Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

LHV: Liven alustas ettevalmistusi aktsiatega börsile tulekuks

LHV PankPärast pikemat pausi on Balti börsil taas oodata uut aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO). Eesti kinnisvaraarendaja Liven AS teatas ettevalmistuste alustamisest, et sel kevadel viia läbi esmane avalik aktsiapakkumine ning taotleda aktsiate noteerimist Nasdaq Tallinna põhinimekirjas.

See oleks esimene IPO Balti põhinimekirjas pärast Eleving Groupi (2024) ja Infortari (2023) börsidebüüti. Liveni IPO võiks olla märk Baltikumi aktsiaturu elavnemisest ning julgustada ka teisi turuosalisi uusi pakkumisi kavandama.

Liven plaanib avaliku pakkumise suunata nii jae- kui ka institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus. Kaasatavat kapitali kasutatakse eelkõige uute arenduskinnistute soetamiseks ning ettevõtte pikaajalise kasvustrateegia elluviimiseks. Lisaks võimaldab IPO tugevdada ettevõtte kapitalistruktuuri.

Mis ettevõte on Liven?

Liven on Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele peamiselt Tallinnas ja selle lähiümbruses ning Berliinis. Ettevõtte tegevus hõlmab nii elamukinnisvara kui ka äripindade arendamist.

2025. aasta oli Liveni jaoks aktiivne. Ettevõte alustas ligi 300 uue elu- ja äripinna ehitusega, sõlmis 176 müügilepingut ning andis klientidele üle 139 kodu. Finantsnäitajate poolest ulatus müügitulu 49,3 miljoni euroni ja puhaskasum 5,4 miljoni euroni. Aasta lõpu seisuga oli ettevõtte varade maht 86,5 miljonit eurot ning omakapital 23,6 miljonit eurot. Alates 2019. aastast on Liveni audiitoriks KPMG Baltics.

Varasem kapitaliturgude kogemus

Liven ei ole kapitaliturul uus tegija. Alates 2024. aasta kevadest on ettevõtte rohevõlakirjad noteeritud Nasdaq Balti võlakirjade nimekirjas, mis annab investoritele võrdluspunkti ettevõtte senise finantsdistsipliini ja turukäitumise hindamiseks.

Ettevõtte tegevjuhi Andero Lauri sõnul on IPO olnud strateegiline eesmärk juba mitu aastat: „Aktsiaemissiooni siht on Livenil olnud juba aastast 2019 ning oleme selle suunas pidevalt tööd teinud.“ Tema hinnangul on investorite usaldus ettevõtte vastu kasvanud ka tänu edukatele võlakirjaemissioonidele ja stabiilsele klientide nõudlusele Liveni arenduste järele ka väljakutseterohkes majanduskeskkonnas.

LHV Pank on kavandatava aktsiate avaliku pakkumise finantsnõustaja ja korraldaja ning õigusnõustamist pakub Ellex Raidla advokaadibüroo. Liveni kolm asutajat ning kaks suurimat strateegilist võtmeaktsionäri on LHV-ga sõlmitud 12-kuulise kokkuleppe alusel võtnud kohustuse mitte müüa neile kuuluvaid aktsiaid.

Täpsed pakkumise tingimused nagu emissiooni maht, hinnavahemik ja ajakava selguvad pärast prospekti kinnitamist Finantsinspektsiooni poolt. Pakkumise ajastus sõltub suuresti turuolukorrast ja Finantsinspektsiooni poolt prospekti kinnitamisest. Seega tasub investoritel uudistel silma peal hoida, sest pakkumise täpsetest tingimustest teatab Liven juba eraldi börsiteatega.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2026 I kvartal

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine ruutmeetrihind, käive ja tehingute keskmine koguhind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa- ja ruumiamet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026

Domus KinnisvaraMärts 2026 tõi kinnisvaraturule kevadise elavnemise, kuid hinnaliikumised jäid piirkonniti erinevaks. Tallinnas ja Tartus kasvas korteritehingute arv ning hinnatase püsis stabiilne või liikus kergelt allapoole, viidates tasakaalus turule.

Pärnus toimus samal ajal märgatavam hinnalangus, kuigi aktiivsus kasvas, samas kui Viljandis ja Kuressaares mõjutasid turgu jätkuvalt üksikud tehingud, tuues kaasa suuremaid hinnakõikumisi. Eramute segmendis oli näha aktiivsuse kasvu eelkõige Tallinnas ja Tartus, samas kui väiksemates piirkondades jäi see tagasihoidlikumaks. Kokkuvõttes kinnitab märts turu hooajalist elavnemist: tehinguaktiivsus suureneb, kuid hinnad liiguvad eri suundades sõltuvalt piirkonnast ja tehingute struktuurist.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg näitas märtsis mõõdukat hinnalangust koos aktiivsuse kasvuga. Korterite keskmine hind langes kuuga 2%, ulatudes 3 043 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta võrdluses 2% kõrgemaks. Korteritehinguid tehti 776, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele kevadhooaja alguses. Hinnalangus koos tehingute arvu kasvuga viitab pigem tehingute struktuuri muutusele kui nõudluse nõrgenemisele.

Eramute segmendis toimus 26 tehingut, mis on märgatav kasv võrreldes veebruariga ning ka veidi rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa tehinguid registreeriti 4, mis on rohkem kui eelmisel kuul. Kokkuvõttes näitab Tallinna märts turu laiapõhjalisemat elavnemist: lisaks korteriturule kasvas aktiivsus ka eramute segmendis, viidates kevadise nõudluse tugevnemisele.

260409 Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026 1

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg oli märtsis stabiilne, kuid näitas mõningast aktiivsuse kasvu. Korterite keskmine hind püsis kuises võrdluses muutumatuna 2 491 €/m² juures, kuid jäi aasta lõikes 4% madalamaks. Korteritehinguid tehti 136, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab kevadhooaja algusele omasele turu elavnemisele. Hinnataseme püsimine koos tehingute arvu kasvuga viitab tasakaalus turule.

Eramute segmendis toimus 17 tehingut, mis on rohkem kui veebruaris ning ka selgelt kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 1 tehing, mis on vähem kui eelmisel kuul ja jääb alla mullusele tasemele. Kokkuvõttes näitab Tartu märts turu mõõdukat tugevnemist: korteritehingute arv kasvas, hinnad püsisid stabiilsed ning aktiivsus suurenes eelkõige eramute segmendis.

260409 Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026 2

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg näitas märtsis selget hinnalangust, kuid aktiivsus püsis suhteliselt tugev. Korterite keskmine hind langes kuuga 7% ja jäi aasta võrdluses 10% madalamaks, ulatudes 2 108 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 83, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele vaatamata hinnasurvele.

Eramute segmendis toimus 11 tehingut, mis on vähem kui veebruaris ning jääb ka alla eelmise aasta märtsi tasemele. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 18 tehingut, mis on märgatav kasv võrreldes eelmise kuuga ning oluliselt rohkem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes iseloomustab Pärnu märtsi hinnakorrektsioon korteriturul koos aktiivsuse kasvuga, samas kui elamumaade segment näitab tugevat nõudlust.

260409 Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026 3

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg näitas märtsis mõõdukat hinnatõusu, kuid aktiivsus jäi tagasihoidlikuks. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4% ja oli aasta võrdluses 19% kõrgem, ulatudes 1 362 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 15, mis on vähem kui veebruaris ning peegeldab väikese turu tavapärast kõikumist. Hinnatõus väikese tehingumahu juures viitab eeskätt üksikute kallimate tehingute mõjule.

Eramute segmendis toimus 2 tehingut, mis on vähem kui veebruaris ning jääb ka alla eelmise aasta märtsi tasemele. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 3 tehingut, mis on rohkem kui eelmisel kuul ja ka rohkem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes oli Viljandi märts ebaühtlane: korterite hinnad liikusid ülespoole, kuid tehinguaktiivsus jäi madalaks ning turu liikumist mõjutavad jätkuvalt üksikud tehingud.

260409 Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026 4

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg näitas märtsis hinnatõusu koos aktiivsuse kasvuga. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4%, ulatudes 1 902 euroni ruutmeetri kohta. Veebruari hinnainfo puudus, seoses tehingute vähesusega, kuid aastavõrdluses on hinnatase tõusnud võrreldes eelmise aasta märtsiga. Korteritehinguid tehti 18, mis on märgatavalt rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele pärast väga tagasihoidlikku aasta algust.

Eramute segmendis toimus 2 tehingut, mis on rohkem kui veebruaris, kuid jääb alla eelmise aasta tasemele. Hoonestamata elamumaa osas tehinguid ei registreeritud, mis näitab aktiivsuse langust võrreldes nii eelmise kuu kui ka mulluse märtsiga. Kokkuvõttes iseloomustab Kuressaare märtsi turu elavnemine korteritehingutes ja hinnatõus, kuid teiste segmentide aktiivsus püsib madal ning turu üldpilt jääb väikesele piirkonnale omaselt kõikuvaks.

260409 Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026 5

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Resolutions of the annual general meeting of shareholders of Liven AS

LivenThe annual general meeting of Liven AS was held on 09.04.2026 at the salon office of Liven AS at Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (ground floor). The meeting was held in Estonian language.

The meeting was attended by 28 shareholders, whose shares represented 11 219 204 votes, which is a total of 93,49% of the total voting rights.

Resolutions adopted at the meeting:

1.   Approval of the annual report for 2025
1.1. To approve the consolidated annual report for the year 2025 prepared by the management board of Liven AS and approved by the supervisory board as submitted to the general meeting.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

2.   Distribution of profits
To approve the following profit distribution proposal submitted by the management board of Liven AS:
2.1. To approve the net profit for the financial year 2025 in the amount of EUR 5,414 thousand.
2.2. To pay a total dividend to shareholders in the amount of EUR 1,362 thousand.
2.3. To transfer EUR 4,052 thousand to retained earnings from previous periods.
2.4. The list of shareholders entitled to dividends will be fixed as at the close of business on 16.04.2026 in the Nasdaq CSD settlement system.
2.5. Dividends will be paid on 20.04.2026 or on a date close to that date.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

3. Approval of preparations for the initial public offering and admission of shares to trading
In connection with the planned initial public offering and admission to trading of Liven AS shares:
3.1 To approve the preparation of the offering and to authorise the supervisory board of Liven AS to make the necessary preparations for carrying out the offering, including obtaining approval of the prospectus from the Estonian Financial Supervision and Resolution Authority;
3.2 To approve the admission to trading of all shares of Liven AS on the Baltic Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange and to authorise the supervisory board of Liven AS to submit an application to Nasdaq Tallinn AS, the operator of Nasdaq Tallinn Stock Exchange, for the admission to trading of all shares of Liven AS on the Baltic Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

In favour: 11 219 004 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

4. Exclusion of pre-emptive subscription rights
4.1. In connection with the planned initial public offering, listing and admission to trading of Liven AS shares, to exclude, pursuant to Section 345 of the Commercial Code, the pre-emptive right of the existing shareholders of Liven AS to subscribe for new shares in the event of an increase of share capital carried out within the framework of the public offering.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

5. Amendment of the articles of association
5.1. To amend clause 2.2 of the articles of association of Liven AS and word it as follows:
“The supervisory board shall have the right, within 3 years as of the entry into force of this version of the articles of association, to increase the share capital of the company by up to one-half of the amount of the share capital in force as at the date of entry into force of this version of the articles of association. When resolving on an increase of share capital pursuant to this clause, the supervisory board shall have all the rights of the general meeting. The supervisory board shall have the right to increase the share capital both by monetary and non-monetary contributions.”
5.2. To approve the new version of the articles of association as submitted to the general meeting of shareholders.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

Liven AS AGM 2026 presentation only EST available

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Alusta karjääri kinnisvaras – liitu stardiprogrammiga

KinnisvarakoolKas oled mõelnud karjäärile kinnisvaramaaklerina või soovid oma seniseid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et teha edukas algus kinnisvaravaldkonnas või viia oma senine tegevus uuele tasemele.

Programm on mõeldud sulle, kui:

  • plaanid alustada maakleritööd;
  • soovid omandada põhjalikke teadmisi juriidikast ja kinnisvaraturust;
  • tahad täiendada oma teadmisi hindamise, ehituse, planeerimise ja maksustamise valdkonnas;
  • soovid pakkuda klientidele professionaalset ja usaldusväärset teenust;
  • valmistud maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid ja kliendisuhtlust.

Koolituste ajakava:

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinnas koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Tallinn: Telliskivi ja Balti jaama ümbrus kujuneb kaasaegseks linnaruumiks

TallinnTallinna linnavalitsus esitas volikogule kehtestamiseks Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu, mis loob eeldused Balti Jaama turu väliosa ja tänavatoiduala uuendamiseks ning piirkonna terviklikuks arendamiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul aitab planeering piirkonna arengule anda olulise tõuke. „Telliskivi ja Balti jaama ümbrus on kujunenud üheks Tallinna kõige elavamaks linnaruumiks. Selle detailplaneeringuga korrastatakse tänavavõrku ja lisatakse kvartalit läbivad kõnniteed, loome uusi avalikke väljakuid ja tugevdame ühendusi Kalamaja, Pelgulinna ning Balti jaama vahel. Samuti võimaldab planeering taastada ja väärtustada ajaloolisi tööstushooneid ning tuua piirkonda uusi teenuseid ja ettevõtlust,“ ütles Terik.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 3,12 hektarit, kuhu kavandatakse uusi ärihooneid, avalikke väljakuid, Balti Jaama turu laiendus, avalikud jalakäiguteed ning kõrghaljastusega pargiala. Uus ruumilahendus seob loogiliselt kokku Balti Jaama turu, Telliskivi loomelinnaku ja Kalamaja ning parandab oluliselt jalakäija- ja kergliiklusühendusi. See pakub võimaluse muuta seni peamiselt tööstus- ja tehnorajatistega täidetud ala kaasaegseks, jalakäijasõbralikuks ning mitmekülgseid funktsioone toetavaks kvartaliks.

Arhitektuuriajalooliselt väärtuslikud vabriku- ja tööstushooned on planeeringu kohaselt ette nähtud säilitada ja restaureerida, eksponeerides piirkonna ajaloolist kihistust ning põimides selle uue linnaruumiga.

Planeeringu üks visuaalselt kõige silmapaistvamaid elemente on eristuva vormiga 33,4 meetri kõrgune aktsenthoone, mis on kavandatud Kopli ja Kotzebue tänava pikenduste ristumiskohta. Hoone alumine osa on mahult minimaalne ja jätab maapinna tasandile avara liikumisruumi, laiem kahekorruseline hooneosa algab alles 22 meetri kõrguselt. Aktsenthoonel on ette nähtud avalik funktsioon, näiteks toitlustus või galeriid. Hoone kuju ja asukoht on valitud selliselt, et säiliksid vaated Tallinna vanalinna siluetile, mille kaitsevööndisse ala osaliselt jääb. Hoone lõplik arhitektuur selgub korraldatava arhitektuurivõistluse käigus.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on KOKO arhitektide kontseptsioon. Planeeringu on koostanud K-Projekt AS, selle materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP043360.

260408 Telliskivi ja Balti jaama ümbrus kujuneb kaasaegseks linnaruumiksIllustratsiooni autor: KOKO Arhitektid OÜ

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Bigbank: Iraani sõda hakkab ka meie hindadesse jõudma

BigbankStatistikaameti andmetel kasvasid tarbijahinnad märtsis 3,6%. Nagu ka eeldada võis, vedas hinnatõusu kütusehindade kallinemine, diiselkütuse hind kasvas aasta taguse perioodiga võrreldes koguni 27% ning bensiin 14%. Kütusehinna tõus kergitas ka transporditeenuste hinda 7%. Jätkuvalt andis oma panuse hinnatõusu pea aasta tagune meditsiiniteenuste kallinemine, aga selle mõju taandub järgnevatel kuudel välja. Samuti kallinesid toidukaubad 4%.

Vaadates keskpanga prognoosi ja arvestades nende kriisistsenaariumi, siis arvata võib et 3,6% ei jää inflatsiooni laeks sellel aastal. Järgmisel kuul ilmselt veab hinnatõusu suveräänselt kütusehinna tõus, sest naftakriis Iraanis ei näita vaibumise märke. Peamine küsimus on, kui kiiresti jõuab transporditeenuste kallinemine kõikidesse teistesse kaupadesse ja teenustesse. Sõltuvalt kaupmeeste varudest võib see juhtuda juba aprillis aga kindlasti näeme esmaseid mõjusid juba mais. Oma rolli selle aasta inflatsioonis hakkab mängima ka palgatõus, seda eriti just teenuste sektoris.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Tallinn: Tallinn edestab turismimahus Riiat, Vilniust ja Helsingit

TallinnTallinna välisturismi majandusliku mõju värske analüüs näitab, et pealinn on pärast pandeemia-aastate langust jõudsalt taastunud ja liigub mõõduka, kuid stabiilse kasvu suunas. Mobiilpositsioneerimise andmetel külastas Tallinna 2025. aastal 3,42 miljonit väliskülastajat. Majutusstatistika järgi tehti samal ajal ligikaudu 3,4 miljonit välisööbimist.

Turismisektori majandusnäitajad põhinevad seejuures 2024. aasta tervikandmetel. Turismiga seotud majandusharudes töötas üle 34 000 inimese ning ettevõtted tasusid kokku 293 miljonit eurot tööjõumakse. Nende ettevõtete koondmüügitulu ulatus 4,3 miljardi euroni. Analüüsi kohaselt on turism Tallinna majanduses jätkuvalt üks suurema mõjuga valdkondi.

Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul on turism pealinna majanduse jaoks väga oluline valdkond ning kasvavad külastusmahud näitavad selgelt Tallinna linna ja kogu turismisektori tugevat ühispanust. „See on hea lähtekoht, kuid edasine kasv eeldab sihipärast tööd ka madalhooajal. Just seetõttu panustame järjest rohkem konverentside ja ärisündmuste Tallinnasse toomisse, mis aitavad hooajalisust vähendada ja kohalikele ettevõtetele stabiilsemat käivet tagada. Konverentsimeede ja rahvusvaheliste sündmuste toomine on võtmetähtsusega, et tagada turismimajanduse ühtlane hoog läbi kogu aasta,“ ütles Järvan.

Analüüsi keskne järeldus on, et välisturismi kasv suurendab märgatavalt Tallinna majutusasutuste võimekuse vajadust. Prognooside kohaselt on aastaks 2040 linna eeldatava ööbimismahtu teenindamiseks vaja 1 400-2 200 lisatuba. Praegu on Tallinnas 9801 tuba.

Lisanduvad väliskülastajad toovad linnale otsest majanduslikku kasu. Iga 10 000 lisakülastajat toob Tallinna majandusse hinnanguliselt ligikaudu 4,25 miljonit eurot lisakäivet, loob umbes 48 uut töökohta ja ligi 100 000 euro eest täiendavaid tööjõumakse. Keskmine väliskülastaja kulutas Tallinnas 2024. aastal 245 eurot reisi kohta, mitmepäevaturist aga 336 eurot.

Tallinn on jätkuvalt Eesti turismi keskpunkt: 69 protsenti kõigist Eesti väliskülastajate ööbimistest toimub pealinnas. Ka turismi intensiivsus – väliskülastajate ööbimiste arv elaniku kohta – on Tallinnas kõrgem kui Stockholmis, Riias, Vilniuses või Helsingis. Prognooside järgi võib 2035. aastaks Tallinnas olla 3,26-4,21 miljonit ööbimist ning 2040. aastaks 3,40-4,28 miljonit. Suurimad kasvuturud on Poola, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid, samas kui Soome jääb endiselt suurimaks lähteriigiks.

Analüüs rõhutab, et majutusvõimekuse arendamine peab käima käsikäes Tallinna lennujaama ja turismituru kasvuga. Suvisel kõrghooajal ulatub hotellide täituvus juba praegu 86 protsendini, mis seab piirid võimekusele teenindada kasvavat külastajate hulka. Seetõttu on oluline tegeleda sellega, et vähendada turismi hooajalisust ja tugevdada Tallinna atraktiivsust ka madalhooajal, et tagada majutusettevõtetele ja teiste teenusepakkujatele stabiilne müügimaht kogu aasta vältel.

Välisturism mõjutab positiivselt ka Eesti majandust tervikuna. Tallinnas teenitud tulu moodustab ligikaudu 76 protsenti kogu Eesti väliskülastajate kogukulutustest ning Tallinna hinnanguline reisiteenuste eksport ulatus 2024. aastal 1,1 miljardi euroni. Turismisektori panus kinnitab, et Tallinna roll Eesti majanduses on märkimisväärne ning edasine kasv eeldab sihipärast planeerimist ja investeeringuid.

Analüüsi on koostanud Tallinna strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse analüütikud ning sellega saab tutvuda kodulehel Tallinna turismi ülevaated – Visit Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Swedbank: Märtsis hinnatõus peatus, kuid aastane kasv oli 3,6%

SwedbankKeskmise tarbimiskorvi maksumus püsis märtsis veebruariga samal tasemel. Elektri odavnemine tasakaalustas mootorikütuste kallinemise. Aastataguse ajaga võrreldes oli hinnatõus 3,6%.

Elektri hind alanes märtsis märgatavalt

Erakordselt soe ja päikesepaisteline ilm ning ühenduste töökindlus tõid märtsis kaasa elektri börsihinna märgatava languse nii eelmise kuu kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Aprillis langeb elektri hind ilmselt veel, kuna elektri tarbimine väheneb ja taastuvenergia suurem osakaal toob hinna alla.

Mootorikütuste ja gaasi hinnad kasvasid oluliselt

Mootorikütused kallinesid samas märtsis veebruariga võrreldes 17,9% võrra ning gaasi hind kerkis kuuga 8,7% võrra. Viimastel päevadel on olukord Lähis-Idas veelgi pingelisemaks muutunud ja nafta hind on sellele reageerinud uue tõusuga. USA tugevast survest hoolimata paistab Iraanil nii kannatust kui rakette veel olevat.

Rongipiletid kallinesid Tallinnas ja selle lähistel. Mootorikütuste hinnatõus toob ilmselt kaasa ka muu ühistranspordi hindade üle vaatamise.

Toit odavnes

Toidukaupade hinnad vähenesid märtsis 0,6% võrra või, köögiviljade ja kohvi hinna languse järel. Piimatoodete hinnad alanesid Euroopas eelmise aasta teisel poolel tugeva ülepakkumise tõttu. Eestis on langenud või hind, samas juustude hinnad on püsinud. Kohvi hind kõigub kuust-kuusse sõltuvalt erinevatest sooduspakkumistest. Eestis on toidu jaemüük väga killustunud ja toidukauplusi palju. Seetõttu on jaekettide konsolideerumine positiivne ja võimaldab toidukauplustel saavutada suuremat mastaabisäästu.

Tarbimine kasvab

Kaalutud keskmine netopalk kerkib tänavu umbes kümnendiku võrra. Nii et isegi juhul, kui inflatsioon kujuneb oodatust mõnevõrra kiiremaks, palgasaajate ostujõud sel aastal kasvab. Maksuküüru kaotamise mõju on märgata nii Swedbanki klientide sissetulekutes kui ka tarbimises. Esimese kolme kuu jooksul on Swedbanki klientide keskmine netopalk tõusnud aastataguse ajaga võrreldes ligi kümnendiku võrra ja kaardimaksed umbes 7%.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nordecon: Lääne maakonna riigimaanteede hooldelepingu sõlmimine

NordeconAS Nordecon kontserni ettevõte Tariston AS sõlmis Transpordiametiga Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoiulepingu aastateks 2026 – 2031. Lepingu mahtu kuulub ligikaudu 800 kilomeetri ulatuses riigimaanteede aastaringset hooldamist Lääne maakonnas.

Hooldeperioodi esimese aasta (01.10.2026 – 30.09.2027) tööde lepinguline maksumus on 1,57 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Järgmiste lepinguaastate tööde maksumuse määramisel lähtutakse eelmisel aastal teostatud tavahooldetööde maksumustest, mida korrigeeritakse Statistikaameti poolt avaldatava eelneva perioodi tarbijahinnaindeksiga.

Võttes aluseks 2026. aasta maksumuse on lepingu kogumaksumus ligikaudu 7,9 miljonit eurot pluss käibemaks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Rahandusministeerium: Lähis-Ida konflikt survestab hindu

RahandusministeeriumKuigi Lähis-Ida konflikti eskaleerumine põhjustas nafta, gaasi ja teiste toorainete märkimisväärse kallinemise, jäi inflatsiooni kiirenemine märtsis tagasihoidlikuks. Statistikaameti andmetel jäid hinnad märtsis eelmise kuu tasemele ning aastane inflatsioon kiirenes veebruari 3,1 protsendilt märtsis 3,6 protsendini.

Nafta hinnad tõusid kuuga 46 protsenti, mis kandus kiirelt kütuse postihindadesse, kasvades 18 protsenti. Mootorikütuse hindade tõusu pehmendas elektri börsihinna taandumine talviselt kõrgtasemelt. Soojad ja päikeselised ilmad kasvatasid taastuvenergia toodangut ja vähendasid tarbimist ning börsihind oli märtsikuu võrdluses viimaste aastate madalaim.

Konflikti mõjud kanduvad gaasihindadesse paarikuulise nihkega ning eeldatavasti maikuus peaks see avalduma majapidamiste gaasiarvetes. Protsentuaalselt suur hinnatõus toimub siiski ajal, mil kütteperiood on läbi saamas ning gaasi tarbimine vähenemas.

Toidu toorainete hinnad pöördusid möödunud aasta teisel poolel langusesse, mis on aeglustanud toiduainete hinnatõusu ka Eestis. Toidu hinnad on aastaga tõusnud 4,2 protsenti, odavnenud on õlid ja mõned piimatooted. Jaekettide marginaalid on alla viimaste aastate keskmise ning tarbijate ligimeelitamiseks on tulnud teha rohkem sooduspakkumisi.

Kevadise majandusprognoosi kohaselt tõusevad hinnad tänavu 4 protsenti. Lähis-Ida konflikti süvenemine toob kaasa energiahindade tõusu, mis kandub järk-järgult ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Seetõttu on inflatsiooniprognoosi korrigeeritud ülespoole. Neid mõjusid pehmendab tänavu toidu ja teenuste tagasihoidlikum hinnatõus ning maksumeetmete panuse vähenemine. Kõrgete energiahindade leevendusmeetmena on valitsus otsustanud jätta ära mais toimuma pidanud kütuste aktsiisimäära tõusu.

Samas on määramatus kriisi ulatuse ja edasiste arengute osas suur. Pärsia lahe piirkonna tootmisvõimekus on piiratud ning naftasaaduste ja teiste oluliste kaupade tarned on olnud häiritud rohkem kui kuu aega. Mida pikemaks ajaks jäävad kaubateed takistatuks, seda suurem on mõju maailmakaubandusele ja hindadele.

Euroalal kiirenes hinnatõus kõrgemate energiahindade mõjul esialgsel hinnangul 2,5 protsendini.

260408 Lähis-Ida konflikt survestab hindu

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Riigi Kinnisvara: Riigi Kinnisvara kuulutas välja ringmajanduse projekteerimis- ja ehitushanke büroohoonele Tallinnas

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS kavandab Tartu mnt 85 hoovimaja büroopinna korrastamisel järgida ringmajanduse põhimõtteid. Arendusprojekt on seotud teadusarendus-programmi “LIFE IP BuildEST” ehk renoveerimismaratoniga. Hanke maksumus on 1,1 miljonit eurot.

Ehitustööde käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ning tegeletakse hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse tõstmisega. Hoovimaja ümberkohandamisel järgitakse minimaalse sekkumise ja ringse renoveerimise põhimõtteid.

„Hange sobib kogenud ehitusettevõtetele, kellel on tugev ja pikaajaline koostöökogemus projekteerimisbürooga või kes suudavad moodustada ühispakkujana konsortsiumi, kus mõlemad osapooled on võrdselt tugevad. Olemasoleva korduskasutuse ja parandamise, teise ringi materjalide kasutuse ning kestvamate ja tulevikus vajadusel lihtsalt demonteeritavate konstruktsioonide loomine eeldab erinevate tööde planeerimise oskust ning projekteerimisharjumuste ümbervaatamist. See on põhjus, miks käesolev hange erineb tavapärasest praktikast,“ sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja.

„Projekteerimistööd ja ehitustööd ei ole seekord korraldatud teineteisele järgnevate eraldiseisvate etappidena, vaid on liidetud üheks töövõtuks. Sõlmitakse küll eraldi projekteerimise töövõtuleping ja eraldi ehitustööde töövõtuleping, kuid mõlemad tulevad ühest hankemenetlusest. Pakkuja peab täitma nii projekteerimisettevõttele kui ehitusettevõttele kehtestatud kvalifitseerimistingimused kas ise või ühispakkujatena,“ lisas ta.

Tellija ning projekteerija ja ehitaja meeskond teevad läbi kogu arendusprojekti pidevalt koostööd eesmärgiga mahutada ehitustööd tellija poolt antud vahendite piiridesse.

Pakkujale tuleb kasuks, kui ta tunneb või on valmis omandama ringse renoveerimise ja ringmajanduse põhimõtteid, omab arhitektuuri ja/või sisearhitektuuri kompetentsi majasisel tasandil, st mitte alltöövõtu kaudu ja on valmis pakkuma lisaväärtust oma valduses olevate doonorelementide kasutamise kaudu. Näiteks omab juurdepääsu mõnele doonorhoonele, materjalipangale vms.

Programmi “LIFE IP BuildEST” raames annab RKASi käesoleva arendusprojektiga oma panuse mitteeluhoonete ringse renoveerimise juhtimisprotsesside arendamisse ja ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisse. Hanke dokumentidega saab tutvuda Riigihangete keskkonnas: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10117184/general-info.

Hanke pakkumiste tähtaeg on: 19.05.2026 kell 11. Hanke maksumus on 1 143 000 eur.

Pakkujatel on võimalik objektiga tutvuda 9. ja 16. aprillil 2026. Oma huvist palume teada anda: tonu.lensment@rkas.ee või tel 518 2257.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Pikaliiva piirkond saab haridusasutused ja kaasaegse järveäärse puhkeala

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kehtestamiseks Haabersti linnaosas asuva Pikaliiva 69 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu, mis loob eeldused uute haridusasutuste, sotsiaalteenuste ja ulatusliku avaliku rohevööndi rajamiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul aitab planeering tasakaalustada kiiresti areneva piirkonna teenuste vajadust. „Pikaliiva piirkonda on viimastel aastatel lisandunud palju uusi elanikke, mistõttu on oluline tagada neile kodulähedane juurdepääs hariduse, hoolekande ja puhkevõimaluste juurde. Planeeringuga korrastame ulatusliku Harku järve äärse ala, rajame kvaliteetsed kergliiklusteed ning tagame, et piirkond areneb terviklikult ja läbimõeldult,“ ütles Terik.

Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Pikaliiva asumis ning piirneb läänest Harku järvega, idast Pikaliiva tänavaga, põhjast elamumaa kruntidega ja lõunast hoonestamata tühermaaga.

Detailplaneeringu eesmärk on moodustada üksteist krunti, mis on vajalikud Tallinna linnale haridusasutuste ja sotsiaalteenuste arendamiseks, üldkasutatavate rohealade ning tänavate ja tehnovõrkude väljaehitamiseks. Ehitusõigus määratakse viiele krundile ühiskondlike hoonete ja alajaama jaoks ning ühele krundile reoveepumpla rajamiseks. Samuti moodustatakse üks üldkasutatava maa krunti ja kaks krunti, kus üldkasutatava maa osakaal on 80-95% ja ühiskondliku maa osakaal 5-20%.

Hoonestus on kavandatud Pikaliiva tänava poolsele alale, et jätta Harku järve äärne ala avalikuks kasutamiseks. Planeeringu kohaselt on alale ette nähtud lasteaed, põhikool koos spordisaaliga, täisealiste hoolekandeasutus, eakate teenusmajad, väikelaste perepesa, erivajadustega laste päevahoid, puhkeala teenindav paviljon tualettruumidega, vaatetorn ja jalgpallistaadion.

Harku järve äärne roheala moodustab 60% planeeringualast ning sinna rajatakse jalg- ja rattateede võrgustik, rannapromenaad, palliplatsid ja looduslähedased mängualad. Rohealale on kavandatud ka võimalused kooli ja lasteaia liikumistundide läbiviimiseks ning ranna teenindamiseks väikeehitised. Ala jääb Harku järve kalda ehituskeeluvööndisse ning on avalikus kasutuses. Sinna ei kavandata sõiduteid ega parkimisalasid. Turvalisuse tagamiseks rajatakse tänavavalgustus. Samuti nähakse ette sademevee äravoolusüsteem ning puhastuslodu rajamine.

Ühiskondlike hoonete maa ühel krundil on lubatud kuni 5% ulatuses ka ärimaa sihtotstarve, mis võimaldab ühiskondliku kasutusega hoonesse äripinna, näiteks apteegi või kohviku rajamist. Krundile võib püstitada ka väiksemaid ehitisi, näiteks rattaparklate ja prügikonteinerite varjualused.

Planeeringu koostas RUUM JA MAASTIK OÜ, materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP044890.

260408 Pikaliiva piirkond saab haridusasutused ja kaasaegse järveäärse puhkeala

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Citadele tegevjuht: euribori kiire kasv on ebatõenäoline

Citadele BankEuribor tõuseb ja seda juba enne, kui Euroopa Keskpank on baasintressimäärasid muutnud. Kuigi finantsturud ootavad sel aastal mitut intressimäärade tõusu, on Citadele panga tegevjuhi Rūta Ežerskiene hinnangul kaheldav, kas need ootused on õigustatud ja majandusolukorrale vastavad.

Viimastel nädalatel on 6 kuu euribor tõusnud umbes 2,2 protsendilt 2,5 protsendile. Turud hindavad, et Euroopa Keskpank tõstab 65-protsendilise tõenäosusega baasintressimäärasid juba aprillis, 93-protsendilise tõenäosusega juunis ja rohkem kui 60-protsendilise tõenäosusega juulis. Kui see stsenaarium peaks teoks saama, võib 6 kuu euribor aasta lõpuks läheneda juba 3 protsendi piirile.

Nendel ootustel on elanikkonna jaoks hind. Iga intressimäära tõus kajastub otseselt euriboriga seotud laenude kuumaksetes. Isegi väike euribori muutus võib tähendada mitmekümneeurost erinevust. Näiteks Citadele panga keskmise 175 000 euro suuruse 27-aastase tähtajaga kodulaenu kuumakse oleks 2% euribori korral umbes 845 eurot, 2,5% euriboriga umbes 893 eurot ja 3% euribori juures umbes 944 eurot.

Euroopa Keskpanka piirab nõrk majandus

Siiski tekib küsimus, kas intressimäärade tõstmise kartus on õigustatud. Meie arvates hindavad turud intressimäärade tõusu stsenaariumit praegu liiga pessimistlikult. On tõenäolisem, et sel aastal võime näha vaid ühte baasintressimäärade tõstmist, sest Euroopa Keskpanga reaalsed võimalused rahapoliitika karmistamiseks on endiselt üsna piiratud.

Peamine põhjus on muutunud majanduskeskkond. Erinevalt 2022. aastast, mil inflatsiooni vedasid nii energiahinnad kui ka teenuste hindade kiire kasv, on majanduse olukord täna palju hapram. Euroala taastub stagnatsiooniperioodist järk-järgult ning suured majandused, näiteks Saksamaa, kõiguvad endiselt stagnatsiooni ja majanduslanguse vahel.

Sellistes tingimustes võib kiire intressimäärade tõstmine aeglustada taastumist või majanduse suisa uuesti langusesse lükata. Tööturg näitab juba nõrgenemise märke ning palgakasv euroalal on aeglustunud umbes 2 protsendini. Rahapoliitika edasine karmistamine pärsiks sisenõudlust veelgi.

Praegune inflatsioon on tugevalt seotud välisteguritega – geopoliitiliste pingete, energia- ja toorainehindade kõikumiste ning tarneahelate häiretega. Selline inflatsioon on intressimääradele vähem tundlik, seega ei avaldaks nende tõstmine otsest mõju praeguse hinnatõusu peamistele põhjustele.

Euroopa Keskpanga otsused põhinevad andmetel, mis saabuvad viivitusega. Kuna energiahindade muutused kajastuvad inflatsioonis umbes mõne kuu pärast, ei näe me praegu ametlikke majandusnäitajaid vaadates terviklikku mõju. Mittetäielikud andmed piiravad samuti keskpanga võimalusi tõsta jõuliselt intressimäärasid.

Finantsturgude ootused ja prognoosid ei täitu alati. Kuigi intressimäärade kasv on tõenäoline, näitab praegune majandusolukord, et see võib olla prognoositust palju mõõdukam. See tähendab, et laenumaksed ilmselt küll kasvavad, ent mitte nii kiiresti, kui turg täna arvab.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Merko: Pētersala korteriarendusprojekti käivitamine Lätis

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merko Mājas on käivitanud korteriarendusprojekti Riia prestiižikas vaikses keskuses aadressidel Pētersala 3 ja 5. Neljast elegantsest hoonest koosnevasse arhitektuuriansamblisse tuleb kokku 105 uut kodu ja neli äripinda, mis valmivad 2028. aasta suvel.

Merko Mājas rekonstrueerib kaks arhitektuuripärandiga hoonet (Valensis ja Selonija), mille autoriks on silmapaistev Läti arhitekt Konstantīns Pēkšēns, kes oli 20. sajandi alguseks loonud Riiga üle 250 olulise ehitise. Kvartali kaks uut hoonet hakkavad kandma nimesid Fera ja Amia.

Pētersala (petersala.merkomajas.lv) projekti hooned on A-energiaklassiga. Kõikides korterites on põrandaküte ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning ülemiste korruste korterid varustatakse kliimaseadmetega. Parkimiskohad ja privaatsed panipaigad asuvad kolme hoone all paiknevas maa-aluses garaažis.

Korterite suurus jääb vahemikku 30 – 150 ruutmeetrit ja ruutmeetri hind vahemikku 3 689 – 4 905 eurot. Kvartalis on erineva planeeringuga 1- kuni 5-toalised korterid nii sisehoovi avanevate rõdude kui privaatsete terrassidega. Kahe uue hoone ülemistele korrustele tulevad eksklusiivsed kahetasandilised loftid ning ajaloolise Selonija hoone ülemisele korrusele mansardkorterid, mille laekõrgus on kuni 4,7 meetrit ja mille igas toas on katuseaknad.

Hoonete ümbrusesse loob Merko haljastatud siseõue haljasalade, laste mänguväljakute ja puhkealadega. Ühine sisehoov ühendab Pētersala elukeskkonna Merko varasema Viesturdārzsi projektiga, tänu millele saavad uue kvartali elanikud nautida otsest ligipääsu Riia ühele armastatuimale rohealale, Viesturdārzsi parki.

SIA Merko Mājas (merkomajas.lv) on tunnustatud Läti elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi ning korteriostjatele mugavuse ja kindlustunde tagamiseks juhib Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

260408 Pētersala korteriarendusprojekti käivitamine (Riia, Läti) 1

260408 Pētersala korteriarendusprojekti käivitamine (Riia, Läti) 2

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm