Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC
 

Üüriäri KKK: Kas otsida väljaüürimiseks korterit ise või lasta otsida maakleril?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri otsimise suurem töö tuleb investoril paratamatult ise ära teha.

See tähendab, et investeerimiseks sobilik vara tuleb portaale läbi kammides leida ise. Maakleritele või teistele abimeestele liialt lootmajäämine enamasti edu ei taga.

Tavapäraselt ei ole kinnisvaraostjad valmis maaklerile maksma selle eest, et maakler talle sobilikud pakkumised välja otsiks ja seetõttu on maaklerid passiivsed.

Siiski ei ole mõtet maakleritele radikaalset “ei-d” öelda. Neile tasub sobilike üürikorterite kriteeriumid kirja panna ja neid näiteks meilitsi aeg-ajalt meelde tuletada.

Meili saatmine ei maksa investorile suurt midagi. Kui aga maakleril on juhuslikult sobilik pakkumine, siis seda kõrvale jätma ei peaks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Nõmme vana apteek leidis ostja

Nõmme vana apteegi ruumid ostab OÜ TCM Grupp, ajaloolise väärtusega korteriomandi hinnaks kujunes avalikul kirjalikul enampakkumisel 121 061 eurot.

Nõmme vana apteegi ruumid olid kordusenampakkumiselalghinnaga 114 750 eurot. Linnale kuuluva korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 217,4 m². Hoone teisel korrusel paiknevad kaks eluruumi.

Mai tn 4 kinnistu asub Nõmme raudteejaama naabruses Mai tänava ja Raudtee tänava ristumiskoha läheduses. Mai tn 4 hoones asus Nõmme vanim apteek, hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks. Endine apteegihoone ehitati algselt enne 1910. aastat ühekorruseliseks kahe verandaga suvilaks, kuid 1924. aastal ehitati suvila kahekorruseliseks ümber. Mai tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 45% elamumaa ja 55% ärimaa, kinnistu pindala on 2010 m².

Mai tn 4-1 korteriomandi müügist saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt Nõmme linnaossa Valdeku tn 13 kinnistule sauna ja spordikeskuse ehitamiseks.

Tallinna Linnavaraameti poolt korraldatud enampakkumistel leidsid hinnaga 65 200 eurot ostja ka Liivalaia tn 40-182 korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 165,7 m² ning hinnaga 18 800 eurot F. R. Faehlmanni tn 26-8 korteriomand, mille reaalosaks 14,7 m² suurune eluruum, kusjuures viimati nimetatud objekti hind kerkis alghinnast (12 700 eurot) ligi poole kõrgemaks.

Lasnamäel asuv Katusepapi tn 7-15 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 18,1 m², ostuhinnaks kujunes 7800 eurot – seega kerkis hind alghinnast (4800 eurot) üle 60% kõrgemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Real Estate avas Tallinnas venekeelse maaklerteenuse osakonna

Arco Real Estate kinnisvarabüroo Tallinna esindusega liitus käesoleval nädalal Aleksei Kotov, kes hakkab juhtima venekeelset maaklerteenuse osakonda. Alekseil Kotovil on 13-aastane kogemus kinnisvaras ning 8 aastat sellest on ta olnud juhtival kohal. Viimased 3 aastat on ta tegelenud aktiivselt venekeelsele sihtrühmale suunatud kinnisvarateenuse arendamisega.

Kotovi liitumisega Arco Real Estate meeskonnaga täiustub ettevõtte venekeelne täislahendust pakkuv maaklerteenus, mis algab konsultatsiooniga kinnisvara müüki- või üürilevõtmisel, nii hinna määramiseks kui ka kinnisvara dokumentatsiooni ülevaatamiseks ning lõpeb osapooltele sobiva tehinguga. Venekeelse maaklerteenuse osakonna sihtrühm on nii Tallinnas elavad vene keelt kõnelevad inimesed, kelle osakaal ulatub ca 40%-ni elanikkonnast, kui ka idanaabritest turistid. Turistide arv on viimastel aastatel olnud tõusuteel, eelmisel aastal külastas Eestit 29% rohkem idanaabreid kui aasta varem.

„Töötasin aastaid koos Aleksei Kotoviga konkureerivas kinnisvarabüroos, kus ta tõestas end väga heade töötulemustega,“ sõnas Tallinna elamispindade juht Agur Tammistu. „Lisaks venekeelse grupi loomisele Tallinnas on meil plaanis tema eestvedamisel koos Arco Vara Narva osakonnaga laieneda arendusprojektidega Venemaale“, lisas Tammistu.

„Arco Real Estate soovib pakkuda oma klientidele parimat kinnisvarateenust ja välistada asjaolud, mis võivad suhtlemist takistada. Tallinnas ja Harjumaal on väga suur hulk kliente, kelle emakeel ja kodune keel ei ole eesti keel. Kinnisvara ostmine, müümine ning üürimine on personaalsed tegevused ja nüüdsest pakume lihtsat suhtlemise võimalust venekeelsele kliendile, kus maakler valdab vabalt kliendigrupi emakeelt, kultuuri, temperamenti ja muid eripärasusi, mis on aluseks heale koostööle“, põhjendab osakonna loomise vajadust Arco Real Estate AS juhatuse liige Maia Daljajev.

Daljajevi sõnul on Arco Real Estatel plaanis värvata juurde niipalju maaklerid, kui läheb vaja erinevate Tallinna linnaosade ja kliendigruppide teenindamiseks. „Praegusel juhul oleme valmis kohe koostööd alustama vähemalt 4-5 tubli ja ambitsioonika maakleriga. Kui on huvi ja tahe tegeleda kinnisvaravahendusega, õpetame välja kogenud spetsialistide käe all ka uusi maaklereid. Sama põhimõttega värbame uusi maaklereid juurde ka meie Virumaa kontoritesse. Arco Real Estatel on esindused Narvas, Jõhvi ja Rakveres, kus samuti suur osa rahvastikust räägib vene keelt. Ka seal soovime pakkuda klientidele võimalikult mugavat ja personaalset teenust erinevates kinnisvara küsimustes“, lisas Maia Daljajev.

Arco Real Estate AS on ettevõte, mis kuulub 1992. a Eestis asutatud Arco Vara gruppi, kelle tegevus hõlmab nii kinnisvara vahendus-, arendus- kui ka ehitustegevust. Firmal on esindused 17 linnas Eestis, Lätis, Ukrainas ja Bulgaarias. Grupis töötab ca 130 inimest. Arco Real Estate AS põhilisteks tegevusvaldkondadeks on kinnisvara vahendus, hindamine, väikearendus, nõustamine ja haldus.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Eluruumide väljaüürimise mäng käib kinnisvara hinnatõusulootuse peale

Eluruumide üürileandjaid soosiv turukonjunktuur on laiendanud väikeinvestorite ringi, kes on huvitatud korterite soetamisest, et need välja üürida. Ajalooliselt vahemikus 4-6 protsenti püsinud üüriäri rahavooline tootlus on neid ettevõtmisi viimase aasta-paari jooksul pigem toetanud.

Eluruumi üürimisest saadav kasum koosneb kahest tegurist. Esitleks on üürileandjal võimalik tulu teenida igakuisest üürirahavoost. Teise tegurina tuleb mängu väljaüüritava vara väärtuse kasv. Liigsete riskide vältimiseks peaks üürileandja keskenduma eelkõige rahavoo teenimisele, sest ka lähiminevik näitab, et vara väärtus ei pruugi mitte alati kasvada.

Üüritulu esmaseks kiireks hindamiseks sobib lihtsustatud tootluse arvutus, kus võimalik aastane üüritulu tuleb jagada väljaüüritava vara väärtusega. Teisisõnu hindame selle arvutuse tulemusena üüriäri kasumlikkust vaadates, mitu protsenti korteri väärtusest meil iga-aastaselt üürituluna tagasi tuleb.

Rahavooline tootlus on ajas muutumas. Üüritootluse muutus sõltubki sellest, mis liigub kiiremini. Kui näiteks korterite ostu-müügihinnad tõusevad kiiremini, kui üürihinnad, siis rahavooline tootlus väheneb. Kui aga üürihinnad tõusevad ostu-müügihindadest kiiremini, siis tootlus tõuseb.

Kriisiaeg tõstis tootlust

Nii on pisut kummastav näha, et üüritootlus oli suhteliselt kõrge kinnisvarakriisi põhjas 2009. aastal. Toona valitses üüriturul suur ülepakkumine, mis surus üürihindu jõuliselt allapoole. Tegelikkuses aga langesid korterite tehinguhinnad toona üürihindadest veelgi kiiremini ja see viis rahavoolise tootluse tõusule.

2010. aastal jäid aga üürihinnad seisma, kuid korterite ostu-müügihinnad hakkasid vaikselt kasvama. See viis alla ka tootluse.

Vindumajäänud üürihinnad vähendasid pakkumist, mis omakorda tekitas 2011. aastaks üürikorterite defitsiidi. Puudujääk kasvatas üürihindu väga kiiresti, sest sobilike pindade puudus sundis üürnike konkurente kiiruga ülepakkuma.

Kiirelt kasvavad üürihinnad viisid üüritootluse tõusule. Käesoleva 2013. aasta algusest alates on aga ostu-müügitehingute hindade tõus ehk kinnisvara väärtuse kasv hakanud üürihindu edestama. See on taas viinud üüritootluse vähenemisele.

Üüritootluse vähenemine on muutnud väikeinvestorite turule sisenemist pisut keerulisemaks, sest üüritulust on raskem teenindada üürikorteri ostuks võetud laenu.

Lähitulevik toob tootluse marginaalse languse

Eeldades, et välismajanduse tormituuled Eesti ettevõtluse lootsikut kummuli ei keera võime lähemalt aastalt oodata mõningat üüritootluse vähenemist. Tootlust vähendab kasvav kinnisvara väärtus, mis osalt tõuseb kindlasti madalate intressimäärade ja kasvava laenukäibe najal.

Madalad intressimäärad soosivad ka oma kodu ostmist, mitte üürilevõtmist. See on omakorda põhjus, mis mõjub üürinõudlusele pärssivalt ega lase omakorda üürihindadel ostu-müügihindadega päris samas tempos kasvada.

Mäng käib hinnatõusuootusele

Täna üürikorterisse investeeringut planeeriv väikeinvestor peab arvestama, et vahemikus 4-6% kõikuv tootlus ei arvesta kulusid. Üürileandjale jäävad täiel või osalisel määral kanda kulud remondifondile, maamaksule, maakleritasule, kindlustusele, korteri sisustusele, amortisatsiooni katmisele… Kulud vähendavad reaalset võimalikku tootlust veelgi madalamaks.

Seega käib eluruumi väljaüürimise mäng vaatamata eeltoodud konservatiivsuse soovitusele siiski ennekõike lootusele, et vara väärtus kasvab ja sellest tõuseb üürileandja tegelik kasum. Üürirahavoog on lihtsalt vahend, mis aitab eluruumiga seonduvad jooksvad kulutused katta.

Nii saab üürikinnisvarasse tehtava kasumit taotleva investeeringu tegemise või tegematajätmise otsus baseeruda ennekõike investori sisemisel veendumusel, et maailmamajandusest tulenevad riskid ei realiseeru ja kinnisvara väärtus jätkab vaikset, kuid kindlat tõusu.
Üüri rahavooline tootlus ja korterite tehinguhinna muutus

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Harjumaa korteri keskmine pakkumishind on 1340 €/m²

Portaali KV.EE andmetel pakutakse Harjumaa kortereid müügiks keskmise hinnaga 1340 €/m². Võrreldes aastataguse ajaga on korterite pakkumishinnad Harjumaal kasvanud 12%.

Harjumaa 8645 korteripakkumisest 6774 asuvad Tallinnas. Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli portaalis KV.EE 04/2013 1482 €/m². See hind on aastaga kerkinud 14% võrra.

Vaadeldavast 19 Harjumaa omavalitsusest kaheksas on hinnatase aastataguse ajaga võrreldes langenud. Hinnalangus puudutab eelkõige piirkondi, kus pakkumiste arv on väike või väga väike. Seetõttu ei tohiks neist negatiivsetest numbritest liiga end segada lasta.

Pakkumishindade kõrval väärib tähelepanu pakkumiste arvu muutus. Aastataguse ajaga võrreldes on Harjumaa korteripakkumiste arv portaali KV.EE andmetel vähenenud 18% võrra. Tallinnas on pakkumisi vähemaks jäänud koguni 20%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
04/2012 04/2013 Muutus, % 04/2012 04/2013 Muutus, %
Anija vald 54 74 37% 358 324 -9%
Harku vald 70 82 17% 1 061 1 090 3%
Jõelähtme vald 50 59 18% 805 805 0%
Keila 121 76 -37% 665 855 29%
Keila vald 94 103 10% 442 439 -1%
Kose vald 20 42 110% 585 571 -2%
Kuusalu vald 16 NA 445 506 14%
Loksa 46 45 -2% 270 274 1%
Maardu 374 299 -20% 590 647 10%
Nissi vald 53 44 -17% 327 264 -19%
Paldiski 141 155 10% 325 393 21%
Raasiku vald 35 40 14% 573 599 5%
Rae vald 274 237 -14% 1 080 1 151 7%
Saku vald 24 31 29% 918 854 -7%
Saue 73 45 -38% 897 1 008 12%
Saue vald 135 97 -28% 1 080 997 -8%
Tallinn 8 512 6 774 -20% 1 296 1 482 14%
Vasalemma vald 60 47 -22% 134 124 -7%
Viimsi vald 360 379 5% 1 263 1 302 3%
Eesti 17 459 15 305 -12% 1 001 1 077 8%
Harjumaa 10 496 8 645 -18% 1 201 1 340 12%
Pärnumaa 1 641 1 310 -20% 897 931 4%
Tartumaa 2 097 1 432 -32% 984 1 037 5%

Harjumaa korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kawe Group ostis Tatari 1 kinnistu

AS-i Kawe Group tütarettevõte OÜ Tatari Ärimaja omandas Tatari 1 kinnistu Tallinnas Vabaduse väljaku vahetusläheduses. Kinnistu suurusega 2 065 m2 paikneb kesklinnas samuti Kawe Groupi kuuluva Kawe Plaza büroohoone taga.

Kinnistul asub kaks hoonet kogupindalaga 1 600 m2. Hooneid kasutab täna 8 üürnikku ning nende lepingud jäävad kehtima sõlmitud tingimustel. Kuna kinnistul puudub detailplaneering, siis on plaanis see protsess lähiajal käivitada.

Tulevikunägemuses kerkib praeguste hoonete asemele kaasaegne energiasäästlik ärimaja, mis kinnistu esinduslikku asukohta arvesse võttes omab tähtsust ka linnaruumi kujundamisel. Kawe Groupi partneri Jaanus Kosemaa sõnul on tegemist hea asukohaga ning kindlasti lisab atraktiivsust ka tänane kontserni kuuluv Kawe Plaza büroohoone, koos võiks neist kujuneda prestiižne ärihoonete kompleks. Kosemaa hinnagul ei saa ilmselt kinnistule rajada suurt hoonet, kuid ca 10 000 m2 suurune võiks see hoone siiski olla. Eriti tundub hetkel olevat kesklinnas puudust büroohoonetest, mille korrus on efektiivse pinnalaotusega ja natuke suurem kui 1000 m2. Kosemaa arvates võiks planeeritav hoone neid kriteeriume täita.

Kawe Group on pikaajaliste ärikinnisvarainvesteeringutega tegelev ettevõte, mille portfellis on 14 objekti kogupindalaga 125 000 m2: 5 büroohoonet ja 9 tööstuskinnisvara objekti koguväärtuses 98 miljonit eurot. Kawe Groupi suuromanikud on Norra investorid. Hetkel projekteerib Kawe Group uut ärihoonet Baltika Kvartalisse ning koostamisel on detailplaneering Türi 9 kinnistule.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistika: Kinnisvaratehingute käibest langeb Harjumaa kanda 64%

2012. aastal tehti Eestis kokku 46 700 kinnisvaratehingut, aastaga kasvas tehingute arv 11%.

Kõige enam kasvas kinnisvaratehingute arv Hiiu, Võru ja Tartu maakondades, kus tehinguid tuli aastaga juurde vastavalt 23, 22 ja 20%. Tehinguid jäi aastaga vähemaks ainult Järvamaal. Seal langes tehingute arv 2%.

Suurima turu osakaaluga Harjumaal tehti 40% kinnisvaratehingutest ja nende aastane kasv oli 10%.

Kinnisvaratehingute kogukäibest oli Harju maakonna kanda 64%. Tartu maakonnas tehakse 10% Eesti kinnisvaratehingute käibest, sealne aastane kinnisvaraturul liikuv raha mass kasvas 34%.

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, tehingute arv

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, tehingute arv

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, kogupindala, hektarit

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, kogupindala, hektarit

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, koguväärtus, miljon €

Kinnisvaratehingud maakondade kaupa, koguväärtus, miljon €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Majanduskasv peegeldab investeeringute kasvu aeglustumist

Statistikaameti kiirhinnangu järgi Eesti majandus esimeses kvartalis kasvas aastavõrdluses 1% ja kahanes kvartalivõrdluses 1%.

Viimaste kvartalite jooksul on mõnevõrra suurenenud eksportiva sektori panus majanduskasvu, kuid siseturgu teenindavate tegevusalade areng oli kahesuunaline. Ehitussektor oli esimeses kvartalis languses, peegeldades investeeringute kasvu aeglustumist. Kaubandussektor aga kasvas, mis näitab tarbimise kasvu jätkumist. Tarbimist toetab ka majapidamiste kõrge kindlustunne. Võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga mõjutas käesoleva aasta alguses majanduskasvu tõenäoliselt negatiivselt netotootemaksude laekumine.

Eksport kasvas esimeses kvartalis kiiresti, kuid suhteliselt nõrk väliskeskkond ei soosi veel ekspordi laiapõhjalist kasvu. Eksportiva sektori kasvu piirab praegu Euroopa majanduse tagasihoidlik seis. See peegeldub ka Eesti tööstussektori ekspordis, mis suurenes esimeses kvartalis peamiselt tänu euroalavälistele turgudele, kusjuures tööstuse eksport euroalale oli eelmise aasta tasemel. Euroopa majanduse tugevamat kasvu oodatakse alates käesoleva aasta teisest poolest.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Venemaa majanduse madalseis on tingitud Euroopa majanduse üldisest nõrkusest. Kuigi Soome ja Rootsi tööstussektori toodangu kasvuootused on kõrgemad kui poole aasta eest, pole see veel reaalses tööstustoodangu kasvus kajastunud. Mõlema riigi tööstustoodangu maht jätkas esimeses kvartalis langustrendis. Venemaa majanduskasvu pärssis lisaks eksporditava toorme madal hind.

Peamistest kaubanduspartneritest kiirem tööstustoodangu kasv viitab Eesti tootjate tugevale konkurentsivõimele. Tööstussektori tööjõukulu kasv, mis möödunud aastal kiirenes, võib hakata edaspidi ekspordi konkurentsivõimet piirama. Kuna Euroopas on hinnasurve praegu väike, siis on tugeva konkurentsiga turgudel raske kulude kasvu müügihinda üle kanda.

Eesti Panga viimati avaldatud prognoosi kohaselt kujuneb 2013. aasta majanduskasvuks 3%.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Koolitus “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused” toimub neljapäeval 16/05 kell 16:00-19:00

Neljapäeval 16/05/2013 kell 16:00-19:15 toimub selle kevade viimane koolitus “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused“.

Koolitus on küll koolitustekolmiku “Lepinguõigus kinnisvaraäris“, “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused” ja “Korteriühistu ja korteriomand” teine osa, kuid igati vaadeldav ka iseseisva koolitusena.

Koolitus “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused” on suunatud:

  • maakleritele igapäevaste kinnisvaratehingute korraldamise õiguslike aluste tundmaõppimiseks;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada… ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel;
  • inimestele, kes soovivad realiseerida pärandvara või teha tehinguid lapsele kuuluva varaga;
  • kõik, kel on kokkupuudet kinnisvaratehingutega.

Koolitust viib läbi pikaajalise juristi ja koolitaja kogemusega Evi Hindpere.

TULE KOOLITUSELE, SEST
NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Üürikoolitus

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1%.

Suurimaks majanduskasvu eestvedajaks oli I kvartalis info ja side, kaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaemüügi kasv.

Töötlev tööstus on Eesti majanduse suurim tegevusala. Tema lisandväärtust mõjutab oluliselt kaupade väljavedu, mille kasv on esialgsetel andmetel kiirenenud. Kogumajanduse eksport kiirenes hinnamõjusid arvestades 13%-ni peamiselt kemikaalide ja keemiatoodete, arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning muude transpordivahendite väljaveo tõttu.

Kaupade sissevedu käitus sarnaselt kaupade väljaveoga, kasvades mullusega võrreldes 9%. Kogumajanduse ekspordi ja impordi kasvu mõjutasid jaanuaris ühekordsed suuremahulised tehingud transpordivahenditega.

Eelmisel aastal majanduskasvu vedanud ehituse tegevusala lisandväärtus pidurdus järsult. Peamise põhjusena võib näha ehitustööde mahu vähenemist pärast mullu hoonete energiatõhususe tõstmiseks kasutatud CO2 kvoodi müügitulude äratarvitamist.

Negatiivselt mõjutas SKP-d veel ka mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse kahanemine. Samuti vähendas majanduskasvu netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude laekumiste vähenemine.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Milleks kinnisvaramaakler?

Tihti küsitakse milleks maakler? Tänapäeval on olemas enamusel vahendid ja teadmised kuulutamiseks, fotode tegemiseks jne. Pealegi on täitsa tore müüa näiteks iseenese kodu ja otsida
uut. Kuid sageli unustatakse, et luues kuulutuse kinnisvaraportaali, sisenetakse turule. Turule, kus paljud pakuvad sarnaseid „kirsse, õunu ja ploome“. Turule, kus kaubeldakse, kombitakse piire, tehakse erinevaid pakkumisi. See on tavaline turg, kus inimesed ostavad-müüvad-vahetavad.

Igal üksikul turul osalejal on oma eesmärk – kes tahab investeerida, kes tahab kaubast lihtsalt lahti saada, kes otsib head vahetuskaupa jne. Kuidas teada, kas ma teen parima tehingu? Kas minule pakutav on see kõige parem?

Juhul kui Sa oled hea müügimees, tunned kinnisvaraturugu, siis suure tõenäosusega tead ka vastuseid. Juhul kui Sa ei ole „müügiinimene“ või pole kindel oma teadmistes turu olukorrast, siis parem tee koostööd kinnisvaramaakleriga.

Kinnisvaramaaklerit võib osalt võrrelda fotograafiga. Enamusel inimestest on olemas väga hea või isegi natukene parem fototehnika. Pilte saab teha igal sammul, jagada internetis, lasta paberile jne. Ometi kaasab enamus inimesi elu tähtsündmusteks professionaali.

Peale selle, et professionaalil on kogemused, teadmised, oskused teha see kõige parem foto, on tal ka „silma“.

Kinnisvaramaakleri „silmaks“ on vaist. Samamoodi nagu ei saa ära anda professionaalset „silma“, ei saa ära anda „vaistu“.

Ole teadlik – valides endale kinnisvaramaaklerit, veendu, et tal on Sinu objekti jaoks aega.

Kinnisvaramaakleriga koostööd alustades selgita talle enda ootusi ja võimalusi nii täpselt kui vähegi saad. Siis on garanteeritud Sinu ootustele vastav tulemus.

Kinnisvaramaakleri eelised:
− objektiivne ning kogemustele tuginev hinnang
− lai auditoorium (oma kliendibaas, sissetöötatud reklaamkanalid, meetodid jms)
− teadmised turu-suundadest
− teadmised reaalsetest tehingute hindadest
− teadmised ja kogemused kinnisvaraturu analüüsist
− koostöö teiste kinnisvaravahendajatega
− töökoosolekud
− juriidiliselt vettpidavad kirjalikud kokkulepped
− igakülgne tugi kinnisvaratehingute tegemisel
− ajaline kokkuhoid

Kristiina Gerassimova
Raid & KO OÜ
Kinnisvaramaakler

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Linn müüb Kivimäe sauna kinnistut

Nõmme linnaosas asuvale kinnistule aadressil Sihi tn 122//Voolu tn 15 (endine Kivimäe saun) on välja kuulutatud enampakkumine.

Avalikule kirjalikule enampakkumisele pandud kinnistu alghind on 345 000 eurot, pakkumised tuleb esitada 15. maiks.

Kinnistu asub Nõmme linnaosas Kivimäe asumis, Sihi tn ja Voolu tn ristumiskohal. Lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam, lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega. Kinnistu pindala on 3052 m2, ehitusalune pind 803 m2. Kinnistul paiknev hoone on hinnatud arhitektuurselt väärtuslikuks.

Kinnistul paiknev klombitud paekivist, osaliselt tellistest, krohvitud ja osaliselt värvitud välisseintega kahe põhikorruse, pööningu- ning tehnilise keldrikorrusega hoone vajab kapitaalremonti. Hoone võeti kasutusele 1959. aastal saunahoonena, mis on rahva hulgas tuntud kui Kivimäe saun. Hoone autor on tuntud arhitekt Peeter Tarvas.

Hoone soovitatav funktsioon on ühiskondlik hoone, mis toetab avalikku huvi (spordisaalid, SPA jne). Hoonesse on võimalik kavandada kortereid, kuid tuleb arvestada hoone varasemast funktsioonist tingitud eripäradega ja arhitektuurse välisilme säilitamise vajadusega. Hoone funktsiooni on lubatud muuta ilma detailplaneeringuta.

Arhitektuurselt sobimatud hilisemad juurdeehitused võib lammutada. Kogu hoone lammutamine on võimalik juhul, kui hoonele koostatav ehitustehniline ekspertiis tunnistab hoone seisukorra niivõrd halvaks, et selle säilitamine ei ole otstarbekas.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist (Vabaduse pst 10, IV korrus) telefonidel 640 4641 ja 640 4500 või Tallinna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta APRILLIKUU kinnisvaraturu ülevaade

Eesti

Kui märts oli võrreldes varasemate aastate kogemusega eeldatust hoopis tasasem, siis aprill tõmbas kinnisvaraturu taas käima. Enamiku tõusust andsid Tallinn ja Harjumaa, kus toimus hulk notariaalseid tehinguid uusarendustes ning endiselt ka tehinguid väiksema ja keskmise suurusega, enamasti kahetoaliste investeeringukorteritega.

Mujal Eestis annavad tooni aga tehingud maatulundus- ja põllumaadega.

Allikas: Maa-amet

Hoogsam ostmine pole toonud kaasa laenurallit, sest üle Eesti on näha, et pea pooled korteritest ostetakse omavahenditest.

Neist teguritest tulenevalt tõusis tehingute hulk kuuga 16,3%. Maa-ameti statistika kohaselt toimus aprillis Eestis 3455 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 164,1 miljonit eurot. Aastaga tõusis tehinguaktiivsus 18,2 protsenti.

Korterite ruutmeetri keskmised mediaanhinnad tõusid vaadeldud linnadest Tallinnas, Tartus, Narvas, Rakveres, Kuressaares, Jõhvis ja Haapsalus ning langesid Pärnus, Kohtla-Järvel ja Viljandis.

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturg oli aprillis viimaste aastate aktiivseim. Tegu on osalt aga siiski nn anomaaliaga, sest suure tehingutehulga taga olid ka mitmete suuremate arendusprojektide korterite notariaalsete lepingute vormistamised. Seetõttu kerkis tehingute hulk ühe kuuga 22,4%, 1034-le (aastaga 25,6%). Rahaline kogumaht oli aprillis aga 82,85 miljonit eurot, mis tähendab kuuga 5% tõusu.

Allikas: Maa-amet

Korteriturg tõusis eelmainitud põhjustel ühe kuuga 29,4% ja aastaga pea 31%, 721 tehingule. Ruutmeetri keskmine mediaanhind on olnud aga stabiilne, näidates kerget tõusutrendi. Aprillis kujunes keskmiseks hinnaks 1089 eurot, võrreldes märtsiga on tõus 0,9% ja 2012. aasta aprilliga 15,6%.

Võrreldes märtsi ja viimase 12 kuu keskmisega on Tallinna linnaosade korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind muutunud järgmiselt:

Allikas: Maa-amet

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Korteriturul annavad endiselt tooni väiksemad ja keskmise suurusega investeeringukorterid, mida ostetakse kogu linnas, kuid enam magalapiirkondades, kus on võimalik teenida paremat üüritootlust. Huvi järjepidevat tõusu on aga näha kallima ja eksklusiivsema kinnisvara osas ning päringuid ja ka tehinguid on kevade saabudes rohkem tegema hakatud.

Üüriturg on pikemat aega olnud stabiilne. Kui aasta alguse poole oli näha ka kohatist hinnalangust, siis praegu on hinnatase jäänud suhteliselt ühtlaseks, kuid väga nõutud korterite osas tehakse ka enampakkumisi.

Allikas: Maa-amet

Tallinna korterituru märkimisväärseim osa on ka uusarendused. Statistika järgi on populaarseimad üle Tallinna asuvad uued korterid, mille hinnatase on keskmiselt ca 1400-1900 eur/m2 ning korterite hulk hoones ca 20-40. Selliste hoonete populaarsuses mängivad rolli kaks faktorit – head planeeringud ja korralik infrastruktuur koos rahuldava ümbruskonnaga. Edukate müükidega paistavad silma pigem suured ja tuntud kaubamärgiga arendajad, kel on projekteerimisse, planeeringute koostamisse ning ehituskvaliteeti võimalik rohkem panustada.

Aprillis alustati mitme uue arendusprojekti avaliku pakkumise, ehitamise ja olemasoleva laiendamisega. Loopealse kvartalisse rajatakse uus 40 korteriga viikorruseline elamu. Samuti jätkatakse Pärnaõue elamurajooni rajamist kahe uue hoonega Noorkuu tänaval, kuhu tuleb kokku 38 korterit.

Kalamajas jätkatakse aga väikeste kortermajade ehitamist Vibu tänavale – kahes uues majas on kokku 12 korterit.

Alustati ka mõne uue hoone ehitamist, millel veel avalikku pakkumist ei toimu. Näiteks südalinnas aadressil Kentmanni 6 jätkati aastaid seisnud hoonekompleksi ehitustöödega. Rajatav hoonestus koosneb põhiosas kahest 14-korruselisest tornelamust, mille alt peaks perspektiivis hakkama läbi minema Rävala pst. Madalama 7-korruselise hoonemahu kahele esimesele korrusele tulevad ka äripinnad. Korterid on kahe- kuni neljatoalised.

Mustamäe ja Nõmme piiril, Mäepealse tänaval, on alustatud aga nelja- ja kuuekorruselise mahuga korterelamu rajamist, mis oma välimuselt tuleb üsna sarnane kõige esimeste samale tänavale rajatud elamutega. Kokku on majja kavandatud 40 korterit.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg on kevade saabumisega aktiivsust kogunud ja ostuhuvi ning objektide külastuste hulk on märgatavalt kasvanud. Aprillis müüdi 32 eramut ja suvilat ning oli 9 hoonestatud elamumaa tehingut.

Aina enam tuleb Tallinna maade- ja majadeturul välja kaks tendentsi. Nimelt on aina rohkem neid inimesi, kes soovivad juba välja kujunenud aedlinnadesse (enamasti Nõmme ja Kristiine) osta elamukrunte. Neid on aga saadaval väga vähe ning seetõttu ostitakse ja ostetakse juba remontivajavaid vanemaid hooneid, mida Nõmmel enamasti renoveeritakse ning Kristiines asendatakse uuega. Suure nõudluse tõttu on ka niisuguste hoonete hinnad tõusnud.

Samuti on rohkem liikvel nii kohalikke kui ka välismaiseid investoreid, kes on huvitatud just väikestest, miljööväärtuslikes piirkondades asuvatest puidust kortermajadest, mida renoveerida ja vajaduse korral ka sisemiselt ümber planeerida.

Tartu

Tartu kinnisvaraturg tegi sarnaselt kogu vabariigiga aprillis samuti tubli tõusu. Maa-ameti andmeil toimus 197 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on märtsist 20,1% enam. Aastaga tõusis tehingute hulk aga 47%. Tasub märkida, et ka Tartu suure tõusu taga on hulk üheaegseid notariaalseid tehinguid uusarenduste korteritega.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 146, märtsist 21,7% enam. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 915 eurot, mis on märtsist 0,4% ja mullusest aprillist 11,4% rohkem.

Üha enam on hakatud otsima investeeringukortereid välja üürimiseks, mis on paljuski tingitud sellest, et mõne kuu pärast on algamas üürituru kõrgaeg.

Allikas: Maa-amet

Uusarendusteturul on pakkumisele tulnud mitmeid objekte. Näiteks ridaelamud Lillevälja tee 7 ja 9, kus on kokku 20 kolme- kuni viietoalist boksi, mille hinnad 97 000-155 000 eurot. Aadressil Haki tänav 11 tuli pakkumisele 20 korterit, millest 10 oli aprilli lõpu seisuga juba broneeritud. Projekti keskmine hind on ca 1600 eur/m2.

Üüritururg oli tipphooaja saabumise eel veel suhteliselt stabiilne. Viimasel ajal  on aga rohkem majade üürisoove. Peamiselt otsitakse uusi, möbleeritud maju. Samas on selliste objektide pakkumine väga minimaalne.

Eramute müük on muutunud aktiivsemaks ja tehingute arv on tõusnud 17-le müüdud objektile (märtsis 14).

Ka eramute üürisoove on juurde tulnud ja huvi tunnevad eelkõige välismaalased, näiteks ühest päritoluriigist tudengid. Nõutud on eelkõige uued või väga heas seisus majad.

Elamukruntide müük oli kolme tehinguga aga igati tavapärases seisus.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg aprillis tõusis. Maa-ameti andmeil toimus kokku 320 ostu-müügitehingut, mis on märtsist 17,2% enam. Aastaga on tehingute hulk tõusnud 16%.

Allikas: Maa-amet

Maakonna tehinguhulga muutusi vaadates pole sellised hüpped ja langused aga midagi väga eriskummalist, sest sealne kinnisvaraturg on küllaltki mitmetahuline. Eelkõige mõjutab seda tööstuslinnade ja -asulate odavama hinnaklassi korterite turg, kus ostjate ja nende poolt soetatavate korterite hulk on kuust kuusse väga erinev. Suurem osa tehinguist toimub sularaha eest, pank kaasatakse harva.

Allikas: Maa-amet

Suuremate linnade korterite keskmised mediaanhinnad muutusid aprillis suhteliselt palju, mis on aga turu väiksusest ja korterite suurte eripärade tõttu üsna tavaline. Narvas maksis korteri ruutmeeter keskmiselt 455 eurot, tõus kuuga oli 17,6%. Kohtla-Järvel langes ruutmeetri mediaanhind kuuga aga 9,1%, 60 eurole. Jõhvis tõusis see suisa 50%, 285 eurole.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg sõuab tasaselt ning märtsiga võrreldes olulist muutust ei toimunud. Aasta algusega võrreldes oli aprill aga vaiksem. Maa-ameti andmeil toimus aprillis 63 kinnisvara ostu-müügitehingust, mis on märtsist 3,3% enam, kuid aastatagusest aprillist 6% vähem.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi aprillis 49 (märtsis 45) ja nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 667 eurot. Võrreldes märtsiga langes see 3,9%, kuid aastaga tõusis 6,9%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi ka 3 elumaja.

Viljandi

Viljandi kinnisvartaturg on sel aastal kuust kuusse pisitasa tõusnud. Aprillis leidis maa-ameti andmetel Viljandis aset 30 kinnisvara ostu-müügitehingut (märtsis 25 ja 2012. aasta aprillis 22).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi aprillis 18 (märtsis 13). Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 416 eurot, mis võrreldes märtsiga on 25,2% ja mulluse aprilliga 6,3% madalam.

Allikas: Maa-amet

Sarnaselt elamispindadega on ka ärikinnisvara osas ostu- ja üürihuvi tasapisi elavnenud, sest otsitakse senisest veelgi paremat asukohta, seda just teenindava sektori poolt. Samuti tuntakse huvi ärikruntide vastu, sooviga hakata seal ehitama ärihooneid. Ettevõtjail on tekkinud suurem kindlustunne, sest seisak on läbi ja majandus stabiliseerunud.

Aprillis müüdi 4 eramut, mis on väljakujunenud tehingutaset arvestades keskmine tulemus.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg kulges aprillis stabiilselt, maa-ameti statistika kohaselt toimus 28 ostu-müügitehingut. Märtsis toimus 29 tehingut, samas kui mullu aprillis leidis neid üsna erandlikult aset vaid 9.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi aprillis 14 (märtsis 18). Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 491 eurot, mis on märtsist 0,6% ja 2012. aasta aprillist 13,7% enam.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli tavapärasest elavam. Müüdi 7 eramut ja suvilat ning 3 elamukrunti.

Kuressaare

Väikelinnale omaselt on Kuressaare kinnisvaraturg nii aprillis kui ka kogu käesoleval aastal olnud üldisest keskmisest pigem vaiksem. Maa-ameti tehingute andmebaasist selgub, et aprillis toimus linnas 13 kinnisvara ostu-müügitehingut. Märtsis toimus neid 15 ja möödunud aasta aprillis 20.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 6 (märtsis 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks 819 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis see 21% ja eelmise aprilliga võrrelduna 31,5%. Sellise, mõnes mõttes anomaalse tõusu põhjuseks on keskmisest väiksem arv tehinguid, mille hulka sattus oluliselt kõrgema hinnaga kortereid.

Keskmisest vaiksem oli ka maade-majadeturg, kus müüdi 2 eramut.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Aprillikuu möödus Haapsalus kiirelt ja tehingute hulk oli viimaste aastate suurim. Maa-ameti andmeil toimus 26 ostu-müügitehingut. Märtsis leidis neid aset 17 ja mullu aprillis 15.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 16 (märtsis 9), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 445 eurot. Märtsiga võrreldes tõusis näitaja 13,8%, kuid aastaga langes hinnatase 3%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 1 eramu ja kaks elamumaakrunti.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Pärnus alustati elamu- ja ärihoone ehitusega

Pärnus alustati pärast pikemat üldist pausi kinnisvaraarenduses uue 3200 m² suuruse elamu- ja ärihoone ehitusega. Saksa seltsi kvartali nime saanud kinnisvaraarenduse müügiga tegeleb DTZ Kinnisvaraekspert, projekti arendajaks on OÜ Kinnisvarastuudio.

Pärnu Vallikääru miljöökeskkonnas asuvasesse ajaloolisse hoonesse on planeeritud 24 ühe- kuni neljatoalist korterit ning 9 äripinda. 2014 jaanuaris valmiva hoone ehitajaks on AS Eston Ehitus. Saksa seltsi kvartali korterite hinnad algavad 1600 €/m² kohta, äripindade hinnad on alates 1100 €/m², lisaks saavad ostjad oma käsutusse nii suured panipaigad kui ka hooviparkla.

DTZ Kinnisvaraekspert Pärnu maaklerteenuse juhi Janno Petersoni sõnul on arendustegevuse taaselustumine Pärnus turutrende järgiv, kuigi eduka müügi vältimatuks eelduseks on täna hinna ja asukoha kõrval ka kinnisvarakauba enda läbimõeldus, nõudes arendajatelt rohkem kreatiivsust. Saksa seltsi kvartali ajalugu on dateeritud juba aastast 1630, tipnedes sinna Liivimaa Saksa Seltsi poolt neogooti stiilis koolimaja ehitamisega 20. sajandi algul.

Õhtu põik 3 ajaloolise hoone rekonstrueerimise ja uute hoonemahtude sulandamise tulemusel valmiv elu- ja ärihoone pakub ostjatele nii osasaamist üle 100-aastasest arhitektuurist kui ka modernseid lahendusi alates soojustagatusega ventilatsioonist kuni uute Vallikääru vaadetega rõdudeni.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris” toimub esmaspäeval 13/05/2013 kell 16:00-19:15

Kinnisvarakool: Lepinguõigus kinnisvaraarisJuba järgmisel esmaspäeval algusega kell 16:00 toimub koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris“.

Koolitus annab Sulle:

  • ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest;
  • praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral;
  • laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

Koolitust viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

TULE KOOLITUSELE, SEST
NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni