Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Moody’s prognoosib Eestile stabiilset majanduskasvu

Moody'sReitinguagentuuri Moody’s hinnangul toetab Eesti riigireitingut stabiilne majanduskasv ja püsivalt madal riigieelarve puudujääk. Eesti valitsusel on suurte likviidsete finantsvarade näol märkimisväärne finantspuhver, mis võrdub ligikaudu 9,1 protsendiga 2014. aasta hinnangulisest sisemajanduse koguproduktist (SKP), märgib agentuur Eesti majanduse aastaülevaates.

Ülevaade ei ole seotud Eesti riigireitingu muutmise ega kinnitamisega, vaid on mõeldud infoks turuosalistele. Moody’se reiting Eestile on püsinud tasemel A1 alates 2002. aasta lõpust, reitingu stabiilne väljavaade on püsinud alates 2010. aasta märtsist.

Eesti majandus kasvab Moody’se hinnangul 2014. aastal 2,5 protsenti ja 2015. aastal 3 protsenti võrreldes 4,2protsendilise keskmise SKP reaalkasvuga aastatel 2010–2013. Selline majanduskasvu tase toetab riigireitingut, ühtlasi on agentuuri hinnangul Eesti eelisteks mõõdukalt kõrge jõukuse tase — Eesti kuulub Maailmapanga klassifikatsiooni järgi kõrge sissetulekuga maade hulka — ja pikaajalisem euroala tuumikuga lõimumise perspektiiv.

„Aastal 2013 oli SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel 23 144 dollarit ehk kaks korda suurem kui aastal 2002,“ kommenteeris ülevaate autor, Moody’se asepresident ja vanemanalüütik Kilbinder Dosanjh agentuuri teates. Lisaks sellele on Eesti võlakoormus üks madalamaid A-reitinguga riikide hulgas. Agentuuri hinnangul langeb Eesti keskvalitsuse võlakohustuste suhe SKP-sse 2015. aastal 9,6 protsendile võrreldes 2013. aasta juba madala 10 protsendiga ning riigieelarve puudujääk jääb väikeseks.

Samuti saavutab Eesti järjekindlalt häid tulemusi rahvusvahelistes halduspraktikaid kõrvutavates uuringutes, nagu Maailmapanga uuringutes. Moody’se hinnangul on Eesti institutsioonid näidanud üles erandlikku paindlikkust ja poliitikate järjepidevust viimase viie aasta jooksul.

Põhilised väljakutsed tulenevad agentuuri hinnangul Eesti majanduse väiksusest, samuti on Eesti majandus äärmiselt avatud võrreldes enamiku teiste A-reitinguga riikidega, mis jätab riigi haavatavaks välisšokkidele.

Eesti pangandussüsteemi väljastatud laenude suhe kaasatud hoiustesse ületab 100 protsendi taset ning pankade rahastamisriski piiravad samuti Eesti pankade Põhjamaades asuvate emapankade side oma kohalike tütarpankadega, märgib agentuur.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tüüpmaja arhitektuurivõistlus

Katus.eu koostöös Nurban AS ja Kodumaja AS-iga kuulutab välja arhitektuurivõistluse kaasaegsete tüüpmajalahenduste saamiseks Norra Fenstadi ja Tartu lähedale Ülenurmele.

Arhitektuurivõistlusega soovitakse koostöös Eesti ja välismaa arhitektidega leida kaasaegseid, kõrgekvaliteedilisi ja progressiivseid puidul põhinevaid tüüpmajalahendusi, mida Eesti puitmajafirmad saaksid toota ja koostöös turundada Eestis, Norras ja ka teistel turgudel.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on puitmajatootjate ja arhitektide ekspordivõimekuse kasvatamine ning teadmiste ja kogemuse suurendamine.

Ideevõistlusele registreerida ja tingimusi saab alla laadida paari nädala pärast aadressilt www.katus.eu/competition

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 8. detsember 2014 ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt 16 jaanuaril. Ideekonkursi preemiafond kokku on 11 000-20 000 eurot.

Võistluse läbiviimist toetavad Nurban AS, Kodumaja AS, Arhitektuurikaubamaja OÜ, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Velux AS, Q-Haus OÜ, Woodland Homes OÜ, Fenestra AS ja Tartu Linnavalitsus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Eesti Teed müüb portaalis Osta.ee kinnistuid

Ostu-müügiportaalis Osta.ee on enampakkumisel riigimaanteede hooldustöödega tegeleva ettevõtte Eesti Teed kinnistud, liiva- ja killustikuhoidlaid, garaažid ja kolm teemeistripunkti. Huvitavaim neist paikneb Saaremaal Salmes.

Osta.ee juht Toomas R. Raist: “Kokku pakub Osta.ee käesoleva enampakkumisega 11 Eesti Teede kinnistut, mis paiknevad Eesti eri kohtades. Alghinnad varieeruvad vahemikus 3000 € – 200 000 €, huvitavaim on Saaremaal Salmes olev teemeistripunkt alghinnaga 75 000 eurot. Kuna meie kaudu on eriasutused ja ettevõtted ennegi kinnisvara müünud, siis tõenäoliselt leiavad need omale ostja. Koostöös meie gruppi kuuluva suurima kinnisvaraportaaliga KV.EE saame pakkuda kinnisvara müügiks hea lahenduse.”

Salme alevikus oleva teemeistripunkti kogupind on 1,5 ha. Maa sihtotstarve on tootmismaa kinnistu asub Salme vallas Salme alevikus. Kinnistu piirneb läänest Sõrve maanteega. Kinnistul asub 1948. aastal ehitatud ühekorruseline kontorihoone pindalaga 156,8 m2, mille ümbrus on murukattega ning osaliselt kõrghaljastatud. Hoones on keskküte ja elektriküte ning tsentraalne veevarustus. Hoone põhikonstruktsioonid on heas seisukorras.

Vaata ka www.osta.ee/eestiteed

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juulis tõusis

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga  0,6% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus mäetööstuses ning mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmises.

2013. aasta juuliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus arvutite  ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuli 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Juuli 2014 –
juuni 2014, %
Juuli 2014 –
juuli 2013, %
KOKKU 0,6 -0,4
Töötlev tööstus 0,0 -0,4
Mäetööstus -4,2 -9,6
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 9,0 3,7
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,8

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga –0,1% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –1,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid juulis keskmisest enam põllumajandussaaduste, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning puidutoodete hinnad, samas tõusid elektrienergia, tekstiiltoodete ja paberi ning pabertoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga 0,3% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid juulis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja rõivaesemete hinnad, samas langesid keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahast toodete ning paberi ja pabertoodete hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

RKASi tütarettevõte konkureerib avalikel hangetel kõigi turuosalistega samadel alustel

Riigi KinnisvaraRiigi Kinnisvara AS (RKAS) ei nõustu tänases Äripäevas ilmunud väitega, mille kohaselt tütarettevõttelt hooldustööde tellimine tekitab turul ebavõrdset konkurentsi. Hooldus Pluss konkureerib avalikel hangetel kõigi turuosalistega samadel alustel.

RKASi gruppi kuuluvalt tütarettevõttelt teenuse ostmine on põhjendatud kolmel juhul. Esiteks, kui ilmneb vajadus teenindada kõrgeima turvalisuseastmega objekti. Teiseks, kui ettevõte on võimeline pakkuma turuhinna tasemel paremat kvaliteeti. Kolmandaks, kui ettevõte teeb avalikul hankel soodsaima pakkumise.

Esimese ploki moodustavad kinnipidamis- ja uurimisasutused, samuti julgeolekuga seotud objektid.

Teise plokki kuuluvad riigi esindusfunktsiooni täitvad hooned, mis on avalikkuse suure tähelepanu all. Näiteks nagu Stenbocki maja ja ministeeriumide peahooned.

Valdava osa RKASi objektidest kuulub kolmandasse plokki, mille teenindamiseks vajaliku lepingu saamiseks tuleb tütarettevõttel konkureerida avalikel hangetel kõigi teiste turuosalistega samadel alustel. Neil konkurssidel osaledes on Hooldus Pluss hankeid vahel võitnud, vahel mitte.

Hooldus Plussi strateegia näeb ette üksnes RKAS kinnisvaraportfelli teenindamist ja mitte konkureerima väljapoole. RKAS vajab kasvufaasis paindlikku võimalust teenuste tagamiseks klientidele. Kehtiv riigihangete seadus näeb selleks ette sisetehingu võimaluse.

RKASi grupi sisetehingud on väga haruldased ja suur erand. Teenuste tagamise eest vastutavad töötajad peavad valikut põhjendama ja seda kaitsma juhatuses. Aja jooksul on Hooldus Plussi poolt teenindatav portfell oluliselt vähenenud.

RKAS toimib seadusi järgiva vastutustundlikku riigiettevõttena, mida on kõik senised auditid, sealhulgas Riigikontrolli omad, ka kinnitanud.

RKASi poolt 2008. aastal asutatud OÜ Hooldus Plussi esmane eesmärk oli hooldustegevus ettevõttest välja viimine, et oleks võimalik paremini võrrelda hooldustegevuse efektiivsust võrreldes turul pakutavaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Terik: tühjad hooned ei tee au omanikule ja on ohuks Sanatooriumi pargi piirkonna turvalisusele

Seoses täna Sanatooriumi pargis asunud vana mahajäetud polikliinikuhoone põlenguga kutsus Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik hoonete omaniku AS-i Infortar esindaja homme hommikuks kohtumisele. Sanatooriumi pargis asuvad endised haiglahooned on viimasel ajal korduvalt põlenud, viimati möödunud laupäeval.

Tiit Teriku sõnul on mahajäetud ja kasutuseta hooned selgeks ohuallikaks piirkonna elanike tervisele ja varale. “Korduvate põlengute tagajärjel on tuleohtu sattunud ka teised Sanatooriumi pargi piirkonnas asuvad hooned ning sealsete elanike vara ja tervis. Samuti on saanud kahjustada kaitsealuse parkmetsa puud,” lausus Terik.

“Homsel kohtumisel AS-i Infortar esindajaga soovin kuulda lahendusi olukorra parandamiseks. Lahenduse saavad tuua omaniku selged ja konkreetsed sammud. Tühjad ja eluta hooned ei tee au omanikule ja on ohuks Sanatooriumi pargi piirkonna turvalisusele. Need tuleb korda teha ja sinna elu sisse tuua, või lammutada,” lisas linnaosavanem.

Täna põlenud hoone on tulekahju tagajärjel sisuliselt hävinud ning varisemisohtlik.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Uus korterelmute arendusprojekt Rocca al Mares

RE KinnisvaraRE Kinnisvara AS alustas uue korterelamute arendusprojekti müüki kõrgelt hinnatud Rocca al Mare asumis, Kärneri tänaval, privaatses ja rohelises elukeskkonnas.

Projekti arendaja on Nordkapital OÜ, ehitab Remet AS.

Korterelamu asub endise puukooli ja aia alal. Projekti raames ehitatakse kaks 3-korruselist korterelamut kus on kokku 40 korterit. Majad valmivad 2015. a mais.

Alanud on korterite eelmüük ja huviliste registreerimine.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks soetada suurema või väiksema tubade arvuga korter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väikeste ja väiksema tubade arvuga korterite likviidsus on üüriturul enamasti kõrgem. See tähendab, et väiksemaid kortereid on tavapäraselt võimalik kiiremini üürile anda.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril. Ühetoalise korteri ruutmeetri üürihind on reeglina ikka kõrgemal kui kolmetoalise korteri ruutmeetri üürihind.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda. Likviidsust vähendab kõrgem hind, mida suudab väiksem seltskond üürnike maksta.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega. Vakantsuseperioodil tuleb aga kõrvalkulud (kommunaalkulud) tasuda üürileandjal.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel – väikseid kortereid on reeglina märksa lihtsam müüa.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda automaatselt kõrgemat tootlust. Seda põhjuselt, et väikese korteri ostuhind ruutmeetri kohta on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab see üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid see peaks tasutud saama läbi suurema tootluse.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Sõlmiti leping Kalaranna tänavava ehitajaga

TallinnTallinna Kommunaalamet sõlmis AS-ga Teede REV-2 töövõtulepingu Kalasadama ja Tööstuse tänavat ühendava Kalaranna tänava rajamiseks.

Rajatav 1,75 km pikkune Kalaranna tänav asub Põhja-Tallinna linnaosas, kus praegu on killustikkattega jalg- ja jalgrattatee, tuntud nimetusega „Kultuurikilomeeter“. Projektiga on hõlmatud tee-ehituslikud tööd, tänavavalgustuse, veetorustiku, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni, elektrikaablikanalisatsiooni, magistraalse soojatorustiku ja gaasitorustiku rajamine ning sidekanalisatsiooni rekonstrueerimine. Kalaranna tänav plaanitakse rajada 1+1 läbiva sõidurajaga ning kõnnitee ja kergliiklusteega.

Tänava ehitusest on huvitatud olnud riigi poolt Riigi Kinnisvara AS ja meremuuseum ning eraettevõtetest Pro Kapitali ja Noblessneri kvartali esindajad. Linna omaosalust rahastatakse juunis vastuvõetud lisaeelarvest.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kultuurikatla piirkonna detailplaneeringu täiendav väljapanek

TallinnPõhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu täiendava avaliku väljapaneku.

Täiendav avalik väljapanek korraldatakse seoses kavatsusega detailplaneering osaliselt kehtestada.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda 3.–30. septembrini tööpäeviti Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2), Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18) ja Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7).

Detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonisega on võimalik tutvuda ka Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee. Täiendav info telefonidel 645 7003, 645 7217 ja 645 7264.

Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering on kavas kehtestada osaliselt jättes välja planeeritava ala kaguosa, sh Põhja pst 33 kinnistu (omanik Statoil Fuel & Retail Eesti AS). Vastuvõetud detailplaneeringus oli planeeritud ala suurus 11,21 ha, detailplaneering on kavas kehtestada 7,01 ha suurusel alal.

Detailplaneeringut on muudetud võrreldes vastuvõetud lahendusega Põhja pst 35 kinnistu osas. Kinnistust on ette nähtud moodustada kaks hoonestatavat krunti varasema ühe hoonestatava krundi asemel. Neist üks on planeeritud ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone tarvis, teisele saab ehitada kuni 5-korruselised ärihooned. Lisaks on detailplaneeringut korrigeeritud arvestades varem korraldatud avalike väljapanekute ja arutelude tulemustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tallinn teenis kinnisvara enampakkumistega üle 1,4 miljoni euro

TallinnTallinna linnakassasse laekub tosina kinnisvaraobjekti enampakkumisest kokku üle 1,4 miljoni euro, seekordseks hinnalisimaks ostja leidnud müügiobjektiks olid ühtse müügiobjektina enampakkumisel olnud Toompuiestee 13 korteriomandid.

Toompuiestee 13 korteriomandite müügihind kujunes enampakkumise tulemusel alghinnast poole kõrgemaks, tõustes 756 000 eurolt hinnaks kujunes 1 156 000 eurole.

Järvevana tee 5a kinnistu, mille sihtotstarve tootmismaa ning pindala 1741 m2, leidis ostja alghinnaga 35 102 eurot ehk alghinnast 17% kallimalt.

Kalamajas asuv Salme tn 31-10 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 28,9 m2 ostetakse hinnaga 35 200 eurot, mis on alghinnast ligi viiendiku jagu rohkem. Samas asumis paiknev Kungla tn 5a-11 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 17,2 m2, leidis ostja hinnaga 21 511 eurot, seega kujunes ostuhind alghinnast 37% kõrgemaks. Kungla tn 10//Vabriku tn 30-7 korteriomand, mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 18,4 m2, leidis ostja hinnaga 22 750 eurot ehk alghinnast 35% kallimalt.

Roopa tn 17// Villardi tn 10-6 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 19,3 m2, leidis ostja hinnaga 28 200 eurot, mis on alghinnast 3200 eurot ehk 12,8% enam.

Kolme Koplis asuva korteriomandi, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 23,3 m2, 21,8 m2 ja 11,5 m2, müügist laekub linnakassasse kokku 54 159 eurot.

Pelgulinnas asuv Õle tn 38-3 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 37,1 m2, ostetakse hinnaga 42 777 eurot, alghinnast 34% kallimalt ning Karjamaa asumis paiknev Hundipea tn 3-16 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 22,9 m2, hinnaga 15 010 eurot, mis on alghinnast 65% kõrgem.

Ostja leidis ka Harju maakonnas Keila vallas Kloogaranna külas asuv Koidu tee 4 kinnistu, elamumaa sihtotstarbega 2390 m2 suuruse hoonestatud kinnistu hinnaks kujunes 26 200 eurot.

Nende kinnisvaraobjektide müükide tulemusel laekub linnakassasse kokku 1 436 909 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Uus Maa alustas uute eksklusiivsete korterite müüki vanalinna ja Kalamaja piiril

Uus MaaUus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Brodal Holding OÜ-ga Vanalinna ja Kalamaja piirile, aadressile Põhja pst 5 ehitatava hoone korterite müügiga.

Tallinna kesklinna, Vanalinna ja Kalamaja piirimaile, Põhja puiesteele, kerkib 2015. aasta kevadeks uus atraktiivne ja eksklusiivne kortermaja, mis kujuneb kahtlemata miljööväärtusliku piirkonna arhitektuuriliseks suunanäitajaks. Hoone arhitektuur on värske, geomeetriline ja esinduslik.

Kuuekorruselise elamu korterid sobivad koduks kvaliteeti ja maitsekaid lahendusi hindavatele, eelkõige aktiivse elurütmiga linnainimestele. Hoone tehniline lahendus on terviklik ja kaasaegne ning materjalide ja tehniliste süsteemide valikul on kasutatud parimaid olemasolevaid lahendusi – hoone projektijärgne energiatõhususe näitaja vastab korterelamute energiaklassile B.

„Arendajaga oleme varasemalt koostööd teinud mitme kortermaja müügil ja selle firma arendusprojekte iseloomustab nõudlikkus kvaliteedi suhtes. Ka Põhja pst 5 siseviimistlusmaterjalid on keskmisest kõrgema kvaliteediga ning arvestatakse ka ostjate erisoovidega.“ kommenteeris korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Margit Sild.

„Kuna tegemist on hoonega, mis jääb oma asukoha tõttu olulisel määral kujundama Tallinna nägu, püüdsime koostöös arhitektidega leida arhitektuurset lahendust ning viimistlusmaterjale, mis oleksid ajatud ning silmale meeldivad ka aastakümnete pärast,“ kommenteeris Brodal Holding OÜ juhatuse liige Veikko Varik.

Elamus on kokku 38 korterit ja 6 äripinda. Kõige suurem korter on 145,6 m2 ja väikseim 44,5 m2. Iga korteri juurde kuulub rõdu/terrass, panipaik ning lisaks on võimalik omandada vähemalt üks parkimiskoht maja-aluses garaažis.

Hoone arhitekt on Meeli Truu, ehitustöid teostab Kopter Ehitus OÜ.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Kinnisvaraga tehakse Euroopas rohkem tehinguid

Tehinguaktiivsus Euroopa kinnisvaraturul kasvab, kuid seda pigem väiksematel turgudel.

  • Käesoleva aasta teises kvartalis kasvas kinnisvarainvesteeringute maht 36,6 miljardi euroni, mis oli 24 % suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
  • Kasvu taga oli eelkõige positiivne areng Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Itaalias, Iirimaal ja Hispaanias, Ühendkuningriigis investeeringud aastases lõikes ei kasvanud ning Saksamaal isegi vähenesid
  • Erinevalt viimase aja suundumustest olid aktiivsemad just Euroopa kohalikud investorid. Väljaspoolt Euroopat tulnud investeeringute maht moodustas 36 % kõigist investeeringutest, kusjuures keskenduti pigem perifeersetele turgudele
  • DTZ prognoosib turumahu jätkuvat kasvu ja seda eriti väiksematel turgudel, 2014. aasta kasvuks eelneva aastaga võrreldes prognoositakse 8 %

Investeeringute maht on taas kasvamas

Käesoleva aasta esimese poolaasta investeeringute maht on 72 miljardit eurot, mis ajaloolises võrdluses ületab näiteks 2005. aasta mahtu, kuid jääb kaugele maha buumiaastate näitajatest. Turu taastumisest on põhjust rääkida eelkõige Prantsusmaal (71 %-line kasv kvartaalsete näitajate põhjal) ja Beneluxi maades (61 %-line kasv kvartaalsete näitajate põhjal).

Taas kord oli hulganisti tehinguid, mis ületasid poole miljardi euro piiri. Seesuguste megatehingute poolest paistsid silma Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, kuid sinna kategooriasse küündis ka Hispaania, kus müüdi Klepierre-Carrefour kaubanduskeskuste kett. Euroopa kinnisvarainvesteeringu keskmine suurus jääb siiski oluliselt tagasihoidlikuma 36 miljardi euro tasemele.

Käesoleva aasta teine kvartal näitas Euroopa mastaabis esimeses kvartalis alanud positiivse trendi jätkumist. Taastumine jätkub ja nii kohalike kui väljastpoolt Euroopat tulevate investorite huvi on pigem kasvamas. Seda tõendab asjaolu, et investorid on tegutsemas mõnevõrra laiemas tootluste spektris, kuni veel mõni aeg tagasi tekitas huvi ainult madalaima riskitasemega kinnisvara. Käesoleva aasta teiseks poolaastaks prognoositakse kinnisvaraturu jätkuvat kasvu, kusjuures Euroopa mastaabis kasvab investeeringute maht 8 % ja küündib 155 miljardi euroni.

Väljaspoolt Euroopat tulevad investeeringud

Väljastpoolt Euroopat tulevatest investeeringutest domineerivad investeeringud Põhja- Ameerikast ja nö globaalsed investorid, kusjuures Aasia investorite osakaal pigem vähenes. Samas Lähis-Idast tulevate investeeringute maht kasvas. Populaarseim riik väljaspoolt Euroopat tulevate investeeringute osas on jätkuvalt Ühendkuningriik, samuti ka Saksamaa ja Prantsusmaa. Mõnevõrra huvi pakuvad ka Hispaania ja Itaalis, kuid sellega seesuguste investorite huvi ka piirdub ning väiksemad turud on eelkõige Euroopa investorite pärusmaa.

Populaarseim on kontor

Sektoritest moodustas suurima osa kontor, mis moodustas 43 % kinnisvarainvesteeringutest, samas enim kasvas võrreldes käesoleva aasta esimese kvartaliga kaubandussektor. Suurima osa sellest moodustasid kaubanduskeskuste tehingud, mis toimusid peamiselt Ühendkuningriikides, Prantsusmaal ja Hispaanias. Enim tööstus- ja laopindade investeeringuid tehti Ühendkuningriikides ja Soomes.

Olukorrast Balti riikides

Kahjuks pole sarnaselt paljude teiste Euroopa väiksemate riikidega põhjust midagi positiivset öelda kolme Balti riigi kohta. Investeeringute maht jääb mullusele selgelt alla. Ukraina kriisi otsest mõju on suhteliselt keerukas välja tuua, kuigi kaudsemad seoseid on suhteliselt suure tõenäosusega olemas. Lääne ja põhja poolt tulevad investorid on asendunud suuresti kodumaiste ja Venemaalt tulevate investoritega. Väiksem huvi seniste investorite poolt võib olla seotud lisaks uudistele Ukrainast ka Põhjamaade suhteliselt kesiste majandustulemustega. Venemaalt tulevate investeeringute kasv on ilmselt seotud aga eelkõige turvalisema investeerimiskeskkonna otsingutega, sest loomulikult jagub neid investeeringuid ka paljudesse teistesse Euroopa riikidesse. Balti riikide prognoos käesolevaks aastaks on 0,5 miljardi euro suurusjärgus, kusjuures esimese poolaasta tulemus moodustab sellest selgelt alla poole, mis omakorda tähendab seda, et tegelikkus võib osutuda mõnevõrra tagasihoidlikumaks.

 DTZ Kinnisvara
Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: Eluasemelaenude käive kerkib tehingute arvu languse kiuste

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark2014 II kvartalis väljastasid Eesti pangad 199 miljoni euro väärtuses eluasemelaenusid. Aastaga kerkis eluasemelaenude käive 12%, mis on viimase pooleteise aasta kõige madalam juurdekasv.

Juurdekasvu hoogsa tempo on allapoole toonud korteritehingute arvu langus. Eesti korteritehingute arv kukkus II kvartalis 12%.

Laenukäibe muutustest hoolimata jätkas eluasemelaenude kogukäive kasvu. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis Eesti eluasemelaenude jääk 1,7% ehk 5,94 miljardi euroni.

Laenujäägi kasv 1,7% võib küll väiksena tunduda, kuid tegemist on viimase viie aasta kõige suurema laenukäibe lisandumisega.

Laenujäägi kasvu taga on kõrge elamispindade tehingute arv ja sellega kaasnev lisandunud laenude arv. 2014 II kvartalis oli Eesti pankadel 161 700 eluasemelaenu. Aastane laenude tükiline juurdekasv oli 3150 ehk 2%.

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nordecon AS lõpetas Paide uue reoveepuhasti ehituse

NordeconHomme, 19. augustil avatakse pidulikult Paide uus reoveepuhasti. Ehitustööd algasid 2013. aasta mais. Objekti maksumuseks kujunes ca 6,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tööde tellija oli AS Paide Vesi, projekteerijateks OÜ Aqua Consult Baltic ja Eesti Veeprojekt OÜ.

„Järvamaa ja Paide linna pikaaegne murekoht on saanud lahenduse ning paidelastel on nüüdsest Kesk-Eesti üks suurimaid ja kaasaegseima tehnoloogiaga reoveepuhasteid,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Tänu uuele reoveepuhastile paraneb looduskeskkond oluliselt, kuna Pärnu jõest vaid 200 meetri kaugusel asuva puhasti puhul on kõigi rangete normatiivide täitmine kindlalt tagatud.“

AS Paide Vesi juhatuse liikme Tarmo Vaheri kinnitusel ei puhastata valminud reoveepuhastis ainult Paide linna reovett. „ AS Paide Vesi poolt transporditakse puhastisse ka Järvamaa kuue valla reoveepuhastite jääkmuda, mis Paide puhastis ja valmival reoveepuhasti komposteerimisväljakul lõpptöötluse saab,“ lisas Vaher.

„Tööde käigus ehitati uus reoveepuhasti tehnohoone pindalaga ca 1300 m², rajati puhastusprotsessi mahutid, paakautode pesemisplats ja sissesõidutee kuni Mündi tänavani. Lisaks ehitati garaažikompleks ja paigaldati kompaktalajaam. Tööde lõppetapis, kui uue puhasti katseperiood oli edukalt läbitud, lammutati ka vana puhastikompleksi hooned ning rajatised,“ rääkis Nordecon ASi projektijuht Marek Sööt. „Samuti ehitati kokku ca 2,5 kilomeetrit torustikku ning rajati üle 300 meetri drenaažisüsteeme.“

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus