Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ülemiste Citys valmib juulis uus büroo- ja tootmishoone

17.04.2014 Tõnu Toompark

Tallinnas Ülemiste Citys märgiti eile sarikapeoga pidulikult ära uue tipptasemel büroo- ja tootmishoone valmimine. Targa Linna uusima hoone ankurrentnikuks saab energiatööstusettevõte Elcogen, hoone ehitus lõpetatakse käesoleva aasta juulis.

Aadressil Suur-Sõjamäe 14a valmiva büroo- ja tootmishoone 2600 ruutmeetril hakkab Eestis 2001. aastal loodud Elcogen tootma tahkoksiid kütuselemente, mida kasutatakse elektri tootmiseks kõrge kasuteguriga energiamuundamisseadmetes.

Piirkonda arendava Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimehe Toomas Aaki sõnul käib Ülemiste Citys pidev töö, et areneda Tallinna kaasaegseimaks linnajaoks ja tipptasemel koduks uuendusmeelsetele ettevõtetele. “Lisaks Elcogeni uuele hoonele käib täna Ülemiste Citys ka Baltimaade suurima rasketööstusettevõtte E-Profiil kontorihoone ehitus ning 16 000-ruutmeetrise Dvigateli kompleksi lammutamine, mis muudab piirkonna veelgi kenamaks ja avatumaks,” märkis Aak.

Elcogen alustas tootearendust 2001. aastal koostöös Tartu Ülikooli ja KBFI teadlastega. 2010 aastal alustas Elcogen kütuselementide väikeseeriatootmist. Kogu Elcogeni toodang läheb ekspordiks. Ettevõtte põhilised turud asuvad Jaapanis, Koreas, Hiinas ja mitmetes Euroopa riikides.

Ülemiste City on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa. 36 hektaril on tänaseks välja ehitatud ligi 81 000 ruutmeetrit kaasaegset büroopinda 200-le ettevõttele ja 6000 töötajale. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 200 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS.

Lisatud fotod Ülemiste City Targa Linna uusima 2600-ruutmeetrise büroo- ja tootmishoone sarikapeost ja nurgakivi asetamisest.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteritehingute hinnad löövad viimase viie aasta rekordeid

17.04.2014 Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et jätkuv optimismipisik on korteriturul uusi rekordeid toomas.

Korterite hinnad on kerkinud viimase viie aasta kõrgeimatele tasemetele. Tallinna korterite hinnatõus võrreldes 2009. aasta põhjaga on hirmuäratavalt 80%.

Samas on kõrge tehingutearvuga sedavõrd optimistlik kinnisvaraturg üldises majandusseisakus ning maailma üldise poliitilise olukorra ebastabiilsuse kasvades ohumärk iseeneses.

Kinnisvaraturu osalistel on soovitav säilitada kaine meel ja mitte liialt kaasa tormata kerkivate hindadega. Tasub hoiatavalt näppu viibutada ja tõdeda, et kui hinnatõus jätkub tänases tempos, siis paratamatult näeme me ühel päeval korrektsiooni allapoole.

Korteriomanditehingute arv

2014 I kvartali korteritehingute arv näitas veebruaris küll mõningat märki seisakust, kuid märtsikuine juurdekasv oli seevastu muljetavaldav. Nii kasvas ka kogu kvartali tehingute arv üsnagi jõudsalt.

Tehingute arvu tõusu taga on endiselt samad põhjused: madal intressimäär, kerkivad palgad ja kasvav eluasemelaenude käive. Lisaks on kas tarbijate kindlustunne suhteliselt heal tasemel.

Need tegurid annavad üha uutele ja uutele inimestele võimaluse kinnisvaraturule sisenemiseks. Samuti tuleb mainida, et aktiivsed on kinnisvarainvestorid, kes soetavad korteri-paar, et need samuti aktiivsel üüriturul välja üürida.

Tallinna korteritehingute arv oli 2014 I kvartalis 1869, Tartus 328 ja Pärnus 177. Kogu Eesti korteritehingute arv oli kokku 4327.

Neist numbritest paistab välja juba 2012. aastast alguse saanud turu laienemise trend. Turu laienemine tähendab, et korteritehingute arv kasvab väljaspool siin vaatluse all olevaid “suurlinnu” kiiremini, kui Tallinnas-Tartus-Pärnus. Tehingute arvu jõudmine väiksematesse maakondade keskustesse annab lootust, et ka nende piirkondade elamispindade turg saab tugevamalt jalad alla.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteritehingute arv Tallinnas-Tartus on üsna jõudsalt kasvanud juba alates 2011. aastast. Pärnu tehingutearvu juurdetulek on pisut hüplikum, kuid trend on siiski sama.

2012. aasta tehingute arvu summaarne aastane juurdekasv oli Tallinnas 23%, Tartus 24% ja Pärnus isegi 32%. 2013. aastaks vähenes see vastavalt 10, 16 ja 9 protsendile.

Korteritehingute juurdekasv on olnud sedavõrd jõuline, et see on olnud vaieldamatult üks hinnatõusu oluline vundamendikivi. Kõrge tehingute arv viitab suurele nõudlusele. Suur nõudlus survestab hinnad kerkima.

2014 I kvartaliks ei ole tehingute arvu kasv veel möödanikuks jäänud. Tallinna aastane tehingute juurdekasv oli 11% ja Pärnus 18%. Tartus jäi korteritehinguid aastaga 2% võrra vähemaks. Kogu Eesti korteritehingute arv kasvas 2014 I kvartaliks aastaga 13%.

Pidades silmas korteritehingute koguarvu ja elamufondi suurust näeme, et tehingute suhtarv on päris kõrgel.

Kui korteritehingute arv Eestis langeks 10-15%, siis tähendaks see endiselt veel aktiivset turgu. Tehingute arvu vähenemine vähendaks omakorda survet kiirestikasvavatele korterihindadele ja seetõttu oleks korterituru heale tervisele väga kasulik.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Soodsad laenutingimused, kerkiv palk ja heal tasemel kindlustunne ning kõrge tehingute arv aitavad korteritehingute hindadel järjest kerkida ja kerkida. Täna löövad korterite tehinguhinnad viimase viie aasta rekordeid.

Rekordiarvestuse tabelit pidades peab muidugi silmas pidama, et inflatsiooni tõttu on tänane euro siiski ligikaudu 15% vähem väärt kui viis aastat tagasi.

Sedavõrd tempoka hinnaralli juurde võiks siinkohal tuua täiendava põhjuse.

Kõrge tehingute arv “nopib” turult ära soodsamad pakkumised. “Hilinenud ostjad” peavad valiku tegema järelejäänud kallimate korterite vahelt. Kahanev valik sunnib koduotsijaid ostuotsusega kiirustama, sest vastasel korral on oht pakkumisest sootuks ilma jääda.

Kui veel kinnisvaramüüjaga laskuda hinnaläbirääkimistesse võib see solvavana tunduvad pakkumised tagasi lükata, et ootama jääda uut kinnisvaraostjat, kes küsitud hinnaga vastuvaidlemata nõus on.

Korteriturg on 2009. aasta äärmuslikust ostjaturust muutunud tänaseks äärmuslikuks müüjaturuks.

Sisuliselt näeme me umbes-täpselt samu tendentse, mida kogesime 2004.-2006. aastatel. Tõsi – tänane hinnaralli on pisut rahulikum ja mõõdukam, kuid printsiibis siiski üsna täpselt möödaniku kopeeriv.

Tallinna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind oli 2014 I kvartalis 1420 eurot, Tartus 1141 ja Pärnus 884 eurot. Eesti keskmine korteritehinguhind oli samal ajal 929 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korterite hinnatõus sai alguse kriisijärgsest toibumisest 2010.-2011. aastal. Omaette küsimus on, kas ja kui, siis kui suur osakaal oli toonases hinnatõusus saabuval-saabunud eurol.

2012. aastaks hinnatõus vaibus, et 2013. aastal tempo taas üles võtta. Käesoleva analüüsi kirjutamise ajal ei ole märke, mis näitaksid korteritehingute keskmise hinnatõusu peatumise märke.

Võrreldes veelkorra tänaseid korterite hindu viie aasta taguse ajaga näeme, et Tallinna-Tartu tehinguhinnad on toonasest 40% kõrgemal.

Pärnu korterituru aktiivsus on tehingute arvu osas on küll kasvanud, kuid sealsed hinnad pole pooltki nõnda kasvanud, kui suuremates linnades. Pärnu korteritehingute keskmine hind on viie aastaga kasvanud ainult väga tagasihoidlikuna tunduva 12%.

Eesti korterite keskmised tehinguhinnad on viie aastaga kasvanud 34%.

Aastataguse ajaga võrreldes on Tallinna korterite hinnatõus kiirenenud. Tallinna korteritehingute hinnad kasvasid 2014 I kvartaliks aastaga 21%, Tartus 19%.

Pärnu hinnakasv oli samal ajal 22%. Samas peame meeles pidama, et Pärnu õhuke kinnisvaraturg kogeb väga sageli tõususid ja mõõnasid. Mõni üksik mitte isegi suurem tehing võib Pärnu puhul kvartaalset statistilist keskmist tugevalt ühes või teises suunas mõjutada.

Kogu Eesti korteritehingute keskmine tehinguhind kasvas aastaga 16%.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Eelkõige ajaloolist huvi pakub korteritehingute keskmise hinna võrdlemine 2007. aasta tipphindadega. Liiga suurt sisulist tähendust kunagisel hinnahullusel majandusreaalsusega eriti ei ole.

Võrdlus kunagiste tipphindadega annab meile võimaluse mõelda toonasele korteritehingute arvule ja sellele, kui palju on tänaseks inimesi, kes tipphinnaga korteri ostsid ja kelle korterilaenu jääk veel tänaseni eluaseme turuväärtust ületab.

Kui 2011. aastal prognoositi, et hinnatasemed võiksid 2007. aasta tasemele jõuda 2017.-2019. aastal, siis tänaseid numbreid vaadates tundub, et hinnalõksust pääsemist ootavate inimeste vabanemine toimub siiski oluliselt varem.

Tallinna korterid on 2007. aasta hinnatipust 14% kaugusel. Tartu korterite hindu eraldab tipust vaid 5%. Märksa kaugemal asuvad Pärnu hinnad, mida eraldab tipphindadest veel 37%.

Kogu Eesti korteritehingute keskmine tase on 2014 I kvartalis 23% kaugusel tipust.

Kokkuvõtteks

Korteritehingute kiire kasv on endaga kaasa toonud tehinguhindade kiire kerkimise. Kinnisvaraomanikud on selle üle rõõmsad, sest nende vara maksab rohkem, kui aasta tagasi.

Kinnisvaraostjate meel ei ole ka väga kurb. Raha peab küll soetatava eluaseme eest maksma aastatagusest rohkem, kuid madalad intressimäärad pakuvad teatavat leevendust. Kinnisvaraostja ostujõud ei ole väga oluliselt langenud isegi vaatamata kiirele hinnatõusule – ostujõud on täiesti heal tasemel.

Tõmmates paralleele tänase tehingute arvu ja hindade kiire tõusu juurest 2004.-2006. aastasse näeme me tugevaid paralleele. Täna Eesti, kuid eelkõige siiski Tallinna-Tartu vanemate korterite turul toimuv sarnaneb üsna paljudes detailideski toona juhtunuga. Hinnad tõusid tänu soodsatele laenutingimustele osalt korteridefitsiidi ja osalt investorite koostoimes ülikiiresti. Ostjad tormasid turule kartes “hinnatõusu rongist maha jääda”. Kinnisvara paistis illusoorsena turvaline investeering, mille väärtus ei saa langeda.

Tõe kriteeriumiks olev praktika aga näitas midagi muud…

Kui 2007. aasta korterihindade tipule järgnes 50-protsendiline hinnalangus, siis seda me siiski täna tõenäoliselt kartma ei pea. Tänane kinnivaramere tormilaine on küll kõrge, kuid siiski märgatavalt madalam, kui 2007. aasta tsunaami tipp.

Kui 2007. aastal oli tegemist eelkõige majanduslike riskidega, siis täna ei saa me mööda vaadata poliitilistest arengutest. Võib-olla ehk mõningase liialdusega võime väita, et meie naaberriik on sõjas. See tähendab investeeringute tegemise valmiduse vähenemist meilgi. Tarbijate kindlustundes me täna veel muutusi ei näe, kuid raske on arvata, miks kasvanud riski ei peaks ostjate käitumises peatselt peegelduma.

Kui kvartal tagasi kokkuvõtet tehes sai tõdetud, et ebakindlus korterituru edasiste arengute osas on kasvanud ja seeläbi suurenenud, siis täna saame tõdeda, et teadmatust ja riske on hetkeseisuga veelgi rohkem, kui veel mõni kuu tagasi.

Kinnisvaraturu osalistele saab siit teha ühe soovituse. Tänased majandusotsused tuleb tõsiselt läbi kaaluda. Seejuures on ohtlik maksta kinnisvara eest “homset hinda” ehk arvestada ülikiire hinnatõusu jätkumisega. Tasuks säilitada teatavat konservatiivset joont, mis aitaks pidurdada kiiret hinnatõusu ja arvestaks majanduse ja poliitilise reaalsusega märksa rohkem, kui optimismist pakatavad tänased tehingutearvu ja hinnatõusu näitajad.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Эксперт: за квартиру нельзя платить «завтрашнюю цену»

17.04.2014 Tõnu Toompark

Несмотря на то что в последнее время цены на недвижимость ощутимо выросли, это не повод отказаться от покупки жилья, пишет Е24 со ссылкой на новостной портал ERR.

Надо понимать, что цены не будут расти вечно, отметил аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк.

«Сейчас вполне благоприятное время для покупки жилья. Если человек находит объект, который во всем его устраивает, то имеет смысл его приобрести», – сказал Тоомпарк в студии радиостанции Vikerraadio.

«Но потребитель должен учитывать тот факт, что нельзя платить за недвижимость «завтрашнюю цену». У покупателя не должно складываться впечатления, что цены будут расти до бесконечности», – добавил он.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/2765458/jekspert-za-kvartiru-nelzja-platit-zavtrashnjuju-cenu

SEB avas Koduvalija kõigile tasuta kasutamiseks

16.04.2014 Tõnu Toompark

Sellest nädalast on Eestis kõigile tasuta kasutamiseks avatud Koduvalija – interneti-põhine keskkond sobivaima uue kodu väljavalimiseks.

Koduvalija on interneti-põhine mugav märkmik, mis aitab erinevatest kinnisvaraportaalidest valitud või ise sisestatud objektidest nimekirja koostada ja kortereid/maju seejärel erinevate omaduste alusel võrrelda. Kasutaja saab aluseks võtta just talle olulised kriteeriumid (näiteks asukoht, sisekujundus, kodulooma pidamise võimalus, kõrvalruumide olemasolu), nende põhjal valitud objektidele hindeid anda ja sel viisil sobivaima kodu välja selgitada. Koduvalija abil saab välja arvutada pere ligikaudse laenuvõime ning iga objekti arvestusliku laenumakse, mis annab kasutajale kiire ülevaate uue kodu finantseerimisel laenu kasutamise võimalustest.

„Tänane uue kodu ostja kaalub enne otsuse tegemist põhjalikult nii pere tegelikke vajadusi kui võrdleb vajadustele vastavaid kortereid/ eramuid. Seepärast arvame, et Koduvalija- taoline tööriist on kindlasti paljudele peredele abiks, “ kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Koduvalija kasutamine on väga lihtne. Alustada tuleb kinnisvaraportaalidest www.city24.ee ja www.kv.ee sobivate objektide väljavalimisest. Lisaks saab varade andmeid sisestada ka käsitsi. Seejärel on võimalik lisada endale sobivaid võrdluskriteeriume ja anda neile iga objekti juures kindel väärtus.

Süsteem arvutab igale korterile või majale kasutajapoolsete hinnangute põhjal koondhinde, mille alusel kujuneb pingerida. Täiendavalt saab kolm kõige enam sobivat potentsiaalset kodu panna detailsesse võrdlusesse, mille põhjal teha juba lõplik otsus.

Koduvalijale on lisatud ka kaardirakendus, mis võimaldab saada täpse ülevaate objektide asukohtadest ja kaugustest näiteks töökohast, lasteaiast või koolist.

Koduvalija on mõeldud kõigile tasuta kasutamiseks. Tutvu Koduvalijaga siin: https://koduvalija.seb.ee/

Järgmisest nädalast avab SEB Koduvalija kasutamiseks ka Lätis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Projekti „Fassaadid korda“ parimaid väärivad tunnustust

16.04.2014 Tallinn.ee

2013. aastal projekti „Fassaadid korda“ raames toetuse saanud ühistutest väärivad tunnustust need kolm, kus teostati hoone kompleksseim renoveerimine – KÜ Sõpruse 251, KÜ Poska 10 ja KÜ Muti 30.

KÜ Sõpruse 251 (Mustamäe):teostati fassaadi ja katuse soojustamine ning kütte ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine. Tööde kogumaksumuseks oli 906197,02 eurot. Projekti „Fassaadid korda“ raames antud toetus 19 173 eurot. Prognoositav energiasääst on 53%.

KÜ Poska 10(Kesklinn):teostati fassaadi soojustamine ja renoveerimine ning kütte ja elektrisüsteemi rekonstrueerimine. Tööde kogumaksumuseks oli 419 340 eurot. Projekti „Fassaadid korda“ raames antud toetus 16 700 eurot. Prognoositav energiasääst on 54%.

Muti 30 KÜ(Kristiine): teostati fassaadi soojustamine ja renoveerimine, akende vahetus ning soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine. Tööde kogumaksumuseks oli 675 785,1 eurot. Projekti „Fassaadid korda“ raames antud toetus 19 173 eurot. Prognoositav energiasääst on 47,4%.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul toetatakse projektiga „Fassaadis korda“ ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmiseks. „Renoveerimislaenu sihtgrupp on enne 1993. aastat ehitatud korterelamud, millele on koostatud energiaaudit. Toetust antakse kuni 10% ulatuses ühistu taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast, kuid mitte rohkem, kui 19 173 eurot.“

Aastatel 2010 – 2013 on projekti „Fassaadid korda“ raames esitatud 102 taotlust, millest on rahuldatud 95 summas 1 268 837,00 eurot. Enim taotlusi on eelnimetatud aastate lõikes rahuldatud Kesklinna ja Mustamäe korteriühistutele (vastavalt 26 ja 23) ning Haaberstis ja Põhja – Tallinnas, mõlemas viis taotlust.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Muinsuskaitsekuul saab tutvuda Kopli, Nõmme ja Maarjamäega

16.04.2014 Tallinn.ee

17. aprillil algaval ja 18. maini kestval muinsuskaitsekuul on huvilistel võimalik oma ala spetsialistide juhatusel tutvuda pealinna eri piirkondade ja põnevate hoonetega, teatab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Muinsuskaitsekuu 2014 avatakse kell 13.00 Tallinnas Patarei vanglas, sõna võtavad kultuuriminister Urve Tiidus, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak ja seltsi auesimees Trivimi Velliste. Esineb Kaitseväe Vahipataljoni lauluansambel, üle antakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedalid ja tänukirjad.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti eestvedamisel toimuvad muinsuskaitsekuul ringkäigud pealinna ajaloolistesse hoonetesse ja eri piirkondadesse.
Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm hindab kõrgelt muinsuskaitsekuu üritusi ning kutsub tallinlasi neist aktiivselt osa võtma. „See on harukordne võimalus laiendada oma teadmisi kodulinna ajaloost ja mis peamine – teha seda oma ala professionaalide juhatamisel,” märgib Härm.

22. aprillil kell 16.30 algav ekskursioon kannab nime „Elektrijaamast seikleva kultuuri jõujaamaks” ja selle käigus tutvustavad Artur Ümar ja Andrus Liblik Kultuurikatla ajalugu ja hetkeseisu. Kogunemine Põhja pst 33 Statoili bensiinijaama ees muruplatsil. Vajalik on eelregistreerimine.

28. aprillil kell 17.00 leiab aset üritus „Muuseum kiriku rüpes”, kus Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku kultuuripärandit ja muuseumi tutvustab õpetaja Patrik Göransson.

29. aprillil räägitakse kell 16.00 vene keeles ja 17.15 eesti keeles kõnekast kirikukunsti pärandist – Tallinna Püha Vaimu kiriku rõdudele maalitud pildipiiblit ning 17. saj. hermipilastrite uut ekspositsiooni tutvustab ajaloolane ja konservaator Malle-Reet Heidelberg.

2. mail tulevad jutuks tornikellad – kiriku hinged. Kunstiajaloolane ja konservaator Juhan Kilumets tutvustab Püha Vaimu kiriku torni põlengus 2002. aastal hävinud tornikella mälestusmärki ning praegu kasutatavaid tornikelli. Algus kell 17.00.

6. mail minnakse tagasi keskaega. Esmakordselt peale keskaega avatud Grusbeke-taguse, Eppingi ja Plate tornide ülemisi korruseid tutvustab legendaarne muinsuskaitsja Boris Dubovik. Kogunemine Hobuveski ees. Osalejate arv on piiratud, vajalik on eelregistreerimine. Algus kell 16.30.

7. mail on järjekord Niguliste kiriku käes. Üritus kannab nime „Avatud restaureerimiskoja müsteerium”, kus kell 16.30 algaval ringkäigul tutvustab kunstiajaloolane ja konservaator Hedi Kard Niguliste kiriku peaaltari lugu ja konserveerimist.

12. mail kell 17 võetakse ette ringkäik Nõmmele. Uuritakse, kuidas inimesed ehitasid endale keerulistel sõjajärgsetel aegadel ise kodusid ehk individuaalelamuid, nagu neid ENSV ametlikus kõnepruugis nimetati. Teejuhiks on Riin Alatalu, kes lubas huvilistega koos piiluda ka mõnda aeda ja ehk ka majja sisse. Jalutuskäigu alguspunkt on Valdeku peatuses. Ringkäik on eelregistreerimisega.

13. mail kell 17.00 on järg Maarjamäe käes. Tutvustatakse individuaalmajade tüüpilisemaid ja erilisemaid näiteid aastatest 1945-1963. Ekskursiooni Maarjamäe piirkonnas viivad läbi Kirsi-Merilin Põldaru, Anneli Jüristo ja Kaarel Truu. Kogunemine Maarjamäe lossi hoovis (Pirita tee 56). Vajalik on eelregistreerimine.

14. mail külastatakse Tallinna Siselinna kalmistu Aleksander Nevski osas, kus selle ajalugu tutvustab kunstiajaloolane Sirje Simson.

15. mail kell 15.00 algaval eelregistreerimisega ekskursioonil tutvutakse Kopli tööstuspärlitega. Üle saja aasta tagasi asutatud Volta ja Krulli tehaste lugu tutvustavad Henry Kuningas ja Artur Ümar. Kogunemine Kopli 70 ees.

16. mai kell 17.30 starditakse suvemõisate rattaretkele. Mustamäe tee ja Tondi kandis peituvatest kaunitest säilinud ja hävinud mõisahoonetest ning mõisakultuurist räägivad arhitektuuriajaloolane Oliver Orro ja Kaarel Truu Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist. Kogunemine Pärnu mnt 102 ees. Seegi üritus on eelregistreerimisega.

Kõikide nende ürituste kohta saab lisateavet Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist elle.lepik@tallinnlv.ee või telefonil 645 7189. Samas toimub ka eelregistreerimine.

Täpsem info kõigist muinsuskaitsekuu üritustest vt. www.muinsuskaitse.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Renoveeritud Hotell Palace avab uksed 26. juunil

16.04.2014 Tõnu Toompark

Tallinna üks vanimaid ja esinduslikumaid hotelle, Hotell Palace avab peale põhjalikke renoveerimistöid taas uksed käesoleva aasta suvel, 26. juunil.

Hotell Palace’i opeeriva TallinnHotelsi tegevjuhi Ain Käpa sõnul on üle 70 aastase ajalooga hotell saanud uue sisekujunduse ja laiendatud on konverentside korraldamise ning saunakeskuse võimalusi. „Seejuures on peatselt avatavas äriklassihotellis säilitatud selle klassikaline atmosfäär ka pärast põhjalikke renoveerimistöid,“ lausus Käpp.

Hotellis on kokku 79 numbrituba, mis on varasemast avaramad ning sisekujundus on elegantne ja inspireeritud tunnustatud Eesti maalikunstniku Konrad Mäe töödest. Hotelli soklikorrusele on ehitatud treeningsaal, bassein ja saunakompleks. Nii konverentsi kui ka pidulike bankettide korraldamiseks paikneb esimesel korrusel seminariruum, mis mahutab kuni 75 inimest.

Käpa sõnul on Tallinnas Vabaduse väljakul asuv värskete ruumilahendustega Hotell Palace tugev nelja tärni hotell, kus avatakse 20. augustil tipptasemel peakoka Rene Uusmehe juhtimisel ka uus restoran Konrad.

Hotell Palace’i hoone on valminud 1937. aastal ning oli Tallinnas esimene hoone, mis ehitati spetsiaalselt hotelliks. Nõukogude okupatsiooni ajal hotell natsionaliseeriti ning 1959. aastal ehitati hotellile juurde Pärnu maantee poolne tiib. Hoone viimane täielik renoveerimine toimus 1989. aastal.

EfTEN Kinnisvarafond omandas Hotell Palace’i 2013. aasta veebruaris Scandic Hotels AB-lt ja on tänaseks projekti investeerinud kümme miljonit eurot. EfTEN Capitali juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul on Hotell Palace üks tugevaima emotsionaalse väärtusega investeeringuid ettevõtte portfellis. „Ajaloolise Hotell Palace’i kaasajastamine on auküsimus ja anname koos operaatoriga kindlasti parima, et kinnistada Hotell Palace Tallinna konkurentsitihedal hotelliturul,“ sõnas Arakas.

Ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja ning renoveeritud hotelli arhitektiks on R. Valk Arhitektuuribüroo ning sisearhitektiks Vaikla Disain.
Hotell Palace’i omanikud on EfTEN Kinnisvarafond ja Esraven AS. Hotelli operaator on TallinnHotels, kelle kaubamärgi alla kuulub viis hotelli Tallinna südames: Savoy Boutique Hotell, Hotell Palace, Hotell Bern, Hotell Taanilinna ja City Hotel Portus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Korteriühistud saavad haljastustoetust

15.04.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet tuletab hoovide heakorrastamiseks toetust saada soovivatele korteriühistutele meelde, et toetuse saamiseks tuleb hiljemalt 30. aprilliks taotlus esitada.

Eelmisel aastal käivitatud projekt „Roheline õu“ raames saavad Tallinna korteriühistud taotleda toetust hoovi heakorrastuseks, sh puude raie ja hoolduslõikus ning haljastuse rajamisega seotud kulude katmine. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ning ühistu omaosalus peab olema vähemalt 40%.

Taotlus tuleb esitada linnavaraametisse kas elektrooniliselt linnavaraamet@tallinnlv.ee, posti teel Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146 või isiklikult kohale tulles. Lisaks vormikohastele toetuse taotlusele ja tööde eelarvele tuleb esitada fotod praegusest olukorrast, hoovi asendiskeem koos seletuskirjaga või haljastusprojekt, raieluba või hoolduslõikusluba, kui on asjakohased. Esitatava taotluse ja eelarve vormid on leitavad Tallinna veebilehel www.tallinn.ee projekti „Roheline õu“ kodulehel. Taotlusi võetakse vastu 30. aprillini.

Täpsem informatsioon www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

Uuendusena saab huvitavaima lahenduse esitanud või silmapaistvalt hästi korrastatud õuega ühistu auhinna. „Auhinna määramisega tahame tõmmata avalikkuse ja teiste korteriühistute tähelepanu headele tulemustele linnaruumi ja korteriühistu õueala heakorrastamisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

„Tänavu on taotluste läbivaatamise aeg pikem, ilmselt on ka taotlejaid mullusest märksa rohkem,“ hindas Võrk.

Toetust antakse puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks, muru rajamiseks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste tarvis teenuste ostmiseks. Toetust on võimalik taotleda ka sambla tõrjeks muru rajamisega kaasneva eeltööna .

Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel. Mullu, projekti käivitamise aastal said haljastuse rajamiseks toetust 85 korteriühistut, kokku eraldati korteriühistute poolt deklareeritud kulutustest lähtuvalt haljastustoetusteks 31 317 eurot. Toetuse saamiseks esitatud 130 taotlusest 45 jäi rahuldamata.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 904 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud 95 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 36 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Lasnamäe kinnisvaraturg tõmbab hoogu maha

15.04.2014 Silva Marzullo

Magalapiirkonnad on olnud möödunud aastase kinnisvara hinnatõusu sünonüümiks. Nii ka Lasnamäe. Kui veel eelmisel aastal oli sealne kinnisvaraturg aktiivne, siis nüüd on tõusuperiood selleks korraks vaikselt läbi saamas ning oodata on isegi kohatist hinnalangust.

Rahunemist on juba näha ja selle põhjuseid on kolm. Eelkõige on selleks kõrgele tõusnud hinnad, millele lisandub ka olukord majanduses ja kaudselt ka poliitilised sündmused meie lähipiirkonnas. Just ebakindlus on see, mis on hakanud inimeste ostukäitumises välja kooruma. Oodatakse ja vaadatakse, mida teevad hinnad ja kuidas läheb majandusel.

Reaalsed tehinguhinnad on keskmises seisukorras Lasnamäe paneelmajade korterite puhul järgnevad:

1-toalised: 1201 €/m2
2 toalised: 1021 €/m2
3 toalised: 948 €/m2
4-toalised: 850 €/m2

Hinnaootused on aga veel kasvamas. Vaadates portaalides pakutavaid järelturukortereid, on paljude puhul näha 10-20 protsendilist ülehindamist. Selliste korterite pakkumisprotsess võib kujuneda pikaajaliseks ja lõplik müügihind olla soovitust oluliselt madalam. Kuna pakkumisi on palju, tasub kiirelt müüa soovijail olla hinnaootustes järeleandlikum ning lähtuda reaalsetest tehinguhindadest.

Samuti tuleks arvestada, et korterisse jäetav mööbel ei tohiks oluliselt hinda tõsta, sest inimene ostab siiski nii öelda karpi ja soovib korterit oma maitse järgi kujundada. Ka remondi (sanitaarremondi) tegemine korteri hinna tõstmise eesmärgil ei ole soovitatav.

Eelistatakse oma linnaosa

Lasnamäe elanik on väga kohatruu, vahetades oma kodu enamasti samasse piirkonda. Ja seda ka hoolimata sellest, et Mustamäe ja Õismäe võivad olla parema elukeskkonnaga.

Müügi põhjused on tavapärased. Näiteks pere suurenemine, mis tekitab vajaduse avarama eluaseme järele. Üksikud vanemad inimesed müüvad aga oma kodu enamasti tervislikel põhjustel juhul, kui elatakse 4. või 5. korrusel liftita majas, kus treppidest liikumine on neile juba raske. Uueks koduks soovitakse sel juhul tihti just esimese korruse korterit.

Mida otsitakse

Kõige rohkem tuntakse huvi 1-toaliste korterite ostmise kui ka üürimise vastu, mille hind vastab turutasemele.

Kõige vähem ongi nõudlust viiekorruseliste majade kõrgemate korruste korterite vastu, mida on müügis aga kõige rohkem. Vähempopulaarsed on ka 9-korruseliste hoonete viimaseid korrused ja maja nurgapealseid kortereid. Ka kitsa planeeringuga korterid, kus on väike köök, pisike aken, olematu esik ja läbikäidavad toad, seisavad.

Olulisteks kriteeriumiteks on rõdu olemasolu, suurem köök, toimiv korteriühistu, madalad kommunaalkulud ja hea parkimisvõimalus. Lastega peredele on oluline koolide ja lasteaedade ning kaupluste lähedus ja hea ühendus linnaga. Vanematele inimestele on oluline madal korrus ja kaupluse naabruses paiknemine.

Erisoovideks on enamasti vaade merele või rohelusse, uutel korteritel terrassi olemasolu, aga mõnede hoonete puhul ka kõrged laed. Nõutud on ka panipaiga olemasolu, mis on oluline eriti neile, kes vahetavad suurema elamise väiksema vastu.

Artikli allikas on
Uus Maa

Valitsus kinnitas esimese riigi kinnisvara koondaruande

15.04.2014 Tõnu Toompark

Rahandusministeeriumis valmis esimest korda riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne, mis annab ülevaate riigi omandis ja kasutuses olevate maade ja hoonete ning nendega tehtud tehingute kohta. Aruande põhitähelepanu on suunatud riigiasutuste hoonete majandamisele ja riigi kinnisvarastrateegia eesmärkide täitmisele.

„Esimene aruanne annab põhjaliku ülevaate riigi kinnisvarast ja meie viimastel aastatel tehtud tööst haldamise ning juhtimise efektiivsuse tõstmiseks,“ ütles riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan. „Töötame selle nimel, et korrastada andmeid ja parandada aruandlust ning saada senisest parem tervikpilt kinnisvara juhtimise ja eelarvestamise otsusteks.“

Aruandes analüüsitakse 177 riigiasutuse kinnisvaraportfelle ja nende juhtimisega seotud eesmärkide täitmist. Riigi kinnisvaraportfellis on 43 646 kinnistut pindalaga 1,5 mln ha ja 619 kasutuslepingut. Riigimaa pindala moodustab 34% Eesti pindalast ja veel 10% on reformimata riigimaa ehk katastrisse kandmata.

Riigiasutuste kasutuses olevate hoonete portfell on 2,2 mln m². Riigi kinnisvara strateegia kohaselt toimub riigi hoonete haldamine kompetentsikeskuse Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) kaudu, kelle ülesanne on keskselt juhtida, hallata ja arendada riigi hooneid, tegeleda pinnakasutuse optimeerimise ja mittevajalike varade müügiga. Kuigi RKAS-ile on üle antud vaid 1/3 riigiasutuste kasutuses olevast pinnast, on riigi kasutuses olev pind juba vähenenud 8% võrra, samal ajal kui RKAS-i portfelli vakantsus on märgatavalt tõusnud.

„Pinnakasutuse optimeerimisega tuleb jätkata, kuid riigiüleselt on seda tulemuslikum teha keskselt juhituna,“ ütles halduspoliitika asekantsler Agris Peedu.

Aruanne analüüsib ka riigi hoonete energiatõhususega seotud teemasid. Energiatõhusus suurendamine peab olema üks võtmekriteeriume investeeringuotsuse tegemisel. Selle põhimõtte rakendamiseks ja kogu kinnisvarakulude planeerimise protsessi parandamiseks jätkatakse riigi kinnisvara juhtimis- ja infosüsteemi edasiarendamist.

Järgmine riigi kinnisvara koondaruanne esitatakse valitsusele aasta pärast.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Spaahotell Hedon avab uksed maikuu viimasel nädalal

15.04.2014 Tõnu Toompark

Uue spaa ehitamist ajaloolisesse Pärnu Mudaravila hoonesse alustati eelmise aasta kevadel ja ehitus valmib maikuus. Erakapitalil baseeruv Mudaravila Investeeringute poolt rajatav spaahotell valmib Allians Arhitektid OÜ arhitektide Inga Raukase, Tarmo Teedumäe ja Paco Ulmani arhitektikavandi alusel, sisekujunduse projekti autoriks on Vaikla Stuudio ning ehitust teostab Astlanda Ehitus.

“Ehitus on läinud plaanipäraselt ja töödega ollakse graafikus,” lausus Hedon spaa tegevjuht Cardo Remmel. “Lisaks uue osa ehitusele on suure osa ajast võtnud ajaloolise hoone renoveerimine ning Voldemar Melliku reljeefide taastamine. Ajalooliste osade taastamisel on läinud palju aega vana värvi eemaldamiseks, mida aastate jooksul on siia kihtide viisi lisatud ja mis eemaldub väga visalt. Näiteks ajaloolise mudaravila fuajee seinal olevate reljeefide taastamisele on kulunud juba kaks kuud ja see töö ei ole ka tänaseks veel lõppenud.”

Kõik 72 hotellituba on saanud viimistluse ning aprilli viimasel nädalal jõuab tubadesse eritellimusel valmistatud mööbel. Esimesena valminud näidistuba on olnud hotelli teisel korrusel partneritele tutvustamiseks sisustatud alates veebruarist. “Nii ehitusel kui sisustuse valikul oleme eelistanud kohalikke tootjaid, tehes koostööd piirkonna ettevõtetega,” lisas Remmel.

Remmeli sõnul luuakse kokku 70 uut töökohta, millest enamus on tänaseks komplekteeritud, vaid üksikud kokkulepped on veel sõlmimisel. Huvi loodavate töökohtade vastu oli suur ja väga paljud oma valdkonna spetsialistid avaldasid soovi töötada uue spaahotelli meeskonnas.

Huvi uue spaahotelli külastamise vastu on olnud oodatust suurem ja broneeringuid tuleb nii partnerite vahendusel kui ka kodulehe www.hedonspa.com broneerimiskeskkonna kaudu. Lisaks eestlastele on tänaseks tube broneeritud nii Venemaalt, Lätist, Soomest, Belgiast kui ka Šveitsist.

Hedon spaa asub Pärnu rannas, ajaloolises Pärnu Mudaravila hoones. Lisaks majutusele ja spaateenustele on avatavas spaas rannapromenaadile avaneva terrassiga restoran ning ruumid seminaride korraldamiseks. Spaahotell Hedon investeerib ligi 11 miljonit eurot Pärnu mudaravila arhitektuuripärandi taastamisse ja uue hotelliosa ehitusse.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21.-24.04.2014

15.04.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäevast neljapäevani ehk 21.-24.04.2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitust viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere, kes on mh samanimelise käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” autor.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC on suunatud:

maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute läbiviimisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid;
eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel;
inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega ja vajavad teavet, kuidas tehing mõjutab nende huve;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraõiguse vastu;
inimestele, kes soovivad realiseerida pärandvara või teha tehinguid lapsele kuuluva varaga.

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub:

esmaspäev 21/04/2014 kell 16.00-19.15;
teisipäev 22/04/2014 kell 16.00-19.15;
neljapäev 24/04/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Maria-Kristina Sarapik

15.04.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaraõiguse ABC on oma olemuselt praktiline abimees igale inimesele kellel on huvi kinnisvaratehinguid teha.

Kindlasti on see kokkuvõtlik ja näidetega raamat kohustuslik lugemine igale algajale maaklerile ning vajalik abimaterjal juba kogemustega maaklerile.

Raamatust leiab kiired vastused põhilistele küsimustele ning seda on mugav kasutada, et toetada maaklerite igapäevatöö efektiivsust ja saada vastused ka nendele küsimustele millega iga päev kokku ei puutu.”

Maria-Kristina Sarapik
Kutseline kinnisvaramaakler
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige
BrokerStreet OÜ

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistika: Suuremate eluruumide osakaal suureneb

15.04.2014 Tõnu Toompark

2013. aastal sai Staistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 2079 eluruumi, mis on 89 eluruumi võrra rohkem kui aasta tagasi. 42% 2013. aastal valminud eluruumidest olid 2- ja 3-toalised.

Hoogsa hüppe valminud eluruumide proportsioonis on teinud 4-toalised eluruumid. Nende osakaal kasvas 2012. aasta 24 protsendilt 2013. aastaks 30 protsendile.

Valminud suuremate eluruumide osakaalu muutus näitab eelkõige seda, et ühepereelamute turg on jõudu kogunud.

Kõige väiksemate ehk 1-toaliste eluruumide osakaal vähenes 2012. aasta 5% pealt 2013. aastaks 4 protsendile.

Aktiivne korteriturg ja kõrgele tõusnud korterite hinnad toetavad suuremate elamispindade arendamise trendi. Siiski on ühepereelamute arendamine valdavalt eraisikute, mitte professionaalsete arendajate pärusmaa.

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Seve Ehitus võitis rahvusvahelise arhitektuurikonkursi

14.04.2014 Tõnu Toompark

Seve Ehituse AS võitis Rootsis Gallivare linna korraldatud arhitektuurikonkursi “Üks maailmatasemel arktiline linn”, mille eesmärgiks oli leida arendaja 1ha suurusele Silfwerbrandshöjden alale Gallivare kesklinnas. Konkursi võidu tõi Seve Ehituse AS-ile väga hea arhitektuur ja uudne keskonnateadlik lähenemine madalenergia majade ehitusse.

Seve Ehituse AS osales konkursil oma kõige uuema tootesarjaga- pea täielikult taaskasutatavatest materjalidest ehitatavaid madalenergia majadega. Tootesarja majade ehitamiseks kasutatavatest materjalidest 85 – 90% on maja elutsükli lõppedes taaskasutatavad (k.a. soojustusmaterjalid). Selline taaskasutus protsent võimaldab majad projekteeritud 80 aastase kasutusaja lõppedes keskonnasäästilkult utiliseerida, muutes majade ökoloogilise jalajälje võrreldes konkurentidega väga väikeseks. Samuti muudab majad väga keskkonnasõbralikuks nende madal energiatarve, mis isegi arktilises kliimas asuvas Gallivares jääb vahemikku 53 ja 62 kWh/m2/aastas.

Koostöös piirkondliku edasimüüja Baxis HB esitas Seve Ehituse AS konkursile majade projektid, mis võimaldavad paljude erinevas suuruses ja eri eluetapis inimeste kolimist uude arendatavasse piirkonda. Ühtses stiilis välja ehitatavale arendusalale tuleb nii eramaju, kahe korteriga kui ka nelja korteriga maju.

Arhitektuurikonkursi võidu näol on tegemist esimese suurema teetähisega Seve Ehituse AS-ile muutumaks Eesti tuntud majatootjast Skandinaavias arvestatavaks puitmaja kaubamärgiks.