Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
 

Kaasaegne koolitusklass sinu järgmisele sündmusele

19.02.2026

KinnisvarakoolKinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus).

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 75 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 22 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 110 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Koolitusklass

Koolitusklass

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Volta SKAI OÜ arendusprojekti edenemise aruanne seisuga 18. veebruar 2026

18.02.2026

Volta SKAIVõlakirjad

Volta SKAI võlakirjad on 30 miljoni euro suurune tagatud võlakirjaprogramm Volta SKAI arenduse finantseerimiseks. 2025. aasta II poolaastal viidi programmist läbi kaks esimest seeriat, kogumahuga 12 miljonit eurot. Võlakirjade nominaalväärtus on 1000 eurot ning kupongiintressimäär 10%. Intressi makstakse kvartaalselt: 1. aprillil, 1. juulil, 1. septembril ja 1. jaanuaril. Võlakirjade tagasimakse lõpptähtaeg on 1. oktoober 2027. Volta SKAI võlakirjad on 2025. aasta detsembrist kaubeldavad Nasdaq Balti börside turul First North. Võlakirjade täpsemad tingimused ja lisateave on kättesaadav investor.endover.ee.

Ülevaade müügiprotsessist

2025. aasta teine pool oli täielikult pühendatud eelmüügi käivitamise ettevalmistamisele. Valmistati ette kõik müügimaterjalid, sh vajalikud esitlused. Koolitati välja võimekusega müügitiim, kes oli valmis täitma eelmüügi plaanitud mahud.

Oktoobri alguses käivitati mitteavalik eelmüük. 23. jaanuaril 2026, algas ka avalik müük ning hinnakiri on kättesaadav ettevõtte veebilehel voltaskai.endover.ee.

Professionaalne ettevalmistus võimaldas pakkuda toote tutvustamisel ja esitlemisel kõrgekvaliteedilisi materjale ning täita eelmüügi ootusi.

Aruande avaldamise kuupäeva seisuga on esimeses tornis müüdavast kogupinnast 920 m² ehk 12% kaetud võlaõiguslike müügilepingutega. Eelmüük moodustab 12% projekti hinnangulisest müügitulust. Tehingud hõlmavad nii väiksemaid investeerimiskortereid kui ka suuremaid koduks mõeldud kortereid, mis näitab, et toode kõnetab laia sihtgruppi. Projekti prognoositav müügiperiood on 5 aastat.

2026. aasta planeeritud müügitegevused:

  • Projekti tutvustamine turuosalistele ja huviliste/ostupotentsiaaliga kontaktide ringi laiendamine. Koostöö ja esitlused erinevate maaklerbüroodega.
  • Endoveri spetsiaalse müügisalongi valmimine Volta SKAI aktiivseks esitlemiseks.
  • Avaliku müügi tegevuste mõõtmine ja optimeerimine, et püsida eesmärkidega kooskõlas.
  • Turundustegevused sisuloome kaudu.
  • Investorüritused ja kliendipäevad, et jõuda laiema sihtrühmani.

Ülevaade ehitusest

2025. a II poolaastal toimus ehitusprojektide koostamine ning objekti ettevalmistamine ehitustegevuseks. 2025. aasta novembri viimasel nädalal algasid kaevetööd, mis tähistas ehitustegevuse algust.

2026. a I poolaasta tegevusplaan on järgmine:

  1. süvendikaeve ja vaiatööde lõpetamine,
  2. keldri maa-aluste konstruktsioonid rajamine,
  3. -2 ja -1 korruse monoliitsete konstruktsioonide rajamine,
  4. 1. – 3. korruse monoliitsete ja monteeritavate konstruktsioonide rajamine.

Aruande avalikustamise seisuga oleme kõikide ehitustöödega ajagraafikus, vaatamata suurtele külmakraadidele.

Volta SKAI esimene 12-korruseline torn valmib ehitusgraafiku järgi 2027. aastal.

Arendusprojekti edenemise kokkuvõte, sh ajakava ja graafik, müük, tehtud tööd, kulud ja prognoosid

Projekt edeneb plaanipäraselt ning püsib nii ajakava kui ka eelarve mõttes graafikus – tegevused ja kulud on kooskõlas planeerituga.

Volta_SKAI_OU – edenemisaruanne_investoritele_EST

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Swedbank: Näiline sääst või päris võit? Millal on kodulaenu refinantseerimine mõistlik

18.02.2026

SwedbankKodulaenu refinantseerimine ei ole enam erandlik samm, vaid üha tavapärasem viis oma laenutingimused ja pangasuhe üle vaadata. Swedbankis sõlmitakse refinantseerimislepinguid regulaarselt ning huvi selle vastu on kasvutrendis. Kuigi refinantseerimist seostatakse sageli eelkõige sooviga laenuintressi vähendada, ei ole hind kaugeltki ainus otsustav tegur.

Kuigi laenuintress on oluline, tuntakse refinantseerimise vastu huvi väga erinevatel põhjustel. Näiteks soovitakse muuta laenuperioodi, koondada mitu kohustust üheks või tuua kodulaen panka, kus juba arveldatakse.

Paljude jaoks ongi intressi kõrval oluline ka mugavus ja selgus oma rahaasjade korraldamisel. Mõnikord võib uues pakkumises intressierinevus olla senisega võrreldes minimaalne, kuid olulisemaks peetakse just kindlustunnet, et kõik pangateenused toimivad sujuvalt ja ühes kohas.

Refinantseerimise levinumad ajendid

Kuigi refinantseerimise põhjuseid on erinevaid, on kõige sagedasem ajend siiski laenuintressi ehk euriborile lisanduva marginaali ülevaatamine. Uue pakkumise tegemisel arvestatakse nii turuolukorda kui ka laenuvõtja senist maksekäitumist, sissetulekuid ja kohustusi, et pakkuda kliendi praegust olukorda arvestades võimalikult häid tingimusi.

Sageli kaalutakse refinantseerimist ka igakuise laenumakse vähendamiseks laenuperioodi pikendamise kaudu. Väiksemad kuumaksed võivad anda igakuisele eelarvele leevendust, kuid see tähendab enamasti, et laenu kogukulu suureneb. Oluline on endale selgeks teha, kas eesmärk on väiksem kuumakse praegu või väiksem laenu kogukulu terve laenuperioodi jooksul. Need kaks ei käi üldjuhul käsikäes.

Refinantseerimist kasutatakse ka mitme laenu koondamiseks. Sel juhul asenduvad mitu igakuist makset ühega ning kohustuste haldamine muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

Analüüsi, kas võit katab kulud

Refinantseerimise puhul on keskne küsimus, kas saavutatav kasu katab selle protsessiga kaasnevad kulud. Näiline intressivõit võib osutuda petlikuks, kui ei arvestata kõiki kulusid. Pankade praktika on erinev, kuid kulude leevendamiseks katab näiteks Swedbank teatud juhtudel laenu ületoomisega seotud notarikulud ning ei võta uue laenu lepingutasu.

Mõnikord jäetakse tähelepanuta ka olemasoleva laenu ennetähtaegse tagastamise tasu. Enamasti saab laenu tasuta tagasi maksta pärast ühe- või kolmekuulist etteteatamist, kuid varasem tagasimaksmine võib tähendada lisakulu mõne kuu intressi ulatuses. Seetõttu on oluline hinnata otsust tervikuna ja võtta vajadusel otsustamiseks aega.

Kokkuvõttes peaks refinantseerimine toetama laenuvõtja tegelikke vajadusi ja pikaajalisi eesmärke ning see ei pea alati tähendama rahalist võitu. Ka juhul, kui laenutingimused jäävad eelnevaga sarnaseks, võib inimene võita mugavuses ja kindlustundes. Oluline on, et otsus oleks läbimõeldud ja vastaks inimese enda ootustele.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Baltic Horizon Fundi osakute avaliku pakkumise teade

18.02.2026

Baltic HorizonBaltic Horizon Capital AS kuulutab välja kuni 169 147 497 uue Baltic Horizon Fundi osaku pakkumise Baltic Horizon Fundi olemasolevatele investoritele. Pakkumisest laekuvat tulu kasutatakse Baltic Horizon Fundi portfelli võlakoormuse vähendamiseks ja/või varade parendamiseks.

Pakkumine põhineb teabedokumendil, mis on elektrooniliselt kättesaadav Baltic Horizon Fundi veebisaidil aadressil www.baltichorizon.com. Teabedokument on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 (edaspidi „prospektimäärus”) artikli 1 lõike 4 punktile db ja artikli 1 lõike 5 punktile ba ning prospektimääruse IX lisale. Erandi kohaldumise tõttu ei ole koostatud ega avaldatud avaliku pakkumise prospekti.

Pakkumine on suunatud ainult olemasolevatele investoritele. Avalik pakkumine korraldatakse Eestis. Pakkumine on kättesaadav olemasolevatele investoritele teistes Euroopa Majanduspiirkonna jurisdiktsioonides prospektimääruse artikli 1 kohaste erandite alusel. Baltic Horizon Capital AS kavatseb taotleda pakkumises emiteeritud osakute kauplemisele võtmist Nasdaq Tallinna börsil.

Pakkumise peamiste tingimuste ülevaade:

1. Pakkumisperiood, mille jooksul on võimalik uusi osakuid märkida, algab 23. veebruaril 2026 kell 10:00 ja lõpeb 3. märtsil 2026 kell 16:00. Baltic Horizon Capital AS-il on õigus pakkumisperioodi enne selle lõppu pikendada, teatades uuest ajakavast fondi veebilehel ja börsiteatega.

2. Pakkumine on suunatud ainult Baltic Horizon Fundi olemasolevatele osakuomanikele, st isikutele, kes on osakuomanike registrisse kantud Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga 20. veebruaril 2026, mis on pakkumisperioodi esimesele päevale eelnev tööpäev (edaspidi „olemasolevad investorid”). Investorid peaksid märkimiseks võtma ühendust kontohalduriga, kes haldab nende väärtpaberikontot Eesti Väärtpaberite Registris. Osakute märkimiseks on oluline, et märkimiskorraldus esitataks sama väärtpaberikonto kaudu, kus hoitakse praeguseid Baltic Horizon Fundi osakuid, sealhulgas juhul, kui osakuid hoitakse esindajakonto kaudu. Baltic Horizon Capital AS võib oma äranägemisel aktsepteerida ka teise väärtpaberikonto kaudu esitatud märkimisi, tingimusel et investor suudab Baltic Horizon Capital AS-ile rahuldavalt tõendada, et ta on olemasolev investor, ja näidata 20. veebruaril 2026 hoitavate osakute arvu. Selliseid erandeid tehakse ainult piiratud arvul põhjendatud juhtudel, näiteks kui investor hoiab oma osakuid esindajakonto kaudu, mis ei võimalda osakute märkimist pakkumise käigus.

3. Pakkumise hind ühe pakkumise osaku kohta on 0,1478 eurot. Märkimiskorraldusi saab esitada ainult osakute täisarvu kohta.

4. Osakuid pakutakse ja jaotatakse olemasolevatele investoritele proportsionaalselt ning iga olemasolev investor saab märkida ja talle jaotatakse kuni sama palju osakuid, kui tal on 20. veebruaril 2026, korrutatuna koefitsiendiga 1,1782. See tähendab näiteks, et kui investoril oli 20. veebruaril 2026. aastal 1000 osakut, on tal õigus märkida käesolevas pakkumises maksimaalselt 1178 osakut. Kui märgitakse rohkem osakuid, kui on õigus, vähendatakse jaotatavate osakute arvu eespool kirjeldatud põhimõtte alusel. See ei takista investoril märkida vähem osakuid või üldse mitte märkida. Märkimata jäänud osakud ei jaotata teistele investoritele. Eraldamise korral ümardatakse investorile eraldatavate osakute arv lähima täisarvuni (nn pool ülespoole ümardamise meetod – st 5 või rohkem ümardatakse ülespoole ja 4 või vähem ümardatakse allapoole). Kui ümardamise tulemusel ületab jaotatud osakute koguarv 169 147 497 osakut, arvatakse ülemäärane osakute arv fondivalitseja otsuse alusel maha suurimatele investoritele eraldatud osakute arvust.

5. Nagu teabedokumendis täpsemalt kirjeldatud, peab investor pakkumises osalemiseks omama väärtpaberikontot Eesti Väärtpaberite Registris ja volitama oma väärtpaberikontoga seotud sularahakontot haldavat finantsasutust blokeerima kogu tehingusumma investori sularahakontol, kuni pakkumise arveldamine on lõpetatud või rahalised vahendid vabastatud. Kui investoril ei ole tehnilistel põhjustel võimalik märkimist kirjeldatud viisil teha, soovitatakse tal võtta otse ühendust fondivalitsejaga aadressil info@baltichorizon.com.

Käesolev teadaanne ei ole prospekt, käesoleva pakkumise jaoks ei koostata ega avaldata prospekti. Pakkumine põhineb prospektimääruse IX lisale vastavalt koostatud teabedokumendil. Teabedokument on käesoleva teate avaldamise kuupäeval esitatud Finantsinspektsioonile. Finantsinspektsioon ei ole teabedokumenti läbi vaadanud ega heaks kiitnud. Baltic Horizon Fundi ja pakkumise tingimuste üksikasjalikuma ülevaate saamiseks palun tutvuge teabedokumendiga.

OLULISED KUUPÄEVAD

Allpool esitatud ajakavas on loetletud pakkumisega seotud olulised kuupäevad:

23. veebruar 2026 Pakkumisperioodi algus
3. märts 2026 Pakkumisperioodi lõpp
4. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev Baltic Horizon Capital AS teeb otsuse pakkumise üksuste jaotamise kohta ja teatab pakkumise tulemused
9. märtsil 2026 või sellele lähedane kuupäev Jaotatud uute osakute üleandmine investoritele ja uute osakute eest maksmine
9. märtsil 2026 või sellele lähedane kuupäev Kauplemise algus Nasdaq Tallinna börsil

Märkimiskorralduse vorm:

Väärtpaberikonto omanik: [investori nimi]
Väärtpaberikonto: [investori väärtpaberikonto number]
Kontohaldur: [investori kontohalduri nimi]
Väärtpaber: BALTIC HORIZON FUND OSAK
ISIN-kood: EE3500110244
Väärtpaberite kogus: [investori märgitud osakute arv (kogus)]
Hind (ühe osaku kohta): 0,1478 eurot
Tehingu summa: [investori märgitud osakute arv, korrutatud pakkumishinnaga]
Vastaspool: Baltic Horizon Fund
Vastaspoole väärtpaberikonto: 99102152485
Vastaspoole kontohaldur: Swedbank AS
Tehingu liik: „ost” või „märkimine”
Arvelduse liik: arveldus makse vastu

Käesolevas dokumendis sisalduv teave ei kujuta endast pakkumist müüa ega pakkumise kutset osta, samuti ei toimu väärtpaberite müüki üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, üleskutse või müük oleks ebaseaduslik enne registreerimist, registreerimisest vabastamist või kvalifitseerimist vastava jurisdiktsiooni väärtpaberiseaduste alusel. Käesolevas dokumendis sisalduvat teavet ei tohi avaldada, levitada ega jagada, tervikuna ega osaliselt, otseselt ega kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Uus-Meremaal, Singapuris, Lõuna-Aafrikas, Venemaal, Valgevenes või muudes riikides või muudes olukordades, kus avaldamine, levitamine või jagamine oleks ebaseaduslik.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kuidas koostada kehtiv broneerimisleping?

18.02.2026

Evi HindpereViimasel ajal on Tarbijavaidluste komisjon tunnistanud mitmeid broneerimislepinguid tühiseks, kuna need ei vasta nõutud vormile. Kuigi seadus ei sätesta broneerimislepingule kohustuslikku vorminõuet, võib ebakorrektselt koostatud leping siiski osutuda õigustühiseks.

Peamine probleem tekib siis, kui broneerimislepingusse on lisatud kohustused, mis tegelikult kuuluvad eellepingu valdkonda. Kui lepingus on kirjas, et müüja peab kinnisasja ostuhuvilisele müüma, ostuhuviline peab kinnisasja ostma ning broneerimistasu arvestatakse tulevase ostuhinna osaks, ei ole tegemist enam broneerimislepinguga. Sellisel juhul on see sisuliselt eelleping, mis peab olema sõlmitud notariaalses vormis. Notariaalse vormi puudumine muudab lepingu tühiseks.

Broneerimislepingu ja eellepingu erinevus seisneb kohustuste sisus.
Eellepingus kohustub müüja tulevikus kinnisasja ostjale võõrandama.

Broneerimislepingus aga kohustub müüja üksnes hoiduma kinnisasja müümisest kolmandatele isikutele kindla perioodi jooksul ning ostuhuviline maksab tasu üksnes broneerimise eest, mitte tulevase ostu arvelt.

Riigikohus on selgitanud, et broneerimisleping ei ole võlaõigusseaduses eraldi lepinguliigina reguleeritud. Selle sisuks on üksnes müüja kohustus jätta kinnisasi teatud ajaks broneerija kasuks võõrandamata ning broneerija kohustus maksta selle eest tasu.

Riigikohus on selgitanud, et broneerimisleping on kehtiv, kui on täidetud kolm tingimust:

  1. tasu makstakse üksnes kinnisasja broneerimise eest, ehk selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks
  2. ostjal ega müüjal ei lasu kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada
  3. broneerimistasu suurus ei tohi ületada üksnes broneerimise eest mõistlikult makstavat summa

Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et kui on kokku lepitud broneerimistasu jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

 Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Invego Latvia OÜ emaettevõte Invego Group OÜ kavatseb emiteerida kontserni tasandi võlakirjad

18.02.2026

InvegoInvego Latvia OÜ emaettevõte Invego Group OÜ kavatseb 2026. aasta kevadel esmakordselt avalikult  pakkuda  Baltikumi investoritele kontserni tasandi võlakirju  ja viia need kauplemisele Nasdaq Balti börsi alternatiivturul First North.

Enam kui 180 miljoni euro suuruse bilansimahuga Invego Group OÜ kontserni kuulub üle 60 ettevõtte, millest konsolideeritakse 2025. majandusaasta lõpu seisuga 40 äritegevust. Koostöös LHV pangaga ettevalmistamisel oleva Invego Group OÜ võlakirjaemissiooni maht, intressimäär ning muud täpsemad tingimused avalikustatakse plaanide kohaselt märtsi alguses ning võlakirjad on plaanis emiteerida 2026. aasta kevade jooksul.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Käesoleva teate eesmärk on üksnes informeerida võimalikust võlakirjaemissioonist tulevikus. See ei ole käsitletav võlakirjade pakkumisena ega üleskutsena võlakirjade märkimiseks, samuti mitte investeerimisnõuandena. Võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis enne, kui nõutud pakkumisdokument on nõuetekohaselt avaldatud vastavalt kohaldatavale õigusele. Võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu ka üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ebaseaduslik.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Siseministeerium: Eestis kehtestatakse ühtsed reeglid varjendite rajamiseks

18.02.2026

SiseministeeriumSiseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühtsed nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade kohandamise põhimõtetele. Tegemist on mullu sügisel jõustunud hädaolukorra seaduse rakendusaktiga, mis aitab samm-sammult täita seni olnud lünki elanikkonnakaitses.

Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räime sõnul on varjumine elanikkonnakaitse oluline osa, mis aitab kaitsta inimelusid olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht elule või tervisele – olgu selleks suurõnnetus, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu kriis. „Varjendite rajamise kohustuse panemine uutele hoonetele on analüüsitud ja kaalutletud otsus, mis tugineb ka teiste riikide kogemusele. See on investeering meie ühisesse turvalisusesse,“ ütles Räim.

Asekantsler lisas, et huvi varjendite rajamise vastu on kinnisvarasektoris suur: „Mitmed arendajad on meie poole pöördunud, et saada projekteerimisel arvestatavad nõuded võimalikult kiiresti selgeks. Määruse eelnõu on nüüd valmis ning selle koostamisse on panustanud oma ala eksperdid. Järgmisena liigub dokument kooskõlastusringile.“

Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded varjenditele ja varjumiskohtadele, täpsustatakse, millistesse hoonetesse tuleb varjend rajada ning sätestatakse varjendi suuruse arvutamise alused vastavalt hoone kasutusviisile ja seal viibivate inimeste arvule. Samuti luuakse raamistik varjumisplaanide koostamiseks, et kriisiolukorras oleks selge, kuhu ja kuidas inimesi hoonetes varjuma suunata.

Alates 1. juulist 2026 tuleb rajada varjendid uutesse üle 1200 ruutmeetri suurustesse elu- ja avalikesse hoonetesse, millele ei ole selleks ajaks esitatud ehitusloa või -teatise taotlust. Olemasolevates, samadele parameetritele vastavates hoonetes, tuleb koostada varjumisplaan ning võimaluse korral kohandada varjumiskoht hiljemalt 1. juuliks 2028 või kasutusloa saamisel.

Ehkki varjendite rajamise nõue puudutab eelkõige tulevikus ehitatavaid hooneid, on määruses oluline roll ka olemasolevate hoonete varjumiskohtadel. Eestis on seni uutesse hoonetese rajatud üksikuid varjendeid ning varjumiskohti on kohandatud vähe. Samas leidub olemasolevates majades juba praegu ruume, mida on võimalik suhteliselt kiiresti ja mõistlike kuludega kohandada turvaliseks varjumiskohaks. See võimaldab parandada inimeste kaitstust oluliselt kiiremini.

Siseministeeriumi eesmärk on, et 2034. aastaks oleks pooltel korterelamutel ning büroo- ja ärihoonetel toimiv varjumisvõimalus. Nii oleks vähemalt pooltele Eesti elanikele varjumiskoht tagatud ning kolmveerand inimestest teaks, kuhu ja kuidas ohu korral varjuda.

Määruse väljatöötamisse on panustanud laiapõhjaline ring asutusi ja eksperte, kellel on ka pikaajaline kogemus Soomes varjenditega: sealhulgas projekteerijad ja arhitektid, arendajad, TalTech ja Sisekaitseakadeemia, Riigi Kinnisvara AS, kohalike omavalitsuste esindajad, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Kaitsevägi ning Kliimaministeerium. Kõik kooskõlastusringilt laekunud ettepanekud töötab Siseministeerium läbi, kaasates vajadusel eriala eksperte. Seejärel esitatakse määrus Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

Eelnõu on leitav siit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dfdc138c-34f7-4149-b481-acfec3d392b4

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Uus Maa: Tallinna kesklinnas võib kaasaegse korteri saada äärelinna hinnaga

18.02.2026

Uus Maa2000ndate aastate esimesel kümnendil valminud korterid on kinnisvaraturu lihvimata teemandid, pakkudes kaasaegseid tehnilisi lahendusi, olles samas hinnatasemelt soodsad, ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Argo Pillesson.

„Kui reeglina räägitakse remonti vajavate korterite kontekstis, mida flippida või endale koduks kohandada, peamiselt vanematest elamutest, mis pärinevad nõukogude ajast või ennesõjaaegsest perioodist, siis teenimatult on fookusest välja jäänud majad, mis on ehitatud 2000ndate aastate esimesel kümnendil,“ selgitab Pillesson.

Tema sõnul on selliste majade eelisteks tänapäevasemad tehnilised lahendused, avaramad planeeringud ja sirged seinad. „Neis majades asuvates korterites ei pea tegema enam kapitaalremonti. Peamiselt tuleb uuendada siseviimistlust, aga ka sanitaartehnika ning kohtkindel mööbel – köök ja garderoobid. Lisaks on võimalik siseseinu liigutades muuta planeeringuid, mis võib anda märkimisväärse väärtuse kasvu.“

Oma hinnatasemelt on tegemist nii öelda keskmise varaga, mis ei ole ei uus korter ega ka vanem ja odavam elamispind. Sellises segmendis on konkurents suur, kuid hinnad võivad 15-25 aastat vanade majade korterite puhul olla kohati väga soodsad. Eriti hästi tuleb see välja siis, kui võrrelda omavahel kesk- ja äärelinna.

Näiteks Tallinna kesklinnas asuvas Sadama asumis, kuhu kuulub ka linna üks prestiižsemaid piirkondi, Rotermanni kvartal, oli Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel 2000-2010. aastal valminud hoonetes teostatud 3-toaliste korterite tehingute keskmine hind 2025. aastal 3 304 €/m2. Sarnase hinnatasemega võib saada Haabersti linnaosas Astangu asumis dekaad hiljem valminud kolmetoalise korteri.

„Noored pered, kes on klassikaline kaasaegsema kolmetoalise korteri ostmise sihtrühm, eelistavad pigem äärelinnas paiknevat teise ringi korterit kui kesklinna piirkonnas asuvat kolmanda ringi korterit,“ toob Argo Pillesson näite. „Hinnatakse rahulikumat elukeskkonda ja peresõbralikkust. Ka paljud töökohad on kolinud linna äärde ning teenused ja meelelahutus on samuti kättesaadavad.“

Selle tulemusel on kohendamist vajavad kesklinna korterid, mis on valminud valdavalt buumi ajal, jäänud vaeslapse rolli. Õli lisab tulle ka asjaolu, et sellised korterid ei kuulu ka luksuslikkumasse segmenti, mis kõnetab jõukamat ostjat ning lisaks on madalseisus üüriturg, mis on olnud üks kesklinna turu mootoreid.

„See kõik on need korterid muutnud soodsaks. Kellele kesklinn on ihaldusväärne elukoht, saab kerge remondiga luua omale kvaliteetse ja kaasaegse kodu. Väga heade pakkumiste korral tunnevad nende vastu huvi ka flippijad,“ ütleb Argo Pillesson lõpetuseks.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Luminor: Ole tähelepanelik: koduomanikuks võib saada ka siis, kui hoonel puudub kasutusluba

18.02.2026

Luminor BankKodu soetamisel tuleb arvestada, et protsess sõltub sellest, kas tegemist on järelturukorteri või uusarendusega. Uusarenduse puhul peab ostja käima kaks korda notaris, sest esmalt sõlmitakse võlaõigusleping ja hiljem asjaõigusleping. Luminori eralaenude jurist Martin Kalberg selgitab, milles nende lepingute erinevus seisneb ja millega koduostjal tasub arvestada.

Uusarenduse puhul on enne ostuotsuse tegemist eriti oluline põhjalik eeltöö. „Kui järelturukorteri puhul kardetakse peamiselt varjatud puudusi, siis uue kodu puhul sõltub palju arendaja usaldusväärsusest. Ostjal tasub uurida, milline on arendaja varasem kogemus, kas projektid on varem valminud lubatud ajal ning kas kliendid on olnud rahul,“ rõhutas Kalberg.

Eksperdi sõnul võib laenutaotluse esitada juba enne kodu välja valimist, et saada täpne ülevaade oma laenuvõimest ja võimalikest finantseerimistingimust. „Kui laenuleping on sõlmitud, saab ostja arendajale kinnitada, et tal on kodu soetamiseks vajalik rahastus olemas. Seejärel sõlmitakse arendajaga notariaalne võlaõigusleping, milles lepitakse kokku nii kodu valmimise tähtaeg kui ka tasumise tingimused. Kuigi see leping annab ostjale õiguse tulevikus korter välja osta, ei muutu ta lepingu allkirjastamisega veel kinnisvara omanikuks,“ selgitas Kalberg.
Kuna uusarendus võib valmida alles aasta või kahe pärast, ei tähenda varasemalt sõlmitud laenuleping, et kliendil tuleb alustada laenu tagasimaksetega. „Laen makstakse välja alles siis, kui pangal on olemas tagatis, mille eelduseks on asjaõiguslepingu sõlmimine. Pärast asjaõiguslepingu allkirjastamist kannab pank laenusumma arendajale ja ostja saab uude koju sisse kolida,“ ütles Kalberg.

Ta rõhutas, et võib tekkida ka olukord, kus klient on juba koduomanikuks saanud, kuid hoonel puudub veel kasutusluba. „Kasutusloa saamine võib võtta aega, sest kõik nõuded peavad olema täidetud. Tavaliselt on võlaõiguslepingus kirjas tähtaeg, milleks kasutusluba peab olema taotletud, et nii ostja kui ka pank oleksid kaitstud,“ lisas ta. Kui aga selgub, et kasutusloa saamine võib võtta aega, siis on oluline sellest panka teavitada. „Laenulepingus on tavaliselt sätestatud kohustus anda teada, kui kokkulepitud tingimusi ei ole võimalik täita ja enamasti on siis võimalik tähtaega pikendada,“ lisas Kalberg.

Kalbergi sõnul tuleb uusarenduse ostjal arvestada ka lisakuludega, mis kaasnevad notariaalsete tehingutega. „Tasuda tuleb nii notaritasu kui ka riigilõiv ning sageli ka laenulepingu sõlmimise tasu. Kuigi uusarendusse kodu ostmise protsess on pikk ja mitmeetapiline, on lõpptulemuseks täiesti uus kodu, kus kõik on värske ja kaasaegne ning paljude jaoks kaalub see üles kogu tehinguga kaasneva vaeva.“

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank: Tänavu peaks olukord tööturul parenema

18.02.2026

SwedbankEelmisel aastal toimunud majanduse aeglane kosumine tööturul veel olulist paranemist kaasa ei toonud. Samas, hõivatute arv küll vähenes veidi (5500 inimese ehk 0,8% võrra), kuid võrreldes 2021. aastaga, töötas Eestis ikkagi ligi 43 000 inimest enam. Teatavasti suurendasid alates 2022. aastast Eestisse saabunud ukrainlased järsult hõivatute hulka.

Eesti hõivemäär on Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas

Kuigi hõivatud inimeste osakaal Eestis on viimastel aastatel veidi vähenenud, on see Euroopa riikide võrdluses ikkagi kõrge. See on tublisti üle Euroopa Liidu keskmise ja ka kõrgem kui Lätis, Leedus ja Soomes.

Samuti on Eestis investeeringute tase SKP suhtes üle EL-i keskmise, olles taaskord kõrgem Lätist, Leedust ja Soomest. Kõrge tööhõive ja suur investeeringute osakaal aitavad aga suurendada potentsiaalset majanduskasvu. Samas peavad tööjõud ja investeeringud kasvatama ka tootlikkust.

Tööjõu tootlikkus vajab kasvatamist

Kuigi meie keskmine tootlikkus töötaja kohta on viimase kümne aastaga kasvanud oluliselt kiiremini EL-i keskmisest, on meil Liidu, sealhulgas Soome, Rootsi ja Saksamaa, tootlikkuse keskmise tasemeni veel tükk maad minna. Paraku on aga tootlikkuse kasvatamine keeruline ja aeganõudev ülesanne.

Samas, arvestades, et hõivemäär on meil juba võrdlemisi kõrge, mitteaktiivsete inimeste arv on oluliselt vähenenud ja tööturule siseneb vähem inimesi, kui sealt lahkub, siis muutub tööturg üha pingelisemaks ja vajab majanduses ka suuremat efektiivsust.

2022. ja 2023. aastatel, kui Eesti majandus langusesse läks, ei reageerinud tööturg sellele piisavalt kiiresti. Paljuski Ukraina sõjapõgenike mõjul hõive hoopis kasvas, mis viis arvestusliku tööjõu tootlikkuse tugevasse langusesse. Möödunud aastal liikusid hõive ja majanduses loodud lisandväärtus juba paremas suhtes ning vähemalt aasta esimese kolme kvartali jooksul suurenes tööjõu tootlikkus inflatsiooni mõjuta taas.

Tootlikkuse kasv aga parandab kulupõhist konkurentsivõimet. Seda on näha ka töötleva tööstuse – peamise kaupu eksportiva majandusharu – hinnangust oma konkurentsivõime kohta välisturul. Kui 2023. aastaks langes see hinnang vähemalt viimase 20 aasta madalaima tasemeni, siis nüüdseks on see jõudnud tagasi pikaajalise keskmise lähedale.

Tööpuudus peaks sel aastal vähenema

Ettevõtted ei reageerinud majanduslangusele küll kiiresti tööjõukulude vähendamisega, kuid töötus siiski suurenes ja jõudis 2024. aastaks 7,6 protsendini. Möödunud aastal vähenes töötute arv vaid veidi ja töötusemäär langes 7,5 protsendini.

Samas reageeribki tööturg majandusaktiivsuse paranemisele viitega. Ettevõtete kasumlikkuse langus ja avaliku sektori kärped pidurdavad tööturu olukorra paranemist.

Kuna tööjõukulude osakaal ettevõtete käibest on juba kõrgele tõusnud ning samuti on kallinenud paljud tootmissisendid, otsitakse üha rohkem võimalusi oma tegevust efektiivsemaks muuta. Suureks paisunud tööjõukulud mõjutavad aga nii hõive- kui palgakasvu.

Tänavune majanduskasvu kiirenemine peaks tööturu olukorda parandama. Meie prognoosi järgi luuakse töökohti juurde – hõivatute arv peaks suurenema ja tööpuudus väheneb tänavu 6,7 protsendini.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Hepsor AS 2025 IV kvartali ja kaheteist kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

18.02.2026

HepsorKontserni 2025. aasta IV kvartali konsolideeritud müügitulu oli 4,5 miljonit eurot (IV kvartal 2024: 10,5 miljonit eurot) ja aruandeaasta konsolideeritud müügitulu oli 35,4 miljonit eurot (2024: 38,4 miljonit eurot).

Kontserni neljanda kvartali puhaskahjumiks kujunes 0,5 miljon eurot (IV kvartal 2024: puhaskasum 1,0 miljonit eurot), sh emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskahjum oli 0,5 miljonit eurot (IV kvartal 2024: puhaskasum 1,0 miljonit eurot) ja kontserni 2025. aasta puhaskasum oli 1,0 miljonit eurot (2024: 2,1 miljonit eurot). Aruandeaasta emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum oli 0,4 miljonit eurot (2024: 0,4 miljonit eurot).

Võrdluses eelmise aastaga mõjutas 2025. aasta kontserni müügitulu ja kasumlikkust klientidele üle antud korterite arvu vähenemine – 141 korterit (2024: 194). Kasumlikkusele avaldasid negatiivset mõju müüdud arendusprojektide madalam kasumimarginaal, mis 2025. aastal oli 16,9% (2024: 17,8%) ning turustuskulude kasv. Tururustuskulud ulatusid 2025. aastal 1,3 miljoni euroni (2024: 0,9 miljonit eurot). Kulude suurenemine tulenes eelkõige müügis olevate projektide arvu ja mahu kasvust, mis tõi kaasa aktiivsema müügi- ja turundustegevuse. Kontserni finants- ja tööjõukulud püsisid võrreldes eelmise aastaga samal tasemel.

21. novembril 2025 lõppes edukalt Hepsor AS-i võlakirjaprogrammi esimese seeria avalik pakkumine. Emissiooni esialgne maht oli 6 miljonit eurot, kuid pakkumine märgiti 1,4-kordselt üle ning tugeva investorihuvi tõttu suurendasime mahtu 8 miljoni euroni. Pakkumises osales 1 079 investorit Eestist, Lätist ja Leedust. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 9,50% aastas ning esimene intressimakse tehakse 26. veebruaril 2026.

2025. aastal laiendasime kontserni arendusportfelli kolme uue kinnistuga, mille arendustegevus hõlmab mitme etapi kaupa kokku ligi 700 korteri ning umbes 2 500 m² äripinna ehitust. 2025. aasta neljandas kvartalis lisandus arendusporfelli kinnistu aadressil Manufaktuuri 3, Tallinn kuhu planeeritakse kolmes etapis rajada kokku ca 300 korterit. Detailplaneeringu alusel on kinnistul muu hulgas võimalik rajada kuni 60-korruseline kõrghoone.

Ehituses ja müügis olevad arendusprojektid

Aruandeaastal tegi kontsern 185 kodu esmamüüki võla- või asjaõiguslepingute alusel kogumahus 36,1 miljonit eurot, mis on ligi kaks korda enam kui 2024. aastal (109 kodu ja 19,8 miljonit eurot). Kasvu toetasid stabiilne finantskeskkond ja stabiliseerunud intressimäärad ning positiivne majanduskasvu prognoos nii Eesti kui ka Läti keskpankade hinnangul. Lisaks jõudsid mitmed varasemalt ettevalmistusfaasis olnud projektid ehitusetappi, suurendades pakkumismahtu ning laiendades valikuvõimalusi erinevatele kliendisegmentidele.

Seisuga 31. detsember 2025 on kontsernil müügis kokku 10 elamuarendusprojekti, millest viis on valminud ja viis ehituses. Valminud projektides on rajatud kokku 355 uut kodu ja 453 m² äripinda. Aruandekuupäeva seisuga on valmis arendusprojektides  asjaõiguslepingutega müüdud 92% ehk 327 korterit. Kontserni valminud korterite jääk lõppenud aasta seisuga oli 28 korterit.

2025. aastal andsime klientidele üle 141 kodu (2024: 194 kodu), sealhulgas 22 kodu neljandas kvartalis (IV kvartal 2024: 52). Tallinnas andsime klientidele üle 91 kodu (2024: 165 kodu) ja 50 kodu (2024: 29 kodu) Riias.

Seisuga 31.12.2025 on kontsernil ehituses 428 uut kodu (31.12.2024: 192) mis on 223%  rohkem kui võrreldaval perioodil. Lätis on ehituses 227 (31.12.2024: 40) kodu ja Eestis 201 (31.12.2024: 152) kodu.

2025. aastal alustasime nelja uue arendusprojekti ehitusega. Lisaks jõudsime Manufaktuuri Vabriku arendusprojektiga ettevalmistustöödest ehituslepinguni, mille kogumaksumus on 33,3 miljonit eurot.

Riias alustasime A+ energiaklassi elamute ehitusega, kolmes erinevas arendusprojektis. Dzelzavas iela 74C aadressile rajame 103 koduga kortermaja,  aadressill Braila iela 23 arenduses on plaanis ehitada kahes etapis kokku 105 uut kodu  ja aadressil Eiženija iela 18 alustasime 54 uue kodu ehitust.

Tallinnas alustasime Manufaktuuri kvartali järgmise etapi ehitust aadressil Manufaktuuri 12, kuhu valmib käesoleva aasta lõpuks kaks kortermaja kokku 49 uue koduga.

Hepsor Kanadas

Hepsori Kanada äritegevuseks on arendusprojektidele detailplaneeringu toestamine ja seeläbi suurema ehitusõiguse saavutamine. Seisuga 31.12.2025 on kontsern investeerinud viite arendusprojekti. 2025. aasta augustis jõustus Toronto linnavolikogu otsus, millega anti ehitusõigus Hepsori esimesele Weston Roadi nimelisele arendusprojektile. Toronto linnavolikogu otsus näeb ette kahe 35- ja 39-korruselise kortermaja rajamist. Detailplaneeringu käigus õnnestus tõsta ehitusmahtu 27 000 m2-ilt 62 000 m2-ni.

Tulevikuvaade

2026. aastal on kavas alustada viie uue arendusprojekti ehitust – Eestis kahe elamu- ja ühe ärikinnisvaraprojektiga ning Lätis ühe elamu- ja ühe ärikinnisvaraprojektiga:

  • V7 elamuarendusprojekt, aadressil Võistluse 7, Tallinn – Hepsori esimene puitkandekonstruktsiooniga kaheksa korteriga elamu.
  • Paevälja kvartal I etapp – 2026. aasta teises kvartalis plaanime alustada 93 korteri ja 918 m2 äripinna ehitust aadressil Päevälja 5, 7, 9.
  • Rae vallas, aadressil Vana-Tartu mnt 49, alustame Peetri ärikeskuse ehitust. Hoonesse on planeeritud 3 551 m² üüritavat pinda, millest 88% on juba üürilepingutega kaetud.
  • Veidema kvartali I etapi ehitustöid, aadressil Ganibu Dambis 17a, Riia kus on plaanis kontorlao ehk stock-office-tüüpi arendusprojekt;
  • Riias, aadressil Starta 17, alustame elamuarendusprojekti ehitust, mille käigus valmib mitmes etapis kokku 255 uut kodu.

Täispika 2025 IV kvartali ja kaheteist kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuandega saab tutvuda Hepsori kodulehel:

https://hepsor.ee/investorile/aktsia/aruandedjaesitlused/

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024
 
Varad
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 3 821 6 249
Nõuded ja ettemaksed 1 807 761
Lühiajalised laenunõuded 0 200
Varud 58 938 64 141
Käibevarad kokku 64 566 71 351
Põhivarad
Materiaalne põhivara 260 288
Immateriaalne põhivara 0 2
Kinnisvarainvesteering 11 820 7 980
Finantsinvesteeringud 7 837 6 424
Investeeringud ühisettevõtetesse 26 0
Pikaajalised laenunõuded 6 521 2 428
Muud pikaajalised nõuded 805 340
Põhivarad kokku 27 269 17 462
Varad kokku 91 835 88 813
Kohustised ja omakapital
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised 5 687 23 336
Lühiajalised rendikohustised 50 52
Ettemaksed klientidelt 1 544 724
Võlad tarnijatele ja muud võlad 6 832 6 542
Lühiajalised kohustised kokku 14 113 30 654
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised laenukohustised 42 060 31 352
Pikaajalised rendikohustised 112 162
Muud pikaajalised kohustised 8 472 4 635
Pikaajalised kohustised kokku 50 644 36 149
Kohustised kokku 64 757 66 803
Omakapital
Aktsiakapital 3 913 3 855
Ülekurss 8 917 8 917
Reservkapital 385 385
Jaotamata kasum 13 863 8 853
Omakapital kokku 27 078 22 010
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 20 858 20 912
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku 6 220 1 098
Kohustised ja omakapital kokku 91 835 88 813

Konsolideeritud koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes 12 kuud 2025 12 kuud 2024 IV kvartal 2025 IV kvartal 2024
Müügitulu 35 414 38 397 4 526 10 542
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-) -29 778 -31 635 -3 832 -8 011
Brutokasum 5 636 6 762 694 2 531
Turustuskulud (-) -1 334 -898 -658 -295
Üldhalduskulud (-) -1 828 -1 802 -472 -460
Muud äritulud 1 155 449 841 365
Muud ärikulud (-) -270 -179 -59 -143
Ärikasum/-kahjum 3 359 4 332 346 1 998
Finantstulud 712 421 390 159
Finantskulud (-) -2 685 -2 578 -1 158 -1 159
Kasum enne tulumaksu 1 386 2 175 -422 998
Tulumaks -347 -41 -64 -41
Aruandeperioodi puhaskasum 1 039 2 134 -486 957
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 399 423 -538 578
    Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 640 1 711 52 379
Koondkasum/- kahjum
Omanikuvahetusega seotud muutused -81 -313 0 -389
Muutused tütarettevõtete omakapitalides 249 0 249 0
Vähemusosaluse varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus -714 -1 874 -180 -671
Valuutakursi vahed välisettevõtete ümberarvestusel -302 -103 73 27
Aruandeperioodi muu koondkasum kokku -848 -2 290 142 -1 033
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis 491 -504 72 -330
    Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis -1 339 -1 786 69 -703
Aruandeperioodi koondkasum kokku 191 -156 -344 -76
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis 889 -81 -466 248
    Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis -699 -75 121 -324
 
Kasum aktsia kohta
    Tava (eurot aktsia kohta) 0,10 0,11 -0,14 0,15
    Lahustatud (eurot aktsia kohta) 0,10 0,11 -0,14 0,15
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tallinn: Linn võttis vastu Gustav Adolfi gümnaasiumi spordihoone planeeringu Kalamajas

18.02.2026

TallinnTallinna linnavalitsus võttis sel nädalal vastu detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Gustav Adolfi gümnaasiumi Kalamaja õppehoone juurde spordihoone ning rekonstrueerida ja laiendada muinsuskaitsealuse Kalma sauna spaa- ja majutushooneks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Kalamaja arenev ja elav linnaruum, kus tuleb tasakaalustada kogukonna vajadused, pärandi hoidmine ja tänapäevased funktsioonid. „See detailplaneering aitab ühel poolt tagada Gustav Adolfi gümnaasiumi Kalamaja õppehoone õpilastele kaasaegsed sportimisvõimalused ning teiselt poolt võimaldab legendaarsel Kalma saunal saada uue elu muinsuskaitse põhimõtteid järgides. Nii loome tasakaalus linnaruumilist arengut, mis teenib nii kohalikke elanikke kui ka laiemat linnakeskkonda.“

Planeering hõlmab 0,78 hektari suurust ala aadressidel Vana-Kalamaja 9 ja 9a, mis on küll eraldiseisvad, kuid kuuluvad ühtsesse linnaruumilisse konteksti. Planeeringu kohaselt liidetakse Vana-Kalamaja 9 kinnistu ja osa Kotzebue tänava kinnistust üheks ühiskondlike ehitiste maa krundiks, kuhu kavandatakse uus ühekorruseline spordihoone koos spordiväljakuga. Spordihoone arhitektuurse eskiisi on koostanud Salto arhitektid.

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus Vana-Kalamaja 9a kinnistule, kus paikneb muinsuskaitsealune 1928. aastal valminud kolmekorruseline Kalma saun. Olemasolev hoone renoveeritakse ja sellele lisandub kuni neljakorruseline maht, kuhu kavandatakse majutus- ja spaafunktsioonid. Kogu arendus toimub muinsuskaitse eritingimuste järgi.

Arvestades Kalamaja ajaloolist hoonestusstruktuuri ja tihedat linnaruumilist konteksti, ei kavandata kruntidele parkimiskohti. Vana‑Kalamaja tänava rekonstrueerimisel rajatud peatus- ja lühiajalised parkimiskohad jäävad teenindama nii kooli kui ka Kalma sauna külastajaid. Hotelli jaoks busside peatumiskohta ei kavandata – külaliste teenindamine toimub väiksemate sõidukitega.

Detailplaneeringu on koostanud Ruum ja Maastik OÜ. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP045330.

Tallinna linnaplaneerimise amet ja Põhja-Tallinna valitsus korraldavad planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

260218 Linn võttis vastu Gustav Adolfi gümnaasiumi spordihoone planeeringu Kalamajas 1

260218 Linn võttis vastu Gustav Adolfi gümnaasiumi spordihoone planeeringu Kalamajas 2

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Baltic Horizon Fondi 2025. aasta IV kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

18.02.2026

Baltic HorizonBaltic Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2025. aasta IV kvartali kohta.

Fond avaldab 2025. aasta IV kvartali ja kogu aasta auditeerimata tulemused fondivalitseja uute omanike ja tugevdatud organisatsiooniga seotud uue alguse vaimus ning teatab ühtlasi otsusest viia läbi uute osakute täiendav avalik pakkumine.

2025. aastal teenis Fond kokku 15 098 tuhat eurot renditulu. Tulenevalt märkimisväärsest vakantsusest portfellis (2025. aasta lõpu seisuga 13,8%), rendilepingute piirangutest ja vanade võlgade mahakandmisest ulatus rentnikelt tagasi saamata jäänud kinnisvarakulude kogumaht aasta jooksul 3 435 tuhande euroni, mistõttu kujunes puhtaks rendituluks (NOI) 11 663 tuhat eurot. Välja jättes 2024. ja 2025. aastal võõrandatud kinnisvara mõju, oleks võrreldav NOI 2025. aastal 11 473 tuhat eurot ja 2024. aastal 11 339 tuhat eurot.

Ainuüksi 2025. aasta neljandas kvartalis oli NOI 2 954 tuhat eurot, mis sisaldab ka olulisi eraldisi (540 tuhat eurot) varasemate rentnike võlgade katteks.

Portfellis jätkus ka 2025. aasta IV kvartalis rendilepingute ulatuslik ümberkujundamine, kus erilist tähelepanu pöörati suurimate varade – Galerija Centrsi ja Europa SC – ning Tallinna ja Riia büroopindade rendile andmisele.

Fondi üldkulud olid 2025. aastal kokku 1 923 tuhat eurot (2024. aastal 2 373 tuhat eurot). Juhtkond jätkab kõikide mittevajalike kulude vähendamist nii Fondi kui ka iga tütarettevõtte puhul. Mitmed tütarettevõtted ühendati aasta lõpuks (järgmised ühinemised toimuvad 2026. aastal), et minimeerida halduskulusid. Ka lõpetatud SDR-ide noteerimine Rootsis on samm, mis hakkab andma märkimisväärset kokkuhoidu alates 2026. aastast.

Finantseerimise kogukulud summas 9 193 tuhat eurot (sh mitmesugused tasud) mõjutasid jätkuvalt tugevalt finantstulemusi. Fond on endiselt liigse võlakoormusega, mis tekitab kahekordse väljakutse, nii pidevalt teenindatava kõrge üldise võlakoormuse kui ka tajutava riskiprofiili näol, ning seega ka Fondi finantseerijate poolt laenukapitalile kehtestatud hinnakujunduse näol.

Portfelli eripärasid, püsivaid ebasoodsaid turutingimusi ja Fondi kinnisvara parendamiseks vajalikke kapitalikulusid arvestades hindasid sõltumatud hindajad kinnisvaraportfelli ümber, mille tulemusena oli portfelli tegelik koguväärtus aasta lõpus 208,9 miljonit eurot (2025. aasta neljandas kvartalis kajastati 20 602 tuhande euro suurune allahindlus). Aasta jooksul tehtud ja õiglase väärtuse korrigeerimise kaudu aasta lõpu väärtustega    kajastatud kapitalikulud olid kokku 4 764 tuhat eurot (sh pikaajaliste rendilepingute kogunenud vahendustasud, uute rentnike sisseseadmise kulud jne).

Kinnisvaraportfelli uuendatud hindamise ja tegeliku finantskohustuste mahu 133 285 tuhat eurot (samuti muude bilansikirjete) alusel on fondi omakapitali suhe (omakapitali ja varade suhe) 36,1%, mis on madalam võlakirjade tingimustes sätestatud miinimumtasemest 37,5% (ISIN: EE3300003235). Võlakirjaomanikele teatatakse täna sellest mittevastavusest, mis tuleb kõrvaldada 20 päeva jooksul.

Lisaks vajavad kolm 2026. aasta esimese kvartali lõpus Lätis aeguvat laenu fondi omavahendite (omakapitali) tugevdamist vähemalt 7,0 miljoni euro võrra, mis on tingimuseks nii laenude pikendamisele kui ka viis vahendite leidmisele osalisteks ennetähtaegseteks tagasimakseteks.

Seda arvestades on juhtkond otsustanud jätkata Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise läbiviimist kogusummas kuni 25,0 miljonit eurot, nagu osakuomanike koosolek 16. detsembril 2025. aastal otsustas. Juhatus usub, et Fondi lühiajaliste likviidsusvajaduste rahuldamiseks, piisava omakapitali taseme taastamiseks ja sellega Fondi tegevuse jätkumise tagamiseks vajalik minimaalne kapital kaasatakse. Seda silmas pidades koostatakse ja avaldatakse ka 2025. aasta lõplikud auditeeritud raamatupidamisaruanded 2026. aasta märtsi viimasel nädalal.

Balti ärikinnisvaraturgudel valitseb endiselt suur ebakindlus. Siiski usub juhtkond, et Fond jõudis 2025. aasta lõpus tegevuse pöördepunkti, millest alates on 2026. aastal oodata järkjärgulist paranemist. Oodatav paranemine põhineb käimasolevatel konkreetsetel meetmetel, sealhulgas rendistruktuuride jätkuval ümberkujundamisel, oluliste vabade pindade aktiivsel rendile andmisel, kinnisvarahalduse funktsiooni majja sissetoomisel ning üld- ja finantseerimiskulude vähendamisel.

Need ootused ei kujuta endast konkreetset finants-, hindamis- ega jaotamisprognoosi ning sõltuvad kavandatud ümberkorraldusmeetmete õigeaegsest elluviimisest, uute osakute täiendava avaliku pakkumise ja sellega seotud finantseerimisprotsesside edukast lõpuleviimisest ning sellest, et fondi turgudel või kinnisvaraportfellis ei toimu edasisi ebasoodsaid arenguid.

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. detsember 2025

Kinnisvarainvesteering Segment Õiglane väärtus1 Renditav netopind Esmane puhastootlus Täitumuse määr
(tuhandetes eurodes) (m2) 20252
Vilnius, Leedu  
Europa Kaubandus 31 836 17 430 2,7% 82,5%
North Star Büroo 18 778 10 706 6,5% 93,2%
Vilniuses kokku   50 614 28 136 4,2% 86,6%
Riia, Läti  
Upmalas Biroji Büroo 14 610 11 095 4,7% 56,6%
Vainodes I Büroo 12 400 8 128 8,1% 100,0%
S27 Centre Büroo 12 270 7 348 -1,3% 58,7%
Sky Kaubandus 4 700 3 260 9,0% 100,0%
Galerija Centrs Kaubandus 58 356 19 956 4,6% 87,8%
Riias kokku   102 336 49 787 4,7% 79,3%
Tallinn, Eesti  
Postimaja Kaubandus 21 270 9 232 6,0% 99,8%
Apollo Plaza Vaba aeg 13 260 7 877 6,8% 100,0%
Lincona Büroo 11 410 10 767 7,9% 90,7%
Pirita Kaubandus 10 050 5 425 8,5% 95,1%
Tallinnas kokku   55 990 33 301 7,1% 96,1%
Portfell kokku   208 940 111 224 5,2% 86,2%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2025 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes        
01.10.2025
– 31.12.2025		 01.10.2024
– 31.12.2024		 01.01.2025
– 31.12.2025		 01.01.2024
– 31.12.2024
Renditulu 3 737 3 779 15 098 15 136
Teenustasutulu 1 165 1 145 4 947 4 744
Renditegevuse kulud -1 948 -2 205 -8 382 -8 292
Puhas renditulu 2 954 2 719 11 663 11 588
 
Halduskulud -404 -644 -1 923 -2 373
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist 87 3 126 18
Muu äritulu -125 -245 -1 475 -863
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -20 589 -3 052 -20 602 -15 581
Ärikasum/-kahjum -18 077 -1 219 -12 211 -7 211
 
Finantstulud 4 169 69 196
Finantskulud -2 067 -2 789 -9 193 -10 540
Finantstulud ja -kulud kokku -2 063 -2 620 -9 124 -10 344
 
Maksueelne kasum/kahjum -20 140 -3 839 -21 335 -17 555
Tulumaks 1 020 457 1 256 774
Perioodi kasum/kahjum -19 120 -3 382 -20 079 -16 781
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum 151 -446 252 -1 003
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks -10 1 -18 52
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku 141 -445 234 -951
       
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/ kahjum kokku -18 979 -3 827 -19 845 -17 732
         
Tavakahjum osaku kohta (eurodes) -0,13 -0,02 -0,14 -0,13
Lahustatudkahjumosakukohta (eurodes) – – – -0,12

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 208 940 241 158
Immateriaalsed põhivarad – 4
Materiaalsed põhivarad 7 5
Tuletisinstrumendid            – 1
Muud põhivarad 242 1 225
Põhivarad kokku 209 189 242 393
 
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 760 2 800
Ettemaksed 294 802
Raha ja raha ekvivalendid 5 377 10 053
Käibevarad kokku 7 431 13 655
Varad kokku 216 620 256 048
 
Omakapital
Sissemakstud kapital 151 495 151 495
Rahavoogude riskimaandamise reserv -186 -420
Jaotamata kahjum -73 059 -52 980
Omakapital kokku 78 250 98 095
 
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 113 252 98 491
Edasilükkunud tulumaksukohustised 644 1 898
Tuletisinstrumendid 186 –
Muud pikaajalised kohustised 1 110 1 446
Pikaajalised kohustised kokku 115 192 101 835
 
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 20 033 50 736
Võlad tarnijatele ja muud võlad 2 729 4 473
Tulumaksukohustis 14 14
Tuletisinstrumendid – 317
Muud lühiajalised kohustised 402 578
Lühiajalised kohustised kokku 23 178 56 118
Kohustised kokku 138 370 157 953
Omakapital ja kohustised kokku 216 620 256 048

2025 Q4 report EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvaraarendaja Invego kavatseb esmakordselt emiteerida kontserni võlakirjad

18.02.2026

Kristjan-Thor VähiEesti ühe suurema kinnisvaraarendusgrupi Invego emaettevõte Invego Group OÜ kavatseb 2026. aasta kevadel esmakordselt avalikult pakkuda Baltikumi investoritele kontserni tasandi võlakirju  ja viia need kauplemisele Nasdaq Balti börsi alternatiivturul  First North.

Invego juht Kristjan-Thor Vähi rõhutab, et võlakirjade emiteerimine on plaanis kontserni arengu jätkumiseks nii Eestis, Lätis kui Portugalis. “Invego tugevus on terviklike, mahukate ning eristuvate elu- ja ärikeskkondade arendamine. Eelmise aasta jooksul liikusid jõudsalt edasi kõigi kümme avalikus müügis olevat arendust, millele on sel aastal lisandunud Eestis Verve ja Lätis Torņakalna Terases elukvartalid. Lisaks on vähemalt kaks uut mahukat arendust sel aastal veel avalikustamise ootel,” kirjeldab Vähi kontserni viimase perioodi tegevust ja ambitsioone. Veel meenutab Vähi, et eelmisel aastal valmis Invegol Tallinna üks suuremaid ja erilisemaid uusi ärikvartaleid, tihti Wise’i koduks kutsutav Krulli Park.

Enam kui 180 miljoni euro suuruse bilansimahuga Invego Group OÜ kontserni kuulub üle 60 ettevõtte, millest konsolideeritakse 2025. majandusaasta lõpu seisuga 40 äritegevust. “Oleme viimase kolme aasta jooksul grupi struktuuri põhjalikult korrastanud ning viinud kogu finantsarvestuse vastavusse rahvusvahelise IFRS standardiga. Nii saamegi täna esimest korda rääkida kontserni tasandi võlakirjade emiteerimise kavatsusest,” selgitab Kristjan-Thor Vähi ning meenutab, et 2025. aastal emiteeris edukalt võlakirju kontserni kuuluv Invego Latvia OÜ ning toona ületas investorite märkimishuvi algselt pakutud mahtu neljakordselt.

LHV Panga võlakirjade valdkonna juhi Silver Kalmuse sõnul oli üks selle aasta ootusi, et Invego  gruppi kuuluva Invego Latvia OÜ eelmise aasta võlakirjadebüüt ei jääks ühekordseks. „On tervitatav, et Invego näeb Balti kapitaliturge kontserni rahastusstrateegia osana ning turu vaates on järjepidev kohalolek võlakirjaturul selgelt positiivne. Eelmise aasta investorkohtumiste tagasiside kinnitas, et investorite jaoks on eelistatuim just kontserni tasemel võlakirjaemissioon, mis toetab ühtlasi Invego pikaajalisi strateegilisi eesmärke.“

Koostöös LHV pangaga ettevalmistamisel oleva Invego Group OÜ võlakirjaemissiooni maht, intressimäär ning muud täpsemad tingimused avalikustatakse plaanide kohaselt märtsi alguses ning võlakirjad on plaanis emiteerida 2026. aasta kevade jooksul.

Invego kohta

Invego Group on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego grupi ettevõtetel Eestis, Lätis ja Portugalis on täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000 m2, sh 1500 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 500 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elukvartaleid Vitolu Parks ja Torņakalna Terases, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses elurajoone Vide Adaži ja Marupes Sirds koos EfTEN Special Opportunities Fundiga.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Käesoleva teate eesmärk on üksnes informeerida võimalikust võlakirjaemissioonist tulevikus. See ei ole käsitletav võlakirjade pakkumisena ega üleskutsena võlakirjade märkimiseks, samuti mitte investeerimisnõuandena. Võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis enne, kui nõutud pakkumisdokument on nõuetekohaselt avaldatud vastavalt kohaldatavale õigusele. Võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu ka üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ebaseaduslik.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

EfTEN United Property Fund veebiseminari kokkuvõte

18.02.2026

EfTEN United Property Fund17. veebruaril 2026 toimus EfTEN United Property Fund veebiseminar, kus EfTEN Capitali AS-i tegevjuht Kristjan Tamla tutvustas EfTEN United Property Fund´i 2025.a auditeerimata tulemusi ja rääkis fondi eelolevatest plaanidest.

Veebiseminari kokkuvõte:

  • 2025. aastal stabiliseerusid võlakirjaturgudel Euroopa ja Skandinaavia kinnisvarasektori ettevõtete riskid. Ettevõtete võlakirjade riskimarginalid on vaid natuke kõrgemad võrreldes n.n nullintresside keskkonnas saavutatud tasemega;
  • Baltikumis on laenude kättesaadavus ning tingimused kinnisvarasektoris veelgi paranenud. Pangad pakuvad suuremat finantseerimist, madalamaid intressimarginale ja pikemaid maksegraafikuid;
  • EfTEN United Property Fund’ile oli 2025. aasta esimene aasta, mil fondi portfell on täies mahus kinnisvarasse investeeritud;
  • Fond saavutas rekordilise kasumi 3,57 miljonit eurot ning tegi investoritele väljamakseid enam kui 9% väärtuses fondi turukapitalisatsioonist;
  • Eelnevatel aastatel fondi osaku hinda Tallinna väärtpaberiturul surve all hoidnud investor vabanes oma positsioonist täielikult 2025. aasta sügisel;
  • 2026. aastal saab fond rekordilised väljamaksed alusfondidest, mille plaanib investoritele täies mahus edasi maksta. Lisaks teeb fond jooksvalt investoritele väljamakseid Uus-Järveküla arendusprojektist laekuvatest vahenditest;
  • Enne uue kapitali kaasamist plaanib fond jaotada investoritele Uus-Järveküla arendusprojektist laekuvad vabad vahendid ning leida investeerimiseks uued arendusprojektid.
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
1 2 3 … 1,648 1,649 1,650