Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvaramulli indeks ületas 2014. aastal 70 punkti taseme

24.02.2015 Tõnu Toompark

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, ületas 2014. aasta lõpuks 70 punkti taseme. Kuigi aasta kokkuvõttes oli hinnaindeksi kasv viimaste aastate kiireim, aeglustus see aasta jooksul kvartalist kvartalisse. Detsembris oli indeksi väärtus 7,7% kõrgem aastatagusest.

Kinnisvaramulli indeks tõusis 2014. aastal võrreldes 2013. aasta keskmisega 12,4%. Võrreldes 2013. aastaga kasvasid pea kõikide indeksi komponentide pinnaühiku tehinguhinnad. Kõige enam kasvatas indeksi väärtust korteriomandite komponent ning keskmisest enam ka haritav- ja metsamaa. Tehingute arv kasvas 2013. aastaga võrreldes 6,6%, seejuures ostu-müügitehingute arv 7,4%. Võrreldes 2013. aastaga tehinguaktiivsuse kasv aeglustus.

Võrreldes viimast kolme aastat Eesti kinnisvara turul, on näha, et hinnakasv kiirenes oluliselt 2013.a. Kiiret kasvu korteriturul (peamiselt Tallinnas) toetas nii reaalpalga kasv, madalad intressimäärad kui ka tugeva nõudluse kõrval vähenev pakkumiste arv. 2014. aastal pakkumiste arv suurenes ning pakkumiste ja tehingute arvu suhe ostja seisukohast paranes; samuti on võrreldes 2013. aastaga aktiviseerunud kortermajade arendustegevus ja kasvanud kasutusse lubatud uute eluruumide arv – see on toimunud aga eelkõige kõrgemalt hinnatud piirkondades. Seetõttu oli 2014. aastal korterite hinnakasvu taga osaliselt ka uute, keskmisest kallimate korterite proportsiooni suurenemine tehingutes.

Võrreldes kinnisvaraturu põhjaga on kinnisvaramulli indeksi väärtus kasvanud ca 42%. 2007. aasta veebruari hinnatipu tasemele jõudmiseks, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel, peaks indeksi väärtus kasvama veel 41%. Samas tuleb arvestada, et kallimates piirkondades on korterite ja hoonestatud ärikinnisvara hinnad juba saavutanud 2007. aasta hinnatipu lähedase hinnataseme, samas kui arenduskruntide turul ja ebasoodsamate piirkondade enamikes turusektorites on hinnakasv olnud viimastel aastatel oluliselt väiksem. Ostu-müügitehingute arv, mis on võrreldes 2009. aastaga kasvanud ligi 70%, peaks 2006. aasta tasemele jõudmiseks, mil sõlmiti enim tehinguid, kasvama veel 37%.

Käesoleva aasta jaanuaris jätkus indeksi väärtuse kasv möödunud aasta viimaste kuudega sarnases tempos (8%).

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti.

Merili Palu
Seven Real Estate Advisors

kinnisvaramulli-indeks-2015-02

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: valminud eluruumide arv lõi rekordi

24.02.2015 Tõnu Toompark

2014 IV kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa 842 eluruumi. Kogu aastane eluruumide valmimise saak oli 2750. See on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.

Kasutusloa saanud eluruumide arv oli 2014 IV kvartalis 15% aastatagusest kõrgemal. Kogu aastane valminud eluruumide arvu juurdekasv oli 32%. Valminud eluruumide pindala oli 2014. aastal 293 000 m2, mis on aastatagusest 17% rohkem.

Eluruumide pinna väiksem juurdekasv tähendab, et valminud eluruumide seas on proportsionaalselt vähem väiksema pinnaga eluruume ehk kortereid ja vähem suurema pinnaga eluruume ehk ühepereelamuid ja rida- ning paarismaja kortereid.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Valminud eluruumide arv ja pind aastate lõikes

Keskmine uue eluruumi pind aastate lõikes, m2

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Tartu kavandab kolme uut kergliiklusteed

23.02.2015 Tõnu Toompark

Linnavalitsus kuulutab lähiajal välja riigihanked Turu ja Fr. R. Kreutzwaldi tn kergliiklusteede projekteerimiseks, Kergliiklustee on kavas rajada ka kesklinnast Aruküla teeni.

Turu tänava äärne kergliiklustee algab AS Kuusakoski hoone lähistelt ja kulgeb kuni Idaringteega ühendava ringristmikuni, millelt saab suunduda uuele Ihaste sillale. Teelõigu pikkus on 1,8 km.

Fr. R. Kreutzwaldi tänavale ehitatakse 650meetrine EMÜ kampuse suunal kulgev kergliiklusteelõik (Laulupeo pst 29a – J. Hurda tn).

“Mõlema kergliiklustee ehitamiseks õnnestus Tartul saada lisavahendeid EASi lõppevast linnaliste piirkondade meetmest ja mõlemad objektid peavad valmima käesoleva aasta jooksul,” ütles abilinnapea Valvo Semilarski.

Linn taotleb samast meetmest rahastust ka kesklinna Aruküla teega ühendava jalgratta- ja jalgtee rajamiseks. Tee ehituseks määrati projekteerimistingimused, mille kohaselt algab 1,9 km pikkune kergliiklustee Kroonuaia silla juurest ja lõpeb Aruküla teel.

Tingimuste kohaselt tuleb Kaarsilla ja Kroonuaia silla lähedusse projekteerida kergliiklejate loendamisseade koos jalgratta teeninduspunktiga (rehvirõhu kontroller ja pump, olulisemad töövahendid). Teeninduspunkti juurde paigaldatakse ka jalgratta hoiuraam ja pink.

Projekti koostamisel lähtutakse Artes Terrae OÜ eelmisel aastal koostatud eskiisprojektist, mida on tutvustatud ka Tartu linna kergliiklusteede arendamise töörühmale.

Toompuiestee arenduse rahastus märgiti rekordilise kolme tunniga

23.02.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendaja Endover Kinnisvara kaasas Toompuiestee 13 arendusprojekti Toomresidentsid renoveerimiseks 263 000 eurot, mis saadi ühisrahastuse kaudu. Rahastus märgiti 19. veebruaril kolme tunniga ja selle korraldas Crowdestate. Projekti tehtavate investeeringute fikseeritud netotulusus on 12,26% aastas.

Endover Kinnisvara tegevjuht Robert Laud: “Soovisime vabastada arendusse investeeritud omakapitali järgmiste projektide alustamiseks ja kasutasime selleks juba teist korda edukalt Crowdestate’i pakutavat ühisrahastust. Nägime rõõmuga, et projekt märgiti investorite poolt kõigest kolme tunniga. Edukalt rahastuse saanud Raua 25 Villa Soans ja käesolev projekt Toomresidentsid on näidanud, et ühisrahastus on Eestis kiirelt toetajaid koguv investeerimismoodus. Meie jaoks on ühisrahastuse puhul tegemist täiendava finantseerimisvõimalusega, lisaks panga finantseeringule.“

Arendusprojekti käigus rekonstrueeritakse Toompuiestee 13 asuvad ajaloolised hooned. Tänavaäärne maja on 1930-ndatel ehitatud 5-korruseline kivimaja. Hoovipoolne maja on 3-korruseline 19. saj. lõpus rajatud puitmaja. Hoonete fassaadid rekonstrueeritakse, aknad–uksed vahetatakse. Asendatakse kõik hoonete kommunikatsioonisüsteemid. Kinnistu haljastatakse, rajatakse parkimiskohad ning sõidu- ja käiguteed. Kaasajastatud planeeringutega korteritel on kõrged laed, kvaliteetne siseviimistlus, avarad terrassid ning vaated Toompeale ja vanalinnale. Kokku on Toomresidentsidest paari kuuga müüdud juba 30%.

Crowdestate’i liikmetele pakutakse fikseeritud intressiga aastast netotootlust 12,26%, intressi väljamaksetega 12. ja 24. kuul.

Crowdestate.eu on uus kinnisvarasse investeerimise platvorm, mis vahendab eelnevalt läbi analüüsitud kinnisvarasse investeerimise võimalusi ning teeb kinnisvarasse investeerimise kättesaadavaks igale soovijale.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Ettevõttel on 20 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel.

Pro Kapital: Nõukogu liikme tagasiastumine

23.02.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp nõukogu liige Ernesto Achille Preatoni esitas täna, 20.02.2015, toimunud nõukogu koosolekul avalduse nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks, mis jõustub koheselt. Ernesto Achille Peatoni palus teha esitatud avalduse teatavaks AS Pro Kapital Grupp järgmisele aktsionäride üldkoosolekule.

Ernesto Achille Preatoni põhjendas tagasiastumise avalduse esitamist järgnevalt: „Pro Kapital on hästi juhitud ja kapitaliseeritud ettevõte, millel on suurepärane arendusprojektide portfell. Varade ümberhindlus turuväärtusesse, mis leidis aset 31.12.2014 lõppenud kvartalis ja ümberhindlusest kajastatud kasum näitavad, et aastate jooksul omandatud arendusportfell on toonud Pro Kapitali pikaajalistele investoritele väga hea tootluse. Kuna ma tunnen, et Pro Kapital on heades kätes, siis olen otsustanud astuda tagasi Pro Kapitali nõukogust, et keskenduda muude projektide arendusele väljaspool Baltikumi ja veeta rohkem aega oma perega.“

Pro Kapital on tänulik Hr. Ernesto Preatoni poolt nõukogu liikmena ja aktsionärina Pro Kapitali arendusse antud panuse eest. AS Pro Kapital Grupp nõukogu jätkab 3 liikmelisena: Emanuele Bozzone (Nõukogu esimees), Petri Olkinuora (Nõukogu liige) ja Pertti Huuskonen (Nõukogu liige).

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

ARB: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus on vastuolus põhiseadusega

23.02.2015 Tõnu Toompark

Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust on seisukohal, et 18. veebruaril Riigikogus vastuvõetud „Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus“ pole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Juhime tähelepanu sellele, et vastuvõetud seadus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10-ga, mis sätestab õigusriigi printsiibina õiguskindluse, õiguspärase ootuse põhimõtte ja (ebasoodsa) tagasiulatuva mõju keelu.

18. veebruaril Riigikogus vastuvõetud seaduse kohaselt pole riigil enam vaja riigi eriplaneeringuga planeeritavate joonehitiste trassi asukohas kohalike omavalitsustega kokku leppida ega arvestada kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud üldplaneeringutega. Näiteks juba alustatud Rail Balticu trassi asukoha maakonnaplaneeringutele rakendub seadus tagasiulatuvalt.

Kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust on seisukohal, et riigile oluliste planeeringute korral on lahendusteni vaja jõuda läbirääkimiste teel. Rail Balticu näitel on riik jätnud vastamata paljudele kohalike omavalitsuste küsimustele, valitseb teadmatus mh trassi asukohavaliku ja kompensatsioonimeetmete osas, kuid lahendused ei tohi sündida jõumeetoditega.

„Sellise seadusega astutaks kindel samm senise õiguskorra, kahetasandilise valitsemise ehk riik ja KOV halvamiseks. Riik ei saa lubada endale seadusega sätestatud arenguid, mis välistavad kokkuleppimise vajaduse kohalike omavalitsustega olulistes küsimustes,“ lausus kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust asutajaliige Vahur Tõnissoo. „Kohalike omavalitsuste rolli marginaliseerimist riigis ei tohi lubada. Eriarvamuste korral peab eesmärk olema alati läbirääkimiste teel kokkuleppe saavutamine. Tugevama jõudu kehtestav seadus on demokraatia lõpu ilming, vaikiva ajastu märk ja sellele tuleb vastu seista.“

Siiani kehtinud planeerimisseaduse kohaselt arvestati maakonnaplaneeringu koostamisel kehtestatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega või tehti vajadusel ja kokkuleppel kohalike omavalitsustega ettepanek nende muutmiseks. Nüüd vastuvõetud „Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus“ sätestab, et mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu võib lugeda kooskõlastatuks ka vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele, kui see ei ole vastuolus seadusega.

Arco Vara AS ostis võlakirjad ennetähtaegselt tagasi

23.02.2015 Tõnu Toompark

AS Arco Vara emiteeris 21.08.2013 Manastirski Livadi arendusprojekti taaskäivitamiseks suunatud emissioonina võlakirju kogumahus 750 000 eurot. Võlakirjade lunastamispäev oli 21.08.2016 ning intressimäär 14% aastas.

Seoses Manastirski Livadi arendusprojekti planeeritust tunduvalt kiirema väljamüügiga tegi Arco Vara AS võlakirjaomanikele pakkumise võlakirjad ennetähtaegselt tagasi müüa, millega kõik võlakirjaomanikud nõustusid. Võlakirjade tagasiost viidi lõpule 20.02.2015. Võlakirjade tagasiost enne nende lunastustähtaega säästab ettevõttele intressikuluna üle 150 000 euro.

Juhataja kommentaar: „Võlakirju 2013. aasta suvel emiteerides oli meie eesmärk arendustegevus Sofias taaskäivitada. Seda ajal, mil Sofia kinnisvaraturg polnud veel ärganud ning ka Arco Vara enda arendused ja majanduslik olukord olid madalseisus. Emiteeritud võlakirjade intressimäär ning lunastamistähtaeg kajastavad toonaseid arvestusi. Võlakirjad müüsid ettevõttele ennetähtaegselt tagasi kõik võlakirjade omanikud, sealhulgas hr. Arvo Nõgese ettevõte Gamma Holding OÜ. Viimatimainitu osas avaldas juhatus suvel kahtlust, kas tema käitumine on kooskõlas ettevõtte huvidega. Nüüdseks võib tõdeda, et kahtlus on osutunud alusetuks ja aktsionärid toimivad üksmeelselt”.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ajaloorubriik: Põhja-Tallinna linnaosa asumite nimede lugu

23.02.2015 Jaak Juske

Tallinna põhjaosas Kopli ja Paljassaare poolsaarel asuv Põhja-Tallinna linnaosa koosneb üheksast asumist.

Linnaosa asumid on oma nime saanud järgmiselt:

Kalamaja – Tallinna vanimale eeslinnale on andnud nime keskajal Kalarannas asunud kalameeste majadest.
Karjamaa – sealkandis lainud karjamaade järgi.
Kelmiküla – kunagine linnalähedane piirkond, kuhu kurikaeltel oli hea varjuda.
Kopli – sealkandis lainud keskaegse karjakopli järgi. Kopli asumi alla kuuluvad Bekkeri, Vene-Balti, Neeme ja Telliskopli allasum. Neist kaks esimest on saanud nime tsaariaja lõpus rajatud laevaehitustehaste, kolmas poolsaare idaküljel asuva neeme ja neljas sealkandis tegutsenud tellisetehase järgi.
Merimetsa – mereäärse metsaala järgi.
Paljassaare – tänane poolsaar oli omal ajal kaks eraldi kidura taimestikuga saart.
Pelgulinna – omaaegne linnalähedane metsane ja soine piirkond, kus oli linna piiramiste ajal inimestel hea pelgupaika otsida.
Pelguranna – omaaegne linnalähedane mereäärne piirkond, kus oli linna piiramiste ajal inimestel hea pelgupaika otsida.
Sitsi – sinna 19. sajandi lõpus rajatud Balti puuvillavabriku järgi.

Fotol Kopli asumi Vene-Balti allasum Kopli poolsaare tipus.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Riigikohtu praktika: kinnisasja ostueesõiguse teate sisu

22.02.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-142-14 käsitles Riigikohus küsimust, millisest hetkest hakkab kulgema ostueesõiguse teostamise tähtaeg ja milline peab olema ostueesõiguse teate sisu.

Seadus ütleb, et kinnisasjade puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast seaduse nõuetele vastava teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega (VÕS § 250). Teate sisu osas on seadus napp, öeldakse vaid, et see peab sisaldama lepingu sisu.

Riigikohus leidis, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema müügilepingu sõlmimise kohta teate saamisest, kuid vaid juhul, kui teade vastab seaduse nõuetele. Sellisel juhul ei oma ostueesõiguse tähtaja kulgemise seisukohalt tähtsust ka see, kas müügileping on ostueesõigust omavale isikule esitatud või mitte.

Kui aga teade ei vasta seaduse nõuetele ja ostueesõigust omavale isikule esitatakse leping, algab ostueesõiguse teostamise tähtaeg lepingu saamisest, kuna alles siis saab lepingu sõlmimisest ja selle sisust teatamist lugeda nõuetele vastavaks.

Antud asjas sisaldas ostueesõiguse teade järgmisi andmeid:
i) ostueesõigust teostava isiku aadressi,
ii) müügiobjekti aadressi,
iii) müügilepingu sõlmimise kuupäeva,
iv) müügihinda,
v) lepinguga tutvumise võimalust notari või müüja juures
vi) tähtaega, mille jooksul sai kaasomanik ostueesõigust teostada.

Riigikohus leidis, et kui leping sisaldas ka muid tingimusi, millest võis oleneda ostueesõiguse teostamine, ei saa teadet lugeda seaduse nõuetega kooskõlas olevaks. Näiteks juhul, kui leping sisaldas lisaks ka muid maksetingimusi, vastutuse välistamise kokkulepped jms, siis pidi ka teade sisaldama neid tingimusi. Vaid sellisel juhul saaks ostueesõiguse teostamise tähtaega arvestada teate saamisest.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Lammutustoetus aitab eluohtlikest majadest lahti saada

22.02.2015 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.

Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – mõnes piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

KV.EE: Elamispindade pakkumishinnad võtavad hoo maha

21.02.2015 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindasid kajastav KV.EE indeks on jõudnud 78,1 punti tasemele. See on aastatagusest aukartustäratava 16% kõrgemal. Viimastel kuudel on hinnatõus võtnud hoo maha ja jäänud 78 punkti lähedale püsima. Selle põhjus on liiga kõrgele kasvanud hinnatase ja kerkinud pakkumiste arv.

Suurenenud elamispindade müügipakkumiste hulk suurendab konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Enamasti on müügiperioodi lühendamise arsenalis peamine relv hinna alandamine. Mitmedki kinnisvaramüüjad teiseselt ehk vanemate elamispindade turul on seda teed juba läinud – täna on võimalik keskmiste parameetritega korter soetada odavamalt kui aasta tagasi.

Ega ka arendajad pole patust puhtad. Paljude arendusprojektide kodulehtedelt võime leida märkeid allahindluste või ostuga kaasa pakutavate „tasuta“ lisade kohta. Uue kodu ostjatele pakutakse ostu juurde spordiklubi kinkekaartidest kuni tasuta köögimööblini.

Nii võib öelda, et uute korterite hind pole küll alati allapoole tulnud, kuid sama raha eest saab ostja rohkem. Mis teeb ju tegelikult sama välja.

Elamispindade hinnalangus puudutab eelkõige kortereid, kus pakkumine portaalis KV.EE on oluliselt kasvanud. Majade turul on arengud vaiksemad, sest siin puudub selline äkiline pakkumiste arvu kasv ja tehinguhindade liigkiire kerkimine.

Hinnalanguse üle rõõmustajad ei peaks ootama kümnetesse protsentidesse ulatuvad kukkumist ja lootma, et peatselt saab kinnisvara soetada kaks ühe hinnaga. Siiani toetavad kinnisvaraturgu ja kinnisvarahindu head finantseerimistingimused. Samuti ei ole hinnatase läinud sellistesse utoopilistesse kõrgustesse, kus see oli näiteks 2006.-2007. aastatel.

Seetõttu on tõenäoline, et mõningad mitte nii heas asukohas paiknevad või kehvemate lahendustega ülehinnatud ülehinnatud vara müüvad kinnisvaraomanikud peavad ehk enam hindu korrigeerima, kuid mõõdukas hinnakorrektsioon ei saa olema liiga suur.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Mida teada tulumaksust korteri üürimisel?

21.02.2015 Tõnu Toompark

Läbi aegade oleme oma klientidele meelde tuletanud, et üüritulu tuleb deklareerida ning mingit seaduslikku võimalust maksukohustusest mööda hiilida ei ole.

Maksude maksmisest mööda hiilijatele koputame südametunnistusele, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on väga leidlik ning initsiatiivikas kahtluse korral kõikvõimalikke asjaolusid kontrollima ka kuni seitse aastat hiljem. Seega – kui oled sõlminud kinnisvara üürile andmiseks lepingu ja saanud üüritulu, siis oma unerahu tagamiseks ning võimalike probleemide vältimiseks esita vastavad andmed ka maksudeklaratsioonis.

Võimalik on ka kinnisvara korrashoiuga seotud kulud tulust maha arvata, juhul kui eraisik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) ning üüritulu tema ettevõtlustuluks. Muul juhul ei saa kulusid tulust maha arvata. Füüsiline isik peab üüritulu deklareerima kord aastas tuludeklaratsiooni esitamisel, mis 2014. aastal on 21%, alates 2015. aastast 20% saadud tulust, millest on seadusega lubatud mahaarvamised.

Tulumaksuseadus ei tee vahet, kas omanik on sõlminud üürilepingu suuliselt või kirjalikult ning kas üüritavaks objektiks on tuba, korter, maja või majaosa või millise perioodiga on üürileping sõlmitud.

Tagatisraha pole omaniku tulu, kuna see tuleb üürilepingu lõppedes üürnikule tagastada. Üürileandja peab hoiustama tagatisraha krediidiasutuses oma varast eraldi. Tagatisraha eraldi hoiustamine on vajalik eelkõige selleks, et üürileandja seda raha ära ei kulutaks. Hoiustamine peab toimuma vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha (VÕS § 308 lg 2). Korteri kasutamisega seotud kõrvalkulusid (korteri kommunaalkulusid) ei loeta samuti omaniku tuluks ning neid ei pea MTA-le deklareerima.

Kui väljaüüritud eluruum on koormatud hüpoteegiga, millel on üleval tagasimaksmata laenujääk, tuleb oma hüpoteegipidajat, kes on üldjuhul krediidiasutus (pank), kindlasti teavitada võimalikust väljaüürimise soovist. Pangas vaadatakse iga väljaüürimise teavitus eraldi üle, kuid üldiselt pangad üürilepingute sõlmimisel takistusi ei tee. Jättes panka teavitamata üürile andmisest, on pangal õigus nõuda lepingurikkumise eest trahvi.

Segaduste vältimiseks kasuta professionaalsete maaklerite abi, sest neil on kogemusi ning nad tunnevad seadusi.

Kaire Nirk
Maakler

Sirle Koorts
Maakler

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: Koolitus Ehitus-ja kasutusload toimub 26/02/2015

21.02.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 26/02/15 koolitus Ehitus-ja kasutusload. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus annab ülevaate ehitusseadusest ning ehitise liikidest, ehitus- ja kasutusloa menetlusest ja menetluse käigus sõlmitavatest kokkulepetest.

Lisaks tutvustab koolitus Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel ning arutleb ehitamist puudutava kohtupraktika üle ja käsitleb uues ehitusseadustiku eelnõus sätestatud põhimõtteid.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub kolmapäeval 08.10.2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tartu linn kavandab viie tee ristmiku rekonstrueerimist

20.02.2015 Tartu.ee

Linnavalitsus küsib volikogult luba riigihanke korraldamiseks Aardla-Raudtee-Soinaste tn ristmiku rekonstrueerimiseks ja omanikujärelevalve tellimiseks.

“See suure liikluskoormusega viie tee ristmik on juba mõnda aega linnavalitsuse huviorbiidis püsinud. Eelmisel aastal valmis linna tellimusel ristmiku rekonstrueerimise projekt, mille tegi OÜ Tinter-Projekt, ja mis näeb ette ringristmiku rajamise. Projekt on kooskõlastatud kõikide osapooltega sealhulgas kohalike elanike ja Eesti Raudteega,” rääkis abilinnapea Valvo Semilarski.

Teetööde eeldatav maksumus on 300 000 eurot, millele lisanduvad toru- ja kaablitööd.

Vahendeid Aardla-Raudtee-Soinaste tn ristmiku rekonstrueerimiseks on kavas taotleda käesoleva aasta lisaeelarvest. “Enne lisaeelarve vastuvõtmist on oluline teada ristmiku rekonstrueerimiseks korraldatud hanke tulemust, et teaksime täpsemalt rahalisi vahendeid planeerida,” lisas Semilarski.

Kui raha saadakse, alustatakse töödega käesoleva aasta suvel ja ristmik võiks valmida selle aasta sügisel. Täpsem ajagraafik selgub peale riigihanke tulemuste saamist.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Maa-ameti uueks peadirektoriks sai Tambet Tiits

20.02.2015 Tõnu Toompark

Keskkonnaminister Mati Raidma nimetas Maa-ameti peadirektoriks Tambet Tiitsu, kes asub ametikohale 23. veebruaril.

Valiku tegemise juures oli määravaks kandidaadi pikaajaline rahvusvaheline kogemus Maa-ametiga seotud töövaldkonnas. “Usun, et hea rahvusvaheline kogemus ning akadeemiline taust annavad ameti stabiilseks juhtimiseks ning edasiviimiseks kindla garantii,” ütles keskkonnaminister Raidma.

Tambet Tiits on 90. alguses töötanud Maa-ametis nii nõuniku kui ka osakonna juhatajana. Alates 1993. aastast on Tiits juhtinud kinnisvaraettevõtet DTZ. Kümme aastat on Tiits olnud ka EBSi (Estonia Business School) õppejõud.

Tiits on teinud aastaid ka konsultandi tööd mitmete rahvusvaheliste institutsioonide ja projektide koosseisus. Alates 1994. aastast on ta osalenud paljudes rahvusvahelistes konsultatsiooniprojektis, mida on organiseerinud OECD, US AID, Lincoln Institute of Land Policy, IRRV, Phare jt.

Tambet Tiits on lõpetanud Eesti Maaülikooli maakorraldusinseneri ja majandusteaduste eriala. Lisaks on ta ennast erialaselt täiendanud Helsingi Tehnikaülikooli doktorantuuris ning Cornelli ülikoolis USAs ja Brandoni ülikoolis Kanadas. Ta on RICSi (Royal Institution of Chartered Surveyors) liige.