Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Ehitustööde eest tasumine

01.05.2014 Eno Pappel

Ehitustööde eest tasumise kokkuleppimine ja selle kokkuleppe hilisem järgmine on sageli peamiste ehitaja-tellija vaheliste tülide allikaks. Mida saab tellija teha, et tööde eest tasumine oleks võimalikult selgelt ja mõistetavalt mõlema osapoole jaoks kokku lepitud?

Levinud skeem

Sageli võtab tellija positsiooni, et tasub tööde eest alati ainult peale kõigi tööde või suurema tööetapi valmimist. Sellel lähenemisel on mitmeid eesmärke:

selliselt saab tellija maksta ehitajale võimalikult hilja
tööde valmimisel on lihtsam ehitajat survestada vaieldavaid töid ära tegema
hoida ehitajat surve alla puudustega tööde kiireks parandamiseks

Esmapilgul tellija vaatenurgast kõik head asjad, mis aitavad tagada tellijal oma eesmärkide saavutamist ehk maksta ainult kvaliteetse töö eest ja ainult siis kui tööd on tellija vaatenurgast kvaliteetselt teostatud.

Milles siis probleem?

Probleem seisneb selles, et eeltoodud skeemi puhul on tekivad sageli tülid ehitaja ja tellija vahel ja kokkuvõttes normaalne koostöö osapoolte vahel muutub ruttu võimatuks.

Ehitajad lähevad eeltoodud skeemiga kaasa sageli seetõttu, et saada tööd ning teenistust ja oma riske ei maandata piisavalt.

Tavapärane on küll mõningane tellijapoolne ettemaks suuremate tööde puhul, kuid see ei kata ehitaja riske, kui tellija pikaajaliselt tööde eest tasumisega viivitama hakkab.

Parem skeem

Teha maksegraafik selliselt, et tööde eest tasumine toimub iga 2 nädala tagant. Tööd jaotatakse selliselt, et fikseeritakse 2 nädalase tööde mahud võimalikult konkreetselt (iga etapp tuleks täpselt tööde sisu osas lahti kirjutada).

Selliselt ei kujune 2 nädalase perioodi osas tööde summad väga suureks ning lisaks on kontrollitavaid töid vähem ning need on mõlemale osapoolele üheselt arusaadavad. Kokkuvõttes aitab sagedasem tööde üleandmine- vastuvõtmine tööde ajaplaanis püsida ning ka võimalikud kvaliteediprobleemid leitakse varakult ülesse.

Lisaks annab tihedam suhtlemine ehitaja ja tellija vahel koostööle palju juurde ning võimalikud probleemid lahendatakse normaalse suhtlemise teel.

Selle skeemi vahest suurim miinus on aga see, et see nõuab paremat planeerimist tööde kavandamise etapis ja lisaks ka suuremat oma aja panustamist tööde teostamise etapis. Aga kvaliteedi tagamisesse ja normaalsesse koostöösse tasub panustada, see tasub kokkuvõttes alati ära!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Majamood 2014: eestlased suuri lahmakaid enam ei ehita

01.05.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on eestlaste majamood muutunud, suuri perversse välimusega lahmakaid enam ei ehitata ning ilma teeb nunnumaja, mille õnnestunud välisilme annab hoone väärtusele 20 protsenti juurde.

Martin Vahteri sõnul muutus eestlaste maitse peale viimast kinnisvarakriisi – kaduma hakkab fungivaimustus ning üle 300-ruutmeetriseid maju ehitatakse harva. “Peale on tulnud Soome kataloogimajale sarnanev tüüp, mis on igavavõitu, kuid ei riiva silma. Need majad on ühekordsed, kaldkatusega, praktilised ja tehniliselt lihtsad,” ütles Vahter ja lisas, et 20 aastaga on arhitektuuri lastehaigused läbi põetud ja suuremate vigade vastu hakkab tekkima immuunsus.

“Maja ehitades soovitan kasutada kas valmis projekti või mõistusega arhitekti ja mitte üle disainida. “Kui inimesel pole ilmselged kunstikalduvused seni avaldunud, siis soovitan esimest kodu ehitades disainiga mitte üle pingutada, nii ei tule vähemalt suuri vigu sisse,” ütles Vahter.

“Viimased kümme aastat on tehtud ridamisi heledaid funkmaju, mis on üldiselt ilusad, kuid stiilipuhtalt kallid ja keerulised ehitada. “Trend muutub ja viimase paari aastaga on valge fassaadi kõrval läinud moodi ka tumedamad toonid. Praegu müüb väga hästi näiteks mustade akendega hall maja, mis jätab kalli mulje,” lisas Vahter.

Kinnisvarabüroo direktori sõnul näevad tänapäevased arendused üldiselt terviklikumad välja. “90nendate ja 2000nendate arendustes olid kõik majad erisugused, nüüd juba tehakse kogu piirkond ühtse plaani järgi nagu välismaal. See näeb ilus välja, müüb hästi ja on tegelikult arendajale kuni kolmandiku odavam ehitada,” ütles Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

RKAS nõustab Lätit esimese kaasaegse vangla rajamisel

30.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja Läti Vabariigi justiitsministeeriumi kantsler Raivis Kronbergs allkirjastasid täna Riias koostöökokkuleppe Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmab nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte.

„Täna sõlmitud kokkulepe on tunnustus nii Eesti vanglasüsteemile, Eesti uut tüüpi vanglate projekteerijatele kui ka RKASile,“ lausus ettevõtte juht Jaak Saarniit.

„Ühtlasi on tegu ettevõtte ajaloos teise rahvusvahelise suurprojektiga – 2010. aastal nõustas RKAS Gruusia Tolliametit Euroopa Liidu direktiividele ja muudele rahvusvahelistele nõuetele vastava moodultüüpi piiri- ja tollipunkti tüüplahenduse väljatöötamisel,“ lisas Saarniit.

Uus suurvangla peaks valmima 2018. aastal, ning see saab olema esimene uut tüüpi vangla Läti Vabariigis. Vangla ehitatakse 1200 kinnipeetava mahutamiseks ning sellest saab esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd 400 vanglaametnikku.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Merko: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

30.04.2014 Tõnu Toompark

30. aprillil 2014. aastal peetud AS Merko Ehitus aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas.

1. 2013.a. majandusaasta aruande kinnitamine ja ülevaate andmine aasta majandustulemustest ning perspektiividest

Otsustati kinnitada ASi Merko Ehitus 2013.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antud ülevaade jooksva aasta majandustulemustest ning perspektiividest.

2. Kasumi jaotamise otsustamine

Otsustati võtta vastu järgmised otsused:

(i) kinnitada 2013.a. majandusaasta puhaskasum 10 399 101 eurot;

(ii) maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku
7 257 000 eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta;

õigus dividendidele on 16. mail 2014.a. kell 23.59 seisuga AS-i Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;

dividendid makstakse aktsionäridele välja 20. mail 2014.a., kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;

(iii) jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

3. Nõukogu liikmete volituste pikendamine

Otsustati võtta vastu järgmised otsused:

(i) pikendada praeguste nõukogu liikmete Toomas Annuse, Teet Roopalu, Indrek Neivelti ja Olari Taali ametiaega kuni 30. aprillini 2017, s.o kolmeks aastaks pikendamise otsustamisest;

(ii) jätkata nõukogu liikmete tasustamist 31.10.2008 toimunud AS-i Merko Ehitus aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud tingimustel.

4. 2014.a. majandusaastaks audiitori kinnitamine

Otsustati kinnitada ASi Merko Ehitus audiitoriks 2014.a. majandusaastaks audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers ning tasuda audiitorühingule auditeerimise eest vastavalt ASiga PricewaterhouseCoopers sõlmitavale lepingule.

Käesolevale börsiteatele on lisatud AS Merko Ehitus 2013. aasta aastaraamat ja juhatuse poolt aktsionäride üldkoosolekul kasutatud presentatsioon.

AS Merko Ehitus (www.merko.ee) hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statyba’t ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2013. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 860 inimesele ning ettevõtte 2013. aasta müügitulu oli 262,7 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Jaemüügi kasv jätkus märtsis

30.04.2014 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta märtsis 2013. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet.

2014. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 385,4 miljonit eurot, seega jäi märtsis kauplustesse 294 eurot elaniku kohta. Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv, mis veebruaris oluliselt aeglustus, kiirenes märtsis taas. Kui veebruaris suurenes neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 5%, siis märtsis 12%.

Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli jaemüük 2% väiksem kui eelmise aasta märtsis. Enim suurenes märtsis jaemüük posti või interneti teel (kasv 38%). Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 32%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 13%).

Jaemüük toidukaupade kauplustes suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 2%, kuid eelnevate kuudega võrreldes jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus. Nende kaupluste jaemüügi kasvu aeglustumisele avaldas mõju eelmise aasta märtsi kõrge võrdlusbaas.

Mootorikütuse jaemüük vähenes 2013. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 2%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 16%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 3%. 2014. aasta kolme kuuga (jaanuar–märts) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli märtsis 466,1 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 83%. 2013. aasta märtsiga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 7%, eelmise kuuga võrreldes 17%.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend,
jaanuar 2004 – märts 2014 (2010 = 100)

Ehitushindade langus taltsutab kinnisvarahinnad

30.04.2014 Ruta Arumäe

Kiirelt tõusvad kinnisvarahinnad on viimasel ajal üks küsimärke Eesti majanduse edasiste väljavaadete osas. Eelmise aasta lõpus kiirenes korterite hinnatõus juba 20%le. Kinnisvarahindade tõus on olnud selgelt kiirem kui palkade tõus ning sööb eriti kiirelt just peamise nõudluse allika – noorte – ostujõudu.

Tõusvad ehitushinnad on olnud üks komponent kinnisvarahindade kiires tõusus viimastel aastatel. Eelmisel aastal kallines eriti kiirelt tööjõukulu, üle 13% aastaga. Eelmise aasta lõpukuudel ehitushindade tõus pidurdus ning käesoleva aasta alguses on need hakanud langema. See on märk ühelt poolt vähenevatest ehitusmahtudest ning suurenevast konkurentsist ehitusturul vähenevate tellimuste pärast, ehk teisisõnu, märk kohale jõudnud kriisist ehitussektoris.

Märtsikuu seisuga oli ehituskulude tõus aastatagusega võrreldes kahanenud 1,7%-le. Ehituskulude tõusu pidurdumise taga on olnud võrdselt kõik komponendid – nii tööjõu kui materjalide ja masinate osas. Kui eelmisel aastal oli peamiselt tööjõukulude väga kiire tõus see, mis ehitushindu palju suurendas, siis sel aastal on tööjõukulude suurenemine vaid 1,8% võrra selge märk palgatõusu kiirest vähenemisest sel aastal või ka langusest; ning ilmselt veelgi enam, tööhõive vähendamisest.

Ehituskulude vähenemist soosivad ka kõikide muude hindade langused – nii imporditavate toorete kui ka eksporditavate toodete omad; ning samuti ka tarbijahindade muutumatus. Pole kuigi kerge tõsta jätkuvalt oma sektori toodete hinda, kui ümberringi teiste sektorite hinnad langevad. Ning ka vastupidi – põhjusi oma toodete hindade tõstmiseks jääb vähemaks.

Seega, kuna ehitushinnad langevad, on loodud soodus pinnas ka kinnisvarahindade kasvu taltumiseks.

Samas, vaadates pakkumise ja nõudluse vahekorda elukondliku kinnisvara osas, siis pakkumine on jätkuvalt üsna muutumatu ja nõudlus ikkagi veidi kiiremini suurenev, mis peaks tähendama kinnisvarahindade jätkuvat tõusu.

Pakkumise osas – on veidi suurenenud valminud elupindade arv käesoleva aasta alguses võrreldes viimase kolme aastaga; samas ei ole elupindade ehituslubade arv kuigipalju muutunud.

Nõudluse osas – käesoleva aasta alguses on veelgi suurenenud eraisikutele väljastatud eluasemelaenude kasvutempo, mis küündib üksikutel kuudel juba 40% kasvu ligi. Osaliselt on see seotud ka kindlasti kinnisvarahindade kiire kasvuga, kuna kallim hind iseenesest juba suurendab laenumahte.

Kuna käesoleval aastal on oodata ka mõningast palgakasvu vähenemist, siis seda enam on põhjust ka kinnisvarahindadel tõusu osas vähemasti taltuda. Kinnisvarahindade tõus võib väiksemal määral jätkuda eeldusel, et majanduses tervikuna ikka mingi kasv säilib. Aga kui majanduses peaks tulema veidi suurem majanduslangus, näiteks sõja puhkemise tagajärjel Ukrainas, ei ole välistatud ka kinnisvarahindade mõningane korrektsioon

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majandusanalüütikud: Eesti majandus liigub kasvutrendis

30.04.2014 Tõnu Toompark

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud ümarlauadebatil osalenud pankade ja rahandusministeeriumi majandusanalüütikud võrdlesid oma nägemusi 2014. ja 2015. aasta majandusprognoosist ja neid mõjutavatest teguritest. Üksmeelselt tõdeti, et trend on kasvav ehkki kasvu kiirust ja seda mõjutavaid tegureid hinnati erinevalt.

SEB Panga majandusekspert Ruta Arumäe esitas võrreldes teistega Eesti majandusele kõige negatiivsema prognoosi – 0,5% SKP reaalkasvu 2014. aastal. “Kõik ootavad, et välisnõudlus kohe taastub ja olukord läheb paremaks. Reaalmajanduse näitajad on aga jätkuvalt üsna nõrgad ning meie lähiriikides pole taastumist seni veel toimunud,” selgitas Arumäe. Tema sõnul on paranemiseks lootust alles järgmisel aastal, SEB majandusprognoos Eestile 2015. aastaks on 2,5%.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on nende majanduskasvuprognoos tänavu 1,8%, mis tähendab võrreldes eelmise aastaga kerget kiirenemist. “Eesti SKP kõver on kõige tugevamas korrelatsioonis väliskaubandusega. Kui vaadata kümmet Eesti peamist kaubanduspartnerit, siis nende kaalutud keskmine SKP näitab kasvu kiirenemist,” rääkis Mertsina. Tema sõnul oli enne 2009. aasta majanduskriisi väliskaubandusele toeks ka tugevam sisenõudlus ehk investeeringud ja eratarbimine. “Täna on investeeringud oluliselt nõrgemad ning nende panus majanduskasvu väiksem,” lisas Mertsina.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm rõhutas globaalmajanduse kasvava trendi olulisust. “USA majandus koos Suurbritanniaga ning lisaks Hiina oma eeldatava 7%-se majanduskasvuga toovad maailmamajanduse kasvuks sel aastal 3,7% ja järgmisel aastal 4%” täpsustas Palm. Ka Soomele ja Rootsile näeb Nordea Pank ette majanduskasvu. “Soome puhul küll sel aastal 0%, kuid juba järgmisel 2%. Rootsi eeldatav majanduskasv on juba tänavu 2,8%,” lisas Palm.

LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur kinnitas, et LHV majandusprognoos on Eestile olnud juba eelmise aasta lõpust 2%. “Pankadel ei olegi vaja praeguses ebamäärases olukorras iga kvartal prognoose muuta. Küll peaks seda eelarve tervise huvides tegema Rahandusministeerium. Pangad peaksid vaatama hoopis pikemat perspektiivi,” selgitas Vitsur. Globaalset majandustrendi mõjutab tema hinnangul kõige enam Hiina. “Kui Hiina majanduskasv peaks olema 7% asemele 5%, siis on see palju olulisem võrreldes sellega, kas eurotsoon kasvab 0,5% rohkem või vähem,” lisas Vitsur.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik kinnitas, et ministeeriumi prognoositud 2% majanduskasvu taga nähakse samuti märke väliskeskkonna taastumisest. “Küll aga hakkab pikemaid prognoose tehes pilti üha rohkem mõjutama rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine,” täpsustas Säälik.

Ettevõtetele soovitas Ruta Arumäe vaadata üle oma ekspordiportfell. “Praegu ollakse liialt suures sõltuvuses ebastabiilsest idanaabrist. Eraisikutel tuleks aga olla valmis ajutise tööpuuduse suurenemiseks ning kasvatada paindlikkust tööjõuturul liikumiseks,” arvas Arumäe SEB Pangast.

Tõnu Mertsina sõnul tasub ettevõtjatel lähiajal investeerida eelkõige efektiivsuse suurendamisse. “Praegu on õige aeg parandada tootlikkust, et tulla toime kulude tõusuga. Eraisikud peaksid sel aastal leppima veidi väiksema palgakasvuga. Samas aeglustub ka inflatsioon, mistõttu jääb reaalpalk tugevaks – seega muret tundma ei peaks,” täpsustas Mertsina Swedbankist.

Tõnu Palmi sõnul tuleb ettevõtetel arvestada ka sellega, et omakapitali läheb arenguprojektide finantseerimisse rohkem. “Rõhku tuleks pöörata ka oskuslikule turundamisele, et ettevõtete lisandväärtust tõsta. Eraisikutel muretseda ei tasu, kuna tarbimine on üks majanduse stabiilsemaid osi ning inflatsioon tuleb prognoositust veelgi alla,” summeeris Tõnu Palm Nordea Pangast oma soovitused. Heido Vitsuri soovituste kohaselt tuleks ettevõtjatel olla innovaatilisem ja investeerida enam tehnoloogiatesse. “Siis muutuvad ettevõtted ka konkurentsivõimelisemaks,” arvas Vitsur LHV Pangast. Andrus Säälik rahandusministeeriumist lisas omalt poolt, et prognooside osas läheb pilt ilusamaks ning inimestel tasub erinevaid analüüse omavahel rohkem võrrelda.

Kuulutati välja hanked Valga ja Põlva riigigümnaasiumide projekteerimiseks

30.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja hanked Valga ja Põlva riigigümnaasiumide õppehoonete projekteerimiseks. Ehitustegevusega on plaanis alustada 2015. aasta suvel ning kaasaegsed ja õpilasesõbralikud koolid avada 2016. aasta sügisel.

Valga tulevase riigigümnaasiumi tarvis rekonstrueeritakse täielikult J. Kuperjanovi 10 asuv 1915. aastal ehitatud koolihoone, mida käesoleval ajal kasutab Valga Põhikool. Olemasoleva enam kui 3000 ruutmeetri suurune õppehoone lõplik maht selgub projekteerimistööde tulemusena.

Põlva tulevase riigigümnaasiumi õppehoone ehitatakse 1963. aastal valminud internaadihoone asemele aadressil Piiri 1 ja selle projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele. Eesmärgiks on rajada liginullenergiahoone, mille aastane energiavajadus on alla 90 kWh/m² aastas.

Põlvasse rajatava gümnaasiumihoone suuruseks on plaanitud 2000 – 2300 ruutmeetri.

Riigihange „Valga J. Kuperjanovi tn 10 õppehoone projekteerimistööd ja autorijärelevalve“ on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 151839.
Riigihange „Põlva Kesk tn 25 õppehoone projekteerimistööd liginullenergiahooneks ja autorijärelevalve teenus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 151885.

Pakkumiste esitamise aeg on 16. mai 2014, kell 11.00.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Reformierakond Nõmmel: Nõmme haiglasse tuleb teha lasteaed, mitte see maha müüa

30.04.2014 Tõnu Toompark

Reformierakonna Nõmme piirkonna juhi ja Tallinna volikogu liikme Õnne Pillaku sõnul tuleb Nõmme endine hooldushaigla (Lõuna tn 50) ümberehitada lasteaiaks ja hoone müümisplaan unustada.

„Nõmmel elavate lapsevanemate suurimaks mureks on lasteaiakohtade puudus. Sellele tuleb lahendus leida nüüd, mitte oodata, et laste vanemaks saamisega probleem ennast ise lahendaks,“ütles Pillak. „Nõmmel ootab lasteaiakohta üle 250 lapse. Selleks, et Nõmmel saaks kõik lapsed soovitud lasteaiakoha, on Reformierakonna Nõmme piirkond teinud Tallinna linnapeale, Nõmme linnaosa vanemale ja Nõmme halduskogule ettepaneku ümberehitada Lõuna tänaval asuv vana haiglahoone lasteaiaks.”

Pillaku sõnul on võimalused selleks olemas, puudu on ainult otsus, millal ehitustöödega alustada. „Meil on olemas Nõmmel Lõuna tänav 50 hoone, mis ootab kasutussevõtmist. Linnal on võimalus taotleda lasteaiakohtade loomiseks Euroopa Liidu vahendeid,“ selgitas ta. „Teisisõnu on olemas kõik eeldused, et 2015. aastast Nõmmel uue lasteaia ehitamisega alustada. Vaja on otsustada, et see samm väikeste nõmmekate ja nende vanemate jaoks astutakse.“

Nõmme halduskogu aseesimehe Eero Merilinnu sõnul võiks Nõmme endise hooldushaigla ümberehitamine olla eesmärgiks, mille eest Nõmme linnaosa valitsus ja halduskogu koos võitleks. „Järgmisel halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul on Lõuna tänav 50 tulevik üks arutelu teemadest ning ma loodan, et sotsiaalkomisjon ja ka Nõmme halduskogu enamus toetab ettepanekut võtta see hoone müüginimekirjast maha ja teha sinna lasteaed,“ lisa ta.

„Vastasel juhul võime olla hiljem taaskord olukorras, kus sotsiaalmaana müüdud kinnistule soovitakse heakskiitu maa sihtotstarbe muutmiseks, et sinna rajada korterelamu,“ ütles Merilind viidates Kivimäe sauna ümber toimuvale. „Ma olen kindel, et sellist tulemust ei soovi keegi. Sellepärast on mõistlik leida täna sellele hoonele kasutus, mis vastaks Nõmme inimeste ootustele ja kinnistu kasutusvõimalustele,“ on halduskogu aseesimees veendumusel.

Eesti parima eramuarhitektuuri ja väikeobjektide näitus jõuab Tartusse

30.04.2014 Tartu.ee

Eesti Arhitektide Liidu näitus „ERAMU 2008-2012 ja VÄIKE 2010-2012“ avatakse kolmapäeval, 30. aprillil 2014 Tartus. Näitus on esmakordselt eksponeeritud välinäitusena, asudes Raekoja plats 3 / Küüni tn 1 sisehoovis ning on avatud kuni 7. maini.

Eesti Arhitektide Liidu näitus „ERAMU 2008-2012 ja VÄIKE 2010-2012“ tutvustab nimetatud ajavahemikes valminud huvitavamaid eramuid ja väikeobjekte, mis on välja valitud arhitektide liidu võistlusele laekunud tööde hulgast. Mõlemal võistlusel anti välja üks peapreemia ja kolm võrdset preemiat.

„Need võistlused näitasid, et olemasolevasse miljöösse ja valmisehitatud keskkonda paigutatud uuselamud saavad kaasa väljakujunenud haljastuse ja tervikliku ümbruse, mis on suur väärtus võrreldes põllupealsete uusarendustega. Järjekordse põllu kasutuselevõtu asemel rekonstrueerigem ja arendagem pigem olemasolevaid struktuure,” nentis žürii esimees Jaak Huimerind.

Näituse kuraatorid on Merle Karro-Kalberg ja Karin Bachmann. Tartus on näitus avatud Raekoja plats 3 / Küüni tn 1 sisehoovis alates 30. aprillist kuni 7. maini 2014.

Kinnisvarakool: “Hindamise ABC” toimub 06.05.2014

30.04.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 06.05.2014 koolitus “Hindamise ABC“. Koolitust viivad läbi Martin Kõiv ja Kristjan Gross, kes on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed.

Koolitus keskendub tõhusale sissejuhatusele kinnisvarahindamise maailma. Läbi saavadkäidud olulises terminid, hindamise põhimõtted ja alusprintsiibid.

Kinnisvarakoolitus “Hindamise ABC” on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, -spetsialistidele, -arendajatele, ametnikele ja teistele, kes küll ise otseselt kinnisvara hindamisega ei tegele, kuid puutuvad oma töös kokku kinnisvara eksperthinnangute tellimise või tõlgendamisega.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub teisipäeval 06/05/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara nõuanne: aja ehitatava maja dokumentatsioon kohe korda

30.04.2014 Tõnu Toompark

Arco Vara maaklerid Aivar Kaljulaid ja Tauno Pajuri panevad majaehitajatele ja suvilate ümberehitajatele südamele, et dokumentatsioon tuleb kohe korda teha, sest hiljem võib puuduvate paberite ajamine osutuda keeruliseks ja kulukaks ning takistada isegi kinnisvara müüki.

Aivar Kaljulaid, Arco Vara maakler

Ehitatava maja dokumentatsiooni kordategemine on väga tähtis, sest vaid korras dokumentatsiooniga maja eest saab hiljem küsida turuhinda.

Projekteerimine

Kui kinnistu on olemas ja tahad suveks ehitusluba, tuleb projekteerimisega alustada juba sügisel-talvel. Projekteerimiseks kuluv aeg oleneb suuresti valitud projekteerijast ja kohaliku omavalitsuse ametnikest. Kui hästi läheb, kulub majaehituse kooskõlastamisele üks-kaks kuud, aga võib minna ka aasta või rohkem.

Soovitan enne ehituse kavandamist võtta kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, mis annavad üldise pildi kinnistule ehitada lubatud majast. Kui ehitusluba käes ja ehitaja valitud, võtavad ehitustööd aega kahest kuust kahe aastani, kuid keskeltläbi kulub maja ehitamiseks üks aasta.

Kasutusluba

Kasutusloa andmisel vaadatakse, et maja vastaks ehitusloa aluseks olnud projektile ning kõigile kehtivatele tuleohutusnõuetele. Kui mõni sisesein on kas teises kohas või pole seda üldse, see kasutusloa saamist ei takista. Kui tegu on muudatustega maja väljanägemises või välisgabariitides, on kasutusloa saamine keerulisem. Maja projekti saab enamasti siiski tagantjärele muuta ja viia kogu dokumentatsioon tegeliku olukorraga vastavusse.

Kasutusloa saamisel on oluline, et hoone vastaks kõigile kehtivatele tuleohutusnõuetele. Tuleohutuse alla käivad nii küttekolded ja –lahendused kui ka elektrisüsteem. Enne kasutusloa väljastamist kontrollitakse, kas elektrijuhtmed on nõuetekohaselt ja professionaalide poolt paigaldatud. Selleks tuleb saada paigaldajalt kasutusloa taotluse juurde vastav tunnistus.

Projektide muutmisel ja kasutusloa taotlemisel on erandiks ehituskeelu vööndisse ehitatud majad. Sellisel puhkudel pole võimalik dokumentatsiooni tagantjärele seadustada ja on olnud juhtumeid, kus ehituskeelutsooni püstitatud hoone on kästud lammutada.

Hinnad

Projekteerimise hind sõltub valitud büroost. Ehitamise enda kulu on laias laastus 800-1000 eurot ruutmeetri kohta, kuid ehitada saab ka kallimalt. Tasub teada, et ehitusmaterjalide hinnad tõusevad pidevalt ning on võrreldes eelmise aasta algusega kasvanud kuni 30%. Seetõttu on mõistlik teha kavandatud ehitus- ja renoveerimistööd ära võimalikult lühikese ajaga.

Tuleb arvestada, et maja renoveerimine on alati kallim kui uue maja ehitamine, sest kõiki töid ei ole võimalik ette näha. Hinna ajavad üles hoone varjatud puudused. Täpsed tööd ja nende maksumus selgub alles maja põhikonstruktsioonide avamisel. Üldiselt on rakse renoveerimise hinda ette öelda.

Samas peab teadma, et Tallinnas on miljööväärtuslikke piirkondi, kus ei lubata maju lammutada ega olemasolevatele majadele midagi juurde ehitada. Kui oled valmis maja renoveerima, soovitan valida remonti vajava maja ja võtta tööde organiseerimisel ja tegemisel ohjad enda kätte. Värskelt renoveeritud maja ostmist võib endale lubada vaid see inimene, kel on võime näha maja väliskonstruktsiooni sisse.

Tauno Pajuri, Arco Vara maakler

Suvilate ümberehitamine

Nõukogude ajal korralike projektide järgi ehitatud suuremate suvilate majadeks kohendamine pole väga problemaatiline, kuid kindlasti on ka selliseid suvilaid, mis ei sobi majaks ümber ehitada või mille ümberehitamine läheb kallimaks kui uue maja ehitamine.

Aastaringseks elamiseks ostetakse peamiselt Tallinna lähedal olevaid suvilaid, kust on võimalik linnas tööl käia. Tallinnast kaugemale kui 30-40 kilomeetrit otsitakse juba pigem talumaja kui suvilat. Suvekoduks otsitakse ka mere äärde rajatud uusehitisi, mille soetamine on jõukohane vaid jõukamale seltskonnale. Sellisele ostjale pole suvekodu kaugus Tallinnast määrav. Mereäärsed privaatsed suvekodud võivad maksta sama hinda kui korralik maja Tallinnas.

Enamasti ostetakse suvila, lammutatakse see maha ning ehitatakse krundile maja. Suvila ümberehitamisel on kindlasti vaja kõrvale inimest, kes tunneb arhitektuuri ja ehitust, et hoone korralikult kaasajastada.

Suvilate ümberehitused on vaja kooskõlastada kohalikus omavalitsuses ja naabritega ning kogu dokumentatsioon korda teha. Tänane planeerimisseadus ütleb, et kui hoonele on väljastatud ehitusluba ja see on ehitatud projekti järgi enne 1995. aastat, pole täiendavaid kooskõlastusi vaja. Tihtipeale on suvilate ehitusluba antud kogu kooperatiivile korraga. Muudel juhtudel tuleks enne suvila ostu uurida kohalikust omavalitsusest, kas hoone projekt on korralik, ehitatud hoone vastab projektile või vajab olemasolev ehitus kohandamist.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” alustab 05/05/2014

30.04.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 05/05/2014 algab koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitust viib läbi jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakoolitus keskendub kinnisvaratehingu tegemisega seonduvale õiguslikule baasile.

See on vajalik kõikidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute korraldamise, vahendamise või vahetu sõlmimisega.

Koolituse “Kinnisvaraõiguse ABC” lektor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere, kes on muuhulgas ka sooja vastuvõtu osaliseks saanud ja paljukiidetud käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” koostaja.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub:

esmaspäev 05/05/2014 kell 16.00-19.15;
teisipäev 07/05/2014 kell 16.00-19.15;
neljapäev 08/05/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arco Vara: Mis kinnisvara ja selle hindamine maksab?

29.04.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvara nõustamiskeskuse telefonilt 6 200 300 küsitakse, mis maksab müüki minev või osta soovitav kinnisvara ning selle hindamine. Vastavad Arco Vara hindamisvaldkonna juht Kerli Uustalu ja Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Kerli Uustalu, Arco Vara hindamisvaldkonna juht, kutseline hindaja

Kui helistaja plaanib oma kinnisvara müüa ning tahab teada, mis tema vara maksab, selgitame välja kliendi soovid ja ootused. Kui tegemist on inimesega, kes tahab oma vara müüa, suuname ta üldjuhul maakleritele.

Müüjal pole mõtet kallist eksperthinnangut tellida, sest tehingu toimumiseks on oluline mitte see, mis konservatiivses eksperthinnangus kirjas, vaid see, milles müüja ja ostja kokkuleppele jõuavad.

Enamasti on hinnatav turuväärtus konservatiivsem kui hind, millega on võimalik kinnisvara müüa.

Kirjalikku eksperthinnangut on üldjuhul vaja laenu tagamiseks , vara jagamiseks ja kohtuvaidlusteks. Hindamise maksumus sõltub peamiselt kinnisvara liigist ning asukohast. Linnas asuva tüüpkorteri hindamise teenustasu on olenevalt piirkonnast ligikaudu 100-125 eurot.

Kuna ärikinnisvara ja maade hindamine on keerulisem ning aeganõudvam, algavad hinnad sageli mitmesajast eurost ja võivad ulatuda tuhandetesse. Hinna peamisteks paisutajateks on läbi töötamist nõudvate dokumentide ja võrdlustehingute arv.

Piirkondades, kus tehinguid toimub vähe, tuleb hindajal turuväärtuse leidmiseks läbi uurida ja analüüsida kõiki poole aasta kuni aasta jooksul toimunud tehinguid. See on tiheda asustuse ja suure tehinguaktiivsusega maakonnakeskuste kinnisvara hindamisest tunduvalt aeganõudvam.

Kui kinnisvara asub maapiirkonnas, tuleb kliendil kompenseerida ka hindaja sõidukulu. Seejuures tasub silmas pidada, et sõidukulu pole üksnes kulu kütusele, nagu vahel arvatakse, vaid hüvitis objektil käimise aja eest. Sõidukulu lisandub eelneval kokkuleppel põhiteenustasule.

Linna piirist kaugemal kui 5 km asuva kinnisvara hindamistasule sõidukompensatsioonina lisanduvad summad algavad 20 eurost. Kui hindajal kulub kinnisvara üle vaatama ja kontorisse tagasi sõiduks kolm tundi, läheb see kliendile üldjuhul maksma vähemalt 60 eurot.

Samas on võimalikud ka erikokkulepped, kui hindaja saab kaugemas maapiirkonnas ühel ja samal päeval üle vaadata mitu kinnisvaraobjekti ning kulusid jagada.

Tarvo Tamme, Arco Vara Tartu piirkonna juht, elamis- ja äripindade maakler

Maaklerid annavad kinnisvara hinna kohta tõepoolest tasuta nõu, kuid telefoni teel saab väga üldist konsultatsiooni.

Kui maakler läheb kohale, vaatab kinnisvara üle ja annab siis hinna suhtes nõu, maksab see kuni pool eksperthinnangule kuluvast summast. Kui omanik usaldab aga kinnisvara müügi maaklerile, saab ta maakleri kohale kutsuda ning temalt nõu küsida tasuta.

Kui tahate kinnisvara ostes enne seda veenduda, kas müüja küsitud hind on õige, võite samuti maakleri poole pöörduda. Ühe-kahe korteri kohta saab telefonitsi või pilte ja müügikuulutusi saates nõu tasuta. Kui soovite, et maakler vaataks üle rohkem müügipakkumisi või saaksite välja valitud kinnisvara koos temaga üle vaatamas käia, vormistatakse see tasulise konsultatsioonina.

Meil oli üks klient, kes soovis investeerida raha Tartu korteritesse, kuid otsis investeerimisobjekte ise, pidas ise hinnaläbirääkimisi ja läks pärast üksi notarisse. Meie maakler käis aga selle kliendiga seitset korterit üle vaatamas ja aitas välja selgitada iga konkreetse objekti plussid ning miinused. Maakleri abi korterite hindamisel läks kliendile maksma 1200 eurot.

Hinnangu andmisel ärikinnisvarale mõõdab maakler oma panust töötundides. Sageli tuleb enne arvamuse väljaütlemist läbi töötada arvukalt üürilepinguid ja selleks võib kuluda päevi. Maakleri tunnihind sõltub tema koormusest ja jääb tavaliselt 60 euro kanti. Kogenud ja klientide silmis erilist väärtust omavate maaklerite tunnitasu võib samas olla oluliselt kõrgem.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 74%

29.04.2014 Tõnu Toompark

Esimeses kvartalis väljastasid pangad 467 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 27,9 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 44%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 74%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht esimeses kvartalis keskmisena 16,4% (2013. a. I kv 14,1%).

Esimese kvartali lõpuga lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 31,3 mln euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas esimeses kvartalis 209 noort peret 1,8 mln euro ulatuses, 255 noort spetsialisti 2,1 mln euro ulatuses ning 3 veterani 33 730 euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli esimeses kvartalis 59 773 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (42,9%), Harjumaal (15,4%) ja Tartus (6,9%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Hiiumaal (0,2%) ja Järvamaal ning Pärnumaal (mõlemad 0,9%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (82%) ning elamu ostuks (15,6%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast, alates millest on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 22 250 leibkonda, kellest 13 377 on noored pered, 8 805 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ning 6 veterani.