Eelmisel nädalal jõustus kohtu otsus, millega jäi jõusse Tallinna linna luba lammutada Eesti Näituste ajale jalgu jäänud paviljonid Pirita teel.
2024. aastal pöördusid linna vastu kohtusse neli Maarjamäe piirkonna elanikku, kelle kinnistud asuvad Pirita tee 28 naabruses. Kuna naabreid ei saatnud edu ei Tallinna halduskohtus ega Tallinna ringkonnakohtus, siis loobusid nad kaebuse esitamisest Riigikohtusse.
Naabrite peamine mure oli, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt juba 2022. aastal väljastatud lammutusluba ja sellega seotud ehitusluba ei taga piisavalt, et lammutustööde käigus säiliksid nende kinnistuid teenindavad kommunikatsioonid: vesi, kanalisatsioon ja elekter. Kaebajad leidsid, et ehitusprojektid on vastuolulised, kommunikatsioonide asukohad pole piisavalt kaardistatud ning tööde järjekord pole selgelt reguleeritud.
Tallinna Halduskohus lükkas need argumendid suures osas tagasi. Kohus tuvastas, et ehituslubade aluseks olevates projektides on kommunikatsioonide säilimine selgelt ette nähtud: enne keskpaviljoni lammutamist tõstetakse C-hallis asuv veemõõdusõlm ümber väljapoole hoonet, kõik maa-alused torustikud ja kaablid säilitatakse ning lammutustööd toimuvad üksnes maapealse ehitise osas. Kohus märkis, et kommunikatsioonide asukohad on 2024. aastal koostatud geodeetilise alusplaani põhjal piisava täpsusega teada ning kaebajad ei tõendanud vastupidist.
Kohus nõustus, et kaebajatel on põhjendatud huvi oma kommunikatsioonide säilimise vastu, kuid leidis, et vaidlustatud ehitusload seda huvi ei riiva – vastupidi, just nende load tagavad, et teenused jätkuvad katkematult.
„Naabrite mure on mõistetav, aga me oleme nii neile kui linnale algusest peale kinnitanud, et naabrid ei pea muretsema, kõik naabreid teenindavad kommunikatsioonid säilivad ka pärast näitusehallide lammutamist. See on meie jaoks iseenesestmõistetav osa vastutustundlikust arendusest ja heast koostööst naabritega,” ütles Metro Capitali tegevjuht Mait Allas.
Pirita tee 28 seitsme hektari suurune ala on aastakümneid seisnud suletud tööstus- ja näitusealana, millel domineerisid amortiseerunud nõukogudeaegsed hooned ja suur asfaltplats. Marienbergi kvartal, mida Metro Capital arendab, on jätk seal juba aastaid tagasi alustatud linnaosale, kus praegu elab ligi 600 peret.
Tallinna linnavolikogu heakskiitu ootava arenduse eesmärk on poolelijäänud kvartal lõpetada: tuua olemasolevate elanike kõrvale puuduvad teenused ja taristu, mida iga toimiv elurajoon vajab. Koostöös Tallinna linnaga rajatakse kvartali südamesse munitsipaallasteaed. Lisaks tulevad piirkonda kodupood, kohvikud, sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused.
55% kvartalialast kaetakse roheluse, parkide ja kergliiklusteedega – autode parkimine viiakse maa alla. Sellega loob Marienbergi arendus katkematu ühenduse Kadrioru, Pirita rannapromenaadi ja Maarjamäe muuseumide vahel, muutes senise suletud ala osaks Tallinna kõndimissõbralikust linnaruumist.
Kvartali on kujundanud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitnud Helsingi arhitektuuribüroo ALA Architects, kelle varasemad tööd hõlmavad muuhulgas Helsingi kesklinna raamatukogu Oodit ja lennujaama uut terminali.





Täna avati Telliskivi TLN-i ärilinnakus uus koostöötamiskeskus Telliskivi HUB, mis paikneb ON-hoone 6. ja 7. korrusel. Ligikaudu 700 m² suurune keskus on loodud eelkõige üksikettevõtjatele ja väiksematele tiimidele, kes otsivad paindlikku ja inspireerivat töökeskkonda.
AS Pro Kapital Grupp („Ettevõte“) annab teada, et 25. märtsil 2026 tuvastas Ettevõte, et tema tütarettevõte OÜ Kalaranna Kvartal on rikkunud maintenance test’i raames kovenanti tütarettevõtte tasandil vastavalt Ettevõtte välja antud tagatud võlakirjade 2020/2028 (ISIN SE0013801172) tingimustele („Võlakirjade Tingimused“). Rikkumine kujutas endast tehnilist laadi rikkumist („Kovenandirikkumine“) Võlakirjade Tingimuste tähenduses.
Kinnisvaraturg on taastumas, kuid ebakindlust nii maailmas, majanduses kui ka inimeste seas on endiselt palju. Samas on praegu hea aeg kinnisvaraarenduste alustamiseks, sest ehitushind on madal. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.
28.05.2026 toimub Kinnisvarakoolis 

Baltic Horizon Capital AS Baltic Horizon Fondi fondivalitsejana teatab käesolevaga muudatusest juhatuse liikmetes.

Teadmatus, kui kauaks Hormuzi väin suletuks jääb, ning Lähis-Idas asuva energiataristu osaline purustamine hoiavad energiahindu kõrgel. Kuigi tooraineturgude jaoks on praegu tegemist tõsise geopoliitilise šokiga, mis on andnud löögi energia- ja ka teiste toorainete pakkumisele, ei arvata siiski, et tegemist on püsiva probleemiga.
Peamiselt laenudega seotud 6-kuu euribor on kasvanud 2,4 protsendini. Analüüs näitab, et iga järgnev 0,1 protsendipunkti tõus kasvatab keskmise kodulaenu kuumakset 8-8,5 euro võrra.
Eeldused: laenujääk 150 000 €, periood 25 aastat, annuiteet; intress = 6 kuu euribor + 1,5% marginaal.
Täna, 26. märtsil pandi Pärnus pidulikult nurgakivi Papiniidu 50 kinnistule kerkivale uuele kaasaegsele elu- ja ärikeskusele. Endise Mai kultuurikeskuse asemele ehitatav ning ligi 16 miljoni eurot maksev arendus toob piirkonda uue hingamise. Nurgakivi tseremoonial anti Pärnu Sõudeklubile üle ka erakordne kingitus – kolm uut Filippi sõudepaati.
Täna avaldas Statistikaamet eelmise aasta andmed valituse eelarve positsiooni ja võlataseme kohta. Eelarve defitsiit oli 1,2% ning võlakoormus 24,1%. Mõlemad näitajad on EL keskmisi vaadates väga head tulemused.
Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 02.2026 müügiks keskmiselt 2007 maja keskmise hinnaga 2404 €/m². Majade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 5%, kuid nende hind on kasvanud 4% võrra.

Tuumaelektrijaama konsultandi riigihanke võitsid ühispakkujad Skepast&Puhkim OÜ ja Inseneribüroo Steiger, kes asuvad koos ministeeriumiga koostama riigi eriplaneeringut, et leida jaamale sobivaim asukoht.
Kinnisvarakooli koolitusklass










