Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas. 2026. aastal toetavad majanduse elavnemist eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud. Tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse täiendavat raha. Eesti majanduse väljavaadet parandavad ka alanenud intressimäärad, hea ligipääs pangalaenule ja aeglustuv hinnatõus. 2026. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt 3,6% ja eelarvestiimuli taandudes aeglustub majanduskasv 2028. aastaks 2,5%ni. Majanduse väljavaadet varjutavad siiski endiselt keeruline geopoliitiline olukord ja ebakindlus tuleviku suhtes, seal hulgas teadmatus, millised lahendused leitakse taastamaks riigi rahanduse kestlikkus.
Valitsemissektori eelarve läheb järgmisel aastal suurde puudujääki. Pandeemiaaegset ehk 2020. aasta eelarveseisu välja jättes kujuneb järgmise aasta puudujääk viimase kolmekümne aasta suurimaks. Eelarvetasakaalu halvenemise peamised põhjused on tulumaksusüsteemi muutmine ja kaitsekulude suurenemine üle 5% SKPst, millest arvestatav osa kulub impordiks ja seetõttu kohaliku majanduse elavnemisse ei panusta. Praegu teadaoleva info põhjal püsib puudujääk ulatuslik kogu prognoosiperioodi vältel ehk kuni 2028. aastani. Lühiajaliselt mõjub majanduskasvule ergutavalt see, et riik kogub vähem makse ja suurendab oma kulutusi. Samas kasvavad püsivalt nii riigi laenukoormus kui ka iga-aastane intressikulu. 2028. aastaks tõuseb laenukoormus eeldatavalt 31,5%ni SKPst ja intressikulu u 400 miljoni euroni ehk kahekordseks tänavusega võrreldes. Mida kaugemale lükatakse eelarve tasakaalu taastamine ja riigi laenukoormuse stabiliseerimine, seda keerulisemaks see muutub. Riigieelarve tasakaalu suunas liikumisega kaasneks ajutiselt tagasihoidlikum majanduskasv.
Hinnatõus aeglustub järgmistel aastatel. 2026. aasta alguseks taandub inflatsioonist mootorsõidukimaksu mõju ja aasta keskpaigas kaob hinnakasvunäitajast aasta varem kehtima hakanud käibemaksutõusu mõju. Samal ajal kandub toidutoormete odavnemine üle jaehindadesse ja toiduainete kiire kallinemine lõpeb. Senist teenuste hoogsat hinnatõusu aitab edaspidi leevendada palkade vaoshoitum kasv. Kuigi suurenev eelarvestiimul ja sellest tulenev sisenõudluse hüppeline kasv põhjustavad täiendavat inflatsioonisurvet, maandavad seda tootlikkuse kiirenev kasv ja ettevõtete võimalus tõsta toodangu hinda sisendkulude kasvust aeglasemalt. Tarbijahindade tõus aeglustub tänavuselt 4,9%-lt 2,9%ni 2026. aastal ning 2,4%ni 2027. aastal.
Tööturu väljavaade on majandusaktiivsuse suurenemise taustal hea. Kuna eelneva majanduslanguse ajal ei vähendatud töötajate arvu sama kiiresti kui tootmismahtu, saavad ettevõtted esialgu tootmist suurendada ilma uusi inimesi hoogsalt palkamata. Hõive kasvab 2026. aastal veidi, kuid jääb seejärel üsna stabiilseks. Töötus väheneb järk-järgult, ent seda peamiselt mitte hõive kasvu, vaid tööjõupakkumise vähenemise tõttu. Tööturul aktiivselt osalevate inimeste arvu vähendab rahvastiku vananemine, kuid üldine osalemismäär jääb nii möödaniku kui ka rahvusvahelises võrdluses siiski kõrgeks.
Keskmise brutokuupalga kasv aeglustub, ent tulumaksusüsteemi muutmine suurendab inimeste netosissetulekut hüppeliselt. 2026. aastal tõuseb keskmine netopalk seadusemuudatuse tulemusel ligikaudu kaks korda kiiremini kui brutokuupalk ehk umbes 10%. Tänu hinnakasvu aeglustumisele paraneb inimeste reaalne ostujõud märkimisväärselt. Teisalt aitab tulumaksuseaduse muutus vähendada kulusurvet tööandjatele ja annab võimaluse taastada viimastel aastatel kannatada saanud kasumlikkust. Tööjõukulude osakaal loodavas lisandväärtuses on viimastel aastatel kasvanud ajaloolise maksimumi lähedale ning pööre selles ehk kasumiosa taastamine on oluline eeldus ettevõtete investeerimisvõime paranemisele.
Laenu võtmise ja tagasimaksmise kulud jäävad laenuvõtjatele soodsaks. Turuootuste kohaselt on edasised muutused euriboris väikesed, kuid seni toimunud langus ja pankade suutlikkus laene anda toetab nii ettevõtteid kui ka majapidamisi. Erinevalt paljudest teistest euroala riikidest on valdav osa Eesti laenudest seotud lühiajalise ehk kuue kuu euriboriga ja pikemaks ajaks fikseeritud intresside osakaal on väike. Seetõttu on Euroopa Keskpanga intressilangetuste leevendav mõju jõudnud Eesti laenuklientideni märksa kiiremini ja toetab majanduse elavnemist ka järgmistel aastatel.
Täna, 19. detsembril sõlmis Hausers Grupp Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS) ostutehingu Tõnismägi 5a kinnistu omandamiseks. Tehing annab stardi projektile, mille eesmärk on taastada Tallinna kesklinnas asuv ajalooline hoone tagasi elamuks. Jaanuaris plaanib arendaja hoone avada huvilistele.
Riigikohus otsustas, et kui täitemenetluses müüakse kinnistu hüpoteegi tõttu turuhinnast odavamalt, siis lähevad ostjale üle ka hüpoteegiga tagatud kohustused.
Euroopa Keskpank on jätnud intressimäärad muutmata juba oma viimasel kolmel kohtumisel ja neid ei muudeta tõenäoliselt ka täna.
Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aasta kolme esimese kvartali jooksul kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi.
Hepsor AS ja Tolaram Grupi ettevõte AS Phoenix Land sõlmisid 18. detsembril osanikelepingu, mille alusel jätkatakse koostööd Manufaktuuri kvartali järgmise etapi elluviimisel. Selleks on asutatud Hepsori tütarettevõte Hepsor PHX5 OÜ (registrikood 17394859), mis kuulub võrdsetes osades Hepsor AS-ile ja AS-ile Phoenix Land.
29.01.2026 toimub Kinnisvarakoolis „
Eesti elamispindade müügipakkumiste keskmist hinda peegeldav 
Eesti ühe suurema omanikujärelevalve-ettevõtte P.P. Ehitusjärelevalve juhi Kalev Pikaru sõnul on ehituskvaliteediga rohkem probleeme väiksemate ehitajate ning eramajade ja korteriremontide puhul ning on ka kindlad märgid, mis näitavad, kas ehitaja on usaldusväärne.
Maa- ja Ruumiameti geoportaalis on tänasest kättesaadav tööstusalade kaardilahenduse esmane versioon, kust on näha ettevõtluseks sobivad alad üle kogu Eesti.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis vastu otsuse pikendada eluaseme kaaslaenu meetme kehtivust kuni 2026. aasta lõpuni. Eluaseme kaaslaen on MES-i välja töötatud laenumeede, mida pakutakse koostöös pankadega ning mille eesmärk on aidata maapiirkonda kodu rajada.
Autoklaaside paranduse ja vahetamisega tegelev Carglass laiendab oma logistikavõimekust ning soetas selleks ligi 4200-ruutmeetrise kinnistu Tallinnas Akadeemia teel. Luminor pank rahastab Carglassi laienemisplaane 3,4 miljoni euroga.
Kasutusluba on kinnisvara puhul üks olulisemaid dokumente, mis kinnitab, et hoone vastab kehtivatele ehitusnormidele ja on ametlikult lubatud kasutamiseks. Selle olemasolu ei ole pelgalt formaalsus, vaid mõjutab otseselt kinnisvara turuväärtust, müügiprotsessi ja finantseerimisvõimalusi. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.
