Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Statistikaamet: Septembris peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui mullu

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus 2025. aasta septembris majutusettevõtetes 288 000 turisti, keda oli 4% rohkem kui aasta varem samal kuul. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 5% rohkem kui mullu, Soome turistide arv vähenes viiendat kuud järjest.

Septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 157 000 välis- ja 131 000 siseturisti. Välisturiste peatus septembris Eesti majutusettevõtetes veidi rohkem kui siseturiste ehk 55% kõigist majutuskohtades majutatud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse septembriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 3% võrra rohkem. Samas pandeemiaeelsele tasemele jäi välisturistide arv endiselt alla,“ selgitas Laurmaa.

„Üle kolme kuu suurenes ka siseturistide arv. Mulluse septembriga võrreldes oli siseturiste 5% võrra rohkem ja nii ületas nende arv pandeemiaeelse 2019. aasta septembri taset ligi neljandiku võrra,“ lisas Laurmaa.

Soomest saabus septembris Eestisse 43 000 turisti ning nad moodustasid 27% kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. „Ehkki Soome turiste oli kõige rohkem, vähenes nende arv aasta võrdluses viiendat kuud järjest, septembris 5% võrra,“ kommenteeris Laurmaa. Lätist saabus ligi 19 000 (12%) ja Saksamaalt ligi 15 000 (9%) turisti. Lätist ja Saksamaalt saabunud turiste oli aasta võrdluses vastavalt 7% ja 9% rohkem.

Välis- ja siseturiste leiab jätkuvalt enim Harjumaalt

Majutatud välisturistidest 75% olid septembris Eestis puhkusereisil ning 19% tööreisil. Välisturistidest 74% valis ööbimiseks Harju maakonna, järgnesid Pärnu maakond (10%), Tartu maakond (7%) ja Saare maakond (3%). Ida-Viru maakonnas peatus 2% välisturistidest. Nii Lääne, Lääne-Viru kui ka Valga maakonnas ööbis 1% välisturistidest.

Majutuskohtades peatunud 131 000 siseturistist olid 70% puhkuse- ja 22% tööreisil. Kõige rohkem ööbiti Harjumaal (34%), järgnesid Pärnumaa (12%), Ida-Viru- ja Tartumaa (kummaski 10%) ning Saaremaa (9%). Valgamaal peatus 6%, Läänemaal 5% ja Lääne-Virumaal 4% siseturistidest.

Majutushinnad aastaga ei tõusnud

Septembris sai peatuda 1061 majutuskohas ning täidetud oli 45% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 50 eurot inimese kohta, mis on sama hind nagu 2024. aasta septembris. Harju maakonnas maksis üks ööpäev inimese kohta 56 eurot, Tartu maakonnas 46 eurot, Ida-Viru, Saare ja Võru maakonnas maakonnas 45 ja Pärnu maakonnas 42 eurot.

251111 Septembris peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui mullu

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 11.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pärnu: Pärnu linnavalitsus algatas Grossi toidupoe detailplaneeringu koostamise

Pärnu linnavalitsus otsustas algatada Papsaare külas asuva Nurmeotsa tee 2 kinnistu detailplaneeringu koostamise, et OG Elektra saaks Haapsalu maantee äärde toidukaupluse ehitada.

Grossi toidupood on kavas ehitada Pärnu Maksimarketi ja Vana-Pärnu Selveri vahele. Selver jääb veel Pärnu linna kui asustusüksuse piiridesse, tulevane Grossi pood ja Maksimarket Papsaare küla territooriumile.

Detailplaneeringuga jagatakse Nurmeotsa tee 2 kinnistu kolmeks katastriüksuseks. Nurmeotsa tee äärde jääb olemasolev üksikelamu, poe ja elamu vaheline katastriüksus muudetakse puhveralaks elamu ja kaupluse vahel.

Toidukaupluse jaoks moodustatava katastriüksuse suuruseks on 6479 ruutmeetrit, planeeritava toidukaupluse eeldatavaks ehitisealuseks pinnaks kuni 1800 ruutmeetrit. Hoonestusalade määramisel tuleb arvestada Vana-Pärnu Selveri ehitusjoonega, kaupluse peasissepääs on Haapsalu maantee poolt.

Detailplaneeringu algatamise juures asuva lahendusskeemi kohaselt ehitatakse kauplus Selveri poole ja parkimiskohad Maksimarketi ette ning poe ja Haapsalu maantee vahele. Kavandatavad parkimisalad tuleb liigendada haljastusega, et vähendada kuumasaarte efekti kõvakattega aladel.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KV.EE: Korteriostjad hakkavad tagasi liikuma uute korterite ostmise suunas

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna korterite müügipakkumiste arv väheneb ja keskmine pakkumishind kerkib. Osalt on tegemist hooajaliste ja n-ö tehniliste arengutega. Teisalt paistab, et elamispindade turu pendel on ühes äärmuses ära käinud ja hakkab tasakaalupunkti suunas tagasi liikuma, kommenteeris elamispindade turu arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

10.2025 käis kinnisvaraportaalist KV.EE läbi 5852 Tallinna korteri müügipakkumist, aktiivsete pakkumiste keskmine arv oli 4611. Mõlemad näitajad vähenesid aastatagusega võrreldes 5-6%.

„Näeme pakkumiste arvus selget vähenemise trendi. Müügipakkumisi jääb kinnisvaraportaalis KV.EE vähemaks osalt hooajaliste tegurite tõttu. Teisalt on tehinguturg aktiivne ja ostjate-müüjate tehingutes kokkuleppele jõudmine vähendab laovaru,“ selgitas Tarvo Teslon.

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli oktoobris 3806 €/m² ehk eelmisest aastast 7,4% rohkem.

„Korterite hinnatõus sisaldab mitmeid paradokse. Osalt ostetakse pakkumisest odavamad korterid ära ja alles jäävad kallimad. Lisaks tuuakse jätkuvalt aktiivselt pakkumisse uusi ja eriti kesklinna kallimapoolseid uusi kortereid. Nii ei näita pakkumiste keskmise hinna tõus portaalis KV.EE samaväärse kinnisvara kallinemist. Teisalt on korterite tehinguhinnad aeglases tõusutrendis, seega on pakkumishindade mõningane ülespoole liikumine täiesti asjakohane ootus,“ analüüsis Tarvo Teslon.

2025. aasta elamispindade turgu iseloomustab tõsiasi, et uute korterite kõrge pakkumishind on koduostjad peletanud järelturukorterite või linnapiiritaguste korterite ostuturule.

„Uute korterite poolelt järelturukorterite suunda kaldu läinud elamispindade turu pendel on käinud ära äärmuses ja hakkab vaikselt tasakaalupunkti suunda tagasi kalduma. Uute ja järelturukorterite hinnavahe on vähenemas. Nii võiks korteriostjad liikuda sammhaaval tagasi uhiuute korterite ostmise suunas,“ ennustas Tarvo Teslon. „Järelturukorterid jäävad uutega endiselt hinna poolest konkureerima. Seetõttu uute korterite märgatavaks hinnatõusuks lähiajal ruumi ei ole. Küll on jätkuva teotahtelise nõudluse tõttu põhjust oodata järelturu korterihindade aeglase kerkimise püsimist,“ lisas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

2025-11-10 Tallinna korterite müügipakkumiste arv ja keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Luminor hakkas pakkuma õpetajatele turu parima marginaaliga kodulaenu

Luminor BankLuminor tuli välja õpetajatele ja teistele haridustöötajatele suunatud eripakkumisega, millega pakutakse sihtgrupile turu parimaid kodulaenu tingimusi – fikseeritud intressi 1,39%, millele lisandub euribor ning puudub lepingutasu. Pakkumine kehtib nii täis- kui osakoormusega töötavatele haridustöötajatele, samuti tähtajalise lepinguga töötajale.

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul on pakkumise eesmärk tunnustada õpetajaid ja kõiki teisi haridustöötajaid, kelle töö on ühiskonna toimimise seisukohalt hindamatu, kuid kelle võimalused kodu ostmiseks on sageli piiratumad.

„Tahame luua kõigile kooli- ja lasteaiaõpetajatele, abiõpetajatele, tugispetsialistidele ning õppejõududele võimaluse oma kodu soetamiseks võimalikult soodsatel tingimustel. Kui tavapäraselt algavad teiste pankade puhul selliste pakkumiste marginaalid sõnaga „alates“, siis meie fikseerisime laenumarginaali ülempiiri – see ei ole kõrgem kui 1,39%. Koos kaastaotlejaga võib intressimäär kujuneda ka madalamaks ning piisab, kui haridustöötaja on vaid üks laenutaotlejatest,“ selgitas Kikas.

„Madalam marginaal tähendab väiksemat igakuist makset ja kogu perioodi peale märgatavat säästu – see võibki olla just see vahe, mis võimaldab õpetajal lõpuks oma kodu soetada. Tahame anda võimaluse neile, kes kasvatavad ja harivad tulevasi põlvkondi ning soovivad rajada elu sinna, kuhu süda kuulub,“ lisa ta.

Luminori eripakkumine hõlmab kõiki Eesti üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuste õpetajaid, abiõpetajaid ja tugispetsialiste (psühholoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid). Samuti õppejuhte, ainevaldkonna juhte ja direktoreid. Soodustingimused kehtivad ka ülikoolide akadeemilistele töötajatele – professoritele, dotsentidele, lektoritele ja teadlastele. „Meie jaoks on sama tähtsad ka era- ja huvikoolide õpetajad ning pakkumine kehtib ka neile,“ ütles Kikas.

„Oluline on siinjuures, et eripakkumine kehtib sõltumata sellest, kas töötatakse nimetatud ametikohal täis- või osakoormusega, samuti ei erista me tähtajatuid ega tähtajalisi töölepinguid,“ märkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Lisaks uue kodu soetamisele on eritingimused saadaval ka olemasoleva laenu refinantseerimiseks. „Kuna madalam intressimäär võib tähendada märgatavat kokkuhoidu kogu laenuperioodi jooksul, siis soovitame kindlasti oma praegused laenutingimused üle vaadata ning küsida pakkumist ka siis, kui see on võetud näiteks mõnest teisest pangast,“ lisas Kikas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, oktoober 2025

Domus KinnisvaraHarju maakond

Tallinna kinnisvaraturg liikus oktoobris mõõdukasse langustrendi, kuid püsis üldiselt endiselt aktiivne. Korterite keskmine hind langes kuuga 1%, jõudes 3 064 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta lõikes 2% kõrgemaks. Tehinguaktiivsus oli endiselt tugev — 768 korteritehingut, mis jäi pisut septembri tasemele alla, kuid viitab siiski sügishooajale omaselt elavnenud ostu-müügitegevusele.

Eramute segmendis toimus 31 tehingut, mis tähendab järsku tõusu nii septembriga (13 tehingut) kui ka eelmise aasta oktoobriga (28 tehingut) võrreldes. Hoonestamata elamumaa tehinguid oli 4, jäädes septembri ja varasemate kuude tasemest madalamaks. Kokkuvõttes näitab Tallinna turg hinnataseme kerget kohanemist, kuid sügise jooksul on aktiivsus kasvanud.

251111 Kinnisvaraturu ülevaade, oktoober 2025 1Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg liikus oktoobris selges hinnakorrektsiooni faasis. Korterite keskmine hind langes kuu jooksul 3% ja jäi 4% madalamaks kui eelmisel aastal, jõudes 2 436 euroni ruutmeetri kohta. Kuigi hinnatase nõrgenes, püsis tehinguaktiivsus 148 tehinguga suhteliselt tugev, mis viitab sellele, et ostjad on hinnamuutuste tingimustes siiski turul aktiivsed.

Eramute segmendis toimus 13 tehingut, veidi vähem kui septembris, kuid märgatavalt rohkem kui eelmisel aasta oktoobris. Hoonestamata elamumaa osas oli kaks tehingut, mis jääb nii eelmise kuu kui ka eelmise aasta tasemest madalamaks. Kokkuvõttes näitab Tartu oktoobrikuu statistika pigem hinnasurve jätkumist, kuid tehingute mahtude püsimine stabiilsena viitab nõudluse olemasolule, ehkki ostjad võivad olla hinnamuutuste suhtes ettevaatlikumad.

251111 Kinnisvaraturu ülevaade, oktoober 2025 2Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg näitas oktoobris 2025 selget taastumist korterisegmendis. Toimus 89 korteritehingut ning keskmine hind tõusis kuuga 5%, jõudes 2 142 euroni ruutmeetri kohta. Aasta lõikes oli tõus tagasihoidlikum (+2%), kuid suund on võrreldes septembriga positiivne. Nii tehingute arv kui hinnatase viitavad sellele, et pärast septembri langusfaasi on korteriturg taas aktiivsemaks muutunud.

Elamuturul registreeriti 8 tehingut, mis on madalam kui septembris ning ka oluliselt väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Hoonestamata elamumaa turg seevastu oli märgatavalt elavnenud – 18 tehingut, mis on tunduvalt rohkem kui septembris ja 2024. aasta oktoobris. Kokkuvõttes näitab Pärnu oktoobrikuu statistika segmenteeritud turudünaamikat: korterite hinnad ja aktiivsus on tõusuteel, samas kui eramute segment on ajutiselt vaoshoitud ning elamumaade nõudlus tugev.

251111 Kinnisvaraturu ülevaade, oktoober 2025 3Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg üllatas oktoobris tugeva hinnatõusuga. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 12% ja oli lausa 35% kõrgem kui aasta tagasi, jõudes 1 487 euroni ruutmeetri kohta. Tehinguaktiivsus oli 22 tehinguga mõõdukas, kuid võrreldes septembriga näitab suund pigem elavnemist. Arvestades Viljandi turu väikest mahtu, võivad üksikud kallimas hinnaklassis tehingud keskmist oluliselt mõjutada, mistõttu hinnahüpe ei pruugi viidata pikaajalisele trendile.

Eramute osas toimus 4 tehingut, mis on vähem kui septembris, kuid rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Hoonestamata elamumaa segment oli seekord täiesti vaikne — tehinguid ei registreeritud. Kokkuvõttes peegeldab Viljandi oktoober väikese turu tundlikkust: hinnad võivad kiiresti kõikuda, kuid tehingute arv ja üldine aktiivsus viitavad tasakaalukale, kuigi heitlikule turusituatsioonile.

251111 Kinnisvaraturu ülevaade, oktoober 2025 4Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Koolitus “Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid” toimub 20.11.2025

20.11.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid“. Koolitusel annavad Tõnu Toompark ja Evi Hindpere osalejatele oskuse koostada oma vajadustele vastav üürileping ja teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks.

Koolitusel saad:

  • praktilised nõuanded üürilepingu koostamiseks ja lõpetamiseks;
  • nõuanded eluruumi üleandmise ja vastuvõtmisakti koostamiseks;
  • juhised probleemse üürilepinguga toimetulekuks;
  • oskused kasutada üürilepingut oma õiguste kaitseks;
  • nõuanded, millal ja miks pöörduda üürikomisjoni või kohtusse;
  • üürilepingu projekti.

Koolitus “Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid” toimub 20.11.2025 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: Harjumaa elanike arv on viie aastaga kasvanud 14 protsenti

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2025. a alguses elas Eestis statistikaameti andmetel 1,37 miljonit inimest. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on Eesti elanike arv suurenenud 3% võrra.

Maakondade lõike son kõige enam kasvanud elanike arv Harju ja Tartu maakondades, kuhu on inimesi juurde tulnud 7% jagu. Tallinna linna son seejuures inimeste arv suurenenud 4% ja maakonnas väljaspool pealinna 14% võrra.

Harju ja Tartu maakondade kõrval on inimeste arv suurenenud veel Pärnu ja Rapla maakondades – mõlemas 2% võrra. Lääne ja Lääne-Viru maakondades on 2025. a alguse elanike arv 2020. aastaga samal tasemel.

Ülejäänud üheksas maakonnas on 2025. a seisuga inimesi vähem kui 2020. a. Kõige nukram seis on Hiiumaal, kus viie aastaga on inimeste arv vähenenud 10% võrra.

Kinnisvaraturu vaatest on inimeste arvu vähenemine traagiline näitaja. Inimeste arvu vähenemisega nõudlus kaob, kuid pakkumine jääb alles. Enamasti on sellistel arengutel oluline mõju vara väärtuse dünaamikale.

Rahvaarv maakondades

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN Real Estate Fund AS-i uute aktsiate suunatud emissioon

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Real Estate Fund AS-i 08.04.2025 toimunud aktsionäride üldkoosolekul andsid aktsionärid üheks aastaks alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest fondi nõukogu pädevusse fondi aktsiakapitali suurendamise otsustamise avaliku ja/või suunatud pakkumiste läbiviimise teel, välistades olemasolevate aktsionäride märkimise eesõiguse.

Nimetatud otsuse alusel viib fond läbi suunatud emissiooni ja kaasab peamiselt Leedust kokku 1,6 miljonit eurot. Aktsia hinnaks kinnitati vastavalt üldkoosoleku otsusest lähtuvalt fondi aktsia 60 päeva keskmise sulgemishind Nasdaq Tallinna Väärtpaberibörsil, s.o 19,11 eurot aktsia kohta.

Kokku emiteeritakse nõukogu otsuse alusel 84 506 uut aktsiat, iga aktsia nimiväärtusega 10 eurot, mille tulemusel saab aktsiakapitali uueks suuruseks 115 248 460 eurot.

Aktsiaemissionist saadavaid vahendeid plaanib fond kasutada edasise investeerimistegevuse finantseerimiseks lähtuvalt fondi investeerimisstrateegiast.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Merko: Ühisettevõtte asutamine Krulli kvartali eluhoonete arendamiseks Tallinnas

Merko10. novembril 2025 asutasid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv OÜ Merko Kodud ning AS Krulli Kvartal 50:50 ühisettevõtte Krulli Kodud OÜ, eesmärgiga koostöös arendada Põhja-Tallinnas asuva Krulli kvartali eluhooneid.

Koostöö algab kolme kortermaja rajamisega Krulli arendusala Volta tänava poolsesse serva. Plaanitavates hoonetes on kokku 23 korterit. Hoonete ehituslubade taotlemine on alanud ning esimeste hoonete valmimine on planeeritud 2027. aastasse.

Krulli kvartali kogupindala on 10 hektarit ja sinna on ette nähtud enam kui 100 000 ruutmeetri suurune maapealne ehitusmaht. Kümne aastaga ehitatakse või rekonstrueeritakse kvartalis ligi 20 hoonet, kuhu rajatakse üle 600 kodu ja 3000 töökoha.

Krulli kvartali esimeste eluhoonete korterite plaanilahendustega saab tutvuda ja oma huvi registreerida kodulehel krullikodud.ee.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) on Eesti tuntuim ja usaldusväärseim elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

AS Krulli Kvartal (krulli.co) omab Põhja-Tallinnas endise metalli- ja masinaehitusettevõtte kinnistuid ja arendab territooriumi tulevikulinnakuks, milles luuakse unikaalne kombinatsioon elamisest, töötamisest ja inimnäolisest linnaruumist.

251110 Ühisettevõtte asutamine Krulli kvartali eluhoonete arendamiseks Tallinnas 1

251110 Ühisettevõtte asutamine Krulli kvartali eluhoonete arendamiseks Tallinnas 2

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: Palgad-hinnad tõususpiraal jätkub tõenäoliselt ka järgmisel aastal

BigbankTäna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeks kasvas aastaga 4,6%, mis on natuke rohkem kui näitas meile esialgne kiirhinnang (4,4%). Kuises võrdluses hinnad ei muutunud.

Aasta lõikes on hinnatõusu vedanud tervishoiuteenuste hinnakasv (10%), transpordi teenuste ning toiduainete hinnatõus. Tähelepanuväärne on teenuste ja kaupade hindade erinev muutus. Kui kaubad on kallinenud ainult 2%, siis teenuste hinnad 8,3%. Teenuste hinnatõusu taga on omakorda palgakasv, sest teenuste sektoris mängib tööjõu hind suuremat rolli kui tööstuses.

Järgmise aasta palgakasvu hakkab meil vedama avalik sektor, sest ka riigieelarve seletuskirjast võib välja lugeda 7% tööjõu kulude kasvu ning kui siia juurde lisada veel õpetajate ja päästjate palgakasvu, siis võib avaliku sektori keskmine palgakasv järgmine aasta küündida 8%-ni. Erasektor peab arvestama palgakasvuga, mis katab ära selle aasta inflatsiooni (5-6%), teisalt konkureeritakse koos avaliku sektoriga ikka ühtedele ja samadele inimestele. Seega palgakasvu surve jätkub ka järgmisel aastal ja eks mingi osa sellest maandub ka hinnatõusu läbi kasvanud nõudluse ning suurenenud tööjõukulude.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fondi 2025. aasta III kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Capital AS-i (endine Northern Horizon Capital AS) juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2025. aasta III kvartali kohta.

Fond annab aru 2025. aasta 9 kuu tegevusest uue juhatuse koosseisu ja fondivalitseja uue omaniku all, mis jõustusid 30. oktoobril 2025. Seoses omanikuvahetusega on fondivalitseja ärinimi nüüd Baltic Horizon Capital AS.

Juhtkond hindab, et võlakirjade täielikuks tagasimaksmiseks ja praeguse portfelli varade väärtuse suurendamise projektide rahastamiseks on vaja ligikaudu 25 miljonit eurot uut omakapitali. Novembri jooksul teavitab juhtkond turule uute osakute pakkumise tingimused, mis on suunatud Fondi olemasolevatele osakuomanikele. Osakuomanike koosoleku heakskiidu korral toimub uute osakute pakkumine jaanuaris.

Kuni võlakirjade täieliku tagasimaksmiseni ja vajalike varade väärtust tõstvate parenduste elluviimiseni ei ole Fondil võimalik osakuomanikele rahalisi väljamakseid teha. Seetõttu on ebatõenäoline, et väljamaksed lähiajal taastuvad.

Renditegevus

Kokku andis Fond 2025. aasta 9 kuu jooksul üle ligikaudu 12 500 m2 uute rendilepingutega kaetud pindu. Lisaks pikendati ligikaudu 7 150 m² ulatuses rendilepinguid. Meie hoonetesse on vastu võetud 48 uut rentnikku, paljudel juhtudel asendades probleemsemaid rentnikke, samas kui 28 olemasolevat rentnikku on otsustanud meiega koostööd jätkata.

2025. aasta septembri lõpu seisuga oli portfelli täitumus üleandmise kuupäeva alusel 85,6%, samas kui rendilepingu sõlmimise kuupäeva alusel arvutatud täitumus oli 87,7%. Siiski, umbes 10% rendilepingutest on järgmise 3 kuu jooksul aegumas, seega lepingute pikendamised ja uuesti välja rentimised on viivitamatud.

Viimase aja renditegevus väljendub kaalutud keskmise järelejäänud rendilepingute tähtaja pikenemises kuni esimese lõpetamisõiguseni, mis 30. septembri 2025. aasta seisuga oli 3,8 aastat (võrreldes 3,3 aastaga 31. detsembri 2024. aasta seisuga).

GRESB-i hindamine

2025. aastal sai Fond GRESB-i hinnangus 4 tärni.

Tulem ja puhas renditulu

Kontserni 2025. aasta I-III kvartali poolaasta puhaskahjum oli 959 tuhat eurot (I-III kv 2024: puhaskahjum 13 399 tuhat eurot). Eelmise aasta vahehindamise kahjumit arvestamata oli eelmise aasta puhaskahjum 870 tuhat eurot. Tulemit mõjutas peamiselt kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist. 2025. aasta I-III kvartali kahjum osaku kohta oli 0,01 eurot (I-III kv 2024: kahjum 0,09 eurot).

Kontsern teenis 2025. aasta I poolaastal 8,7 miljonit eurot konsolideeritud puhast renditulu (I-III kv 2024: 8,9 miljonit). 2025. aasta I-III kvartali tulemustes kajastub 13. märtsil 2025 müüdud Meraki büroohoone kahe kuu puhas renditulu summas 0,2 miljonit eurot. Portfelli puhta renditulu väike langus võrreldes eelmise aastaga peegeldab peamiselt suuremast ebatõenäoliselt laekuvate nõudmiste eraldisest, mis kajastati konservatiivsema võlgnike riskijuhtimise lähenemisviisi raames.

Kinnisvarainvesteeringud

2025. aasta III kvartali lõpus kuulus Baltic Horizoni portfelli 11 Balti riikide pealinnades asuvat kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 2025. aasta septembri lõpus 228,3 miljonit eurot (31.detsembril 2024: 241,2 miljonit eurot) ja hõlmas neto renditavat pinda kokku 111,5 tuhat m². 2025. aasta I–III kvartalis investeeris kontsern rentnike pindade ettevalmistusse ligikaudu 3,4 miljonit eurot.

Varade brutoväärtus (GAV)

Fondi varade brutoväärtus oli 2025. aasta 30. septembri seisuga 237,7 miljonit eurot (31. detsembril 2024: 256,0 miljonit eurot). Vähenemine võrreldes eelmise aastaga oli seotud peamiselt Meraki büroohoone müügiga; see moodustas varem varade brutoväärtusest 16,4 miljonit eurot.

Varade puhasväärtus (NAV)

Fondi varade netoväärtus oli 30. september 2025. aasta seisuga 97,2 miljonit eurot (31. detsember 2024: 98,1 miljonit eurot). Varade puhasväärtuse vähenemine tulenes peamiselt Meraki müügil tekkinud kahjumist. Seisuga 30. september 2025 vähenes osaku IFRS puhasväärtus 0,6773 euroni (31. detsember 2024: 0,6833 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 0,7224 eurot osaku kohta (31. detsember 2024: 0,7267 eurot). EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,6745 eurot osaku kohta (31. detsember 2024: 0,6797 eurot).

Intressikandvad laenud ja võlakirjad

Seisuga 30. september 2025 moodustasid intressikandvad laenud ja võlakirjad (ilma rendikohustisteta) 134,5 miljonit eurot (31. detsember 2024: 149,0 miljonit eurot).

30. september 2025. aasta seisuga olid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 6,0 miljonit eurot (31. detsember 2024: 10,1 miljonit eurot).

Rahavood

Põhitegevusest tulenev rahavoog oli 2025. aasta I-III kvartali poolaastal 5,8 miljonit eurot (2024. aasta I-III kvartal: rahavood 6,6 miljonit eurot). Investeerimistegevusest tulenev rahavoog oli 11,8 miljonit eurot (2024. aasta I-III kvartal: 4,3 miljonit eurot), mis tuleneb peamiselt Meraki müügist 2025. aasta märtsis 16 miljoni euro eest ja suurematest kinnisvarainvesteeringute kapitalikuludest. Finantseerimistegevuse rahavoog oli 21,6 miljonit eurot (2024. aasta I-III kvartal: 1,5 miljonit eurot). 2025. aasta I–III kvartalis tasus Fond BH Novus UAB-le (varasema nimega BH Meraki UAB) laenu summas 10,3 miljonit eurot, lunastas ennetähtaegselt võlakirju 3 miljoni euro ulatuses, maksis ette 1,7 miljonit eurot laene ning tasus regulaarselt pankadele ja võlakirjadele kuuluvaid laenude põhiosa ja intressimakseid.

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes I-III kv 2025 I-III kv 2024 Muutus
Puhas renditulu 8 709 8 869 -1,8%
Halduskulud -1 519 -1 729 -12,1%
Muu äritulu/-kulu 39 15 160,0%
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist -1 350 -618 118,4%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -13 -12 529 -99,9%
Ärikasum/-kahjum 5 866 -5 992 197,9%
Finantskulud (neto) -7 061 -7 724 -8,6%
Maksueelne kasum/kahjum -1 195 -13 716 -91,3%
Tulumaks 236 317 -25,6%
Perioodi puhaskasum/-kahjum -959 -13 399 -92,8%
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 143 562 514 143 562 514
Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes) -0,01 -0,09 -88,9%

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes 30.09.2025 31.12.2024        Muutus
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 228 320 241 158 -5,3%
Varade brutoväärtus (GAV) 237 694 256 048 -7,2%
 
Intressikandvad laenud ja võlakirjad 134 475 148 989 -9,7%
Kohustised kokku 140 465 157 953 -11,1%
IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV) 97 229 98 095 -0,9%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV) 103 714 104 333 -0,6%
Ringluses olevate osakute arv 143 562 514 143 562 514
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes) 0,6773 0,6833 -0,9%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes) 0,7224 0,7267 -0,6%
Laenu ja väärtuse suhe (%) 60,1% 61,8% -1,7%
Keskmine sisemine intressimäär (%) 6,2% 6,7% -0,5%

Fondi portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2025. aasta III kvartalis 84,9% (II kv 2025: 82,6%). Seisuga 30. september 2025 tõusis täitumus 85,6%-ni (30. juuni 2025: 84,2%).

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 30. september 2025

Kinnisvarainvesteering Segment Õiglane väärtus1 Renditav netopind Otsene tootlus Esmane puhastootlus Täitumuse määr
(tuhandetes eurodes) (m2) I-III kv 20252 I-III kv 20253
Vilnius, Leedu  
Europa Kaubandus 36 521 17 530 1,7% 2,0% 71,8%
North Star Büroo 19 688 10 706 5,7% 6,2% 93,2%
Vilniuses kokku   56 209 28 236 3,0% 3,7% 79,9%
Riia, Läti  
Upmalas Biroji Büroo 19 274 11 175 3,8% 4,8% 64,3%
Vainodes I Büroo 16 000 8 128 6,1% 8,4% 100,0%
LNK Centre Büroo 12 830 7 348 -1,0% -1,6% 58,4%
Sky Kaubandus 4 913 3 260 8,4% 9,0% 100,0%
Galerija Centrs Kaubandus 61 119 20 016 3,5% 4,6% 89,0%
Riias kokku   114 136 49 927 3,5% 4,7% 81,4%
Tallinn, Eesti  
Postimaja ja CC Plaza Kaubandus 21 876 9 232 3,5% 5,9% 100,0%
Postimaja ja CC Plaza Vaba aeg 13 196 7 877 7,2% 6,5% 100,0%
Lincona Büroo 13 110 10 767 6,9% 8,5% 92,4%
Pirita Kaubandus 9 793 5 425 6,6% 8,5% 94,5%
Tallinnas kokku   57 975 33 301 5,3% 7,1% 96,6%
Portfell kokku   228 320 111 464 3,9% 5,0% 85,6%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2024 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes    
01.07.2025
– 30.09.2025
01.07.2024
– 30.09.2024
Renditulu 3 833 3 690
Teenustasutulu 1 233 1 236
Renditegevuse kulud -2 435 -2 040
Puhas renditulu 2 631 2 886
 
Halduskulud -450 -615
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist 13 31
Muu äritulu -254 -171
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -4 -5
Ärikasum/-kahjum 1 936 2 126
 
Finantstulud 5 8
Finantskulud -2 058 -2 597
Finantstulud ja -kulud kokku -2 053 -2 589
 
Maksueelne kasum/kahjum -117 -463
Tulumaks 49 -87
Perioodi kasum/kahjum -68 -550
 
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum 159 -238
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks -1 17
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku 158 -221
   
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/ kahjum kokku 90 -771
     
Tava- ja lahustatud kasum/kahjum osaku kohta (eurodes) -0,00 -0,00

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes   30.09.2025 31.12.2024
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 228 320 241 158
Immateriaalsed põhivarad 4
Materiaalsed põhivarad 1 5
Tuletisinstrumendid            –                1
Muud põhivarad 941 1 225
Põhivarad kokku   229 262 242 393
 
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 005 2 800
Ettemaksed 407 802
Raha ja raha ekvivalendid 6 020 10 053
Käibevarad kokku   8 432 13 655
Varad kokku   237 694 256 048
 
Omakapital
Sissemakstud kapital 151 495 151 495
Rahavoogude riskimaandamise reserv -327 -420
Jaotamata kahjum -53 939 -52 980
Omakapital kokku   97 229 98 095
 
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 110 296 98 491
Edasilükkunud tulumaksukohustised 1 684 1 898
Tuletisinstrumendid 273
Muud pikaajalised kohustised 1 179 1 446
Pikaajalised kohustised kokku   113 432 101 835
 
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 24 408 50 736
Võlad tarnijatele ja muud võlad 2 306 4 473
Tulumaksukohustis 14
Tuletisinstrumendid 317
Muud lühiajalised kohustised 319 578
Lühiajalised kohustised kokku   27 033 56 118
Kohustised kokku   140 465 157 953
Omakapital ja kohustised kokku   237 694 256 048

2025 Q3 report EE

2025 Q3 report EN

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Merko: Formation of a joint venture for the development of residential buildings in Krulli Quarter in Tallinn

MerkoOn 10 November 2025 OÜ Merko Kodud, a member of the AS Merko Ehitus group, and AS Krulli Kvartal established a 50:50 joint venture, Krulli Kodud OÜ, with the purpose to jointly develop the residential buildings of the Krulli Quarter in Northern Tallinn.

The partnership will commence with the construction of three apartment buildings located on the Volta street side of the Krulli development area. The planned buildings comprise a total of 23 apartments. The application process for building permits has begun and the completion of the first buildings is scheduled for 2027.

The total area of the Krulli Quarter is 10 hectares, with a planned above-ground construction volume exceeding 100,000 square metres. Over the next ten years, nearly 20 buildings will be built or reconstructed, providing more than 600 homes and 3,000 workplaces.

The apartment layouts of the first residential buildings in the Krulli Quarter can be acquainted with and interest registered on the website krullikodud.ee.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) is Estonia’s best-known and most trusted residential real estate developer. To ensure the best quality, convenience and assurance for home buyers, Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and warranty service.

AS Krulli Kvartal (krulli.co) owns the real estate of a former metal and mechanical engineering company in Northern Tallinn and is developing the territory into a city of the future, creating a unique combination of living, working, and human-friendly urban space.

251110 Ühisettevõtte asutamine Krulli kvartali eluhoonete arendamiseks Tallinnas 1

251110 Ühisettevõtte asutamine Krulli kvartali eluhoonete arendamiseks Tallinnas 2

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

EfTEN: Directed offering of shares of EfTEN Real Estate Fund AS

EfTEN Real Estate FundAt the EfTEN Real Estate Fund AS Annual General Meeting held on 8 April 2025, the shareholders authorised the Supervisory Board, for one year from the adoption of the resolution, to decide on increasing the fund’s share capital by carrying out public and/or private offerings, excluding the pre-emptive subscription rights of existing shareholders.

Based on this resolution, the fund will conduct a directed share issue and raise a total of 1.6 million euros, mainly from Lithuania. The share price was set as the 60-day average closing price of the fund’s share on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange preceding the resolution of the Supervisory Board resolution, i.e 19,11 euros per share.

A total of 84,506 new shares will be issued based on the resolution of the supervisory board, with a nominal value of 10 euros per share, resulting in a new share capital of 115,248,460 euros.

The fund plans to use the proceeds from the share issue to finance further investment activities based on the fund’s investment strategy.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Head isadepäeva!

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Perton otsib turundus- ja müügipartnerluste juhti

Perton EhitusPerton on ligi 20-aastase kogemusega Eestis ja Lätis premium elukondliku kinnisvara arendamisega ja üürimajade kontseptsiooni Perton Living elluviimisega tegelev uuendusmeelne meeskond. Ettevõttel on arenduses täna üle 600 ühiku peamiselt elukondlikku kinnisvara. Kodusid luues peab Perton oluliseks kvaliteeti, head disainikeelt ja võimalust kujundada sellega kaunimat linnaruumi.

Nüüd otsib Perton oma tiimi turundus- ja müügipartnerluste juhti, kelle käe all sünnivad järgmiste arenduste lansseerimised, koostööprojektid ja brändikasv.

Tegu on rolliga, kus saad:

  • juhtida arenduste turuletoomist ja müügitegevust;
  • töötada koos Eesti juhtivate arhitektide ja disaineritega;
  • kujundada Pertoni brändi lugu ja nähtavust;
  • anda oma panuse sellesse, kuidas premium kinnisvara Eestis ja Lätis välja näeb.

Kui tunned, et see võiks olla sinu järgmine samm, loe töökuulutust ja kandideeri:
https://aderaexecutive.com/pakkumine/turundus-ja-muugipartnerluste-juht/

Perton otsib turundus- ja müügipartnerluste juhti

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada