Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
 

Lühiülevaade septembrikuu korteriturust

Maa-ameti tehingustatistika andmetel on suvine passiivne korteriturg mõningal määral aktiviseerunud, sest suuremates linnades on sügis alanud rohkemate tehingutega kui suvel. Ainuke erand on Pärnu, kus tehingute arv on sisuliselt jäänud samaks.

Tallinnas teostati septembris 663 korteriomandi tehingut, mis on 112 tehingu võrra rohkem kui augustis. Üsna märkimisväärne tõus, isegi kui arvestada ühte komplekstehingut kesklinnas, kus müüdi 11 korteriomandit ühes elamus. Ka kevadkuudega võrreldes (märtsis 702 ja aprillis 667 tehingut) oli eelmise kuu tehingute mahu suurusjärk võrreldav – ehk aasta esimesest poolest, millest alates on kinnisvaraturu jahenemisest juttu olnud, on septembrikuu meeldiv üllatus.

Tehingute keskmine hind oli septembris 1447 €/m², mis on ca 3% madalam kui augustis. Aastases võrdluses oli eelmise kuu keskmine siiski 15% kõrgem. Kuude lõikes on hinnatase kõikuv, kuid kvartaalses võrdluses oli kolmandas kvartalis keskmine hind aasta kõrgem 1457 €/m². Tundub, et ennustatud hinnakorrektsioon annab end statistikas oodata.

Tartus teostati septembris 128 korteriomandi tehingut, mis on 2014. aasta teine tulemus (juulis teostati 140 tehingut). Tehingute keskmine hind oli 1193 €/m², mis on käesoleva aasta kuude võrdluses üsna kõrge tulemus, sest ka kevadkuudel kompas turg 1200 eurost hinnataset mitu korda. Mingil määral on tegemist märgilise piiriga, sest 2007. aasta buumi tipus oli linna keskmine hind 1200 €/m² – nüüd, mil kinnisvaraturul oodatakse jahenemist, on hinnatase sama.

Pärnus teostati septembris 63 korteriomandi tehingut, mis on ühe võrra vähem augustiga võrreldes, kuid 4 tehingu võrra rohkem eelmise aasta septembriga võrreldes. Tehingute keskmine hind oli 837 €/m², mis on 5% väiksem augustiga võrreldes. Aastases võrdluses on keskmine hind siiski 13% kõrgem.

Narvas teostati eelmisel kuul 66 korteriomandi tehingut. Sisuliselt sama palju kui Pärnus. Tehingute aktiivsus on alates juunist olnud pidevalt kasvav – juuni maht oli üllatavalt väike 41. Septembrikuu tehingute maht oli eelmise aasta kuude võrdluses suurem. Selle kaudu eristub Narva korterite turg teistest vaadeldavates linnadest, kuna tehingute arv ületab 2013. aasta ühe kuu tehingute mahu. Eelneva taustal on piirilinna korterite keskmine hind tõusnud – septembris oli see 510 €/m², mis on 16% rohkem kui aasta tagasi samal ajal.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Nordecon: Veerenni tn 24 ärihoone ehituslepingu sõlmimine

NordeconNordecon AS ja AS’i Kawe tütarettevõte OÜ Kawe Invest sõlmisid ehituse peatöövõtulepingu ärihoone ehitamiseks Tallinnasse Baltika kvartalisse aadressil Veerenni tn 24.

Rajatava 7-korruselise büroohoone pindala koos parkimise osaga on kokku ligemale 13 000 ruutmeetrit. Hoone valmib 2015. aasta sügisel.

Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 9,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkOleme koostanud värske ja asjakohase elamispindade turuülevaate pealkirjaga “Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?”.

Pealkiri ja ülevaate teemapüstitus tulenevad tõsiasjast, et Tallinna korteritehingute arv on asunud hoogsalt langema. Tehingute hinnad veel päris selgelt kukkuma ei ole asunud, kuid nende tõus on peatunud. Kõige selle juures on napi kolme kvartaliga suurenenud uute elamispindad pakkumine 60-70% võrra.

Mis saab edasi? Kas näeme kordumas 2007. aastat, mil tehingute arvu kadumine viis esmalt aeglase ja siis kiire hinnalanguseni? Või on põhjust arvata, et tegemist on ajutise seisakuga, kus dramaatilisi muutusi karta ei ole?

Neile küsimustele püüabki ülevaade vastused leida. Heidame ülevaates pilgu sellele, mis on meid tänase turuseisuni toonud ja vaatame traditsiooniliselt pool-poolteist aastat ettepoole püüdes ennustada, mis tulevikul meile pakkuda on.

Kõikidel soovijatel on võimalik tellida ülevaate tutvustus Tõnu Toomparki esitluses.

Ülevaate esitlus toimub tellija juures. Esitlusele kulub enamasti ca 1,5 tundi.

Alternatiivse üritusena toimub 03/12/2014 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus 4 akadeemilise tunni kestel proovime samadele küsimustele vastuseid leida. Seminari info leiab: https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Go back

Your message has been sent

Warning
Warning
Warning
Warning

Warning.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Rikkaks üüriäris: kes on parem üürnik – kas kohalik või välismaalane?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli eeldavad üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest kõrgemat üürihinda. Pole harv, kui oodatakse, et välismaalased on rumalad, kes on nõus maksma üürihinda oluliselt üle kohaliku keskmise turutaseme.

Tegelikkus on aga see, et sageli ootavad välismaalased Lääne-Euroopast hoopis seda, et Eestis on võimalik ühiselamu toa hinnaga saada üürile luksuslik kesklinnakorter.

Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest. Ehk siis välismaalased soovivad keskmisest kvaliteetsemat hoone ja korteri kvaliteeti.

Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest.

Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha maksimaalselt kuni kolme kuu üüri ulatuses.

Hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulu, kui tulu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Olümpia hotelli naabrusse kavandatakse kõrghoonet

TallinnTallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil, kas algatada detailplaneering, mille koostamise eesmärgiks on kavandada Olümpia hotelli naabrusse kõrghoone.

Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata 0,98 ha suurusele alale ehitusõigus ühe kuni 33 maapealse ja 4 maa-aluse korrusega eluruumidega ärihoone ehitamiseks, ühtlasi täpsustada Liivalaia tänava äärsete kinnistute vahelisi piire ning määrata planeeritaval alal asuvate hoonete rekonstrueerimise või laiendamise ulatus ja tingimused.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi äri- ja elamumaa sihtotstarbega Lennuki tn 22// Maakri tn 29 kinnistu omanik Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

Algatamisettepanek on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohaselt jääb planeeringuala Maakri kõrghoonete piirkonna 6. kvartalisse, kuhu kavandatavate hoonete lubatud suurim absoluutkõrgus on 130 meetrit, mis vastab algatatava detailplaneeringuga kavandatavale.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on eskiisi koostanud K-Projekt AS. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, K-Projekt AS ja OÜ Kiriku Varahaldus sõlmisid 18. juunil 2014 planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu.

Peale algatamist korraldavad Tallinna Kesklinna Valitsus ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.

Ühtlasi algatatakse detailplaneeringuga kavandatava ehitustegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis tuleb läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

XIII Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents KINNISVARA 2014

XIII RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS KINNISVARA 2014

07. november 2014 Kumu auditoorium, Tallinn

Üldteema: Teateid kinnisvaraturult – ILUSTAMATA

PROGRAMM

Moderaatorid:

  • Tambet Tiits (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad: Urve Palo, majandusminister

10.15-10.45  Teema kooskõlastamisel.

  • Indrek Julge, SEB Panga juhatuse liige – kooskõlastamisel

10.45-11.30 Teema kooskõlastamisel

  • Sean Briggs, Colliers International Europe Retail juht

11.30-11.45 Kooskõlastamisel

11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2014 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste välja kuulutamine

12.00-13.00 Lõuna

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Euroopa majanduse mõjud ja väljavaated – kas meil on põhjust olla optimistlik?

  • Paneeli juht: Raivo Vare, endine minster ja majandusekspert
  • Osalejad: Madis Aben, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik; Peeter Koppel, SEB Panga strateeg-kooskõlastamisel; Hardo Pajula, majadusekspert

13.45-14.30 Riigi kinnisvarapoliitika teemaline diskussioonipaneel: „Riik kinnisvaraturul – strateegia ja valikud“. „Millist kinnisvara riik ja erasektor vajavad?“

  • Paneeli juht: Veronika Ilsjan, Rahandusministeeiumi riigivara osakonna nõunik
  • Osalejad: Jaak Saarniit, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees; Agris Peedu, Rahandusministeeriumi asekantsler; Gert Jostov, Tehchnopolis Ülemiste juhatuse esimees

14.30-15.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: “Kaubanduskinnisvara areng – kas kinnisvaraturu stabiilsuse garantii?”

  • Paneeli juht: Aavo Kokk, Catella Corporate Finance juhtivpartner
  • Osalejad: Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse juht; Urmas Sildnik, Rimi Eesti kinnisvarajuht; Lauri Henno, Maxima Eesti kinnisvaraarenduse üksuse juht

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturg 2015 – kas Eestis ehitatakse mõistlikult?“

  • Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees
  • Osalejad: Andres Trink, Merko Ehitus juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon juhatuse esimees; Kaupo Koitla, Kaamos Ehituse tegevjuht; Raivo Rand Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute- ja ärikinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Kinnisvarainvestorid ärikinnisvaraturul – mis tegelikult toimub ning mis toimuma hakkab?“

  • Paneeli juht: Olev Mati Makk, Seven Real Estate Advisors,partner, investeeringute ja nõustamisvaldkonna juht, MRICS
  • Osalejad: Viljar Arakas, Eften Capital juhatuse esimees; Michael Schönach, Northern Horizon Capital juhatuse esimees; Madis Raidma,East Capital Real Estate juhatuse esimees; Igor Mölder, Capital Mill juhatuse esimees ja partner

17.00-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

  • Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
  • Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Info ja registreerimine

Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ.

Infotelefon 666 0605

Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee või saata täidetud registreerimisleht faksile  666 0611. Pärast registreerimislehe saabumist saadab Corpore Konverentsid OÜ Teile osavõtu kinnituse ning arve konverentsi eest.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Statistika: Müügipakkumiste arvu kasv viib hinnakorrektuurini

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkElamispindade pakkumine on tempokalt tõusmas. Kogu Eesti korteripakkumiste arv on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud 22% ja portaalis KV.EE oli septembris pakkumisel 18 002 korterit.

Tallinnas pakuti samal ajal müügiks 8817 korterit. Tallinna pakkumine kerkis aastataguse ajaga võrreldes 44%

Osalt on sellise pakkumise suurenemise taga tehingutenappuses vaevlevate maaklerite sisestatud mitmekordsed kuulutused, mis pakkumist näiliselt suurendavad. Siiski võime kindlalt väita, et reaalseid müügiobjekte on täna märksa rohkem kui aasta varem.

Pakkumiste suurenemine tehingute arvu langemise kontekstis ei ole positiivne uudis korterite hindadele. Kui pakkumine suureneb ja nõudlus ehk tehingute arv väheneb, siis paratamatult hakkab see mõjutama korterite hindu.

See siiski ei tähenda, et peaksime ootama 2008. aastaga analoogset negatiivset rallit, kus tehingute hinnad kukkusid mitukümmend protsenti. Ostujõud on eelkõige madala intressimäära toel päris heal tasemel ja seetõttu võib oodata pigem tagasihoidlikku hinnakorrektuuri.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: olulise osaluse muutus

Arco Vara08.10.2014 teavitas AS Swedbank Arco Vara AS-i aktsionäride Firebird Republics Fund Ltd, Firebird Avrora Fund Ltd ja Firebird Fund L.P. väärtpaberikontode omanikuna, et 15.09.2014 omandasid eelnimetatud aktsionärid Arco Vara AS-i aktsiaemissiooni käigus alljärgnevates kogustes Arco Vara AS-i aktsiaid:

  • Firebird Republics Fund Ltd 151 364 aktsiat;
  • Firebird Avrora Fund Ltd 78 903 aktsiat;
  • Firebird Fund L.P. 63 922 aktsiat.

 

Aset leidnud tehingute tulemusena toimusid osalustes järgmised muudatused:

  • Firebird Republics Fund Ltd osalus suurenes 4,3247%-lt 5,8268%-ni;
  • Firebird Avrora Fund Ltd osalus suurenes 2,2544%-lt 3,0374%-ni;
  • Firebird Fund L.P osalus suurenes 1,8263%-lt 2,4607%-ni.

Kokku moodustab kolme eelnimetatud aktsionäri osalus Arco Vara AS-s 11,3249%.

Firebird Republics Fund Ltd haldusfirma on Firebird Avrora Advisors LLC, Firebird Avrora Fund Ltd haldusfirma on Firebird Management LLC ja Firebird Fund L.P. haldusfirma on Firebird Advisors. Kõik haldusfirmad on juhitud Eastern Star Consulting poolt.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Päeva pargi planeeringu eskiisi avalik arutelu

TartuEsmaspäeval, 13. oktoobril kell 16 toimub Tartu raekoja saalis Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.

Umbes 1,7 hektari suurune planeeringuala asub kesklinnas Karlova miljööväärtusega hoonestusalal. Planeering näeb ette ehitusõiguse kuni kolmekorruselistele korterelamutele ja avaliku kasutusega haljasala piiritlemise. Planeeringualal on moodustatud kolmteist korterelamumaa krunti.

Igale elamumaa krundile on lubatud ehitada üks korterelamu, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 300 ruutmeetrit ja absoluutkõrgusega 65,8 meetrit. Elamute hoovipoolsetel külgedel on lubatud Karlovale iseloomulikud väljaulatuvad osad hoonestusala piires.

Planeeringu materjalidega on võimalik tutvuda aadressil: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-05-004

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Mardi: kütteperioodi edasilükkamine seab ohtu hoone ja elanike tervise

Eesti Korteriühistute LiitSoov küttearvetelt kaugküttega majades iga hinna eest säästa ning soojadele sügisilmadele viidates kütteperioodi mitte alustada, seab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul ohtu nii hoone kui ka elanike tervise.

“Kui kütmata ruumides tekib liigniiskus, võb tagajäreks olla hallitus, mille kõrvaldamine läheb elanikele väga kalliks, rääkimata tervisekahjudest,” hoiatas Mardi.

Õige aeg kütteperioodi alustamiseks on tema sõnul just siis, kui inimesed tunnevad, et neil on jahe. “Kütteperioodi alustamine on ühistu juhatuse pädevuses. Kui on signaale, et inimesed on rahulolematud ja neil on jahe, siis tuleb küte sisse lülitada,” selgitas Mardi. “Üldjuhul loetakse ruumi normaalseks ja mõistlikuks temperatuuriks 18 kraadi,” vahendas ta. “Kütteperioodi algus on muidugi igal igal aastal problemaatiline – ühed leiavad, et on külm, teised jälle mitte.”

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kalamajast kujuneb Tallinna uus meelelahutuspiirkond

Uus MaaPõhja-Tallinna linnaosa kogub päev-päevalt aina suuremat populaarsust. Kui Kalamaja ning Pelgulinn on juba muutunud ülimalt ihaldatud elukohtadeks, siis neil on üha rohkem järgnemas Pelgurand, Karjamaa ning Kopli. See toob piirkonda juurde aina rohkem ärisid ning võib öelda, et Telliskivi loomelinnaku ümbrus Kalamajas on kujunemas uueks Tallinna meelelahutuskeskuseks.

Öeldakse, et seal, kus on, sinna tuleb juurde. Nii ongi Kalamajas Telliskivi loomelinnaku piirkonnas juba avatud pubide, klubide ja restoranidele aina lisa tulemas. Soovitakse küll konkureerida, kuid alati midagi uut juurde tuua.

Nii on Tallinnas tekkinud põnev olukord, kus vanalinna kõrvale on kujunemas täiesti omaette, kuid üha suuremat mõju omav meelelahutuspiirkond. Kuigi seni on külastajate jaotus veel üsna selge – vanalinnas rohkem välismaalased ja Kalamajas kohalikud, siis aina enam soovitatakse turistidelegi külastada just Põhja-Tallinnat. Ka paljud mujalt Eestist pärit ettevõtjad, kes soovivad Tallinnas väikest toitlustuskohta avada, kiikavad tihti esmalt just Kalamaja poole.

Heale äriideele on vaja ka sobivat teostuskohta. Nii on nõutuimad äripinnad need, mis asuvad kas uutes majades või on korralikult renoveeritud. Puithoonete aluseid sokleid sel eesmärgil tihti ei vaadata, sest probleeme võib tekkida nii tehniliste lahenduste paigutamisega kui ka lihtsalt müraga.

Lisette Rohunurm
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Ajaloorubriik: Pelgulinn tules

1944. aasta 9. märtsi nõukogude lennuväe õhurünnakus Tallinnale said mitmed Pelgulinna piirkonnad, eelkõige Telliskivi ja Mulla tänava vaheline ala ning Kolde puiestee ümbrus suuri purustusi. On ime, et vanast puitasumist suurem osa selle õuduste öö tervena üle elas.

Pelgulinna majad olid saanud kergemaid purustusi juba punaarmee 1943. aasta õhurünnakutes. Näiteks hävisid 23. märtsi pommitamises Peeteli kiriku imeilusad klaasist altarimaalingud. See kõik oli aga eelmäng 1944. aasta märtsipommitamisele.

Tõnu Vennikas on meenutanud, et Kolde puiesteel läks tol ööl tulekahjudest kuumus niivõrd suureks, et asfalt hakkas sulama. Tuhaks põles Kolde puiestee, Roo, Timuti ja Ristiku tänava vaheline puumajade kvartal, mille asemele 1950. aastate alguses Kolde lasteaia hoone ehitati.

Sellest kvartalist säilis vaid üks vana puumaja Roo ja Timuti tänava nurgal. Pihta sai ka maja tänase Maisi Pelguranna-suunalise bussipeatuse kõrval Kolde puiestee ääres. Täna on sel kinnistul uus eramaja.

Ristiku tänava äärde jääva kõrvalmaja sein sai aga õhulöögist tõsiselt viga. Maha põlesid ka Kõrre tänava raudtee-poolsed majad. Suure arhitektuurilise väärtusega tänane Ristiku põhikooli hoone ja Oma Kolde majad said küll keskmisi purustusi, kuid elasid õnneks siiski karmi õhurünnaku üle.

Telliskivi ja Mulla tänava vahel tänase mööblimaja ümbruses asusid sõja ajal ilusad puumajad suurte aedadega. Märtispommitamises hävisid majad aadressiga Telliskivi 11, 13, 15, 16 ja 18 ning Mulla 3, 4, 5 ja 7.

Peeteli kirikus purustas õhulöök aknad ja valgustid, pühakoda ise jäi õnneks püsti.

Paldiski maantee ääres sai pihta makaronivabrik Capri (Paldiski mnt 46) ja hipodroomi hooned.

Nagu juba öeldud, sai suur hulk Pelgulinna maju märtsipommitamises keskmisi kahjustusi: purunesid aknad, osaliselt katus või mõni sein. Õnneks kukkus mitu pommi lagedale alale.

Kuna Pelgulinn oli toona tänasest oluliselt väiksem, võib öelda, et hävis umbes kümme protsenti asumi hoonestusest.

Kõige traagilisem on aga see, et märtsipommitamises hukkus veerandsada pelgulinlast.

1944. aasta märtsipommitamine oli selgelt terrorirünnak. Seda tõestab kõnekas fakt, et samal ajal seisis Kopli kaubajaamas Saksa sõjaväe laskemoona vedav kaubarong. Seda venelased aga ei pommitanud.


Fotol Ristiku tänava koolimaja pärast pommitamist.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: Korterite pakkumishinnad ootavad korrektsiooni allapoole

Portaal KV.EETuure mahavõttev Tallinna korteriturg sunnib kinnisvaramüüjaid hinnaootustes allapoole tulema. Nii võime portaali KV.EE andmetele tuginedes tõdeda, et Tallinna korteritehingute pakkumishind on ette võtnud tagasihoidliku languse suuna, kommenteerib värskeid turutrende portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Korterite pakkumishind peegeldab eelkõige kinnisvaramüüjate hinnaootust. Tänases olukorras, kus korterite müügipakkumisi lisandub ülikiires tempos nii uute kui vanade korterite sektoris, aga tehinguid jääb selle juures vähemaks, suureneb konkurents kinnisvaramüüjate vahel,“ selgitas Tarvo Teslon. „Nii peavad eraisikutest või ettevõtetest kinnisvaramüüjad tehinguni jõudmise nimel oma hinnaootused allapoole korrigeerima.“

Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli portaalis KV.EE septembris 1715 €/m², mis on viimase kaheksa kuu kõige madalam näitaja. Seejuures on Tallinna korterite müügipakkumiste arv kerkinud veebruari 6000 pakkumiselt septembriks 8800 pakkumisele.

„Kui Tallinna hinnakõverad on laugemad, siis Tartu korterite pakkumishind veel miinust ei näita,“ lisas Teslon. „Seda isegi vaatamata sellele, et Tartu korterite pakkumine on portaalis KV.EE veebruariga võrreldes kerkinud 1500 korteri pealt 2500 korterile ehk kaks kolmandiku. Nii võime öelda, et Tartu korterimüüjate konkurents on kasvanud pealinnast veelgi enam.“

Müüjate rohkus ja ostjate ehk korteritehingute vähesus nõuavad kinnisvaramüüjatelt tehinguni jõudmise nimel täiendavat pingutust. Enamasti seisneb see pingutus müügihinna allapoole toomises ja nii annab pakkumiste arvu kiire tõus alust oodata mõningast korrektuuri Tallinna ja Tartu kõrgele kerkinud pakkumishindades. Loodetavasti aitab kuni viieprotsendiline hindade korrektuur ostjatel taas lihtsamini müüjatega kokkuleppele jõuda ja see taastab korteritehingute arvu.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab Allegro Baltics OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Korterite pakkumishinnad ootavad korrektsiooni allapoole

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste keskmine hind tõusis aastaga 15 protsenti

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti septembris Tallinnas müügiks 520 äripinda. Aastaga on äripindade müügipakkumiste arv vähenenud 5%. Küll on kasvanud äripindade müügipakkumiste keskmine hind. Keskmine hind oli septembris 1292 €/m², mis teeb aastaseks kasvuks 15%.

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind on tõusnud kõikides linnaosades peale Mustamäe ja Nõmme. Ülejäänud linnaosades on müügipakkumiste keskmine hind suurenenud isegi kuni 64%.

64-protsendiline hinnatõus ei tähenda muidugi võrdväärset kinnisvara kallinemist. Pigem viitab see struktuursetele muutustele äripindade müügipakkumiste hulgas, kus müüki on lisandunud kallimaid pindu, mis hinna sedavõrd tempokale tõusule sunnivad.

Kõige suurem on äripindade pakkumiste arv Tallinna kesklinnas, kus septembri kuus pakuti müügiks 220 äripinda. Kesklinna äripindade müügipakkumiste keskmine hind oli portaali KV.EE andmetel 1509 €/m², mis on aastatagusest ajast 13% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
09/2013 09/2014 Muutus, % 09/2013 09/2014 Muutus, %
Haabersti 16 NA 632 NA
Kesklinn 207 220 6% 1 336 1 509 13%
Kristiine 42 33 -21% 906 1 083 20%
Lasnamäe 71 76 7% 584 612 5%
Mustamäe 27 28 4% 760 740 -3%
Nõmme 38 38 0% 846 804 -5%
Pirita 21 26 24% 1 320 2 166 64%
P-Tallinn 69 75 9% 790 1 193 51%
Vanalinn 33 24 -27% 2 471 2 519 2%
 
Tallinn 550 520 -5% 1 125 1 292 15%
 
Eesti 971 902 -7% 829 971 17%
 
Narva 39 37 -5% 423 481 14%
Pärnu 90 84 -7% 703 764 9%
Tartu 18 32 78% 1 176 1 233 5%

 Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Augustis kaubavahetus vähenes

StatistikaametKaupade eksport kahanes 2014. aasta augustis 3% ja import 6% võrreldes eelmise aasta augustiga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi vähenemist mõjutas enim mehaaniliste masinate, elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus.

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 80 miljonit eurot ehk 31 miljonit eurot väiksem kui eelmise aasta augustis.

Kõige enam eksporditi augustis Eestist elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%), puitu ja puittooteid (9%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9%). Ekspordi kahanemist mullu sama ajaga võrreldes mõjutasid oluliselt mehaaniliste masinate väljaveo vähenemine (langus 20 miljonit eurot), samuti tekstiili ja tekstiiltoodete (langus 8 miljonit eurot), elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (mõlema langus 6 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Enim suurenes mineraalsete toodete väljavedu.

Kõige rohkem imporditi augustis Eestisse elektriseadmeid (18% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Enim kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes mehaaniliste masinate sissevedu (langus 18 miljonit eurot), samuti elektriseadmete (langus 17 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 10 miljonit eurot) sissevedu. Enim kasvas tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu.

Ekspordi sihtriikide seas oli augustis esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Lätti mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kahanes eksport Venemaale (23 miljoni euro võrra), Lätti (6 miljoni euro võrra) ning Leetu (4 miljoni euro võrra).

Venemaale viidi vähem põllumajandussaadusi ja toidukaupu (sh juust, piim, rõõsk koor, või, vadak, kange alkohol) ning mehaanilisi masinaid. Lätti eksporditi vähem tekstiili ja tekstiiltooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (sh piim, rõõsk koor, või, juust). Leetu eksporditi vähem elektriseadmeid. Enim suurenes mullu augustiga võrreldes eksport USA-sse.

Kõige rohkem veeti augustis kaupu sisse Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%), Leedust ja Rootsist (mõlema osatähtsus 10%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja mineraalseid tooteid, Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Eelmise aasta augustiga võrreldes vähenes kaupade sissevedu Rootsist (20 miljoni euro võrra), Suurbritanniast (18 miljoni euro võrra) ja Poolast (11 miljoni euro võrra). Rootsist imporditi vähem elektriseadmeid, Suurbritanniast mehaanilisi masinaid ning Poolast transpordivahendeid. Enim kasvas kaupade import Saksamaalt.

Võrreldes 2014. aasta juuliga vähenes augustis eksport 3% ja import 8%.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–august, 2013–2014
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2013 2014 muutus, % 2013 2014 muutus, % 2013 2014
KOKKU 8 211,5 7 846,4 -4 9 242,5 8 869,1 -4 -1 515,0 -1 022,7
Jaanuar 1 129,3 907,1 -20 1 163,4 1 006,9 -13 -34,1 -99,8
Veebruar 960,7 920,6 -4 1 081,7 1 038,0 -4 -121,0 -117,4
Märts 1 006,8 1 021,0 1 1 143,9 1 185,4 4 -137,1 -164,4
Aprill 1 081,7 1 027,8 -5 1 227,4 1 167,9 -5 -145,7 -140,0
Mai 1 115,7 1 015,5 -9 1 205,8 1 137,8 -6 -90,1 -122,3
Juuni 973,8 986,3 1 1 160,9 1 140,0 -2 -187,0 -153,7
Juuli 941,9 997,2 6 1 146,7 1 142,6 0 -204,8 -145,4
August 1 001,6 970,9 -3 1 112,7 1 050,5 -6 -111,0 -79,6
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, august 2014
Sihtriik,
riikide ühendus
Eksport,
mln eurot
Osatähtsus, % Muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
Saatjariik,
riikide ühendus
Import,
mln eurot
Osatähtsus, % Muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
KOKKU 970,9 100 -3 KOKKU 1 050,5 100 -6
EL28 700,5 72 -1 EL28 886,5 84 -5
EA18 384,2 40 -3 EA18 514,3 49 -1
SRÜ 105,8 11 -22 SRÜ 60,8 6 0
1.Rootsi 178,1 18 3 1.Soome 159,4 15 -3
2.Soome 152,9 16 -3 2.Saksamaa 129,1 12 11
3.Läti 103,3 11 -5 3.Leedu 102,9 10 -1
4.Venemaa 89,6 9 -21 4.Rootsi 102,7 10 -16
5.Leedu 53,5 6 -8 5.Läti 92,6 9 -7
6.Saksamaa 46,5 5 0 6.Poola 79,8 8 -12
7.USA 36,7 4 57 7.Venemaa 48,5 5 4
8.Norra 36,5 4 -7 8.Hiina 44,7 4 -1
9.Taani 24,1 2 9 9.Holland 33,4 3 -2
10.Poola 23,8 2 32 10.Suurbritannia 32,0 3 -37
Eksport ja import kaubajaotise järgi, august 2014
Kaubajaotis (-grupp)
kombineeritud
nomenklatuuri (KN) järgi
Eksport Import Bilanss,
mln
eurot
mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise
aasta sama
kuuga, %
mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise
aasta sama
kuuga, %
KOKKU 970,9 100 -3 1 050,5 100 -6 -79,6
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 90,8 9 -6 118,8 11 -7 -28,1
Mineraalsed tooted (V) 105,3 11 11 140,3 13 -6 -35,0
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 50,1 5 -8 80,3 8 1 -30,2
Kummi- ja plasttooted (VII) 32,6 3 -11 61,8 6 1 -29,2
Puit ja puittooted (IX) 90,3 9 9 30,7 3 8 59,6
Paber ja pabertooted (X) 26,5 3 11 19,4 2 -7 7,0
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 33,7 3 -19 57,4 5 6 -23,7
Metall ja metalltooted (XV) 77,4 8 -5 91,9 9 -2 -14,5
Mehaanilised masinad (84) 61,5 6 -24 91,7 9 -16 -30,3
Elektriseadmed (85) 212,3 22 -3 184,2 18 -8 28,1
Transpordivahendid (XVII) 51,2 5 4 77,9 7 -6 -26,6
Mitmesugused tööstustooted (XX) 76,6 8 6 25,0 2 5 51,5
Muu 62,6 8 -8 71,1 7 -12 -8,2
Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas