ehituse osakonnale avaldus koos nõutud lisadega. Avalduse blankett ning nõutud lisade loetelu on leitavad linna kodulehelt: www.tartu.ee/restaureerimistoetus. Toetust saab taotleda nii käesolevaks aastaks planeeritud töödele kui ka eelmisel aastal tehtud töödele.

2016. aastaks on Tartu linn eraldanud restaureerimistoetusteks 32 000 eurot. Toetuse määr, s.o mitu protsenti töö kuludest linn toetusega hüvitab, sõltub eelkõige esitatud taotluste arvust. Kõrgeim võimalik toetuse määr on 50% töö kuludest ja maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 3200 eurot.

Toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide vormistamisega on soovitav alustada vähemalt paar nädalat enne tähtaega, kuna vajalike hinnapakkumiste laekumine või tööjooniste valmimine võib oodatust rohkem aega võtta.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: KV.EE indeks näitab elamispindade hinnatõusu

20.01.2016 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu portaalis KV.EE kajastav KV.EE indeks näitab kõikide negatiivsete sõnumite kiuste tõusu. KV.EE indeks on kerkinud 84,2 punktile ehk aastatagusest 8% kõrgemale. Viimase poole aastaga on hinnaindeks kerkinud 6,1%.

Olukorras, kus maailmamajanduses on probleeme, mis ähvardavad kaasa tuua majandusseisaku, on prognoositud kriise ja krahhe. Kui need ennustused tõeks osutuvad, ei jätaks see kinnisvaraturgugi mõjutamata.

Eesti elamispindade turg ei lase end hirmu- ja õudusjuttudest segada ja jätkab optimismilainel, mida KV.EE indeks väga hästi peegeldab. Näitab ju KV.EE indeks kinnisvaramüüjate ootusi ehk müüjate nägemust võimalikust müügihinnast.

Elamispindade keskmise pakkumishinna tõusu on juba pikki aastaid toetanud madal intressimäär. Odav laen on toetanud mõtet paigutada vaba raha kriiside ja krahhide eest näiliselt turvalisse kinnisvarasse.

Viimaste kuude jooksul on hinnatõusule tuge pakkunud pakkumise vähenemine. KV.EE pakkumiste indeks on langenud 94,5 punktile. See tähendab, et täna pakutakse portaalis KV.EE müügiks 7% vähem elamispindu kui veel pool aastat tagasi.

Pakkumiste vähenemise taga on mõningad pidurid, mida vähenev finantseerimine on seadnud uute korterite arendamisele. Rohkem on aga pakkumiste arvu muutusi mõjutanud aktiivne elamispindade turg, kus õige hinna korral tehinguni jõudmine ei ole olnud liiga keeruline.

Lähikvartaleid vaadates võib prognoosida, et KV.EE indeks jätkab tagasihoidlikku tõusu. Selle põhjuseks eelkõige vähene pakkumine. Indeksi tehnilist kasvu toetab samuti asjaolu, et uute korterite keskmised hinnad upitavad indeksi väärtust ilma, et see kinnisvara väärtuse või kinnisvaramüüjate ootuste muutust peegeldaks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

20.01.2016 Tõnu Toompark

ro kapAS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 378 070 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG2 20.01.2014“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG2) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 20.01.2018 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 4 234 PKG2 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 11 855,20 EUR.

Kõik vahetusvõlakirjade PKG2 omanikud nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega, üks investor nõustus talle kuuluvate vahetusvõlakirjade PKG2 lunastustähtaja pikendamisega osaliselt, soovides 4234 vahetusvõlakirja PKG2 lunastamist ja investorile kuuluvate ülejäänud vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamist.

AS Pro Kapital Grupp on 19.01.2016 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG2 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 1 058 596 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 11 855,20 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Adaur Grupp: korteritehingute aastakokkuvõte 2015

20.01.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Arco Vara: Rakvere ja Lääne-Virumaa kinnisvaraturu ülevaade 2016-01

19.01.2016 Tõnu Toompark

Korterid

Rakvere linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis 76 korteritehingut, mida on20,6% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.Rakvere korteri keskmine ruutmeetrihind kasvasviimase aastaga 429 eurolt 451 euroni ehk 5,1%.Lääne-Virumaa korteri keskmine ruutmeetrihind oli neljandas kvartalis 266 € ehk mullusest 15,2% suurem. Kokku toimus Lääne-Virumaal 201 korterite ostu-müügitehingut. Rakveres ulatus korteritehingu keskmine väärtus neljandas kvartalis 21 232 euroni, mida on mullusest 7,0% rohkem. Aastases võrdluses kasvas Lääne-Virumaa korteritehingute arv 4,1%, mille juures tehingu keskmine väärtus kasvas 19,4%, 13 399 eurole.

Rakvere ja Lääne-Virumaa korterituru dünaamika IV kvartalis

Allikas: Maa-amet, Arco Vara

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Väiksemates linnades ja maapiirkondades on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ning välismaa suunaline tööränne. Üüriturgu elavdavad erinevate kõrgkoolide filiaalid, kutseõppeasutused ning gümnaasiumid. 2015. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli Rakveres aktiivses müügis ligikaudu 100 ja Lääne-Virumaal ligikaudu 270 korterit. Aktiivsete üüripakkumiste arv ulatus vastavalt 15 ja 25 korteri kanti. Müügitehingute hinnad on pakkumishindadest mõnevõrra madalamad.

Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Rakveres

1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
500 – 800	350 – 1 050	350 – 1 100

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Hoonestatud maad

Lääne-Virumaa hoonestatud elamumaaga toimus 55 tehingut, mis jäi möödunud aasta neljanda kvartali tasemele alla 3,5%. Keskmine tehinguhind kasvas 19,5% ehk 44 390 euroni. Rakvere linnas tehti neljandas kvartalis elamutega 8 tehingut ehk kolmandast kvartalist kaks korda vähem. Mullu neljandas kvartalis oli tehinguid 9. Keskmine tehinguhind langes Rakveres 59 000 eurolt 58 412 eurole. Tehinguaktiivsus Lääne-Virumaa hoonestatud maatulundusmaadega tõusis eelmise aastaga võrreldes 30,0%. Keskmine tehinguhind on aastases võrdluses langenud 3,6%.

Hoonestamata maad

Valdav osa hoonestamata maa tehinguist toimub Lääne-Virumaal maatulundusmaade ja elamumaadega. Hoonestamata maatulundusmaadega kaubeldakse üsna aktiivselt. Neljandas kvartalis toimus 213 tehingut hoonestamata maatulundusmaade ja 22 tehingut hoonestamata elamumaadega. Maatulundusmaade tehinguaktiivsus langes eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 31,4%. Hoonestamata elamumaadega toimus 12,5% rohkem tehinguid, kui aasta eest. Hoonestamata elamumaa hind kasvas 114,0% ja oli keskmiselt 3,36 eurot ruutmeetri kohta. Hoonestamata maatulundusmaa hind püsis eelnevaga samal tasemel ja oli neljandas kvartalis 2 200 €/ha kohta.

Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud juba aastaid pakkumist. Tänavu neljandas kvartalis müüdi Lääne-Virumaal 55 juhul puhast metsamaad ja 43 juhul haritavat maad. Metsatehinguid oli mullusest 57,0% ja haritava maa tehinguid 24,6% vähem. Metsamaa hektari keskmine hind tõusis 2 169 eurole ehk 45,1%. Haritava maa hektari keskmine hind püsis eelneva aasta sama perioodiga sisuliselt samal tasemel, 2 767 eurol.

Äriotstarbega maad

Rakvere linna piires toimuvad vaid üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis-, äri- ning segamaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega küll rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest konkreetse, sageli erihuvidega ostja jaoks.

Prognoos

Arco Vara jätab prognoosi muutmata. Rakvere ja Lääne-Virumaa kinnisvaraturg liigub lähikuudel stabiilsel kursil. Korterite positiivset ostutrendi toetavad Rakveres mõõdukalt kõrged üürihinnad ning uusarenduste puudumine. Järelturu korterite hinda mõjutavad vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Rakverest kaugemal asuvat Lääne-Virumaa kinnisvara, mis paikneb suuremate tööandjate, koolide, lasteaedade, kaupluste ning korraliku ühistranspordita piirkondades, võib olla keeruline müüa, kuna tõmbekeskustest eraldatud alade majanduslik aktiivsus väheneb. Erandiks on põhjaranniku suvituspiirkonnas asuv kinnisvara, mille järele on jätkuvalt nõudlust. Tehinguni jõudmise määrab põhiliselt asukoht, vara ja hinna vastavus.

Tasub tähele panna, et Rakvere ja Lääne-Virumaa kvartalivalimi väiksuse tõttu omavad üksikud tehingud keskmistele näitajatele olulist mõju kõigis varaklassides. Kinnisvaraturu üldisi arenguid silmas pidades hinnalangust näha ei ole, pigem liiguvad kinnisvarahinnad mõõdukalt tõusvas trendis.