Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2014 ja detsember 2014
(protsenti)
Tegevusala	2014. aasta võrreldes 2013. aastaga	Detsember 2014
muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	2,0	-1,2	10,4	7,7
Energeetika	-5,9	-3,1	17,9	16,1
Mäetööstus	-5,5	9,0	2,4	0,2
Töötlev tööstus	3,7	-1,4	9,6	6,7
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	7,4	-11,9	30,6	26,9
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	7,9	3,9	12,8	10,3
toiduainete tootmine	4,2	-0,2	4,3	2,7
metalltoodete tootmine	2,5	-7,5	15,2	11,4
elektriseadmete tootmine	0,8	5,0	28,0	23,4
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-7,1	-3,6	5,3	2,0
mööblitootmine	-3,8	-1,5	-4,5	-7,8
mootorsõidukite tootmine	2,2	4,4	7,9	5,1
ehitusmaterjali tootmine	-1,0	-0,7	-1,3	-3,8
masinate ja seadmete tootmine	5,8	-6,2	6,5	2,9
kütteõlide tootmine	8,0	-5,6	-7,1	-7,1

Linnahall saab naabriks silmapaistva ärihoone Explorer

30.01.2015 Tõnu Toompark

Tallinna Linnahalli lähedale kerkib aasta lõpuks Baltimaade üks modernsemaid ärihooneid nimega Explorer, millesse on põimitud kaasaegne arhitektuur ja ökonoomseimad tehnoloogilised lahendused.

Ärimaja arendaja Capital Mill OÜ esitles Kai ja Sadama tänava ning Mere puiestee vahelisel alal valmivat hoonet eile praegustele ja tulevastele partneritele, esitledes ka selle nime – Explorer.

Capital Milli tegevjuhi Igor Möldri sõnul kuulub Explorer aasta tagasi samuti sadamapiirkonnas valminud Navigatori ärihoonega ühte tervikpilti, mille kaugem vaade on kujundada Tallinna mereaken innovaatiliseks, hinnatud ja kõrgete kvaliteedinõuete järgi ehitatud piirkonnaks.

“Me ei ehita üksikuid hooneid, me ehitame visiooni, tervikpilti,” ütles Mölder. “Me näeme sadamaala kvaliteetse elu- ja töökeskkonnana, kus lennukad ja maailma muutvad ideed saavad sündida keskkonnasõbralikes, turvalistes ja nägusates tingimustes.”

Ärihoone Explorer on kavandatud ja ehitatakse nii, et sellele väljastataks maailmas kõrgelt hinnatud LEED Gold sertifikaat. See kinnitab hoone keskkonnasäästlikku ehitamist, kasutamist ning inimesele maksimaalselt loomuliku ja õdusa sisekeskkonna olemasolu. Capital Milli uusarenduste juhi Marko Uueda sõnul saab uus ärihoone kõrguma oma nime väärilisena.

“Exploreri kuuel korrusel on büroopinda kokku umbes 5000 ruutmeetrit, mille privaatne ja hubane sisekeskkond soodustab kõrgemat töövõimet ja tulemuslikkust,” lausus Uueda. “Lisaks sisemisele ilule on hoone päevasel ajal pilkupüüdev oma fassaadide erisuunaliste päikese ja kuumuse eest kaitsvate päikesesirmidega ning pimedas LED-valgustuse mõjul ellu ärkavate fassaadidega.”

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Avapauk taasiseseisvumisaja esimesele korterelamute arendusele Sakus

30.01.2015 Tõnu Toompark

31. jaanuaril kell 14 avab Saku vald pidulikult Uusmäe korterelamupiirkonna taristu ja asetab nurgakivi Uusmäe esimesele korterelamule. Uusmäe korterelamud on esimesed uued korterid Saku alevikus kogu taasiseseisvumisaja jooksul.

„Saku vald kasvab ja areneb, mistõttu vajadus uute korterite järele on väga suur, kuna Sakus puuduvad tänastele nõudmistele nii ehituskvaliteedi kui energiasäästlikkuse osas vastavad korterelamud,“ ütles Saku vallavanem Tiit Vahenõmm ja tunnustas arendajat korrektse asjaajamise eest. „Uusmäe korterelamupiirkonna näol on tegemist eeskujuliku projektiga, kus vajaminev taristu on paigas juba enne majade valmimist. Kuigi korterelamute ehitus on alles algusjärgus, on arendaja ehitanud välja juba kogu kaasneva taristu, mis avatakse eeloleval laupäeval.“

31. jaanuaril kell 14 algaval pidulikul avaüritusel tutvustatakse kõikidele huvilistele Uusmäe arendust, pakutakse segumasinast kuuma suppi ning esineb Uku Suviste.

Saku Korterid OÜ esindajate Reimo Metskülli ja Peeter Oja sõnul on Saku valla näol tegemist professionaalse ja nõudliku partneriga, kellega koostöö sujub ladusalt, kuid kes ei tee sealjuures järeleandmisi enda elanikele parimate elutingimuste nõudmisel. „Koostöö tulemusel valmib Saku uutele ja praegustele elanikele kaasaegne ja mugav elukeskkond ning projekt annab loodetavasti julgust ka järgnevateks uuselamute arendusteks vallas,“ sõnas Metsküll.

Saku on rohkem kui 9000 elanikuga vald, mille keskuseks on Saku alevik. Soodne asukoht ja peresõbralik elukeskkond on teinud Saku vallast soositud elupaiga, kus uued korterelamud on ammu oodatud.

Saku Korterid OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kelle arendamisel valmib Saku alevikus Uusmäe elamukvartalis neli kortermaja kokku 95 korteriga. Elamukvartali arhitektid on Ott Kadarik ja Mihkel Tüür (OÜ Kadarik Tüür Arhitektid). Taristu ja esimese etapi peatöövõtja on Bauest OÜ. Uusmäe elamukvartali korterite müügi koordineerimisega tegeleb Saku Korterid OÜ koostöös Ober- Haus Kinnisvaraga.

Tallinnas algatati mullu 141 detailplaneeringut

30.01.2015 Tallinn.ee

Eelmisel aastal algatati Tallinnas 141 detailplaneeringut, linnavalitsus võttis vastu 54 detailplaneeringut ning kehtestati 61 detailplaneeringut.

Algatamisi oli enim Kesklinna ja Nõmme linnaosades, vastavalt 30 ja 28 detailplaneeringut. Kehtestamiste osas oli esikohal Nõmme, kus kehtestati 15 detailplaneeringut, järgnes Kesklinn 13 kehtestatud detailplaneeringuga, Haaberstis kehtestati 10 ning Põhja-Tallinnas 9 detailplaneeringut.

Detailplaneeringu kehtestab kas linnavalitsus või linnavolikogu. Volikogu kehtestab detailplaneeringu siis, kui seadus seda nõuab, nt miljööväärtuslikul hoonestusalal, mõne objekti kaitsevööndis oleva ala puhul vms.

„Kehtestatud detailplaneeringutest suurimaid on näiteks Paldiski mnt 241, 241d, 243a kinnistute detailplaneering Haabersti linnaosas 20,5 hektaril, kuhu kavandati 88 tuhat m²äripinda ning 45 tuhat m²tootmispinda,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

„Samuti on samas linnaosas Paldiski mnt 70c kinnistu detailplaneering, milles kavandati Mustjõe asumisse korterelamuid 330 korterile ning ca 1000 m²äripinda,“ lisas Hallik-Jürgenstein.

„Esiletoomist väärib ka Staadioni tn 1, Võistluse tn 3 ja 7 kinnistute detailplaneering Kesklinnas – sellele Kalevi staadioni kõrval asuvale alale on kavandatud kuni 6-korruselised korterelamud kokku kuni 108 korteriga,“ täiendas ameti juhataja.

Jürgenstein lisas, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegeleb jätkuvalt Tallinna planeeringute registri arendamisega. Uus, selle aasta lõpuks valmiv register muudab planeeringute menetlemise läbipaistvamaks ja mugavaks ning planeeringute digitaalne menetlemine võimaldab lühendada ka detailplaneeringute menetlemisele kuluvat aega.

2013. aastal algatati Tallinnas 120, võeti vastu 71 ning kehtestati 85 detailplaneeringut. 2012. aastal algatati 81, võeti vastu 70 ning kehtestati 73 detailplaneeringut.

Arco Vara: Millal uute korterite hind langeb?

30.01.2015 Maia Daljajev

Kui kinnisvaraarendajal pole plaanis uusi projekte käivitada ja ta ei vaja kiirelt raha, ei pruugi heas asukohas ja ostjat huvitavas uues majas hinnalangust iial toimuda, sest arendaja kasum tekib elamu viimaste korterite müügist.

Kõik aredajad omavad plaani A ja plaani B, need on põhjalikult läbi mängitud. Hinnamuudatusi tehakse alles siis, kui mingil põhjusel on kiiresti raha vaja. Kuni sellist hetke pole saabunud, hoiab arendaja oma kaupa ega hakka latti allapoole laskma.

Võib juhtuda, et arendajal ei tekigi hetke, mil tal oleks kiiresti raha vaja. Kortermaju ehitatakse laenuga, mida pank maksab välja osade kaupa, iga osa peale teatud etapi valmimist. Sedamööda, kui arendaja kortereid müüb, maksab ta pangale ka laenu tagasi. Arendaja kasum tuleb maja viimaste korterite müügist. Hinna allalaskmisega loobub arendaja oma kasumist. Kui kinnisvaraturule saabub seisak, arendaja ei plaani kohe jätkuprojekte käivitada ega vaja sinna raha, hoiab ta pigem müümata kortereid kui annab need odavalt käest.

Meie pikaaegne kogemus näitab, et kui uus arendus müüki tuleb, vaadatakse esmalt hinda. Müük algab reeglina aasta aega enne maja valmimist, vahel aga veelgi varem. Ehitusprotsessi käigus läheb potentsiaalsete ostjate huvi konkreetsemaks. Nad vaatavad, võrdlevad, nii mõnigi jõuab ehitamise ajal kaaluda mitme uusarenduse vahel. Tihti lükatakse ostuotsust ja broneerimist edasi. Nii mõnigi ostja jääb oma esialgsest valikust ilma üksnes seetõttu, et keegi teine oli otsustusvõimelisem.

Kui müük ei edene soovitud tempos, on hindu langetada kõige lihtsam, kuid 2007. aasta kinnisvarabuumile järgnenud kriis näitas, et enne pakutakse tasuta sisustust, köögimööblit, telereid, diivaneid, vaipu, kardinaid, lauanõusid, soojamaareisi või odavat rahvaautot. Toona pakkus üks kinnisvaraarendaja näiteks Ford Sierrat.

Maia Daljajev
Arco Vara Eesti büroode juht

Artikli allikas on
Arco Vara

Nõuanded koduostjale: osta või ehitada?

30.01.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmise mõtteid mõlgutades tasuks hetkeks põgusalt käsitleda küsimusi, mis on seotud otsusega oma uus kodu hoopis ise ehitada. Ehitamise all ei pea mõtlema, et koduotsija ise hakkab oma kätega vundamendi auku kaevama ja müüre laduma. Pigem on siin silmas peetud eelkõige ehitusteenuse tellimist ühepereelamu rajamiseks.

Ehitamine on ajamahukas

Sageli ostetakse kinnisvara ja ostu finantseerimiseks kasutatakse laenu. Ostes laenu abil valmis korteri või maja, on kohe võimalik hakata nautima kulutuste vilju.

Kui aga panga finantstuge kasutades ehitada maja oma kätega ja sisustada seda hiljem aastate jooksul vastavalt rahalistele võimalustele, on kodulooja olukorras, kus laen on võetud ja intressikulu seljas, kuid selle vilju kasutada ei ole võimalik, sest maja valmimine võtab veel aega.

Oma rolli mängib turukonjunktuur

Ostmise-ehitamise vahel valija peab tähelepanu pöörama turukonjunktuurile. Võib selguda, et ühel hetkel on valmis maja ostmine oluliselt soodsam kui uue maja ehitamine, teisel ajal on aga kasulikum maja ise ehitada, sest nii saab selle odavamalt, kui osta valmis olemasolev maja.

Koduostjast tulenevad põhjused on kõige olulisemad

Kodu ostmise asemele ehitamise kasuks otsustamisel peab koduostja mõtlema, kas ta on suuteline ehitusteenust tellima? Eks kõik ehitusteenuse pakkujad ütlevad, et nad on parimad ja ausad tegijad, kuid elu näitab, et rumalal tellijal tõmmatakse nahk üle kõrvade.

Vahel võib koduotsija olla küll pädev ehitusteenuse tellija, uid ajast jääb napiks.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Justiitsministeeriumis otsiti lahendusi üürituru kitsaskohtadele

29.01.2015 Tõnu Toompark

Justiitsministeerium kutsus koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga täna kokku ümarlaua, et otsida huvigruppidega lahendusi üürituru kitsaskohtadele. Näiteks käsitleti ümarlaual nn puuküürnike teemat.

“Meie soov on, et üüriturg toimiks ja seadustes oleksid tagatud nii üürileandja kui üürniku õigused. See tähendab, et üürileandjatel peab olema võimalik nn puuküürnike probleemile mõistliku aja jooksul lahendus leida. Samal ajal aga ei saa jätta kõrvale seda, et tihti on üürnik nõrgem pool ja üürileandjal ei tohiks olla õigust teda näiteks lihtsalt turuolukorra muutudes päevapealt välja tõsta,” ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Saime tänaselt ümarlaualt väga palju sisendeid, meie eesmärk oligi täna välja selgitada, millised probleemid on kõige teravamad ning kaaluda, kas ja mis aja jooksul neid lahendada saab.“

Suurima murena on üürileandjad välja toonud üürile antud pindadelt lepingu lõppemise järel üürnike väljasaamise küsimuse. Tihtilugu hakkab täitemenetlus erinevatel põhjustel venima ja üürileandja ei saa oma eluruumi uuesti kasutada anda. Näiteks arutati, kas dokumentide kättetoimetamise regulatsioon on piisav või saavad pahatahtlikud üürnikud seda oma huvides ära kasutada.

“Ühe esialgse ja edasist arutamist vajava võimaliku lahendusena pakkusime välja, et isikute väljatõstmise kiirendamiseks võib kehtestada tähtaja, mille jooksul tuleks esitada kõik vastuväited, mis võiksid välistada üüripinna vabastamist. Tähtaja möödumisel saaks kohtutäitur kõik isikud välja tõsta,” selgitas Anvelt.

Anvelt lisas, et üürilepingu lõppemisi tuleb ikka ette, aga oluline on seejuures mõelda sotsiaalse kindluse tagamisele. „On suur vahe, kas üüri ei maksa pahatahtlik üürnik või perekond, kes ei ole suutnud üüri mingitel põhjustel maksta. Sellistes olukordades võiks üürileandja ka kohalikku omavalitsust teavitada, et oleks võimalik sellele perele sotsiaalset tuge pakkuda. Sotsiaalset tuge ei pea pakkuma üürileandja,“ selgitas Anvelt.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnas ümarlauas, et Eestis on üüriturg väike, kallis ja probleemiderohke, kuna sellele ei ole varem riigi poolt tähelepanu pööratud. „Justiitsministri pingutused valdkonna korrastamiseks aitavad kaasa sellele, et inimestel, kes ei soovi või ei saa võtta eluasemelaenu ja osta isiklikku kinnisvara, oleks eluaseme valikul rohkem võimalusi. Toimiv ja õiguslikult reguleeritud üüriturg aitab kaasa ka tööjõu mobiilsusele ja seega kogu Eesti majanduse konkurentsivõimele,“ ütles Palo.

Räägiti ka üürniku kasuks olevate sätete kaotamise küsimusest seaduses, kuid kuna ka mujal Euroopas on valdavalt levinud seisukoht, et eluruumi üürnik vajab seaduse tasandil tugevamat kaitset, sest tegemist on tema koduga ja seetõttu on üürnik sageli haavatavam, ei poolda justiitsministeerium nende sätete täielikku kaotamist.

Ümarlaual osales ka majandus- ja taristuminister Urve Palo ning Tartu ülikooli, Tallinna linnavalitsuse, Eesti linnade liidu, omanike keskliidu, maaomavalitsuste liidu ja muude huvirühmade esindajad.

Koduomaniku manifest 2015

29.01.2015 Tõnu Toompark

Eesti Omanike Keskliidsu uuenenud volikogu koosseis koostas Koduomaniku manifesti 2015, mis ühehäälselt Koduomanike Kongressil ka heaks kiideti ja mida asutakse ka ellu viima käesoleva tegevusaasta jooksul.

Koduomanike manifest 2015

Olla peremeheks oma kodus on läbi aegade olnud eestlaste suurimaks unistuseks. Praeguseks on Eesti Euroopas üks kõrgeima koduomanike osakaaluga riik. Kodu omamine peab olema võimalik kõigile Eestimaa elanikele ning see ei tohi muutuda vaid kitsa eliidi õiguseks. Kuid kodude rajamist takistavad üha suurenevad ehitus- ja haldamiskulud ning koduomanike huvide eiramine.

1. märtsil toimuvatel Riigikogu valimistel tuleb anda erakondadele uued volitused. Koduomanik peab hoolega kaaluma, milline poliitiline jõud ja programm esindavad kõige paremini tema huve. Hoolimata valimiste tulemusest on Eesti Omanike Keskliidu kohustus seista endiselt tugevana kinnisvaraomanike õiguste eest, et riik suhtuks omanikesse lugupidamisega ning väärtustaks koduomanikuks olemist.

Eesti Omanike Keskliidu lähi-eesmärgid on järgmised.

I Üüriseadustiku ülevaatamine ja kaasajastamine

Omanike huvid peavad olema puuküürnike vastu paremini kaitstud ning üüritulude maksustamisel olgu üüritulust lubatud maha arvata põhjendatud kulutused.

II Riigipoolsete renoveerimistoetuste jätkumine ning nende mahu suurendamine

Tuleb jätkata omanike õigusküsimustes nõustamist ja kodude renoveerimiseks toetuste hankimist. Energiasääst on märksõna, mille poole me oma kodudega peame tüürima, vaid sel moel me suudaksime kodukulusid kontrolli all hoida. Tuleb hoolitseda, et riik jätkaks vastavaid toetusprogramme.

III Riiklike kompensatsioonimehhanismide väljatöötamise tagamine

Olgu selleks loodus- või muinsuskaitsealased piirangud, tehnovõrkude ja –rajatiste talumiskohustus, omandi võõrandamine seoses Rail Balticu trassiga või igaühe õigus kasutada võõrast kinnisasja – kui omanike õigusi piiratakse avalikes huvides, siis peab riik tagama selle eest ka kohese ja õiglase kompensatsiooni.

IV Riikliku poliitika muutmine, mis puudutab kodu ja omandiga seotud kulusid

Koduomanike ootusi on petetud kerge kütteõli aktsiisisoodustuse kaotamisega ja gaasiaktsiisi tõstmisega. Me peame olema valvsad ja seisma selliste algatuste vastu!

Juba täna me oleme oma enam kui 64 500 liikmega oluliseks jõuks, mis suudab mõjutada nii riiki kui ka monopole arvestama koduomanike huvidega!

Kutsume kõiki koduomanikke liituma Eesti Omanike Keskliiduga ning seisma oma õiguste eest ühtsena. Ei tohi lubada seisukohta, et avalikes huvides on eraomandi kitsendused alati lubatud. Valitsus peab aru saama, et omanikel on lisaks paljudele kohustustele riigi suhtes ka õigused ja põhjendatud ootused.

Tallinna esimest sotsiaalmajutusüksust ootab põhjalik noorenduskuur

29.01.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet kuulutas välja riigihanke Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuse renoveerimistööde projekteerimiseks.

„Renoveerimistöödega on kavas alustada käesoleva aasta suvel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Tööde eeldatav kogumaksumus on 390 000 eurot.“

Tuulemaa tn 6 on 1960. aastal ehitatud telliskivihoone, mille välisseinte soojapidavus on väga halb. Seetõttu on maja kommunaalkulud kõrged, kuna külmal ajal köetakse keskküttele lisaks elektriga juurde.

2014. aastal tellis linnavaraamet Tuulemaa tn 6 hoonele energiaauditi ja viidi läbi termograafilised mõõtmised.

„Küttekuludelt kokku hoidmiseks tuleb küttesüsteem renoveerida ning aknad ja välisuksed vahetada,“ ütles Võrk. „Samuti on renoveerimistööde plaanis sokli, fassaadi ja pööningu soojustamine. Pärast renoveerimistööde teostamist peaks küttekulu vähenema ca 60 %.“

Sotsiaalmajutusüksused on loodud erinevatele resotsialiseeritavatele sihtgruppidele, kus isiku kasutusse antakse voodikoht koos vajalike esemete ja osutatavate teenuste kasutamise õigusega. Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuses on 220 voodikohta.

Sotsiaalmajutusüksus tagab abivajajale voodikoha koos sotsiaalmajutusüksuses olevate elamiseks vajalike asjade ja osutatavate teenuste kasutamise õigusega. Sotsiaalmajutusüksus on oluline vaheetapp öömaja ja sotsiaal- või munitsipaalkorteri vahel.

Praeguseks on Tallinnas kuus sotsiaalmajutusüksust. Reeglina elatakse sotsiaalmajutusüksuses kuni neljakesi ühes toas. Lastega perekonnad saavad omaette toa. Voodikoht maksab täiskasvanule ühes kuus 38,35 eurot ja lapsele 3,83 eurot. Sotsiaalmajutusüksuste tegevust korraldab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, hoonete haldamise eest kannab hoolt Tallinna Linnavaraamet.

Valmis Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneering

29.01.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“.

Teemaplaneeringus määratavate põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused arvestades seejuures looduslike ja poollooduslike koosluste säilimise ja kaitsega.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega. Maastikukaitseala peamiseks probleemiks on kehv liituvus, ala on tänavate, reljeefi ja hoonestuse tõttu tükeldatud isoleeritud aladeks, mille tõttu mõned maastikukaitseala osad kannavatavad liiga suure kasutamise all ning teised alad on kasutusest väljas. Teisteks maastikuväärtusi ohustavateks teguriteks on reguleerimata inimtegevus: ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused, prügistamine, parkimiskorraldus mis ei vasta tegelikule vajadusele ja puhkekohtade vähesus mille tõttu tekib palju stiihilisi pikniku- ja lõkkeplatse.

Teemaplaneering määrab tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks. Teedevõrgustiku arendamine parandab oluliselt maastikukaitseala sisemist liituvust. Näiteks nõlva aluse osa ühendamiseks on Ehitajate tee alla kavandatud kergliiklustunnel ja Trepi tänava juures nõlvale laudtee. Nõlva pealse ja alumise ala ühendamiseks on planeeritud trepp nn Gaasitrassi mäele, kergliiklustee Rahumäe Kalmistu juurest Tiit Soku korvpallikooli juurde ning väiksemad tugirajad Vanakamäele, Ehitajate tee äärde ning Hüppetorni metsa.

Olulist rõhku on pandud ka maastikukaitseala ligipääsetavusele ümbritsevatelt elamualadelt, selleks on teemaplaneeringus ette nähtud kohad, kust on võimalik maastikukaitsealale jõuda mööda kergliiklusteid, ühissõiduki või autoga. Maastikukaitsealale tulekuks võiks eelistada kaht esimest liikumisviisi, kuid siiski kaugemalt tulijate tarbeks on tehtud ettepanek rajada kolm uut tänavaäärset parkimisala.

Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka piiratud liikumisvõimega inimeste sh laste ja eakate vajadustega. Selleks otstarbeks on maastikukaitsealale kavandatud terviklik radade süsteem, mis koosneb nii põhi-, tugi- kui ka terviseradadest ning nende rajamiseks on määratud tingimused, mis loovad erivajadustega kasutajatele mugavad ja ohutud liikumisvõimalused.

Teemaplaneering seab tingimused treppide ja panduste, laudteede ning liikumisradade varustuse kavandamiseks, samuti on kirjeldatud infostendide ja viitade süsteemi. Määratakse valgustuse vajadus radadel ja puhkealadel. Näiteks esmajärjekorras on kavandatud valgustada põhisuunad, mida kasutatakse linnaosade vaheliseks liikumiseks ning seejärel rajad, mis teenindavad maastikukaitseala sisest puhkekasutust. Terviseradadele on valgustus kavandatud hooldatavatele suusaradadele ning tervisespordiks ettevalmistatud radadele. Kogu pikkuses peavad valgustatud olema ka radasid toetavad ühendused ja läbipääsud – trepid tunnelid ja sillad.

Teemaplaneeringuga on loodud tingimused olemasolevate spordikomplekside – Nõmme spordikeskuse, hüppetornide ala ning Vanakamäe suusanõlvade edasi arendamiseks.

Planeeritud on üheksa virgestusala, kus on lauad, istepingid ja muu inventar pikniku pidamiseks, lastemänguväljakud, kolmes suuremas kohas ka jõuväljakud ja spordiplatsid sportimiseks ning tualetid.

Teemaplaneeringuga „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ saab täpsemalt tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu koostas OÜ E-Konsult koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.

Kinnisvarakool: Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 03/02/2015

29.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 03/02/2015 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi Adaur Grupp OÜ kinnisvara analüütik Tõnu Toompark, kes analüüsib Eesti elamispindade turgu tõenäoliselt kõige põhjalikumalt.

Seminari “Kinnisvaraturu ülevaade” eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade ülevaade ja trendid ning prognoosid. Vaadeldakse detailselt kinnisvaraturu hetkeseisu ja analüüsitakse põhjuslikke tegureid, millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.

Seminari “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende, kinnisvaraanalüütikutele, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast ja kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel. kinnisvaraarendajatele, et hinnata turutrende ja nende muutusi.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub teisipäeval 03/02/2015 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Riigikogu võttis vastu uue planeerimisseaduse

29.01.2015 Tõnu Toompark

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu planeerimisseaduse, mis on uus terviktekst ja asendab 2003. aastast kehtima hakanud ja korduvalt muudetud praeguse planeerimisseaduse. Täiskogu hääletusel oli uue planeerimisseaduse poolt 27 ja vastu 18 Riigikogu liiget.

Seadus jõustub ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusseaduse jõustumisel. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu (572 SE) on Riigikogus läbinud esimese lugemise.

Uues planeerimisseaduses nähakse ette planeeringu läbiviimsele, selle algatamisele, menetluse kestusele, järelevalve läbiviimisele ette konkreetsed tähtajad, mis täna seaduses puuduvad. See aitab vältida menetluste põhjendamatult pikaks venimist, mida eriti suuremates linnades praktikas esineb, ja sellest tulnud suured kohtuvaidluseid.

Täna on planeerimises kaalutluspiirid puudu, mistõttu on avalikule võimule jäetud lai nii-öelda suvaõigus. Samuti on planeerimiskohustuse alt jäänud välja mitmed olulised ehitised nagu teed, torud, parkimismajad, parklad, mille rajamise osas peaks ühiskonnal olema võimalus demokraatlikus protsessis kaasa rääkida.
Planeerimise alt on praegu väljas ka näiteks vette ehitus. Uues seaduses on selgelt laiendatud õigusnorme ka veekogudele, sealhulgas avalikele veekogudele ja majandusvööndile. Uues regulatsioonis lihtsustub riigile vajalike suuremate ehitiste rajamine – uus planeeringuliik nagu riigi eriplaneering on oluline kui asukoha valiku või rajatise toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi, näiteks Rail Baltic. Maade broneerimisele selliste objektide rajamiseks sätestatakse tähtaeg.

Planeerimismenetlus on uues seaduses läbivalt ühtlustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlusega. Menetlused on etappide kaupa integreeritud ning ühtlustatud on koostöö ja kaasamise nõudeid. Teadete avalikustamine ja isikute kaasamine toimuvad samal ajal, mis ühest küljest võimaldab puudutatud isikutel saada rohkem teavet kavandatava tegevuse ja selle mõjude kohta, teisest küljest optimeerib haldusorgani ressursikasutust. Planeeringu tegemise aeg läheb lühemaks ja ressurssi kulub vähem ning protsess odavneb.
Hetkel Riigikogu menetluses olevasse ehitusseadustikku ja kolmapäeval vastu võetud planeerimisseadusesse on kodifitseeritud kuue aasta Riigikohtu praktika.

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uued terviktekstid sündisid justiitsministeeriumi aastatel 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekti abil. Uus ehitusseadustik asendaks kõiki ehitustegevust praegu reguleerivaid eri seadusi. Ehitusseadustik ja planeerimisseadustik asendaksid kokku aga kaheksat kehtivat seadust ning sellega oleks norme vähem ja selgus valdkonnas suurem.

EstateGuruga saab investeerida kinnisvarasse ka väljaspool Tallinna

28.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvaraprojektide ühisrahastuskeskkond EstateGuru.eu avaldas atraktiivse investeerimisvõimaluse Pärnus. Investeeringu tegemise viimane kuupäev on 6. veebruar.

Investoritele on avanenud võimalus investeerida Pärnus, Mai tänaval asuvate mereäärsete ridaelamute arendusprojekti. Laenuvõtjaks on OÜ Edenton, kes soovib kinnistute ostuks puudujääva raha kaasamiseks kasutada EstateGuru poolt pakutavat võimalust. Laenuvõtjat esindava Ingmar Saksingu sõnul pakub EstateGuru paindlikku võimalust raha kaasamiseks, sest väljaspool Tallinna on pankadelt arendusprojektide jaoks väga raske laenu saada, mistõttu jäävad sageli mitmed tehingud tegemata.

OÜ Edenton soovib osta 11 mereäärset ja hea asukohaga kinnistut, et ehitada sinna ridaelamud. Maatükid asuvad vaikses ja rahulikkus piirkonnas, kus on jalutuskäigu kaugusel nii bussipeatus, kool, lasteaed, toidupood Selver ja Pärnu suurim kaubanduskeskus Kaubamajakas. Kinnistute vahetus läheduses asuvad mitmed kortermajad.

Laenuvõtja soovib kaasata 80 000 eurot, et viia lõpuni ostutehing ning alustada arendusega. Maatükkide koguväärtuseks on hinnatud 147 000 eurot, mis teeb laenu ja vara suhteks 54%. EstateGuru investorite laen tagatakse 1. järgu hüpoteegiga, laenuperioodiks on 18 kuud ning intressiks 13% aastas. Laenu tagatiseks on elamumaa kinnistud.

Laen tagastatakse kinnistute müügist, EstateGuru laenu refinantseerimisel või omaniku muudest allikatest.

Laenutaotlus on avatud olnud 4 päeva, mille jooksul on juba 32 investorit investeerinud kokku 30 000 eurot, kellest pooled on Eesti ettevõtted. Laenu andmise viimane kuupäev on 6. veebruar. Investeerimisvõimalusega on võimalik tutvuda siin ).

EstateGuru on kinnisvaraprojektide ühisrahastuskeskkond, kus tavainimesed ja ettevõtted saavad väikeste summadega käivitada kinnisvaraprojekte ja teenida oma investeeringult aastas 5 – 18 protsendilise tootluse. EstateGuru on olnud avatud alates 2014 aasta novembrist ning selle ajaga on liitunud üle 400 investori. Rahastatud on kaks projekti koguväärtusega 60 000 eurot. EstateGuru on avatud investeeringutele kogu Euroopast. Loe lähemalt EstateGurust www.estateguru.eu.