Töötuse määr oli 2014. aastal 7,4% ja tööhõive määr 63%, teatab Statistikaamet. Tööpuudus on vähenenud ning tööhõive kasvanud alates 2011. aastast, kuid nii hõive kasv kui ka töötuse langustrend on aasta-aastalt aeglustunud.
2014. aastal oli aastakeskmine töötute arv 50 000, varasema aastaga võrreldes oli töötuid 9000 võrra vähem. 2014. aasta keskmine töötuse määr (7,4%) oli 1,2 protsendipunkti võrra madalam kui 2013. aastal (8,6%). Võrreldes kümnendi kõrgeima töötuse määraga 2010. aastal (16,7%) on tööpuudus kahanenud üle kahe korra. 2014. aasta näitaja põhjal kuulub Eesti pigem Euroopa Liidu madalama tööpuudusega riikide hulka.
Tööpuuduse vähenemine jätkus ka 2014. aasta lõpus. IV kvartalis oli töötuse määr 6,3% ning töötute hinnanguline koguarv 43 000 (mis on võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga vastavalt 2,4 protsendipunkti ja 16 000 võrra vähem).
Pikaajalisi (aasta või kauem tööd otsinud) töötuid oli 2014. aastal hinnanguliselt 23 000, sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid 12 000. Võrreldes varasema aastaga vähenes pikaajaliste töötute arv 14% (sh kaks aastat või kauem tööd otsinute arv langes 25%) ja lühiajaliste (vähem kui aasta tööd otsinud) töötute arv 17%. Pikaajalise töötuse määr oli 2014. aastal 3,3%.
Noorte (15–24-aastaste) töötuse määr oli 2014. aastal 15,0% (2013. aastal 18,7%). Kuigi noorte tööpuudus vähenes mullu teiste vanuserühmadega võrreldes kiiremini, jäi see siiski üldisest töötuse määrast kaks korda kõrgemaks. Tööpuuduse vähenemist noorte seas soodustab muuhulgas noorte arvu kahanemine (kümne aastaga on selle vanuserühma arvukus kahanenud enam kui veerandi võrra). Hinnanguliselt oli töötuid noori 2014. aastal 8000. 15–24-aastaste töötuse määra arvestatakse osatähtsusena vaid tööalaselt aktiivsetest noortest, kes on juba tööelu alustanud, st on hõivatud või töötud. Enamik noori selles eas siiski alles õpib ning nad ei ole veel tööalaselt aktiivsed. Seetõttu oli töötute osatähtsus kõikide noorte seas vaid 5,7%.
Tööturg liigub struktuursete muutuste suunas, kus kahaneb nooremate ning kasvab vanemaealiste töötegijate arv. Viimase kümne aastaga (2004–2014) kasvas vanemaealiste (50–74) töötajate arv 39 000 võrra, samas kui nii noorte (15–24) kui ka keskmises tööeas (25–49) töötajate arv kahanes mõlemal puhul 8000 võrra.
15–74-aastaste tööhõive määr oli 2014. aastal 63,0%. Seega lähenes tööhõive määr buumiaegsele tasemele. Võrreldes varasema aastaga kasvas hõivemäär 0,9 protsendipunkti võrra. IV kvartalis oli tööhõive määr aastakeskmisest kõrgem (63,6%), ületades 2013. aasta IV kvartali näitajat kahe protsendipunkti võrra. Lisaks majanduskasvule soodustas hõivemäära kasvu ka rahvaarvu kahanemine, rahvastiku vanuserühmade ebaühtlane suurus, pensioniea järk-järguline tõus ja mitmed muud tegurid.
Kui rahvaarv väheneb, siis konkureerib samale hulgale töökohtadele vähem inimesi, seega soodustab see töötuse kahanemist ning hõivemäära kasvu. Aastakeskmine tööga hõivatute arv kasvas kahaneva rahvastiku tingimustes varasema aastaga võrreldes tagasihoidlikult (3500 võrra), hinnanguline tööga hõivatute arv oli 2014. aastal 625 000. Et viimase majandusbuumi ajaga võrreldes on rahvaarv pidevalt kahanenud, siis tööga hõivatute arv oli 2014. aastal võrreldes tööturu tippajaga 2007. aastal 5% ehk 33 000 inimese võrra väiksem.
Tööhõive muutust mõjutasid 2014. aastal enim hõivatute arvu suurenemine info ja side ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel, jaekaubanduses, tervishoius ning veonduses ja laonduses (posti- ja kullerteenused), kuid ka hõivatute arvu langus põllumajanduses, töötlevas tööstuses ning finants- ja kindlustustegevuses.
20–64-aastaste tööhõive määr, mis on strateegia „Euroopa 2020“ üks mõõdikutest, oli 2014. aastal 74%. Pärast majanduskriisi on hõivemäär aasta-aastalt liikunud lähemale Eestile strateegias seatud sihttasemele – 76%.
Tööturul mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aastal 15–74-aastaste hulgas 32% (317 000), mis on 3000 vähem kui aasta varem. 15–74-aastaste tööturul mitteaktiivsete arv vähenes enim õppijate ning pensionäride arvu vähenemise tõttu. Kasvas terviseprobleemide tõttu tööturult eemalejäänute arv. Tööotsingutes heitunud isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida, oli 2014. aastal hinnanguliselt 6000 (IV kvartalis kasvas nende arv 7000-ni).
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on aasta või kauem tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
Alates 2015. aasta I kvartalist ei avalda Statistikaamet enam tööjõu-uuringu tulemusi tegevus- ja ametialade kohta kvartali kaupa, vaid avaldab need korra aastas aasta kokkuvõttena. Kvartaalsed tööhõiveandmed tegevusalade kohta on ka edaspidi kättesaadavad Statistikaameti avaldatavas ettevõtlusstatistikas, vabade ja hõivatud ametikohtade ning rahvamajanduse arvepidamise statistikas.
2014. aasta Eesti parima restorani NOA ja esikümnesse jõudnud OKO omanikud restaureerivad Pirital legendaarse kohviku Tuljak hoone ning avavad seal suvel peo- ja konverentsikeskuse ning enam kui 100-kohalise suvekohviku.
Portaali KV.EE
Eelnevas parkimistrahve puudutavas artiklis tõin välja, et parkla omanikul on parkimistasu maksma kohustatud isikut äärmiselt keeruline kindlaks teha ja sellest lähtuvalt on ka leppetrahvi välja nõudmine kohustatud isikult raskendatud. Praktikas on paljud eraparklad lahendanud antud probleemi sellega, et on võlgnevusega sõiduki lihtsalt parklast teisaldanud ja keeldunud sõidukit tagastamast enne, kui sõiduki omanik on parkmistrahvid (sageli koos lisatasudega) tasunud. Autori arvates on selline sõiduki teisaldamine ebaseaduslik ja põhjendamatu.
Arco Vara AS-i 100%-line tütarettevõte Bulgaarias Arco Manastirski EOOD sõlmis 11.02.2014 ehituslepingu Manastirski Livadi viimase, III etapi (nimetatud ka blokk D) ehituseks. Bloki D arendustoodeteks on 7 äripinda, 80 korterit ja 53 maa-alust garaažikohta. Ehituse maapealne müüdav pind (GSA) on ca 6 800 m2. Maa-alune osa on varasemalt osaliselt valmis ehitatud. Samuti ehitatakse valmis bloki D esine juurdepääsutänav.
Ettevõtete võime oma tegevust rahastada on endiselt suhteliselt hea. Seda toetavad varem kogutud puhvrid, suhteliselt hea ligipääs pangalaenudele ja baasintressimäärade väga madal tase. Vähenenud kasumite tõttu ettevõtete rahastamisolukord möödunud aastal siiski mõnevõrra halvenes. Väiksemad ettevõtted on mõneti keerulisemas olukorras, kuna nende rahastamisvõimalused on piiratumad ja laenu hind üldjuhul kallim kui suurettevõtetel.
Tallinna elamispindade turu suuremad tõusud on tänaseks selja taha jäänud. Alanud 2015. aastalt võib oodata stabiilset või pisut vähenevat elamispindade tehingute arvu ja survet hindadele. Uute korterite turg on kasvava pakkumise valguses aktiivne, kuid siingi tuleb tegemist teha hinnasurvega, teeb prognoose kinnisvarabüroo RE/MAX Central kinnisvaramaakler Elar Toomsalu.
Merko Ehituse müügitulu oli 2014. aasta neljandas kvartalis 70,1 miljonit ning aasta kokkuvõttes 252,3 miljonit eurot. Ettevõtte puhaskasum kasvas neljandas kvartalis 96% 4,8 miljoni ning aasta kokkuvõttes 19% 12,4 miljoni euroni. AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendiks 0,41 eurot ühe aktsia kohta ning aktsiakapitali vähendamiseks 0,23 eurot ühe aktsia kohta.
Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas korterite ja majade vahendamist suurepärase kliima poolest tuntud Lõuna-Hispaaniasse. Soodne hinnatase ja sõbralik igapäevaelu on sinna meelitamas aina enam eestlasi.
Sel sügisel avatavas Viimsi Keskuses seavad end sisse uued söögikohad, mille hulgas on pererestoran BabyBack Ribs & BBQ, kiirtoidukoht Hesburger ning mitmeid teisi. Lisaks maitsvale toidule saab keskuses nautida ka erinevaid meelelahutusvõimalusi.
