Kuuülevaade: kinnisvaratehingute arv kasvab jätkuvalt

06.11.2014

1Partner KinnisvaraTallinna korteritega tehti oktoobris 710 tehingut, mis on 6,9 protsenti rohkem kui septembris, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Tallinna kinnisvaraturg stabiilne ja suuremaid kõikumisi pole ka lähitulevikus oodata. “Igaks juhuks ebarealistlikult kõrge hinna küsijad on ära kadunud ning seetõttu toimub praegu ka päris palju tehinguid,” ütles Vahter.

Kokku tehti oktoobris Tallinna kinnisvaraga 997 ostu-müügitehingut, mis on 2,5 protsenti enam kui kuu tagasi. Tehingute kogumaksumus kasvas kuuga 7,8 protsenti 105 miljoni euroni.

Tallinna korteritehingute arv kasvas kuuga 6.9 protsenti ning kogumaksumus 15,7 protsenti 59,1 miljonini. Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis 1458 eurot, mis on 0,3% kõrgem kui septembris. Oktoobris müüdi kalleim korter 455 000 ja odavaim 4500 euro eest.

Tallinnas müüdi oktoobris 36 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 14 võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim maja maksis 550 000 ning odavaim 800 eurot.

Tallinnas müüdi oktoobris 12 hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on kaheksa võrra vähem kui septembris. Kalleim krunt müüdi 160 000 ja odavaim 10 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Omanike Keskliit valis juhatuse esimeheks Priidu Pärna

06.11.2014

Omanikud.ee04.11.2014. a. toimunud kinnisvaraomanikke ühendava liidu üldkoosolekul valiti organisatsiooni uueks esimeheks Tallinna notar Priidu Pärna, kes on olnud ka pikaajaline Justiitsministeeriumi kantsler ning Juristide Liidu president.

Priidu Pärna lubas olla kodu- ja maaomanikele advokaat, kes seisab nende õiguste piiramise ning omanikke koormava ebaõiglase seadusloome vastu.

Üldkoosolek valis ka uue juhatuse, kuhu lisaks Pärnale kuuluvad Andry Krass, Priit Värk, Tõnu Toompark, Urmas Reinsalu ning Kaspar Sadrak ja uue volikogu koosseisu, mille esimeheks sai akadeemik Anto Raukas.

Lisaks võttis üldkoosolek vastu ühisavalduse, milles märgiti Omanike Keskliidu prioriteetidena ära maaomanike õiguste kaitsmine Rail Balticu projekti juures, elamufondi renoveerimistoetuste jätkumise eest seismine ning aktiivne osalemine õigusloomes, et tagada koduomanike huvide arvestamine (muinsuskaitseseaduse eelnõu, tehnovõrkude talumistasude kehtestamine jne).

Eesti Omanike Keskliit on 1994. aastal asutatud Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu järglane, kellega on liitunud rohkem kui 64 400 korteri- ja eramaja omanikku.

Saare maakler “müüs” Peterburis Saaremaad

06.11.2014

Läinud nädalavahetusel toimus Peterburis regiooni suurim välismaisele kinnisvarale keskendunud mess “International Property Show” ehk eesti keeli rahvusvaheline kinnisvara mess.

Aastaid on neil messidel Eesti kinnisvaraturu võimalusi tutvustamas käinud Domus Kinnisvara ning sel korral liitus tiimiga ka nende Saaremaa kontori kinnisvaraspetsialist Jüri Aljas.

Saarte Häälele ütles Aljas, et kindlasti ei tule nüüd venelased kogu Saaremaad ära ostma. “Nii hästi kui me ennast ka näidata püüame, ei muutu Eesti venemaalastele ilmselt kunagi nn hittsihtkohaks,” arvas Aljas.

Ta märkis, et meie kliima on sarnane Peterburi omaga ning me konkureerime tugevalt Soomega. “Aga huvilisi siiski on,” kinnitas Jüri Aljas. Ta lisas, et Domus Kinnisvara üksi ei suuda nagunii Saaremaad Peterburi inimeste teadvusesse viia.
Selleks on vaja turismifirmade, toiduainetetööstuse, EAS-i jms valdkondade sihipärast tegevust. “Meie näeme seda lihtsalt pikaajalise tööna, mis teiste regioonide puhul tasapisi juba ära tasub.”

Venemaa elanike soov omada kinnisvara välismaal pole maakleri sõnul kuhugi kadunud. See on isegi kasvanud. “Meie kui maaklerfirma ülesanne on aga teha kõik oma lepingute täitmiseks. Ehk siis müüa oma klientide kinnisvara,” ütles Jüri Aljas. “Meie jaoks on Peterburi kinnisvaramessid samasugune müügiüritus nagu messid Helsingis või Tallinnas või lihtsalt kliendipäevad siinsamas Kuressaares.”

Taolistel messidel käivad peamisel nn keskklassi inimesed. “Tõelised rikkurid korraldavad oma kinnisvaratehingud teistmoodi,” märkis Aljas. Peterburi messidel käiakse tema sõnul Eestist seepärast, et sealsetel inimestel on väga tugev ajalooline mälu ja side Eestiga. “Moskvas ei näe me mõtet käia, sest sealt on lihtsam lennata Hispaaniasse kui Eestisse.”

Venelaste jaoks on odavama elu võimalused näiteks Bulgaarias. “Seega satub meile pigem jõukam ja teadlikum klient,” arvas ta. “Selline klient on tõenäoliselt ka parem tarbija teiste sektorite jaoks – ei aja senti pooleks ja tarbib julgelt.”

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub 24-26/11/2014

06.11.2014

Evi HindpereKinnisvarakoolis toimub 24-26/11/2014 koolitus “Kinnisvaraõigus“. Koolituse viib läbi Raid & Ko OÜ juristja koolitaja Evi Hindpere.

Praktiline koolitus keskendub terviklike üldteadmiste andmisele kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest, mis omakorda tagavad hea ülevaate ja teadmistepagasi turvaliste kinnisvaratehingute tegemiseks. Koolitust ilmestavad praktilised näited olulistest kohtulahenditest.

Iga osaleja saab praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustest ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral, see aga annab võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt. Põhjalikult käsitletakse võlaõigusseadust ja asjaõigusseadust.

Koolitus Kinnisvaraõigus on suunatud maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid.

Kinnisvarakoolitus on mõeldud ka eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel.

Samuti tuleb koolitus kasuks inimestele, kes soovivad realiseerida pärandvara või teha tehinguid lapsele kuuluva varaga või tunnevad lihtsalt huvi kinnisvaraõiguse vastu.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub kolmel päeval 24/11, 25/11 ja 26/11/2014 kell 16:00-19:15 (kokku 3*4=12 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kiili valla elanikud protesteerivad Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramise vastu Harjumaal

05.11.2014

Kiili ValdKiili valla elanikud protesteerivad Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramise vastu Harjumaal.

Kolme Kiili valla asumi esindused saatsid pöördumise Vabariigi Valitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikogu Rail Balticu toetusrühmale ja Harju Maavalitsusele, milles nad soovivad juhtida tähelepanu olulistele puudustele Rail Balticu trassi valiku protsessi läbiviimisel ning Harju maavanema poolt eelistatud trassikoridoride võrdlustulemuste olulistele vigadele, mistõttu eelistatud trass Harjumaal on tegelikkuses oluliselt kallim ja suuremate riskidega kui avalikes materjalides näidatud.

„Rail Balticu 1435mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemused avalikustati Rail Balticu koduleheküljel 23.10.2014 (dokument omab koostamise kuupäeva 20.10.2014), avalikud arutelud toimusid 27.-29.10.2014. Meile teadaolevalt toimub Riigikogu Rail Balticu toetusrühma nõupidamine 5. novembril ning järgmisel päeval toimub valitsuskabineti istung koos maavanematega, kus peaks tehtama trassivaliku otsus. Niivõrd lühike ajagraafik, kus on vaja tutvuda olulise mahuga dokumendiga, millel on väga oluline kaal meie kõigi tulevikule ja mille alusel tehakse väga mahukas rahaline investeering ning mõjutatakse meie ümbritsevat keskkonda aastakümneteks, on ebamõistlik,” ütleb MTÜ Kangru Küla Selts esinaine Merje Volt.

Sellise mahu ja tähtsusega ühiskonda laiemalt mõjutavad protsessid peavad õigusriigis olema tehtud põhjalikult kaalutult koos kõigi puudutatud isikute kaasamise ja ärakuulamisega. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikutel (kohalikel elanikel) olnud võimalik mõistliku aja jooksul materjalidega tutvuda ega laiemalt oma seisukohti esitada, väidab Merje Volt.

Kolme asumi ühispöördumises seisab: „Kangru, Luige ja Sausti elanikud on asunud Kiili valda elama omades õigustatud ootust rajada oma perele kodu looduskaunis ja vaikses piirkonnas. Inimesed on teinud oma elukohavalikus kaalutletud ja pikaajalise otsuse, arvestades kõiki eelnevalt teadaolevaid asjaolusid. Kodu soetamine on eraisikule väga suur investeering ning paljudele koduomanikele mõjub Rail Baltic selles osas hävitavalt, kuna nende kodu jääb trassikoridori vahetusse lähedusse või lausa piirneb sellega. Rohkemal või vähemal määral saavad negatiivselt mõjutatud raudteest kõik ca 500 m raadiuses paiknevad tuhanded kodud.”

Merje Volt lisab: „Kiili valla arengukavaga on planeeritud lähema 6 aasta jooksul välja ehitada elanikele mõeldud puhkeala Raku järve äärde, mida pole peale Rail Balticu valmimist enam võimalik teostada. Lisaks on Maanteeametil plaanis pikas perspektiivis Viljandi maantee 4 realiseks muutmine samas koridoris, kus peaks asetsema ka Rail Baltic. Need lahendused on lõpuni läbi planeerimata ja samuti rahalistes kalkulatsioonides jäetud arvestamata.”

Kolme asumi esindajad leiavad, et Rail Balticu 1435 km trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemuste alusel ei ole õige Harjumaal välja valida lõplikuks trassikoridoriks 16B+14C+14G järgmistel põhjustel:

1. Eelistatud trassi ehitusmaksumus on kõige suurem.

2. Eelistatud trass riivab oluliselt tuhandete kohalike elanike õigustatud ootusi ja mõjutab nende elukvaliteeti negatiivselt.

3. Eelistatud trass läbib tiheasustusala lääne-ida suunaliselt.

4. Eelistatud trassi projekteerimine on kõige ebamäärasema tulemusega ja on juba teada olulised kaasnevad riskid (ehk väga suure tõenäosusega ootab ees täiendav projekti kallinemine olulises mahus)

5. Eelistatud trass on kõige kurvilisem (st. kõige ebasobilikuma trassigeomeetriaga).

6. Eelistatud trass läbib Ülemiste järve valgala ja kulgeb vahetult Raku järve äärest, mis kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude hulka.

7. Eelistatud trass ei vasta maakonnaplaneeringu ülesandele – leida kiiret rongiühendust võimaldav ja võimalikult otse kulgev trassivariant Rail Balticu rajamiseks.

Kolme asumi esindad juhivad asjaosaliste tähelepanu, et on olemas kaks odavamat alternatiivi, mis mõlemad puudutavad kordades väiksemat leibkondade arvu ja rikuvad oluliselt väiksema hulga puudutatud isikute õigusi. Üks alternatiividest on trassikoridor (13C+13B-III), kuid on olemas ka trass tähistusega 10, mis läbib planeeritavat Nabala kaitseala. Samas palutakse Vabariigi Valitsusel kaaluda, mis on Eesti riigi jaoks tähtsam, kas tuhandete inimeste heaolu või mõne kivikalme, hiiekoha, taime säilitamise soov?

„Oleme arvamusel, et antud olukorras tuleb inimesi ja nende kodusid pidada tähtsamaks,” loodab Luige elanik Alex Kokk. „Kõike eelnevat arvestades oleme veendunud, et projekti praeguses järgus oleks maakonnaplaneeringu ligikaudsete arvutuste andmete alusel Vabariigi Valitsusel vastutustundetu teha Harjumaal kui kõige tihedamalt asustatud maakonnas lõplikku eelistust Rail Balticu Harjumaa trassikoridoride osas,” ütleb Alex Kokk.

„Tuginedes väga pingsale avalikustamise ajakavale ja puudulikele võrdlusandmetele projekteerimisel ei saa praegu kiirustades vastu võtta otsuseid mis määravad meie elukeskkonna järgnevaks 150 aastaks,” nendib Kangru elanik Aavo Remmelkoor.

„Kui meie inimeste arvamust kuulda ei võeta, siis oleme valmis kaitsma oma põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi Eesti Vabariigi seadustega ette nähtud koras.,” ütleb Merje Volt.

Kiili valla Kangru, Luige ja Sausti asumites elab rahavstiku registri andmetel üle 2 000 inimese. „Meile teada olevatel andmetel on oma pöördumised teinud ka Saku valla asumid ja meie head naabrid Uuesalust. Kokkuvõttes puudutab see mure enam kui 10 000 inimest Harjumaal,” lisab Merje Volt.

Altia Eesti restaureerib järgmisel aastal Saaremaa Kivestu tuuliku

05.11.2014

Altia EestiEesti ühe juhtiva alkoholitootja Altia Eesti AS ja Saarte Turismiarenduskeskuse (TAK) koostööprojekti raames valiti järgmiseks renoveeritavaks tuuleveskiks Saaremaa Kivestu tuulik, mis asub Tagamõisa poolsaarel Kihelkonna vallas Kõruse külas. Tuuliku taastamistööd teostatakse 2015. aastal.

1781. aastal ehitatud Kõruse küla Kivestu talu tuulik on vanuselt kolmas Saaremaa tuulik. Tuulikute ekspert ja arhitekt Mihkel Koppel sõnas, et tuulik on kahtlemata kultuuriväärtuslik oma konstruktsiooniliste lahenduste ja arhailisuse poolest. „Teised samas vanusekategoorias tuulikud on juba kõik muinsuskaitse all. 18. sajandist on säilinud üldse kokku vaid kolm Saaremaa pukktuulikut – teised kaks on Atla Saksa-Pärdi ja Viltina Villemi tuulik. Kivestu tuuliku juures on kasutatud hulgaliselt vanu käsitöövõtteid, mis on laiemalt kasutuselt välja läinud juba 19. sajandi algul, näiteks tuuliku põrandalaudised on paigaldatud puitpunnidega ja tuulik on võimeline tootma ainult lihtjahu,“ ütles Mihkel.

Altia Eesti AS juhatuse liikme Kristel Metsa sõnul valiti Kivestu tuulik välja kuueteistkümne kandidaadi seast, mis olid Saaremaa elanike poolt Altiale taotlustena esitatud. „Kõruse Kivestu talu tuulik jääb Harilaiule viiva loodusmarsruudi äärde, samuti tuulik ei asu kaugel Kõruse külaplatsist. Omanikul on koostöökokkulepe Tagamõisa MTÜ-ga, kes haldab Kõruse küla väljakut ja tuulik on taastamisjärgselt igal ajal kogukonna kasutada. Küla üritused seotakse tuulikuga, et lisada piirkonnale atraktiivsust ja väärtustada kultuuripärandit. Mis kõige tähtsam, see igivana tuulik pannakse ka tööle ning varsti saab teada, millist jahu jahvatati 230 aastat tagasi,“ ütles Mets ning lisas, et tuuliku taastamisega plaanitakse alustada järgmise aasta kevadel ning uues kuues Kivestu veski peaks valmima septembriks.

Altia Eesti AS ja Saarte Turismiarenduskeskus sõlmisid pikaajalise koostöölepingu, mille alusel ettevõtte juhtiv bränd Saaremaa Vodka toetab Saaremaa sümboliteks peetavate tuulikute taastamist ning eksponeerimist kui pärandkultuuri turismiobjekte. Eelmisel aastal rahastas Saaremaa Vodka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses ning toetas Leedri küla tuuliku taastamist. Mullu sügisel valiti kolmandaks renoveeritavaks tuuleveskiks Saaremaa Ilaste tuulik, mille restaureerimistööd toimusid selle aasta suvel ja pidulik avamine leidis aset 16. septembril. Üritusest võtsid osa ka Rahvusvahelise Veskiühingu (The International Molinological Society) president Willem van Bergen ja nõukogu liige Ton Meesters Hollandist. Ajalooline Saaremaa veski oli valminud Saaremaa ja Hiiumaa meistrite koostöös.

Rahvusvahelise Veskiühingu president Willem van Bergen näitas Saaremaa pukktuulikute renoveerimisprojektile oma poolehoidu: „Mul on väga hea meel, et on loodud koostöö Altia Eesti ja kohaliku kogukonna vahel ning projektijuhtimine on koostööpartnerite poolt hästi organiseeritud. Loodan, et sellest saab pikaajaline koostööprojekt ning minu soov on, et lähiajal taastatakse üks tuulik ka täielikku töökorda ja hakatakse regulaarselt jahu jahvatama,“ ütles van Bergen.

Saaremaale iseloomulike sümbolite – pukktuulikute – olukord on tänaseks päevaks kriitiline ning ilma toetuseta on need hävimas. Pukktuulikud on Saaremaa uhkus ja südameasi. Kui 19. sajandi lõpul oli Saaremaal umbes 1270 tuulikut, siis tänapäeval on eksponeerimiskõlblikud vaid paarkümmend. Tuulikute taastamine Altia Eesti AS poolt aitab kaasa ka tuulikumeistrite ameti säilimisele.

Altia Eesti AS on Põhja- ja Baltimaades tegutseva juhtiva alkoholifirma Altia Corporation tütarettevõte. Altia kõige tuntum Eestis toodetud kaubamärk on Saaremaa Vodka ja ettevõte turustab ka mitmeid tuntud rahvusvahelisi joogibrände.

Palo tutvustas riiklikult toetatud üürielamute programmi ettepanekuid

05.11.2014

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Riiklikult toetatud üürielamute programm tuleb sisse kirjutada valmivasse Energiamajanduse arenguavasse aastani 2030, otsustasid täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud laiapõhjalisel ümarlaual osalejad.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul on programmiga edasiliikumise aluseks kõigi osapoolte ühtne arusaam, et riiklikult toetatud üürielamuid on Eestisse vaja. „Viie kuu jooksul on toimunud koos huvigruppide ja ekspertidega väga tihe töö, mille tulemusena on täna siin laual Eesti elamumajanduse poliitika uued suunad,“ ütles Palo. „Et need reaalsuseks saaks, peavad need koha leidma ka kevadel sündiva valitsuse koalitsioonileppes.“

Ministeeriumis välja töötatud ettepanekud riiklikult toetatud üürielamute programmi loomiseks on järgmised:

Esiteks tuleb riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös alustada üürielamute rajamist riikliku toetusskeemi abil, kuhu panustaks nii riik kui ka kohalik omavalitsus, seejuures riigi panuse suurus sõltub omavalitsuse olukorrast. Toetusskeem võimaldaks nii rajada uusi üürielamuid kui ka korda teha olemasolevaid kortermaju ning oleks vajaduspõhine. Üürikorterite vajadus peab olema põhjendatud piirkonna ettevõtlusstrateegia ja rahvastikuprognoosiga.

Teiseks tuleb üürielamute ehitamiseks välja töötada riigipoolne pangalaenude garanteerimise süsteem, mille abil saaksid kinnisvaraarendajad ja ehitajad üürielamute ehitamiseks laenu lihtsustatud tingimustel ja pikema tagasimakseperioodi jooksul. Laenude eesmärk on julgustada kinnisvaraarendajaid üürielamuid ehitama.

Kolmas ettepanek on eraettevõtetele üürielamute arendamiseks eraldada või anda soodustingimustel kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse maad ning toetada vajadusel infrastruktuuri arendamist. Seejuures on oluline, et üürielamute planeerimisel võetaks arvesse ka taristu arendamist nõnda, et see oleks energia- ja kulusäästlik.

Riigile jääb eeskätt koordineeriv roll – ülevaade eri piirkondade vajadusest üürikorterite järele ning vahendite suunamine eeskätt sinna, kus vajadus on suurim. Samuti jätkub töö õigussüsteemi korrastamise ning vajadusel maksupoliitika muudatuste vallas.

Riiklikult toetatud üürielamute programmi eesmärk on võimaldada kohalikel omavalitsustel ja eraettevõtetel riigi toel ehitada või renoveerida üürimaju, kus korterid oleksid kaasaegsed, väga energiasäästlikud ning seetõttu madalate kommunaalkuludega. Nii saaksid neid endale lubada ka väiksema sissetulekuga inimesed, näiteks tööjõuturule sisenevad noored, madalapalgalised spetsialistid, noored pered või eakad.

Eestis on võrreldes Põhjamaadega üürieluasemeid vähe ning riiklikult toetatuid üldse mitte. See on kaasa toonud olukorra, kus suuremates linnades käib kodu rentimine paljudele üle jõu, aga väiksemates kohtades on üürieluasemete puuduse tõttu tööjõuprobleem. Skandinaaviamaades toimib aastakümneid eluasemepoliitika süsteem, toetamaks just maapiirkondi ja suurlinnades elavaid inimesi, kellel ei ole võimalik endale lubada oma kodu soetamist või kallil üüripinnal elamist. Selle tulemusena elab Põhjamaades rendipindadel 50-80% inimestest. Eestis on üüripindade kasutajaid erinevatel andmetel keskmiselt 10-15% kogu elamispindade mahust.

Ümarlaual osalesid Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Maksu- ja Tolliameti, Domus Kinnisvara, Valga, Tartu ja Tallinna linnavalitsuse esindajad.

Eesti perede igakuine säästmisvõime on viimasel kahel aastal paranenud

05.11.2014

Eesti PankEesti leibkondade finantskäitumist kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt arvab 72% Eesti leibkondadest, et on vajadusel võimelised igakuiselt raha kõrvale panema. Kuigi enne majanduskriisi ulatus selliste leibkondade osakaal isegi 77%ni, siis 2012. aastaks oli see langenud 65%ni. Kui vahetult pärast majanduskriisi tajusid säästmisvõime kasvu enamasti suuremat sissetulekut teenivad perekonnad, siis viimasel kahel aastal on ka madalama sissetulekuga perede hinnanguline säästmisvõime paranenud.

Tänu suurenenud säästmisvõimele on suurenenud ka rahalisi sääste omavate perede arv. Uuringu järgi oli 2014. aasta septembris rahalisi sääste 59% Eesti leibkondadest. Kuigi see osakaal on kahe aastaga 6 protsendipunkti kasvanud, on siiski veidi madalam kriisieelsest näitajast ja on mõnevõrra murettekitav, et 41% leibkondadest puuduvad nende endi väitel endiselt rahalised säästud.

Septembri seisuga oli Eestis ligikaudu 245 000 perel ehk 41% leibkondadest laenukohustus. See osakaal on viimase nelja aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilne. Laenu võetakse jätkuvalt enim eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Samas on püsivalt suurenenud laenud ja järelmaks kestvuskaupade soetamiseks, mis viitab kriisiajaga võrreldes suurenenud laenuvõtmisvõimele, kindlustundele ja tõenäoliselt ka järelmaksuga pakutavate toodete laiemale valikule.

Eesti peredest 8% on viimase aasta jooksul soovinud laenu võtta eluaseme soetamiseks või remontimiseks ja laenusoovijatest 58% sai seda ka soovitud mahus. 31% laenutaotlejate eluasemelaenu soovi ei rahuldatud ja 8% said soovitust väiksemas mahus. Tarbimislaenu soovis samuti 8% peredest ja neist 78% sai seda ka soovitud mahus. Võrreldes kahe aasta tagusega on mõlema laenuliigi puhul rahuldatud laenutaotluste osakaal suurenenud.

Leibkondade arv, kel viimase aasta jooksul on olnud raskusi laenumaksete tasumisega on ligikaudu 31 000 ehk 13% kõigist leibkondadest, kellel on laen. Sealjuures 2/3 leibkondade hinnangul oli neil tegemist ajutise finantsraskustega ja 1/3 juhul oli tegemist püsiva finantsraskusega. Võrreldes kahe aasta tagusega on makseraskustega perede osakaal veidi langenud.

Enam kui pooltel laenu võtnud peredel jääb igakuine laenu põhiosa ja intressimakse alla 20% sissetulekutest. Raskemas olukorras on need pered, kelle igakuised laenumaksed on üle 40% sissetulekutest. Kõikidest laenu võtnud peredest moodustavad nad kümnendiku.

LVM Kinnisvara alustas uue korterelamu eelmüüki Pärnu kesklinnas

05.11.2014

LVM KinnisvaraLVM Kinnisvara alustab Pärnus, Riia 11 korterelamus asuvate korterite eelmüüki.

Järgmisel aastal valmiv korterelamu paikneb Pärnu ühes väga erilises kesklinna kvartalis. Kesklinna kvartali servale rajatav Riia 11 saab olema üks ilusamaid selle piirkonna hooneid. Kolme elukorruse ja väheste korteritega maja pakub koos parkide, kaupluste, jõe ja terviseradade lähedusega uut elukvaliteeti.

Tänavatasandist kõrgemal paiknevad avarate päikesepoolsete rõdudega elukorterid lasevad unustada linnasagina ja tunda end justkui oma aias. Kõrged elukorrused, avarad aknapinnad, ruumikad esikud, klassikaline tammeparkett ja vannitubade sisustus on just need, mis teevad ühest korterist unistuste kodu!

Tulenevalt Riia 11 paiknemisest Pärnu kesklinnas ning tänaste ostjate nõudmistest, pööratakse suurt tähelepanu nii ehitukvaliteedile, kasutusmugavusele, madalatele kõrvalkuludele, kui ka olemasolevasse keskkonda ja hooneteansamblisse sobituvusele.

Riia 11 hakkavad paiknema ruumilised, avarad ja valgusküllased rõdudega korterid, millede sisekujundus lähtub Pärnule ainuomasest temaatikast, ühendades nii kvaliteetsed materjalid tänapäevase tehnoloogiaga.

Riia 11 koduleht www.lvm.ee/riia11

EfTEN Kinnisvarafond müüs Zenith Capital Management’i poolt juhitavale ettevõttele kolm objekti

05.11.2014

Zenith Capital ManagementEfTEN Kinnisvarafond müüs ühe tehingu käigus Zenith Capital Management’i poolt juhitavale ettevõttele Stora Enso tootmishoone Tänassilmas, Mediq logistikakeskuse Sauel ning Hanza Mechanics tootmishoone Tartus.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul on nende kolme hoone müük osa EfTEN Kinnisvarafondi strateegilisest plaanist loobuda väiksematest objektidest ja keskenduda suuremate investeeringute juhtimisele. Investeeritud omakapitali tootluseks kujunes peale edukustasu reservi moodustamist 56% aasta baasil ning tagasisaadud omakapitali kordaja oli 1,6. Projekti hoidmisperiood oli 16 kuud ning tehing toimus 8,2% rahavoo tootluse alusel.

“Tootmis- ja logistikakeskuste omandamine, mis asuvad tuntud tehnoparkides ja kus asuvad rahvusvahelise taustaga üürnikud, sobib klientide investeerimisportfellidesse. Näeme tootmiskinnisvara kui perspektiivset ja likviidset investeerimistoodet, sest lisaks tööjõukulude erinevusele on jätkuvalt Eesti kinnisvaraga seotud kulud soodsamad kui Skandinaaviamaades,“ ütles Zenith Capital Management partner Kristel Meos.

EfTEN Kinnisvarafond omandas nimetatud kolm objekti möödunud aastal EPI Baltic I fondilt blokktehingu käigus. Lisaks eelmainitud kolmele objektile omandati toona ka K-Rauta esinduspood Tondil ja Logistika Pluss logistikakeskus Tallinnas Punasel tänaval.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 21 objekti Eestis ja Lätis. EfTEN Capital AS on samal aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Zenith Capital Management on sõltumatu varade juhtimise ja finantsnõustamise ettevõte, mis tegeleb varakate eraisikute, nende perekondade ja eraomandis olevate äriühingute finantsasjade korraldamise, struktureerimise ja isiklike vajadustega. Zenith Capital Management toimib family office’i põhimõtete kohaselt. Zenith Capital Managementi kliendid on nii kohalikud kui rahvusvahelised isikud ning ettevõtte tegevusvaldkondade hulka kuuluvad wealth management, kinnisvara juhtimine, ettevõtete rahastamine ja ärinõustamine.

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi võitjad on selgunud

05.11.2014

Tallinn31. oktoobril kuulutati välja Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi võitjad. 14 hindamisele kuulunud töö hulgast tunnistati žürii üksmeelsel otsusel parimaks ideekavand „Tagasi“, mille autoriks tuntud arhitektibüroo 3+1 arhitektid OÜ suure autorite kollektiivina koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Ilmar Valdur.

Tallinnasse Ülemiste raudteejaama juurde Peterburi tee ja Raudtee vaheline alale kavandatava ühisterminali arhitektuurivõistluse eesmärk oli saada parim lahendus terminalihoonele koos ümbritseva avaliku ruumiga.

Tallinna abilinnapea ning žürii esimees Taavi Aas on võistluse tulemusega väga rahul, sest võidutöö vastab parimal moel võistlusülesandes seatud eesmärkidele luua Ülemistele kaasaegne ühisterminal kvaliteetse jalakäijasõbraliku linnaruumi ja atraktiivse terminalihoonega, mis oleks väärikaks väravaks Tallinna linna saabujaile ja mugav kõigile liiklejatele. „Ülesanne oli seda keerulisem, et terminalis tuleb siduda mitmed eri tüüpi ühistranspordiliigid bussid, rongid, trammid omavahel hästi toimivaks keskkonnaks. Ülemiste jaamani on juba ehitamisel trammiliini pikendus, mis edaspidi hakkab kulgema Lennujaamani, kavandamisel on Rail Baltic raudtee algusjaam ning perspektiivis võib paikneda seal ka bussijaam“ ütles Aas, kelle sõnul on tähelepanuväärne on seegi, et üksmeelselt võidutööks valitud töö osutus ekspertide hinnangul ka kõige ökonoomsemaks.

Žürii pidas oluliseks, et terminalihoone on visuaalselt nähtav nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava poolt tulijatele ning hindas efektset raudtee kohale tõstetud vormi. „Esikoha tõi võidutööle eeskätt tugev arhitektuurikontseptsioon: punane „ämblikmaja“ raudtee kohal on lihtsasti haaratav maamärk, mis ootesaalides pakub põnevat ruumielamust: kaugusesse suunduv raudtee, mida mööda saabuvad maja alla suubuvad rongid.“ selgitas linna peaarhitekt Endrik Mänd. „Maja tõstmine raudtee kohale on ekspertide hinnangul kõige soodsam ning tehniliselt kõige lihtsam lahendus ja see kompenseerib kulutused, mis tuleb teha inimeste viimiseks kolmanda korruse tasandile“ lisas Mänd.

Žürii tõstis esile ka võidutöö linnaruumilist lahendust, kus väljakuruum ei ole ignoreerinud kõrvalkrundile planeeritud kaubanduskeskust, vaid loob sünergiat.

„Võidutöö on murdnud end lahti ka ühistranspordihoone tüübist, mis on juba paar sajandit muutumatuna olnud. Meil ei ole enam vaja suuri ootesaale, kuhu tullakse tundideks, elu on märgatavalt kiirem ja ökonoomsem kui sada aastat tagasi“ sõnas Mänd.

Võidutöö valimisel oli oluliseks kriteeriumiks, et ehitamine ei takerduks juriidiliste, tehniliste takistuste või ülikõrge hinna taha.

Ideekonkursi teise auhinna pälvis ideekavand „Puhkus“, mille autoriteks Maarja Kask ja Ralf Lõoke SALTO AB OÜst. Teise koha töö kavandas terminali hoone gigantse varikatusena, mis ulatus kuni Peterburi teeni.

Kolmanda auhinna sai ideekavand märgusõnaga “Aurumassin”, mille autoriteks Peeter Pere, Eva Kedelauk, Janek Maat, Anna – Liisa Unt, Robert Kähr Peeter Pere Arhitektid OÜst. Ergutuspreemiad määrati võistlustöödele märgusõnadega “Peatänav” arhitektibüroost OÜ Stuudio Tallinn ja “Ootus” arhitektibüroost B210 OÜ.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et võistlus õnnestus ja õigustas ennast, sest vähempakkumise hankega sellist arhitektuurset kontseptsiooni ja linnaehituslikku lahendust nagu võidutöö pakub ei oleks saanud.

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkursile saabus 15 võistlustööd Eestist ja välismaalt. Esitatud 15 pakkumisest vastas nõutud tingimustele 14, mille hulgast valis žürii välja võidutööd. Võidutööde alusel koostatakse piirkonna detailplaneeringud ja projekteeritakse Tallinna ühisterminali ja Rail Baltic reisiterminali hoone koos linnapargiga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega Rail Baltic raudtee ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Kõik ideekonkursi materjalid sh protokollid on leitavad Tallinna linna kodulehelt.

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi korraldas Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga. Võistluse auhinnafondi suurus oli 37 000 eurot, millest esikoha auhinnaks oli 14 000 eurot.

Rikkaks üüriäris: Milline peaks olema üürikorteri sisustus?

05.11.2014

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Korteri üürihind peab endas peegeldama korteri asukohta, kvaliteeti, üürileandmise teenuse kvaliteeti, aga ka üürikorteri sisustuse kvaliteeti.

Tühja korteri väljaüürimine on enamasti keeruline, sest on vähe inimesi, kel oma mööbel üürikorterisse kaasavõtmiseks olemas on.

Üürnik eeldab ikkagi enamasti elementaarse sisseehitatud mööbli ehk seinakappide ja pehme mööbli ehk diivanite ning laudade-toolide olemasolu. Kindlasti peab väljaüüritavas korteris olema köögimööbel.

Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada.

Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu.

Ei ole ka mõtet üle pingutada – nugade-kahvlite või voodipesu üürikorteri sisustuses pakkumine pikaajalise üüri puhul ei ole mõistlik. Ülesisustatud korter ei pruugi hea olla, sest salamisi loodab üürileandja saada sisustuse eest ekstrahinda, kuid üürnik ei ole valmis seda maksma, kui sisustus tema vajaduste jaoks ei sobi.

Kui üürnik soovib, et üürileandja viiks väljaüüritavast korterist minema voodi ja kapi, siis peab üürileandjal olemas olema koht nende ladustamiseks.

Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Tartu Linnavolikogu suunas korduvale avalikule väljapanekule Staadioni tn 61 krundi detailplaneeringu

05.11.2014

TartuTartu linnavolikogu suunas korduvale avalikule väljapanekule Staadioni tn 61 krundi detailplaneeringu.

Planeeritav krunt pindalaga 3114 m² paikneb Ülejõe linnaosas. Planeeringuala asub Ujula ja Staadioni tänavate miljööväärtusega hoonestusalal.

Planeeringuga on ette nähtud krundi jagamine kaheks. Positsioonil 1 asub olemasolev korterelamu, millele on lubatud väiksemad juurdeehitused, nt kinnised verandad. Positsioonile 2 on ette nähtud ehitusõigus 2-korruselise kuni 5 korteriga elamu ehitamiseks.

Avalik väljapanek toimub 04.-18.11.2014 Tartu infokeskuses raekojas.

Planeeringumaterjalidega saab tutvuda linna kodulehel
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-06-003

Tartu Linnavolikogu kehtestas Pikk tn 56 krundi detailplaneeringu

05.11.2014

TartuTartu linnavolikogu kehtestas Pikk tn 56 krundi detailplaneeringu.

Planeeringumaterjalidega saab tutvuda linna kodulehel
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-12-014

Tartu Linnavolikogu suunas korduvale avalikule väljapanekule Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu

04.11.2014

TartuTartu linnavolikogu suunas korduvale avalikule väljapanekule Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu.

Planeeritav krunt pindalaga 43 293 m² asub Ihaste linnaosas Emajõe ääres Tartu linna ja Luunja valla piiril. Planeeringuga nähakse ette ala jagamine 8 elamumaa krundiks, jõeäärsele haljasalale moodustatakse üldkasutatava maa krunt. Elamukruntidele on määratud ehitusõigus 2-korruseliste üksikelamute ehitamiseks.

Igale krundile on lubatud lisaks põhihoonele ehitada ka abihoone. Juurdepääs Ranna puiestee äärsetele elamukruntidele on ette nähtud otse Ranna puiesteelt, ülejäänud elamukruntidele planeeringualale kavandatud uue teekoridori kaudu.

Planeeringu kohta on koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille tulemustega on planeeringus arvestatud. Avalik väljapanek toimub 04.11.─02.12.2014 Tartu infokeskuses raekojas.

Planeeringumaterjalidega saab tutvuda linna kodulehel
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-07-002

1 2 3 … 1,178 1,179 1,180 … 1,573 1,574 1,575