Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Invego Latvia OÜ – Disclosure of the Interim Report for the First Half of 2025 and Conversion of Loan Obligation into Equity

InvegoInvego Latvia OÜ, a company listed on the Nasdaq Tallinn First North market, will disclose its interim report for the first half of 2025 (covering the period from 18 March 2025 to 30 June 2025). The report will be available:

  • On the company website: https://invego.ee/en/investor/bond-issue/
  • On the Nasdaq Baltic Stock Exchange website: https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/news

Invego Latvia OÜ is a holding company whose bonds (ISIN: EE0000000933) are listed on the stock exchange and are secured by shares of the subsidiary Invego Latvia SIA.

Invego Latvia OÜ announces that, pursuant to the resolution of the shareholder dated 18 August 2025 and the agreement concluded on 18 August 2025 between Invego Latvia OÜ and its sole shareholder Meb Trust OÜ, the loan granted by Meb Trust OÜ to Invego Latvia OÜ in the amount of EUR 1,198,662.79 will be converted into the share capital of Invego Latvia OÜ as a non-monetary contribution. By means of the non-monetary contribution, the share capital of Invego Latvia OÜ will be increased by EUR 5,000 to EUR 15,000, while the remaining contribution in the amount of EUR 1,193,662.79 will be transferred to the share premium.

The purpose of the capital contribution is to strengthen the company’s capital structure and improve its financial position.

Invego Group is a next-generation real estate developer operating in three countries, specializing in the development of large-scale residential districts and business quarters with comprehensive concepts that shape the urban spaces of the future. With a history of more than 10 years, Invego Group comprises over 60 companies in Estonia, Latvia and Portugal, and currently has 30 different development projects under way. Invego Group has developed more than 150,000 m² of residential real estate and 50,000 m² of commercial real estate. In addition, more than 450,000 m² of development volumes in both residential and commercial real estate are currently in progress.

Invego Latvia OU report 2025 06_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: Tallinna üüriinvesteeringu rahavoolise tootluse määr on 15 aasta madalpunkti selja taha jätnud

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Tallinna keskmiste näitajate baasilt arvestatud rahavooline üüritootluse määr on 4,7%. Seda on 1,0 protsendipunkti vähem, kui üüritootluse ajalooline keskmine 5,7% ja 0,2 protsendipunkti vähem kui viimase 5 aasta keskmine.

Rahavooline üüritootluse määr näitab tänase hetke keskmist üüritootlust üüriinvestorile, kes plaanib üüriinvesteeringusse siseneda. Rahavooline tootlusemäär peaks olema esimene ja kõige olulisem kriteerium, mille alusel otsustatakse pikaajalise üüriinvesteeringu tegemine või tegemata jätmine.

Ajaloolisest keskmisest märksa madalamal olev tootluse määr näitab selgelt, et keskmiste näitajate baasil ei ole tegemist väga apetiitse rahapaigutusega.

Käesoleva 2025. a alguses oli rahavoolise tootluse määr 4,5%. See on viimase 15 aasta kõige madalam tootlusemäär.

Optimistile võiks mõningat tagasihoidlikku lootust sisendada asjaolu, et oleme madalpunktist kukesammu võrra paremuse suunas liikunud. Omaette küsimus on, kas rahavoolise tootlusemäära ülespoole liikumise trend on jätkusuutlik.

Peale kõige muu tuleb arvestada, et rahavoolise tootluse määr ehk aastane üüritulu korteri ostuhinna suhtes ei arvesta üürileandja kulude ja vakantsusega. Need on tegurid, mis tegelikkuses teenitavat puhastootlusemäära allapoole viivad.

Rahavooline üüritootlus

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kaamos Holdingu uueks juhatuse esimeheks saab Gert Jostov

Kaamos.pngKaamos Holdingu juhatuse esimehe kohale asub Gert Jostov. Senine juhatuse esimees Marek Pohla jätkab Kaamos Groupi kuuluvate tütarettevõtete nõukogu kooseisus.

Alates 12. augustist asub Kaamos Holdingu juhatuse esimehe kohale Gert Jostov, kel on pikaaegne kinnisvarasektori ettevõtete juhtimiskogemus. Senine juhatuse esimees Marek Pohla lahkub ametist omal initsiatiivil ning jätkab Kaamos Groupi kuuluvate tütarettevõtete strateegilise juhtimisega nõukogu tasandil.

„Tänan südamest Marekit suure panuse eest Kaamose näo ja strateegia kujundamisel viimase seitsme aasta jooksul,“ ütles Kaamos Groupi suuromanik Kaido Jõeleht. „Samal ajal on meil hea meel tervitada juhatuses Gert Jostovit, kelle juhtimiskogemus, strateegiline mõtlemine ja oskus ellu viia keerulisi arenguprotsesse annavad Kaamosele tugeva aluse järgmisteks sammudeks.“

Gert Jostovil on enam kui 20 aasta pikkune juhtimiskogemus. Ta juhtis ligi 15 aastat Technopolis Ülemistet ning andis olulise panuse Ülemiste City kujunemisse Eesti ja Baltimaade suurimaks ärilinnakuks. Viimati töötas Jostov kinnisvaraettevõtte US Real Estate tegevjuhina.

„Liitun Kaamose meeskonnaga innuga – tegemist on tugeva ja mitmekesise grupiga, kus nähakse nii kohalike tugevuste kasvatamise kui ka uute võimaluste potentsiaali. Minu eesmärk on toetada Kaamose jätkuvat arengut olemasolevates ärisuundades nagu kinnisvara, ehitus ja taastuvenergia ning luua vundament laienemiseks uutesse valdkondadesse ja regioonidesse,“ ütles Gert Jostov.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Luminor: Sama kodu, aga 15 000 eurot kallim – kuidas on see võimalik?

Luminor BankKodulaenu võttes kiputakse keskenduma eelkõige intressimäärale, kuid sama suur mõju on otsusel, milline tagasimaksegraafik valida. Just see määrab igakuiste maksete suuruse ja kogusumma, kui palju kodu sulle lõpuks maksma läheb.

Näiteks kui ostetakse laenuga 180 000 eurot maksev kodu ja tehakse 10% sissemakse, kujuneb laenusummaks 162 000 eurot. Kui laen võetakse 30 aastaks, näitavad ligikaudsed arvutused, et graafiku valik võib tähendada kuni 15 000 euro suurust erinevust kogukuludes.

Võrdsete põhiosadega graafik või annuiteet?

„Võrdsete põhiosadega graafikus makstakse iga kuu tagasi kindel osa laenu põhiosast, millele lisandub intress järelejäänud summalt. See teeb kuumakse laenu alguses suuremaks – antud näites üle 900 euro kuus, kuid laenu lõpuosas oleks see juba umbes 450 eurot kuus. Kuna põhiosa kahaneb kiiremini, on kogu perioodi peale makstav intress märksa väiksem,“ selgitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

Annuiteetgraafiku puhul jaguneb põhiosa ja intress maksetesse teisiti. Kuumakse on alguses väiksem ja püsib kogu perioodi jooksul stabiilsemana – selles näites umbes 730 euro juures. „See on ka kõige populaarsem valik, sest stabiilne kuumakse teeb eelarve planeerimise lihtsamaks ning jätab koduostu alguses rohkem raha muudeks kuludeks – näiteks sisustuse, remondi või kodutehnika jaoks,“ lisas Kikas.

Oluline on leida enda jaoks sobiv lahendus

Kui on võimalus laenu alguses suuremaid makseid teha, võib võrdsete põhiosadega graafik aidata märkimisväärselt intressikuludelt säästa. Samas sobib annuiteetgraafik paremini juhul, kui oluline on stabiilne igakuine kulu ja paindlikum eelarve esimestel aastatel.

„Õiget või vale valikut ei ole – oluline on leida lahendus, mis sobib konkreetse inimese või pere võimaluste ja plaanidega. Mõnele annab kindlustunde stabiilne kuumakse, teisele on tähtsam säästa intressikuludelt nii palju kui võimalik. Seepärast tasub enne otsust nii kalkulaatoriga arvutusi teha kui ka laenuhalduriga läbi rääkida, et leida enda jaoks kõige sobivam tee oma uue koduni,“ ütles Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Näites toodud arvutused on eeldusel, et laenu marginaal on 1,35% + 6 kuu euribor (2,098%, seisuga 12.08.2025).

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Kinnisvaraturu konsultatsioonid: info finantseerijatele – 08.2025

Tõnu ToomparkAitan kokku panna elamispindade turuinfot finantseerijatele. panen terviklikku süsteemi erinevad turu näitajad, mis annavad konkreetse arusaama turu hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest.

Keskendun turuanalüüsis numbritele. Faktipõhine lähenemine loob tugeva vundamendi, et mõista kinnisvaraturu olemust.

Annan numbritele ja faktidele juurde tunnetuse ja hinnangud, mis baseeruvat pikal ja laial kogemusel kinnisvaravaldkonnas ja turu analüüsimisel.

Kas tekkis huvi?

Võta ühendust ja räägime lähemalt: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ – konsultatsioonid kinnisvaravaldkonna finantseerijatele

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Bigbank: Korrigeeritud SKP näitas eelmise aasta majanduslangust väiksemana kui see algselt öelduna oli

BigbankViimasel ajal on palju kirjutatud sellest, et SKP kiirhinnang ja tegelikele andmetel vastav majanduskasv võivad päris palju erineda, lisaks räägitakse ka sellest, et hinnatõus on erinevate tegurite koosmõjul meil ülehinnatud, mistõttu tegelik majanduskasv võiks olla suurem kui me seni oleme arvanud.

Täna avaldas Statistikaamet korrigeeritud andmed 2024. aasta SKP kohta, kus siis täpsustatud andmete tuginedes korrigeeriti tagantjärele eelmise aasta (ka varasemate aastate) SKP näitajaid.

Alljärgnev tabel näitab, et nö korrigeeritud andmed erinevad päris tublisti nendest näitajatest, mida me oleme harjunud jooksvalt statistikaameti andmebaasist vaatama. Jooksvates ehk siis antud aasta hindades väljendatuna oli SKP väärtus täpsustatud andmetel 39 830 700 000 eurot, mida on 370,6 miljonit rohkem kui algselt kokku arvutati. See ei ole tegelikult paha uudis.

2023. aastal oli vastav näitaja 194,6 miljonit. Loomulikult muutusid seetõttu ka kasvumäärad. Kui algselt arvasime, et majandus langes 2023. aastal -3,1%, siis tänase teadmise juures oli see langus -2,8%, 2024. aasta majanduslangus oli -0,1%, seni arvasime, et -0,3%. Kvartaalsetest erinevustes on ka palju räägitud. Eesti on väikese majandusega riik ja paar suurt tehingut võib mõjutada oluliselt kogu kvartaalset SKP-d.

Näiteks elasime seni teadmisega, et eelmise aasta viimases kvartalis majandus kasvas 0,6%, kuid täpsustatud andmetel hoopis langes -0,5, kerge kasv oli hoopis varasemates kvartalites.

250818 Korrigeeritud SKP näitas eelmise aasta majanduslangust väiksemana kui see algselt öelduna oliAllikas: Statistikaameti andmebaas.

SKP kokku arvutamise metoodika on väga keeruline, sest see peab ju kirjeldama kogu majandust. Et olla tulemustes kindel, arvutatakse SKP-d kolmel erineval viisil lähtudes sissetulekutest, lähtudes kuludest ning lisandväärtuse meetodil. Kõik kolm rehkendust peavad lõpuks jõudma ühe ja sama numbrini. Seetõttu on ka ümberarvutused ning parandused protsessi normaalne osa. Seda tehakse kõikides riikides, mitte ainult Eestis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.07.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus (NAV) oli juuli lõpus 11,24 eurot, kasvades kuuga 0,6%. Fond teenis juulis 166 tuhat eurot puhaskasumit ning 2025. aasta esimese seitsme kuuga 1,846 miljonit eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 447 tuhat eurot). Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV 11,33 eurot, kasvades kuuga 0,8%.

Juulis teenis fond suurima kasumi (88 tuhat eurot) investeeringult usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5, mille puhasväärtus kasvas kuuga 0,7%. Enim toetas usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 kasvu Kristiine kaubanduskeskust omav ettevõtte EfTEN Kristiine OÜ, mille omakapitali väärtus kasvas kuuga 1,2%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ anti kuuga klientidele üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) kaks kolmandas arendusetapis valminud ridamaja osa, millelt ettevõte teenis 52 tuhat eurot kasumit. Lisaks teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 38 tuhat eurot intressitulu.

Augusti alguses tegi Invego Uus-Järveküla OÜ fondile 1,2 miljoni euro suuruse väljamakse. Sellest 126 tuhat eurot moodustasid kogunenud omaniklaenu intressid ning ülejäänu oli omaniklaenu põhiosa tagastus. Saadud intressid plaanib fond koos usaldusfondist EfTEN Real Estate Fund 5 laekuvate vahenditega investoritele välja maksta selle aasta neljanda kvartali alguses.

EUPF_dashboard_072025

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Summus Capital’i puhaskasum oli teises kvartalis 5,8 miljonit eurot ning ettevõte kaasas oma esimeses avalikus võlakirjaemissioonis 30 miljonit eurot

Summus CapitalSummus Capital OÜ avaldas 2025. aasta teise kvartali konsolideeritud finantstulemused, mis näitavad ettevõtte tugevaid tulemusi ja portfelli strateegilist ning järjepidevat optimeerimist.

  • 2025. aasta teise kvartali peamised tulemused:
  • Konsolideeritud müügitulu oli 13,5 miljonit eurot, mis kvartal-kvartali võrdluses näitab väikest langust.
  • Ärikasum kasvas 9,3 miljoni euroni võrreldes 8,9 miljoni euroga esimeses kvartalis.
  • Puhaskasum ulatus 5,8 miljoni euroni, millest 5,5 miljonit eurot kuulub Summus Capitali aktsionäridele.
  • Konsolideeritud bilansimaht kasvas 558,4 miljoni euroni.
  • Eduka avaliku võlakirjaemissiooniga kaasati 30 miljonit eurot.
  • Müüdi multifunktsionaalne laokontorihoone Tallinnas aadressil Punane 56.
  • Aastaga kasvas kontserni kaubanduskeskuste üürnike käive 5,4% ja külastajate arv 2%.
  • Kontserni omakapitali ja koguvara suhe oli 35% ning võla teenindamise suhtarv (DSCR) 1,30x, mis mõlemad ületasid oluliselt nõutava miinimumtaseme.

Summus Capitali konsolideeritud müügitulu oli teises kvartalis 13,5 miljonit eurot. Kuigi kvartal-kvartali võrdluses oli tegemist väikese langusega, tulenes see peamiselt üürnikele edasiarvestatud kommunaalkulude vähenemisest. Üüritulu jäi stabiilseks. Kontserni strateegilised sammud – sealhulgas edukas 30 miljoni euro suurune võlakirjaemissioon ja Punane 56 kinnistu müük – tugevdasid oluliselt konsolideeritud rahajääki, mis kasvas 39,2 miljoni euroni.

Konsolideeritud bilansimaht kerkis 2025. aasta teises kvartalis 558,4 miljoni euroni. Konsolideeritud kohustuste kogusumma kasvas 362 miljoni euroni ja omakapital tõusis 196,4 miljoni euroni. Ettevõtte finantsseisund on jätkuvalt tugev ning kõik võlakirjatingimused on täidetud.

Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel ütles: „Meie finantspositsioon on endiselt tugev. Seda kinnitab ka meie esimene avalik võlakirjaemissioon, mis märgiti turul üle kolmandiku ulatuses. Täidame täielikult kõiki oma võlakirjadele seatud tingimusi ning meie suurenenud rahajääk ja strateegilised kapitali kaasamise jõupingutused annavad meile hea lähtekoha uute turuvõimaluste ärakasutamiseks ja portfelli laiendamiseks, säilitades samal ajal pühendumuse läbipaistvusele ja jätkusuutlikule kasvule.“

Summus Capitali juhatuse liige Hannes Pihl lisas: „Meie teise kvartali tulemused kinnitavad meie valitud strateegia edukust. Vaatamata büroopindade nõudluse madalseisule Baltikumis oleme pikendanud rendilepinguid mitmete peamiste üürnikega, hoides portfelli vabade pindade määra madalal – 2,2% tasemel. Meie jaemüüjatest üürnike käive kasvas aastaga 5% ning koos bürooportfelli stabiilsete tuludega näitab see meie varade tugevat rahavoogu. Punane 56 kinnistu müük, mida kontsern haldas alates 2015. aastast, võimaldab portfelli strateegiliselt optimeerida. Selle müügi tulu koos hiljutise võlakirjaemissiooniga reinvesteeritakse portfelli laiendamiseks, keskendudes suurematele ja kaasaegsetele objektidele, mis on kooskõlas meie pikaajalise visiooniga.“

Summus Capital’ist

Summus Capital (www.summus.ee) on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte. Kontsernil on 15 kinnisvaraobjekti Balti riikides ja Poolas, hõlmates kaubandus-, büroo-, logistika- ja meditsiinisektorit. Üüripindade kogumaht ületab 253 000 ruutmeetrit ja portfelli väärtus ületab 500 miljonit eurot. Summus Capitali varaportfelli ja ESG-strateegiat haldab Green Formula Capital.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q2_2025_EST

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.07.2025

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11.24 euros at the end of July, up 0.6% month-on-month. The fund earned 166 thousand euros in net profit in July and 1.846 million euros in net profit in the first seven months of 2025 (447 thousand euros in the same period last year). If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were recorded on the basis of its book value, the NAV of EfTEN United Property Fund would be 11.33 euros, up 0.8% month-on-month.

In July, the fund earned the largest profit (88 thousand euros) from its investment in the EfTEN Real Estate Fund 5, whose net asset value increased by 0.7% month-on-month. The growth of the EfTEN Real Estate Fund 5 was supported the most by EfTEN Kristiine OÜ, the company that owns the Kristiine shopping center, whose equity value increased by 1.2% month-on-month.

In the development company Invego Uus-Järveküla OÜ where the fund has 80% ownership, two terraced houses completed in the third development stage were handed over to customers (real right agreements were concluded) within a month, from which the company earned 52 thousand euros in profit. In addition, EfTEN United Property Fund earned 38 thousand euros in interest on the investment.

At the beginning of August, the Invego Uus-Järveküla OÜ made a distribution of 1.2 million euros to the fund. Of this, 126 thousand euros constituted the accrued interest on the owner loan, and the rest was the repayment of the principal of the owner loan. The fund plans to distribute the received interest, together with the funds received from the EfTEN Real Estate Fund 5 to investors at the beginning of the fourth quarter 2025.

EUPF_dashboard_072025

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Summus Capital Posts EUR 5.8 Million Net Profit in Q2 2025, Raises EUR 30 Million in First Public Bond Offering

Summus CapitalSummus Capital OÜ has released its consolidated financial results for the second quarter of 2025, demonstrating solid performance and strategic portfolio optimization.

Key Q2 2025 Highlights:

  • Consolidated sales revenue was EUR 13.5 million, which represents a slight quarterly decrease.
  • Operating profit increased to EUR 9.3 million, up from EUR 8.9 million in Q1 2025.
  • Net profit reached EUR 5.8 million, with EUR 5.5 million attributable to Summus Capital’s equity holders.
  • The consolidated balance sheet grew to EUR 558.4 million.
  • A new public bond offering successfully raised EUR 30 million.
  • Successful sale of multifunctional stock-office at Punane street in Tallinn, Estonia.
  • The Group’s shopping centers saw a 5.4% increase in tenant turnover and a 2% rise in footfall compared to Q2 2024.
  • The Group’s equity-to-total-assets ratio stood at 35%, and the Debt Service Coverage Ratio (DSCR) was 1.30x, both well above the required minimums.

Summus Capital’s consolidated sales revenue for the second quarter was EUR 13.5 million. While this represents a slight quarterly decrease, it was due to lower utility expenses recharged to tenants, with rental income remaining stable. The Group’s strategic moves, including the successful EUR 30 million bond issuance and the sale of the Punane 56 property, significantly bolstered the consolidated cash balance, which rose to EUR 39.2 million.

The consolidated balance sheet grew to EUR 558.4 million in Q2 2025. Total consolidated liabilities increased to EUR 362.0 million, and owner’s equity rose to EUR 196.4 million. The company’s financial position remains strong, and it continues to meet its bond covenants.

Aavo Koppel, Member of the Board of Summus Capital, added: “Our financial position remains robust, as evidenced by the successful completion of our first public bond offering which was oversubscribed by nearly 30%. We are fully compliant with all our bond terms, and our increased cash balance and strategic capital-raising efforts position us well to seize new market opportunities and expand our portfolio while maintaining our commitment to transparency and sustainable growth.”

“Our Q2 results confirm the success of our chosen strategy,” said Hannes Pihl, Member of the Board of Summus Capital. “Despite the lack of new demand for office space in the Baltics, we have extended lease agreements with several anchor tenants, maintaining our portfolio vacancy rate at a low 2.2%. In the context of retail operators’ turnover, our tenants’ growth of over 5%, combined with the income from our office portfolio, is a strong indicator of the stable cash flow generated by our assets. The sale of the Punane 56 property, which the Group had managed since 2015, allows us to strategically optimize our portfolio. The proceeds from this sale, together with our recent bond issue, will be reinvested to expand our portfolio with a strategic focus on larger, modern assets that align with our long-term vision.”

About Summus Capital

Summus Capital (www.summus.ee) is a real estate investment holding company founded in 2013. The group owns a portfolio of 15 properties in the Baltic countries and Poland, covering the retail, office, logistics, and medical sectors. The total rental area exceeds 253,000 square meters, and the portfolio value is more than EUR 500 million. The asset portfolio and ESG strategy for Summus Capital are managed by Green Formula Capital.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q2_2025_ENG

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta juuli seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta juuli lõpu seisuga kasvas 0,6772 euroni osaku kohta (30. juuni 2025: 0,6766). Fondi kogu puhasväärtus on 97,2 miljonit eurot (30. juuni 2025: 97,1 eurot). EPRA NRV 2025. aasta juuli lõpu seisuga on 0,7222 eurot osaku kohta.

2025. aasta juulis Fondi konsolideeritud puhas renditulu jäi samale tasemele ja oli 1,0 miljonit eurot (30. juuni 2025: 1,0 miljonit eurot).

2025. aasta juuli lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 7,5 miljonit eurot (30. juuni 2025: 7,1 miljonit eurot). Rahavoo kasvu mõjutas Apollo Plaza esimese korruse avamine, mis tõi kaasa täiendavaid igakuiseid sissetulekuid. Kasvu soodustasid ka Fondi rakendatud tõhusad võlgade sissenõudmise meetmed. 31. juuli 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 239,3 miljonit eurot (30. juuni 2025: 238,8 miljonit eurot).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uute korterite turg: hinnaanalüüs 08.2025

Tõnu ToomparkTallinna ja Harjumaa uute korterite turuinfo baasil on valminud hinnaanalüüs, mis vaatab uute korterite turu erinevate segmentide hindade liikumisi.

Analüüs vaatab uute korterite turgu piirkondade, linnaosade, asumite, arendajate, korterite toalisuste ja suuruste vaatest.

Uute korterite hinnaanalüüs on väärtuslik materjal kinnisvaraarendajatele projekti hinnastamisel ja müügitempo suunamisel.

Kas oled huvitatud Tallinna-Harju uute korterite hinnaanalüüsist? Võta ühendust ja räägime lähemalt: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Tallinna ja Harjumaa uute korterite hinnaanalüüs

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Töötute arv vähenes esimese kvartaliga võrreldes 5000 võrra

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,8%, tööhõive määr 68,9% ja tööjõus osalemise määr 74,8%.

„Võrreldes esimese kvartaliga on tööturu näitajad paranenud, kuid jäävad hetkel siiski alla eelmise aasta teise kvartali näitajatele,“ ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva.

Analüütik tõdes, et teise kvartali töötuse määr (7,8%) oli mõnevõrra kõrgem kui eelmise aasta teise kvartali määr (7,6%), kuid jäi siiski 0,8 protsendipunktiga alla tänavusele esimesele kvartalile. „Meeste töötuse määr (8,4%) oli kõrgem kui naiste oma (7,2%). Töötuid oli teises kvartalis kokku 59 200, mida on 5000 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Teise kvartali töötutest moodustasid 32 300 mehed ja 26 800 naised. Töötute arv vähenes teises kvartalis võrreldes esimesega kõikides piirkondades, välja arvatud Ida-Virumaal, kus oli näha mõningast tõusu,“ selgitas ta.

Hõivatute arv suurenes aastaga eelkõige Harjumaal

Hõivatute arv oli tänavu teises kvartalis 697 300, mida on 9200 inimese võrra vähem kui aasta varem, kuid 15 700 võrra enam kui esimeses kvartalis. „Tööhõive määr 68,9% oli 0,8 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem, kuid 1,5 protsendipunkti võrra kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis,“ selgitas ta.

Hõivatud mehi oli 351 700 ja naisi 345 600. Hõivatud meeste arv suurenes nii eelmise aasta teise kvartali (+500) kui ka tänavu esimese kvartaliga (+11 800) võrreldes. Samas oli naisi tänavu teises kvartalis hõivatute hulgas 9700 võrra vähem kui aasta varem ja 3900 võrra rohkem kui 2025. aasta esimeses kvartalis.

Vassiljeva rääkis, et piirkondadest suurenes hõivatute arv aastaga eelkõige Harjumaal, kvartali jooksul oli suurenemist näha ka Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas) ja Lõuna-Eestis (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas). Hõivatute arv vähenes nii eelmise aasta teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartaliga võrreldes Ida-Virumaal.

Tegevusalati vähenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes hõivatute arv kõigis sektorites. Tööstuses ja ehituses oli siiski näha palgatöötajate arvus ka väikest kasvu, ettevõtjate arv vähenes selle võrra enam. Esimese kvartaliga võrreldes kasvas nii hõivatute kui ka palgatöötajate arv põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi ning tööstuse ja ehituse sektoris, kuid vähenes teenuste sektoris.

„Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga vähenes täisajaga hõivatute arv ja suurenes osaajaga hõivatute arv, samas vaeghõivatuid ehk neid osaajaga hõivatuid, kes sooviksid töötada rohkem, jäi vähemaks,“ ütles ta.

Hõivatud noorte arv vähenes, töötus suurenes

15–24-aastaste tööhõive näitajad langesid nii eelmise aasta teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartali võrdluses. Ehkki 15–24-aastaseid noori on tänavu rohkem kui aasta varem, vähenes hõivatud noorte arv teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4600 inimese võrra.

„Noorte tööhõive määr 32,3% oli 4,4 protsendipunkti võrra väiksem kui aasta varem ja 1,8 protsendipunkti võrra väiksem kui tänavu esimeses kvartalis,“ lausus analüütik ja tõdes, et eriti suur langus oli noorte naiste tööhõives, täpsemalt -7,5 protsendipunkti aastases võrdluses ja -2,6 protsendipunkti 2025. aasta esimese kvartali võrdluses. Noorte töötuse määr oli kõrge (25,4%), mis oli 2,8 protsendipunkti võrra rohkem kui mullu teises kvartalis ja 6,6 protsendipunkti võrra rohkem kui tänavu esimeses kvartalis.

Töötuse määr

Tööjõus mitteosalevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv esimese kvartaliga võrreldes vähenes, seda eelkõige meeste arvelt. „Mitteaktiivseid mehi on vähem nii mulluse teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartaliga võrreldes. Naiste mitteaktiivsus jäi seevastu esimese kvartaliga võrreldes peaaegu samaks, eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes oli neid aga tunduvalt rohkem,“ kommenteeris Vassiljeva.

Tööjõus osalemise määr 74,8% oli 0,6 protsendipunkti võrra väiksem kui eelmise aasta teises kvartalis, kuid 1,1 protsendipunkti võrra suurem kui tänavu esimeses kvartalis.

Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike.

Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides (%). Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

„Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 22.10.2025 Kinnisvarakoolis

Kinnisvara müügikoolitusKoolitusel annavad Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste nii teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest ja kliendikesksusest kui ka praktilised juhised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel edukalt läbi käia – alates kuulutuse koostamisest ja objekti ettevalmistamisest kuni tehingu lõpuleviimise ja järelteeninduseni.

Koolitusele on oodatud:

  • kõik, kes soovivad müüa kinnisvara;
  • kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või plaanivad alustada tööd maaklerina;
  • kinnisvaraspetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • müügiinimesed, kelle vastutada on kinnisvaraobjektide müük.

Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 22.10.2025 kell 10.00–17.00 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktõppes Tallinnas või veebis. Koolitus toimub Kinnisvarakooli õppeklassis aadressil Tulika 19, Tallinn (Flora Maja B-korpuse 1. korrus). Veebiosalejad saavad enne koolituse algust personaalse Microsoft Teamsi lingi.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for July 2025

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.6772 at the end of July 2025 (0.6766 as of 30 June 2025). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 97.2 million (EUR 97.1 million as of 30 June 2025). The EPRA NRV as of 31 July 2025 stood at EUR 0.7222 per unit.

In July 2025, the consolidated net rental income of the Fund was EUR 1.0 million (EUR 1.0 million in June 2025).

At the end of July 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.5 million (30 June 2025: EUR 7.1 million). The increase in cash was driven by the opening of Apollo Plaza first-floor area, which generated additional monthly inflows, as well as by effective debt recovery measures implemented by the Fund. As of 31 July 2025, the total consolidated assets of the Fund were EUR 239.3 million (30 June 2025: EUR 238.8 million).

Kinnisvarakool: Üürikoolitus