Võrreldes aasta alguse optimistlike hinnangutega, on 2025. aasta majanduskasvu prognoos muutunud üha tagasihoidlikumaks. Eesti majanduse kasv jätkub aeglases tempos, viimaste prognooside kohaselt on aastase majanduskasvu hinnang 0,6%. Ehitusturul on näha stabiliseerumist, kuid sektori taastumine on siiski väga aeglane ja konarlik.
80% kogu kontserni müügitulust moodustab hoonete segment, segmentide vahelises müügitulu jaotuses ei ole võrreldes eelmise aasta sama perioodiga toimunud olulist muutust. Müügitulu vähenemist võrdlusena 2024. aasta sama perioodiga mõjutas hoonete segmendi mahu vähenemine ligikaudu 21%. Rajatise segmendi müügitulu jäi sisuliselt samasse suurusjärku. Kontsern on aruandeperioodil sõlminud märkimisväärses mahus uusi lepinguid, mille mõju müügitulule avaldub pikema perioodi vältel.
Kontserni brutokasumi määr oli 6,7% ning ärikasumlikkus 3,2%. Puhaskasumit mõjutas aruandeperioodil eelkõige Ukraina grivna nõrgenemisest euro suhtes saadud kursikahjum.
Aastases võrdluses ehk võrreldes 30.09.2024 suurenes kontserni teostamata tööde portfell 41%. Suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste segmendi teostamata tööde mahud. Märkimisväärse osa portfellist moodustavad 2026. ja 2027. aastal teostatavad tööd.
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| EUR ‘000 |
30.09.2025 |
31.12.2024 |
| VARA |
|
|
| Käibevara |
|
|
| Raha ja raha ekvivalendid |
8 083 |
8 195 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded |
44 289 |
29 449 |
| Ettemaksed |
3 261 |
3 543 |
| Varud |
25 500 |
28 091 |
| Käibevara kokku |
81 133 |
69 278 |
| Põhivara |
|
|
| Pikaajalised finantsinvesteeringud |
77 |
77 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded |
11 202 |
10 681 |
| Kinnisvarainvesteeringud |
5 517 |
5 517 |
| Materiaalne põhivara |
12 553 |
13 247 |
| Immateriaalne põhivara |
14 922 |
14 951 |
| Põhivara kokku |
44 271 |
44 473 |
| VARA KOKKU |
125 404 |
113 751 |
|
|
|
| KOHUSTUSED |
|
|
| Lühiajalised kohustused |
|
|
| Laenukohustused |
11 758 |
12 626 |
| Võlad hankijatele |
51 308 |
36 819 |
| Muud võlad |
9 814 |
10 260 |
| Ettemaksed |
12 519 |
12 472 |
| Eraldised |
809 |
1 333 |
| Lühiajalised kohustused kokku |
86 208 |
73 510 |
| Pikaajalised kohustused |
|
|
| Laenukohustused |
3 395 |
5 720 |
| Võlad hankijatele |
2 955 |
5 091 |
| Eraldised |
3 259 |
2 826 |
| Pikaajalised kohustused kokku |
9 609 |
13 637 |
| KOHUSTUSED KOKKU |
95 817 |
87 147 |
|
|
|
| OMAKAPITAL |
|
|
| Aktsiakapital |
14 379 |
14 379 |
| Omaaktsiad |
-660 |
-660 |
| Ülekurss |
635 |
635 |
| Kohustuslik reservkapital |
2 554 |
2 554 |
| Realiseerumata kursivahed |
4 429 |
4 034 |
| Jaotamata kasum |
6 484 |
4 746 |
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital |
27 821 |
25 688 |
| Mittekontrolliv osalus |
1 766 |
916 |
| OMAKAPITAL KOKKU |
29 587 |
26 604 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU |
125 404 |
113 751 |
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
| EUR´000 |
9k 2025 |
III kv 2025 |
9k 2024 |
III kv 2024 |
2024 |
| Müügitulu |
147 666 |
55 028 |
178 722 |
63 777 |
223 925 |
| Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu |
-137 747 |
-50 559 |
-165 955 |
-58 204 |
-207 155 |
| Brutokasum |
9 919 |
4 469 |
12 767 |
5 573 |
16 770 |
|
|
|
|
|
|
| Turunduskulud |
-279 |
-110 |
-301 |
-129 |
-422 |
| Üldhalduskulud |
-4 758 |
-1 686 |
-5 011 |
-1 638 |
-7 878 |
| Muud äritulud |
70 |
2 |
145 |
68 |
286 |
| Muud ärikulud |
-196 |
-36 |
-628 |
-170 |
-695 |
| Ärikasum |
4 756 |
2 639 |
6 972 |
3 704 |
8 061 |
|
|
|
|
|
|
| Finantstulud |
349 |
91 |
437 |
120 |
678 |
| Finantskulud |
-2 517 |
-613 |
-2 625 |
-1 079 |
-3 011 |
| Finantstulud ja –kulud kokku |
-2 168 |
-522 |
-2 188 |
-959 |
-2 333 |
|
|
|
|
|
|
| Maksustamiseelne kasum |
2 588 |
2 117 |
4 784 |
2 745 |
5 728 |
| Tulumaks |
0 |
0 |
-237 |
0 |
-563 |
| Puhaskasum |
2 588 |
2 117 |
4 547 |
2 745 |
5 165 |
|
|
|
|
|
|
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse |
|
|
|
|
|
| Realiseerumata kursivahed |
395 |
-78 |
502 |
337 |
248 |
| Kokku muu koondkasum (kahjum) |
395 |
-78 |
502 |
337 |
248 |
| KOKKU KOONDKASUM |
2 983 |
2 039 |
5 049 |
3 082 |
5 413 |
|
|
|
|
|
|
| Puhaskasum: |
|
|
|
|
|
| – emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa |
1 738 |
1 872 |
3 373 |
2 353 |
3 827 |
| – mittekontrollivale osalusele kuuluv osa |
850 |
245 |
1 174 |
392 |
1 338 |
| Kokku puhaskasum |
2 588 |
2 117 |
4 547 |
2 745 |
5 165 |
|
|
|
|
|
|
| Koondkasum |
|
|
|
|
|
| – emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa |
2 133 |
1 794 |
3 875 |
2 690 |
4 075 |
| – mittekontrollivale osalusele kuuluv osa |
850 |
245 |
1 174 |
392 |
1 338 |
| Kokku koondkasum |
2 983 |
2 039 |
5 049 |
3 082 |
5 413 |
|
|
|
|
|
|
| Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele: |
|
|
|
|
|
| Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes |
0,06 |
0,06 |
0,11 |
0,07 |
0,12 |
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes |
0,06 |
0,06 |
0,11 |
0,07 |
0,12 |
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
| EUR´000 |
9k 2025 |
9k 2024 |
| Rahavood äritegevusest |
|
|
| Laekumised ostjatelt |
167 978 |
199 510 |
| Maksed hankijatele |
-143 000 |
-173 448 |
| Makstud käibemaks |
-5 906 |
-7 048 |
| Maksed töötajatele ja töötajate eest |
-16 021 |
-15 051 |
| Makstud tulumaks |
-350 |
-237 |
| Netorahavoog äritegevusest |
2 701 |
3 726 |
|
|
|
| Rahavood investeerimistegevusest |
|
|
| Materiaalse põhivara soetamine |
-247 |
-289 |
| Materiaalse põhivara müük |
409 |
193 |
| Antud laenud |
-44 |
-35 |
| Antud laenude laekumised |
6 |
1 |
| Saadud dividendid |
0 |
6 |
| Saadud intressid |
91 |
159 |
| Netorahavoog investeerimistegevusest |
215 |
35 |
|
|
|
| Rahavood finantseerimistegevusest |
|
|
| Saadud laenud |
783 |
902 |
| Saadud laenude tagasimaksed |
-1 074 |
-1 857 |
| Rendimaksed |
-1 845 |
-1 689 |
| Rendimaksetega seotud intressimaksed |
-195 |
-260 |
| Makstud intressid |
-560 |
-559 |
| Makstud dividendid |
0 |
-661 |
| Netorahavoog finantseerimistegevusest |
-2 891 |
-4 124 |
|
|
|
| Rahavoog kokku |
25 |
-363 |
|
|
|
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul |
8 195 |
11 892 |
| Valuutakursimuutused |
-137 |
-53 |
| Raha jäägi muutus |
25 |
-363 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul |
8 083 |
11 476 |
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2025. aasta 9 kuuga oli 9 919 tuhat eurot (9 kuud 2024: 12 767 tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kontserni brutokasumlikkus veidi vähenenud, moodustades 9 kuuga 6,7% (9 kuud 2024: 7,1%) ning III kvartalis 8,1% (III kvartal 2024: 8,7%). Mõlemad segmendid olid nii 9 kuuga kui ka III kvartalis kasumis. Hoonete segmendi kasumlikkus moodustas 9 kuuga 7,7% ning III kvartalis 8,4% (9 kuud 2024: 8,5% ja III kvartal 2024: 10,2%). Rajatiste segmendi kasumlikkus oli 9 kuuga 5,5% ja III kvartalis 8,9% (9 kuud 2024: 5,1% ja III kvartal 2024: 9,2%).
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2025. aasta 9 kuuga 4 758 tuhat eurot, mis on ligikaudu 5% vähem kui aasta varem (9 kuud 2024: 5 011 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud, moodustades 4,0% (9 kuud 2024: 3,1%). Üldhaldukulude osakaal müügitulust on suurenenud kuna kulude vähenemine on toimunud aeglasemalt kui müügitulu vähenemine.
Kontserni ärikasumiks kujunes 2025. aasta 9 kuuga 4 756 tuhat eurot (9 kuud 2024: 6 972 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 6 719 tuhat eurot (9 kuud 2024: 9 154 tuhat eurot).
Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel, eelkõige Ukraina grivna kursi muutus. 2025. aasta 9 kuuga on UAH kurss euro suhtes nõrgenenud ligikaudu 9% ning kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi vastavalt kursikahjumit kokku 591 tuhat eurot (9 kuud 2024: 534 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 2 588 tuhat eurot (9 kuud 2024: 4 547 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv kasumi osa moodustas 1 738 tuhat eurot (9 kuud 2024: 3 373 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2025. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas 2 701 tuhat eurot (9 kuud 2024: 3 726 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim müügitulu langusest tingitud ostjatelt laekunud maksete ning hankijatele tehtud maksete vähenemine.
Investeerimistegevuse rahavoog 2025. aasta 9 kuuga oli 215 tuhat eurot (9 kuud 2024: 35 tuhat eurot), mis koosneb peamiselt investeeringutest põhivarasse summas 247 tuhat eurot (9 kuud 2024: 289 tuhat eurot) ja põhivara müügist summas 409 tuhat eurot (9 kuud 2024: 193 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 44 tuhat eurot (9 kuud 2024: 35 tuhat eurot) ning saadud intressid 91 tuhat eurot (9 kuud 2024: 159 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2025. aasta 9 kuuga oli -2 891 tuhat eurot (9 kuud 2024: -4 124 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 783 tuhat eurot, mis koosneb arenduslaenude kasutamisest (9 kuud 2024: 902 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 1 074 tuhat eurot (9 kuud 2024: 1 857 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega ning arvelduskrediidi muutusega. Rendimaksed moodustasid 1 845 tuhat eurot (9 kuud 2024: 1 689 tuhat eurot). 2024. aasta 9 kuu jooksul maksti dividende 661 tuhat eurot, aruandeperioodil dividendimaksed puudusid.
Seisuga 30.09.2025 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 8 083 tuhat eurot (30.09.2024: 11 476 tuhat eurot).
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
| Suhtarv / näitaja |
9k 2025 |
9k 2024 |
9k 2023 |
2024 |
| Müügitulu, tuhat eurot |
147 666 |
178 722 |
130 799 |
223 925 |
| Müügitulu muutus |
-17,4% |
36,6% |
-20,9% |
20,1% |
| Puhaskasum (kahjum), tuhat eurot |
2 588 |
4 547 |
-2 772 |
5 165 |
| Puhaskasum (kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot |
1 738 |
3 376 |
-2 452 |
3 827 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk |
31 528 585 |
31 528 585 |
31 528 585 |
31 528 585 |
| Puhaskasum (kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot |
0,06 |
0,11 |
-0,08 |
0,12 |
| Üldhalduskulude määr müügitulust |
3,2% |
2,8% |
3,3% |
3,5% |
| Libisev üldhalduskulude määr müügitulust |
4,0% |
3,1% |
3,3% |
3,5% |
| EBITDA, tuhat eurot |
6 719 |
9 154 |
1 799 |
11 025 |
| EBITDA määr müügitulust |
4,6% |
5,1% |
1,4% |
4,9% |
| Brutokasumi määr müügitulust |
6,7% |
7,1% |
3,3% |
7,5% |
| Ärikasumi määr müügitulust |
3,2% |
3,9% |
-0,4% |
3,6% |
| Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita |
3,2% |
3,8% |
-0,6% |
3,5% |
| Puhaskasumi määr müügitulust |
1,8% |
2,5% |
-2,1% |
2,3% |
| Investeeritud kapitali tootlus |
7,2% |
13,0% |
1,9% |
15,6% |
| Omakapitali tootlus |
9,2% |
18,4% |
-1,4% |
21,0% |
| Omakapitali osakaal |
23,6% |
22,1% |
17,0% |
23,4% |
| Vara tootlus |
2,2% |
3,8% |
0,3% |
4,4% |
| Finantsvõimendus |
15,8% |
12,6% |
16,8% |
22,6% |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja |
0,94 |
1,00 |
0,91 |
0,94 |
|
30.09.2025 |
30.09.2024 |
30.09.2023 |
31.12.2024 |
| Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot |
276 332 |
195 628 |
175 539 |
209 489 |
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni välisturgude osakaal 2025. aasta 9 kuuga moodustas ligikaudu 2% kogu müügitulust, mis koosneb kontserni Ukraina tegevusmahtudest. Olulise osa aruandeperioodi käibest moodustavad Ukrainas hoone rekonstrueerimine sisepõgenikele mõeldud korterelamuks Žõtomõri oblastis, Ovrutši linnas ning Kiievi teletorni andministratiivhoone taastamine. Lisaks jätkub 2023. aastal sõlmitud lepingute alusel alajaamade rekonstrueerimine koos turvarajatiste rajamisega Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites, kus tööde teostamine on esialgselt planeeritust pikaajalisem ning sõltub riigi energiasüsteemi tarbimisvajadusest. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut
|
9k 2025 |
9k 2024 |
9k 2023 |
2024 |
| Eesti |
98% |
98% |
98% |
98% |
| Ukraina |
2% |
2% |
1% |
2% |
| Soome |
– |
– |
1% |
– |
2025. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.
Kontserni 2025. aasta 9 kuu müügitulu oli 147 666 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil vastav näitaja oli 178 722 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 17%. 2025. aasta 9 kuuga oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 118 569 ja 29 082 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 149 615 ja 29 068 tuhat eurot. Hoonete segmendi müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud ligikaudu 21%, rajatise segmendi müügitulu on jäänud sisuliselt samasse suurusjärku.
| Tegevussegmendid |
9k 2025 |
9k 2024 |
9k 2023 |
2024 |
| Hooned |
80% |
84% |
73% |
84% |
| Rajatised |
20% |
16% |
27% |
16% |
Segmendisisene müügitulu
Hoonete ehituse segmendi müügitulu mõjutavad enim ühiskondlike – ja ärihoonete mahud, kus viimase osakaal on viimaste aastate võrreldavate perioodide suurim. Ärihoonete müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligikaudu 60% ning ligikaudu 46% on vähenenud ühiskondlike hoonete mahud. Vähenenud on ka korterelamute segmendi maht, mis aruandeperioodil koosneb omaarenduste müügitulust.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tallinna lähistel Saku Gümnaasiumi uue õppe- ja spordihoone projekteerimine ja ehitamine, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õppehoone projekteerimine ja ehitamine Tartus Raadi linnakus, Tallinnasse rajatava Loodusmaja ning Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitamine.
Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid: Tallinnas Ahtri 6 rajatav LEED Gold keskkonnasertifikaadile vastava Golden Gate büroohoone, Tartus Väike-Turu 7 asuva ärihoone ehitamine ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal ning Võru linnas ja Viljandis asuvate Lidl kaupluste ehitamine.
Omaarenduste müügitulu, mis kajastub korterelamute segmendis, on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud, moodustades aruandeperioodil 9 079 tuhat eurot (9 kuud 2024: 7 453 tuhat eurot). Aruandeperioodi müügitulu koosneb peamiselt Pärnus asuva Seileri Kvartali I etapi (https://seileri.ee) ning Tartus, Tammelinnas asuva Tammepärja kodu (https://tammelinn.ee) müügist. Mõlemas arenduses jätkub järgmiste etappide ehituse ettevalmistus ja ehitus. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
| Hoonete segment |
9k 2025 |
9k 2024 |
9k 2023 |
2024 |
| Ühiskondlikud hooned |
48% |
70% |
33% |
70% |
| Ärihooned |
41% |
21% |
23% |
21% |
| Korterelamud |
10% |
7% |
30% |
6% |
| Tööstus- ja laohooned |
1% |
2% |
14% |
3% |
Rajatiste segmendi käive koosneb jätkuvalt olulises osas teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahust, mis võrreldes eelmise aasta võrreldava perioodiga on vähenenud ligikaudu 17%. Olulise osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ning Pärnumaa I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitamine. Märkimisväärne osa müügitulust moodustas asfaltbetooni müük ning Järva maakonna teehooldelepingu täitmine. Muude rajatisete alamsegmendi käive koosneb suures osas Tallinna Lennujaama E-klassi lennukite seisuplatside ehitusmahtudest.
| Rajatiste segment |
9k 2025 |
9k 2024 |
9k 2023 |
2024 |
| Teedeehitus ja –hooldus |
83 % |
94% |
60% |
90% |
| Muud rajatised |
17 % |
6% |
31% |
10% |
| Keskkonnaehitus |
0 % |
0% |
9% |
0% |
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2025 oli 276 332 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud ligikaudu 41%. 9 kuuga sõlmiti uusi lepingud kokku 191 857 tuhande euro väärtuses (9 kuud 2024: 131 801 tuhat eurot), seal hulgas III kvartalis 19 621 tuhat eurot (III kvartal 2024: 67 771 tuhat eurot).
|
30.09.2025 |
30.09.2024 |
30.09.2023 |
31.12.2024 |
| Teostamata tööde mahud, tuhat eurot |
276 332 |
195 628 |
175 539 |
209 489 |
Teostamata tööde portfellist moodustab hoonete ehituse segment 68% ning rajatiste segment 32% (30.09.2024: hooned 82% ja rajatised 18%). Võrreldes seisuga 30.09.2024 on hoonete segmendi teostamata tööde mahud suurenenud 18%. Peamine kasv on tulnud ühiskondlike hoonete alamsegmendi suurenemisest, suurenenud on ka ärihoonete alamsegment. Rohkem kui kaks korda on suurenenud rajatiste segmendi maht ja seda eelkõige Rail Baltica sõlmitud lepingute toel.
Rajatiste sektorit oluliselt elavdanud Rail Baltica hankele on lisandunud Transpordiameti poolt Euroopa ühtekuuluvusfondi rahastusega teedeehituse hanked, mis paraku siiski ei kompenseeri täielikult teedeehituse alarahastust. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on vähenenud, teatav aktiivsus on kohalikes omavalitsustes ja riigikaitse sektoris. Teatavat elavnemist on märgata erasektoris.
Suuremahulisemad 2025. aasta 9 kuuga sõlmitud lepingud olid:
- Viljandi spaahotelli ja ujula ehitamine, maksumusega ligikaudu 30 000 tuhat eurot.
- Võru linna Punamütsikese lasteaia ehitamine, maksumusega ligikaudu 6 370 tuhat eurot.
- Rail Baltica Pärnumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitamine, maksumusega ligikaudu 62 300 tuhat eurot.
- Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Tapal asuva kasarmu projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 5 300 tuhat eurot.
- Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoone projekteerimine ja ehitamine Harjumaal, maksumusega ligikaudu 3 700 tuhat eurot.
- Tiskre kooli ehitamine Harku vallas, maksumusega ligikaudu 14 500 tuhat eurot.
- Cristella tehnoloogilise lao projekteerimine ja ehitamine Võrus, maksumusega ligikaudu 4 000 tuhat eurot.
- Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoonete projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 34 300 tuhat eurot.
- Võru riigimaja rekonstrueerimine, maksumusega ligikaudu 4 700 tuhat eurot.
- Kaubandushoone ehitamine Narvas, maksumusega ligikaudu 5 005 tuhat eurot.
Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning selle jaotusele majandusaastate lõikes ja üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele, prognoosib kontserni juhtkond 2025. aastal tegevusmahtude vähenemist võrreldes 2024. aastaga. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2025. aasta 9 kuuga töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 425 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 272 inimest. Võrreldes 2024. aasta 9 kuuga on töötajate arv vähenenud ligikaudu 3%.
Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
|
9k 2025 |
9k 2024 |
9k 2023 |
2024 |
| ITP |
272 |
283 |
382 |
283 |
| Töölised |
153 |
154 |
185 |
152 |
| Keskmine kokku |
425 |
437 |
567 |
435 |
Kontserni 2025. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 14 694 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 16 178 tuhat eurot. Tööjõukulud on vähenenud ligikaudu 9%.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aasta 9 kuuga 173 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 57 tuhat eurot (9 kuud 2024: vastavalt 149 tuhat eurot ja 49 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aasta 9 kuuga 424 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 140 tuhat eurot (9 kuud 2024: vastavalt 391 tuhat eurot ja 129 tuhat eurot).
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
|
9k 2024 |
9k 2024 |
9k 2023 |
2024 |
| Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot |
452,7 |
557,4 |
488,4 |
514,03 |
| Muutus võrreldava perioodi suhtes, % |
-18,8% |
14,1% |
2,7% |
3,0% |
|
|
|
|
|
| Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot |
8,5 |
11,0 |
10,4 |
9,3 |
| Muutus võrreldava perioodi suhtes, % |
-22,4% |
5,0% |
-12,8% |
-9,7% |
Kontserni aruandeperioodi töötajate ning tööjõukulude nominaaltootlikkuse vähenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on tingitud müügitulu suuremast langusest võrreldes töötajate arvu ja tööjõukulude vähenemisega.
Nordecon_Aruanne_3Q_2025
NCN investor presentation Q3_2025
Kas oled mõelnud kinnisvaraarenduse peale, kuid protsess tundub liiga keeruline ja riskantne? Tule koolitusele “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni“, kus saad samm-sammult teadmised ja oskused, et oma arendusplaanid edukalt ellu viia.
AS Nordecon group company Tariston AS and the Estonian Transport Administration have concluded a contract for the construction of the Päädeva–Orgita road section located at kilometres 62.2–64.8 and Haimre traffic junction and road section at kilometres 68.2–70.2 of National Road 4 (E67), also known as the Tallinn–Pärnu–Ikla highway, upgrading them to a 2+2 lane road. As part of the project, the Orgita and Haimre viaducts, one pedestrian tunnel, two wildlife crossings, and one livestock tunnel will be built. In addition, various collector and connecting roads are planned to link existing roads and adjacent areas to the national highways.
Sel sügisel on Tallinna külastanud mitmed välisdelegatsioonid, et tutvuda linna kogemustega linnaplaneerimise, innovatsiooni, digivalitsemise ja kestliku linnaliikuvuse vallas.
Baltic Horizon Fond avaldab intressimäära, mis kohaldub fondi 5-aastastele võlakirjadele (ISIN: EE3300003235) järgmisel 3-kuulisel intressiperioodil, mis algab 10. novembril 2025.
Merko Ehituse müügitulu oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 74 miljonit eurot ja 9 kuu jooksul kokku 242 miljonit eurot, kolmanda kvartali puhkasum oli 15,0 ning 9 kuu puhaskasum 36,7 miljonit eurot. Kontserni ehitusteenuste portfell oli kolmanda kvartali lõpus ajalooliselt kõrgeimal tasemel. Tänavu on Merko korteriostjatele üle andnud 55% rohkem kortereid ja äripindu kui eelmise aasta 9 kuuga.
Viimase aasta jooksul on 18-29 aastaste noorte säästmise eesmärgid muutunud – kodu ostmine on tahaplaanile nihkunud. Kui aasta tagasi kogus eluaseme soetamise eesmärgil raha 52% noortest, siis tänavu tõi sama eesmärki välja üksnes 34%, selgus SEB uuringust. Esirinnas on rahalise puhvri kasvatamine ja reisimine.
Parandus: On parandatud konsolideeritud rahavoogude aruanne leheküljel 22 ning vastavalt sellele ka rahavoogudega seotud numbrid tabelis Olulisemad finantsnäitajad leheküljel 11. Ülejäänud informatsioon on muutmata.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega avatakse uus toetusmeede kohalike omavalitsuste suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks. Toetuse eesmärk on vähendada energiatarvet ja kasvuhoonegaaside heidet, parendada hoonete sisekliimat ning suurendada taastuvenergia kasutust.
10.2025 
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Septembris jätkusid töötleva tööstuse tootmises viimastele kuudele sarnased arengud – tootmine suurenes paar protsenti, siseturu nõudluse kasv ületas ekspordi kasvu, enamikes tööstusharudes tootmine suurenes. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambingu sõnul peegeldab tööstuses toimuv laiemalt Eesti ja peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorda, kus viimaste aastate madalseisust on välja tuldud, kuid kasv on pigem tagasihoidlik.
Kutse jäi saatmata? Siis võib kogu korteriühistu üldkoosolek olla õigustühine
