Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Elu korteriühistus: Korteriühistu ei tegele probleemiga

05.10.2015 Kätri Sarapuu

Küsimus: Pöördun teie poole küsimusega, et kui mulle tundub, et korter, milles ma elan on elamiskõlbamatu siis milliseid samme ma peaksin võtma, et antud probleemi lahendada?

Korter asub Tallinna kesklinnas. Korteris oleme elanud 6 aastat ja kõik need 6 aastat on elutoast tilkunud vett. Nüüd suvel hakkas tilkuma ka vannitoast.

Korteri ühistu tegeleb probleemi lahendamisega aastaid, aga lahendust ei leita. Olen konsulteerinud erinevate ehitusfirmadega ja saanud tagasisidet, et tihti nendele tilkumise probleemidele ei leitagi lahendusi, eriti kui maja suur. Ja meil on majas üle 300 korteri. Maja katust on parandatud 10 korda vähemalt, aga ikkagi hakkab uuesti tilkuma, eriti talvel kui lund sulab.

Ei tea enam, kust abi otsida ja nõu küsida. Ei taha mõeldagi, millised ohtlikud hallitused võivad selle 6 aastaga kipsi sisse olla tekkinud.

Ehk oskate teie aidata või vähemalt nõu anda, et kuhu sellise probleemi puhul pöörduda.

Vastus: Lähtudes korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse (RKL 3-2-1-38-05) ja korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 15¹) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega nimetatud probleemiga peab tegelema loodud korteriühistu (kui ühistul on palgatud haldaja, siis haldaja) ning vastavad kulutused peab kandma samuti ühistu.

Juhul, kui ühistu/haldaja ei tegele probleemiga (ei täida oma kohustusi), siis on õigus ka korteriomanikul endal pöörduda otse ehitajate poole ja likvideerida puudused ning hiljem nõuda teostatud töödega seotud kulutused välja ühistult.

Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temalt kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Niisamuti on sätestatud ka korteriomandiseaduses, nimelt KOS § 13 lg 1 alusel tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Lõike 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama lõikes 1 nimetatud suuruses.

Korteriühistu käest võlgnevuse kättesaamiseks on Teil võimalik esitada hagi kohtusse. Sellisel juhul peab olema tõendatud, et korteriühistu/haldaja kas ei oska või ei saa või ei taha oma kohustustega tegeleda.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Pärnu: Kehtestati kaks olulist detailplaneeringut

02.10.2015 Tõnu Toompark

Pärnu linnavalitsuse 28. septembri istungil kehtestati Pärnu jaoks kaks olulist detailplaneeringut tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste osutamise jätkamiseks ning laiendamiseks.

Linnavalitsuse istungil kehtestati Ristiku tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering ning Oja tänava, kergliiklustee ja Ehitajate tee vahelise ala detailplaneering.

Algatatud detailplaneeringud juhinduvad kehtivast üldplaneeringust ja aladele planeeritakse tervishoiuteenuseid ning teadus-õppetööd edendav perspektiivne hoonestus ja sotsiaalteenuseid pakkuv hoolekandekompleks.

Hoolekandeteenused AS-il on kavas ehitada välja 75 kliendile hoolekandekompleks, mis

koosneb 10-12 inimesest koosnevatest peremudeli tüüpi eluruumide gruppidest, tegevusruumidest, personali- ja majandusruumidest. Teeninduskompleksil on oluline osa ka õuealal, kus on võimalik hoolekandeasutuse klientidel vaba aega veeta, harrastustega ja kehalise liikumisega tegeleda.

SA Pärnu Haigla planeerib olemasoleva haiglakompleksi kõrvale hoonestust täiendavate tervishoiualaste teenuste osutamiseks, meditsiinialase teaduse arendamiseks ja ka meditsiinialase õppe võimaluse loomiseks. Uued hooned rajatakse moodsas arhitektuuri stiilis ja nende kavandamisel tuleb arvestada suundumusega, et perspektiivne hoonestus oleks energiasäästlik ja ökonoomne. Planeeringus on määratud uute puude istutuse alad ja olulised haljasmaastike kujunduste rajamise asukohad, mille eesmärk on luua huvitavaid kujundusmaastikke koos jalutusteede, pinkide, väikevormidega.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius sõnas: “Ma leian, et tegemist on kahe üliolulise planeeringuga Rääma linnaosas, mis võimaldavad Pärnusse tuua miljoneid eurosid uusi investeeringuid. Nii Pärnu Haiglal kui Hoolekandeteenused AS-il on avanemas võimalus kaasata Euroopa Liidu fondidest raha ja investeerida see raha Pärnu linna ja maakonna tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi. Investeeringute kaasamise üheks eelduseks on kehtivad detailplaneeringud. Tänu investeeringutele lisanduvad Pärnumaal veel kümned töökohad nendes sfäärides.”

Detailplaneeringute koostamine toimub koostöös ühtse tervikliku lahenduse saamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Borenius: Planeerimisseadus – kas kosmeetiline parendus või uus kvaliteet?

02.10.2015 Raul Keba

Esimesest juulist kehtima hakanud planeerimisseadus ei erine enda eelkäijast pooltki nii palju kui ehitusseadustik ehitusseadusest. Tegemist on sisuliselt vana seaduse uue redaktsiooniga, milles on parandatud praktika käigus ilmsiks tulnud suuremad vead ning lisatud kamaluga Riigikohtu seisukohti.

Iseenesest ei ole ju sellisel lähenemisel midagi viga, kuid kahjuks on seegi kord mõned olulised teemad jäänud käsitlemata või siis on pakutud hädine lahendus. Näitena võib tuua detailplaneeringute koostamise rahastamise või siis infrastruktuuri väljaehitamise teema. Esimesel juhul puuduvad regulatsioonis igasugused sätted, kuigi seaduse kirjutamise ajal oli riigilõivu kehtestamisest palju juttu; teisel juhul on tegemist praktikas juba läbikukkunud lahenduste taaskirjeldusega.

Siia peab kindlasti lisama mure segaduse pärast, mille on tekitanud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses toodud põhimõte, et enne 1. juulit 2015 algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes selle hetkeni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Kas mõeldud on vaid varasemate menetlusnormide rakendamist või käivad siia alla ka sisulised materiaalõiguse normid, on senini selgusetu.

Aga ka head hakkab silma. Vähendatud on detailplaneeringu koostamise kohustust, sh lõpuks ometi on seadusandja mõistnud, et planeeringu koostamine ajutise ehitise püstitamiseks ei ole kuigi otstarbekas. Ka maa-alade kruntideks liitmine-lahutamine ei vaja enam planeeringut. Rõõmu teeb veel tähtaegade kehtestamine – kas ja kui palju need tegelikku elu mõjutama hakkavad, on muidugi veel vara öelda. Plussiks võib lugeda ka seaduse struktuuris tehtud muudatused. See on ülesehituselt selgem ning reguleerib planeeringute koostamist liikide kaupa.

Lisandunud on eriplaneeringud – ilmselge näide riigi jõulisemast sekkumisest konkreetsete objektide rajamisel. Tegemist on Rail Baltic ja Via Baltic laadsete olulise ruumilise mõjuga ehitistega, mille asukoha või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.

Muutunud on planeeringute menetluskord, sh koostööd ja kaasamist puudutavad sätted. Planeeringumenetluse läbiviijale on kaasatavate ja koostöö tegijate valikul antud varasemast ulatuslikum kaalutlusruum, mis ühelt poolt võimaldab teha paindlikumaid ja mõistlikumaid otsuseid, teisalt aga toob kindlasti kaasa omajagu põhjendamata ja vastuolulisi otsuseid ning nendest tulenevaid vaidlusi.

Oluliselt on suurenenud üldplaneeringute osatähtsus ehitusõiguse määramisel. Nimelt näeb seadus ette, et detailplaneeringu koostamisest võib sarnaselt varem kehtinuga loobuda üksikehitiste rajamisel olemasoleva hoonestuse vahele, eeldusel et ehitis antud asukohta sobib. Täiendava tingimusena peab nüüd aga üldplaneeringus olema kindlaks määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei tohi olla nendega vastuolus. Tähele tasub panna ka asjaolu, et enam ei ole nõutav naaberkinnisasjade omanike nõusolek.

Detailplaneeringu koostamine on küll jätkuvalt kohustuslik linnades, alevites ja alevikes, kuid mitte enam külades. Oluline on sarnaselt ehitusseadustikuga ehitusloakohustuslikkuse mõiste – detailplaneeringu koostamine ei ole enam kohustuslik kuni 60 m² ehitusaluse pinna ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel. Samas on uue seaduse kohaselt detailplaneering kohustuslik olulise avaliku huviga rajatise – nt spordiväljaku, motoringraja, laululava vms rajamiseks ning ka olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui selle asukoht on määratud üldplaneeringus.

Planeerimisseaduse üheks eesmärgiks oli strateegilise keskkonnamõju hindamise menetluse parem sidumine planeerimismenetlusega. Paralleelselt töötati välja keskkonnamõju hindamise süsteemi muutused, mille kohaselt teostab planeeringu koostamise korraldaja sisulist järelevalvet ka selle mõjude hindamise üle. Menetluslikult toimub KSH läbiviimine paralleelselt planeeringu koostamisega, ühildades nt avalikustamised jm menetlustoimingud.

Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on seadusesse sisse kirjutatud omavalitsuse õigus tunnistada kehtetuks üle 5 aasta vanune detailplaneering, kui seda ei ole hakatud ellu viima. Loomulikult tuleb selleks läbi viia vastav menetlus ning kuivõrd tegemist on kaalutlusotsusega, siis seda ka vastavalt põhjendada, kuid nn saamata jäänud tulu nõudmine on kinnistu omanikul väga keeruline. Seda seetõttu, et õiguspärase otsusega tekitud kahju puhul tuleb kinnistu omanik asetada olukorda, kus detailplaneeringut poleks olnudki. Järelikult ei saanud ka tekkida kahjunõuet.

Senisest erinevalt on sätestatud planeeringute ülevaatamise kohustus. Varasemalt oli planeeringute ülevaatamine seotud Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistega, nüüd on aga määratud konkreetne ajavahemik, nt üldplaneeringute puhul 5 aastat.

Valik muudatusi, millel pöörata tähelepanu seoses planeerimisseaduse jõustumisega

Täpsustatud on seaduse eesmärki ja põhimõtteid. Terminite all on muuhulgas reguleeritud „ühispöördumine“, st olukorda, kui planeeringu kohta esitatavate vastuväidetega ühineb enam kui 20 inimest. Sellisel juhul tuleb isikutel määrata endi hulgast esindaja, kellest saab planeeringumenetluses kontaktisik.
Lisandunud on uued planeeringute liigid – riigi ja KOVi eriplaneeringud koos vastavate menetluskordadega.
Täiendatud on üldplaneeringu ülesandeid, milleks on muuhulgas krundi minimaalsuuruse määramine; alade määramine, kus detailplaneeringu koostamisel tuleb kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamise vajalikkust; olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukoha valimine jpm.
Detailplaneeringu koostamise kohustus on ka avaliku huviga rajatise püstitamisel – siin on mõeldud laululava, motoringrada jms rajatist, kus ei ole klassikaliselt hooneid; ning olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamisel.
Krundi ehitusõigus sisaldab endas ka andmeid olulise avaliku huviga rajatise kohta, sh asjakohasel juhul hoone või olulise avaliku huviga rajatise sügavust.
Vähendatud on tähtkirjade saatmise vajadust – kasutatakse vaid ehituskeelu kohaldamise menetlusest ning sundvõõrandamise ja sundvalduse seadmise kavatsusest teavitamisel.
Üld- ja detailplaneeringusse saab lihtsustatud korras, avalikku menetlust läbi viimata, teha õigusaktidest või jõustunud kohtuotsusest tulenevaid muudatusi.
Kohalik omavalitsus peab oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui ta ei lepi detailplaneeringust huvitatud isikuga kokku teisiti.

Seadus sätestab planeeringumenetlusele ja selle etappidele tähtajad – nt detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaeg on 30 päeva, mida võib mõjuval põhjusel pikendada 90 päevani; maavanema järelevalve (heakskiitmismenetlus) peab toimuma 60 päeva jooksul; detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel planeeringu algatamisest arvates.

Allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Заключен договор на проектирование реконструкции Нарвского замка

02.10.2015 Tõnu Toompark

ЦУ Нарвский музей заключил с архитектурным бюро JVR OÜ договор на проектирование, согласно которому JVR OÜ составит проект строительства для воплощения в жизнь выигравшей архитектурный конкурс идеи „Два друга“ (эст. „Kaks sõpra“ )

На основании договора JVR OÜ приступит к осуществлению работ необходимых при проектировании реконструкции строительных объектов Нарвского замка. В число реконструируемых объектов входят здание Конвента, бастион Кристервал и западный двор, пешеходный мост. Каменный зал (административное здание музея) в договор не включен. Проектировщикам предстоит проделать огромный объём работы, поскольку они имеют дело с историческим и архитектурно сложным объектом.

Стороны договорились, что предварительный проект здания Конвента будет готов уже в ноябре 2015 года. Проект реконструкции здания Конвента финансирует Министерство культуры и по возможности также EAS (Фонд содействия развитию предпринимательства) из средств, выделенных из структурных фондов по программе регионального развития 2014-2020 гг. В данный момент Нарвский музей ожидает начала приёма ходатайств, чтобы представить и своё ходатайство.

Предварительный проект по Кристервалу и западному двору будет готов в апреле 2016 г. Его финансирует Министерство культуры и, возможно, также с помощью поддержки со стороны эстонско-российской программы приграничного сотрудничества на 2014-2020 гг.

Предварительный проект моста будет представлен в июле 2016 года. Конкурс на выполнение работ по проектированию моста финансируются Министерством культуры и, возможно, также и EAS из средств, выделенных из структурных фондов регионального развития по программе “Устойчивого развития городов Ида-Вирумаа” на 2014-2020 гг.

Целью проекта является развитие на базе существующего замка места, сочетающего в себе современный музей, конференц-центр и площадку для проведения общественных мероприятий, которое было бы тесно связано с городом Нарва, было бы способно достойно представлять Эстонию и Евросоюз и максимально подчёркивало бы историческое наследие

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Sõlmiti Narva linnuse rekonstrueerimise projekteerimisleping

02.10.2015 Tõnu Toompark

SA Narva Muuseum sõlmis arhitektuuribüroo JVR OÜ-ga projekteerimislepingu, mille järgi koostab JVR OÜ arhitektuurikonkursi võitnud ideekavandi „Kaks sõpra“ ehitusprojekti.

Lepingu alusel hakkab JVR OÜ teostama Narva linnuse rekonstrueeritavate ehitusobjektide projekteerimisel vajalikke töid ja teenuseid. Rekonstrueeritavate objektide hulka kuuluvad Konvendihoone, Kristrevalli bastion, läänehoov ja jalgteesild. Kivisaal ehk praegune muuseumi administratiivhoone lepingu alla ei kuulu. Projekteerijaid ootab ees suuremahuline töö, kuna tegemist on ajaloolise ja arhitektuurselt keerulise objektiga.

Pooled lepisid kokku, et Konvendihoone eelprojekt valmib juba 2015. aasta novembris. Konvendihoone rekonstrueerimise projekti rahastab Kultuuriministeerium ja võimalikult ka EAS 2014‒2020 SF regionaalarengu meetmetest programmist eraldatud vahendite abil. Hetkel ootab Narva Muuseum taotlusvooru avamist, et esitada sinna oma taotlus.

Kristervalli ja läänehoovi ehituseelprojekt valmib 2016. aasta aprillis. Seda rahastab Kultuuriministeerium ja võimalusel ka toetus Eesti-Venemaa piiriülese koostöö 2014‒2020 programmist.

Silla eelprojekti esitatakse 2016. aasta juulis. Riigihanget silla osas rahastatakse Kultuuriministeeriumi ja võimalikult ka EAS poolt 2014‒2020 SF regionaalarengu meetmetest programmi meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ eraldatud vahendite arvel.

Projekti kogusumma on 7,2 mln eurot.

Projekti eesmärgiks on olemasoleva linnuse baasil välja arendada tänapäevase muuseumi, konverentsikeskuse ja avalike ürituste läbiviimise koht, mis on hästi seotud Narva linnaga, suudab olla Eesti riigi ja ELi esindusobjektiks ning rõhutab maksimaalselt ajaloolist pärandit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Omanike Keskliit: Elering olgu eeskujuks talumistasude maksmisel

01.10.2015 Tõnu Toompark

Eesti Omanike Keskliit tervitab AS Eleringi otsust hakata maksma talumistasu elektriliinide kaitsevööndi maamaksu ulatuses.

EOKL juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on see Taavi Veskimäe väike samm õiges suunas, et lõpetada põhiseadusvastane olukord, kus eraõiguslikud võrguettevõtted kasutavad eraomandit sisuliselt tasuta. Loodame, et maamaksu kompenseerimist alustavad Eleringi eeskujul ka kõik teised võrguettevõtted.

Riigikohus tunnistas juba 2012.a õiguskantsleri taotlusel põhiseadusvastaseks riigi kehtestatud talumistasud, mis olid naeruväärsed ja tähendasid enamasti sentide maksmist maaomanikele. Riigikohus oli seisukohal, et talumistasu peab katma maaomaniku otsesed kulud ja lisaks sisaldama kohast hüvitist maa kasutamise eest. Võrguettevõtjad on rohkem kui 2,5 aastat oodanud tulutult valitsuse poolt uute määrade kehtestamist, kuid pole ka ise kohast tasu asunud maksma.

Pärna sõnul on justiitsminister Reinsalu nüüd lubanud selle rohkem kui 10 aastat kestnud põhiseaduslike vaidluste saaga lahendada ning esitada valitsusele sel sügisel oma ettepanekud.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Riigikogu hakkab arutama jahiseaduse muudatusi

01.10.2015 Tõnu Toompark

Täna on Riigikogus esimesel lugemisel Keskkonnaministeeriumi algatatud jahiseaduse muutmise eelnõu, mis peab kaasa aitama metssigade arvukuse kiiremale vähendamisele.

„Peame arvestama, et tänapäeval on jahipidamine ennekõike hobi ja enamus jahimehi ja ka jahinaisi harrastavad seda hobi väljaspool põhitööd. Kuigi jahimehed on lubanud omaltpoolt teha kõik, et metssigade arvukust kiiresti alla viia, tuleb ka riigil sellises eriolukorras seadusandlikke regulatsioone muuta selliselt, et jahipidamine metssigadele oleks võimalikult efektiivne,“ kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants.

Üheks olulisemaks muudatuseks on eelnõus kunstliku valgusallika lubamine metssigade küttimisel. Metssiga ettevaatliku loomana liigub õhtuhämaruses või pimedal ajal. Sügisel ja ka lumeta talvel aitab kunstlik valgusallikas metssea jahti tõhustada.

Eelnõu kohaselt lubatakse metssigu küttida ka seisva mootoriga mootorsõidukist. Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, sest kütt asub maapinnast kõrgemal ja sõidukile toetumisel on tabamise tõenäosus suurem. Samuti võimaldab see muudatus kasutada auto pakiraamile ehitatud kõrgistmeid, mis on oluline just jahiohutuse seisukohalt, sest tulistamine toimub ülevalt alla.

Eelnõu järgi võimaldatakse Keskkonnaameti loal kasutada metssigade püüdmisel ka püünisaedu. Kõne alla võib see tulla näiteks seal, kus ohutu jahipidamine tulirelvast pole võimalik, näiteks hoonete või asulate läheduse tõttu või rikkaliku linnustikuga väikesaartel. See meede saab kindlasti olema erandlik.

Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele on eelnõu järgi õigus jahiloata surmata ilmsete sigade Aafrika katku tunnustega metssiga. See meede ei aita kaasa metssigade populatsiooni vähendamisele, küll aga võimaldab haige looma koheselt hukata ja mõistagi utiliseerida kui ühe katku levitaja.

Ning viimase asjana võimaldatakse seaduse eelnõuga maaomanikel või tema poolt määratud isikutel küttida metssigu oma kinnistul. Selleks väljastab jahipiirkonna kasutaja maaomanikule või tema poolt määratud isikule tasuta metssea küttimise loa. Jahiluba väljastatakse kehtiva jahitunnistuse alusel ainult maaomaniku kinnistule. Enne jahile minekut tuleb loa omanikul sooritada suuruluki laskekatse ja maksta jahipidamisõiguse tasu. Jahiluba tuleb ettenähtud tähtajaks jahipiirkonna kasutajale tagastada, et viimane saaks esitada Keskkonnametile küttimisandmed. See muudatus võimaldaks metssigade arvukuse reguleerimisse kaasata rohkem jahipiirkondadesse mittekuuluvaid jahimehi.

Juba varasemalt on metssigade tõhusamaks küttimiseks muudetud jahieeskirja, millega lubatakse metsseale aasta ringi pidada ajujahti, küttida aasta ringi põrsastega emiseid ja pikendatakse koerajahti 31. märtsini. Lisaks kehtestas Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga 2015/2016 jahiaasta küttimismahuks minimaalselt 29 600 metssiga, millest septembri alguse seisuga on kütitud ligikaudu kolmandik. Käskkirjaga keelatakse ka metssigade lisasöötmine 1. oktoobrist 30. aprillini.

Loe täpsemalt siit: http://www.envir.ee/et/metsandus/jahindus/jahiulukid-eestis/metssigade-kuttimise-korduma-kippuvad-kusimused

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Omanike Keskliit: Raudtee tulgu läbi Nabala

01.10.2015 Tõnu Toompark

Eesti Omanike Keskliidu volikogu arutas seoses avalikkuse ees taaskord tõstatatud Rail Balticu võimaliku asukoha teemaga raudtee trassikoridori variante ja toetab rahandusministri ettepanekut kaaluda kiirraudtee rajamist läbi Nabala looduskaitseala.

EOKL juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on Eesti loodusvarad ja omandiõigus mõlemad põhiseadusega kaitstud hüved ning neid tuleb võrdselt kaalukausile panna.

Ei ole õige mantra, et looduskaitselised huvid on automaatselt kõrgemad teistest avalikest ja erahuvidest. Väheasustatud Nabala kaudu raudteed rajades on teekoridor eraomandit ja inimesi kõige vähem koormav ja tee kõige sirgejoonelisem, mistõttu on selle rajamine ja hooldamine kümneid miljoneid eurosid odavam maksumaksjale.

EOKL volikogu esimehe Anto Raukase sõnul ei toetanud Teaduste Akadeemia sellisel kujul Nabala looduskaitseala rajamist ning raudtee saab optimaalseimalt ehitada ka läbi looduskaitseala, kus puudub tiheasustus, kuid samas on võimalik tagada looduskaitseliste eesmärkide saavutamine. Omanike esindusorganisatsiooni arvates on Eestis omand ülekitsendatud ning keegi ei kompenseeri neid kitsendusi.

Valmis Nõmme gümnaasiumi spordihoone detailplaneering

01.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu detailplaneeringu, mis loob võimaluse Nõmme gümnaasiumi spordihoone ehitamiseks.

Detailplaneering jagab Nõmme linnaosas 3,45 ha suurusel maa-alal asuva Raudtee tn 73 kinnistu kaheks 100% sotsiaalmaa-ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundiks. Ühele moodustuvale krundile jääb Nõmme gümnaasium ja on lubatud rajada spordiväljaku abihoone ning teisele moodustuvale krundile määratakse ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega Nõmme gümnaasiumi spordihoone rajamiseks. Lisaks moodustatakse krunt planeeritud alajaamale. Samuti antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul tõmmati mitu aastat soikus olnud Nõmme gümnaasiumi spordihoone detailplaneeringu menetlemise protsess linnaosavalitsuse initsiatiivil eelmise aasta kevadel taas käima. „Linnaosavalitusel oli kindel soov, et aastaid veninud planeering lõpuks kehtestamiseni jõuab. Vahepeal oli mitu aastat mööda läinud ning dokumentatsiooni oli vaja kaasajastada, kuna mitmed vormistusnõuded olid muutunud. Spordihoonet on Nõmme gümnaasiumil aga hädasti vaja, sest see puudub praegu sootuks,“ ütles ta.

Spordikompleksi arhitektuurse idee autor on Peeter Pere Arhitektid OÜ. „Spordihoone oleks mõeldud kasutamiseks nii kooliõpilastele kui ka pärast õppetöö lõppu linnaelanikele. Hoone lahendust on eskiisi staadiumis korduvalt korrigeeritud. Esialgses lahenduses oli hoone ette nähtud 1-korruselisena. Korrigeeritud lahenduses on hoone kavandatud võimalikult suures ulatuses kõrghaljastuse säilitamiseks 4-korruselisena. Esialgse ruumiprogrammi kohaselt tulevad hoonesse palliväljakud, rühmatreeninguruumid, jõusaal, võimlemissaal ja kuue rajaga 25 meetri pikkune bassein,“ tutvustas Terik planeeringut.

Arhitektuurse lahenduse lähtekohaks on nii kontrast kui sulandumine ümbritsevasse keskkonda ja seda täpselt defineeritud range mahu tingimustes. Hoone risttahuka mahtu liigendab polüfunktsionaalne kaldpind Põllu tänava poolses küljes. Samaaegselt täidab kaldpind nii varikatuse ülesannet kui ka on kasutatav rulatajatele ja ratturitele, talvel kelgutajatele. Hoone kandiline maht on ümbritsetud perforeeritud metall-lehtedest „punutisega“, mille läbikumav lainetav pind annab võimaluse erinevate varjundite ja peegelduste tekkeks, reflekteerides ümbritsevat loodust ja sellega justkui interaktiivselt suheldes. Erilahendusega topeltfassaad võimaldab maja välispinda tajuda pidevas optilises ja ruumilises muutumises. Kaob selgelt tajutav piir välisseina ja ümbritseva parkmetsa vahel.

„Millal täpselt hoone ehitamiseni jõutakse, on praegu keeruline öelda, kuna rahastamise järjekorras on mitmeid teisi objekte, kuid detailplaneeringu kehtestamine on oluline samm reaalse ehitustööni jõudmisel,“ lausus Terik.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Keila vald kehtestas detailplaneeringu Arvo Pärdi Keskuse uue hoone rajamiseks

01.10.2015 Tõnu Toompark

Keila Vallavolikogu kehtestas täna erakorralisel volikogu istungil ühehäälselt Laulasmaa külas asuva Kellasalu kinnistu ja selle naabermaaüksuste detailplaneeringu, mis võimaldab projekteerida ja ehitada Arvo Pärdi Keskuse uue hoone, et see avada 2018. aastal.

„Tegemist on olulise sündmusega nii Keila vallale kui ka Eestile tervikuna,“ lausus Keila vallavanem Jaan Alver. „Detailplaneeringu kehtestamine annab rohelise tule kauaoodatud Arvo Pärdi Keskuse rajamiseks, millest kujuneb praeguse plaani kohaselt rahvusvahelise tähtsusega info- ja õppekeskus. Projekteerimistööde lõppedes on järgmisel aastal võimalik alustada keskuse ehitusega ning see peaks see valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 2018. aastal.“

Jaan Alveri sõnul tutvustas volikogus planeeringut detailplaneeringu koostanud FE Arhitektid OÜ esindajana arhitekt Ra Luhse.

Detailplaneeringu ala pindalaga ca 6,2 ha paikneb Laulasmaa külas Keila valla põhjaosas, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee läheduses ning Laulasmaa-Lohusalu tee ääres, millest ca 380 m kaugusele jääb Lahepere laht. Planeeritav maa-ala on kaetud männimetsaga.

Detailplaneeringuga on kaasaegse, väljapaistva ja esindusliku arhitektuuriga Arvo Pärdi Keskuse hoonetele kindlaks määratud ehitusõigused, moodustatud avalikus kasutuses olevale teele liiklusmaa krunt ning lahendatud parkimiskorraldus. Detailplaneering on kehtivat Keila valla üldplaneeringut muutev, kuna üldplaneeringu kohaselt asub käsitletav maa-ala rohevõrgustiku alal.

Arhitektuurivõistlus Arvo Pärdi Keskuse uue hoone lahenduse leidmiseks kuulutati välja 2013. aasta lõpus. Konkursi võitnud Hispaania arhitektuuribüroos Nieto Sobejano Arquitectos käivad praegu projekteerimistööd. Ehitustöödega on kavas alustada 2016. aastal ning keskuse uus maja on kavas avada aastal 2018. Arvo Pärdi Keskuse südameks jääb ka edaspidi helilooja arhiiv, kuid uus hoone võimaldab olulisel määral laiendada keskuse tegevust, näiteks teha koostööd uurijatega, viia läbi haridusprogramme, korraldada näituseid, muusika- ja filmiõhtuid.

Keila vald (www.keilavald.ee) asub Harju maakonna lääneosas. Keila valla pindala on 179 km² ning vallas elab üle 4700 elaniku. Keila vallas koosseisu kuuluvad 19 küla ja kolm alevikku, neist suuremad on Klooga, Keila-Joa ja Karjaküla.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arco Vara: Mille poolest erineb müük eesti ja vene klientidele?

01.10.2015 Maksim Makejev

Nii eesti kui ka vene klientidel on omad veidrused. Osad neist avalduvad kõigi kaupade ja teenuste müümisel või ostmisel, mõned rahvuseti iseloomulikud tavad ilmnevad aga selgelt vaid kinnisvaraäris.

Olen varem töötanud aastaid elektroonikatoodete müügi alal ja nüüd müün kinnisvara tuntud kaubamärgi – Arco Vara – all. Hakkasin kinnisvara müüma, kuna see oli minu teadlik otsus. Valmistusin selleks päris pikalt, kuna teadsin, et maaklerina on raske alustada, eriti, kui ei oska eesti keeles välja öelda kõike seda, mida tahan.

Maakleritöö ei ole nagu tehnika müük, kus lähed hommikul kindlaks kellaajaks kauplusse ja kui õhtul kell kukub, unustad kõik ning lähed koju. Maakler peab oskama oma aega ise organiseerida. Elamispindade maaklerina tuleb arvestada, et sageli tuleb töötada ka õhtuti ja nädalavahetuseti, millal klientidele paremini sobib.

Arvan, et pole tegelikult suurt vahet, millises firmas sa töötad, kas eesti või venekeelses firmas. Igal pool on töökaaslasi, kes sind aitavad ja neid, kes ei aita. Vene kollektiivides on tihti nii, et töökaaslastesse suhtutakse nagu südamesõpradesse. Omavahel räägitakse ja küsitakse ka isiklikke asju ning abi. Eesti kollektiivides sellist avatud suhtlemist pole. Tihti ei saa aru isegi seda, mis tegelikult toimub.

Lisaks on kinnisvarasektoris töö väga individuaalne. Inimesed töötavad sageli omaette ega taha üksteisega palju suhelda. Aeg-ajalt kuulen samas, kuidas töökaaslased räägivad „vene moodi majast“ ja „vene sisekujundusest“. See pole päris nii, et kõik teatud värvitoonides, lainelise joonega ning kullatud ja nikerdatud asjad on vene maitse, kuid ma ei võta seda südamesse.

Tehnika ja kinnisvara müügiargumendid erinevad

Võrreldes elektroonikaga kasutatakse kinnisvara müümisel teistsuguseid müügiargumente. Elektroonika müük põhineb paljuski emotsioonidel. Pärast kalli tehnika ostu mõtleb inimene sageli, miks ta üldse selle vidina soetas ning nii palju raha kulutas.

Ehkki emotsioonid mängivad tähtsat rolli ka uue kodu ostmisel, on vaja kasutada teisi müügiargumente juba seetõttu, et ostuotsuse langetamiseks võetakse enamasti aega, seda ei tehta kohe. Proovin töötada maaklerina nii, et kliendid helistaks mulle ka hiljem ja küsiks minult nõu.

Suhtun klientidesse nagu headesse sõpradesse. See tähendab, et olen nende vastu aus. Kui näen, et müüdav kinnisvara neile tegelikult ei sobi ja ka kolleegidel pole midagi sobivat pakkuda, ütlen seda ka kliendile. Arvan, et pole õige iga hinna eest kinnisvara ära müüa ja müüa see inimesele, kellele konkreetne vara tegelikult ei sobi.

Venelastele üldiselt meeldib, kui nendega suheldakse. Kui eestlastele on olulisem, et maakler oleks oma ala professionaal, siis venelased tahavad pigem seda, et maakler oleks nende isiklik tuttav või vähemalt tuttava tuttav. Kas ta ka seejuures professionaal on, pole oluline.

Venelased kipuvad hinnas kauplema

Erinevalt venelastest, on eestlastele on üsna oluline, millisest poest nad ostavad. Arvan, et vahendusbüroode ja maaklerite valikul käituvad eestlased ja venelased põhimõtteliselt samamoodi, nagu tehnikapoodide puhul: eestlastele on oluline asju ajada tuntud firmaga ning venelased ei pea tuntust miskikski.

Tehnika puhul ei küsinud eestlased kunagi allahindlust. Nad tulid ja kui meeldis, ostsid asja kohe ära. Venelased käisid seevastu läbi ka kõik konkurendid ja kauplesid endale soodsamat hinda.

Arvan, et kinnisvaramaakleritel, kellel on rohkem eesti kliente, on lihtsam. Neil on vähem kauplemist ja maaklerist möödahiilimist. Venelastele ei meeldi lepinguid teha ja nad ei taha sageli sõlmida ka maaklerlepingut. Neil on lihtsam telefonitsi asju ajada, kui e-kirju saata.

Kui osade välismaalastest ja eestlastest üürikorteri omanike puhul on võimalik, et maaklerile maksab korteriomanik või jagatakse vahendustasu pooleks, siis siinkohal venelastest korteriomanikud ei kauple. Nad lihtsalt keelduvad üürivahenduse maksmisest ja eeldavad, maaklerile maksab üürnik. Venelased tahavad ka nõu saada tasuta, isegi kui nad maakleri selleks kohale kutsuvad. Eestlased on nõus maakleri kohaletuleku kulud hüvitama kasvõi 30 euroga.

Ostjate ootused rahvuseti väga palju ei erine. Võin aga kinnitada, et eestlased on ettevaatlikumad. Nad uurivad kinnisvara siit ja sealt ning esitavad küsimusi. Venelased ei pea kinnisvara vaadates väikesi puudusi probleemiks. Samas, kui eestlased räägivad, et nad midagi ostavad, siis nii see ka on. Kui venelased ütlevad korterit vaadates, et nad ostavad selle kindlasti ära, tulevad neil sageli juba järgmisel päeval uued mõtted ning juba täiesti kindel ostutehing jääb kohe katki.

Eestlased helistavad kokkulepitud ajal ise, vastavad telefonile või kirjutavad, kui otsustavad vaatamas käidud kinnisvara mitte osta. Venelased mitte üksnes ei helista kokku lepitud ajal tagasi, vaid ei võta enam ka telefonikõnesid vastu, kui maakler tahab üle küsida, kas nad on kinnisvarast veel huvitatud.

Maakler silub rahvustevahelisi erinevusi

Kui kinnisvara müüja ja ostja on eri rahvusest, on probleemid kerged tekkima. Ükskõik mis rahvusest maakler on, kuid tema ülesanne on hoolt kanda selle eest, et kaup sujuvalt kokku saaks ning tehing korrektselt lõpule viidaks. Aegajalt on tunda, et nii kinnisvaraomanikud kui ka ostjad eelistavad oma emakeelt rääkivaid maaklereid ning seavad muukeelsete maaklerite oskused kahtluse alla isegi siis, kui selleks ei ole tegelikult põhjust.

Maaklerina ennetan olukordi, kus eri rahvusest müüja ja ostja vahel võiks mingeid konflikte tekkida. Üheks võimalikuks konfliktikohaks on olukord, kus vene omanikud tahavad ise oma korterist rääkida. Võib isegi öelda, et venelased segavad kogu aeg maakleri tööd ja räägivad seejuures oma kinnisvarast ka neid asju, mis pole ostjale või üürnikule otsuse langetamiseks üldse olulised.

Kui juhtub, et nii müüja kui ka ostuhuviline on venelane, ei suuda eestlasest maakler oma konarliku vene keele oskusega üldse sõna sekka öelda ja seisab kõrval nagu puu. Võib-olla kenale naismaaklerile andestatakse, kui ta vait on, aga meesmaaklerile tavaliselt mitte. Kinnisvaraomanikule tundub kohe, et maakler ei tee midagi ega pole oma vahendustasu väärt.

Kui tegu on täiesti vene piirkonnaga, näiteks Maarduga, tulevad seal paremini toime vene maaklerid. Julgen seetõttu soovitada, et kui jääte venekeelsete kinnisvaraomanike ning klientidega hätta, paluge oma vene kolleegidelt abi või andke klientide säilitamiseks nad õigel ajal oma rahvuskaaslastele n-ö üle.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus

01.10.2015 Sirle Koorts

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet.

Kui juulis kasvas jaemüük aastases võrdluses 9%, siis augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus.

2015. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 454,8 miljonit eurot, seega jäi augustis kauplustesse 346 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv aeglustus augustis märgatavalt. Kui juulis kasvas neis kauplustes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 23%, siis augustis 15%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 40%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 36%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 19%).

Toidukaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta augustiga võrreldes 3%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 9%, mis oli märgatavalt kiirem kasv kui juulis. Mootorikütuse jaemüügi kasvu kiirenemisele augustis avaldas osaliselt mõju mootorikütuse hinnalanguse kiirenemine. Kui tänavu juulis oli mootorikütuse aastane hinnalangus 11,6%, siis augustis 14,4%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2015. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis 529,2 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86%. 2014. aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 5%.

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.09.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga.

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistlusele laekus viisteist võistlustööd

01.10.2015 Tõnu Toompark

Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone parima arhitektuurse ja kasutusfunktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks korraldatud ideekonkursile laekus tähtajaks viisteist võistlustööd. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt novembris.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) hankekomisjon kontrollib järgnevalt pakkumuste vastavust konkursitingimustele ning seejärel alustab žürii hindama kvalifitseeritud osalejate poolt esitatud võistlustöid.

Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on 244 200 eurot.

RKAS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas Tallinna uue kohtuhoone arhitektuurikonkursi välja käesoleva aasta juulis. Ideekonkursi preemiafond kokku on 30 000 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Elu korteriühistus: Üldkoosoleku otsuse kohustuslikkus

01.10.2015 Kätri Sarapuu

Korteriühistu üldkoosolekul on võetud vastu otsus vahetada meie korterelamus välja keskküttesüsteemi torustik ehk see renoveerida. Üks meie maja korteriomanikest ei võimaldanud töövõtjal siseneda enda korterisse seal torude vahetamiseks ja keeldub sellest ning ei tunnista üldkoosoleku otsust, kuna leiab et otsus ei ole seaduslik, sest tema hääletas renoveerimise vastu.

Küsimus: Kas korteriühistu saab nõuda temalt torustiku väljavahetamist?

Vastus: Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kui korteriühistu liige leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Lähtudes korteriomandiseaduse § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse (RKL 3-2-1-38-05). Kuna keskküttetorustiku asendamist saab pidada tehnosüsteemi asendamiseks KÜS § 15¹lg 2 mõttes, on see remondina häälteenamusega lahendatav ka siis, kui tegemist ei ole vajaliku kulutusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 mõttes.

Seega korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 15¹) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (RKL 3-2-1-132-05, RKL 3-2-1-53-10). Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu.

Tuleb ka märkida, et Riigikohus on leidnud, et nõuetekohaselt vastuvõetud otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt nii korteriühistuga kui ka selleta valitsetavas kortermajas eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda (RKL 3-2-1-28-11, RKL 3-2-1-50-11). See võib mh tähendada, et otsuse vastu hääletanud korteriomanikult ei saa vähemalt tervikuna nõuda enamuse otsusel tehtud muude kui vajalike kulutuste hüvitamist, kui majanduslikel või muudel põhjustel ei saa temalt kulude kandmist täies ulatuses eeldada, kuna see tooks talle kaasa rasked tagajärjed (RKL 3-2-1-116-11).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Korteriühistute foorumi põhiküsimus: mis juhtub korteriühistutega aastal 2018?

01.10.2015 Tõnu Toompark

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) peab 1. oktoobril Olümpia hotellis korteriühistute suurfooriumit, kus keskendutakse aastale 2018, kui jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Foorum algab 1. oktoobril kl 10, ajakirjanikud on oodatud sündmust kajastama! Foorumi kava leiab EKÜL kodulehelt: www.ekyl.ee

Mis täpselt seaduse jõustumisega muutub, sellest annab foorumil ülevaate justiitminister Urmas Reinsalu. “Tegemist on kahtlemata ühe suurima muutusega Eesti korteriühistuliikumise ajaloos,” kommenteeris Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Foorumil auhinnatakse ka Eesti parimaid korteriühistuid.
Mõistagi võetakse foorumil luubi alla ka energiaküsimused ning kortermajade renoveerimine, käsitletakse riikliku toetusmeetme kogemusi ning vaadeldakse tehnilise konsultandi rolli renoveerimisprotsessis. “Tuleb mõista, et hoonete muutmine energiatõhusaks pole ainult Eesti, vaid terve Euroopa probleem,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andes Jaadla. “Euroliidu üheks põletavamaks probleemiks on energiaküsimused – olukorras, kus 50- 125 miljonit inimest ei saa endale piisavalt toasooja lubada, kuna selleks lihtsalt pole raha, on hoonete energiatõhusaks renoveerimisel oluline roll, seda iseäranis suurte korrusmajade rajoonidega Kesk- ja Ida-Euroopas. Uuringu kohaselt ei saa 10.8% eurooplastest kodus piisavalt sooja, väiksema sissetulekuga inimestest peab rahapuuduse tõttu toasoojast loobuma koguni 24.4%,” tõi Jaadla välja statistilisi andmeid.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.