Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus Maa: Merevaade kui väärtustegur: täielik vs osaline vaade

25.03.2026 Adaur.ee

Merevaade on elamukinnisvara puhul üks tugevama mõjuga omadusi, sest see pakub nii esteetilist naudingut kui ka emotsionaalset väärtust. Ostjad eelistavad sageli objekte, mille akendest või krundilt avaneb vaade veekogule, ja see mõjutab otseselt turul kujunevaid hinnatasemeid.

Hindamisel eristatakse merevaate kvaliteeti üldjuhul kahte liiki, milleks on täielik merevaade ja osaline merevaade. Need kaks kategooriat erinevad üksteisest selgelt ning ostjate tegelik käitumine näitab, et nende mõju kinnisvara väärtusele ei ole samaväärne. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

Täielik merevaade tähendab olukorda, kus korterist, elamust või maaüksuselt avaneb lai ja takistusteta panoraam merele. Horisont on nähtav suure ulatusega ning meri täidab olulise osa aknast avanevast vaatepildist. Selline vaade pakub igapäevast elamust ja tugevat visuaalset sidet ümbritseva keskkonnaga. Rahvusvahelised uuringud Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast näitavad ühtset mustrit, mille põhjal võib täielik merevaade suurendada kinnisvara väärtust väga märkimisväärsel määral. Selle mõju on mõõdetav, korduv ja statistiliselt tõestatud, mis tähendab, et turul hinnatakse sellist vaadet stabiilselt kõrgelt.

Osaline ehk partiaalne merevaade on tagasihoidlikum ning kirjeldab olukorda, kus meri on küll näha, kuid mitte vaate põhikomponendina. Vaade võib avaneda ainult teatud nurga alt, väga kitsalt või läbi hoonete ja haljastuse. Sellistel juhtudel ei täida meri vaatepildis keskset rolli ning ostjad ei taju seda samaväärse väärtusena täieliku panoraamiga. Mitmed uuringud näitavad, et osaline merevaade võib anda väikese hinnapreemia, kuid see on pigem väike ning muutlik. Erinevad osalise vaate variatsioonid ei paista turutehingutes selgelt välja ja neil puudub stabiilne ning üheselt mõistetav hinnamõju.

Uurimistulemused eri riikidest kinnitavad, et ostjad ei käsitle merevaadet pidevalt kasvava väärtusena, vaid selgete ja eristuvate kategooriatena. Bellinghami piirkonna uuringus selgus, et üksnes täieliku ja takistusteta vaate korral oli hinnamõju selgelt olemas ning tugev. Osaliste vaadete sees ei olnud võimalik tuvastada hindades erinevusi, mis oleksid viidanud nende täpse ulatuse olulisusele. Iirimaal tehtud 3D mudelite analüüs leidis, et hinnatõus ilmneb alles siis, kui vaade ületab teatud kvaliteedipiiri. Kitsamad vaated ei mõjutanud turuhinda peaaegu üldse. Singapuri rannikualade uuringud jõudsid samadele järeldustele ja kinnitasid, et tarbijad tajuvad merevaadet kategooriate, mitte väikeste vahevariatsioonidena.

Kinnisvara hindamise seisukohalt tähendab see seda, et täielik merevaade tuleb käsitleda selge ja tugevana ning osalist vaadet pigem tagasihoidliku mõjuga tegurina. Täielik merevaade loob kinnisvarale tugeva ja püsiva hinnapreemia, mis on selgelt eristatav tehingute ja kinnisvaraturu analüüside põhjal. Osaline merevaade pakub küll mõningast visuaalset lisaväärtust, kuid selle mõju on vähene ja ebastabiilne ning ostjate käitumine ei toeta ideed, et selliste vaadete sees oleks eraldi väärtustasemeid. Seetõttu võib öelda, et turu loogika toetab kindlalt arusaama, et olulise mõjuga väärtusteguriks on just täielik ja takistusteta merepanoraam, samal ajal kui osaline vaade jääb pigem tagasihoidlikuks lisaväärtuseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nordecon: Muudatused kontserni tütarettevõtete juhatustes

25.03.2026 Adaur.ee

Alates 25.03.2026 on Nordecon AS-i tütarettevõtete Eurocon OÜ ja Swencn AB juhatustest tagasi kutsutud Priit Luman. Eurocon OÜ uueks juhatuse liikmeks on Richard Reiles ja Swencn AB uueks juhatuse liikmeks Helin Kikerpill.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Tallinn: Maakri kvartalisse kavandatakse kõrghooneid

25.03.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule algatamiseks Maakri, Lennuki ja Kuke tänava vahelise kvartali detailplaneeringu ning sellega seotud keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Planeeringuala asub Kesklinnas ning selle suurus on 1,61 hektarit. Detailplaneeringu lahendus põhineb arhitektuuribüroo molumba poolt koostatud arhitektuurivõistluse võidutööl „Trinity“. Planeering näeb ette kuni nelja kõrghoone rajamist absoluutkõrgusega 129-185 meetrit ning loob eeldused uue avalikult kasutatava linnapargi rajamiseks, mis moodustab vähemalt poole kvartali haljasalast.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Maakri piirkond Tallinna südalinna üks olulisemaid arengualasid, mis asub ühtlasi pealinna kõrghoonete piirkonnas. „Linnaruum peab arenema targalt ja läbimõeldult. Uus detailplaneering loob eeldused mitmekesise ja kvaliteetse linnakeskkonna kujunemiseks – siia tuleb nii elamuid, töökohti, avalikke teenuseid kui ka haljasala. See on eriti oluline, et piirkond ei muutuks seal pelgalt kõrghoonete kogumiks, vaid oleks inimestele avatud.“

Planeeringuga kavandatakse Maakri kvartalisse mitmekesine ja kvaliteetne linnaruum, mis hõlmab võimalust rajada vähemalt kuue rühmaga lasteaed, luua aktiivne tänavafront äripindadega esimeste korruste tasandil ning kujundada sidus jalakäijate ja kergliiklejate liikumisvõrgustik. Lisaks seatakse tingimused kaasaegse, mitmeotstarbelise ja eri kasutusviise koondava keskusala kujunemiseks, mis toetab nii piirkonna elukeskkonna kui ka linnaruumi terviklikku arengut.

Detailplaneeringuga algatatakse samaaegselt keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Hindamise käigus analüüsitakse kavandatava hoonestuse mõju linnaruumile ja elanike heaolule, hinnatakse võimaliku liikluskoormuse kasvu ning sellega kaasneva müra ja õhusaaste suurenemist, kaardistatakse mõju piirkonna kultuuripärandile ning maa‑aluste korruste rajamisega seotud riske. Samuti vaadeldakse mitut alternatiivset ruumilahendust, et leida keskkonna, linnaruumiliste eesmärkide ja elanike huvide seisukohast kõige sobivamad lahendused ja vajalikud leevendusmeetmed.

Detailplaneeringu koostaja on Ruum ja Maastik OÜ. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP047610.

Pärast detailplaneeringu algatamist linnavolikogu poolt korraldatakse nii planeeringu eskiislahenduse kui ka KSH kohta avalikud väljapanekud ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku järgselt avalik arutelu.

Nordecon: Changes in management boards of group subsidiaries

25.03.2026 Adaur.ee

As of 25 March 2026, Priit Luman has been recalled from the management boards of Eurocon OÜ and Swencn AB, subsidiaries of Nordecon AS. Richard Reiles has been appointed as the new management board member of Eurocon OÜ, and Helin Kikerpill has been appointed as the new management board member of Swencn AB.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Maksu- ja Tolliamet: Märtsi lõpus saabub esimene maamaksu tasumise tähtaeg

24.03.2026 Adaur.ee

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et maamaksu esimese osa tasumise tähtaeg saabub 31. märtsil. Selleks ajaks tuleb pea 370 200 era- ja juriidilisel isikul tasuda kokku ligi 53,2 miljonit eurot.

Ligi 334 500 eraisikul tuleb esimeseks tähtajaks tasuda kokku ca 23 miljonit eurot maamaksu. Pea 35 700 juriidilisest isikust kinnistuomanikul tuleb samaks tähtajaks tasuda kokku ca 30,2 miljonit eurot. Järelejäänud maksukohustus tuleb tasuda 1. oktoobriks.

MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp juhib tähelepanu, et sel aastal võis maamaksu kohustus tekkida ka koduomanikel. „Nii on see juhul, kui kohalik omavalitsus (KOV) pole kehtestanud kuni 1000 euro suurust koduomaniku soodustust või juhul, kui KOVi otsustatud soodustus on maksusummast väiksem,“ ütles ta.

Maamaksu maksuteatega saab tutvuda e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ja maa andmed. Petukirjade leviku tõttu soovitab amet e-MTAsse sisse logida üksnes ametliku veebilehe emta.ee kaudu, valides E-teenused.

Mis on maamaksuga sel aastal teisiti?

2026. aastaks suurenes KOVide otsustuspädevus selles, kuidas maamaksu summa kujuneb. KOVide otsustatud maamaksu mõjutavate väärtustega saab tutvuda MTA kodulehel tabelis „Maamaksumäärad ja maksusoodustused 2026. aastal“.

2026. aasta maksumäärade vahemikud, mille seest said KOVid uued maksumäärad valida, on samad, mis olid ka 2025. aastal. Elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule on maksumäär 0,1–1%, maatulundusmaale 0,1–0,5% ning muu sihtotstarbega maale 0,1–2% maa maksustamishinnast aastas.
Maamaksu tõusu piirmäär (nn kaitsemehhanism) on kehtestatud maamaksu järsu tõusu vältimiseks. Maamaksu tõusu piirmäär on KOVi otsusel 10–100% ja sõltub igas konkreetses omavalitsuses tehtud otsusest. See tähendab, et kui KOVi otsusel on maamaksu tõusu piirmäär näiteks 10%, saab KOVi piirkonna katastriüksuse maamaksusumma enne maksuvabastusi ja -soodustusi suureneda 10%. Juhul, kui tõusu piirmääraga arvestatult suureneks maksusumma möödunud aastaga võrreldes vähem kui 5 eurot, suureneb maamaksusumma 5 euro võrra.
Koduomaniku soodustus muutus summapõhiseks. Iga KOV sai otsustada koduomaniku soodustuse kuni 1000 euro ulatuses. Lisaks sellele võisid KOVid soovi korral täiendavalt kehtestada ka nn pensionäri soodustuse ja nn represseeritu soodustuse. Koduomaniku soodustuse saamiseks ei ole tarvis eraldi taotlust esitada. Võimaliku pensionäri ja/või represseeritu soodustuse saamise tingimused kehtestab KOV ning nende saamiseks on tarvis suhelda KOViga. Kehtivate soodustuste olemasolu kontrollib ja arvestab MTA enne maksuteate moodustamist automaatselt.

2026. aastal ei suurenenud katastriüksuse maksuvabastuste ja -soodustusteta maamaks omanikule eelmise aastaga võrreldes üldjuhul rohkem kui 10–100%. „Kui KOV on aga muutnud midagi soodustustes või kui kodualuse maa maksusoodustuse saamise kõik tingimused uuel aastal enam ei kehti, võib tasumisele kuuluva maksukohustuse suurus muutuda ka rohkem kui KOVi kehtestatud maamaksu tõusu piirmäär ette näeb,“ täpsustas MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp.

Maatüki andmeid saab kontrollida Maakatastris avaneb uues vahekaardis, omanikuandmeid kinnistusraamatus avaneb uues vahekaardis. Juhul kui maksuteatest või katastriandmetest ilmneb, et maksu arvutamise aluseks olevaid maa väärtuse andmeid tuleb parandada, palume võtta ühendust Maa- ja Ruumiametiga e-aadressil info@maaruum.ee. Kinnistusraamatus andmete muutmiseks tuleb pöörduda Tartu Maakohtu Kinnistus- ja registriosakonna poole e-aadressil kinnistusosakond@kohus.ee.

Maamaks on riiklik maks, millega maksustatakse Eestis kogu maa. Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Loe 2026. aasta maamaksu kohta lähemalt veebilehelt emta.ee/maamaks avaneb uues vahekaardis.

Korduma kippuvad küsimused

Ma ei saa e-teenustele ligi. Kuidas saaksin maksuteate?
Juhul, kui Teil pole võimalik e-MTAsse sisse logida, saadame Teile maksuteate meeleldi e-kirja või tavapostiga. Maksuteate e-postile saamise sooviga kirjutage palun eraklient@emta.ee. Maksuteate tavapostiga saamiseks kirjutage palun emta@emta.ee.

Miks peab maamaksu tasuma?
Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Selle toel saavad omavalitsused arendada kohalikku elu ning pakkuda kohalikele mõeldud teenuseid. Seaduse järgi tuleb maamaksu tasuda maa omanikel või maa kasutajatel. Maamaksu tasuvad nii eraisikud, ettevõtted kui ka riik. Maamaksuga maksustamise alus on maa omandi- või kasutusõigus. Loe lähemalt MTA kodulehelt.

Kust näen maamaksu arvutuskäiku?
Katastriüksuse maamaksu arvutuskäiku näete pärast maksuteate väljastamist e-teenuste keskkonnas e-MTA, kus pärast sisselogimist (1) valige menüüst Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ning maa andmed, (2) vajutage maade andmete tabelis maa nimele, (3) vajutage lingile „Vaatan arvutuskäiku”.

Kuidas tasutakse maamaks, kui maa kuulub mitmele maksumaksjale?
Kui maa kuulub mitmele maksumaksjale, siis jaotatakse maamaks nende vahel vastavalt omandiosale ning iga maksumaksja saab eraldi maksuteate. Kui üks maksumaksja soovib maksta maamaksu ka teiste eest, siis tuleb iga maamaks tasuda eraldi maksena, kasutades iga maksumaksja personaalset viitenumbrit avaneb uues vahekaardis.

Kas maamaksu on võimalik maksta tuludeklaratsiooni alusel tagastatavast enammakstud summast?
Jah, tuludeklaratsiooni esitades saate tagastatava summa soovi korral jätta maamaksu katteks ettemaksukontole. Kui Teil ei ole Maksu- ja Tolliameti ees muid teadaolevaid maksukohustusi, siis tasutakse maamaks ettemaksukontol olevast summast maamaksu tähtpäevale järgneval päeval.

Tasusin maamaksu enne tähtpäeva, kuid e-MTA töölaual nõuete ja kohustuste saldode plokis kuvatakse tasutud summa endiselt tuleviku tähtpäevaga nõudena. Miks?
Enne maamaksu tasumise tähtpäeva makstud maamaksusummat kuvatakse nõudena kuni maamaksu tasumise tähtpäevani. Nõude summa tasutakse pärast maamaksu tasumise tähtpäeva möödumist automaatselt.

Miks sain mitu maamaksuteadet?
Kui Teil on maa mitme omavalitsuse territooriumil, siis väljastame maamaksuteate iga omavalitsuse kohta eraldi.

Kas saab maksta ka osadena?
2026. aastal on maamaksu tasumiseks kaks tähtpäeva, 31. märts ja 1. oktoober. Kuni 100 euro suurune maamaks ühe KOVi piires asuvalt maalt tuleb tasuda esimeseks tähtajaks. Kui maamaksu summa ületab 100 eurot, siis esimeseks tähtajaks tuleb tasuda vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ning hiljemalt 1. oktoobriks ülejäänud osa maksusummast. Kui tasute maamaksu enne tasumise tähtpäeva, siis see summa on kuni tasumise tähtpäevani Teie e-MTA ettemaksukontol ning arvestatakse sealt tähtpäeva saabumisel automaatselt maksukohustuse katteks.

Võimaliku makseraskuse korral soovitame taotleda ajatamist ja tasuda maksukohustus osade kaupa. Ajatamise taotluse saate esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA avaneb uues vahekaardis. Alates maksu tasumise tähtpäevast kuni maksuvõla täieliku tasumiseni arvestame intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas. Maksuvõla ajatamisel on võimalik taotleda intressimäära vähendamist kuni 50% alates ajatamise otsuse kinnitamisest. Rohkem teavet maksuvõla ajatamise kohta leiate MTA kodulehelt.

Kas MTA saadab maksuteate e-postile või ainult e-MTAsse?
Üldjuhul saadame teavituse maksuteate moodustamisest e-postile või tekstisõnumina mobiiltelefoni numbrile. Juhul, kui meil maksumaksja e-posti aadressi ega mobiiltelefoni numbrit ei ole, saadame maksuteate tavapostiga.

Miks ma ei ole veel maksuteadet saanud?
Kõigepealt palume e-teenuste keskkonnast e-MTA kontrollida, kas maksuteade on Teile väljastatud. Kui maksusumma on alla 5 euro, siis on seal kirjas, et maksuteateid ei ole. Kui Te ei ole maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, andke sellest 30 päeva jooksul meile teada. Eraklientidel palume teavitada eraklient@emta.ee või telefonil 880 0811, äriklientidel ariklient@emta.ee või telefonil 880 0812.

Koolitus „Kasutusluba ja selle taotlemine“ toimub 06.04.2026

24.03.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 06.04.2026 koolitus „Kasutusluba ja selle taotlemine“. Koolitust viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus on suunatud:

riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele;
kinnisvara arendajatele ja maakleritele;
ehitusettevõtete spetsialistidele;
arhitektidele;
kõigile huvilistele, kes puutuvad kokku ehitus- ja planeerimisseadustiku küsimustega.

Koolituse eesmärk on anda osalejatele selge arusaam kasutusloa olemusest, taotlemiseks vajalikest dokumentidest ning menetluse käigust. Koolitusel käsitletakse ka praktikas esile kerkivaid probleeme ning Riigikohtu lahendeid.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 06.04.2026 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: 2025. a tehingus olevate korterite pindala keskmine oli 56,0 ruutmeetrit

24.03.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel sõlmiti 2025. a Eestis kokku 21 562 korteritehingut. Korteritehingute kogupindala oli 1,21 miljonit ruutmeetrit. See teeb tehingus olnud korteri keskmiseks pindalaks 56,0 ruutmeetrit. Aastatagusega võrreldes suurenes keskmise tehingus olnud korteri pindala 0,5%.

Tehingus oleva korteri pindala on aastate lõikes üsna paigas – olulisi muutuseid on vähe. Kui, siis aastate lõikes on suuremaid muutuseid piirkondades, kus on väga vähe tehinguid ja kus seetõttu iga üksik äärmuslik tehing pääseb keskmist enam mõjutama.

Kõige suurem on tehingus olevate korterite pindala keskmine Tartu maakonnas, Tartumaale järgneb Harju maakond. Tartumaa tehingus oleva korteri keskmine on 59,5 m² ja Harjus 58,3 m². Neile järgneb Hiiu maakond keskmisega 57,6 m².

Kõige väiksem on tehingutes olevate korterite keskmine pindala Ida-Virumaal, kus see on 45,8 m². Ida-Virule järgneb Võrumaa 48,2 ruutmeetriga.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Balti investorid märkisid Invego Group võlakirjad ligi 5 korda üle

23.03.2026 Adaur.ee

Balti investorite huvi kinnisvaraarendaja Invego Group kontserniüleste võlakirjade avaliku pakkumise vastu kujunes väga aktiivseks: 4 miljoni euro suuruse baasmahuga pakkumine märgiti ligi viiekordselt üle. Tugeva nõudluse tõttu otsustas Invego Group suurendada emissiooni mahtu 8 miljoni euroni.

Invego Group OÜ võlakirjade avalikus pakkumises osales kõigist Balti riikidest kokku 1934 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 19,85 miljoni euro ulatuses, mis tähendab baasmahu 5-kordset ülemärkimist. Sellega on Invego Group kinnisvarasektori emitentide seas kõrgeima ülemärkimisega võlakirjaemissioon Nasdaq Tallinna turgudel. Keskmiseks märkimissummaks kujunes 10 260 eurot ühe investori kohta. Eesti investorid märkisid võlakirju 12 miljoni euro väärtuses (ehk 61% kogusummast), Läti investorid 5,4 miljoni euro väärtuses (27%) ja Leedu investorid 2,4 miljoni euro väärtuses (12%).

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul kinnitab pakkumise tulemus, et Balti riikide investorid hindavad Invegot kõrgelt. „Ennekõike näitab nii suur huvi, et meie koduturgude Eesti ja Läti investorid tunnevad ja usaldavad Invegot ning meie arenguplaane. Lisaks teeb rõõmu, et sel korral oli Invego Group võlakirjade vastu märkimisväärne huvi ka Leedu investoritel,“ kommenteeris Vähi ning kinnitas, et kaasatava kapitali toel jätkub Invego kasv kõigil tegevusturgudel plaanitud mahus.

LHV võlakirjade valdkonna juhi Silver Kalmuse sõnul näitab Invego pakkumise edu Balti investorite jätkuvalt suurt huvi kvaliteetsete investeerimisvõimaluste vastu. „Invego Group võlakirjaemissiooni märkimistulemused on muljetavaldavad ja kinnitavad, et investorid väärtustavad ettevõtte visiooni, kvaliteeti ja tugevat positsiooni siinsel kinnisvaraturul. Laiapõhjaline osalus kõigis kolmest Balti riigis näitab ühtlasi ka kohalike investorite usaldust piirkonna kinnisvarasektori ja majanduskeskkonna suhtes,“ lausus Kalmus.

Invego otsustas suure nõudluse tõttu suurendada pakkumise mahtu 8000 võlakirjani ehk 8 miljoni euroni. Võlakirjade jaotamisel otsustati eelistada Invego kliente, töötajaid ja seniseid investoreid, kes saavad kõik oma märgitud võlakirjad kätte 100% ulatuses. Samuti otsustati eelistada eelmine aasta Invego usaldanud, Invego Latvia OÜ poolt emiteeritud võlakirjade investoreid, kes saavad kätte oma märgitud võlakirjad 50% ulatuses ja üle 100 võlakirja märkinud investoreid, kes saavad kätte 40% oma märgitud võlakirjadest. Ülejäänud investoritele jaotati vähemalt 20% märgitud kogusest, tagades, et iga investor saab vähemalt ühe võlakirja.

Võlakirjade arveldus on kavandatud 26. märtsil 2026 ning esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna poolt opereeritaval alternatiivturul First North on planeeritud 30. märtsiks 2026 või sellele lähedasele kuupäevale.

Pakkumise taustainfo

Invego Group OÜ võlakirjade avalik pakkumine toimus 5.-20. märtsini 2026. Pakkumise käigus emiteerib Invego Group OÜ 8000 võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot. Võlakirjade tähtaeg on 4 aastat, intressimäär 9,5% aastas ja intressi makstakse välja kord kvartalis.

Märkimistulemuste kokkuvõte:

Kokku märgiti: 19 854 võlakirja (19,85 miljonit eurot)
Emissiooni baasmaht: 4000 võlakirja (4 miljonit eurot)
Ülemärkimine võrreldes baasmahuga: 5 korda
Lõplik emissiooni maht: 8000 võlakirja (8 miljonit eurot)
Investorite arv: 1934 unikaalset märkijat
Keskmine märkimissumma: 10 260 eurot investori kohta

Invego kohta

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku kinnisvara, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Tallinn: Tallinn rajab Kesklinna Marta kraavi äärde kõnni- ja rattateed

20.03.2026 Tallinn.ee

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel algavad aprillis Marta kraavi ääres ehitustööd valgustatud kõnni- ja rattateede rajamiseks, kraavi ümbruse korrastamiseks ning piirkonna ligipääsetavuse parandamiseks.

Marta kraav asub Kesklinnas raudtee ja Magdaleena tänava kortermajade vahelisel alal ning kavandatav tee hakkab ühendama Tondi ja Marta tänavat.

„Marta kraavi korrastamine aitab lahendada piirkonnas sademevee ärajuhtimise probleeme ning samal ajal loome kohalikele elanikele parema ja turvalisema liikumisruumi. Valgustatud kõnni- ja rattateed muudavad liikumise mugavaks ja turvaliseks kõigile linlastele ning aitavad siduda omavahel olulisi tänavaid,“ lausus Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

Projekti käigus korrastab ehitaja ATEMO OÜ Marta kraavi betoonseinad ning kujundab kaldad looduslähedasemaks maakivisillutisega. Kraavi põhjapoolsesse otsa rajatakse hooldusrajatis, mis takistab prahi sattumist sademeveetorustikku. Samuti rekonstrueeritakse olemasolev sademeveetorustik Magdaleena tänav 16 ning Tondi tänav 24a ja 26 kinnistute vahelisel alal.

Tondi tänava raudteeülesõidust kuni Marta tänavani rajatakse ligi 270-meetrine valgustatud kõnni- ja rattatee. Projekt näeb ette 2 meetri laiuse sillutiskiviga kõnnitee ja 2,5 meetri laiuse asfaltkattega rattatee. Marta tänavale kavandatakse tõstetud ja valgustatud teekünnis, mis parandab liiklusohutust.

Kraavi ja teede vahele rajatakse ka kaks väikest puhkeala, kuhu ehitaja paigaldab pingid, prügikastid ja rattahoidjad. Maastikuarhitektuurses lahenduses kasutab maastikuarhitekt Peep Moorast suuremaid maakive ja palke, mis toimivad ühtaegu piirdena, rahustavad rattaliiklust ning pakuvad istumis- ja mänguvõimalusi.

„Oleme planeerinud teha suuremahulised ja veidi mürarikkamad tööd kompaktselt võimalikult lühikese perioodi jooksul aprillis-mais, et vähendada kohalikele elanikele põhjustatud häiringuid ja liikuda projektiga edasi võimalikult ruttu ja ladusalt,“ lausus Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti ehitusosakonna projektijuht Ats-Vidrik Tamm.

Projekti koostamisel on arvesse võetud piirkonnas tehtud dendroloogilist uuringut, mille käigus hinnati olemasolevate puude seisundit ja väärtust.

Projekti tellis Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet, projekteeris BIMAP OÜ, ehitab ja haljastab ATEMO OÜ. Lepingu kogumaksumuseks on 456 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Volta SKAI OÜ teise kõrghoone eelmüügi algus

20.03.2026 Adaur.ee

Volta SKAI OÜ (registrikood 16359341, aadress Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Eesti; Volta SKAI) alustab 23. märtsil 2026 Volta SKAI kõrghoonete teise torni, aadressil Krulli 10, Tallinn, korterite ja äripindade eelmüügiga.

„Volta SKAI esimese torni ehitus ja müük kulgeb plaanipäraselt. Nõudlus Volta SKAI korterite ja võlakirjade vastu on näidanud nii koduostjate kui investorite usaldust ning tugevat turunõudlust. Teise kõrghoone eelmüügiga alustamine ei mõjuta Volta SKAI esimese torni ehitusgraafikut, projekti edenemist, kulusid ega prognoose. Prognoosime teisele tornile sarnast müügitempot nagu see on olnud esimese torni puhul,“ sõnas Volta SKAI juhatuse liige Roul Tutt.

Volta SKAI arendus hõlmab kahte 12-korruselist torni, mis kujunevad Põhja-Tallinna uueks maamärgiks, pakkudes panoraamvaateid Tallinna lahele ja vanalinnale.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

20.03.2026 Adaur.ee

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Lähis-Idas toimuv sõjategevus on muutnud väljavaate märkimisväärselt ebakindlamaks ning toonud kaasa inflatsiooniga seotud tõusuriski ja majanduskasvu ohustava langusriski. Energiahindade tõusu kaudu avaldab see inflatsioonile lähiajal olulist mõju. Keskpikas perspektiivis avalduvad tagajärjed sõltuvad nii sõjalise konflikti intensiivsusest ja kestusest kui ka sellest, milline on energiahindade toime tarbijahindadele ja majandusele.

EKP nõukogu on selle ebakindlusega toimetulekuks hästi valmis. Inflatsioon on püsinud 2% sihttaseme juures, pikemaajalised inflatsiooniootused on stabiilsed ning majandus on osutunud viimaste kvartalite jooksul vastupidavaks. Eeloleval perioodil laekuvad andmed aitavad meil hinnata sõjategevuse mõju inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele. EKP nõukogu jälgib olukorda tähelepanelikult ning andmepõhine lähenemisviis võimaldab seada rahapoliitikas asjakohase kursi.

EKP ekspertide värske ettevaade hõlmab erandlikult andmeid kuni 11. märtsi seisuga, mis on tavapärasest hilisem kuupäev. Põhiprognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2026. aastal 2,6%, 2027. aastal 2,0% ja 2028. aastal 2,1%. Inflatsiooniprognoosi on eriti 2026. aastaks detsembri ettevaates eeldatuga võrreldes ülespoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on energiahindade tõus Lähis-Idas vallandunud sõja tõttu. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes on inflatsioon 2026. aastal tõenäoliselt keskmiselt 2,3%, 2027. aastal 2,2% ja 2028. aastal 2,1%. See ületab ka detsembri ettevaates prognoositud taset ning on peamiselt tingitud kõrgematest energiahindadest, mida asjakohase inflatsiooninäitaja arvutamisel kasutatakse. Majanduskasv peaks ekspertide prognoosi kohaselt olema 2026. aastal keskmiselt 0,9%, 2027. aastal 1,3% ja 2028. aastal 1,4%. Eeskätt 2026. aasta näitajat on allapoole korrigeeritud, kajastades sõjategevuse üleilmset mõju toormeturgudele, reaalsetele sissetulekutele ja kindlustundele. Samal ajal peaksid kasvu edaspidigi toetama madal töötus, erasektori tugevad bilansid ning avaliku sektori kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda.

Kooskõlas EKP nõukogu rahapoliitika strateegia raames seatud eesmärgiga võtta otsuste tegemisel arvesse riske ja ebakindlust, hindasid eksperdid Lähis-Idas vallandunud sõja võimalikku mõju majanduskasvule ja inflatsioonile ka mõningate alternatiivsete illustreerivate stsenaariumite kohaselt. Need stsenaariumid avaldatakse koos ekspertide ettevaatega EKP veebilehel. Stsenaariumianalüüsi kohaselt võivad nafta- ja gaasitarnete pikemaajalised häired kaasa tuua põhiprognoosiga võrreldes kõrgema inflatsiooninäitaja ja madalama majanduskasvu näitaja. Keskpikas vaates sõltub mõju inflatsioonile kõige enam sellest, kui ulatuslikud on tugevama ja püsivama energiašoki kaudsed ja teisesed tagajärjed.

Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja EKP nõukogu teeb neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
APP ja PEPPi portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik algatas planeeringu vesinikukoridori rajamiseks

20.03.2026 Adaur.ee

Valitsus algatas täna Põhjamaade-Balti vesinikukoridori Eesti maismaa osa riigi eriplaneeringu, et selgitada välja torustiku rajamise võimalused ja tingimused Eestis.

Vesinikukoridor on kuue riigi ühine projekt ning planeerimis- ja arendustegevused toimuvad riikides paralleelselt.

“Peame vaatama tulevikku avatud silmadega. Vesinik on kujunemas tulevikuenergiaks ja Eestit läbiv koridor on võimalus olla osa Euroopa süsteemist, tugevdades nii piirkondlikku energiajulgeolekut ja varustuskindlust,” märkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. “Eestile on oluline olla oma sõprade ja liitlastega võimalikult palju ühendatud – olgu siis energia, raudtee, laeva- või lennuliini kaudu.”

“Eelkõige loob ühendus Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vesinikuturuga meie energiasektorile ja tööstusele investeerimisvõimalusi. Kohalikel ettevõtetel on võimalik torustiku külge rajada haruühendusi. Nii mõneski meie piirkonnas on potentsiaal vesinikutööstuse arendamiseks olemas,” rääkis minister.

Ka Elering AS-i juhatuse esimees Kalle Kilk tõi välja, et Eesti geograafiline asukoht annab võimaluse olla ühenduslüli Soome ja Saksamaa vahel. “See tähendab transiiditulu ja samal ajal tugevamat rolli Euroopa energiataristus,” ütles ta ning lisas, et planeerimise siht ei ole taristu ehitamine iga hinna eest, vaid teadlike ja kaalutletud otsuste tegemine.

Riigi eriplaneeringu eesmärk on hinnata, kas ja millistel tingimustel on Eesti territooriumile vesinikutaristu otstarbekas rajada. Ühendus kavandatakse ühe või kahe maa-aluse toruna, mille pikkus maismaal oleks 250 kuni 300 km: Läti piirist Põhja-Eesti rannikuni. Planeeringuala on 6522,76 km2 ja see hõlmab kokku 24 omavalitsust Harju, Rapla, Lääne, Järva, Pärnu, Viljandi ja Valga maakondades. Kõiki puudutatud maaomanikke kaasatakse esialgsete trassivariantide kujunemisel personaalselt. Lõplik trassi kulgemine selgub planeerimise käigus.

Vesinikutoru sarnaneb maa-aluste gaasitorustikega. Pärast ehitust ei jää maastikule nähtavat infrastruktuuri ning keskkonnamõju on minimaalne. Torustik planeeritakse võimalikult suures ulatuses juba olemasoleva elektri- ja gaasitaristu koridori, mis on kooskõlas valmiva üleriigilise planeeringu ruumisäästlikkuse põhimõtetega.

Planeeringu koostamine kestab kuni kolm aastat. Analüüsitakse võimalikke trassivariante, tehnilisi lahendusi ning hinnatakse projekti sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju.

Taotluse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks esitas Elering AS, planeeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Protsess on avalik, kõik huvilised on oodatud osalema ja kaasa rääkima. Info: riigiplaneering.ee/vesinikutaristu avaneb uues vahekaardis

Põhjamaade – Balti vesinikukoridor (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor) on Euroopa Liidu prioriteetsete energiaprojektide nimekirjas, projektile on antud 50% kaasrahastust. Ühenduse rajamine 2040. aastaks võimaldaks transportida kuni 90 TWh vesinikku aastas.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

KV.EE kinnisvara-podcast: AI-revolutsiooni võitjad ja kaotajad

20.03.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 134. osa külaline on 1Partner Kinnisvara maakler ja tehisintellekti entusiast Toomas Laigu. Saates räägime tehisintellekti ehk AI rakendamisest kinnisvaramaakleri igapäevatöös, uurides selle võimalusi ja mõju valdkonnale. Vestlust suunab ning küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Toomas Laigu selgitab, millised on peamised keelemudelid ja töövahendid, mida maaklerid saavad täna oma töö tõhustamiseks kasutada. Arutleme selle üle, kuidas AI-põhised lahendused aitavad koostada müügitekste, kuulutusi ja hallata klientidele suunatud kirjavahetust. Puudutame ka visuaalse sisu loomet, sealhulgas virtuaalset sisustamist ja turundusmaterjalide automatiseerimist.

Võtame põhjalikumalt vaatluse alla AI agendid ja nende rolli müügiprotsesside automatiseerimisel. Toomas Laigu jagab oma kogemusi, kuidas siduda tehisintellekti erinevate süsteemidega, et vähendada rutiinset halduskoormust ja pühenduda rohkem vahetule kliendisuhtlusele. Analüüsime, kuidas säilitada tehnoloogia keskel maakleri töös nii olulist autentsust ja inimlikku kontakti.

Saate lõpuosas käsitleme tehisintellektiga kaasnevaid riske, andmekaitset ja usaldusväärsust. Prognoosime, milliseid muutusi toob AI kaasa lähiaastatel ja kuidas peaksid turuosalised kiirete arengutega kaasas käima. Nagu tavaks, jagab saatekülaline kuulajatele oma praktilisi soovitusi ja mõtteid edasiliikumiseks.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Saates mainitud rakendused:

Saab tühjad ruumid täita mööbliga ja teha võimalik emotsioon teoks: https://www.virtualstagingai.app/
Hea rakendus, mis aitab brändivisuaale luua ning piltidega töötada: https://www.krea.ai/
Agendiga suhtlemisel hääle kirjalikuks tekstiks viimine: https://elevenlabs.io/
Parim keelemudel üldse ning väga hea on see kirjalike tekstide koostamises just eriti: https://claude.ai/
Transkribeerib veebikoosolekuid ja tema transcripti oskab lugeda ka agent: https://fireflies.ai/
AI-assistent: https://openclaw.ai/
Agentide loomise kogukond: https://kasulik.ai/toomas

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis 2025. aastal 5,2%

20.03.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks eelmisel aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 5,2%. Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal suurem kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul on eluaseme hinnaindeks pärast 2021. ja 2022. aasta väga kiiret tõusu ka viimasel kolmel aastal jätkanud tõusmist, aga veidi tagasihoidlikumas tempos, jäädes vahemikku 5,2%–6,1%. „Möödunud aastal tõusid majade hinnad nelja kvartali keskmisena 5,9% ja korterite hinnad 5%. Tallinna korterid kallinesid aastaga 5%, Tallinnaga külgnevate piirkondade korterid koos Tartu ja Pärnuga 4,1% ning ülejäänud Eestis 6,9%,“ täiendas Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal võrreldes aasta varasemaga suurem nii olemasolevate kui ka uute eluasemete puhul. „Eelmise aasta teises pooles osteti rohkem olemasolevat kinnisvara, seda nii võrdluses esimese poolaasta kui ka 2024. aasta teise poolaastaga. Võib öelda, et turg ei ole väga aktiivne, aga kinnisvara hinnad sellest hoolimata püsivad,“ kommenteeris Umbleja.

2025. aasta neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 5,5%. Korterite hinnad tõusid 7,2% ja majade hinnad 2,3%.

„Võrreldes eelneva kvartaliga langes indeks neljandas kvartalis teist kvartalit järjest, seekord 0,3%. Korterite hinnad on püsinud peaaegu muutumatuna juba kaks kvartalit, tõustes neljandas kvartalis 0,2%. Majade hinnad langesid aga teist kvartalit järjest, viimases kvartalis 1,4%,“ ütles Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli 2025. aasta neljandas kvartalis väiksem nii kolmandast kvartalist kui ka 2024. aasta neljandast kvartalist. „Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas neljandas kvartalis olemasolevate korterite ja majade tehingute rahaline maht, uutel eluasemetel aga vähenes. Eelmise kvartaliga võrreldes oli aga vastupidi. Seega eelistati endiselt osta olemasolevaid kortereid ja maju, aga huvi on tõusnud ka uute korterite ja majade vastu, “ tõi Umbleja välja.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 3,6%.

Võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga tõusis indeks 2025. aasta neljandas kvartalis 3,8%, võrreldes kolmanda kvartaliga aga langes 1,2%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Andmed on avaldatud 20.03.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Pärnu: Pärnu linnavalitsus algatas multifunktsionaalse halli detailplaneeringu

20.03.2026 parnu.ee

Eelmisel aastal alustas Eesti olümpiakomitee (EOK) multifunktsionaalse halli arenduse ettevalmistusfaasi, mille eesmärk on selgitada välja Eestile sobiv ja majanduslikult põhjendatud lahendus rahvusvaheliste spordi- ja suursündmuste korraldamiseks.

16. märtsil 2026 algatas Pärnu linnavalitsus Pärnu linna multifunktsionaalse halli detailplaneeringu koostamise. Planeeringuala asub Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama lähipiirkonnas ning külgneb Pärnu jõega. Ala suurus on kokku 76 957 m².

Planeeringu koostamise vajadus tuleneb soovist kavandada alale Pärnu linna multifunktsionaalse (multi-) halli hoonestus ning selle toimimiseks vajalik taristu. Detailplaneeringu eesmärgiks on piirkonnale tervikliku planeeringulahenduse koostamine.