Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kuidas tõhusalt kontrollida ehitisi ja ehitamist? Koolitus kohalikele omavalitsustele ja kinnisvaraomanikele

22.08.2025 Margot Toompark

23.10.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks“, mille eesmärk on anda riikliku järelevalve tegemiseks vajalikud teadmised. Koolitus keskendub sellele, kuidas tagada ehitamise ja ehitiste vastavus seadusest tulenevatele nõuetele ning seeläbi ohutum elukeskkond.

Sihtrühmaks on kohalikud omavalitsused, riiklikud järelevalveorganid, kinnisvaraarendajad ja kinnisasja omanikud. Koolituse viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitusel käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid:

millal ja kuidas algatada järelevalvemenetlus;
mida saab järelevalvemenetluses kontrollida;
kuidas õigesti ja tulemuslikult menetlust läbi viia;
millised on võimalused rikkuja korrale kutsumiseks ja ettekirjutuste vaidlustamiseks.

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 23.10.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Baltic Horizon: Teade Northern Horizon Capital ASi aktsiate müügilepingu allkirjastamise kohta

21.08.2025 Adaur.ee

Northern Horizon Capital AS, Baltic Horizon Fondi valitseja, teatab käesolevaga, et fondivalitseja ainus aktsionär Northern Horizon A/S (registreeritud Taanis registrikoodiga 27599397) on allkirjastanud lepingu, millega müüb kõik oma 12 500 aktsiat Northern Horizon Capital AS-is.

19. augustil 2025 sõlmitud lepingu kohaselt antakse Baltic Horizon Fondi (“Fond”) valitseja Northern Horizon Capital AS-i omandiõigus üle investeerimisettevõtte Grinvest partneritele. Grinvesti kaudu on tehingu osapooled seotud ka Fondiga, olles selle suurim osakuomanik läbi oma Eesti tütarettevõtte. Grinvesti omanikeks on kolm Leedu kodanikku – Antanas Anskaitis, Antanas Danys ja Tomas Milašauskas. Antanas Anskaitis omandab 4 168 aktsiat, Antanas Danys 4 166 aktsiat ning Tomas Milašauskas 4 166 aktsiat.

Tehing viiakse lõpule kohe pärast vajalike regulatiivsete lubade saamist.

„Teatame täna kokkuleppest müüa meie osalus Northern Horizon Capital AS-is Grinvesti partneritele, keda me tunneme ja usaldame. Northern Horizoni jaoks on tegemist strateegilise otsusega, mis võimaldab keskenduda suuremalt meie põhitegevusele ja juhtrollile Põhjamaade sotsiaalse infrastruktuuri investeeringutes. Grinvestil on põhjalikud teadmised Balti ärikinnisvaraturust ning ettevõtte senist kogemust arvestades oleme kindlad nende võimes luua Baltic Horizon Fondi investoritele pikaajalist väärtust,“ kommenteeris Christoffer Abramson, Northern Horizon A/S grupi tegevjuht.

„Baltic Horizon Fond on viimase viie aasta jooksul seisnud silmitsi keeruliste väljakutsetega. Me võtame enda peale rolli rakendada oma teadmised, kapital ja energia Fondi uuteks arenguteks,“ ütles Antanas Anskaitis partnerite nimel. „Seetõttu ootame huviga aktiivset koostööd kõigi Fondi osapooltega kohe pärast tehingu lõppemist.“

Fondi ja selle varade juhtimine jätkub senisel kujul kuni tehingu lõpuleviimiseni – kogu tegevuse eest vastutab senine meeskond. Fondi juhtimismeeskonda planeeritud täiendused tehakse teatavaks pärast tehingu jõustumist.

Northern Horizon Capital AS annab teada, kui aktsiate müük on lõpule viidud.

KV.EE: Elamispindade pakkumine ja hinnad jätkavad horisontaalsel rajal

21.08.2025 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade keskmist pakkumiste hinda peegeldav KV.EE Indeks näitab augusti keskel 180,6 punkti. Elamispindade müügipakkumiste arvu indeksi näit on 79,2 punkti. Liigume igaval horisontaalsel rajal, kust lähivaates kiireid muutuseid ühes või teises suunas viimasel ajal toimunud pole ja lähitulevikult oodata ei ole.

Aastataguse ajaga võrreldes on KV.EE Indeks kerkinud 175,2 punkti pealt 3,1% ülespoole. Aastane kinnisvara kallinemine 5-…6-protsendilise nii inflatsiooni kui palgakasvu juures on ebaoluline muutus. Elamispindade müügipakkumine on aastaga 78,9 punktilt kasvanud 0,4%, mis on veel ebaolulisem liikumine.

Signaalid on vastuolulised

Elamispindade turu antavates signaalides on vastuolud. Ühest küljest on KV.EE Indeksi muutused, keskmised tehingute hinnad ja pakkumiste arv oluliste muutusteta. Teisalt näevad turuosalised lootusekiirt, et elamispindade turg hakkab taastuma.

Kolmandast küljest võetuna peab märkima, et elamispindade tehingute arv on mõõdukalt kõrgel tasemel juba üle aastase perioodi ja viimaste kuude-kvartalite jooksul aktiivsuses märgatavaid muutuseid aset leidnud ei ole.

Prognoosimine on lihtne

Üksluises ja igavas turus ei ole ennustamine liiga keeruline. Panus olemasolevate trendide jätkumisele on enamasti õige suund. Nii võiks oodata aeglast KV.EE Indeksi kerkimist, kus tempo jääb palgakasvule alla. Vastasel korral väheneb koduostjate ostujõud, mis neid tehingute tegemisest eemale peletaks.

Pakkumiste arv võiks püsida enam-vähem samal tasemel või mõnevõrra kerkida. Pakkumist võiks kasvatada aktiivne uute arendusprojektide turule toomine eriti Tallinnas-Harjumaal, mis laiendab koduostjate valikuvõimalust.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinn: Kehtestati kaitseväe Juhkentali linnaku detailplaneering

21.08.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas Kesklinnas asuva Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu. Tulenevalt Juhkentali linnaku riigikaitselisest otstarbest jääb ala suuresti avalikkusele suletuks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on uues julgeoleku olukorras oluline ka linnaehituslikult toetada kaitseväe töövõimet. „Kaitsevägi on ajaloolise Juhkentali suvemõisa territooriumil pikalt tegutsenud ning mõistetavalt muutuvad ajas ka nende vajadused ruumikasutuse osas. Planeeringuga on lähtuvalt kaitseväe vajadustest loodud võimalus koondada rohkemad riigikaitselised tegevused ühte kvartalisse. Linnaehitusliku terviku loomiseks on uushoonestus kavandatud haakumises alal asuvate mälestistega ning võimalikult palju säilitatud olemasolevast looduskeskkonnast.”

Planeering hõlmab 12,41 hektari suurust maa-ala ning on koostatud eesmärgiga muuta alal asuvate kinnistute piire ja maakasutuse sihtotstarvet. Planeeringuga on kavandatud kaks riigikaitse-, üks tootmis- ja kuus transpordimaa sihtotstarbega krunti. Samuti määratakse ehitusõigus kuni 19 viiekorruselise ning ühe ühekorruselise hoone ehitamiseks või rekonstrueerimiseks.

Detailplaneeringu põhieesmärk on korrastada kaitseministeeriumi ja kaitseväe valduses olevate kinnistute piire ning määrata ehitusõigused riigikaitseliste hoonete rajamiseks. Riigikaitse taristu koondamine ühte kvartalisse tagab suurema julgeoleku ning toimivad seosed ümbritsevate kvartalite ja tänavavõrguga. Planeeringuala asukoht Filtri tee ja Peterburi tee läheduses tagab väga hea ühenduse teiste ülelinnalise tähtsusega magistraaltänavatega nagu Tartu ja Pärnu maantee.

Uued hooned on kavandatud Filtri tee poolsesse ossa. Planeering arvestab, et domineerima jääks muinsuskaitse all olev endine Juhkentali sõjaväehospidali peahoone. Samuti säilitatakse alal asuv tiikide süsteem ja väärtuslik kõrghaljastus. Hoonestuse tänavaäärne joon on määratud endise sõjaväekasarmu järgi, luues Filtri tee äärde ühtlase tänavaseina.

Hoonete paigutus jätab vaatekoridorid, mis võimaldavad vaateid endisele sõjaväehospidali peahoonele. Samuti on uute hoonete pikkuse ja laiuse määramisel järgitud endise kasarmuhoone mõõte.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistikaamet: Juulis langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks 2,2%

21.08.2025 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta juulis võrreldes juuniga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 2,2%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman ütles, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes mulluse juuliga enim hinnalangus elektrienergia ja kütteõlide tootmises.

„Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1%, sealhulgas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 5,2%,“ lisas Šokman.

Võrreldes juuniga mõjutas juulis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises. Veel mõjutas indeksit hinnatõus puittoodete ning tööstusmasinate ja -seadmete tootmises.

Ekspordihinnaindeks langes juulis võrreldes juuniga 0,6%. Kõige rohkem langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning paberil ja pabertoodetel. Enim tõusid puittoodete, kummi ja plasttoodete ning nahktoodete ja jalanõude hinnad. Võrreldes 2024. aasta juuliga langes ekspordihinnaindeks 0,4%.

Impordihinnaindeks langes juulis võrreldes juuniga 0,3%. Enim langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ja põllumajandussaadustel. Kõige rohkem tõusid rõivaste, naftasaaduste ja mittemetalsetest mineraalidest toodete hinnad. Võrreldes eelmise aasta juuliga langes impordihinnaindeks 2,5%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Baltic Horizon: Notice of signing a share purchase agreement in relation to Northern Horizon Capital AS shares

21.08.2025 Adaur.ee

Northern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, hereby notifies that management company’s current sole shareholder Northern Horizon A/S (registered in Denmark under register number 27599397) has signed a contract to sell all its 12,500 shares in Northern Horizon Capital AS.

Under the contract concluded on 19 August 2025, the ownership of Northern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund (“BHF”), is to transfer to the partners of a private investment company Grinvest, which through its Estonian subsidiary is currently also the largest investor in BHF. Grinvest is owned by three Lithuanian nationals – Antanas Anskaitis, Antanas Danys and Tomas Milašauskas. Antanas Anskaitis will acquire 4,168 shares, Antanas Danys will acquire 4,166 shares and Tomas Milašauskas will acquire 4,166 shares.

Transaction is to be completed immediately upon receipt of regulatory approvals.

‘Today, we are announcing the agreement to sell our shares in Northern Horizon Capital AS to the owners of Grinvest, who we trust and respect. For Northern Horizon, this is a strategic decision that allows stronger focus on our core operations and our leadership in Nordic social infrastructure investing. Grinvest has deep expertise in the commercial real estate market in the Baltics, and given their track-record we are confident of their ability to deliver long-term value for the Fund’s investors,’ commented Christoffer Abramson, Group CEO of Northern Horizon A/S.

‘BHF has faced a complex set of challenges over the last five years. We take this role upon ourselves in order to provide the expertise, capital and energy available to us for the turnaround of this fund,’ stated Antanas Anskaitis on behalf of the incoming owners.‘We therefore look forward to actively engaging with all stakeholders of BHF as soon as this transaction is completed.’

The management set-up of BHF and its properties continues uninterrupted until the transaction is closed, with the same team in charge of all operations. Anticipated additions to the fund management team will be deployed and communicated once effective.

Northern Horizon Capital AS will notify once the sale of shares has been completed.

Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm

21.08.2025 Margot Toompark

Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm on mõeldud kõigile, kes soovivad täiendada teadmisi ehitamise ja planeerimise valdkonnas. Koolitused annavad põhjaliku ülevaate seadustikust, kohtulahenditest, dokumenteerimise nõuetest ning kasutusloa taotlemisest.

Programm sisaldab üheksat koolitust perioodil 16.09–05.11.2025, kokku 50 akadeemilist tundi. Osaleda saab nii klassiruumis (Tulika 19, Tallinn) kui ka veebis MS Teamsi kaudu.

Täiendõppeprogramm koosneb järgmistest koolitustest:

16.09.2025 Kinnisvaraturu ülevaade 2025 III kvartal
17.09.2025 Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
23.09.2025 Kasutusluba ja selle taotlemine
24.09.2025 Kinnisvara hindamise ABC
02.10.2025 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine
21.10.2025 Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded
23.10.2025 Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks
29.10.2025 Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid
05.11.2025 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Head Eesti taasiseseisvumispäeva!

20.08.2025 Adaur.ee

taasiseseisvumispäev

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Swedbank: Kas osta laenuga kodu või üürida?

19.08.2025 Anne Pärgma

Eestis seisavad paljud koduostu kaaluvad inimesed silmitsi küsimusega: kas on mõistlikum osta kodu laenu abil või üürida?

2025. aasta suvel on mõlemal valikul oma eelised ja väljakutsed, mille hindamine sõltub isiklikest eesmärkidest, rahalistest võimalustest ja elustiilist.

Kodulaenu tasuvus ja laenutingimused

Käesoleva aasta suvel on kodulaenude intressimäärad Eestis võrreldes varasemate aastatega langenud. 6 kuu euribor augusti keskel tasemel 2,08% ning prognoosid näitavad, et euribor võiks langeda veel kuni 1,8% tasemele. Kodulaenu keskmine marginaal on tasemel 1,49%, mis tähendab, et laenu intressimäär keskmiselt ~3,5%. Rohkem infot leiad Swedbanki kodulehelt.

Oletame, et soovitakse osta 50 m² suurune korter Tallinnas, mille hind on 150 000 eurot. Kui laenusumma on 120 000 eurot ja laenuperiood 30 aastat, siis keskmine igakuine laenumakse oleks umbes 600–650 eurot, sõltuvalt intressimäära fikseerimise perioodist ja euribori kõikumisest.

Üürimise kulud ja paindlikkus

Tallinna korterite üürihinnad on piirkonniti erinevad. Näiteks 2025. aasta alguses oli Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind 14,7 €/m² . Seega, 50 m² suuruse korteri üür oleks umbes 735 eurot kuus.

Üürimise eelised:

Paindlikkus: Lihtne elukohta vahetada, mis sobib sageli noortele ja noortele peredele, teise linna või ajutiselt Eestisse elama asuvatele inimestele.
Madal alginvesteering: Ei ole vaja suurt sissemakset ega laenu võtta.
Muretu elamine: Kinnisvara hoolduse ja remondi eest vastutab enamasti üürileandja.

Omandi eelised ja pikaajaline tasuvus

Vara väärtuse tõus: Aja jooksul võib kinnisvara hind tõusta, andes omanikele kapitalikasvu.
Mugavus ja stabiilsus: Pikaajaline elukoht, mis võimaldab kodu kohandamist vastavalt oma soovidele.
Maksusoodustused: Mõnedel juhtudel võivad koduomanikud saada maksusoodustusi või toetusi.

Näidisarvutus: kas osta või üürida?

Omandamine võib olla pikaajaliselt soodsam, kuna igakuine makse on madalam ja vara väärtus võib tõusta. Kuid alginvesteering on suurem ning tuleb arvestada remondi- ja hoolduskuludega. Üürimine pakub suuremat paindlikkust ja madalamat alginvesteeringut, kuid pikaajaliselt võib osutuda kallimaks.

Lõplik otsus kodu ostmise või üürimise kasuks sõltub individuaalsetest eelistustest ja olukorrast. Kui plaanite elada samas kohas pikaajaliselt, on kodu ostmine sageli mõistlikum.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa: Kuidas toimub hindamisprotsess?

19.08.2025 Adaur.ee

Kinnisvara hindamine on mitmeetapiline protses. Kuidas see toimub? Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitusväärtuse juhtivhindaja Kerli Koha.

1. Kontakt hindajaga

Hindamisprotsessi alustamiseks peaks klient esmalt valima endale sobiva hindaja. Valiku tegemisel tuleks kindlasti lähtuda hindamise eesmärgist. Pangalaenu taotlemiseks tuleb valida pangaga kehtivat koostöölepingut omav kinnisvarabüroo ja kutsetunnistusega hindaja. Hindamisaruande kohtule esitamiseks on soovituslik pöörduda kinnisvara hindamise valdkonna registreeritud eraeksperdi poole. Võimalusel lähtuge valiku tegemisel soovitustest, kuid kindlasti pöörake tähelepanu ka hindaja suhtumisele: meeldiv suhtlus, kiire reageerimine teie päringule ja teie vajaduste kaardistamine on eeldused kvaliteetse hindamisteenuse osutamiseks.

2. Kliendi vajaduste kaardistamine

Kliendi vajaduste kaardistamine on hindamisprotsessi üks olulisemaid etappe. Hindamise eesmärk, vara ülevaatuse aeg, teenustasu ja ootused töö valmimise tähtaja osas – neile küsimustele peaks vastuse saama juba esmasel kontaktil hindajaga. Hea hindaja tunneb kohe huvi, mis eesmärgil hindamist vajatakse, ja leiab võimaluse registrist esmaste andmete ülevaatamiseks. On palju teadlikke kliente, kuid ka hulk inimesi, kes ei ole teadlikud avalikest registritest ja nende andmetest. Hindaja saab registriandmete ja kliendi esmase küsitlemise järel otsustada, kas vara võiks olla sobilik pangale laenutagatiseks või mitte. Näiteks võib hindaja tuvastada, et varale puudub avalikult kasutatavalt teelt ligipääs või on tehtud seadustamata ümberehitusi. Kui esmane info on registritest kontrollitud, siis saab juba anda hinnangu töö koostamise ajale ja soovitavale teenustasule.

3. Objekti ülevaatus

Hindajal on oluline teha isiklikult vara kohapeale ülevaatus. Tihiti soovitakse meile pakkuda enda või maakleri tehtud fotosid, kuid hindaja peab käima isiklikult objektil, veenduma ehitiste olemasolus ja seisukorras. Igal ülevaatusel peab võimaldama hindajale ligipääsu kõikidesse hoonetesse ja ruumidesse, sealhulgas keldrisse. Oluline on teada, et hindaja teeb kõikidest ehitistest ja maa-alast fotod – need lisatakse ainult hindamisaruandesse, mujal neid ei avalikustata. Mõistame, et kliendil ei pruugi olla võimalik tööajal objekti näitama tulla, seetõttu oleme ülevaatuse aja osas paindlikud.

4. Hindamisaruande koostamine

Vastavalt püstitatud lähteülesandele koostab hindaja tellitud hindamisaruande. Hindamisaruandeid on kolme liiki: eksperthinnang (40–70 lehekülge; hindamisaruande põhiliik, mis sobib esitamiseks igal eesmärgil), ekspertarvamus (5–10 lehekülge; hindamisaruande lühivorm, mis kindlasti ei sobi pangale ja kohtule esitamiseks) ja lisahinnang (20–30 lehekülge; hindamisaruanne, mis koostatakse arendatavale varale eksperthinnangu koostamisest ühe aasta jooksul). Oluline on teada, et hindamisaruande koostamisel lähtutakse Eesti vara hindamise standardisarjast EVS 875. Hindamiseks vajalikud andmed hangitakse vara ülevaatuselt ja algandmete esitajalt, lisaks Maa- ja Ruumiameti kaardirakendustest, riikliku ehitisregistri andmebaasist, rahvusarhiivist, kinnistusregistrit, kinnisvaraportaalidest, kohalike omavalitsuste kodulehekülgedelt, kinnisvarabüroo tehinguandmebaasist, kultuurimälestiste riiklikust registrist.

5. Digitaalselt allkirjastatud hindamisaruande esitamine kliendile

Valminud hindamisaruanne esitatakse digitaalselt allkirjastatuna PDF-formaadis konfidentsiaalselt ainult kliendile. Kliendi soovil saadetakse koostatud töö ka kolmandatele isikutele (pangahaldur, advokaat). Oluline on teada, et hindamisaruannet ega ühtki selle osa ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda soovitakse teha, tuleb see hindajaga enne kirjalikult kokku leppida.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Tallinna korterite järelturul käib aktiivne tegevus

19.08.2025 Marianna Rõbinskaja

Pealinna korterite taskukohasus jätkab paranemist tänu langevatele intressimääradele ning hinna-palga suhte paranemisele. Netopalga kasv on tänavu aeglustunud, kuid korterite hinnakasv jääb sellele alla. Nõudlus korteriturul on tugev ja väljastatud eluasemelaenude käive kasvab hoogsalt.

Taskukohasem järelturg meelitab ostjaid

Tallinna korterite järelturg püsis teises kvartalis aktiivne, mida toetas lisaks intressimäärade langusele ka taskukohasem hinnatase. Nõudlus uusarenduste järele on aga taastunud aeglasemas tempos. Kuigi uusarenduste broneeringuid oli teises kvartalis eelmise aasta keskmisega võrreldes rohkem, ei toimunud pealinnas siiski käibemaksu tõusu eel olulist aktiivsuse suurenemist. Sealjuures oli nõudlus uusarenduste järele teises kvartalis pandeemiaeelsete 2016.–2019. aastate keskmisega võrreldes oluliselt madalam ning müügis olevate uusarenduse korterite arv suurenes.

Korterid muutusid teises kvartalis taskukohasemaks

Korterite taskukohasus jätkas teises kvartalis paranemist tänu langevatele intressimääradele ning korterite hinna ja palga suhte paranemisele. Kuigi netopalga kasv on tänavu oluliselt aeglustunud, on see korterite hinnakasvust suurem. Swedbanki prognoosi järgi kasvas teises kvartalis Tallinna keskmine netopalk veidi üle 3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Järelturu korterite hinnad jäid mullusega võrreldes samale tasemele. See näitab, et kuigi nõudlus on märgatavalt suurenenud, on ka pakkumine olnud piisav. Arendajate kodulehtede statistika põhjal oli uusarenduste keskmine hind teises kvartalis 2% aastatagusest kõrgem.

Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav leibkond teises kvartalis keskmiselt* lubada endale järelturul kuni 74-ruutmeetrise korteri. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes tähendab see koguni 14 ruutmeetrit rohkem. Viimati oli taskukohasus sellest parem 2022. aasta teises kvartalis, kui keskmiselt oli järelturul võimalik osta kuni 78-ruutmeetrine korter.

Arendajate pakkumishinda arvestades oli Tallinna leibkonnal teises kvartalis keskmiselt võimalik soetada ligi 42-ruutmeetrine korter uusarenduses. Võrdluseks, aasta tagasi samal ajal oli uusarenduses taskukohane alla 35-ruutmeetrine korter.

Intressimäärade langus aitab parandada korterite taskukohasust

Swedbanki prognoosi kohaselt kärbib Euroopa Keskpank intressimäärasid veel kahel korral enne kui praegune langustsükkel läbi saab, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuab 1,5 protsendini. Koos keskpanga intressimääraga liigub allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor. Tänu sellele jätkub korterite kättesaadavuse paranemine, mis toetab omakorda nõudlust. Nõudlus uusarenduste korterite järele on suurenenud oluliselt aeglasemas tempos võrreldes järelturuga, kuid laenutingimuste paranedes peaks ka ostjate huvi jätkuvalt kasvama.

Intressimäärade langetamise tsükli lõppedes hakkab eluaseme taskukohasus sõltuma peamiselt hinna ja netopalga dünaamikast. Järgmisel aastal on tänu maksumuudatustele oodata palga ostujõu kiiret paranemist, mis peaks nii majapidamiste kindlustunnet kui ka nõudlust korterite järele parandama.

Uusarenduste taskukohasus Balti riikides on parim Vilniuses

Sarnaselt Tallinnale oli korterite järelturg nii Riias kui ka Vilniuses teises kvartalis üsna aktiivne. Uusarenduste turul oli nõudlus Balti riikide seas kõige tugevam Vilniuses, kus ühtlasi oli ka uusarenduste taskukohasus parim. Ka Riias on huvi uusarenduste, eriti ökonoomsema segmendi korterite järele, tublisti suurenenud.

Riia leibkonnale oli keskmiselt taskukohane 55-ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane aga 57-ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti tehingustatistika põhjal 46 ruutmeetrit. Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus tegelikult madalam.

Järelturul oli Vilniuse leibkonnale teises kvartalis keskmiselt kättesaadav 66-ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55-ruutmeetrist korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Invego Latvia OÜ – 2025. aasta esimese poolaasta vahearuande avalikustamine ja laenukohustise konverteerimine omakapitali

19.08.2025 Adaur.ee

Nasdaq Tallinn First North turul noteeritud ettevõte Invego Latvia OÜ avalikustab oma 2025. aasta esimese poolaasta vahearuande (perioodi kohta 18.03.2025–30.06.2025), aruanne on kättesaadav:

Ettevõtte veebilehel: https://invego.ee/investor/volakiri/
Nasdaq Baltic börsi veebilehel: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/news

Invego Latvia OÜ on holding ettevõte, mille võlakirjad (ISIN: EE0000000933) on börsil noteeritud ning need on tagatud tütarettevõtte Invego Latvia SIA aktsiatega.

Invego Latvia OÜ teatab, et vastavalt 18.08.2025 osaniku otsusele ja 18.08.2025 sõlmitud Invego Latvia OÜ ja tema ainuosaniku Meb Trust OÜ vahelisele kokkuleppele konverteeritakse Meb Trust OÜ poolt Invego Latvia OÜ-le antud laen summas 1 198 662,79 eurot mitterahalise sissemaksena Invego Latvia OÜ omakapitaliks. Mitterahalise sissemaksega suurendatakse Invego Latvia OÜ osakapitali nimiväärtust 5000 euro võrra 15 000 euroni ning ülejäänud sissemakse summas 1 193 662,79 eurot kantakse ülekurssi.

Kapitali sissemakse eesmärk on tugevdada ettevõtte kapitalistruktuuri ning parandada finantspositsiooni.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 450 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego Latvia OU aruanne 2025 06

Merko: Ehituslepingu sõlmimine Peterburi tee lõigu rekonstrueerimiseks Tallinnas

19.08.2025 Adaur.ee

19. augustil 2025 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv Tallinna Teede AS ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning kaasfinantseerijatena AS Tallinna Vesi ja OÜ Rail Baltic Estonia lepingu Peterburi tee Majaka ja Väike-Paala tänavate vahelise lõigu rekonstrueerimiseks Tallinnas.

Rekonstrueeritav 590 m pikkune lõik algab Majaka tänava ristmikust ja lõpeb Väike-Paala tänavaga. Tööd hõlmavad tänava teekatendi ja teealuste kommunikatsioonide uuendamist, ristmikute ohutumaks muutmist, ligi 3,5 km uute vee- ja kanalisatsioonitrasside ning ligikaudu 600 m uue gaasitrassi rajamist. Lisaks rajatakse rohkem kui kilomeetri ulatuses eraldatud kergliiklus- ja rattateid, muutes sujuvamaks ja ohutumaks ligipääsu tulevasele Ülemiste ühisterminalile ja kujundades tasakaalustatud liiklusruumi.

Lepingu maksumus on 6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimise tähtaeg on 2026. aasta sügisel.

Tallinna Teede AS on teedeehitusega tegelev ettevõte, mis teostab teedeehituse, hoolduse ja remonditöid üle terve Eesti. Ettevõttel on oma asfalditehas ja teedeehitusmaterjale katsetav akrediteeritud labor.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara: Sisekaitseakadeemia taristuarendus sai hoo sisse: Tallinna õppekeskuses valmisid moodulmajad

19.08.2025 Adaur.ee

Esmaspäeval, 18. augustil avas Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuses neli kaasaegset moodulhoonet, mis loovad ajutise kvaliteetse majutus- ja õpikeskkonna õppuritele ja töötajatele.

Mõne kuuga kerkinud moodulmajad tagavad võimalused majutuseks ja õppetööks perioodil, mil Tallinna õppekeskuses uuendatakse põhitaristut. Kunagised nõukogude armee jaoks ehitatud ja tänaseks lootusetult amortiseerunud kolm ühiselamut lammutatakse. Nende asemele kerkib uus õppe- ja majutushoone, mille valmimine on kavandatud 2027. aastasse, misjärel viiakse moodulhooned üle arendatavasse Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskusesse. Nii saavad jätkata nende kasutamist sealsed õppijad.

Sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu kinnitas, et inimeste heaolu ja areng on akadeemia prioriteet. „Sisekaitseakadeemia on targa turvalisuse eestvedaja ning meie suurim väärtus on inimesed – nii need, kes siin õpivad, kui ka need, kes siin töötavad. Tahame pakkuda keskkonda, mis toetab teadmiste ja oskuste omandamist ning innustab igapäevases töös. Moodulmajade rajamine on üks osa meie suuremast plaanist tagada kaasaegne ja inspireeriv õpikeskkond.“

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits rõhutas, et siseturvalisuse olulisim lüli on inimesed, kes siin töötavad. „Sisekaitseakadeemias koolitatakse parimaid siseturvalisuse kaitsjaid ja hoidjaid. Tänased kadetid kujundavad homme Eesti turvalisuse. Nad väärivad tänapäevaseid ja õppimist parimal moel toetavaid tingimusi. Moodulmajad on akadeemia uue õppekompleksi rajamisel järgmine oluline ja oodatud samm.“

„Moodulhoonete ehituses on kasutatud vastupidavaid tehases toodetud mooduleid ja vertikaalset plekiprofiilviimistlust, mis tagab nii pikaealisuse kui ka visuaalselt ühtse ilme,“ rääkis Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja. „Tegemist on nutika ja jätkusuutliku lahendusega. Moodulhooneid saab pärast uue õppe- ja majutushoone valmimist teisaldada ning kasutada edasi teises asukohas. Nii vähendatakse ressursikulu ja pikendatakse hoonete elutsüklit, hoides samal ajal ka keskkonda,“ lisas Leppoja.

Uutes hoonetes on kokku 184 majutuskohta, mille hulgas on kolme- ja neljakohalised toad, igal korrusel pesuruumid ja WC-d, igas hoones köök ning pesupesemise ja -kuivatamise võimalus. Kokku on majades kuus õppeklassi, mis võimaldavad õppetööd läbi viia kohapeal. Elama asuvad peamiselt esimese kursuse kadetid ning mõned akadeemia töötajad.

Projekt valmis koostöös Riigi Kinnisvara AS-i ja arhitektide Ahti Kooskora, Janeli Volliga ettevõttest QP Arhitektid OÜ. Tööprojekti koostas ning sisustuslahenduse projekteeris Sweco Projekt AS. Moodulid tootis Harmet OÜ, ehitustööd tegi Modular Houses Solutions OÜ, ehitusjärelvalvet teostas Inseneribüroo Telora OÜ.

Moodulmajade rajamine on osa Sisekaitseakadeemia laiemast taristuarendusest, mis toetab soovi olla targa turvalisuse arengupartner ning pakkuda õppuritele ja töötajatele tänapäevast õppimist toetavat keskkonda.

LHV: Inflatsiooniootused tõstavad taas pead

19.08.2025 Andres Viisemann

Juulikuu finantsuudistes domineerisid taas arutelud USA kehtestatavate tollimaksude üle. Ülejäänud olulised teemad olid nõrk USA dollar, president Donald Trumpi katsed mõjutada Ühendriikide rahapoliitikat ja kasvav surve Föderaalreservile, et see alandaks tunduvalt intressimäärasid.

Kaubanduskokkulepped ei kaota määramatust täiesti ära

President Trump šokeeris 2. aprilli nn vabastamispäeva kõnes kogu maailma oma plaaniga maksustada USA-sse imporditavat kaupa kõrgete tollimaksudega. Ta teatas, et soovib kehtestada USA peaaegu 60 väliskaubanduspartnerile minimaalse 10% tollimaksu. Iga konkreetse riigi tollimaks aga hakkaks sõltuma sellest, kui suur on USA väliskaubanduse puudujääk antud riigiga. Uued tollimäärad pidid hakkama kehtima 9. aprillil, kuid USA lükkas seda tähtaega edasi, et anda oma kaubanduspartneritele aega läbirääkimisteks.

8. mail sõlmisidki USA ja Suurbritannia niinimetatud majandusliku õitsengu kokkuleppe, millega fikseeriti Suurbritannia kaupade tollimaksu määr minimaalse 10%-ni. Seejärel nõustus 23. juulil Jaapan 15% tollimaksuga ning 27. juulil leppisid USA ja Euroopa Liit kokku, et Euroopas toodetud kaupu maksustatakse USA piiril samuti 15%-ga.

Võib jääda mulje, et peamiste väliskaubanduspartneritega on nüüd saavutatud rahu ja stabiilsus loob hea pinnase rahvusvahelise kaubanduse arenguks. Kuid väliskaubanduse eksperdid osutavad, et need kokkulepped ei ole ühiselt koostatud ning lepingupooltel on täpsemate tingimuste suhtes suured erimeelsused: see, kuidas asjad välja paistavad, oli president Trumpile olulisem kui sisu.

Lisaks eksisteerib president Trumpi puhul reaalne risk, et ta võib igal hetkel mõne uue eesmärgi saavutamiseks varasemast kokkuleppest taganeda. Ei ole jõudu, mis sunniks maailma majanduslikult ja militaarselt kõige võimsama riigi presidenti oma sõnadest ja lubadustest kinni pidama.

Ulatuslikud eelarvepuudujäägid toidavad inflatsiooni

Teine märkimisväärne probleem maailmamajanduses on soovitust kiirema tarbijahindade kasvu püsimine. Nii Euroopas kui ka USA-s on hinnakasv tunduvalt aeglustunud, ent võlakirjaturud peegeldavad investorite kahtlust, kas probleem on ikka lõplikult lahendatud.

Joonis 1. Jaapani, Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia 30-aastaste riigivõlakirjade tulusus. Allikas: Société Générale

Kuigi keskpangad on üleöö intressimäärasid alandanud, on pikaajaliste võlakirjade intressimäärad olnud pärast järsku langust 2023. aasta lõpus taas pidevas tõusutrendis.

Peaaegu kõikjal maailmas soovitust kangekaelselt kiiremana püsivat hinnakasvu seletab ennekõike valitsuste suutmatus saada riigi tulud ja kulud pikaajaliselt kontrolli alla sedasi, et riigivõlg ei kasvaks tempokamalt kui kogu majandus.

USA Kongressi eelarvekomisjon (Congressional Budget Office, CBO) ennustab, et 2025. aasta defitsiidiks kujuneb 1,9 triljonit USA dollarit, mis moodustaks 6,2% USA sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle aasta jooksul peab USA valitsus refinantseerima umbes 9,2 triljoni dollari väärtuses varasemalt võetud riigivõlga. Samuti tuleb leida uusi investoreid, kes sooviksid investeerida 1,9 triljonit dollarit USA riigi võlakirjadesse ning igal järgmisel aastal veel rohkem.

Joonis 2. USA riigivõla osakaalu prognoositav muutus SKP-s pärast seda, kui kiideti heaks Donald Trumpi nn üks suur ilus eelarveseadus. Allikas: USA Kongressi eelarvekomisjon.

Praegu on USA riigivõlg umbes 100% USA sisemajanduse koguproduktist. Kui aga samal kursil jätkata, jõuab see suhtarv 2034. aastaks 129%-ni.

Ehkki valijad ootasid president Trumpilt riigi rahanduse kordategemist, muudab tema nn üks suur ilus eelarveseadus (ingl One Big Beautiful Bill Act, OBBBA) olukorra pigem halvemaks. Tuleb tõdeda, et maailmas pole vist peale Argentiina väga palju rohkem valitsusi, kes ohverdaksid tasakaalustatud riigieelarve eest poliitilist kapitali sõltumata sellest, kas nad defineerivad ennast parem- või vasakpoolseks.

Ameerika Ühendriigid on küll suurima majandusega riik, kuid samas ka maailma suurim võlgnik. Kuna seal on olnud kapitali tootlus parem kui mujal maailmas ja USA dollar on põhiline reservvaluuta, on kapital voolanud just Ameerika Ühendriikidesse.

Teisest küljest näitab USA suur ja kasvav laenukoormus seda, et ameeriklased tarbivad rohkem, kui teenivad, ning jätkavad üle oma võimete elamist seni, kuni välismaalased seda rahastavad. Sellega kaasneb aga risk, et kui võlakoormus kasvab, siis kasvavad ka riskid ja nendega koos intressimäärad. Selle kõrval on õhus küsimus, kes on maailmas suutelised ameeriklaste järjest paisuvat võlga rahastama ja mis saab siis, kui välismaalased tahavad oma raha kätte saada.

Joonis 3. Välisinvesteeringute osakaal USA varades. Allikas: Apollo Global Management.

2025. aasta jooksul on majandusteadlaste ootused USA majanduskeskkonna suhtes pidevalt halvenenud. Seda pole muutnud asjaolu, et president Trumpi eelarveseaduse soodne mõju peaks avalduma kohe ja negatiivne mõju jääma tulevikku.

Joonis 4. Bloombergi küsitletud analüütikute konsensuse prognoos USA 2025. a SKP-le (tumeroheline) ja alusinflatsioonile (heleroheline). Allikas: Apollo.

Ameerika Ühendriikide kui maailma võimsaima majandusega innovatsioonikants saab põhjendatult väga palju tähelepanu, kuna ookeani taga toimuv mõjutab kogu maailma majanduse arengut. Tänu sellele tähelepanule on USA varade hinnatase teisalt palju kõrgem kui mujal maailmas. Kõrged hinnad tähendavad mõistagi suuremaid riske ja kapitalivood võivad ühel päeval pöörduda teisesuunaliseks.

Vaatamata sellele, et USA dollar on tänavu nõrgenenud, on LHV pensionifondid dollari riski suhtes endiselt ettevaatlikud, otsides investeeringuid pigem Euroopast.