Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Uus Maa: Kasutusloa mõju elamu turuväärtusele

Uus MaaKasutusluba on kinnisvara puhul üks olulisemaid dokumente, mis kinnitab, et hoone vastab kehtivatele ehitusnormidele ja on ametlikult lubatud kasutamiseks. Selle olemasolu ei ole pelgalt formaalsus, vaid mõjutab otseselt kinnisvara turuväärtust, müügiprotsessi ja finantseerimisvõimalusi. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

Õiguslik selgus ja turvalisus

Kasutusluba annab ostjale kindluse, et hoone on ehitatud vastavalt kehtivatele seadustele ja ohutusnõuetele. See vähendab riske, suurendab usaldusväärsust tehingus ja loob läbipaistvuse. Ostjad eelistavad kinnisvara, millel on kõik dokumendid korras, sest see vähendab hilisemaid vaidlusi ja võimalikke kulukaid kohustusi. Lisaks lihtsustab kasutusloa olemasolu finantseerimist, sest pangad ja teised krediidiasutused näevad seda kui seaduslikkuse garantiid.

Pangafinantseeringu võimalikkus

Enamik panku nõuab kasutusloa olemasolu, et kinnisvara saaks kasutada laenu tagatisena. Kui kasutusluba puudub, võib laenu saamine osutuda keeruliseks või isegi võimatuks. See piirab ostjate ringi ja vähendab konkurentsi, mis omakorda mõjutab turuväärtust. Näiteks on juhtumeid, kus ostja loobub tehingust, sest pank ei rahasta objekti ilma kasutusloata, isegi kui hoone on tehniliselt heas seisukorras.

Turuväärtuse hinnanguline mõju

Kasutusloa puudumine võib vähendada kinnisvara turuväärtust üldjuhul 5-20 protsenti. Mõju sõltub piirkonna nõudlusest, hoone seisukorrast ja ostjate riskitaluvusest. Kui tegemist on populaarse piirkonnaga, kus pakkumist on vähe, võib mõju olla väiksem, kuid riskiteadlikud ostjad arvestavad alati võimalike lisakuludega, mis kaasnevad kasutusloa taotlemisega.

Müügiprotsessi keerukus

Ilma kasutusloata kinnisvara müük on tavaliselt pikem ja keerulisem. Müüja peab esitama täiendavaid selgitusi ja dokumente, mis tõendavad hoone ohutust ja vastavust. Ostjal tekib ebakindlus, mis võib viia pikemate läbirääkimisteni või tehingu katkemiseni. Sageli tuleb müüjal enne müüki alustada kasutusloa taotlemist, mis tähendab lisakulusid ja ajakulu.

Potentsiaalne järelevalverisk

Kasutusloata hoone võib sattuda järelevalveasutuste huviorbiiti. See võib tähendada kohustust taotleda kasutusluba tagantjärele, mis omakorda võib nõuda täiendavaid ehitustöid või dokumentide korrastamist. Sellised protsessid on ajamahukad ja kulukad, mis vähendab kinnisvara atraktiivsust ostjate silmis.

Kokkuvõtvalt on oluline rõhutada, et kasutusluba ei ole pelgalt bürokraatlik nõue, vaid oluline tegur, mis mõjutab kinnisvara väärtust, müügiprotsessi ja finantseerimisvõimalusi. Selle puudumine võib tähendada väiksemat ostjaskonda, madalamat hinda ja suuremat riski nii müüjale kui ostjale.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Baltic Horizon Fondi erakorralise üldkoosoleku otsused

Baltic Horizon16. detsembril 2025 toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike erakorralise üldkoosoleku korduskoosolek (edaspidi „Korduskoosolek“).

Korduskoosolek kutsuti kokku, sest algsel erakorralisel Üldkoosolekul 8. detsembril 2025 aastal ei tulnud kokku vajalikku kvoorumit. Kooskõlas Baltic Horizon Fondi reeglite punktiga 10.11 on Korduskoosolekul võimalik otsus vastu võtta olenemata koosolekul esindatud häälte arvust, kui fondi reeglites pole kirjeldatud teisiti.

Korduskoosolekul oli kokku esindatud 58 923 830 Baltic Horizon Fondi osakut, mis moodustavad 41,05% häälte koguarvust.

Koosoleku päevakorras oli otsustada uute osakute emiteerimine 2026. aasta esimeses kvartalis Baltic Horizon Fondi bilansi tugevdamiseks.

Üldkoosolek otsustas:

  1. Emiteerida 2026. aasta esimeses kvartalis uued osakud Baltic Horizon Fondi bilansi tugevdamiseks.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 92,94% koosolekul esindatud häältest.

Kõik koosolekule registreeritud investorid osalesid hääletamisel.

Koosoleku protokoll tehakse kättesaadavaks seitsme päeva jooksul Baltic Horizon Fondi kodulehekülje vahendusel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EKÜL: Korteriühistud mures: renoveerimine kallineb, eluasemekulud kasvavad

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLKuigi tuleval aastal loodetakse majanduse elavnemist, muretsevad korteriühistud võimalike hinnatõuside pärast. „Elektri hinnale lisandub tuleval aastal varustuskindluse tasu, juba täna maksavad paljude Eesti kaugküttepiirkondade kliendid sooja eest vabaturuhinnast rohkem. Ehitusmaterjalide hinnatõus tirib ülespoole ka renoveerimise hinda ja kokkuvõttes süvendab kõik see Eesti inimeste eluasemevaesust ja renoveerimisvõimetust,“ on Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees ja Euroopa Regioonide Komitee eluasemevaldkonna raportöör Andres Jaadla murelik.

Jaadla sõnul takistab paljusid ühistuid nõukaaegseid paneelmaju renoveerimast eelkõige majanduslik ebakindlus. „Inimesed on tuleviku pärast mures. Iga päev võib lehest lugeda järjekordsete hinnatõusude, aga ka töökohade kadumise kohta ning see sunnib kahjuks renoveerimisotsust edasi lükkama,“ rääkis ta. Samas toob viivitamine kaasa riski maksta tulevikus renoveerimise eest kõvasti rohkem. „Kui kümme aastat tagasi maksis näiteks kahesaja korteriga maja tervikrenoveerimine kaks miljonit, siis täna maksab sarnase maja renoveerimine juba rekordilised seitse miljonit eurot,“ tõi Jaadla näite.

Teisipäeval arutavad taskukohase eluaseme kättesaadavust Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi liikmed ja komisjon. „Arutlusel peaks olema renoveerimisega seotud menetluste lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine, aga ka renoveerimist puudutavad toetused,“ vahendas Jaadla. „Taaste- ja vastupidavusrahastu toetab liikmesriikides märkimisväärseid investeeringuid ja elamuvaldkonna reforme. Hinnanguline kulu sotsiaalelamutele ja muule sotsiaalsele taristule peaks ulatuma enam kui 22 miljardi euroni ning investeeringud hoonete energiatõhususe renoveerimiseks või uute energiatõhusate hoonete ehitamiseks on ligikaudu 85 miljardit eurot,“ vahendas Jaadla.

Sügavas kriisis Euroopa elamumajandus vajab Jaadla sõnul ühist ja koordineeritumat poliitikat ja rahastamist. „Euroopa vajab taskukohase eluaseme kava. Selle põhimõtete elluviimine nõuab aga uuenduslikke viise riiklike investeeringute suurendamiseks ja olemasolevate Euroopa vahendite kasutuselevõtuks, ” rääkis Jaadla. „Tsiteerides Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit: eluase tähendab väärikust ja õiglust, tähendab Euroopa tulevikku.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti ettevõte rajas Lapimaale unikaalse puhkekeskuse 80 maaaluse majaga

RevoniaSoomes, Lapimaal, avati ametlikult Kaamos Lodge puhkekeskus, mis kujutab endast üht viimaste aastate suurimat turismiinvesteeringut piirkonnas. Keskuse südamiku moodustavad 80 Eestis toodetud maaalust betoonist moodulmaja, mille valmistas Harjumaa ettevõte Revonia.

Eesti tootmisettevõtte Revonia ja Soome turismiettevõtte Explore the North koostöös valminud projekt on märgiline nii oma mahult kui ka ehituslikult lahenduselt. Kui traditsiooniliselt on Lapimaa turism tuginenud lihtsatele puitmajadele, siis Kaamos Lodge’i arenduses mindi teist teed – kogu majutuskompleks on tehtud betoonmoodulitest ja viidud pinnase alla.

Keskuse avamine tähistab Baltikumi ühe suurima moodulmajade ekspordiprojekti edukat lõppu. Kõik 80 betoonist moodulit toodeti Eestis, transporditi täisviimistlusega objektile ning paigaldati kohapeal. Iga maja on suurusega 30 m2, kaalub 40 tonni ja asub kuni meetripaksuse pinnasekihi all. Kogu protsess ideest insenertehnilise lahenduse ja paigalduseni võttis aega poolteist aastat.

Selline lahendus valiti teadlikult maastiku eripära silmas pidades: kuna keskus asub mäenõlval, siis on majad paigutatud astmeliselt nii, et eesoleva maja murukatus on tagumisele maapinnaks. See tagab, et hooned ei varja üksteise eest avarat vaadet orule, säilitades samas privaatsuse.

Revonia jaoks ei ole tegemist esimese projektiga põhjanaabrite juures, kuid Kaamos Lodge tähistab olulist verstaposti ettevõtte usaldusväärsuse kinnitamisel Soome turul. Revonia tegevjuhi Rauno Oja sõnul on näha selget muutust kuurordiomanike mõttemaailmas – investeeringuid tehakse üha pikema vaatega.

„Oleme Soomes varemgi puhkekeskuseid rajanud ja näeme, et Revonia on saavutanud seal kindla maine just tänu preemium-kvaliteedile ja meie unikaalsele betoonmoodulitest süsteemile. Arendajad ei otsi enam vaid kiiret lahendust, vaid mõtlevad pärandile – kuidas luua pereäri, mis kestaks põlvest põlve,“ selgitas Oja. „Betoonist ja pinnasega kaetud lahendus annab ka investorile kindluse, et 10 või 20 aasta pärast on resort ehituslikult endiselt nagu uus ning ei vaja kapitaalremonti.“

Oja lisas, et majavaliku taga on ka Lapimaa külastajate muutunud ootused: „Tänane reisija, kes lendab Lapimaale teisest maailma otsast, on teadlikum ja nõudlikum. Maja, kus ta ööbib, on suur osa reisi elamusest ja loodussõbralik. Meie lahendus toetabki kasvavat loodussõbralikkuse trendi, pakkudes samas midagi täiesti teistsugust kui tavapärane hotellituba.“

Investeering tuleviku turismi

Projekti tellija, Explore the North tegevjuhi ja Kaamos Lodge’i omaniku Johan Väisäneni sõnul oli 80 maja rajamine suur risk, kuid senine positiivne tagasiside on kinnitanud valiku õigsust.

“Soovisime luua midagi, mis eristuks tavapärasest Lapimaa majutusest, oleks teistmoodi ja paistaks silma, kuid oleks samas äärmiselt praktiline. Valisime Eestis asuva Revonia lahenduse, sest otsisime vastupidavust ja madalaid ülalpidamiskulusid – meie jaoks on oluline tegeleda külaliste võõrustamise, mitte hoonete pideva hooldamisega,” sõnas Väisänen. “Täna avatud keskus tõestab, et betoonist maa all asuv maja on hubane, valgusküllane ja luksuslik. See on investeering, mis peab vastu aastakümneid, mis kandub edasi ka mu lastelastele ning majutab ja rõõmustab meid ülemaailmselt külastatavaid kliente. Lisaks annavad maa all asuvad majad mulle hingerahu – ma ei pea muretsema tormisel ööl või tugeva lumesaju ajal, et majad kahjustada saaksid.“

Taustainfo: Eelmise aasta augustis allkirjastatud lepingu kohaselt oli projekti kogumaksumuseks ligikaudu 6 miljonit eurot. Majad on põrandapindalaga 30 m2, sisaldavad kõiki mugavusi ning paigaldatavad ühe päevaga. Revonia on üle 10 aasta tegutsenud Eesti ettevõte, mis on tuntud oma võlvkeldrite ja koobassaunade poolest. Viimastel aastatel on ettevõtte fookus liikunud üha enam täislahendusena valmivatele elumajadele ja majutusasutustele.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, november 2025

Domus KinnisvaraHarju maakond

Tallinna kinnisvaraturg liikus novembris stabiilses ja mõõdukalt positiivses suunas. Korterite keskmine hind tõusis nii kuu- kui aastavõrdluses 0,3%, ulatudes 3 077 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 696, mis tähendab hooajalist aktiivsuse taandumist pärast sügise tipphooaega.

Eramute turul sõlmiti 21 tehingut, mis on väiksem kui oktoobris, kuid rohkem kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaade segmendis toimus 9 tehingut — tubli kasv nii eelmise kuu kui ka mulluse novembri suhtes. Kokkuvõttes oli Tallinna turg novembris mõõdukalt tugev: hinnad püsisid kerge tõusutempo juures ja aktiivsus eri segmentides jäi aastavõrdluses positiivseks, kuigi sügistipust on samm tagasi astutud.

251216 Kinnisvaraturu ülevaade, november 2025 1Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg liikus novembris mõõduka rahunemise suunas. Korterite keskmine hind langes kuu jooksul 0,6%, jõudes 2 425 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta lõikes siiski 6% kõrgemaks. Korteritehingute arv vähenes 112-ni, mis peegeldab tavapärast hooajalist aktiivsuse langust aasta lõpus.

Eramute turul sõlmiti 16 tehingut — küll vähem kui oktoobris, kuid märgatavalt rohkem kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaa tehinguid oli 6, mis näitab aktiivsuse kasvu mõlema võrdlusperioodi suhtes. Kokkuvõttes võib Tartu novembrit iseloomustada kui stabiilset perioodi: korteriturul toimus väike hinnakorrektsioon ja aktiivsus taandus, kuid nõudlus suuremate kinnistute vastu püsis turgu toetavana.

251216 Kinnisvaraturu ülevaade, november 2025 2Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg liikus novembris rahulikult tõusvas suunas. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 1% ja jäi aasta lõikes ligikaudselt samale tasemele, ulatudes 2 166 euroni ruutmeetri kohta. Tehinguaktiivsus langes 59 tehinguni, mis on madalam kui sügisese tipphooaja tasemed, kuid vastab tavapärasele hooajalisele vaibumisele aasta lõpu suunas.

Elamuturul toimus 16 tehingut, mis ületas oktoobrikuu näitajat ja jäi samuti selgelt kõrgemaks kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaade osas registreeriti 6 tehingut, mis on võrreldes nii oktoobri kui ka mullusega väiksemas mahus. Kokkuvõttes oli Pärnu turg novembris stabiilne: korterite hinnad jätkasid kerget tõusu, kuid aktiivsus liikus hooajaliselt madalamale tasemele, samas kui eramusegment püsis ostjatele endiselt atraktiivne.

251216 Kinnisvaraturu ülevaade, november 2025 3Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg liikus novembris allapoole nii hindade kui aktiivsuse poolest. Korterite keskmine hind langes kuuga 2% ja jäi aasta lõikes 10% madalamaks, ulatudes 1 452 euroni ruutmeetri kohta. Tehinguid tehti 16, mis on sama tase kui septembris, kuid madalam kui oktoobris, peegeldades väikese turumahu puhul tavapäraseid kõikumisi. Nõudlus püsis tagasihoidlik, eriti arvestades kiiret hinnamuutust lühikesel perioodil.

Eramute turul toimus 5 tehingut, mis vastas oktoobrikuu tasemele, kuid jäi allapoole mullusest novembrist. Hoonestamata elamumaade osas tehinguid ei registreeritud. Kokkuvõttes iseloomustab Viljandi novembrit vaikne ja ettevaatlik turg – vähene tehinguaktiivsus põhjustab järsemaid muutusi hinnatasemes, kuid ei anna veel märku pikaajalisest trendist.

251216 Kinnisvaraturu ülevaade, november 2025 4Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg näitas novembris mõõdukat elavnemist korterisegmendis. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 2% ning oli aasta võrdluses 7% kõrgem, jõudes 1 703 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 14 — veidi rohkem kui oktoobris, kuid aasta lõpu turule omaselt siiski tagasihoidlikul tasemel. Väikese turumahu tõttu võivad üksikud kallimas segmendis tehingud hinnataset märgatavalt mõjutada.

Eramute ja hoonestamata elamumaade osas oli aktiivsus väga madal: mõlemas segmendis toimus vaid üks tehing. See jääb oluliselt allapoole oktoobrikuu taset ning viitab ostjate ettevaatlikkusele suuremate investeeringute puhul. Kokkuvõttes oli Kuressaare turg novembris rahulik — korterite hinnad liikusid ülespoole, kuid tehingute kogumaht jäi väikeseks, mis on aasta viimasel kvartalil tavapärane.

251216 Kinnisvaraturu ülevaade, november 2025 5Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Swedbank: Tuhat uut tuba: kasvav konkurents tüürib Eesti hotelle järgmise kvaliteedihüppe suunas

SwedbankEesti hotellisektor hakkab kriisiaastate järel jõudma stabiilsemale pinnale, kus nõudlus taastub ja arendusprojektid on taas liikuma lükatud. Swedbanki hotellisektori juht Marko Mandel näeb turul uut arengufaasi: investorite usk hotelliärisse taastub ning lisanduvad projektid aitavad suurendada kogu sektori kvaliteeti.

Statistikaameti andmeil on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikul kuudel, kuid pandeemiaeelsele tasemele jäädakse veel alla. „Pandeemiašokist ei ole Eesti hotellisektor taastunud lineaarselt,“ nentis Marko Mandel. „Küll aga on turul juba näha selget üleminekut „ootame ja vaatame“ hoiakult sisulisemale planeerimisele. Hakkame jõudma majandustsüklisse, kus ettevõtted saavad teha pikema vaatega strateegilisi investeeringuid, mida nad viimastel aastatel edasi on lükanud.“

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner märkis, et väliskülastajate struktuur on muutunud ning kogunõudlus ei ole veel naasnud 2019. aasta tasemele. „Välisturistide ööbimisi on endiselt ligi 15% vähem kui pandeemiaeelsel ajal ning seda on mõjutanud muuhulgas tugevalt näiteks Soome külastajate arvu vähenemine. Seetõttu on üha olulisem leida uusi sihtturge, olgu selleks Poola ja Leedu või hoopis kaugemad turud, nagu USA ja Aasia. See suund eeldab nii Eesti kui turismisihtkoha jätkuvat tugevat turundamist kui ka hotellidelt sihtgruppide ootustele vastavate teenuste pakkumise võimekust,“ selgitas Kraner.

Siseturism on hotellisektori jaoks oluline tugi. Viimasel kolmel aastal on siseturistide arv püsinud küll samas suurusjärgus, 1,8 miljoni juures, aga samal ajal on vähenenud nende ööbimiste arv. Mõned sihtkohad, nagu Tallinn, Tartu ja Saaremaa, on näidanud väikest kasvu, kuid paljudes piirkondades on kodumaiste külastajate arv vähenenud.

Tallinn saab juurde ligi 1000 hotellituba

Kuigi nõudlus taastub seni veel mõõduka tempoga, on arendajate vaade optimistlikum. Pakkumine kasvab kiiresti, eriti Tallinnas, kus turule jõuavad kriisi ajal pausile pandud projektid, aga ka päris uued hotellid.

„Viimase aasta jooksul on valminud mitu märkimisväärset projekti: Tartu maanteel avati 185-toaline Hampton by Hilton, sadamas avas uksed 168-toaline Hyatt ja 130-toaline Novotel, arendusjärgus on ka 108-toaline Courtyard by Marriott. Lisaks on linnas planeerimisel 300–400 hotellituba, mille valmimine sõltub arendajate lõplikest otsustest,“ kirjeldas Mandel. Seega võib Tallinna hotelliturule järgneva kolme aasta jooksul lisanduda ligi 1000 uut tuba – märkimisväärne kasv arvestades, et praegu on pealinnas kokku umbes 7900 hotellituba.

Ka pealinnast väljaspool on näha pakkumise kasvu. Kui praegu ulatub pakutavate tubade arv umbes 4000-ni, siis lähiaastatel kasvab see ligi 20%. Seda eriti just kodumaiste külastajate seas populaarse kontseptsiooniga spaahotellide osas, aga ka näiteks piirkondadest Ida-Virumaal Euroopa Liidu rahastuse toel.

Konkurentsi kasv näitab turu küpsemist

Marko Mandel tõi välja, et turule lisanduvad hotellid toovad kaasa uue kvaliteedistandardi nii nüüdisaegsema kontseptsiooni kui ka tehniliste lahenduste näol. See sunnib ka varem ehitatud hotelle tegema kvaliteedihüpet. „Hotellid, mida on hiljuti renoveeritud või mis on loonud juba tugeva kontseptsiooni, on praegu paremas positsioonis,“ möönis ta.

„Hotellide konkurentsieelis sünnib sellest, kui teenuse kvaliteet, tehnoloogia ja energiatõhusus on viidud praeguste ootustega kooskõlla. Samal ajal peame taastama sektori majandusliku elujõulisuse, mis sõltub nii nõudluse kasvust kui ka laiemast ettevõtluskeskkonnast ja majandusolukorrast,“ lisas Külli Kraner.

Ehkki järsult kasvav konkurents võib turul juba tegutsevate ettevõtjate vaatest paista hirmutav, on suures plaanis tegu siiski positiivse signaaliga. „See on küpse turu tunnus, et uued projektid panevad kogu sektori liikuma,“ märkis Mandel. „Külastusnumbrid tasapisi taastuvad, nõudluse struktuur selgineb ja turule lisanduvad arendused näitavad investorite usku sektorisse,“ lisas ta.

Teisalt ei tohiks turul juba tegutsevad ettevõtted valvsust kaotada. „Kuigi paljud uued arendused saavad valmis alles mõne aja pärast, on enda positsiooni kindlustamiseks õige aeg just nüüd ja praegu. Järgmise paari aasta jooksul tehtavad otsused kujundavad hotellide konkurentsivõimet pikaks ajaks,“ toonitas Mandel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Uus Maa: Kas valida 3-toaline uus korter kesklinnas või majaosa äärelinnas?

Uus MaaKodu valimine on üks tähtsamaid otsuseid iga inimese elus. Üks sagedasemaid küsimusi, mis koduostja teekonnal esile kerkib on see, et kas eelistada modernset 3-toalist korterit kesklinnas või ruumikat majaosa rohelises äärelinnas. Mõlemal variandil on oma selged eelised ning õigema valiku tegemiseks tasub mõelda eelkõige oma elustiilile, mitte ainult ruutmeetritele. Sellest räägib lähemalt Uus Maa Five Stars büroo maakler Ly Johanson.

Viimastel aastatel on uued korterid kesklinna piirkonnas muutunud üha populaarsemaks. Seda eelkõige seetõttu, et kõik oluline on mugavalt lähedal – töö, koolid, lasteaiad, kohvikud, kultuur ja sport. Lühikesed vahemaad säästavad aega, mis tänases kiires elutempos on hindamatu väärtusega. Lisaks pakuvad uusarendused kaasaegset energiatõhusust, korralikku heliisolatsiooni ning läbimõeldud planeeringuid, mis loovad mõnusalt funktsionaalse elukeskkonna. Kortermajas elamine tähendab ka seda, et kodu hooldamine nõuab minimaalselt lisapingutust – hoov, fassaad ja tehnosüsteemid on halduri hoole all, mis jätab rohkem aega puhkuseks ja perele.

Samas pole kodu puhul kõik ainult mugavuses. Väga paljud inimesed väärtustavad õdusat privaatsust, oma terrassi või aiamaad ning loomulikku rahu, mida kesklinn pakub harva. Äärelinnas asuv majaosa annab võimaluse nautida rohelust, suuremat elupinda ja vabadust kujundada välisruumi täpselt oma soovide järgi. Lapsed saavad turvaliselt õues mängida, grillinurk muutub nädalavahetuste keskpunktiks ning hommikukohvi saab juua päris oma terrassil. Kuigi majaosa hooldus nõuab rohkem tähelepanu kui korter, on paljude jaoks see pingutus igati õigustatud – vastutasuks saab tükikese rahulikku ja privaatsusega täidetud koduoaasi.

Nii kesklinna korteril kui majaosal on ka omad kompromissid. Korter võib piirata välisruumi ja privaatsust, samas kui majaosa puhul tuleb arvestada pikemate sõiduteekondade, kõrgemate hoolduskulude ja suurema vastutusega. Seetõttu on oluline küsida endalt: milline keskkond toetab minu ja mu pere igapäevaelu? Kas hindan rohkem linnamelu lähedust või rahulikku oma hoovi? Kas soovin muretut elu kaasaegses kortermajas või hindan võimalust ise oma kodu kulgu kujundada?

Tänane kinnisvaraturg on jõudnud huvitavasse punkti, kus uued 3-toalised kesklinna korterid ja äärelinna majaosad kipuvad olema suhteliselt samas hinnaklassis. See muudab otsustamise nii lihtsamaks kui keerulisemaks – hinnavahe ei anna enam automaatselt vastust, kumb variant on “parem”.

Seetõttu tasub mõelda väga teadlikult oma igapäevastele vajadustele – kui oluline on lühike tee tööle, kui palju väärtustad privaatsust ja isiklikku väliruumi, kui palju aega oled valmis panustama kodu hooldamisse ja millist elurütmi sa päriselt soovid.

Parima otsuse tegemiseks soovitan kindlasti käia tutvumas mõlema variandi pakkumistega, et kogeda ruumi, asukohta ja tunnetust kohapeal. Alles siis saab selgeks, milline kodutüüp päriselt sinu elu ja harjumustega kokku kõlab.

Õige kodu tunned ära siis, kui selle üles leiad!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta novembri seisuga

Baltic HorizonBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta novembri lõpu seisuga langes 0,5446 euroni osaku kohta (31. oktoober 2025: 0,6783). Fondi kogu puhasväärtus on 78,2 miljonit eurot (31. oktoober 2025: 97,4 eurot). EPRA NRV 2025. aasta novembri lõpu seisuga on 0,5851 eurot osaku kohta.

2025. aasta novembri lõpus viis portfelli hindamised läbi sõltumatu kinnisvarahindaja. 30. november 2025 seisuga langes Baltic Horizon Fondi portfelli õiglane väärtus 208,7 miljoni eurole (31. detsember 2024: 224,5 miljonit eurot, välja arvatud võõrandatud Meraki ärikeskus). Võrreldes eelmiste hindamistega oli portfelli väärtuse muutus peamiselt tingitud diskontomäärade ja kapitalisatsioonimäärade muutustest, samuti täitumuste ja rentnike pindade ettevalmistusse tehtavate investeeringute eelduste muutustest. Hindamiste kokkuvõte avaldatakse Fondi kodulehel. Täpsem info avaldatakse kvartali vahearuandes.

2025. aasta novembris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli 1,0 miljonit eurot (31. oktoober 2025: 1,0 miljonit eurot).

2025. aasta novembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 5,7 miljonit eurot (31. oktoober 2025: 6,0 miljonit eurot), millest 4,3 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule. 30. november 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 217,2 miljonit eurot (31. oktoober 2025: 238,0 miljonit eurot).

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Koolitus „Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“ toimub 28.01.2026

Martina ProosaKinnisvarakoolis toimub 28.01.2026 koolitus „Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel vajalikke teadmisi kinnisasja müügilepingute sõlmimiseks ja täitmiseks.

Muu hulgas saab teada:

  • mida ostja ja müüja peavad kinnisasja müügilepingut sõlmides tähele panema;
  • kes peab tõendama puuduse olemasolu;
  • millal ja kuidas esitada kinnisasja puudustega seotud nõudeid;
  • millistel juhtudel on võimalik kinnisasja müügilepingust taganeda või alandada ostuhinda.

Koolitus „Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“ toimub 28.01.2026 kell 10.00–15.15 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Statistika: tihe konkurents pankade vahel soosib elamispindade turgu

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Eesti Panga andmetel väljastasid Eesti kommertspangad 2025 III kvartalis uusi eluasemelaene 665 miljoni euro väärtuses. Kvartal varem oli eluasemelaenude käive 695 miljonit eurot. Tegemist on väga aktiivse laenuturuga.

Eluasemelaenude käive on ajalooliselt moodustanud arvestuslikust netopalkade kogusummast keskmiselt 19%. 2025. a seisuga oleme juba trüginud üle 21 protsendi.

Osalt tuleb arvestada, et eluasemelaenude käibes on hulk refinantseerimist ehk eluasemelaenu ühest pangast teise viimist. Laenu pangast-panka tõstmise taga on enamasti liikumine soodsama intressimäära suunas. Laenu refinantseerimisega võib, aga ei pruugi kaasas käia laenusumma suurendamine. Elamispindade turu mõttes on laenude refinantseerimine pigem neutraalne tegevus.

Laenukäibe ja palkade kogusumma kasvanud suhtarv näitab, et eluasemelaenude turg on väga aktiivne. Laenupakkumine on väga tugev. Pankade kasumlikkus on küll intressimäära muutuste tõttu vähenenud, kuid siiski mõõdukalt hea. Pangad on tugevatel jalgadel.

Eluterve tihe konkurents pankade vahel on kindlasti elamispindade turgu soosiv oluline ja tugev tegur.

Eluasemelaenude käive vs netoaplkade kogusumma

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

EKE jätkab WoHo kvartali arendamist, aasta pärast valmib 7000-ruutmeetrine ärihoone

251215 EKE jätkab WoHo kvartali arendamist, aasta pärast valmib 7000-ruutmeetrine ärihoone 2Ärikinnisvara arendaja EKE jätkab WoHo kvartali arendamist Mustamäe tee alguses. Telia ja Pipedrive hoonetele lisandub 2026. aasta lõpuks aadressile Mustamäe tee 5a üle 7000-ruutmeetrine büroo- ja tootmishoone, kus ankurüürnik on tarnerobotite valmistaja Starship Technologies. Rekonstrueeritava maja arhitektuurne lahendus pärineb Guru Projektilt ja investeeringu kogusuurus on 15 miljonit.

EKE tegevjuht Karl Ader räägib, et WoHo kvartal, kus seni on ankurüürnikud Telia ja Pipedrive, jätkab pärast pikemat pausi laienemist. „Nõudlust on aastate jooksul olnud küll, kuid meie hinnangul on just nüüd õige aeg ehitustegevuse jätkamiseks. Mustamäe tee 5a tuleb kahekorruseline äri- ja tootmishoone, kus on pinda üle 7000 ruutmeetri ja sellest üle poole, ligi 4800 ruutmeetrit, saab omale robotite valmistaja Starship Technologies“.

Aderi sõnul on vakantseid pindu hoone ehitamise alguseks jäänud minimaalselt ja see näitab, et Mustamäe tee alguse piirkond on ärikliendile äärmiselt atraktiivne.

Hoone ehitamisel säilitatakse hoone algne raamistik ja sellest tulenevalt saavutatakse ruumide puhaskõrguseks kuni 12 meetrit.

Heidy Kerma, Starship Technologiesi juhtkonna liige ütleb, et ettevõte on tegutsenud kulusid vastutustundlikult juhtides ning investeerinud kaalutletult peaasjalikult inimestesse, arendusse ja teenustesse eri riikides. Toetamaks edasist kasvu on aga jõutud järeldusele, et vajalikud sammud on peakontori laiendamine ja kaasajastamine ning tuleval aastal kolitaksegi Mustamäe teaduspargist WoHo kvartalisse.

Kerma sõnul on Starship Technologiesi eesmärk koos Lumia sisearhitektidega luua kaasaegsed kvaliteetsed töötingimused uues praktilises kontoris. Töökeskkonna loomisel peetakse silmas, et see võimaldaks inimestel töötada efektiivselt, pakuks senisest paremaid koostöövõimalusi ja soodustaks kiiret kommunikatsiooni.

„Töökeskkonna planeerimine Starshipis nõudis nutikat läbimõtlemist, sest lisaks tarkvara loomisele ja arendusele käib meil igapäevaselt ka robotite tootmine ja testimine. Uude hoonesse tuleb robotite testimisala, kus saame neid 24/7 proovile panna. Lisaks loome erinevad testimislaborid riistvara arenduseks,“ räägib Heidy Kerma.

Eestis 200 inimesele tööd andev Starship Technologies arendab autonoomseid tarneroboteid, mis on loodud toidu, toidukaupade ja pakkide kohale toimetamiseks minutitega. Tarnerobotid on läbinud üle 20,5 miljoni kilomeetri ja teostanud 9,5 miljonit autonoomset tarnet üle maailma. Starshipi asutasid Ahti Heinla (Skype’i peaarhitekt) ja Janus Friis (Skype’i kaasasutaja). www.starship.xyz

Ärikinnisvara arendaja EKE on viimastel aastatel arendanud ja loonud uusi äripindu 40 000 ruutmeetri jagu, samal ajal on pindu ümber ehitatud või kvaliteedi taset tõstetud ligi 10 000 ruutmeetri ulatuses. www.eke.ee

251215 EKE jätkab WoHo kvartali arendamist, aasta pärast valmib 7000-ruutmeetrine ärihoone 3

251215 EKE jätkab WoHo kvartali arendamist, aasta pärast valmib 7000-ruutmeetrine ärihoone 1

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Viru Keskuse senine tegevjuht Gertti Kogermann lõpetab ametiaja pärast keskuse mahukat rekonstrueerimist

Gertti KogermannViru Keskuse tegevjuhina lõpetab Gertti Kogermann, kes viis läbi ettevõtte ja keskuse suuremahulise rekonstrueerimise, positsioneerides Viru Keskuse tänapäevaseks linnasüdameks. Sellega siseneb Viru Keskus uude arengufaasi, mille juhtimise võtab üle Enn Parel.

Seitse aastat ettevõtet juhtinud Gertti Kogermann on otsustanud oma ametiaja lõpetada. Tema juhtimisperiood on kujunenud üheks keskuse strateegiliselt olulisimaks etapiks, mil alustati ja viidi lõpule hoone kõikehõlmav rekonstrueerimine ning loodi uuendatud kontseptsioon, mis jääb keskust defineerima järgmisel kümnendil.

Gertti Kogermanni sõnul võimaldab just praegune hetk loogilist üleminekut uuele juhile. „Kui 2019. aastal väljakutse vastu võtsin, inspireeris mind võimalus viia ellu põhjalik transformatsioon Eesti ühe ikoonilisema kaubanduskeskusega. Tänaseks on see eesmärk saavutatud – kontseptuaalne muutus ja keskuse rekonstrueerimine on lõpule viidud ning Viru Keskus on tugevamas seisus kui kunagi varem,“ sõnas Gertti Kogermann.

Kogermann märgib, et suurem osa tema ametiajast oli kantud ulatuslikest välistest muutustest ja globaalsetest kriisidest. „Sellegipoolest õnnestus turbulentsel perioodil koos võimeka meeskonnaga Viru Keskus täielikult uuendada ja kaasajastada. Kontseptsiooni uuendamise tulemusena on Viru Keskus täna mitte pelgalt ostukoht, vaid modernne linnasüda – uudse ruumikogemuse, hoolikalt kureeritud brändivaliku, Eesti esimese toidutänava, regiooni esinduslikuima Kaubamaja ning maailma parima raamatupoega. Lisaks ühendab täiesti uuenenud ilu- ja tervisekorrus kiired arstiabiteenused ja ulatusliku iluteenuste valiku, luues südalinnas ainulaadse kvaliteedistandardi.“

Kogermann lisas, et keskuse areng ei ole piirdunud vaid hoone sisemusega ja viimaste aastate fookus on olnud keskust ümbritsev linnaruumi kaasajastamine. „Valminud on Tammsaare pargi ja Laikmaa tänava uuenduskuurid, järgmise etapina ootab oma järge Hämariku väljak ning Estonia puiestee äärne külg. Kõik need investeeringud tugevdavad keskuse rolli kaasaegse linnakeskkonna kujundajana,“ ütles Kogermann.

Nüüdseks on Kogermanni sõnul uuenduste mõju selgelt väljendumas ka keskuse stabiilses ja jätkusuutlikkus kasvus. „Viru Keskus on jätkuvalt Eesti külastatuim sihtkoht ning paistab suuremate kaubanduskeskuste võrdluses silma kõige unikaalsema brändivalikuga. See on õige hetk, et ametisse saaks astuda uus juht, kelle strateegia kujundaks juba järgmise arenguperioodi.“

Viru Keskus AS-i nõukogu esimehe Taavi Ojala sõnul on Gertti Kogermann olnud keskuse juht erakordselt sündmusterohkel perioodil. „Selle aja jooksul viidi ellu suuremahuline keskuse uuendusprojekt, tuli toime tulla koroonapandeemia ja sellega kaasnenud piirangutega ning keskuse tööd mõjutasid pikalt ka Tallinna kesklinna ulatuslikud teetööd. Gertti tuli kõigi nende väljakutsetega silmapaistvalt hästi toime, säilitades ka keerulisimatel hetkedel rahu ja pakkudes üürnikele kindlustunnet. Täname Gerttit tema pühendumuse ja professionaalsuse eest ning soovime talle edu edaspidiseks,“ ütles Ojala.

Viru Keskuse uus tegevjuht

Viru keskuse uueks tegevjuhiks saab Enn Parel, kes astub ametisse tuleva aasta jaanuaris. Enn Parel on kogenud juht ja ettevõtja, kes on muuhulgas töötanud Tallinna Kaubamaja Grupi juhtivatel ametikohtadel. Ta on Põhjala pruulikoja kaasasutaja ja nõukogu esimees; tegevjuhina kasvatas ta ettevõtte hobiprojektist rahvusvaheliselt tuntud tootjaks. Viimastel aastatel on Enn nõustanud väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid strateegilise kasvu ning uutele turgudele sisenemise küsimustes.

Viru Keskus on Eesti suurima külastatavusega ostukeskus. Tallinna südames asuv keskus on hinnatud kohtumispaik ning kvaliteetsete kultuuri- ja meelelahutuselamuste pakkuja. Lisaks 100 kauplusele leiab Viru Keskusest unikaalse 15 restoranist koosneva Toidutänava ning ilu- ja terviseteenuseid pakkuva heaolukorruse Ilusfäär. Viru Keskusele on antud Eestis ainus jätkusuutliku hoone opereerimise ja haldamise kõrgeim tase LEED O&M Platinum. Ühtlasi on Viru Keskus pärjatud üle 50 turundusauhinnaga reklaami- ja loomekonkurssidel. Lisainfo: www.virukeskus.com.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.11.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund teenis novembris puhaskasumit 236 tuhat eurot ning 2025. aasta 11 kuuga 2,45 miljonit eurot (eelmisel aastal samal ajal 808 tuhat eurot). Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli novembri lõpus 11,31 eurot, kasvades kuuga 0,8%. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV 11,44 eurot, kasvades kuuga 0,9%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ broneerisid kliendid novembris kokku kuus 2026. aasta alguses valmivat ridamaja osa ning sõlmisid kolm juba valminud ridamaja osa asjaõiguslepingut. Novembris teenis arendusettevõte kolmelt asjaõiguslepingult 137 tuhat eurot kasumit ning lisaks teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 24 tuhat eurot intressitulu. Detsembri alguses lisandusid arenduses müüki viimased 8 veel broneerimata ridamaja osa, mis valmivad 2026. aasta kevadel. Kokku on arenduse kogumahust (165 rida- ja paarismaja osa) veel müümata või broneerimata 12 ridamaja osa.

Detsembris tegi Invego Uus-Järveküla OÜ fondile väljamakse summas 500 tuhat eurot. Sellest ligikaudu 100 tuhat eurot moodustasid omaniklaenu intressid ning ülejäänu oli omaniklaenu põhiosa tagastus. Saadud intressid plaanib fond investoritele välja maksta 2026. a kevadel koos arenduse viimase etapi müügist laekuvate vahenditega. Kokku on käesoleval aastal Invego Uus-Järveküla OÜ-st fondile laekunud 3,2 miljonit eurot. EfTEN United Property Fund investeeris 2021. ja 2022. aastal Uus-Järveküla elurajooni arendusse kokku 3,52 miljonit eurot.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_112025

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Bigbank: Turismisektor näitab kasvunumbreid ka hooajavälisel perioodil

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud majutusasutuste statistika näitab, et turistide arv on Eestis aasta võrdluses kasvanud ka hooajavälisel ajal, mida oktoober kahtlemata on. Kasvanud on nii välisturistide arv (7%) kui ka siseturistide arv (5%). Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on välisturistide arv kasvanud koguni 23%.

Kõige rohkem on aasta võrdluses kasvanud välisturistide arv Jõgeva, Lääne ja Valga maakonnas. Tõsi on ka see, et kõige suurema kasvuga Jõgeva maakonnas (kasv 60%) oli absoluutarvudes turistide arv siiski väga madal (184). Valga maakonnas majutus oktoobris 1400 ning Lääne maakonnas pea 2000 turisti. Meie turismipealinnas Pärnus peatus oktoobris 16759 välisturisti, mis tähendab 16% kasvu. Kahe aasta taguse perioodiga võrreldes on kasv 23%.

Välisturistide arv vähenes aasta lõikes Rapla maakonnas (-24%), Viljandi maakonnas (-25%). Väiksemad vähenemised olid Lääne-Virus, Ida-Virus ning Võru maakonnas.

Kodumaiste turistide jaoks on aastaga oluliselt atraktiivsemaks muutunud Tartu maakond (ilma Tartu linnata), kus peatus üle kahe korra rohkem turiste kui aasta tagasi oktoobris. Kodumaiste turiste arvu kasvu poolest paistsid silma veel Hiiu maakond (kasv 31%) ja Lääne maakond (25%). Kaheksas maakonnas kodumaiste majutatute arv hoopis vähenes.

Kokkuvõttes on kõikide majutatute arv kasvanud aastaga 6% ning kahe aastaga 16%. Kõige suurem kasv (123%) kahe aasta võrdluses on juba mainitud Tartu maakonnas (ilma Tartu linnata), Järgnesid Saare maakond (81%) ja Lääne maakond (34%). Kõige suurem langus majutatute arvus kahe aasta võrdluses on olnud Järva maakonnas (-41%). Kõiki neid kasve ja kahanemisi vaadates tuleb siiski arvestada, et pool (52%) kõikidest majutatutest peatub pealinnas Tallinnas ja meie turismiettevõtete peamine huvi võiks olla nende meelitamine pealinnast välja, teistesse maakondadesse. See aitaks võibolla kaasa ka nende siinviibimise perioodi pikendamisele. Iga täiendavalt Eestis veedetud päev on lisaraha Eesti majandusse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kliimaministeerium: Riik lükkab miljardilise investeeringuga taristuehitusele hoo sisse

KliimaministeeriumRiigikogu poolt heaks kiidetud 2026. aasta riigieelarvega suunatakse transporditaristu arendamisse kokku ligi miljard eurot.

Raudteetranspordi arendamisse ja korrashoidu suunatakse järgmisel aastal koos investeeringutega kokku 684,2 miljonit eurot, sellest 435,7 miljonit eurot läheb Rail Balticule. Teede ehitusse ja hooldusesse on planeeritud 283 miljonit eurot, mida on 100 miljonit eurot rohkem kui tänavu.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul võimaldab eelarve liikuda edasi suurte taristuprojektidega, mis mõjutavad Eesti ühendusi aastakümneteks. „Rail Baltica ehitus edeneb ja on graafikus. Uuel aastal töömaht kasvab ning ehitus jõuab kõikidesse maakondadesse, mida uus raudtee läbib. Tallinn–Tootsi lõik on juba aktiivses ehituses ning uuel aastal alustame töödega ka Pärnu–Tootsi vahel ning Läti suunal,“ ütles Leis.

Olemasoleva raudtee arendustööd jätkuvad paralleelselt uue trassi rajamisega. Järgmise aasta keskpaigast saab elektrirongiga sõita Tapani ning aasta teises pooles avatakse elektrirongidele ka Tapa–Tartu lõik. Tapa–Narva lõigu elektrifitseerimine valmib 2027. aastal. Lisaks saavad reisirongid paari aasta pärast sõita suurel osal raudteest kiirusega kuni 160 km tunnis.

Suure hoo saab sisse ka teede ehitus. Teehoidu ja arendamisse investeeritakse järgmisel aastal 283 miljonit eurot, sealhulgas mootorsõidukimaksust laekuvad vahendid. Investeeringutega käivitub taasiseseisvunud Eesti suurim neljarealiste maanteede ehitusprogramm.

Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel ehitatakse järgnevatel aastatel neljarealiseks Libatse–Nurme, Päädeva–Konuvere ja Konuvere–Päärdu lõigud ning Tartu suunal Paia ristmik Imaveres ja seejärel Mäo–Imavere lõik. Neist Päädeva–Konuvere lõik ja Paia ristimik valmivad juba 2027. aastal. Kokku ehitatakse lähima viie aasta jooksul neljarealiseks ligi 65 km ulatuses uusi lõike.

Lisaks rekonstrueeritakse maanteid mitmel pool üle Eesti, sh Viljandi–Rõngu, Hüüru–Alliku–Saue, Tõrvandi–Roiu–Uniküla, Kiviõli–Varja, Laidu ning Jänesselja–Urge teelõigud.

Kruusateede rahastus kasvab ligi neljakordselt, tõustes 3 miljonilt eurolt 11-12 miljoni euroni aastas. Selle abil viiakse tolmuvaba katte alla ligikaudu 130 kilomeetrit kruusateid, mis on ligi neli korda rohkem kui tänavu. Samuti kasvab liiklusohtlike kohtade ümberehitamise eelarve seniselt 0,9 miljonilt järgmisel aastal 5,8 miljoni ja 2028. aastaks ligi 9 miljoni euroni.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine