Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
 

Coop Pank: Kui palju mõjutab seisukord maja või korteri kindlustusvõimalusi?

Coop PankKuigi uusarendused koguvad populaarsust, on 90% Eesti eluruumidest ehitatud eelmisel sajandil. Mida vanem on maja või korter, seda keerulisem on seda ka kindlustada ning omanikud kurdavad selle üle sageli erinevates sotsiaalmeediagruppides. Kuidas kindlustada vanemat elumaja, selgitas Coop Panga Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor.

Piibor kinnitas, et Eestis saab kindlustada ka vanemaid elumaju, muu hulgas ka neid, mis on ehitatud enne 1960. aastat, ent nende kindlustuslahendused sõltuvad konkreetse hoone seisukorrast ja kindlustusfirma tingimustest.

Ta ütles, et iga hoone, kus elatakse, on kellegi kodu ja väärib kaitset ootamatuste eest. „Kodu – olenemata sellest, kas see on uus või vana, väga heas või veidi kehvemas seisukorras – on koht, kus iga inimene tunneb end kõige turvalisemalt. Kui kellegi koduga peaks juhtuma õnnetus, näiteks tulekahju, veekahjustus või torm, kaob hetkega ka selles kodus elavate inimeste turvatunne ja stabiilsus. Kodukindlustus aitab taastada mitte ainult hoonet, vaid ka emotsionaalset ja praktilist turvatunnet,” rääkis Piibor.

Sellepärast julgustab ta inimesi kindlustama ka vanemaid eluhooneid ja tõi välja, millistel tingimustel seda teha saab. „Kindlustusfirma kindlustab ainult sellised hooned, mis on kasutuskõlblikud ja hooldatud. See tähendab, et katus peab olema vettpidav ja terve. Seinad ja vundament peavad olema stabiilsed. Elektri- ja küttesüsteemid peavad olema ohutud. Hoones ei tohi olla hallitust, mädanikku ega konstruktsioonivigastusi,“ loetles Piibor.

Muuhulgas on kindlustuse olemasolu tähtis siis, kui vanemat hoonet soovitakse osta kodulaenuga või soovitakse see panna uue kodu ostmisel pangalaenule lisatagatiseks – mõlemal juhul on kindlustuse olemasolu laenulepingu oluline eeldus, sest see kaitseb õnnetuse korral nii laenuvõtjat ennast kui ka panka. Mõningatel juhtudel võivad pangad rahastada ka ilma kindlustuseta hoone renoveerimisplaane, ent sellisel juhul lepitakse väga täpselt kokku, mis ajaks jõuab maja kindlustamiseks vajalikku seisukorda.

Kindlustamise eripärad

Piibor lisas, et kui hoone on lagunemisjärgus või elamiskõlbmatu, ei pruugi kindlustus seda võtta kindlustuskaitse alla või pakub ainult osalist kaitset.

Näiteks IF Kindlustus kindlustab ka enne 1950. aastat ehitatud maju, kui need on heas seisus. Vajadusel küsitakse fotosid või tehakse hindamine. ERGO kindlustab vaid elamiskõlblikke hooneid ja vigade korral välistatakse osa riske, PZU ka vanu maju, kuid torustiku ja elektri vanus mõjutab riski ning BTA puhul on vanade majade kindlustusel sageli suurem omavastutus.

Piibor selgitas, et üldiselt võib kindlustusfirma kindlustuse pakkumisest keelduda või piirata kaitset, kui hoone on tühjana seisnud üle kuue kuu, selle konstruktsioonid on kahjustatud – näiteks katus on läbi vajunud ja seinad pragunenud –, elektri- või küttesüsteemid on ohtlikud või vanad, hoonel puudub kindlustusväärtus ehk see pole majanduslikult taastatav. Viimane tähendab, et hoone on nii halvas seisukorras, et selle parandamine või ülesehitamine ei ole rahaliselt mõistlik ega tasuv.

Piibor toob välja ka neli peamist sammu, millest alustada vanema eluhoone kindlustamist:

  1. Tee kindlustusele fotod hoonest: katus, torustik, elektrisüsteem, küttekolded.
  2. Pane kirja viimati teostatud remontide ajad (nt torud 2010, katus 2015).
  3. Kui midagi on amortiseerunud, planeeri parandused – tehtud parandused võivad aidata vähendada ka kindlustusmakset.
  4. Küsi samade andmete alusel kindlustuspakkumist mitmelt firmalt ja arvesta, et hindamiskriteeriumid võivad erineda või pöördu aja kokku hoidmiseks kindlustusmaakleri poole, kes ise pakkumised võtab ning võrdluse koostab.
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Eesti Pank: Novembris põhjustas hinnakasvu toiduainete ja energia kallinemine

Eesti PankTarbijahinnaindeksi aastakasv kiirenes statistikameti andmetel novembris 4,9%ni. Kui jätta välja selleaastaste uute maksude ja maksutõusude mõju, jäänuks novembris Eesti hinnakasv siiski umbes 2% juurde, mis on võrreldav kogu euroala inflatsiooniga. Oktoobriga võrreldes odavnesid hinnad novembris 0,2%, mille põhjustasid turismiteenused, kuid see on hooajaline. Pärast paarikuist vahepausi jätkus toiduainete hinnatõus ja algas kütteperioodile iseloomulik energiahindade kallinemine.

Energiahinnad, mis on kogu aasta vältel hinnakasvu tagasi hoidnud, hakkasid novembris uuesti kallinema. Jahedamate ilmadega tarbitakse rohkem elektrit ja see viis elektri börsihinna novembris tagasi umbes 100 euro juurde megavatt-tunni eest. Samuti kallinesid novembris mootorikütused (8,7%), mis on varasematel kuudel olnud soodsamad. Septembri alguses hakkasid tanklaketid üksteise järel hindu langetama ning autokütuste hinnad püsisid madalamal tasemel oktoobriski.

Tarbekaupade hinnakasv on tänavu järjest aeglustunud ja jäi novembris 1% lähedusse. Riided ja jalatsid odavnesid novembris aastaga 6%, mis on üks järsumaid odavnemisi euroala riikides. Hinnalangus on aidanud kaasa riiete ja jalatsite segmendi jaemüügimahu kasvule. Turismiteenuste, eelkõige puhkusereiside, hotellide ja lennupiletite hinnad on muutunud väga heitlikuks ja sõltuvad palju nii hooajalisest nõudlusest kui ka kampaaniatest.

2025. aasta keskmine hinnakasv ulatub 5% lähedusse, kuid 2026. aastal hinnakasv Eesti Panga prognoosi kohaselt taltub ja pidurdub 3,1%ni. Ühelt poolt aeglustub järgmisel aastal maksutõusudest põhjustanud inflatsioon. Teisalt lisab hinnakasvuks survet järgmiste aastate ulatuslik eelarvepuudujääk ja sellega tehtav rahasüst majandusse.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Rahandusministeerium: Hinnad on viimastel kuudel langenud

RahandusministeeriumInflatsioon oli sügiskuudel oodatust madalam. Hinnad on viimase kolme kuuga langenud 1,3 protsenti, mida saab peamiselt selgitada hooajaliste tegurite ja maailmaturul langenud toormehindadega, aga ka tihenenud konkurentsiga kütuseturul.

Naftahinnad on jätkuvalt langemas ja on eurodes mõõdetuna ligi viiendiku madalamad kui aasta tagasi. Naftatoodang ületab nõudluse kasvu ning maailmamajanduse nõrkus on viinud hinnad 2021. aasta alguse tasemele. Toidutoorme hinnad välisturgudel on pärast suvekuudel saavutatud kõrgtaset hakanud samuti alanema.

Toiduainete hinnatõus on novembris aeglustunud 6,5 protsendini, suvel ulatus see veel 9 protsendini. Kuigi jaekaubandus näitab taastumise märke, on palgatulu ostujõud tänavu languses. Selle tõttu kahaneb toidu- ja tööstuskaupade müük ning jaeketid peavad tarbijate ligimeelitamiseks tegema allahindlusi, samas on kasvav trend ostud välismaisetest veebipoodidest.

Alusinflatsioon aeglustus novembris 5,4 protsendini, mis on üks selle aasta madalamaid näitajaid. Valdavalt on selle taga teenused, mille hinnad on sel aastal olnud üsna kõikuvad. Samas on järk-järgult pidurdunud ka tööstuskaupade hinnatõus, mida võib osaliselt selgitada euro tugevnemisega dollari suhtes.

Mõne teenuse puhul hakkab silma sesoonsuse süvenemine. Vaba aja ja reisiteenuste hindu tõsteti suvel suures ulatuses, kuid sügisel on neid kohati isegi rohkem langetatud. Teisisõnu on mitmete teenuste hinnad hoolimata tänavustest maksumuudatustest jäänud eelmise aasta tasemele või isegi langenud, näiteks puhkusepakettide ja majutuse puhul.

Aasta keskmine inflatsioon jääb tänavu 5 protsendi juurde. Järgmisel aastal hakkab maksumeetmete mõju taanduma ja toidu hinnatõusu pidurdumine peaks jätkuma, mis väljendub ka madalamas inflatsioonis.

Statistikaameti andmetel langesid hinnad novembris võrreldes eelmise kuuga 0,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes ulatus hinnatõus 4,9 protsendini. Euroalal kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul 2,2 protsendini ning peamisteks teguriteks on energiahindade languse taandumine ja teenuste hinnatõusu mõningane kiirenemine.

251208 Hinnad on viimastel kuudel langenud

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ning tõusis mulluse novembriga võrreldes 4,9%. Eelmise aasta novembriga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 7,9% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal. „Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma,“ lisas Veski.

Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga 1%. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9%, juustu 3,3%, värske või jahutatud kala 7,7% ning leivatoodete 2,7% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4% ning vorstide ja suitsulihatoodete 1% hinnalangus.

„Võrreldes selle aasta oktoobriga võis novembris täheldada hinnalangust puhkusereiside, lennupiletite ning hotellimajutuse juures,“ kommenteeris Veski. Elekter kallines kuuga 1,6%. Bensiinihind tõusis novembris 8,1% ning diislikütuse hind 10,8%. Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuuga 1%. Kulutused eluasemele kasvasid 0,3%, sealhulgas üürikulud 0,5%.

„Võrreldes 2024. aasta novembriga langesid suurtest tooterühmadest riiete ja jalatsite hinnad 5,7% ning vaba aja hinnad 0,1%, toidukaubad olid aga 6,5% kallimad,“ tõi Veski indeksi aastases võrdluses välja.

Toidukaupade 6,5% hinnatõusu mõjutas võrreldes mulluse novembriga kõige rohkem liha ja lihatoodete 7,1% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,4% kallinemine ning puuviljade 6,3% ja šokolaadi 27,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud värske köögivili 5,5%, suhkur 8,2%, oliiviõli 15% ning jahu ja tangained 2,6%.

251205 Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9%

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, november 2025

Tooterühm

oktoober 2025 – 
november 2025, %

november 2024 – 
november 2025, %

KOKKU

-0,2

4,9

Toit ja mittealkohoolsed joogid

1

6,5

Alkohoolsed joogid ja tubakas

0,3

5,8

Riietus ja jalatsid

1

-5,7

Eluase

0,3

3,3

Majapidamine

-0,2

1,9

Tervishoid

0,4

11,1

Transport

0,1

10,6

Side

1

2,4

Vaba aeg

-6,6

-0,1

Haridus ja lasteasutused

0

1,6

Söömine väljaspool kodu, majutus

-0,2

5,3

Mitmesugused kaubad ja teenused

0,1

4,6

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 5.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Bigbank: Töötleva tööstuse kehv tulemus oktoobris teeb murelikuks

BigbankStatistikaameti värske ülevaate kohaselt kahanes töötleva tööstuse toodang juba teist kuud järjest. Kui septembris oli langus aasta lõikes -0,7%, siis oktoobris -1,4%. Töötlev tööstus moodustab kogu SKP lisandväärtusest 12,5%. See tähendab, et neljanda kvartali SKP kasv võib tulla tagasihoidlikum kui me võibolla algselt eeldasime. Kui kahe viimase kuuga mingit imet ei juhtu ja tööstussektor kasvule ei pööra.

Murelikuks teeb ka see, et välisnõudlus ei ole nii kiiresti taastunud, kui me seda sooviksime. Eksport vähenes aasta võrdluses 2,2%. Kui eksport ei kasva, siis ei ole ka kasvu terves majanduses, sest siseturg ei ole Eestis nii suur, et kogu majandust jätkusuutlikule kasvule vedada.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Luminor: Ekspert selgitab: millal tekib kinnisvaraturul soodne hetk kodu ostmiseks?

Luminor BankKinnisvara ostmisel jäädakse sageli ootama sobivat põhjust, olgu selleks madal hind, parim intress või muu hea hetk. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul võib ostuotsuse edasilükkamine kaasa tuua olukorra, kus soodne turuolukord muutub enne, kui ostja jõuab otsuseni.

Kui kiire euribori tõus hoidis koduostuhuvilisi pikalt tagasi, siis intressimäärade alanemine on muutnud laenuturu taas aktiivsemaks. „Kinnisvaraturgu on keeruline ajastada. Hinnalanguse ootamine ei ole realistlik, sest kinnisvarahinnad liiguvad üldjuhul elukalliduse ja töötasudega sarnases tempos,“ selgitas Kikas.

Euribori langus on turuolukorda selgelt muutnud. Kui varem pidurdas koduostu kõrge euribor, siis nüüd on see langenud veidi üle 2% tasemele, kuhu see Kikase sõnul prognooside järgi teatud ajaks ka jääb. „Arvestades, et veel hiljuti ületas euribor 4% piiri, võib praegust taset pidada kodu ostmiseks üsna soodsaks. Samuti on ajas vähenenud pankade marginaalid, mis on laenutingimusi veelgi parandanud,“ märkis ta.

Kikase sõnul ei ole kinnisvara ostmise edasilükkamine alati seotud üksnes majanduslike põhjustega. „Sageli jääb otsus venima, sest soovitakse leida kodu, mis vastaks kõikidele ootustele. Kodu ostmine on suur otsus ja loomulikult soovitakse, et see oleks õige valik. Ent sageli jääb tehing tegemata, sest loodetakse, et ilmub midagi veel paremat. Samal ajal võivad aga kasvada nii kinnisvara hinnad kui ka intressid,“ ütles Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Statistika näitab, et Eesti elanikud maksavad oma kodulaenu keskmiselt kümne aastaga ning vahetavad kodu elu jooksul kaks kuni kolm korda. „Kinnisvara ostmist ei tasu käsitleda kui lõplikku valikut kogu eluks, vaid pigem kui pikaajalist investeeringut. Mida varem suudetakse omale kinnisvara soetada, seda suurem on potentsiaalne kasu, kui see soovitakse hiljem maha müüa, et kolida näiteks uuemasse või suuremasse koju,“ sõnas Kikas.

Lisaks selgitas Helina Kikas, et kodulaenu algusperioodil võib kodulaenu kuumakse tunduda väga suur ja tõenäoliselt see seda ongi, kuid tasub arvestada, et koos sissetuleku kasvuga muutub see aja jooksul proportsionaalselt väiksemaks.

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul tasub koduost teha siis, kui selleks on olemas võimalus ja valmisolek. „Laenukohustuse ees hirmu tundmine on täiesti mõistetav. Pangad ja laenuhaldurid on valmis vastama kõigile küsimustele ning aitama leida sobiva lahenduse. Ühest küljest ei tohi ühegi suure otsusega kiirustada, kuid teisest küljest on alati ka oht, et hea võimalus jääb liigse ootamise tõttu kasutamata.“

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Baltic Horizon Fondi tütarettevõte BOF Sky SIA sai rendilepingu lõpetamise teate

Baltic HorizonFondivalitseja Baltic Horizon Capital AS teatab käesolevaga, et Baltic Horizon Fondi tütarettevõte BOF Sky SIA sai oma rentnikult, ettevõttelt Skai Baltija, rendilepingu lõpetamise teate. Skai Baltija opereerib Riias, BOF Sky kinnistul ligikaudu 2 600 m² suurust kauplust.

Fondivalitseja hinnangul ei ole rendilepingu lõpetamise kavatsus, mille jõustumise kuupäevaks on märgitud 2026. aasta jaanuari lõpp, lubatud ja see loetakse alusetuks, kuna kehtiva rendilepingu kohased katkestamatud renditingimused kehtivad kuni 2029. aasta lõpuni.

Fond vaidlustab vajadusel nimetatud lõpetamise teate kohtus ning nõuab hüvitist kogu kahju eest, mis Fondile kui rendileandjale tekiks juhul, kui üürnik tõepoolest ebaseadusliku lõpetamisega edasi läheb.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistikaamet: Oktoobris vähenes tööstustoodang 1,1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta oktoobris püsivhindades 1,1% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 5,4% ja energeetikas 0,3%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,4%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes töötleva tööstuse toodang oktoobris teist kuud järjest. „Oktoobris kasvas tööstustoodangu maht küll pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, kuid sektori kogumahu kahanemist põhjustasid eelkõige arvutite ja elektroonikaseadmete (3,1%), toiduainete (1,9%) ning elektriseadmete (6,8%) tootmise vähenemine. Väike kahanemine oli ka puidutöötlemises – 0,8%,“ lisas Bunder.

„Arvutite ja elektroonikaseadmete toodangu vähenemise taga on peamiselt eelmise aasta kõrge võrdlusbaas ehk 2024. aasta oktoobri suured tootmismahud. Toiduainete tootmise kahanemist tingis aga peamiselt lihatoodangu 3,8% ja kalatoodangu 6,9% vähenemine,“ selgitas Bunder.

Suurematest tegevusaladest suurenes metalltoodete (3,7%), ehitusmaterjalide (10,3%) ning mööblitootmine (9,9%).

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta oktoobris 66,3% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta oktoobriga jäi töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades pea samale tasemele, kahanedes 0,1% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel).

„Välismaale müüsid Eesti tööstusettevõtted toodangut vähem kui mullu ning ekspordimaht kahanes 2,2%. Siseturu müük kasvas aga 3,9%,“ rääkis Bunder.

251205 Oktoobris vähenes tööstustoodang 1,1% 1

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti oktoobris võrreldes septembriga tööstuses kokku 2,4% ning töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut.

Energeetikas vähenes oktoobris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 8,4%, kuid soojuse tootmine kasvas 3,9%.

251205 Oktoobris vähenes tööstustoodang 1,1% 2

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.
Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme sektori ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 4.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Välisinvestorid tulevad Tallinnasse: Crystal Key Awards toob märtsi lõpus kokku Eesti kinnisvara tipud

Crystal Key AwardsEesti esimene valdkonnaspetsiifiline auhinnagala ühendab 400+ otsustajat ning annab investoritele ühe õhtu jooksul pildi turu paremikust.

26. märtsil 2026 toimub Tallinnas esmakordselt Crystal Key Awards – kutsetega auhinnagala, mis tõstab esile visiooni, kvaliteedi ja uuenduslikkuse Eesti kinnisvaras. Gala peetakse Tallinna Kruiisiterminalis, kuhu oodatakse 400+ tippjuhti, arendajat, arhitekti, investorit ja valdkonna mõjuisikut Eestist ja välismaalt.

Sündmuse fookuses on ligi 20 kategooriat, mis katavad kogu kinnisvaraturu väärtusahela arendusest ja arhitektuurist kuni investeeringute, jätkusuutlikkuse ja turunduseni. Zürii tööd juhib Tõnu Toompark, tunnustatud kinnisvaraanalüütik, koolitaja ja autor.

”Crystal Key Awards auhinnagaala eesmärk on tuua eristuvate tegude taha selged kriteeriumid. Hea projekt ei ole ainult ilus – see on läbimõeldud, toimiv ja mõjus. Soovime, et tunnustused aitaksid tõsta kogu sektori professionaalset latti,” selgitab Toompark, kes on koostanud kategooriate kriteeriumid ja aidanud välja töötada žürii hindamisprotsessi.

Crystal Key Awards asutaja, 12+ aastat kinnisvaras tegutsenud Bill Valdre: “Töötasime välja formaadi, mis loob usaldust: sõltumatu žürii, läbipaistvad kategooriad ja väärikas tulemus. See on kutse kord aastas toimuvaks dialoogiks ja võimalus tuua kokku välisinvestorid, Eesti parimad arendusprojektid ja nende taga olevad inimesed.” Valdre lisab:“Ühe õhtuga saab investor selge pildi turu paremikust ja kohtub kõrge potentsiaaliga arenduste võtmeisikutega.”

Žürii täiskoosseis ja nominentide info avalikustatakse järk-järgult lähinädalatel. Pärast galat avaldatakse võitjad, fotogalerii ja videoülevaate ametlikel kanalitel.

Rohkem infot: crystalkeyawards.ee

Lisainfo & meedia

Meedia ja üldkontakt: info@crystalkeyawards.ee
Partnerlus ja sponsorlus: partners@crystalkeyawards.ee
Anett Kutti
anett@crystalkeyawards.ee
Tel. +372 522 2991
www.crystalkeyawards.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 1Neljapäeval asetati nurgakivi Tammsaare Tervisemajale, mis on oluline verstapost enam kui 55 000 m² suuruse megakompleksi valmimisel, kuhu koonduvad lisaks tervisemajale ka Mustamäe Keskus, 24-korruseline elumaja Mustamäe Manhattan ja mahukas parkimishoone. Nurgakivikapslisse talletati lisaks arenduse plaanidele ja käibel olevale rahale ka sümboolne vitamiinipurk – hea tervise metafoorina.

Tervisemajal saab olema vahetu ühendus Mustamäe Keskusega, mille tulemusel luuakse Eesti esimene kaubanduskeskuse alale rajatav mixed-use äri- ja elukvartal – Mustamäe Süda. „Investeerime tervisemaja rajamisse 15 miljonit eurot, et tuua Mustamäele uus tase nii teenuste kättesaadavuses kui linnaruumis. Koos Mustamäe Keskuse ja naaberkrundi uue kõrghoonega kujuneb siia piirkonda terviklik uue põlvkonna linnasõlm, kus inimesed saavad oma igapäevastele vajadustele mugavalt ühes kohas lahenduse,“ ütleb Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste.

„Meil on hea meel aidata kujundada Tallinna üht kõige kasutajasõbralikumat ja terviklikumat teenusekeskust. See pole pelgalt suur ehitusprojekt – see on koht kogukonnale, mis toob tervise- ja igapäevateenused inimestele märkimisväärselt lähemale,” lisab Lauri Kaska, Eventus Ehituse juhatuse liige.

Rajamisel olev 6-korruseline Tammsaare Tervisemaja koondab ühe katuse alla perearstid, laboriteenused, hambaravi, füsioteraapia, optika ja teised terviseteenused, pakkudes kolme linnaosa piiril enam kui 100 000 elanikule mugavat ja terviklikku raviteekonda. Tervisemaja täitumine edeneb kiiresti – juba praegu on broneeritud ligi 30% üüripindadest ning liitunud on SYNLAB, kaheksa perearstinimistut, mitmed hambaravi- ja taastusravikliinikud ning Nordoptika.

„Oleme veendunud, et terviseteenused peavad paiknema seal, kus toimub inimeste igapäevaelu. Mustamäe tugev asukoht ja inimeste igapäevane liikumine selles piirkonnas teevad terviseteenustele siia tulemise loogiliseks. Ja tänu hoone mastaabile on meil veel ruumi ka suurematele tegijatele,“ lisas Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste.

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 2

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 3

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 4Fotograaf: Magnus Heinmets

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Bigbank: Baltimaade kodulaenuturul on Läti kõvasti järgi võtnud, kuid summad on endiselt oluliselt väiksemad

BigbankKolmandas kvartalis väljastati Lätis üle kahe korra rohkem kodulaene kui samal perioodil kaks aastat tagasi, kuid sealne keskmine laenusumma 63 tuhat eurot jääb kahekordselt alla Eesti 126 tuhandele, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis olid kõigis kolmes Balti riigis uute kodulaenude mahud eelnenud kvartaliga praktiliselt kõigi näitajate poolest samad. “Selline stabiilsus on pigem positiivne ning näitab, et kolmanda kvartali kaks suvekuud juuli ja august olid tehingurohked,” kommenteerib Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taavet.

Sõlmitud uute kodulaenulepingute arv on kolmes Balti riigis viimasel paaril aastal ühtlustunud ja selge rahaline vahe tuleb sisse just lätlaste väiksematest laenusummadest. “Kuna ekspertide hinnangul on Riias võrreldava uue kodu soetamine endiselt kuni 30% soodsam, siis on olemas ka selge loogika, miks saavad koduostjad Lätis väiksema laenuga läbi ajada,” selgitab Bigbanki juht ning rõhutab, et nii laenutaotluste kui sõlmitud lepingute arvukuse poolest on Läti turul viimase kahe aastaga toimunud väga märkimisväärne tõus. Leedus on keskmine kodulaenu summa 108 tuhat eurot, mis jääb Eesti 126 tuhande ja Läti 63 tuhande vahele.

Bigbanki juhi sõnul oli laenutaotluste arv kolmandas kvartalis nii Eesti, Lätis kui Leedus kõrgem kui teises kvartalis ja ka kõrgem kui samal perioodil aasta tagasi, mis annab põhjust eeldada, et ka aasta viimane kvartal tuleb kodulaenuturul aktiivne. “Taotluste arvu kasv näitab ühtlasi ka seda, et inimesed on õppinud kodulaenu võttes võrdlema erinevate pankade pakkumisi ning see on väga hea märk vaikselt kasvava üldise finantstarkuse kohta,” lisab Arthur Taavet ning rõhutab, et Bigbank võtab laenu andes arvesse taotleja kõiki ametlikke püsivaid sissetulekuallikaid, kaasa arvatud lastetoetusi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

EKÜL: Korteriühistute seas populaarsel koosolekuvormil on üks takistav nüanss

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul kasutab järjest enam ühistuid võimalust võtta vastu otsuseid ilma füüsilist koosolekut kokku kutsumata. „Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 1 järgi on korteriomanikel niisugune võimalus olemas. Meeles tuleb aga pidada, et otsuse eelnõu tuleb korteriomanikele saata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,“ selgitab Urmas Mardi. Samas vormis peavad oma seisukoha eelnõule esitama ka korteriomanikud. „Lisaks on minimaalne tähtaeg oma seisukoha esitamiseks 7 päeva. Juhul kui põhikirjas on ette nähtud pikem tähtaeg, näiteks 14 päeva, tuleb lähtuda põhikirjast,“ toonitab Mardi.

Otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse sama kvooruminõuet, mis kehtib tavapärasel koosolekul. „See tähendab, et vastama peab vähemalt nii palju korteriomanikke, kui on vajalik üldkoosoleku otsustusvõimeks seaduse või põhikirja kohaselt,“ märgib Urmas Mardi. „Otsuse saab koosolekut kokku kutsumata vastu võtta siis, kui selle poolt on üle poole antud häältest.“ Põhikirjaga saab siiski ette näha ka suurema häälteenamuse nõude. Mardi sõnul tuleb sellise vormi kasutamisel protokollis poolthääletanud liikmed nimeliselt kajastada ning mitte osalenud korteriomanikku ei loeta enam automaatselt vastu hääletanuks, vaid hääleõigusest loobunuks.

Siiski kaasneb selle populaarse koosolekuvormiga üks takistav nüanss. „Klassikalisel koosolekul tähendab kvoorumi puudumine, et tuleb kokku kutsuda korduskoosolek, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. See mehhanism tagab, et otsuseid on võimalik siiski vastu võtta. Otsuste vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata seadus aga taolist võimalust ette ei näe,“ selgitab Mardi. Tema sõnul soovivad korteriühistud seda olukorda muuta. „Oleme ministeeriumile teinud ettepaneku seadusmuudatuseks. Korteriühistutel on vajadus tuua seadus vastavusse praktilise eluga ja võimaldada ka kirjalikus vormis otsuste vastuvõtmisele kvooruminõudest vaba teistkordne otsustusprotsess,“ rääkis ta.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 11-2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 12.-15.01.2026

Kinnisvaramaakleri ABCSoovid paremini hallata oma kinnisvara, mõista turu toimimist või alustada tööd kinnisvaramaaklerina? „Kinnisvaramaakleri ABC“ on praktiline ja sisukas koolitus kõigile, kes soovivad saada kindla baasi kinnisvaravaldkonnas tegutsemiseks. Koolitajad on Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste.

Kellele koolitus sobib?

  • tulevastele ja tegutsevatele kinnisvaramaakleritele;
  • kõigile, kes on seotud kinnisvaraga oma töös või investeerimistegevuses;
  • spetsialistidele ja ametnikele, kelle töö puudutab kinnisvara;
  • kõigile, kes soovivad mõista kinnisvaraturgu ja õigusakte.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 12.–15.01.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE: Jätkuvalt suur üürikorterite pakkumine surus üürihinna alla

Kinnisvaraportaal KV.EE11.2025 üüripakkumisse lisandunud Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 13,7 €/m². Seda on 2,2% rohkem, kui aastatagune hind 13,4 €/m². Suur üüripakkumine on surunud üürihinna 2,1% kuu tagusest allapoole. 10.2025 küsiti üüripakkumisse lisandunud korterite eest keskmiselt 14,0 €/m².

Viimase aasta jooksul portaali KV.EE üüripakkumisse lisandunud Tallinna korterite keskmine hind on püsinud 13,1 ja 14,1 €/m² vahemikus ehk üsna stabiilsena. 2025. a kevadel oli näha mõningat hinnatõusutrendi, mis suvest alates muutus hinnakõvera horisontaalliikumiseks.

Üürikorterite hindu on paigal hoidnud suur pakkumine. Kinnisvaraportaali KV.EE lisati 11.2025 uusi üüripakkumisi 1362. Seda on pisut vähem kui viimase aasta keskmine 1420 kuu jooksul lisandunud üüripakkumist.

Uusi üüripakkumisi lisandub küll vähem, kuid hooajalistel põhjustel on üüriturg muutunud mõnevõrra passiivsemaks. 11.2025 oli portaalis KV.EE pakkumisel keskmiselt 1520 Tallinna üürikorterit. Seda on rohkem kui viimase poole aasta jooksul ja oluliselt rohkem kui 1100 pakkumise lähedusse jääv ajalooline keskmine. Sellise suure üüripakkumise mahu juures ei ole põhjust arvata, et üürihindadel oleks võimalust tõsisemalt ülespoole liikuda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2025-12-03 Tallinna uute üürikorterite pakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus