Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC
 

Hepsor AS 2025 IV kvartali ja kaheteist kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

HepsorKontserni 2025. aasta IV kvartali konsolideeritud müügitulu oli 4,5 miljonit eurot (IV kvartal 2024: 10,5 miljonit eurot) ja aruandeaasta konsolideeritud müügitulu oli 35,4 miljonit eurot (2024: 38,4 miljonit eurot).

Kontserni neljanda kvartali puhaskahjumiks kujunes 0,5 miljon eurot (IV kvartal 2024: puhaskasum 1,0 miljonit eurot), sh emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskahjum oli 0,5 miljonit eurot (IV kvartal 2024: puhaskasum 1,0 miljonit eurot) ja kontserni 2025. aasta puhaskasum oli 1,0 miljonit eurot (2024: 2,1 miljonit eurot). Aruandeaasta emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum oli 0,4 miljonit eurot (2024: 0,4 miljonit eurot).

Võrdluses eelmise aastaga mõjutas 2025. aasta kontserni müügitulu ja kasumlikkust klientidele üle antud korterite arvu vähenemine – 141 korterit (2024: 194). Kasumlikkusele avaldasid negatiivset mõju müüdud arendusprojektide madalam kasumimarginaal, mis 2025. aastal oli 16,9% (2024: 17,8%) ning turustuskulude kasv. Tururustuskulud ulatusid 2025. aastal 1,3 miljoni euroni (2024: 0,9 miljonit eurot). Kulude suurenemine tulenes eelkõige müügis olevate projektide arvu ja mahu kasvust, mis tõi kaasa aktiivsema müügi- ja turundustegevuse. Kontserni finants- ja tööjõukulud püsisid võrreldes eelmise aastaga samal tasemel.

21. novembril 2025 lõppes edukalt Hepsor AS-i võlakirjaprogrammi esimese seeria avalik pakkumine. Emissiooni esialgne maht oli 6 miljonit eurot, kuid pakkumine märgiti 1,4-kordselt üle ning tugeva investorihuvi tõttu suurendasime mahtu 8 miljoni euroni. Pakkumises osales 1 079 investorit Eestist, Lätist ja Leedust. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 9,50% aastas ning esimene intressimakse tehakse 26. veebruaril 2026.

2025. aastal laiendasime kontserni arendusportfelli kolme uue kinnistuga, mille arendustegevus hõlmab mitme etapi kaupa kokku ligi 700 korteri ning umbes 2 500 m² äripinna ehitust. 2025. aasta neljandas kvartalis lisandus arendusporfelli kinnistu aadressil Manufaktuuri 3, Tallinn kuhu planeeritakse kolmes etapis rajada kokku ca 300 korterit. Detailplaneeringu alusel on kinnistul muu hulgas võimalik rajada kuni 60-korruseline kõrghoone.

Ehituses ja müügis olevad arendusprojektid

Aruandeaastal tegi kontsern 185 kodu esmamüüki võla- või asjaõiguslepingute alusel kogumahus 36,1 miljonit eurot, mis on ligi kaks korda enam kui 2024. aastal (109 kodu ja 19,8 miljonit eurot). Kasvu toetasid stabiilne finantskeskkond ja stabiliseerunud intressimäärad ning positiivne majanduskasvu prognoos nii Eesti kui ka Läti keskpankade hinnangul. Lisaks jõudsid mitmed varasemalt ettevalmistusfaasis olnud projektid ehitusetappi, suurendades pakkumismahtu ning laiendades valikuvõimalusi erinevatele kliendisegmentidele.

Seisuga 31. detsember 2025 on kontsernil müügis kokku 10 elamuarendusprojekti, millest viis on valminud ja viis ehituses. Valminud projektides on rajatud kokku 355 uut kodu ja 453 m² äripinda. Aruandekuupäeva seisuga on valmis arendusprojektides  asjaõiguslepingutega müüdud 92% ehk 327 korterit. Kontserni valminud korterite jääk lõppenud aasta seisuga oli 28 korterit.

2025. aastal andsime klientidele üle 141 kodu (2024: 194 kodu), sealhulgas 22 kodu neljandas kvartalis (IV kvartal 2024: 52). Tallinnas andsime klientidele üle 91 kodu (2024: 165 kodu) ja 50 kodu (2024: 29 kodu) Riias.

Seisuga 31.12.2025 on kontsernil ehituses 428 uut kodu (31.12.2024: 192) mis on 223%  rohkem kui võrreldaval perioodil. Lätis on ehituses 227 (31.12.2024: 40) kodu ja Eestis 201 (31.12.2024: 152) kodu.

2025. aastal alustasime nelja uue arendusprojekti ehitusega. Lisaks jõudsime Manufaktuuri Vabriku arendusprojektiga ettevalmistustöödest ehituslepinguni, mille kogumaksumus on 33,3 miljonit eurot.

Riias alustasime A+ energiaklassi elamute ehitusega, kolmes erinevas arendusprojektis. Dzelzavas iela 74C aadressile rajame 103 koduga kortermaja,  aadressill Braila iela 23 arenduses on plaanis ehitada kahes etapis kokku 105 uut kodu  ja aadressil Eiženija iela 18 alustasime 54 uue kodu ehitust.

Tallinnas alustasime Manufaktuuri kvartali järgmise etapi ehitust aadressil Manufaktuuri 12, kuhu valmib käesoleva aasta lõpuks kaks kortermaja kokku 49 uue koduga.

Hepsor Kanadas

Hepsori Kanada äritegevuseks on arendusprojektidele detailplaneeringu toestamine ja seeläbi suurema ehitusõiguse saavutamine. Seisuga 31.12.2025 on kontsern investeerinud viite arendusprojekti. 2025. aasta augustis jõustus Toronto linnavolikogu otsus, millega anti ehitusõigus Hepsori esimesele Weston Roadi nimelisele arendusprojektile. Toronto linnavolikogu otsus näeb ette kahe 35- ja 39-korruselise kortermaja rajamist. Detailplaneeringu käigus õnnestus tõsta ehitusmahtu 27 000 m2-ilt 62 000 m2-ni.

Tulevikuvaade

2026. aastal on kavas alustada viie uue arendusprojekti ehitust – Eestis kahe elamu- ja ühe ärikinnisvaraprojektiga ning Lätis ühe elamu- ja ühe ärikinnisvaraprojektiga:

  • V7 elamuarendusprojekt, aadressil Võistluse 7, Tallinn – Hepsori esimene puitkandekonstruktsiooniga kaheksa korteriga elamu.
  • Paevälja kvartal I etapp – 2026. aasta teises kvartalis plaanime alustada 93 korteri ja 918 m2 äripinna ehitust aadressil Päevälja 5, 7, 9.
  • Rae vallas, aadressil Vana-Tartu mnt 49, alustame Peetri ärikeskuse ehitust. Hoonesse on planeeritud 3 551 m² üüritavat pinda, millest 88% on juba üürilepingutega kaetud.
  • Veidema kvartali I etapi ehitustöid, aadressil Ganibu Dambis 17a, Riia kus on plaanis kontorlao ehk stock-office-tüüpi arendusprojekt;
  • Riias, aadressil Starta 17, alustame elamuarendusprojekti ehitust, mille käigus valmib mitmes etapis kokku 255 uut kodu.

Täispika 2025 IV kvartali ja kaheteist kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuandega saab tutvuda Hepsori kodulehel:

https://hepsor.ee/investorile/aktsia/aruandedjaesitlused/

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024
 
Varad
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 3 821 6 249
Nõuded ja ettemaksed 1 807 761
Lühiajalised laenunõuded 0 200
Varud 58 938 64 141
Käibevarad kokku 64 566 71 351
Põhivarad
Materiaalne põhivara 260 288
Immateriaalne põhivara 0 2
Kinnisvarainvesteering 11 820 7 980
Finantsinvesteeringud 7 837 6 424
Investeeringud ühisettevõtetesse 26 0
Pikaajalised laenunõuded 6 521 2 428
Muud pikaajalised nõuded 805 340
Põhivarad kokku 27 269 17 462
Varad kokku 91 835 88 813
Kohustised ja omakapital
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised 5 687 23 336
Lühiajalised rendikohustised 50 52
Ettemaksed klientidelt 1 544 724
Võlad tarnijatele ja muud võlad 6 832 6 542
Lühiajalised kohustised kokku 14 113 30 654
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised laenukohustised 42 060 31 352
Pikaajalised rendikohustised 112 162
Muud pikaajalised kohustised 8 472 4 635
Pikaajalised kohustised kokku 50 644 36 149
Kohustised kokku 64 757 66 803
Omakapital
Aktsiakapital 3 913 3 855
Ülekurss 8 917 8 917
Reservkapital 385 385
Jaotamata kasum 13 863 8 853
Omakapital kokku 27 078 22 010
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 20 858 20 912
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku 6 220 1 098
Kohustised ja omakapital kokku 91 835 88 813

Konsolideeritud koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes 12 kuud 2025 12 kuud 2024 IV kvartal 2025 IV kvartal 2024
Müügitulu 35 414 38 397 4 526 10 542
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-) -29 778 -31 635 -3 832 -8 011
Brutokasum 5 636 6 762 694 2 531
Turustuskulud (-) -1 334 -898 -658 -295
Üldhalduskulud (-) -1 828 -1 802 -472 -460
Muud äritulud 1 155 449 841 365
Muud ärikulud (-) -270 -179 -59 -143
Ärikasum/-kahjum 3 359 4 332 346 1 998
Finantstulud 712 421 390 159
Finantskulud (-) -2 685 -2 578 -1 158 -1 159
Kasum enne tulumaksu 1 386 2 175 -422 998
Tulumaks -347 -41 -64 -41
Aruandeperioodi puhaskasum 1 039 2 134 -486 957
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 399 423 -538 578
    Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 640 1 711 52 379
Koondkasum/- kahjum
Omanikuvahetusega seotud muutused -81 -313 0 -389
Muutused tütarettevõtete omakapitalides 249 0 249 0
Vähemusosaluse varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus -714 -1 874 -180 -671
Valuutakursi vahed välisettevõtete ümberarvestusel -302 -103 73 27
Aruandeperioodi muu koondkasum kokku -848 -2 290 142 -1 033
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis 491 -504 72 -330
    Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis -1 339 -1 786 69 -703
Aruandeperioodi koondkasum kokku 191 -156 -344 -76
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis 889 -81 -466 248
    Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis -699 -75 121 -324
 
Kasum aktsia kohta
    Tava (eurot aktsia kohta) 0,10 0,11 -0,14 0,15
    Lahustatud (eurot aktsia kohta) 0,10 0,11 -0,14 0,15
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Linn võttis vastu Gustav Adolfi gümnaasiumi spordihoone planeeringu Kalamajas

TallinnTallinna linnavalitsus võttis sel nädalal vastu detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Gustav Adolfi gümnaasiumi Kalamaja õppehoone juurde spordihoone ning rekonstrueerida ja laiendada muinsuskaitsealuse Kalma sauna spaa- ja majutushooneks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Kalamaja arenev ja elav linnaruum, kus tuleb tasakaalustada kogukonna vajadused, pärandi hoidmine ja tänapäevased funktsioonid. „See detailplaneering aitab ühel poolt tagada Gustav Adolfi gümnaasiumi Kalamaja õppehoone õpilastele kaasaegsed sportimisvõimalused ning teiselt poolt võimaldab legendaarsel Kalma saunal saada uue elu muinsuskaitse põhimõtteid järgides. Nii loome tasakaalus linnaruumilist arengut, mis teenib nii kohalikke elanikke kui ka laiemat linnakeskkonda.“

Planeering hõlmab 0,78 hektari suurust ala aadressidel Vana-Kalamaja 9 ja 9a, mis on küll eraldiseisvad, kuid kuuluvad ühtsesse linnaruumilisse konteksti. Planeeringu kohaselt liidetakse Vana-Kalamaja 9 kinnistu ja osa Kotzebue tänava kinnistust üheks ühiskondlike ehitiste maa krundiks, kuhu kavandatakse uus ühekorruseline spordihoone koos spordiväljakuga. Spordihoone arhitektuurse eskiisi on koostanud Salto arhitektid.

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus Vana-Kalamaja 9a kinnistule, kus paikneb muinsuskaitsealune 1928. aastal valminud kolmekorruseline Kalma saun. Olemasolev hoone renoveeritakse ja sellele lisandub kuni neljakorruseline maht, kuhu kavandatakse majutus- ja spaafunktsioonid. Kogu arendus toimub muinsuskaitse eritingimuste järgi.

Arvestades Kalamaja ajaloolist hoonestusstruktuuri ja tihedat linnaruumilist konteksti, ei kavandata kruntidele parkimiskohti. Vana‑Kalamaja tänava rekonstrueerimisel rajatud peatus- ja lühiajalised parkimiskohad jäävad teenindama nii kooli kui ka Kalma sauna külastajaid. Hotelli jaoks busside peatumiskohta ei kavandata – külaliste teenindamine toimub väiksemate sõidukitega.

Detailplaneeringu on koostanud Ruum ja Maastik OÜ. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP045330.

Tallinna linnaplaneerimise amet ja Põhja-Tallinna valitsus korraldavad planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

260218 Linn võttis vastu Gustav Adolfi gümnaasiumi spordihoone planeeringu Kalamajas 1

260218 Linn võttis vastu Gustav Adolfi gümnaasiumi spordihoone planeeringu Kalamajas 2

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fondi 2025. aasta IV kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

Baltic HorizonBaltic Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2025. aasta IV kvartali kohta.

Fond avaldab 2025. aasta IV kvartali ja kogu aasta auditeerimata tulemused fondivalitseja uute omanike ja tugevdatud organisatsiooniga seotud uue alguse vaimus ning teatab ühtlasi otsusest viia läbi uute osakute täiendav avalik pakkumine.

2025. aastal teenis Fond kokku 15 098 tuhat eurot renditulu. Tulenevalt märkimisväärsest vakantsusest portfellis (2025. aasta lõpu seisuga 13,8%), rendilepingute piirangutest ja vanade võlgade mahakandmisest ulatus rentnikelt tagasi saamata jäänud kinnisvarakulude kogumaht aasta jooksul 3 435 tuhande euroni, mistõttu kujunes puhtaks rendituluks (NOI) 11 663 tuhat eurot. Välja jättes 2024. ja 2025. aastal võõrandatud kinnisvara mõju, oleks võrreldav NOI 2025. aastal 11 473 tuhat eurot ja 2024. aastal 11 339 tuhat eurot.

Ainuüksi 2025. aasta neljandas kvartalis oli NOI 2 954 tuhat eurot, mis sisaldab ka olulisi eraldisi (540 tuhat eurot) varasemate rentnike võlgade katteks.

Portfellis jätkus ka 2025. aasta IV kvartalis rendilepingute ulatuslik ümberkujundamine, kus erilist tähelepanu pöörati suurimate varade – Galerija Centrsi ja Europa SC – ning Tallinna ja Riia büroopindade rendile andmisele.

Fondi üldkulud olid 2025. aastal kokku 1 923 tuhat eurot (2024. aastal 2 373 tuhat eurot). Juhtkond jätkab kõikide mittevajalike kulude vähendamist nii Fondi kui ka iga tütarettevõtte puhul. Mitmed tütarettevõtted ühendati aasta lõpuks (järgmised ühinemised toimuvad 2026. aastal), et minimeerida halduskulusid. Ka lõpetatud SDR-ide noteerimine Rootsis on samm, mis hakkab andma märkimisväärset kokkuhoidu alates 2026. aastast.

Finantseerimise kogukulud summas 9 193 tuhat eurot (sh mitmesugused tasud) mõjutasid jätkuvalt tugevalt finantstulemusi. Fond on endiselt liigse võlakoormusega, mis tekitab kahekordse väljakutse, nii pidevalt teenindatava kõrge üldise võlakoormuse kui ka tajutava riskiprofiili näol, ning seega ka Fondi finantseerijate poolt laenukapitalile kehtestatud hinnakujunduse näol.

Portfelli eripärasid, püsivaid ebasoodsaid turutingimusi ja Fondi kinnisvara parendamiseks vajalikke kapitalikulusid arvestades hindasid sõltumatud hindajad kinnisvaraportfelli ümber, mille tulemusena oli portfelli tegelik koguväärtus aasta lõpus 208,9 miljonit eurot (2025. aasta neljandas kvartalis kajastati 20 602 tuhande euro suurune allahindlus). Aasta jooksul tehtud ja õiglase väärtuse korrigeerimise kaudu aasta lõpu väärtustega    kajastatud kapitalikulud olid kokku 4 764 tuhat eurot (sh pikaajaliste rendilepingute kogunenud vahendustasud, uute rentnike sisseseadmise kulud jne).

Kinnisvaraportfelli uuendatud hindamise ja tegeliku finantskohustuste mahu 133 285 tuhat eurot (samuti muude bilansikirjete) alusel on fondi omakapitali suhe (omakapitali ja varade suhe) 36,1%, mis on madalam võlakirjade tingimustes sätestatud miinimumtasemest 37,5% (ISIN: EE3300003235). Võlakirjaomanikele teatatakse täna sellest mittevastavusest, mis tuleb kõrvaldada 20 päeva jooksul.

Lisaks vajavad kolm 2026. aasta esimese kvartali lõpus Lätis aeguvat laenu fondi omavahendite (omakapitali) tugevdamist vähemalt 7,0 miljoni euro võrra, mis on tingimuseks nii laenude pikendamisele kui ka viis vahendite leidmisele osalisteks ennetähtaegseteks tagasimakseteks.

Seda arvestades on juhtkond otsustanud jätkata Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise läbiviimist kogusummas kuni 25,0 miljonit eurot, nagu osakuomanike koosolek 16. detsembril 2025. aastal otsustas. Juhatus usub, et Fondi lühiajaliste likviidsusvajaduste rahuldamiseks, piisava omakapitali taseme taastamiseks ja sellega Fondi tegevuse jätkumise tagamiseks vajalik minimaalne kapital kaasatakse. Seda silmas pidades koostatakse ja avaldatakse ka 2025. aasta lõplikud auditeeritud raamatupidamisaruanded 2026. aasta märtsi viimasel nädalal.

Balti ärikinnisvaraturgudel valitseb endiselt suur ebakindlus. Siiski usub juhtkond, et Fond jõudis 2025. aasta lõpus tegevuse pöördepunkti, millest alates on 2026. aastal oodata järkjärgulist paranemist. Oodatav paranemine põhineb käimasolevatel konkreetsetel meetmetel, sealhulgas rendistruktuuride jätkuval ümberkujundamisel, oluliste vabade pindade aktiivsel rendile andmisel, kinnisvarahalduse funktsiooni majja sissetoomisel ning üld- ja finantseerimiskulude vähendamisel.

Need ootused ei kujuta endast konkreetset finants-, hindamis- ega jaotamisprognoosi ning sõltuvad kavandatud ümberkorraldusmeetmete õigeaegsest elluviimisest, uute osakute täiendava avaliku pakkumise ja sellega seotud finantseerimisprotsesside edukast lõpuleviimisest ning sellest, et fondi turgudel või kinnisvaraportfellis ei toimu edasisi ebasoodsaid arenguid.

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. detsember 2025

Kinnisvarainvesteering Segment Õiglane väärtus1 Renditav netopind Esmane puhastootlus Täitumuse määr
(tuhandetes eurodes) (m2) 20252
Vilnius, Leedu  
Europa Kaubandus 31 836 17 430 2,7% 82,5%
North Star Büroo 18 778 10 706 6,5% 93,2%
Vilniuses kokku   50 614 28 136 4,2% 86,6%
Riia, Läti  
Upmalas Biroji Büroo 14 610 11 095 4,7% 56,6%
Vainodes I Büroo 12 400 8 128 8,1% 100,0%
S27 Centre Büroo 12 270 7 348 -1,3% 58,7%
Sky Kaubandus 4 700 3 260 9,0% 100,0%
Galerija Centrs Kaubandus 58 356 19 956 4,6% 87,8%
Riias kokku   102 336 49 787 4,7% 79,3%
Tallinn, Eesti  
Postimaja Kaubandus 21 270 9 232 6,0% 99,8%
Apollo Plaza Vaba aeg 13 260 7 877 6,8% 100,0%
Lincona Büroo 11 410 10 767 7,9% 90,7%
Pirita Kaubandus 10 050 5 425 8,5% 95,1%
Tallinnas kokku   55 990 33 301 7,1% 96,1%
Portfell kokku   208 940 111 224 5,2% 86,2%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2025 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes        
01.10.2025
– 31.12.2025
01.10.2024
– 31.12.2024
01.01.2025
– 31.12.2025
01.01.2024
– 31.12.2024
Renditulu 3 737 3 779 15 098 15 136
Teenustasutulu 1 165 1 145 4 947 4 744
Renditegevuse kulud -1 948 -2 205 -8 382 -8 292
Puhas renditulu 2 954 2 719 11 663 11 588
 
Halduskulud -404 -644 -1 923 -2 373
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist 87 3 126 18
Muu äritulu -125 -245 -1 475 -863
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -20 589 -3 052 -20 602 -15 581
Ärikasum/-kahjum -18 077 -1 219 -12 211 -7 211
 
Finantstulud 4 169 69 196
Finantskulud -2 067 -2 789 -9 193 -10 540
Finantstulud ja -kulud kokku -2 063 -2 620 -9 124 -10 344
 
Maksueelne kasum/kahjum -20 140 -3 839 -21 335 -17 555
Tulumaks 1 020 457 1 256 774
Perioodi kasum/kahjum -19 120 -3 382 -20 079 -16 781
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum 151 -446 252 -1 003
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks -10 1 -18 52
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku 141 -445 234 -951
       
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/ kahjum kokku -18 979 -3 827 -19 845 -17 732
         
Tavakahjum osaku kohta (eurodes) -0,13 -0,02 -0,14 -0,13
Lahustatudkahjumosakukohta (eurodes) -0,12

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 208 940 241 158
Immateriaalsed põhivarad 4
Materiaalsed põhivarad 7 5
Tuletisinstrumendid            – 1
Muud põhivarad 242 1 225
Põhivarad kokku 209 189 242 393
 
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 760 2 800
Ettemaksed 294 802
Raha ja raha ekvivalendid 5 377 10 053
Käibevarad kokku 7 431 13 655
Varad kokku 216 620 256 048
 
Omakapital
Sissemakstud kapital 151 495 151 495
Rahavoogude riskimaandamise reserv -186 -420
Jaotamata kahjum -73 059 -52 980
Omakapital kokku 78 250 98 095
 
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 113 252 98 491
Edasilükkunud tulumaksukohustised 644 1 898
Tuletisinstrumendid 186
Muud pikaajalised kohustised 1 110 1 446
Pikaajalised kohustised kokku 115 192 101 835
 
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 20 033 50 736
Võlad tarnijatele ja muud võlad 2 729 4 473
Tulumaksukohustis 14 14
Tuletisinstrumendid 317
Muud lühiajalised kohustised 402 578
Lühiajalised kohustised kokku 23 178 56 118
Kohustised kokku 138 370 157 953
Omakapital ja kohustised kokku 216 620 256 048

2025 Q4 report EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendaja Invego kavatseb esmakordselt emiteerida kontserni võlakirjad

Kristjan-Thor VähiEesti ühe suurema kinnisvaraarendusgrupi Invego emaettevõte Invego Group OÜ kavatseb 2026. aasta kevadel esmakordselt avalikult pakkuda Baltikumi investoritele kontserni tasandi võlakirju  ja viia need kauplemisele Nasdaq Balti börsi alternatiivturul  First North.

Invego juht Kristjan-Thor Vähi rõhutab, et võlakirjade emiteerimine on plaanis kontserni arengu jätkumiseks nii Eestis, Lätis kui Portugalis. “Invego tugevus on terviklike, mahukate ning eristuvate elu- ja ärikeskkondade arendamine. Eelmise aasta jooksul liikusid jõudsalt edasi kõigi kümme avalikus müügis olevat arendust, millele on sel aastal lisandunud Eestis Verve ja Lätis Torņakalna Terases elukvartalid. Lisaks on vähemalt kaks uut mahukat arendust sel aastal veel avalikustamise ootel,” kirjeldab Vähi kontserni viimase perioodi tegevust ja ambitsioone. Veel meenutab Vähi, et eelmisel aastal valmis Invegol Tallinna üks suuremaid ja erilisemaid uusi ärikvartaleid, tihti Wise’i koduks kutsutav Krulli Park.

Enam kui 180 miljoni euro suuruse bilansimahuga Invego Group OÜ kontserni kuulub üle 60 ettevõtte, millest konsolideeritakse 2025. majandusaasta lõpu seisuga 40 äritegevust. “Oleme viimase kolme aasta jooksul grupi struktuuri põhjalikult korrastanud ning viinud kogu finantsarvestuse vastavusse rahvusvahelise IFRS standardiga. Nii saamegi täna esimest korda rääkida kontserni tasandi võlakirjade emiteerimise kavatsusest,” selgitab Kristjan-Thor Vähi ning meenutab, et 2025. aastal emiteeris edukalt võlakirju kontserni kuuluv Invego Latvia OÜ ning toona ületas investorite märkimishuvi algselt pakutud mahtu neljakordselt.

LHV Panga võlakirjade valdkonna juhi Silver Kalmuse sõnul oli üks selle aasta ootusi, et Invego  gruppi kuuluva Invego Latvia OÜ eelmise aasta võlakirjadebüüt ei jääks ühekordseks. „On tervitatav, et Invego näeb Balti kapitaliturge kontserni rahastusstrateegia osana ning turu vaates on järjepidev kohalolek võlakirjaturul selgelt positiivne. Eelmise aasta investorkohtumiste tagasiside kinnitas, et investorite jaoks on eelistatuim just kontserni tasemel võlakirjaemissioon, mis toetab ühtlasi Invego pikaajalisi strateegilisi eesmärke.“

Koostöös LHV pangaga ettevalmistamisel oleva Invego Group OÜ võlakirjaemissiooni maht, intressimäär ning muud täpsemad tingimused avalikustatakse plaanide kohaselt märtsi alguses ning võlakirjad on plaanis emiteerida 2026. aasta kevade jooksul.

Invego kohta

Invego Group on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego grupi ettevõtetel Eestis, Lätis ja Portugalis on täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000 m2, sh 1500 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 500 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elukvartaleid Vitolu Parks ja Torņakalna Terases, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses elurajoone Vide Adaži ja Marupes Sirds koos EfTEN Special Opportunities Fundiga.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Käesoleva teate eesmärk on üksnes informeerida võimalikust võlakirjaemissioonist tulevikus. See ei ole käsitletav võlakirjade pakkumisena ega üleskutsena võlakirjade märkimiseks, samuti mitte investeerimisnõuandena. Võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis enne, kui nõutud pakkumisdokument on nõuetekohaselt avaldatud vastavalt kohaldatavale õigusele. Võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu ka üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ebaseaduslik.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

EfTEN United Property Fund veebiseminari kokkuvõte

EfTEN United Property Fund17. veebruaril 2026 toimus EfTEN United Property Fund veebiseminar, kus EfTEN Capitali AS-i tegevjuht Kristjan Tamla tutvustas EfTEN United Property Fund´i 2025.a auditeerimata tulemusi ja rääkis fondi eelolevatest plaanidest.

Veebiseminari kokkuvõte:

  • 2025. aastal stabiliseerusid võlakirjaturgudel Euroopa ja Skandinaavia kinnisvarasektori ettevõtete riskid. Ettevõtete võlakirjade riskimarginalid on vaid natuke kõrgemad võrreldes n.n nullintresside keskkonnas saavutatud tasemega;
  • Baltikumis on laenude kättesaadavus ning tingimused kinnisvarasektoris veelgi paranenud. Pangad pakuvad suuremat finantseerimist, madalamaid intressimarginale ja pikemaid maksegraafikuid;
  • EfTEN United Property Fund’ile oli 2025. aasta esimene aasta, mil fondi portfell on täies mahus kinnisvarasse investeeritud;
  • Fond saavutas rekordilise kasumi 3,57 miljonit eurot ning tegi investoritele väljamakseid enam kui 9% väärtuses fondi turukapitalisatsioonist;
  • Eelnevatel aastatel fondi osaku hinda Tallinna väärtpaberiturul surve all hoidnud investor vabanes oma positsioonist täielikult 2025. aasta sügisel;
  • 2026. aastal saab fond rekordilised väljamaksed alusfondidest, mille plaanib investoritele täies mahus edasi maksta. Lisaks teeb fond jooksvalt investoritele väljamakseid Uus-Järveküla arendusprojektist laekuvatest vahenditest;
  • Enne uue kapitali kaasamist plaanib fond jaotada investoritele Uus-Järveküla arendusprojektist laekuvad vabad vahendid ning leida investeerimiseks uued arendusprojektid.
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Hepsor AS consolidated unaudited interim report for Q4 2025 and twelve months

HepsorThe Group’s consolidated revenue for the fourth quarter of 2025 amounted to 4.5 million euros (Q4 2024: 10.5 million euros), while the consolidated revenue for the reporting year was 35.4 million  euros (2024: 38.4 million euros).

The Group recorded a net loss of  0.5 million euros for the fourth quarter (Q4 2024: net profit of 1.0 million euros), of which the net loss attributable to the owners of the parent company was 0.5 million  euros (Q4 2024: net profit of 1.0 million euros). The Group’s net profit for 2025 was 1.0 million euros (2024: 2.1 million euros). The net profit attributable to the owners of the parent company for the reporting year was 0.4 million euros (2024:  0.4 million euros).

Compared with the previous year, the Group’s revenue and profitability in 2025 were affected by a decrease in the number of apartments handed over to customers – 141 apartments (2024: 194). Profitability was negatively impacted by lower profit margins of the development projects sold, which in 2025 stood at 16.9% (2024: 17.8%) and an increase in marketing expenses. Marketing expenses amounted to 1,3 million euros in 2025 (2024: 0.9 million euros). The increase in expenses was primarily driven by the growth in the number and scale of projects on sale, which led to more intensive sales and marketing activities. The Group’s finance costs and personnel expenses remained at the same level as in the previous year.

On 21 November 2025, the public offering of the first series under the bond programme of Hepsor AS was successfully completed. The initial issue volume was 6 million euros; however, the offering was 1.4 times oversubscribed and due to strong investor demand, the volume was increased to 8 million euros. A total of 1,079 investors from Estonia, Latvia and Lithuania participated in the offering. The bonds carry a fixed annual interest rate of 9.50%, and the first interest payment will be made on 26 February 2026.

In 2025, we expanded the Group’s development portfolio with three new plots of land, with development activities planned in multiple phases to include a total of approximately 700 apartments and around 2,500 m² of commercial space. In the fourth quarter of 2025, the development portfolio was further expanded with a plot at Manufaktuuri 3, Tallinn, where approximately 300 apartments are planned to be constructed in three phases. According to the detailed plan, the plot allows for the construction of a high-rise building of up to 60 floors.

Development projects under construction and for sale

During the reporting year, the Group concluded primary sales agreements for 185 homes under the law of obligations contracts or real rights contracts, with a total value of 36.1 million euros, which is nearly twice as much as in 2024 (109 homes and 19.8 million euros). The growth was supported by a stable financial environment with stabilised interest rates and a positive economic growth outlook according to both the Estonian and Latvian central banks. In addition, several projects that had previously been in the preparation phase entered the construction stage, increasing supply volumes and expanding options for different customer segments.

As at 31 December 2025, the Group had a total of 10 residential development projects on sale, of which five had been completed and five were under construction. In completed projects, a total of 355 new homes and 453 m² of commercial space have been built. As at the reporting date, 92% of these, or 327 apartments, have been sold under real rights contracts. As at the end of the reporting year, the inventory of completed unsold apartments amounted to 28 units.

In 2025, we handed over 141 homes to customers (2024: 194 homes), including 22 homes in the fourth quarter (Q4 2024: 52 homes). In Tallinn, we handed over 91 homes to customers (2024: 165 homes) and in Riga, 50 homes (2024: 29 homes).

As at 31 December 2025, the Group had 428 new homes under construction (31 December 2024: 192) representing a 223% increase compared with the corresponding period. In Latvia 227 (31 December 2024: 40) homes were under construction and in Estonia, 201 (31 December 2024: 152).

In 2025, we commenced construction of four new development projects. In addition, the Manufaktuuri Vabriku development progressed from preparatory works to the conclusion of a construction contract, with a total value of 33.3 million euros.

In Riga, construction commenced on three separate residential development projects. At Dzelzavas iela 74C, an apartment building comprising 103 homes is under development. At Braila iela 23, a total of 105 new homes are planned across two phases, and at Eiženija iela 18, construction has begun on 54 new homes.

In Tallinn, the next phase of the Manufaktuuri quarter at Manufaktuuri 12 has started, involving the construction of two apartment buildings with a total of 49 new homes, scheduled for completion by the end of the year.

Hepsor in Canada

Hepsor’s Canadian operations focus on supporting detailed land-use planning for development projects, thereby securing increased building rights. As at 31 December 2025, the Group has invested in five development projects. In August 2025, a decision by the Toronto City Council came into effect, granting building rights for Hepsor’s first Weston Road development project. The City Council’s decision provides for the construction of two residential towers of 35 and 39 storeys. During the detailed planning process, the building volume was successfully increased from 27,000 m² to 62,000 m².

Future outlook

In 2026, the Group plans to launch construction of five new development projects – two residential and one commercial real estate project in Estonia, and one residential and one commercial real estate project in Latvia:

  • V7 residential development project, located at Võistluse 7, Tallinn – Hepsor’s first residential building with a timber frame structure, comprising eight apartments;
  • Paevälja quarter, stage I – construction of 93 apartments and 918 m² of commercial space at Paevälja 5, 7 and 9 is scheduled to begin in the second quarter of 2026;
  • Peetri business centre, located at Vana-Tartu mnt 49, Rae Parish – the building will include 3,551 m² of leasable area, 88% of which is already covered by lease agreements;
  • Veidema quarter, stage I, located at Ganību dambis 17a, Riga – a stock-office type development project combining office and warehouse functions;
  • Starta 17 residential development project in Riga – construction will begin in stages, with a total of 255 new homes to be completed.

The full consolidated unaudited interim report for the IV quarter and twelve months of 2025 can be found on the Hepsor website:

https://hepsor.ee/en/for-investors/stock/reports-2/

Consolidated statement of financial position

in thousands of euros 31 December 2025 31 December 2024
 
Assets
Current assets
Cash and cash equivalents 3,821 6,249
Trade and other receivables 1,807 761
Current loan receivables 0 200
Inventories 58,938 64,141
Total current assets 64,566 71,351
Non-current assets
Property, plant and equipment 260 288
Intangible assets 0 2
Investment properties 11,820 7,980
Financial investments 7,837 6,424
Investments in joint ventures 26 0
Non-current loan receivables 6,521 2,428
Other non-current receivables 805 340
Total non-current assets 27,269 17,462
Total assets 91,835 88,813
Liabilities and equity
Current liabilities
Loans and borrowings 5,687 23,336
Current lease liabilities 50 52
Prepayments from customers 1,544 724
Trade and other payables 6,832 6,542
Total current liabilities 14,113 30,654
Non-current liabilities
Loans and borrowings 42,060 31,352
Non-current lease liabilities 112 162
Other non-current liabilities 8,472 4,635
Total non-current liabilities 50,644 36,149
Total liabilities 64,757 66,803
Equity
Share capital 3,913 3,855
Share premium 8,917 8,917
Reserves 385 385
Retained earnings 13,863 8,853
Total equity 27,078 22,010
incl. total equity attributable to owners of the parent 20,858 20,912
incl. non-controlling interest 6,220 1,098
Total liabilities and equity 91,835 88,813

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income

in thousands of euros 12M 2025 12M 2024 Q4 2025 Q4 2024
         
Revenue 35,414 38,397 4,526 10,542
Cost of sales (-) -29,778 -31,635 -3,832 -8,011
Gross profit 5,636 6,762 694 2,531
Marketing expenses (-) -1,334 -898 -658 -295
Administrative expenses (-) -1,828 -1,802 -472 -460
Other operating income 1,155 449 841 365
Other operating expenses (-) -270 -179 -59 -143
Operating profit (-loss) of the year 3,359 4,332 346 1,998
Financial income 712 421 390 159
Financial expenses (-) -2,685 -2,578 -1,158 -1,159
Profit before tax 1,386 2,175 -422 998
Corporate income tax -347 -41 -64 -41
Net profit (-loss) for the year 1,039 2,134 -486 957
    Attributable to owners of the parent 399 423 -538 578
    Non-controlling interest 640 1,711 52 379
     
 Other comprehensive income (-loss)    
Changes related to change of ownership -81 -313 0 -389
Changes in the equity of subsidiaries 249 0 249 0
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders -714 -1,874 -180 -671
The effects of changes in foreign exchange rates -302 -103 73 27
Other comprehensive income (-loss) for the period -848 -2,290 142 -1,033
    Attributable to owners of the parent 491 -504 72 -330
    Non-controlling interest -1,339 -1,786 69 -703
     
Comprehensive income (-loss) for the period 191 -156 -344 -76
    Attributable to owners of the parent 889 -81 -466 248
    Non-controlling interest -699 -75 121 -324
 
Earnings per share
   Basic (euros per share) 0,10 0,11 -0,14 0,15
   Diluted (euros per share) 0,10 0,11 -0,14 0,15
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EfTEN: Summary of the EfTEN United Property Fund webinar

EfTEN United Property FundOn 17 February 2026, a webinar of EfTEN United Property Fund was held, where Kristjan Tamla, the managing director of EfTEN Capital AS, introduced the unaudited 2025 results of EfTEN United Property Fund and discussed the plans of the fund.

Summary of the webinar:

  • In 2025, the risks of European and Scandinavian real estate companies stabilized in the bond markets. The risk margins of corporate bonds are only slightly higher than the level achieved in the so-called zero interest rate environment;
  • In the Baltics, the availability of bank financing and financing conditions in the real estate sector have further improved. Banks offer more leverage, lower interest margins and longer payment schedules;
  • For EfTEN United Property Fund, 2025 was the first full year when the fund’s portfolio was fully invested in real estate.
  • The fund achieved a record profit of 3.57 million euros and distributed to investors more than 9% of the fund’s market capitalization;
  • One investor who uring the previous years kept the fund’s unit price under pressure on the Tallinn stock exchange, fully liquidated his position in the autumn of 2025;
  • In 2026, the fund will receive record payouts from the underlying funds, which it plans to distribute fully to investors. In addition, the fund will make ongoing distributions to investors from the pay outs received from the Uus-Järveküla development project;
  • Before raising new capital, the fund plans to fully distribute proceeds from the Uus-Järveküla development project to investors and find new development projects for investment.
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Volta SKAI OÜ Progress Report of the Development Project as of 18th February 2026

Volta SKAIBonds

Volta SKAI bonds are a secured bond programme of 30 million euros to finance the Volta SKAI development. In the second half of 2025, the first two series of the programme were carried out, with the total volume of 12 million euros. The nominal value of the bonds is 1,000 euros and the coupon interest rate is 10%. Interest is paid quarterly: on 1 April, 1 July, 1 September and 1 January. The maturity date of the bonds is 1 October 2027. Since December 2025, Volta SKAI bonds are traded on the Nasdaq Baltic First North market. More detailed terms and conditions of the bonds and additional information are available at investor.endover.ee.

Overview of the sales process

The second half of 2025 was devoted in full to preparing for the launch of presales. All sales materials were prepared, including the necessary presentations. The sales team with sufficient capacity was trained and got ready to meet the planned presales volumes.

At the beginning of October, the non-public presales was launched. On 23 January 2026, the public sale has also started and the price list is available on the company’s website voltaskai.endover.ee.

Professional preparation made it possible to offer high-quality materials when introducing and presenting the product and to meet presales expectations.

As at the date of publication of the report, 920 m2, i.e. 12% of the total area to be sold in the first tower, are covered by contracts of sale under the law of obligations. Pre-sales account for 12% of the estimated sales revenue of the project. The deals include both smaller investment apartments and large units intended as homes, which shows that the product appeals to a broad target group. The forecast sales period of the project is 5 years.

Planned sales activities for 2026:

  • Informing market participants about the project and expanding the pool of interested prospects. Cooperation and presentations with various brokerage firms.
  • Completion of a dedicated Endover sales lounge to actively showcase Volta SKAI.
  • Measuring and optimizing public sales activities to stay on track with targets.
  • Marketing activities through content creation
  • Investor events and customer days to reach a wider target audience

Overview of construction

In the second half of 2025, building design documentation was prepared and the site was prepared for construction activities. In the last week of November 2025, excavation work began, marking the start of construction activities.

The action plan for the first half of 2026 is as follows:

  1. completion of the basement excavation and pile work,
  2. construction of underground basement structures,
  3. construction of monolithic structures of floors -2 and -1,
  4. construction of monolithic and prefabricated structures of floors 1–3.

As at the publication of the report, we are on schedule with all construction works, despite the severe cold.

The first 12-storey tower of Volta SKAI will be completed according to the construction schedule in 2027.

Summary progress of the Development Project, including on timing and schedule, sales, works done, costs and projections

The project is progressing as planned and remains on schedule and within budget for activities and costs.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Bigbank: 3,7% on jätkuvalt väga kõrge hinnatõus

BigbankTäna avaldas Statistikaamet kauaoodatud tarbijahinnaindeksi info. Vastavalt värskelt avaldatud andmetele kasvasid hinnad aasta võrdluses jaanuaris 3,7%. Peamiselt vedas hinnatõusu elektri kallinemine, seda tajusid oma rahakoti peal ilmselt kõik, kes kasutavad börsihindu. Toidukaupade hinnatõus jäi tavapärasest tagasihoidlikumaks, eks osaliselt on selle taga ka täpsem hinnainfo. Kokkuvõttes on hinnatõus siiski kõrge ja loodame, et aasta teises pooles näeme madalamaid näitajaid. EL liikmesriikide seas on meiega samaväärne hinnatõus ainult Horvaatias ja Slovakkias, mujal on madalam ja jäi alla 3%. EL keskmine hinnatõus oli jaanuaris 1,7%, mis oli madalam kui oodati. Tegelikult on päris huvitav jälgida, kuidas ühest majandusindikaatorist on saanud meediastaar, millest räägitakse terve nädal pea iga päev.

Olulisim muutus, mis hindade mõõtmisel toimus on kassainfo kasutamine hindade muutuste seiramisel. See tähendab, et enam ei pea Statistikameti inimesed käima füüsiliselt mööda poode ja hinnainfot üles kirjutama, vaid nad kasutavad automaatseid süsteeme, mis annavad ülevaate sellest, mida inimesed reaalselt ostavad ning mis hinda nad kauba eest maksavad. Miks see on oluline? Oluline on see sellpärast, et nüüd me näeme, kui palju inimesed ostavad kampaaniatooteid ja kasutavad individuaalseid pakkumisi, mida poed teevad oma lojaalsuskaardi klientidele. Väidetavalt üle poole kaupadest ostetakse täna poest kampaaniahindadega. Nüüd peaks see pilt palju selgemaks saama.

Teine oluline muutus, mis hindade mõõtmisel tehti, on elektrihindade täpsem arvestamine. Kui varem võeti arvesse ainult börsihind, siis nüüd peaks elektrihinna arvestus arvestama ka fikseeritud hinnaga hinnapakette.

Need kaks muutust on oluliselt juba seetõttu, et elamise kulud pluss toidukaubad ja mittealkohoolsed joogid moodustavad meie ostukorvist 40% ehk väga suure osa.

Selle aasta lõpuks peaks meie hinnastatistika veelgi paremaks muutuma, sest selleks ajaks saab läbi ka leibkondade uuring, kus täpsustakse üle kui palju tegelikult inimesed erinevatele asjadele raha kulutavad. Suures plaanis me seda muidugi teame. Mida ma aga täpselt ei tea, on välismaal veebikaubamajadesse jäetud raha osakaal meie pere eelarves. See või olla palju suurem kui me oskame arvata. Olen isegi ostnud vannitoa peegli kümme korda odavamalt kui analoogne peegel Eestis maksis. Otse loomulikult oli ka Eestis müüdud peegel Hiinas toodetud.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2026. aasta jaanuari seisuga

Baltic HorizonBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta jaanuari lõpu seisuga jäi samale tasemele ja oli 0,5450 eurot osaku kohta (31. detsember 2025: 0,5451). Fondi aasta lõpu kogu puhasväärtus on 78,2 miljonit eurot (31. detsember 2025: 78,2 eurot).

2026. aasta jaanuaris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli 0,9 miljonit eurot (31. detsember 2025: 1,0 miljonit eurot).

2026. aasta jaanuari lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 5,8 miljonit eurot (31. detsember 2025: 5,4 miljonit eurot), millest 4,1 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule. Rahavoo kasv tulenes peamiselt BH Northstar UAB-le laekunud 0,7 miljoni euro suurusest laenust.

31. jaanuar 2026 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 217,3 miljonit eurot (31. detsember 2025: 216,6 miljonit eurot).

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Rahandusministeerium: Tänavu hinnatõus aeglustub

RahandusministeeriumJaanuaris aeglustus hinnatõus Eestis 3,7 ja euroalal 1,7 protsendini, olles madalaim alates 2024. aasta sügisest. Kuises võrdluses mõjutas tarbijahindu peamiselt toidu hinnatõus ja elektri hind, mis kasvas kuuga pea viiendiku külma ilmaga kaasnenud kõrge börsihinna tõttu.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris võrreldes eelmise kuuga 1 protsendi ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus 3,7 protsendini. Euroalal aeglustus hinnatõus esialgsel hinnangul 1,7 protsendini, seda energiahindade languse süvenemise ja teenuste mõõdukama hinnatõusu tõttu. Nii Eestis kui ka euroalal oli nii madal aastane hinnatõus viimati 2024. aasta sügisel.

Kuises võrdluses mõjutas tarbijahindu peamiselt toidu ja elektri hinnatõus. Toidu kallinemine tulenes aastalõpu allahindluste lõppemisest ja aiasaaduste hinnatõusust. Kuigi toiduhinnad tõusid jaanuaris 6 protsenti, on toormehinnad välisturgudel olnud sügisest alates languses ja see soodustab edaspidi ka meie hinnatõusu aeglustumist. Osa toormehindu on viimastel aastatel olnud üsna kõikuvad. Näiteks on piimatoorme hind suviselt kõrgtasemelt taandunud pea 15 protsenti, mis mõningase viitajaga kandub ka siinsetesse letihindadesse.

Energiahinnad pöördusid jaanuaris külma ilma mõjul tõusule. Pingeline olukord Lähis-Idas on nafta hinda aasta alguses veidi kergitanud, kuid on jätkuvalt madal. See hoiab kütuste hinnataset soodsana ka siinsetes tanklates – mootorikütus oli jaanuaris pea 13 protsenti odavam kui aasta tagasi. Tavapäratult külm aasta algus kergitas Baltikumis ja Soomes märkimisväärselt börsielektri hinda. Eestis oli börsihind viimaste aastate kõrgeim ning uue metoodikaga koostatud elektrihinnaindeks tõusis kuuga pea viiendiku.

Veebruari esimese poole andmed viitavad, et börsihinna kõrgtase võib jääda käesolevasse kuusse. Tuntavat hinnalangust võrreldes võib oodata kevadel, kui soojemate ilmadega energiatarve väheneb ja taastuvelektri tootmine suureneb. Keskmisest külmemad ilmad on põhjustanud ka gaasi turuhindade tõusu Euroopas, kuid need jäävad siiski madalamaks võrreldes aastataguse perioodiga.

Teenuste hinnatõus pidurdus ootuspäraselt mootorsõidukimaksu väljalangemise tõttu aastasest inflatsiooniarvestusest. Toiduainete hinnatõusu aeglustumine ja maksumeetmete mõju vähenemine võimaldab inflatsioonil tänavu aeglustuda. See loob soodsa pinnase ka majanduse oodatavale elavnemisele, millele annab oma panuse tulumaksureformiga kaasnev positiivne efekt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Aasta lõpu töötuse määr langes, majanduse kui terviku vaates ei pruugi põhjused olla rõõmustavad

BigbankStatistikaamet avaldas täna tööturu IV kvartali näitajad. Kui aasta keskmise näitaja võrdluses tööpuudus väga ei erinenud aasta varem olnud töötusest, siis kvartaalses võrdluses olid töötuse trendid pigem positiivsed.

Aasta keskmine töötus oli eelmisel aastal 7,5%, sellele eelnenud aastal 7,6%. Kvartaalses võrdluses langes töötus terve aasta jooksul ja aasta lõpus oli töötuse määr 6,4%, võrdluseks eelmise aasta neljandas kvartalis oli töötuse määr 7,4%. Langus on märgatav kui arvestada, et eelmise aasta I kvartalis oli töötuse määr veel 8,6%. On reegel, et aasta alguses töötus tavapäraselt kasvab natuke. Selle aasta I kvartali näitajad, mis avaldatakse mais, näitavad meile selle aasta alguse pilti. Arvuliselt oli töötuid IV kvartalis vastavalt tööjõu uuringu tulemustele 47 100, mis on kooskõlas registreeritud töötute arvuga. Neid oli neljandas kvartalis keskmiselt 44 700. Kaks näitajat mõõdavad natuke erinevaid asju, sellest on ka Statistikaameti portaalis pikemalt kirjutatud, ehk need arvud ei peagi olema identsed.

Töötuse languse kõrval tekitab muret, et mitteaktiivsete arv kasvas päris palju IV kvartalis ja hõivatute arv langes. Mitteaktiivsed on need inimesed, kes ei tööta ja kes ka ei otsi enam tööd. See tähendab, et tööpuuduse vähenemise taga ei olnud see, et inimesed leidsid töö, vaid pigem, et nad loobusid töö otsimisest ja see ei ole hea märk majanduse kui terviku tervisliku seisundist.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskommentaar: 2025. aastal töötus vähenes, kuid muret tekitab noorte töötuse kõrge tase

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumStatistikaameti andmetel on 2025. aastal tööturg stabiliseerunud ja töötus vähenenud, kuid muret tekitab noorte töötuse kõrge tase. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kirsti Meleski sõnul on Eesti majanduse eeliseks tööturul motiveeritud ja aktiivne tööjõud, teisalt on väljakutseteks kõigile töötada soovivatele inimestele sobiva ja kvaliteetse töö leidmine ning tööandjatele vajalike oskustega tööjõu tagamine.

Eesti tugevus on tööturul aktiivne osalemine

Eesti on jätkuvalt ühe kõrgeima tööjõu aktiivsusega riik Euroopas. 2025. aastal oli tööturul aktiivne 74,1% 15-74-aastasest rahvastikust. Kuigi võrreldes 2024. aastaga on märgata tagasihoidlikku langust, siis on näitaja siiski varasemalt olnud stabiilselt tõusutrendis. III kvartalis püsisime 75,1%-ga Hollandi ja Rootsi järel kolmanda riigina Euroopas. See loob tugeva aluse majanduskasvuks, kuna suur osa tööjõust osaleb tööturul või on valmis seda tegema ja otsib aktiivselt tööd.

Hoolimata majanduslikust ja geopoliitilisest ebakindlusest on tööturg püsinud tugev ja vastupidav muutustele. Peale pikemat tõusuperioodi vähenes eelmisel aastal veidi 15-74-aastaste hõivatute arv – võrreldes 2024. aastaga 5500 inimese võrra. 20-64-aastase rahvastiku hõivemäär oli eelmisel aastal 81,7%, mis on palju kõrgem Euroopa Liidus seatud 78% eesmärgist 2030. aastaks ja ületab ka Eestis seatud ambitsioonikamat 81,3% eesmärki.

Kiiret tööhõive kasvu oodata ei ole, kuid tööturg püsib stabiilselt kasvusuunal

Statistikaameti andmetel on püsinud vabade ametikohtade arv suhteliselt stabiilne ja vabade ametikohtade määr ei ole oluliselt kasvanud. Kiiret hõive kasvu lähitulevikus oodata ei ole ja tööturg püsib pigem stabiilne. Küll aga väheneb tööealine elanikkond, mistõttu tuleb samas mahus tööjõu tagamiseks Eesti majanduses tööjõus osalemise määra ja tööhõivet stabiilselt kasvatada.

Meie võimalus majandusse vajalikku tööjõudu juurde saada peitub tööturul aktiivselt osaleva rahvastiku arvu kasvus ja töötuse vähendamises. Statistikaameti andmetel oli 20-64-aastaste töötuse määr 7,1%, mis on võrreldes 2024. aastaga veidi langenud. Kui veel I kvartalis oli teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes Eesti töötus neljas kõrgeim, siis töötuse languse tulemusel oli III kvartaliks Eesti langenud järjekorras seitsmendaks. Ka Töötukassas registreeritud töötute arv on näidanud stabiilset langustrendi ja selle aasta jaanuaris oli töötuna arvel ligi 4800 inimest vähem kui aasta tagasi. Töötukassa teenused toetavad tööd otsivate inimeste tööle asumist, sh läbi nõustamise, täiend- või ümberõppe toetamise või terviseprobleemide korral tööle asumist toetavate teenuste pakkumise.

Eesti tööturu väljakutsed on noorte töötus, sooline lõhe ning piirkondlikud erinevused

Kõrge tööturul osalemise aktiivsuse juures muutub oluliseks küsimus, kelle tööturule jõudmist saame täiendavalt toetada. Eriti jäi mullu silma noorte töötuse kõrge tase. Kui 2025. aasta üldine töötuse määr püsis stabiilne (-0,1 protsendipunkti), siis noorte töötuse määr tõusis 1,6 protsendipunkti. Üha olulisem on võimaldada ja toetada noorte tööturule sisenemist ja karjääri alustamist, et ennetada pikaajalise ebavõrdsuse kujunemist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab noortegarantii tugisüsteemi rakendamist, et kohalikul tasandil oleks võimalik tuvastada abi vajavaid noori ja toetada nende jõudmist vajalike teenusteni, mis aitavad naasta katkenud hariduse juurde või toetada töötukassa teenusteni ja seeläbi tööturule. Samuti on 2026. aastal töötukassa võtnud fookusse just noorte tööturule jõudmise toetamise ja lastele esimese töökogemuse andmise.

Tööjõus osalemises on endiselt ka sooline lõhe – mehed osalevad tööturul suuremas määras kui naised. Aastatega on sooline erinevus tööturul osalemises küll vähenenud, kuid 2025. aastal erinevus mõnevõrra süvenes, sest meeste tööturu aktiivsus kasvas ja naiste aktiivsus langes. Ka meeste ja naiste töötuse lõhe suurenes – naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Põhjus on meeste suurem osakaal tsüklilistes või majanduslanguse suhtes tundlikes sektorites (ehitus, tööstus). Eesti tööturgu kirjeldab suur sooline segregatsioon – meeste ja naiste koondumine erinevatele tegevusaladele ja ametikohtadele ja seetõttu reageerivad mehed ja naised majanduskeskkonna muutustele erinevalt.

Samuti on tööjõus osalemises piirkondlikud erinevused – tööjõus osalemine on kõige madalam Kirde-Eestis (67,6% 2025. aastal). MKM otsib uusi viise mitteaktiivse rahvastiku toomiseks tagasi tööturule, üks osa sellest on Ida-Virumaal naiste tööturule kaasamise programmi katsetamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Inflatsiooni aeglustumine jätkub

SwedbankTarbijahinnad saavutasid Eestis tipu möödunud aasta augustis ja on sealt alates allapoole liikunud. Kuigi tänavu jaanuaris tegi hinnakasv kuises võrdluses 1% tõusu, jätkus aastases võrdluses selle aeglustumine (3,7%).

Jaanuari inflatsiooni kergitas peamiselt kallinenud elekter

Kuises võrdluses mõjutasid hinnakasvu enim kallinenud elektriga kerkinud eluasemehinnad, kuid ka toiduhindade tõus andis suurema panuse. Need kaks komponenti moodustasid üle 40% kogu tarbimiskorvi kuisest kallinemisest.

Aastases võrdluses oli suurim mõju toiduhindade 6% kasvul, millele järgnesid eluasemega seotud hindade 5,6% ja tervishoiuhindade 11,7% tõus. Tervishoiuhindade kiire kasvu taga oli möödunud aasta kevadest jõustunud uus teenuste hinnakiri, mille mõju taandub hinnaindeksist välja tänavu aprillis. Nii toidu- kui energiahinnad on arvestatud uue metoodika järgi, mis peaks varasemaga võrreldes tegelikku tarbimist paremini näitama. Samuti on iga-aastase regulaarse tegevusena uuendatud tarbimiskorvis kaupade ja teenuste kaalusid.

Hinnakasvuootused on vähenenud

Tarbijate inflatsiooniootused püsisid möödunud aasta novembrist kuni tänavu jaanuarini üsna muutumatuna, kuid võrreldes möödunud aasta juuliga on need siiski tugeva languse teinud. Jaekaubandusettevõtete osakaal, kes plaanivad hindu tõsta, on küll viimastel kuudel veidi kerkinud, kuid ka seal on möödunud aasta keskpaigaga võrreldes toimunud järsk vähenemine.

Aasta algusest kaotatud maksuküür suurendab tänavu oluliselt netopalka, mis omakorda parandab majapidamiste ostujõudu. Suurenev nõudlus võib ahvatleda küll erasektorit hindu tõstma, kuid inflatsiooni aeglustumisele on siiski rohkem tingimusi tekkimas.

Jaanuaris tõstetud alkoholi ja tubaka aktsiisid ning mai alguses ees ootavad mootorikütuse ja elektri aktsiisitõusud kergitavad küll mitmete kaupade hindu, kuid hinnasurvet leevendavad möödunud aastal kehtestatud maksutõusude mõju väljataandumine.

Lisaks aitavad inflatsiooni aeglustumisele kaasa madalamad energiahinnad maailmaturul ning euro tugevnemine dollari suhtes. Koos naftahinna langusega on Eestis vähenenud ka eurodes müüdav bensiinihind. Tänavu jaanuaris oli näiteks bensiin aastatagusega võrreldes 13% odavam.

Tarbijahinnaindeksi arvestuse uuendamine võib muuta avaldatud SKP-d

Kuna eratarbimise püsivhinna arvestamiseks kasutatakse tarbijahinnaindeksit, siis selle indeksi muutmine mõjutab ka sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja selle muutust. Praegu on veel vara öelda, kui palju SKP tulevase revisjoniga täpsemalt majanduskasvud ja -langused peaksid muutuma, kuid kuna eratarbimine on ligi pool SKP-st, siis on ka selle väiksemal muutusel oluline mõju.

Eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga indekseeritakse küll pensione, miinimumelatist ja kõrgete riigiteenistujate palkasid, kuid kuna see muudatus toimub alles alates 1. aprillist, siis rahandusministeeriumi hinnangul selle indeksi avaldamisega hilinemine riigipoolseid teenuseid ei mõjuta. Samas kasutatakse tarbijahinnaindeksi muutust ka erinevates lepingutes ja kokkulepetes – näiteks äripindade üürilepingute muutmisel.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinna südalinna kerkiv 54 miljonit maksev Stellar jõudis maapealse ehituse faasi

260217 Tallinna südalinna kerkiv 54 miljonit maksev Stellar jõudis maapealse ehituse faasiTallinna südalinna Kompassi asumisse kerkiva 16-korruselise eluhoone Stellar arenduses lõpetati edukalt 0-tsükli ehitustööd ning projekt liigub edasi maapealsesse ehitusfaasi. Novira Capitali ja Evernordi poolt 54 miljoni euroga rajatav modernne eluhoone valmib 2027. aasta suvel.

Kõrghoone 0-tsükli ehitustööde teostamine kestis kokku 12 kuud, mille jooksul valmis kolm maa-alust korrust. “Stellarist saab Tallinna kõige innovaatilisem eluhoone, mis eeldab samas eriti täpset planeerimist ja head koostööd kõigi osapoolte vahel. Maa-alune ehitusetapp oli kesklinna aktiivses elu- ja äripiirkonnas aeganõudvaim ning siit edasi peaks areng olema ka igapäevaselt nii-öelda palja silmaga nähtav,” räägib Novira Capitali tegevjuht Nikolay Kryzhanovskiy ja lisab, et projekti järgmine oluline verstapost on maja lõpliku kõrguse saavutamine, mis on planeeritud 2026. aasta septembrisse.

Kokku rajati maa alla 125 parkimiskohta, tehnoruumid, panipaigad, trepikojad, liftišahti põhi ja rattaparkla koos jalgrataste pesu- ja hooldusruumiga. Ehituse käigus kasutati ligikaudu 3500 kuupmeetrit betooni ja paigaldati kokku 1,7 kilomeetri ulatuses vaiu. “Stellari asukoht südalinnas tähendab, et ehitus toimus väga piiratud tingimustes. 0-tsükli tööd on kõige keerukamad ja seotud kõige suuremate riskidega, seetõttu on hea meel tõdeda, et kõik on toimunud plaanipäraselt ja oleme püsinud ehitustöödega graafikus.,” räägib ehituse peatöövõtja Oma Ehitaja juht Indrek Moorats.

Tartu maantee 15 aadressile rajatavasse kõrghoonesse on kavandatud 152 ühe- kuni viietoalist 30–160 ruutmeetri suurust valgusküllast ja avarat korterit, millele lisavad iseloomu kõrged laed ja lükandsüsteemiga maast laeni aknad. Lisaks korteritele rajatakse ka roheline sisehoov puhkealade ja mänguväljakutega, pakkudes hubast elukeskkonda nii lastele kui täiskasvanutele. Projekteerimisel on keskendutud tänapäevastele ja keskkonnasõbralikele lahendustele ning maja vastab A-energiaklassi nõuetele.

Novira Capitali ja Evernordi viimatine silmapaistev ühisprojekt oli Riia südalinnas eelmisel aastal valminud A-klassi ärikvartal Novira Plaza Riga, mis valiti Lätis aasta kinnisvaraprojektiks ning Novira Capital samas aasta arendajaks.

Eestis, Lätis ja Leedus investeeringute haldamisega tegelev Evernord Group pakub varahalduse ja ettevõtete finantseerimise teenuseid, nõustab vara- ja finantsjuhtimise küsimustes ning haldab hetkel viit investeerimisfondi. Grupi hallatavate varade maht ületab 350 miljonit eurot.

Novira Capital tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide arendamisega, millest tuntumad on Novira Plaza, Das Haus, Büroo 31, Büroo 83, Merirahu Villad ja Kalaranna Kodu Eestis ning Novira Plaza Riga ärikvartal Lätis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine