Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Rae valla korterituru detailne ülevaade 09.2025

15.09.2025 Tõnu Toompark

Rae valla detailne analüüs annab teadmise Rae valla elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

korterituru tehingud ja hinnad;
korterite tehingute toalisus ja vanus;
uusarenduste pakkumine ja hinnad;
uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hepsor AS-i tütarettevõtted sõlmisid laenulepingud Manufaktuuri kvartali arendusprojektide elluviimiseks

15.09.2025 Adaur.ee

Hepsor AS kontserni kuuluvad ettevõtted Hepsor Phoenix 3 OÜ ja Hepsor Phoenix 4 OÜ sõlmisid 12. septembril AS-iga LHV Pank laenulepingud kogumahus 40,3 miljonit eurot, et finantseerida kahte Manufaktuuri kvartali arendusprojekti Tallinnas– Manufaktuuri Vabrik I etapp ja Manufaktuuri 12.

Hepsor Phoenix 3 OÜ sõlmis laenulepingud kogumahus 33,3 miljoni eurot, mille eesmärk on finantseerida Manufaktuuri Vabriku esimese etapi ehitust aadressil Manufaktuuri 5b. Lisaks sõlmiti sama projekti raames ehitusleping ettevõttega Mitt&Perlebach OÜ, kogumaksumusega 33,3 miljonit eurot. Projekti esimeses etapis rajatakse 152 uut kodu kogumüügipinnaga 10 420 m2. Ehituse ettevalmistustööd algasid 2024. aasta teises kvartalis ning ehituse valmimine on planeeritud 2027. aasta neljandasse kvartalisse.

Manufaktuuri Vabrik on Hepsori senise tegevusajaloo suurim arendusprojekt. Tegemist on arendusega, mis on osa endise tööstuspiirkonna terviklikust taaselustamisest ning uue, mitmekesise ja kaasaegse linnaruumi loomisest, pakkudes tulevastele elanikele unikaalset kombinatsiooni ajaloolisest miljööst ja kaasaegsest elukeskkonnast

„Manufaktuuri Vabrik on eriline projekt mitte ainult meie portfellis, vaid kogu Tallinna kontekstis, andes karakteri kogu kvartalile ja on tulevase linnaku süda. Meie eesmärk on Vabrikust luua hoone, mis on tehniliselt tipptasemel, ajas kestev ning vastab tulevikku vaatava elukeskkonna ootustele,“ ütles Hepsor Eesti maajuht Mihkel Mäger.

Lisaks sellele sõlmisid Hepsor Phoenix 4 OÜ ja AS LHV Pank 7,0 miljoni euro suuruse laenulepingu, mille eesmärk on finantseerida Manufaktuuri 12 elamuarendusprojekti Tallinnas aadressil Manufaktuuri 12. Ehitustöödega alustati 2025. aasta juulikuus, kui sõlmiti ehitusleping Mitt&Perlebach OÜ-ga. Projekti raames rajatakse kaks kortermaja kokku 49 korteriga kogu müüdava pinnaga 3 090 m2. Ehitustööde valmimine on planeeritud 2026. aasta teise poolde.

Manufaktuuri kvartalit arendab Hepsor koostöös Tolaram Grupiga. Varem on valminud 421 kodu Sitsi Õunaaia ja M7 arendusprojektides, millest 96% on tänaseks müüdud.

Käesolevate laenu- ja ehituslepingute sõlmimine tähistab olulist verstaposti nii Hepsori kui ka kogu Manufaktuuri kvartali arendustegevuse jaoks, mille tulemusena valmib järgmise kahe aasta jooksul kvartalis veel 201 uut kodu.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Nordecon: Lepingu sõlmimine kaubandushoone ehitamiseks Narvas

15.09.2025 Adaur.ee

Nordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Embach Ehitus OÜ ja Kaarsilla Kinnisvara OÜ sõlmisid töövõtulepingu kaubandushoone ehitamiseks Narvas, Kreenholmi 54A. Lepinguliste tööde kogumaksumuseks on 5,05 miljonit eurot ilma käibemaksuta ja hoone valmib 2026. aasta juulis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 420 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: euroala intressimäärad jäid praegusele tasemele

15.09.2025 Madis Müller

Euroalal 2% lähedal püsiv inflatsioon ja mõõdukalt taastuv majandus viitavad sellele, et keskpanga intressimäärad on praegu õiges kohas. Intressimäärad on tasemel, mis toetab majanduse taastumist, eriti pidades silmas, et ka seniste intressimäära langetuste mõju ei ole veel täielikult kohale jõudnud. Seetõttu järeldasime Euroopa Keskpanga eilsel nõukogu istungil, et vajadust võimalike muutuste järele intressimäärades on sobilik hinnata järgmiste nädalate ja kuude majandusnäitajate põhjal.

Euroopa Keskpanga värske prognoosi kohaselt püsib euroala inflatsioon selle aasta lõpuni 2% lähedal, olles kooskõlas keskpanga eesmärgiga. Järgmisel aastal aeglustub hinnatõusu tempo odavnenud energiahindade tõttu tõenäoliselt keskmiselt 1,7%ni ning kiireneb seejärel taas 1,9%ni. Majanduskasv kujuneb sel aastal varem oodatust eeldatavasti kõrgemakski, ulatudes 1,2%ni, kuna esimeses kvartalis oli see üle ootuste tugev. Järgmisel kahel aastal jääb euroala majanduskasv uue prognoosi järgi tõenäoliselt 1% kanti, kiirenedes pisut 2027. aastal.

Millega on need majanduskasvu ootused põhjendatud? Esiteks viitavad ettevõtjate küsitlused eriti just tööstussektoris tellimuste kasvule. Teiseks toetab tarbimise kasvu inimeste paranev ostujõud. Nii ettevõtete investeeringute kui ka kinnisvaratehingute mahu kasvule aitavad kaasa madalamad intressimäärad. Majanduskasvu soodustab euroalal lähema paari aasta jooksul eeldatavasti just tugevnev tarbimine ja investeeringud, sh ka suuremad riiklikud investeeringud kaitsevõimesse ja taristusse. Seevastu ekspordi kasvule Euroopa Keskpank oma prognoosis panuseid panna ei söanda, olgugi et ka väliskaubanduse väljavaate suhtes on paari kuu tagusega võrreldes tänu USAga saavutatud kaubanduskokkuleppele selgust mõnevõrra rohkem.

15% tollimaks suuremale osale euroala kaupadele on üsna kõrge. Siiski on see madalam kui tollimaksud, mida USA on kehtestanud mitmele teisele suuremale kaubanduspartnerile, kelle tootjad Euroopa ettevõtetega USA turul konkureerivad. Selle madalamatest tollimaksudest tuleneva tingliku konkurentsieelise tasandab aga euro valuutakursi kallinemine, mis muudab euroala toodangu suhteliselt kallimaks. Eks olegi USA tollimaksude peamine eesmärk muuta Ameerikas importkaup suhteliselt kallimaks ja tõsta seeläbi kohalike, sh kõrgemate kulude ja hindadega tootjate kaupade konkurentsivõimet. Just eelneva tõttu on ka Euroopa Keskpank oma prognoosis hinnanud euroala eksportööride väljavaadet suhteliselt keeruliseks.

Reeglina astume me Eesti majandusega üsna ühes taktis ülejäänud Euroopa ja euroalaga. Praegu aga eristume siiski selle poolest, et Eesti eksportijatel on viimasel ajal läinud suhteliselt paremini. Eestist eksporditud kaupade käive kasvas juulis 9% ja ligilähedases tempos on kasvanud ka teenuste eksport. 75% Eesti kaubaekspordist jõuab teistesse EL-i riikidesse, mistõttu toetab meie majanduse taastumist eelkõige just tarbimise ja investeeringute kosumine ülejäänud Euroopas.

Teiseks eristub Eesti suhteliselt kiiremini kasvava laenumahuga. Ka euroalal tervikuna on laenukasv viimastel kuudel mõnevõrra kiirenenud, aga jääb veel alla 3% taset. Samal ajal on aga Eestis nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenude ja liisingute jääk kasvanud aastaga umbes 9%. See peegeldab Eesti majanduse suhteliselt suuremat tundlikkust intressimäärade muudatuste suhtes, aga tõenäoliselt mingil määral ka laenuvõtjate tugevnenud enesekindlust teha erinevaid investeeringuid ja võtta selleks uusi laenukohustusi.

Kolmandaks paistab Eesti euroala teiste riikide võrdluses silma kiirema hinnatõusu poolest. Sellel on mitmeid põhjuseid, muuhulgas euroalaga võrreldes kiirem palgatõus, maksutõusud, aga ka näiteks euroala keskmisega võrreldes toidukaupade kiirem hinnatõus. Eesti majanduse väljavaadet, sh hinnatõusu puudutavat, esitleme täpsemalt juba 23. septembril, kui tutvustame Eesti Panga värsket majandusprognoosi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Subsidiaries of Hepsor AS signed loan agreements for the realisation of Manufaktuuri quarter development projects

15.09.2025 Adaur.ee

Hepsor Phoenix 3 OÜ and Hepsor Phoenix 4 OÜ, companies belonging to Hepsor AS Group, signed loan agreements with AS LHV Bank on 12 September in a total amount of 40.3 million euros to finance the realisation of two development projects – Manufaktuuri Factory Phase I and Manufaktuuri 12 – in Tallinn’s Manufaktuuri quarter.

Hepsor Phoenix 3 OÜ signed loan agreements in a total amount of 33.3 million euros to finance the construction of the first phase of the Manufaktuuri Factory at Manufaktuuri 5b. In addition, a construction contract valued at 33.3 million euros was signed with Mitt & Perlebach OÜ. In the first phase of the project, 152 new homes will be built with a total sales area of 10,420 m². Preparatory works for the construction started in the second quarter of 2024, with construction scheduled to be completed in the fourth quarter of 2027.

The Manufaktuuri Factory is the largest development project in Hepsor’s history. It is part of the comprehensive regeneration of a former industrial area and the creation of a new, diverse and modern urban space, providing future residents with a unique combination of historic ambience and modern living.

‘The Manufaktuuri Factory is a special project, not only in our portfolio, but also in the context of Tallinn. The Manufaktuuri Factory gives character to the whole quarter and is the heart of the future campus. Our goal is to create a building that is technically state-of-the-art, durable, and meets the expectations of a forward-looking living environment,’ said Mihkel Mäger, Hepsor’s Country Manager for Estonia.

In addition, Hepsor Phoenix 4 OÜ and AS LHV Bank signed a 7 million euros loan agreement to finance the residential development project Manufaktuuri 12, in Tallinn, at the address Manufaktuuri 12. Construction works started in July 2025, when the construction contract was signed with Mitt&Perlebach OÜ. The project consists of two apartment buildings with a total of 49 apartments and a total saleable area of 3,090 m2. Construction is scheduled for completion in the second half of 2026.

The Manufaktuuri quarter is being developed by Hepsor in partnership with Tolaram Group. To date, 421 homes have been completed in the Sitsi Õunaaed and M7 developments, of which 96% have been sold.

The signing of these loan and construction agreements marks an important milestone for both Hepsor and the entire Manufaktuuri quarter development, which will result in the construction of 201 new homes per quarter over the next two years.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nordecon: Construction contract (Commercial building in Narva)

15.09.2025 Adaur.ee

AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Kaarsilla Kinnisvara OÜ entered into a contract for the construction of a commercial building in Narva, Kreenholmi 54A. The total cost of the contract is 5.05 million euros excluding VAT, and the works will be completed in July 2026.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 420 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Tallinn: Tallinn alustab Pelguranna trammitee projekteerimist

12.09.2025 Tallinn.ee

Tallinna linn teeb järgmise sammu uue trammiliini rajamisel – Pelguranna trammitee ehituse ettevalmistus liigub projekteerimisfaasi. Uus liin hakkab teenindama Pelguranna, Sitsi, Pelgulinna, Karjamaa ja Kalamaja piirkonda, pakkudes kiiret ning mugavat ühendust kesklinnaga. Uus trammiliin parandab ka jalakäijate ja ratturite liikumisvõimalusi.

„Põhja-Tallinna elanike arv kasvab kiiresti, mistõttu vajame piirkonda alternatiivseid ühistranspordikoridore. Pelguranna tramm tagab kiire ja mugava ühenduse kesklinnaga, mis on väga oluline ka Sõle tänava läbilaskvuse säilitamiseks. Uue trammitee rajamine loob ka kvaliteetse linnaruumi: pikendame Putukaväila lineaarparki Kopli tänavani ning rekonstrueerime täielikult Puhangu tänava, mis loob tänavale haljastust ning paremad võimalused jalakäijatele,“ ütles linnapea Jevgeni Ossinovski.

Pelguranna trammitee saab alguse Kopli tänavalt Krulli trammipeatuse juurest. Trass kulgeb mööda endise Kopli kaubajaama raudteekoridori, Ristiku tänava viaduktile ja kõrgpingeliini koridori kaudu üle Sõle tänava kuni Puhangu tänavani. Sealt liigub trammitee edasi Stroomi rannapargini, kus kavandatakse tagasipööre.

Projekti käigus uuendatakse ka Puhangu tänava avalik ruum: kavandatakse mugavad kõnniteed, taskupargid ning rohkem rohelust. Ristiku tänavale ehitatakse uus viadukt, mis loob kergliiklejatele turvalise ühenduse Putukaväila ja Kopli ning Heina tänavate vahel.

„Projekteerimisel pöörame erilist tähelepanu elanike elukeskkonnale – kavandame haljastust, uusi kooskäimise kohti ja müra vähendavaid lahendusi. Soovime, et trammitee tooks kasu mitte ainult liikumises, vaid muudaks ka ümbritseva linnaruumi paremaks,“ lisas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti arendamise ja planeerimise teenistuse juht Toomas Haidak.

Projekteerimishanke vastu tunti suurt huvi – kokku laekus 3 pakkumist. Leping sõlmiti hankevõitja K-Projekt Aktsiaseltsiga. Lepingu maksumus on ilma käibemaksuta 555 260 €.

Trammiliini ehitus viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Tallinna linna kaasrahastusel. Euroopa Liidu toel eraldab Kliimaministeerium ligi 20 miljonit eurot, linna omapanusega ulatub investeering kokku enam kui 33 miljoni euroni.

Esimese etapina koostatakse eskiis, mille avalik tutvustus toimub jaanuaris 2026. Teise etapina valmib eelprojekt, mida tutvustatakse avalikkusele suvel 2026. Põhiprojekt valmib veebruaris 2027, pärast projekteerimise lõppu kuulutab linn välja ehitushanke. Ehitus kestab suvi 2027 – sügis 2029.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Bigbank: Lähiaastal euribor suure tõenäosusega alla 1,8% ei lange

12.09.2025 Raul Eamets

Euroopa Keskpank jättis oma tänasel nõukogu istungil intressimäära oodatult muutmata, ehk hoiustamise püsivõimaluse intress on jätkuvalt 2%. See on juba teine järjestikune nõukogu kokkusaamine, kus intress otsustati samaks jätta. See tähendab, et euribor jääb lähikuudeks sellele tasemel, kus ta on täna, natuke üle 2%. Mis intressidest edasi saab? Kõik sõltub euroala keskmisest inflatsioonist. Augustis oli euroala inflatsioon 2,1%. Selleks aastaks prognoosib Euroopa Keskpank euroalale 2% hinnatõusu, mis tähendab, et inflatsioon tervikuna on kooskõlas keskpanga seatud sihttasemega.

Intresside edasise langetuse osas analüütikud üksmeeles ei ole. Osa analüütikuid on veendunud, et sügise jooksul tuleb veel üks intresside langetus, mis viiks hoiustamise püsivõimaluse 1,75%, mis omakorda tähendab, et euribor stabiliseerub aasta lõpuks kuskil 1,8% ümbrusesse. Teine osa analüütikuid arvab, et intressilangetusi selle aastal enam ei tule ning ECB langetab intresse ühe korra veel kevadel. Personaalselt kaldun ma arvamuse poole, et talvel siiski üks intressilangetus veel tuleb. Peaaegu konsensus valitseb selles osas, et alla keskpanga 1,75 intress järgmisel aastal ei lange, sest erinevad prognoosimajad pakuvad euroala järgmise aasta inflatsiooni vahemikku 1,6-2 %, mis igati vastab ka keskpanga eesmärkidele. Seega ei ole ka väga tõenäoline, et lähima aasta jooksul euribor alla 1,8% langeks. Aga need on ootused, tõde selgub ikka järgmise aasta lõpuks.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Luminor: Uusarenduste müük on paari aastaga kaks korda vähenenud. Kas kodusostjad võiksid loota hinnaalandustele?

12.09.2025 Adaur.ee

Tallinna uusarenduste turg on viimased poolteist aastat olnud varasemaga võrreldes pigem tagasihoidlik, sh täiendava põntsuna tõi juulikuine käibemaksutõus kaasa uusarenduste kaheksa aasta leigemad ühe kuu müüginumbrid. Kuhu suunas liigub uute korterite müük sügis- ja talvekuudel ning kas ostjatel tasuks oodata hinnaalandusi, analüüsib Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

„Kui paari aasta eest lõi uusarenduste müük rekordeid ning näiteks 2022. aastal müüdi aasta esimese seitsme kuuga keskmiselt 195 uut korterit kuus, siis tänavu samal perioodil oli kuine keskmine, hoolimata laenuturu märkimisväärsest elavnemisest, ligi kaks korda väiksem,“ ütles Kikas.

„Müük hoogustus vahetult enne käibemaksutõusu juunis, kuid seejärel toimus juulis täielik äralangemine – Tallinnas müüdi viimase kaheksa aasta madalaim arv ehk vaid 39 uusarendust,“ rääkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht. Tema hinnangul ei näita ka augusti statistika tõenäoliselt veel taastumist varasemate kuude tasemele.

„Sellegipoolest on esimesi indikatsioone, et klientide huvi on teatud määral taastumas ning tõenäoliselt võib sügiskuudel igakuine uute korterite müük jõuda taas 100 uue korterini kuus ehk selle aasta tavapärase tasemeni,“ märkis Helina Kikas.

Kuigi tippajaga võrreldes on uusarenduste turg tagasihoidlik, pole arendajad oma müügistrateegias radikaalseid muutusi tegemas. „Arendajad on juba arvestanud, et enam ei müüda kõiki kortereid juba paberil maha. Samas on valmis korterite müüjad muutunud paindlikumaks: hinna sisse lisatakse parkimiskohti, panipaiku ja mõnel juhul ka sisustuskrediiti,“ ütles ta.

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi hinnangul soodustuste kõrval olulisi hinnaalandusi arendajate poolt prognoosida ei ole. „Märkimisväärse allahindluse tõenäosus sõltub konkreetse arendaja finantsseisust. Suuremad tegijad on valdavalt suutnud praeguse olukorraga kohaneda, kuid teatavat survet võivad tunda mõned väiksemad arendajad, kel rahaline puhver on napim. Seega kui hinnaalandusi oodata, siis eeskätt just sellise profiiliga arendajate poolt.“

Kuna uusarenduste hinnad on viimastel aastatel järk-järgult tõusnud, on Kikase sõnul mitmes Tallinna piirkonnas uute korterite ruutmeetrihinnad muutunud paljude jaoks kättesaamatult kõrgeks. Samas on kinnisvara- ja laenuturg aktiivne, ent selle erisusega, et varem pigem uusarendusi eelistanud ostjad on suunanud pilgu järelturule – sh vaadatakse heas seisukorras nn teise ringi kortereid ehk 4–8 aasta vanust suhteliselt uut kinnisvara.

Juulis müüdi Tallinnas kokku 799 korterit, neist 760 järelturul ehk viimase 3,5 aasta rekord. Maa- ja Ruumiameti esialgseil andmeil müüdi augustis Tallinnas kokku 695 korterit.

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

12.09.2025 Adaur.ee

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on praegu keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal ja EKP nõukogu hinnang inflatsiooniväljavaatele püsib üldjoontes sama.

EKP ekspertide värske ettevaate kohaselt on inflatsiooni olukord sarnane juuni ettevaates prognoosituga. Ekspertide prognooside kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2025. aastal 2,1%, 2026. aastal 1,7% ja 2027. aastal 1,9%. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes on inflatsioon 2025. aastal tõenäoliselt keskmiselt 2,4%, 2026. aastal 1,9% ja 2027. aastal 1,8%. 2025. aasta majanduskasvu prognoosi on juuni 0,9%ga võrreldes ülespoole korrigeeritud ja see peaks olema 1,2%. 2026. aasta kasvuprognoosi on veidi allapoole korrigeeritud ja see on 1,0%, ning 2027. aasta prognoos püsib muutumatuna 1,3% tasemel.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad EKP nõukogu intressimääraotsused tema hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
APP ja PEPPi portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Tallinn: Tallinn algatas Filmilinnaku ala detailplaneeringu

12.09.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnaplaneerimise amet algatas Paljassaare tee 5 ja 7 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu Põhja-Tallinnas, mis loob eeldused Filmilinnaku projekti terviklikuks realiseerimiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus märkis, et tegemist on olulise otsusega Paljassaare asumi tuleviku seisukohast. „Kuigi praegu on sellel inimese loodud poolsaarel veel valdavalt tööstusmaastik, siis annab algatatud planeering võimaluse Tallinnasse tuua uus arengupotentsiaal filmilinnaku ja seda teenindava taristu ehitamiseks.”

Planeeringuala suurus on ligikaudu 7 hektarit. Eesmärk on kujundada piirkonnale uus identiteet ja arengupotentsiaal, sealhulgas rajada maailmatasemel filmistuudio.

„Filmilinnaku esimese etapi ehk esimese filmipaviljoni rajamiseks on linn tänaseks omalt poolt kõik ära teinud ning lähiajal algab ehituhange. Selle töö kõrval oleme aga alati silmas pidanud, et filmilinnakul peab säilima perspektiiv tulevikus laieneda. Nüüdne detailplaneeringu algatamine selle kindluse annab ning kinnitab Tallinna julgust filmikunsti ja loomemajandusse panustada. Usume ja näeme, kuidas see koostöö riigi ja filmivaldkonnaga annavad ka Tallinnale võimaluse kujuneda rahvusvaheliselt oluliseks filmikeskuseks ja tugevdab selliselt ka linna kuvandit,“ ütles kultuurivaldkonna abilinnapea Kaarel Oja.

Territoorium asub Paljassaare tee, Laevastiku tänava ja raudtee vahelisel alal, kuhu kavandatakse 4–6-korruselisi äri- ja tootmishooneid. Detailplaneering määrab ka kruntide kasutustingimused, haljastuse ja heakorra põhimõtted, juurdepääsud ning tehnovõrkude lahendused.

Ala hõlmab riigi ja linna omandis olevaid kinnistuid ning arvestab olemasolevate kaitsevööndite ja looduskaitseliste piirangutega. Planeering on kooskõlas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga ning koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga, mille järgi on tegemist peamiselt ettevõtlusele suunatud segahoonestusalaga.

Detailplaneeringu eskiislahenduse koostas K-Projekt AS. Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata, kuna kavandatav tegevus ei kuulu vastava kohustuse alla.

Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046610.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kaamos Ehitus rajab Multimek Balticule 2-miljonilise uue tootmis- ja büroohoone

12.09.2025 Adaur.ee

Multimek Baltic OÜ ja Kaamos Ehitus sõlmisid ehituslepingu uue tootmis- ja büroohoone rajamiseks Kehrasse, aadressil Anija mnt 17. Kaasaegne 1800 m² suurune hoone kerkib olemasoleva tootmishoone kõrvale. Ehitus algab 2026. aasta jaanuaris ning valmib sama aasta lõpus. Projekti kogumaksumus koos projekteerimistöödega on 2,1 miljonit eurot.

Multimeki Eesti tehase juhi Rinno Saviiri sõnul on investeering oluline samm ettevõtte arengus. „Lisanduv tootmishoone võimaldab suurendada tootmisvõimsust ja täiendada meie teenuseportfelli. Samuti loome töötajatele kaasaegsemad töötingimused ja tõstame tehase keskkonnatõhusust. Uue hoone valmimine toob Kehrasse ka uusi töökohti ning tugevdab ettevõtte rolli piirkonna majanduses,” ütles Saviir.

Kaamos Ehituse juhatuse liige Keit Paal rõhutas, et projekt on hea näide tellija ja ehitaja edukast koostööst. „Ettevalmistav töö on olnud põhjalik ja lahendused on leitud tihedas koostöös kliendiga. Meil on hea meel rajada tootmis- ja büroohoone, mis vastab Multimeki ootustele ja aitab ettevõttel oma positsiooni turul tugevdada,” ütles Paal.

Multimek Baltic OÜ kuulub pika ajalooga Soome pereettevõttele Multimek Oy, mis tegutseb metalli- ja masinaehituse sektoris juba aastakümneid. Ettevõtte põhitegevuseks on metalltoodete valmistamine ja mehaaniline töötlemine vastavalt kliendi joonistele, pakkudes alates lõikamisest ja keevitamisest kuni keerukamate masinatööstuse komponentide tootmiseni. Multimeki kohaliku tehase toodang läheb peamiselt Soome tehastesse, kus komplekteeritakse tööstuseadmeid erinevatele tööstusharudele.

Eestis alustas Multimek tegevust 2012. aastal Kehras, kus kohalik tootmisüksus valmistab detaile ja konstruktsioone, mis liiguvad edasi Soome tehastele lõppkooste tegemiseks. Multimek Baltic on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud ja investeerinud seadmeparki, et pakkuda klientidele paindlikke ja kvaliteetseid lahendusi.

Multimek kontsernis töötab kokku ligi 200 inimest, neist mitukümmend Eestis. Uue hoone valmimine loob võimalused nii tootmismahtude kasvatamiseks kui ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, toetades samas Kehrat kui tööstuslinnana arenevat keskust.

Kaamos Ehitus on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis on osa Kaamos Groupist. Ettevõtte põhitegevuseks on kaasaegsete äri-, elu- ja tootmishooneprojektide arendamine ja ehitamine. Aastate jooksul on Kaamos Ehitus panustanud paljude oluliste äri- ja tööstusarenduste valmimisse üle Eesti, olles usaldusväärne partner nii kohalikele kui rahvusvahelistele ettevõtetele.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kuidas vältida probleeme ehituslepingutega? Tule koolitusele

12.09.2025 Margot Toompark

29.10.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid”. Koolitajaks on ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitusel käsitletakse:

ehituslepingu poolte kohustusi ja tüüplepinguid,
lepingu muutmise võimalusi ja levinumaid vaidluskohti,
lepingu lõpetamise aluseid koos kohtupraktikaga.

Oodatud on ehitusettevõtete juhid ja juristid, projektijuhid, objektijuhid, omanikujärelevalve spetsialistid, peatöövõtjad ja alltöövõtjad.

Koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid” toimub 29.10.2025 kell 10.00-15.15 Microsoft Teamsi veebikeskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Invego sai valmis 17 miljonit maksva Keila Pargikodude elurajooni esimese etapi

11.09.2025 Adaur.ee

Invego rajatavas 17 miljonit eurot maksva minevas Keila Pargikodude elurajoonis valmis esimene etapp 40 koduga, kõik looduslikus männipargis asuvad korterid on tänu suurtele akendele ja rõdudele-terrassidele valgusküllased.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on kodud valmis sissekolimiseks ja uued koduomanikud saavad juba lähipäevil võtmed kätte. “Koduostjate vaatest on oluline, et õnnestunud planeeringuga korteri kõrval oleks ka kogu kodu ümbritsev elukeskkond terviklikult lahendatud. Apex arhitektuuribüroo on teinud suurepärast tööd ja ma võin julgelt öelda, et tegemist on Keila kõige ilusama elurajooniga,” rõhutab Vähi lisades, et kõikides kodudes on oma avar rõdu või terrass, mis on mõeldud justkui laiendusena elutoale. Just nii on igal elanikul lopsakate mändide vahel vaated rohelusele ja samas ka piisavalt privaatsust.

Vähi hinnangul eelistavad Keilat täna lisaks kohalikele ka tallinlased, kes soovivad elada rahulikumas elutempos, kuid samas omada võimalust jõuda poole tunniga Tallinna kesklinna. “Keila on viimastel aastatel märgatavalt arenenud, järjepanu on lisandunud hulgaliselt teenuseid ja vaba aja veetmise võimalusi, rääkimata lasteaedadest ja koolidest,” sõnab Invego juht ning toob näiteks peagi avatava kaasaegse keskuse koos kino, spordiklubi ja suure lastealaga, aga ka arhitektuuripreemia pälvinud laululava, pargikompleksi ning hulgaliselt viise sportimiseks alustades ujulast ja lõpetades suusaradadega.

Keila Pargikodude elurajoon hakkab koosnema kuuest A-energiaklassiga kortermajast, kuhu tuleb kokku 120 ühe- kuni viietoalist rõdude ja terrassidega korterit, aga ka läbimõeldud puhkealad ning reakratsiooniala kus on mõeldud erinevas vanustes lastele. Samuti saavad kõik koduostjad Invego poolt kaasa viieaastase ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada. Pargikodud asuvad kõrghaljastusega alal vaid mõne sammu kaugusel Keila terviseradadest, veekeskusest ja Keila koolist.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego grupi ettevõtetel Eestis, Lätis ja Portugalis täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000 m2 sh 1300 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinn: Kopli liinide lääneossa tuleb rannapromenaad ja uus elurajoon

11.09.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneeringu.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus kommenteeris ajaloolise töölisasumi tulevikku: „Planeeringulahendus peegeldab ajaloolist hoonestustruktuuri ja tänavatevõrku. Paremini säilinud majad on plaanis rekonstrueerida, uued elamud on kavandatud lähtudes endisest hoonestuse paiknemisest, nii et üleminek väärtusliku hoonestusstruktuuriga aladele ning säilitatavatele hoonetele oleks sujuv. Kuid planeeringu kõige olulisem muudatus on uus Tallinna avalikult kasutatav rannapromenaadi lõik, kus on tegevusruumide ja pargi kõrval ka mänguväljakud ning spordirajatised.”

Planeering hõlmab ligi 13 hektari suurust maa-ala, kuhu kavandatakse uus elamupiirkond koos avaliku ruumi lahendustega. Kavas on rajada või rekonstrueerida 33 korterelamut, valdavalt 3-4 korruselised, kuid üks kortermaja ka 9-korruseline. Lisaks on planeeritud lasteaed, ärihooned ja kohvik, samuti rannapromenaad, haljasalad ja uued tänavarajatised. Planeeringu käigus määratakse ka haljastuse, parkimise, juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Ruumilise arengu eesmärk on luua selgepiiriline kvartaalne hoonestus, mis ühendab elamud piirkonda teenindavate funktsioonidega – näiteks lasteaia ja kohalike teenuste asutustega. Samuti on lähtutud olemasolevast teedevõrgust, tagatud arhitektuurne sobivus ümbritsevate väärtuslike aladega ning kavandatud avalikult kasutatav rannapromenaad, rannapark ja mitmed mängu- ning spordiväljakud. Planeering arvestab ka jalakäijate liikumissuundadega Kase ja Süsta pargi ning ühistranspordipeatuste poole.

Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042000.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist linnavolikogu poolt korraldavad Tallinna linnaplaneerimise amet ja Põhja-Tallinna valitsus avaliku väljapaneku ja arutelu.