Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: Elamispindade arenduslaenude rekordiline käive

02.12.2014 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli elamispindade arendusprojektide laenude käive 2014 III kvartalis 25,3 miljonit eurot. Arenduslaenude käive on väga hüplik olles seotud konkreetsete projektide konkreetsete laenuotsustega. Siiski võime öelda, et tegemist on viimase viie aasta kõige suurema eluasemelaenude arendusprojektide laenude käibe näitajaga.

Arvata võib, et 2008.-2009. aasta jooksul vaevalt päris uusi arenduslaene anti. Pigem peegeldab statistika vanade arenduslaenude refinantseerimist. Nii võime öelda, et viimase kvartali elamispindade arenduslaenude rekordkäive kehtib isegi pikema ajaperioodi jooksul.

Arvestades, et Tallinna elamispindade arendusturul on uute projektide lisandumine olnud väga kiire, siis lähituleviku osas võiksime pigem oodata nii uute projektide turule tulemise kui laenukäibe kasvu tempode mõningast pidurdamist.

Uute pakkumiste arv on kasvanud oluliselt, kuid siiski veel murettekitavast pakkumiste arvu kasvust veel rääkima ei peaks. Siiski jääb uute korterite müügitempode kasv oluliselt pakkumise lisandumisest allapoole.

Lisaks peab kasvanud konkurentsi tingimustes uusarenduste juures silmas pidama, et Tallinna kui Eesti suurima ja kõige atraktiivsema arenduspiirkonna uute ja vanade korterite summaarne tehingute arv on nüüd juba kaks kvartalit järjest vähenenud. Kas on põhjust arvata, et kogu turu tehingute arvu languse keskkonnas on võimalik, et uute korterite tehingute arv jätkab siiski kasvamist ja uusi arendusprojekte peaks endises tempos pakkumisse juurde paiskama?

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Oktoobris jaemüügi kasv veidi kiirenes

01.12.2014 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui septembris kasvas jaemüük aastases võrdluses 5%, siis oktoobris jaemüügi kasv veidi kiirenes.

2014. aasta oktoobris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 418 miljonit eurot, seega jäi oktoobris kauplustesse 318 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta oktoobriga võrreldes 8%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid kasutatud kaupade kaupluses ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) oli jaemüük väiksem kui eelmise aasta oktoobris.

Enim suurenes oktoobris jaemüük tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, kus müük kasvas aastaga 14%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (13%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (13%).

Oktoobris pöördus taas tõusule jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), mis püsis aasta algusest languses. Nende kaupluste jaemüügi kasvule avaldasid osaliselt mõju eelmise aasta madal võrdlusbaas ning oktoobris toimunud soodusmüügikampaaniad.

Jaemüük toidukaupade kauplustes on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Oktoobris suurenes toidukaupade kaupluste jaemüük eelmise aasta oktoobriga võrreldes 5%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 6%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2014. aasta kümne kuuga (jaanuar–oktoober) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 507,5 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 82%. 2013. aasta oktoobriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 7%, eelmise kuuga võrreldes 4%.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Kadrioru piirkonna uute korterite turul napib pakkumisi

01.12.2014 Tõnu Toompark

On räägitud, et Kadrioru kui kõrgelt hinnatud elukeskkonna positsiooni võtab ära tuhast tõusev Kalamaja. Erinevalt Kalamajast ja paljudest teistest Tallinna piirkondadest ei näe me Kadrioru kandis massiivset uusarenduste pealetungi ja uute korteripakkumiste uputust. Viimaste kuude jooksul on piirkonda lisandunud ainult kaks uut arendusprojekti.

Kadrioru piirkond on elamispindade turul olnud ajast-aega kõrgelt hinnatud kant. Vaatamata uute korteriarenduste järjest lisanduvale pakkumisele kogu Tallinnas on Kadrioru müügipakkumiste arv hoopiski kokku tõmbunud.

Tallinna uute korterite pakkumiste arv on aasta algusega võrreldes pea kahekordistunud. Kokku pakuti novembri seisuga Tallinnas müügiks ligi 1800 uut korterit. Kadrioru piirkond käib teist jalga – seal on pakkumiste hulk aastatagusega võrreldes hoopiski langenud 130 pakkumiselt 81 pakkumisele ehk kolmandiku võrra.

Uute korterite keskmine pakkumishind on seejuures raasuke kerkinud kasvades aastataguselt 2600 eurolt nüüdseks 2700 €/m² tasemele. Viimaste kuude lõikes on uute korterite pakkumishinnad siiski muutumatuna püsinud.

Pakkumise vähenemine pidurdab müüki

Müügiks pakutavate korterite arvu vähenemine toob endaga paratamatult kaasa müügitempode ahenemise. Viimase poole aasta jooksul on Kadrioru piirkonnas müüdud keskmiselt 4-6 uut korterit kuus.

Uusi projekte lisandub Tallinna korteriturule pea igapäevaselt. Kadrioru piirkond on ses osas jäänud vaeslapse ossa. Piirkonda on viimaste kuude jooksul juurde tulnud vaid kaks Endorveri arendatavat projekti Raua 18 ja Raua 25, kus kahe hoone peal on kokku 17 korterit.

Raua 25 on eesti ajaloolise funkarhitektuuri ehe näide, mille on projekteerinud esimese vabariigi aegne tipp-arhitekt Anton Soans, kes on muuhulgas projekteerinud ka Pärnu Rannahoone ja Tallinna Kunstihoone. Raua 18 on unikaalse mujal Euroopas laialt levinud, kuid Tallinnas vähe esineva fachwerk-arhitektuuri esindaja.

Uusi mastaapseid ehk mitmekümne korteriga uusarenduste projekte täna Kadrioru piirkonda tulemas ei ole. See lubab arvata, et uute korterite ülepakkumist ja hindu survestavat valikuvõimaluse olulist laienemist me Kadriorus lähitulevikus ei näe.

Arco Vara: Looduskaunisse Kvissentali kerkivad uued eramajad

01.12.2014 Tõnu Toompark

Kui plaanid alustada oma uue kodu rajamisega järgmisel aastal, siis on just praegu õige aeg teha ettevalmistusi ja valida uue kodu asukoht. Üks suurepärane võimalus on Kvissentali elamurajoon, mis on kerkinud Tartu linna looduslikult kaunisse Emajõe-äärsesse keskkonda viimastel aastatel.

Kvissentali – see on luksuslikult planeeritud piirkond looduskaunis keskkonnas Emajõe kaldal. Lähedus Tartu kesklinnale, läbimõeldud infrastruktuuri lahendused ja arhitektuursed hoonestusreeglid loovad eelduse õdusa ja meeldiva elukeskkonna tekkeks. Seda vahetult jõe kaldal paiknevat elamurajooni kaunistab kõrghaljastus, korrastatud jõekallas ning spetsiaalselt disainitud tänava- ja puhkealad ning mänguväljakud lastele.

Kvissentali täna

Täna on Kvissentali elamurajoon kompaktne elukeskkond, mille valmimine on planeeritud kahe etapina. Praegu on võimalik soetada krunte kevad-suvel 2015 valmivas esimeses etapis. Varem valminud Kvissentali elurajoonist linna poole sirutuv elamuehitus tähendab kuni 89 uut eramut ja 38 ridaelamut. 34-hektarine planeeringuala, kuhu on kavandatud krundid nii lasteaiale, perearstikeskusele kui kodukauplusele, on vaid veerandi võrra väiksem kui Supilinn.

Tartu linna põhjapoolsel Emajõe vasakkaldal on müügis 29 elamukrunti. Elamukrundid on suured ja nende pindala jääb vahemikku 1240 – 2450 m². Krundid on hoonestamata. Kõik krundid varustatakse tsentraalsete kommunikatsioonide liitumispunktidega, kõik elurajooni sisesed tänavad asfalteeritakse. Valgustuseks kasutatakse modernse disainiga led-valgusteid. Piirkonna kõrghaljastuses annavad tooni männid ja pärnad. Puhkealad on varustatud pinkide, laste mänguväljakute ja muu vajalikuga.

Nõuded elamuehitusele antud piirkonnas

Üksikelamu suurim lubatud ehitusalune pindala on vahemikus 270-450 m². Üksikelamute puhul on sõltuvalt asukohast määratud hoone tüüp, arvestades kehtivas detailplaneeringus määratud miljöögruppide arhitektuurinõudeid. Ehitatav eramu võib olla kahekorruseline, kõrgusega kuni 11 m ning abihoone kõrgusega kuni 6 m. Teise korruse maht peab moodustama vähemalt 50% hoone ehitusalusest pindalast. Hoonete suurim lubatud arv krundil on kolm, sh üks elamu ja kaks abihoonet.

Kinnistute hinnatase Kvissentali piirkonnas

Elamukruntide hinnad jäävad vahemikku 39 700 – 117 660€. Müügihind sisaldab liitumisi elektri, vee, kanalisatsiooni, gaasi ning sidekaablitega. Valmis on ehitatud tänavavalgustus, tänavad on asfalteeritud ja teostatud on üldhaljastus.

Kvissentali ajaloost

Kvissentali piirkond on olnud aastasadu meelispaigaks väljasõitude nautijatele ja Emajõe kaldal jalutajatele – Emajõe hõng köidab tartlasi ja meelitab neid aina tagasi, et käia taas ammusest tuttavaid radu. Läbi aegade on see piirkond olnud ka üks Tartu üliõpilaste meelispaiku – seal korraldati üritusi, mis linnas olid keelatud. Emajõe luhal oli neli kõrtsi: Kvissentali, Jänese, Ranna ja Odium. Kvissentali kõrts oli nendest kõige populaarsem, sinna mindi isegi jalgsi.

Kvissentali sai sõita kalessiga ja sinna viisid ka jõelaevad. Peale II maailmasõda lõppes Emajõe kallastel toimunud seltsielu. Kvissentali kõrtsist sai 1970. aastal Tartu Ülikooli ühiselamu, kus elasid bioloogia ja geograafia tudengid. Legendaarne oli ühiselamu komandant, keda hüüti Kvissi vanakeseks.

See oli aeg, kui anti välja Kvissentali ajalehte “Üks Samm Edasi, Kaks Sammu Tagasi” ja loodi bänd nimega Rajacas. Üliõpilased lahkusid Kvissentalist kümmekond aastat tagasi.

Allikas: http://www.arcovara.ee/uudised/ettevotte-uudised/751/looduskaunisse-kvissentali-kerkivad-uued-eramajad-

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Ajaloorubriik: Kalamaja Võrgu tänava lugu

01.12.2014 Jaak Juske

Umbes 100 meetri pikkune Võrgu tänav Kalamaja asumis Kalarannas on saanud nime sealkandis asunud võrgupunumistöökodade järgi. Tänav saab alguse Kalasadama tänavast. Suur osa tänava kunagisest, valdavalt puumajadest koosnenud hoonestusest on hävinud. Tänava ääres asusid omal ajal kalatööstused.

Võrgu tänava paaritute aadressnumbritega majade lugu:

Võrgu 3 – 1935. aastal. Kunagises Tavi variku majas asub täna kohvik Moon.

Võrgu tänava paaris aadressnumbritega majade lugu:

Võrgu 6 – 19. sajandi lõpus Malahhovite kalatööstusele kuulnud telliskivihoone.
Võrgu 8 – hoone hävinud, alles vaid üksikud müürid.
Võrgu 10 – 1860. aastal ehitatud puumaja asemele kerkis 2002. aastal elamu-ärihoone.

Võrgu 6 hoone. Vaade Kalaranna tänava poolt.

Vaade Võrgu tänavale enne 19. sajandist pärit hoonete lammutamist.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Neli ministeeriumi saavad kaasaegse ühishoone 2017. aastal

30.11.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis nelja ministeeriumi ühishoone rajamiseks ehitustööde kontsessiooni lepingu osaühinguga 2Torni, kes rajab riigiasutustele kaasaegse, energiasäästliku ja optimeeritud pinnakasutusega büroohoone. Ühishoone võimaldab riigil era- ja avaliku sektori koostöös kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 7 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ühishoone ehitatakse Tallinnasse, Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 kinnistule aastatel 2015-2017.

Hoone projekteerimis-ehitushankele laekus tähtajaks kuus konkurentsivõimelist ja tingimustele vastanud taotlust. Leping sõlmiti soodsaima pakkumise esitanud OÜga 2Torni, mis on seotud OÜ Fund Ehitusega.

RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit tunneb heameelt selle üle, et olulist hoonet hakkab rajama suurte kogemustega usaldusväärne partner. „Fund Ehitusega koostöös on varasemalt valminud politsei ja pääste ühishooned Kuressaares ja Narvas ning Jõhvi kohtuhoone. Samuti on Fund Ehitus Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitustööde peatöövõtja,“ lisas Saarniit.

Hoone arendaja ehitab maja valmis ja annab selle kahekümneks aastaks rendile.

Riigi kinnisvarastrateegia võtmesõna on säästlikkus ja pinna optimeerimine, selle edukad näited on Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti uutele pindadele üleviimine. Nelja ministeeriumi koondamine ühte kaasaegse töökeskkonnaga ning energiatõhusasse hoonekompleksi aitab riigil tulevikus hoida kokku hoonete ülalpidamiskuludelt.

Praegu ministeeriumite kasutuses olev ligi 20 000 ruutmeetrit ebaefektiivselt kasutatud ja kõrge energiatarbega büroopind väheneb 16 000 ruutmeetrini. Energiatarve väheneb enam kui 40% võrra 120 kWh/m² aastas, mis on kooskõlas ka Euroopa energiatõhususe eesmärkidega. Kõiki üldotstarbelisi ruume, näiteks nagu konverentsisaal, arvutiklass, pressikonverentside ja nõupidamiste ruumid, hakkavad ministeeriumid jagama ning kordamööda kasutama. Sellega kaob ära vajadus igal ministeeriumil omada eraldi ruume.

Ehitustööde ajaks kolib Rahandusministeerium asenduspinnale Endla 13 ja Lõkke 5/3a hoonesse.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus toimub 27-01-2015

30.11.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 27/01/2015 “Üürikoolitus“. Koolitust viivad läbi Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolitus annab osalejale põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, loengut ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Osalejad saavad praktilise abivahendi üüriäri äriplaani koostamiseks ning ülevaate üüriäri majanduslikust taustast ja tasuvusest.

Koolitusele on oodatud kõik maaklerid, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada ning eraisikud ja väikeinvestorid, kes annavad eluruume üürile.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on mh käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid. Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 27/01/2015 kell 13:00-18:00 (6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Majandususaldus Eestis tõusis

29.11.2014 Konjunktuuriinstituut

Euroopa Komisjoni poolt 27. novembril avaldatud andmetel on Euroopa Liidu majandususaldusindeks* novembris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 104.1, mis on 0.1 punkti madalam kui oktoobris.

Euroalal on majandususalduse indeks 100.8 ja tõusis kuuga 0.1 punkti.

Euroopa suurriikidest on majandususaldus kõrgem Suurbritannias (113.3) ja Hispaanias (104,2). Majandususaldus on madalam Luksemburgis (90.1), Soomes (93.1) ja Itaalias (95.9).

Eesti majandususaldusindeks on novembris 102.8 punkti, mis on 1.2 punkti parem kui oktoobris. Eestis paranes nii ärisektori kui ka tarbijate kindlustunne.

Eestile olulistest ekspordimaadest on majandususaldus kõrgem Rootsis 107.6 (langus kuuga 0.4 punkti), Leedus 105.2 (tõus kuuga 0.6 punkti) ja Lätis 104.2 (tõus kuuga 1.3 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalamal tasemel (93.1), kuid tõusis viimase kuuga 0.1 punkti.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990–2014). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

KV.EE: Harjumaa maade pakkumishinnad on aastaga kasvanud 5%

29.11.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti oktoobris Harjumaal müügiks 2723 maatükki. Maade müügipakkumiste arv kasvas aastaga 3%. Maade müügipakkumise keskmine hind kerkis samal ajal 5%. Selle juures on maade turu suurimas omavalitsuses ehk Tallinna linnas maade müügipakkumiste arv kahanenud 3%. Selle juures on Tallinna maade pakkumishinnad kerkinud 8%.

Maade ostu-müügiturg on kiirelt kerkinud korterituru toel kogunud hoogu. Kallinenud korterid on andnud järjest enamatele inimestele võimaluse müüa korter ja selle asemel ehitada maja.

Maade ostu-müügituru arengud on siiski olnud märksa tagasihoidlikumad, kui korteriturul – suurest tehingute arvu tõusust või märgatavast hinnatõusust me siin rääkida ei saa.

Nüüdseks on korteritehingute arv juba teist kvartalit järjest pöördunud langusesse. See tihendab konkurentsi müüjate vahel ja võtab võimaluse korter hiigelkasumiga maha müüa.

Nii on alust arvata, et suundumine korterist oma ehitatud majja jääb vähemalt mingil määral vähemaks, sest vana korteri realiseerimine on muutunud keerukamas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	10/2013	10/2014	Muutus, %	10/2013	10/2014	Muutus, %
Harjumaa	2 653	2 723	3%	51	54	5%
Harku vald	443	450	2%	21	23	11%
Jõelähtme vald	129	180	40%	23	16	-30%
Keila	37	40	8%	51	40	-22%
Keila vald	128	145	13%	18	19	5%
Kernu vald	39	31	-21%		6	NA
Kiili vald	57	57	0%	16	18	11%
Kose vald	34	69	103%	11	8	-23%
Kuusalu vald	43	109	153%	8		NA
Maardu	113	107	-5%	32	36	13%
Padise vald	34	36	6%	2	2	25%
Paldiski	62	88	42%	15	17	13%
Raasiku vald	65	48	-26%	14	9	-35%
Rae vald	290	328	13%	59	54	-7%
Saku vald	121	156	29%	13	18	39%
Saue	22	19	-14%	34	40	18%
Saue vald	177	150	-15%	21	27	24%
Tallinn	549	534	-3%	125	136	8%
Viimsi vald	254	176	-31%	51	51	0%

Eesti	4 680	4 866	4%	37	39	7%
Harjumaa	2 653	2 723	3%	51	54	5%
Narva	33	33	0%	41	36	-12%
Pärnu	112	127	13%	79	89	13%
Tartu	104	199	91%	35	39	12%

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KredEx avab alates 18. detsembrist toetuse taotluste vastuvõtu väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks

28.11.2014 Tõnu Toompark

KredEx avab alates neljapäevast, 18. detsembrist toetuse taotluste vastuvõtu väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks. Varem esitatud või varasema postikuupäevaga taotlusi vastu ei võeta.

Taotlusi võetakse vastu kuni riigieelarvest eraldatud vahendeid jätkub. Toetusteks on planeeritud eraldada kokku 5 miljonit eurot.

Taotlusvorm koos lisadokumentidega esitatakse KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile eramaja@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana.

Paberkandjal esitatud taotlus peab laekuma suletud ümbrikus, saadetuna tähitud kirjana aadressil SA KredEx, Hobujaama 4, 10151 Tallinn. Ümbrikul peab olema taotleja täisnimi, aadress ja märge “Väikeelamute toetus”.

Taotluse postitamise või e-kirja saatmise kuupäev ei tohi olla varasem kui vooru avamise tähtpäev.

III kvartalis ehitusmahud vähenesid

28.11.2014 Statistikaamet

Ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 8% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest.

III kvartalis ehitati omal jõul 640 miljoni euro eest, sellest hooneid 369 miljoni ja rajatisi 271 miljoni euro eest. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes vähenes hoonete ehitamine 3% ja rajatiste ehitamine 14%.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Tänavu III kvartalis pöördus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes langusele ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde maht. Samas hoonete uusehitus jätkab tõusutrendil.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes ligi viiendiku, mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2014. aasta III kvartalis 7%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aasta III kvartalis kasutusse 432 uut eluruumi, mida on sama palju kui aasta varem samal ajal. Rohkem kui pool valminud eluruumidest asus ühe-, kahepere- või ridaelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinna lähiümbruse valdades.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2014. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 945 eluruumi ehitamiseks – ligi kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 181 mitteelamut kasuliku pinnaga 181 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut põllumajandus-, lao- ja tööstushoonepinda. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli suurem nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

SEB: Oma kodu ostmine

28.11.2014 Tõnu Toompark

Ilmselt on oma kodu soetamine paljude jaoks suurim unistus, kuid see on ka väga tähtis otsus, mida ei ole mõistlik kiirustades teha. Eluaseme ostmine on korralik väljaminek ning tihtipeale pole võimalik nii palju rahatagavara koguda.

Just seetõttu soovivad paljud inimesed võtta kodulaenu ning võib öelda, et niisugune laen on tõenäoliselt suurim, mida eraisikul võiks tarvis minna.

Igakuine laenumakse – piisavalt suur, võimalikult väike

Oma kodust unistamine on loomulik ja selle täitmine pakub tõelist rahulolu, kuid alati on esmajoones tähtis hinnata oma võimaluste piire. Kõigepealt tuleb analüüsida, milline igakuine laenumakse on teile jõukohane, ilma et see mõjutaks teie rahalist kindlustunnet. Kindlasti arvutage välja, kas on võimalik, et kõik igakuised finantskohustused jäävad alla 30–40% kogu pere sissetulekust. Laenumaksete määr sõltub ka sissetuleku suurusest ja pereliikmete arvust.

Omafinantseering tuleb ise leida

Teine asi, mida tuleb juba varakult teada, on see, et eluaseme ostu jaoks soovitud laenu omafinantseeringu suurus on reeglina vähemalt 10-20% soovitud laenusummast. Niisiis peab arvatavasti enne kodu ostmist tegema ka eeltööd.

Parim viis omafinantseeringu kogumiseks on kanda regulaarselt kindel osa oma sissetulekust näiteks kogumishoiusele. Sedaviisi saate ennast päriselt sidumata oma kohustuste täitmist n-ö harjutada ja tajute paremini, kuidas mingi summa kõrvalepanek teie eelarvele ning elule üldiselt mõjub.

Omafinantseeringu asemel on võimalik kasutada ka lisatagatist, kuid see eeldab, et teil on muud kinnisvara, mida oleks võimalik tagatiseks seada, või on teie lähedastel võimalik anda oma eluase või suvekodu teie laenule lisatagatiseks. Infot selle kohta, milline lisatagatis on sobiv, saate erakliendihaldurilt.

Arvestama peab mitmesuguseid kulusid

Oma kodu ostmisega on seotud palju kulusid: kindlustus, hindamiskulud, lepingutasud jne. Kõikide nende kohta on mõistlik enne otsuse tegemist koguda informatsiooni ning seda ka arvesse võtta, siis ei ole need väljaminekud teie jaoks ebameeldivaks ning ootamatuks üllatuseks.

Uue kodu soetamisega seotud kulud ei ole aga enamasti ainsad, seega on kasulik analüüsida, kas leidub ka kaudseid kulusid. Uurige kindlasti põhjalikult oma potentsiaalse eluaseme kvaliteeti – remondivajalikkust, soojapidavust, olmekulusid. Pange tähele, millised on tulevased väljaminekud näiteks transpordile – bussiliikluse olemasolu, igapäevane bensiinikulu jne. Detaile on palju, kuid nende arvestamine annab teile selgema pildi sellest, mida soovite ja millised on teie võimalused.

Kodu ostetakse tõenäoliselt terveks eluks, mitte üheks päevaks, seega on loomulik, et enne otsuse tegemist tuleb läbi kaaluda enda ja pere vajadused praegu kui tulevikus. Analüüsige, millised on teie soovid ning võimalused ja leidke unistuste kodu endale jõukohase hinnaga. Kui soovite saada koduomanikuks, siis on kasulik juba täna tulevikku vaadata.

Enne kodu soetamist külastage kindlasti ka laenunõustajat, kes annab teile sobivaima otsuse tegemiseks personaalseid nõuandeid.

Kati Aasov
vabakutseline ajakirjanik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB: Majandus kasvab taas

27.11.2014 Ruta Arumäe

Viimase nädala jooksul avaldatud makronäitajad on olnud peaaegu eranditult positiivse hõnguga. Eksport kasvas septembris tervelt 7%, turistide arv samal ajal 4% ning hinnang kolmanda kvartali majanduskasvu kohta oli 2,1% (kvartaliga 0,2%). Kolmandas kvartalis näitasid paranevat majanduskasvu ka eurotsooni suurriigid Saksamaa (0,1% kvartaliga) ja Prantsusmaa (0,3% kvartaliga), võrreldes teise kvartali stagnatsiooniga. Seega on ka välisnõudlus veidi paranenud, kuigi endiselt kidur.

Ning ekspordil on ka tõepoolest hakanud paremini minema. Juba teises kvartalis eksport enam ei langenud, nagu see oli ligi aasta jagu sinnamaani teinud. Eksport oli üks kahest peamisest majanduskasvu panustanud tegurist kolmandas kvartalis. Paranenud eksport võimaldas töötleval tööstusel tõusta peamiseks majandusveduriks, seda vaatamata sellele, et ka jaekaubandus jätkuvalt stabiilne ja tugev oli ning samuti ühe kasvumootorina jätkuvalt edasi toimib.

Kuna majanduskasv kolmandas kvartalis (2,1%) oli veidi aeglasem kui teises (2,4%), pidid investeeringud olema jätkuvalt väga nõrgad ning arvatavasti langesid. Sellele viitab ka ehitussektori lisandväärtuse langus, mis oli toodud välja kui ühe suurema kahanejana SKPs lisaks haldus- ja abitegevustele ja kutse-, teadus- ja tehnikaaladele.

Veidi vastuolulisema pildi annab sama aja kohta avaldatud tööturu statistika, mis väidab, et ehitussektoris tööhõive jätkuvalt suurenes ning töötlevas tööstuses hõive vähenes. Seega pole suund nendes sektorites siiani veel lõplikult selgunud.

Hõive tervikuna kolmandas kvartalis suurenes, umbes sama palju kui see kahes eelnevas kvartalis vähenes. Kõige enam suurenes hõive majutuse tegevusalal ning kõige enam vähenes haldus- ja abitegevuste valdkonnas.

Samal ajal hõive suurenemisega oli ka tööpuuduse määr kolmandas kvartalis (7,5%) suurem kui kvartal tagasi (7%), seda suurenenud aktiivsuse tõttu tööturul. Nii et taas on tööhõive ja töötuse määr liikunud ühes suunas ning seekord teises suunas kui varasemas kvartalites.

Tööturg reageerib reeglina hiljem kui majanduses toimuvad muutused. Kui juba tööturul on positiivsed arengud, siis peaks ka majanduse väljavaade olema paranenud. Mõneti on tööturul signaalid positiivsemad kui oodatud, kuid võivad osutuda ka lühiajaliseks statistiliseks kõikumiseks. Esialgu ootaks lähitulevikuks tööturul stabiilsuse säilimist.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

27.11.2014 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 422 067 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG5 29.11.2014“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG5) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 29.11.2016 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev).

Kõik vahetusvõlakirjade PKG5 omanikud nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga muuta vahetusvõlakirjade lunastuspäeva.

AS Pro Kapital Grupp on 27.11.2014 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG5 lunastuspäeva muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 1 181 787,6 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnistu soetamismaksumus võib tekkida alles võõrandamise ajal

27.11.2014 Taivo Ruus

Harva juhtub, et Riigikohtu lahend mõjutab su elu täiesti täpselt sel hetkel, kui seda kõige rohkem vajad. Minuga igatahes juhtus see 11.11.2014.

Nimelt võõrandasin eelmisel aastal ühe kinnistu enam-vähem sama hinnaga, millega ma ta 2006 a ostsin. Siiski helistas mulle MTA töötaja 11.11.2014 ja küsis, et miks ma pole seda tehingut oma 2013.a tuludeklaratsioonis kajastanud? Selgitasin, et tegemist ei olnud tulu toonud tehinguga ja seepärast ei kajastanudki. Muidugi palus MTA mul esitada kõik võõrandamisega seotud dokumendid. Esitasin need.

Hüpoteegiga koormatud kinnistu ost

Asjaolud olid võrdlemisi lihtsad, kuid maksu tuvastamine enne 11.11.2014 Riigikohtu lahendit keeruline. Nimelt sõlmisin 2006 võlaõigusliku lepingu erastamise eest tasumise tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu ostuks. Leppisime kokku, et saadavast rahast kustutab müüja aasta jooksul erastamisvõla ja asjaõiguslepingusse läheme juba ilma võla ja hüpoteegita. Kahjuks müüja seda kohustust ei täitnud. 2007 sõlmitud asjaõiguslepingus leppisime uuesti kokku võla tasumises, nüüd aga ainult 3 kuu jooksul ja selle kohustuse täitmata jätmisel minu õiguses tasuda seejärel võlg ise ning nõuda võlgnikult viivist. See kohustus jäi võlgnikul samuti täitmata, kuid ka mina võlgniku kohustust kustutama ei tormanud.

Kolmanda isiku võla tasumine

Alates 2010.a sain maavalitsuselt perioodiliselt teateid tasumata erastamisvõlast ja vihjest, et võlg võidakse sisse nõuda hüpoteegi realiseerimise teel. Seepärast püüdsin ise saada võlgnikuga ühendust, et sundida ta siiski võlga kustutama, kuid see ei õnnestunud mul. Peale paari aastat kestnud müügiprotsessi õnnestus mul leida kinnistule ostja, kes nõustus tasuma ca 1000 eurot rohkem, kui olin ise 2006. a tasunud. Et ostja soovis kinnistut ilma võlata, leppisime kokku, et müügihinnast kannab notar erastamisvõla kustutamiseks 1300 eurot otse maavalitsusele. Minu reaalne tulem selle kinnistu ostust ja müügist koos kaasnenud tehingukuludega oli selle tagajärjel ca – 400 eurot.

Hästi ajastatud Riigikohtu lahend

Edastasin MTA-le palutud lepingud. Olles nendega tutvunud teatas mulle ametnik, et kuna minu müügitehingus oli müügihind suurem kui 2006.a ostutehingus, tuleb tulumaksu siiski maksta. Täpselt samal päeval laekus aga mu postkasti Riigikohtu 11.11.2014 otsus nr 3-3-1-63-14, milles käsitletakse just sarnast teemat võrdlemisi üksikasjalikult. Selle lahendi p 13 sedastatakse, et kuna TuMS § 36 lg 1 kohaselt lähtutakse tulude ja mahaarvamiste arvestamisel kassapõhisest printsiibist, siis ei ole välistatud, et vara võõrandamisest saadud kasu ja vara omandamiseks kantud kulud tekivad üheaegselt. Otsuse p 14 märgitakse, et soetamismaksumuse hulka saab lugeda ka kolmanda isiku kohustuse täitmiseks reaalselt võlakohustuste katteks tasutud summasid, misjärel on oluline vaadata, kas tasujal tekkis kolmanda isiku vastu tagasinõudeõigus.

Võtmetähtsusega ongi selle lahendi p 17, kus kohus sedastab, et kui kaebajal tekkis tagasinõudeõigus, siis ei suurenda kaebaja poolt täidetud võlakohustused kinnistu soetamismaksumust. Kui tagasinõudeõigust ei tekkinud, kaebaja loobus nõude realiseerimisest, tagasinõudeõigus aegus või kui objektiivsed asjaolud viitavad sellele, et tagasinõudeõiguse realiseerimine oli ilmselgelt võimatu (nt puudus võlgnikul vara nõude täitmiseks), siis tuleb kaebaja poolt täidetud võlakohustuste võrra suurendada kinnistu soetamismaksumust ning sama summa tuleb maksustada võlgniku tuluna kui kasu vara võõrandamisest.

E-kirja teel antavast selgitusest piisab

Selgitasin MTA-le lühikese e-kirja ja viitega äsja saabunud Riigikohtu lahendile, et alates 2006.a ei ole minule kinnistu müünud isik suutnud endale võetud lepingulisi kohustusi täita, samuti on tal pidevalt maksuvõlg ja tema suhtes on tehtud ja ametlikes teadaannetes avaldatud negatiivseid kohtulahendeid. Seepärast on minu arvates kinnistu müügist erastamisvõla katteks tasutud 1300 eurot käsitletav kinnistu soetamismaksumusena ning tulu mul tekkinud siiski pole.

Olles mu e-kirja ja kohtulahendiga tutvunud teatas MTA mulle järgmisel päeval, et kõik ongi õige ja 2013.a tulumaksu deklaratsiooni ma korrigeerima ei pea.

Taivo Ruus
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.