Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
 

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üürniku väljatõstmine

Evi HindpereSageli tuleb ette, et korteriomanik soovib müüja oma korterit ja samal ajal annab selle üürile. Ekslik on arusaam, et omaniku vahetudes üürileping lõpeb või omanikul on õigus lepingu üles öelda seoses müügisooviga.

Kindlasti ei ole korteri müügisoov üürilepingu ülesütlemise alus. Omaniku vahetudes jääb üürileping kehtima samadel tingimustel. Ei aita siin ka üürilepingu punkt, et omanikul on õigus müügi korral või mingil muul põhjusel leping üles öelda näiteks ühe kuulise etteteatamisega. Selline kokkulepe on üürniku huve kahjustav ja seega tühine.

Ja kui üürnik omaniku nõudmisel välja ei koli, siis kiputakse ähvardama, et tõstetakse üürniku asjad välja, vahetatakse ukselukud jms. Üürnikule korteri valduse üleandmisega muutus üürikorter üürniku koduks ja EV põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu.

Kui omanik peaks jõuga tungima üürikorterisse, on tegemist valduse rikkumisega, mis on seadusevastane ja valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.

Kui omanik peaks üritama üürnikku jõuga välja tõsta, on tegemist ebaseadusliku väljatõstmisega, mille eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse ja vägivalla kasutamine võib kaasa tuua kriminaalasja.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.08.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus (NAV) oli augusti lõpus 11,30 eurot, kasvades kuuga 0,6%. Fond teenis augustis 166 tuhat eurot puhaskasumit ning 2025. aasta esimese kaheksa kuuga 2,01 miljonit eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 470 tuhat eurot).

Augustis lõppes Riias asuva üürimaja, kuhu fond on investeerinud läbi usaldusfondi EfTEN Residential Fund, renoveerimine. Selle tulemusena lisandus fondi portfelli 102 üürikorterit, mille väljaüürimine algas septembris. Enne hoone lõplikku valmimist oli klientide poolt broneeritud ligikaudu 30% üürikorteritest. Koos Riia üürimajaga on fondi portfellis Tallinnas, Vilniuses ja Kaunases läbi usaldusfondi EfTEN Residential Fund kokku neli üürimaja üle 450 korteriga.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ ei sõlmitud augustis uusi asjaõiguslepinguid. Kliendid broneerisid kaks 2026. aasta alguses valmivat ridamaja osa. Augustis teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 28 tuhat eurot intressitulu ning kuu alguses tagastas Invego Uus-Järveküla OÜ fondile 1,2 miljonit eurot omaniklaenu põhiosa ja kogunenud intresse. 2025. aastal on fondile Invego Uus-Järveküla OÜ-st laekunud üle 2,7 miljoni euro.

EfTEN United Property Fund teatab fondi investoritele tehtava järgmise väljamakse suuruse ja kuupäeva oktoobris kui selgub usaldusfondist EfTEN Real Estate Fund 5 (Kristiine ja UNA kaubanduskeskustest laekuvad omaniklaenude intressid) ja usaldusfondist EfTEN Special Opportunities Fund laekuva tulu suurus. Lisaks sellele sisaldab kavandav väljamakse augustis Invego Uus-Järveküla OÜ-st laekunud omaniklaenu intresse kogusummas 126 tuhat eurot.

EUPF_dashboard_082025

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Liven: Tallinnas, Lasnamäel asuva uue arenduskinnistu soetus

LivenLiven AS kontserni (Liven) kuuluv Liven Kodu 23 OÜ võitis 2025. aasta septembris toimunud Maa- ja Ruumiameti korraldatud enampakkumise Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, Kuristiku asumis, Linnamäe tee 21a asuva arenduskinnistu soetamiseks.

Kuigi täpne ehitusmaht selgub detailplaneeringu menetluse käigus, planeerime ligi 8 700 m2 suurusele soetatavale kinnistule terviklikku elu- ja ärihoonete kompleksi, mis loob piirkonda kaasaegsed võimalused elamiseks, töötamiseks ja vaba aja veetmiseks.

Liven AS-i nõukogu esimehe Andres Aaviku sõnul on Lasnamäel uue arendusprojekti käivitamine turu ootustele vastav samm. „Meil on väga hea meel naasta Lasnamäele ja täiendada Liveni arendusportfelli suure potentsiaaliga linnaosaga. Kuristiku asum on suurepärase taristuga – siin on koolid, lasteaiad ja head transpordiühendused, mis vastavad 15 minuti linna põhimõtetele. Tallinna linn on piirkonda panustanud parkide ja mänguväljakute rajamisega. Samas ei ole piirkonda ligi 30 aasta jooksul rajatud ühtki tänapäevast elamispinda, kuigi nõudlus eriilmeliste ja kvaliteetsete kodude järele on selgelt olemas,“ kommenteeris Aavik.

„Meie varasem kogemus Lasnamäel on olnud väga positiivne. Märgilise tähtsusega on ka fakt, et just Lasnamäel Virbi tänaval asuv 2017. aastal valminud projekt oli esimene arendus, kus Liven hakkas laialdaselt pakkuma täiendavate sisustusvalikute võimalust. Uus arendus täiendab hästi ka Liveni portfelli, mis seni on jagunenud Haabersti, Pirita, Põhja-Tallinna, Kesklinna ja Nõmme linnaosade vahel,“ lisas Aavik.

Tehingu väärtus on 1,1 miljonit eurot ja kogu projekti hinnanguline investeeringu maht on 22 miljonit eurot. Kinnistu omandamise tehing viiakse läbi kuue nädala jooksul ning tehingu finantseerimisel kasutatakse Liveni rohevõlakirjadest kaasatud vahendeid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Eesti Pank: Eesti majandus elavneb

Eesti PankEhkki praegu näeme Eesti majanduses veel maksutõusude ja globaalse tollipoliitika järskude muutuste negatiivset mõju, viitavad mitmed märgid majanduses kasvu elavnemisele ja tuleval aastal annab sellele lisahoogu valitsuse eelarvepoliitika, rääkis Eesti Panga president Madis Müller konverentsil Äriplaan 2026.

„Märgid majanduskasvu elavnemisest on olemas, isegi kui SKP statistikast see veel selge trendina välja ei paista,“ ütles Müller, toonitades, et vaid ühe näitaja põhjal ei või majanduse seisu kohta järeldusi teha. Terviklikuma ülevaate saamiseks tasub vaadata erisuguseid näitajaid koos. Näiteks töötlevas tööstuses on toodangumahud ja eksport kasvanud tollisõjast hoolimata. Suund on ülespoole ka jaemüügis ja selleaastasest kiirest hinnatõusust põhjustatud tagasilöök inimeste ostujõule jääb keskpanga hinnangul ajutiseks.

„Järgmisel aastal on majandusele oodata üsna tugevat tõuget eelkõige eelarvepoliitilistest valikutest, sest riigisektori kulutused kasvavad ja maksuvaba tulu suurendamine kergitab inimeste sissetulekuid,“ rääkis Müller. Inimeste ostuvõime suureneb tuleval aastal hüppeliselt – tänu sellele, et maksuvaba tulu kasutamise võimalus laieneb kõigile, suureneb keskmine netopalk 8–9%. „See annab ka sisetarbimisele suunatud Eesti ettevõtetele võimaluse käivet suurendada. Teisalt on sellise maksumuudatuse hind riigirahandusele kõrge, vähendades pingelisel ajal riigi maksutulu ja tekitades valitsusele täiendava vajaduse laenukoormust kasvatada. Tulevikus suurenevad intressikulud peame seega hiljem maksumaksjatena üheskoos kinni maksma,“ lisas ta.

Aeglaselt paraneb Eestit ümbritsev välismajanduskeskkond. Suvel USA ja Euroopa vahel sõlmitud kaubanduskokkuleppega on ebakindlus mõnevõrra vähenenud, ehkki USA tollimaksude otsene mõju on Eestile väike. Äsja tõstis Euroopa Keskpank euroala selle aasta majanduskasvu prognoosi juunis eeldatud 0,9 protsendilt 1,2%-le. Eesti ettevõtete konkurentsivõime on Mülleri sõnul madalseisust üle – eksportijate hinnang konkurentsivõimele on küll allpool tavapärast, ent siiski viimasel ajal paranenud.

Majanduse taastumist toetavad ka langenud intressimäärad, osutas Müller. Kuna euroala hinnatõus on aeglustunud 2% lähedale, siis on Euroopa Keskpanga nõukogu saanud olulisemat keskpanga intressimäära langetada pooleteist aastaga 4% juurest 2%-le. Soodsama laenamise mõju on jõudnud ka Eesti majandusse. Ettevõtete hinnang laenukeskkonnale on paranenud ja sellele aitab kaasa ka pankade vahel tihenenud konkurents. Eesti ettevõtete laenukasv on euroalal üks kiiremaid. Tegevusalati on laenukasv enim kiirenenud kinnisvarasektoris, kuid pikaajalist laenu võtavad rohkem ka tööstusettevõtted. Majapidamiste puhul on kiirenenud nii eluasemelaenude kui ka tarbimislaenude kasv.

Hinnatõus aeglustub keskpanga hinnangul tuleval aastal tänavuse 5–6% juurest umbes 3%-le. Maksutõusude mõju hinnakasvule väheneb järgmisel aastal.

Kuigi üldine väljavaade Eesti majandusele on mõõdukalt optimistlik, ei ole riskid mõistagi kuhugi kadunud. Täiendavate riiklike kulutuste ja maksulangetuste kaudu majandusele hoo andmisel saab olla vaid ajutine mõju ning ka meie eksporditurgude kasv on siiski pigem mõõdukas. Majanduse ja riigirahanduse prognoose võivad tunduvalt mõjutada muutused rahvusvahelises kaubanduses ja julgeolekus. See on lisapõhjus, miks tasub riigirahanduses olla pigem kokkuhoidlik ja teha otsuseid nii, et vajadusel oleks Eestil piisavalt rahalisi puhvreid.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

EKÜL: Korteriühistud soovivad renoveerimisele käibemaksusoodustust

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul aitaks käibemaksusoodustus elamufondi rekonstrueerimist oluliselt elavdada. „Tänases olukorras neelab 24% käibemaksumäär ka riiklikest toetustest vägagi olulise osa,“ rõhutab Mardi, viidates äsja avanenud rekonstrueerimistoetuste uuele voorule. „Kodu renoveerimisele tuleks Eestis kehtestada vähendatud käibemaksumäär nagu seda on teinud mitmed Euroopa riigid lähtuvalt riigi käibemaksupoliitikast, tavaliselt vahemikus 5–10%,“ selgitab Mardi. Ta toob näiteks Prantsusmaa, kus elukinnisvara parendamise, ümberehitamise ja remondiga seotud töödele kehtib vähendatud käibemaksumäär 10%, erinevalt tavalisest 20 % määrast.

„Tegemist on stiimuliga, mis motiveeriks inimesi oma kodusid kaasajastama. Tuleb ka meeles pidada, et korteriühistus eelneb renoveerimisotsusele ja riikliku toetuse taotlusvoorus dokumentide esitamisele mitme aasta pikkune aja- ja rahakulukas ettevalmistustöö oma kodumajas,“ selgitab Mardi. „Sõltuvalt töödest peab korteriühistu kodumaja renoveerimiseks leidma omavahendeid 45-70% ulatuses ning panustab valdavalt renoveerimisprotsessi rohkem korteriomanike raha – käibemaksusoodustus säästaks oluliselt koduomanike rahakotti,“ leiab Mardi. Samuti motiveeriks käibemaksusoodustus tema hinnangul ettevõtjaid rohkem renoveerimisturul osalema. „Maksuraha tuleks ju riigikassase tagasi – mida rohkem, seda parem kõigile,“ leiab korteriühistute liidu juhatuse liige.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Swedbank: Kelle ülesanne on kindlustada üürikodu?

SwedbankÕppeaasta algusega elavneb traditsiooniliselt ka üüriturg, eriti Tallinnas ja Tartus, kuhu kolivad õppima tuhanded tudengid. Kinnisvaraportaal City24 augustikuise statistika kohaselt maksab Tartus üürikorteri ruutmeeter keskmiselt 12,5 eurot ja Tallinnas 14,5 eurot. See tähendab, et keskmisel üürnikul kulub eluasemele igakuiselt sadu eurosid. End üürikorteris sisse seades tasuks aga uurida, kas ja mil määral on korter kindlustatud. Ootamatu veeleke või ka näiteks triikrauast alguse saanud põleng võib tabada nii üüri- kui ka oma kodu ja tuua kaasa suure kahju ning keerulised vaidlused omaniku ja üürniku vahel.

Sageli arvatakse, et üürikodu kindlustamine on vaid omaniku mure, kuid tegelikult saab seda teha ka üürnik. Siinkohal on oluline enne üürilepingu sõlmimist omanikuga rääkida ning välja selgitada, kas korterile on sõlmitud kindlustus, milliseid riske see katab ning mõelda, milliseid kaitseid tuleks lisaks sõlmida, et ootamatuid kulusid vältida.

Millest koosneb kodukindlustus?

Kodukindlustus koosneb tavaliselt kolmest osast: ehitiskindlustusest, mis aitab taastada sinu kodu seest ja väljast sellisel kujul, nagu ta oli enne kindlustusjuhtumit; koduse vara kindlustusest, mis katab sinu varale tekkinud kahju, kui selle põhjustab õnnetus või vargus; ning vastutuskindlustusest, mis aitab juhul, kui kahju põhjustatakse kellelegi teisele, näiteks naaberkorterile. Rohkem infot leiad meie kodulehelt.

Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Sandra Dõba märkis, et kui kindlustus puudub ja kahju tekib üürniku tõttu, võib omanik kulud üürnikult sisse nõuda. „Korter tuleb üldjuhul tagastada samas seisukorras, nagu see üürile anti,“ selgitas ta. „Kui peaks juhtuma, et üürnik unustab näiteks triikraua vooluvõrku või toidu ahju ja sellest saab alguse tulekahju, võib omanik nõuda tekkinud kahju hüvitamist üürnikult.“

Kindlustust saab sõlmida ka üürnik

Olgugi et enamasti on just korteriomaniku huvi, et tema kinnisvara oleks ootamatuste vastu kindlustatud, ei tasu üürnikul selle peale pimesi lootma jääda. Just seetõttu tuleks veenduda kindlustuskaitse olemasolus ja ulatuses ning lähtuda eelkõige enda huvidest ja turvalisusest.

„Sageli arvatakse ekslikult, et üürnik ei saa ise üürikodu kindlustada, sest korter kuulub kellelegi teisele,“ ütles Sandra Dõba. „Tegelikult see nii ei ole ja kindlustuse puudumisel saab selle sõlmida ka üürnik. Aga jällegi – esmalt tuleb välja uurida, mis kaitse on juba korteril olemas. Sama kaitset, näiteks ehitiskindlustust, ei ole mõtet topelt sõlmida, sest kahju hüvitatakse alati ühe lepingu alusel, sõltumata sellest, kas selle on sõlminud omanik või üürnik,“ rääkis Dõba.

Arvesta ka isikliku varaga

Lisaks kindlustuskaitse olemasolule tasub üürnikul kindlasti hinnata ka korteris oleva vara tegelikku väärtust. Kui möbleeritud korteri puhul on omanikul sageli suurem huvi oma mööblit ja tehnikat kaitsta, siis üürniku isiklikud asjad, näiteks arvutid ja muud väiksemad sisustusasjad, ei pruugi sellesse lepingusse kuuluda.

„Koduse vara väärtust kiputakse sageli alahindama,“ nentis Dõba. „Lisaks suuremale tehnikale ja mööblile, moodustavad olulise osa ka riided, jalanõud, raamatud või spordivarustus. Kui vara tulekahjus hävib või näiteks varastatakse, võib asjade uuesti soetamine väga kalliks minna. Koduse vara kindlustamine aitab sellises olukorras säilitada rahalise turvatunde, lisaks võib antud kaitse aidata inimest ka kodust väljaspool. Näiteks juhul, kui spordiklubi eest varastatakse lukustatud jalgratas. Sõltuvalt kindlustusest võib kaitsealune vara nimekiri olla väga lai,“ lõpetas Dõba.

Viimase kuue kuu jooksul – tänavu märtsist augusti lõpuni – on Swedbank P&C Insurance hüvitanud enam kui 3800 kodukindlustuse juhtumit kogusummas üle 6 miljoni euro. Suurima osa kindlustusjuhtumitest on sealjuures moodustanud torustiku lekkega seotud olukorrad.

Faktikast: meelespea teadlikule üürnikule

  1. Uuri enne üürilepingu sõlmimist, kas omanikul on kindlustus olemas ja milliseid riske see katab.
  2. Kindlustuse saab sõlmida ka üürnik ise.
  3. Hinda oma vara väärtust realistlikult. Lisaks mööblile ja tehnikale võta arvesse ka ehted, riided, jalanõud, raamatud ja köögitarbed.
  4. Pea meeles, et kahju hüvitatakse alati ühe lepingu alusel. Seega väldi topeltkindlustust ja tee korteriomanikuga kindlaks, millised kindlustused on juba sõlmitud.
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kristjan-Thor Vähi: Riia uusarenduste turg läkski Tallinnast mööda

Kristjan-Thor VähiEsmakordselt viimase kümne aasta jooksul müüdi Riias esimesel poolaastal rohkem uusi kortereid kui Tallinnas, kinnitab mõlemas linnas mahukaid arendusi juhtiva Invego juht Kristjan-Thor Vähi.

Riias tehti esimesel poolaastal uute korterite müügitehinguid 761 ning Tallinnas 601, viitab Invego juht Colliers Latvia andmetele. “Midagi üllatavat ei ole, sest Riias elab ligikaudu 200 000 inimest rohkem ning sealse kinnisvaraturu elavnemine on olnud viimase aasta jooksul silmnähtav. Samas ei ole neis numbrites ka Tallinna jaoks midagi traagilist, sest lätlased alles hakkavad vaikselt tasa tegema aastatega tekkinud suurt mahajäämust,” kinnitab Vähi.

Invego juhi hinnangul on oluliseks põhjuseks taskukohasem hind. “Kui Tallinnas ajavad palgad taga kinnisvara hindu, siis Riias on vastupidi – palgad ja seega ka laenuvõime on kasvanud hindadest kiiremini. Endiselt on Lätis uute korterite müügihinnad kuni 30 protsenti soodsamad,” selgitab Vähi ning lisab, et ka käesoleva aasta intressikeskkond on olnud turu elavnemist soosiv.

Invego enda müüginumbrites püsis ees Eesti 49 tehinguga võrreldes Läti 35 müüdud koduga, kuid Vähi sõnul väheneb vahe kiiresti. “Ma olen üpris kindel, et teisel poolaastal müüb Invego juba Riias rohkem kodusid kui Tallinnas. Eesti arendustel oli siiani ajaline edumaa, sest meil on omajagu uusi kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ja see hoiab tehingute arvu kõrge,” selgitab Vähi viidates, et Eestis on Invegol pakkuda kohe nii valmis ridamaju Uus-Järvekülas kui kortereid Luccaranna ning Keila Pargikodude elukvartalites. Lätis on Invegol käimas kuue elukvartali arendus, millest kahe müük algas kahe viimase nädala jooksul.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego grupi ettevõtetel Eestis, Lätis ja Portugalis täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000 m2 sh 1300 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elukvartalid.

Läti pealinnas arendab Invego elukvartaleid Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hepsor AS-i kontserni ettevõte Hepsor Jugla SIA sõlmis Zaļā Jugla elamuarendusprojekti ehituselepingu

Hepsor15. septembril 2025. aastal allkirjastasid Hepsor AS kontserni kuuluv ettevõte Hepsor Jugla SIA ja ehitusettevõte Mitt&Perlebach SIA ehituslepingu maksumusega 8,2 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Leping sõlmiti Zaļā Jugla elamuarendusprojekti esimese etapi ehitustööde teostamiseks aadressil Braila iela 23, Jugla, Riia.

Projekti esimese etapi raames ehitatakse kaks kortermaja, kuhu tuleb kokku 70 uut kodu, müüdava pinnaga 4262 m². Ehitustööde valmimine on planeeritud 2027. aasta teise kvartalisse.

Kogu Zaļā Jugla elamuarendusprojekti raames on kavas rajada kolm kortermaja, kokku 105 uue koduga ja müüdava pinnaga 6393 m². Arendusprojekti teise etappi ehitusega on plaanis alustada 2026. aasta jooksul. Projekti kahe etapi eeldatav kogumaksumus on 15 miljonit eurot.

Zaļā Jugla nimeline arendus asub Riia linnas, Jugla järve ääres, rohelises ja rahulikus keskkonnas, pakkudes kaasaegseid, energiatõhusaid (A+ klass) kortereid, millel on avarad rõdud. Tulevaste elanike kasutusse tulevad mänguväljakud, puhke- ja spordialad, jalgrattahoidlad, panipaigad, elektriautode laadimisvõimalus ning turvaline aiaga piiratud territoorium.

Hepsoril on tänaseks Lätis valminud kokku 404 kodu millest 96% on müüdud. Lähiaastatel on lisaks valmimas üle 500 uue kodu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Liven: Acquisition of a new development property in Tallinn, Lasnamäe district

LivenLiven Kodu 23 OÜ, part of the Liven AS consolidation group (Liven), won the auction organised by the Land and Spatial Development Board (Maa- ja Ruumiamet) in September 2025 for the acquisition of a development property located at Linnamäe tee 21a in Tallinn, Lasnamäe district, Kuristiku sub-district.

Although the exact construction volume will be determined during the detailed spatial planning process, we are planning a complete residential and commercial building complex on the nearly 8,700 m2 property, which will create contemporary opportunities for living, working and leisure in the area.

According to Andres Aavik, Chairman of the Supervisory Board of Liven AS, launching a new development project in Lasnamäe is a step that meets market expectations. “We are very pleased to return to Lasnamäe and to supplement Liven’s development portfolio with a district of great potential. The Kuristiku sub-district has excellent infrastructure – there are schools, kindergartens and good transport connections, which correspond to the 15-minute city principles. The city of Tallinn has contributed to the area by establishing parks and playgrounds. At the same time, not a single contemporary living space has been established in the area for nearly 30 years, although the demand for distinctive and high-quality homes is clearly present,” commented Aavik.

“Our previous experience in Lasnamäe has been very positive. Of landmark importance is also the fact that it was the project on Virbi Street in Lasnamäe, completed in 2017, that was the first development where Liven began to widely offer the option of additional interior finishing choices. The new development also complements Liven’s portfolio well, which has so far been divided between the Haabersti, Pirita, Põhja-Tallinn, Kesklinn, and Nõmme districts,” Aavik added.

The value of the transaction is EUR 1.1 million and the estimated investment volume of the entire project is EUR 22 million. The property acquisition transaction will be completed within six weeks and Liven will use the funds raised from green bonds offering in financing of the transaction.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.08.2025

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11,30 euros at the end of August, up 0,6% month-on-month. The fund earned 166 thousand euros in net profit in August and 2,01 million euros in net profit in the first eight months of 2025 (470 thousand euros in the same period last year).

In August, the renovation of a residential rental apartment building in Riga, where the fund is invested through the EfTEN Residential Fund, was completed. As a result, 102 renovated apartments were added to the fund’s portfolio, the letting of which began in early September. Before the building’s final completion, approximately 30% of the rental apartments were already booked. Along with the residential rental building in Riga, the fund’s portfolio includes four residential rental buildings with over 450 apartments in Tallinn, Vilnius and Kaunas through the EfTEN Residential Fund.

In the development company Invego Uus-Järveküla OÜ in which the fund has an 80% stake, no new real rights contracts were concluded in August. Clients booked two terraced houses to be completed in early 2026. In a month, EfTEN United Property Fund earned 28 thousand euros in interest income from the investment. In early August, Invego Uus-Järveküla OÜ made a shareholder loan distribution of principal and accrued interest in the amount of 1.2 million euros to the fund. This year, the fund has received over 2.7 million euros of distributions from the Invego Uus-Järveküla OÜ.

The fund will announce the amount and date of the next distribution to investors in October when the amount of income received from the EfTEN Real Estate Fund 5 (interest on owner loans of Kristiine and UNA shopping centers) and EfTEN Special Opportunities Fund is known. In addition, the distribution will include interest on the owner loan received from Invego Uus-Järveküla OÜ in August (126 thousand euros).

EUPF_dashboard_082025

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hepsor AS Group company Hepsor Jugla SIA signed a construction contract for the Zaļā Jugla residential development project

HepsorOn September 15, 2025, Hepsor Jugla SIA, a company belonging to the Hepsor AS Group, and construction company Mitt&Perlebach SIA signed a construction contract, with a total value of 8.2 million euros (excluding VAT). The contract was signed for the construction of the first phase of the Zaļā Jugla residential development project, located at Braila iela 23, Jugla, Riga.

As part of the first phase, two apartment buildings will be constructed, comprising a total of 70 new homes, 4,262 m² of sellable area. Construction is expected to be completed in the second quarter of 2027.

The entire Zaļā Jugla residential development project includes the construction of three apartment buildings, totaling 105 new homes and a sellable area of 6,393 m². The second phase of construction is planned to begin during 2026. The total estimated cost of both phases of the project is 15 million euros.

The Zaļā Jugla development is located in the city of Riga, by Lake Jugla, in a green and peaceful environment. It offers modern, energy-efficient (A+ class) apartments with spacious balconies. Future residents will benefit from playgrounds, recreational and sports areas, bicycle storage, storage rooms, electric vehicle charging stations, and a secure, fenced territory.

To date, Hepsor has completed a total of 404 homes in Latvia, 96% of which have been sold. In the coming years, more than 500 new homes are expected to be completed.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Millerhawk ja Ehitustrust sõlmisid ligi 15 miljoni eurose ehituslepingu Pärnu uue äri- ja elukeskuse rajamiseks

MillerhawkMillerhawk ja Ehitustrust sõlmisid ligi 15 miljoni eurose ehituslepingu Pärnu Papiniidu 50 kinnistule kerkiva elu- ja ärikeskuse ehitamiseks. 15. septembril algavate ehitustööde kestuseks on planeeritud ärihoone puhul 12 kuud ja esimesed korterid on sisse kolimiseks valmis järgmise aasta jõulude ajal.

Kokku osales ehitushankes kuus ettevõtet ning konkurents töövõtulepingu nimel oli arendaja sõnul tihe. „Ehitustrusti pakkumine oli
kõige tugevam nii kvaliteedi kui ka kogemuse poolest. Projekt liigub nüüd ehitusfaasi ning vaba rendipinda ärikeskuse poolel on tänaseks alles vaid 150 m².

Püstitame Pärnusse uue maamärgi, mis on hüppelaud Millerhawki ärimahu hoogsaks kasvatamiseks – ärihoone jääb portfelli pikaajaliseks investeeringuks,“ sõnas Marko Kull, Millerhawk OÜ juhatuse liige.

Papiniidu arendus hõlmab kahte hoonet – kaheksakorruselist korterelamut ja kolmekorruselist ärikeskust, millega rajatakse kokku ligi
11 200 m² brutopinda.

Korterelamus on kokku 41 korterit, mis pidid esialgsete plaanide kohaselt tulema üüriturule operaatori kaudu. Lõpuks otsustati aga
korterid hoopis müüki panna. „Algne plaan pakkuda kortereid üürile ei leidnud turult tuge ning saadud tagasiside kinnitas, et nende müük on parim lahendus. Meie eesmärk on pakkuda Pärnu turule kvaliteetseid ja kaasaegseid kortereid,“ lisas Kull.

Kõik korterid on varustatud jahutussüsteemiga, et pakkuda mugavat elukeskkonda ka soojadel suvedel. Korterite puhul rõhutab arendaja
kvaliteeti: alumistel korrustel on praktilised ja funktsionaalsed lahendused, samas kui kõrgematel korrustel (6.–8. korrus) avaneb vaade merele. Lisaks on elanike kasutada ligi 170 m² suurune üldkasutatav katuseterrass koos istumis- ja grillialaga.

„Papiniidu piirkonna areng on Pärnu jaoks oluline ning uus elu- ja ärikeskus toob linna juurde kvaliteetseid elamispindu ja teenuseid.
Sellised investeeringud annavad hoogu kogu linna tasakaalustatud arengule,“ märkis Pärnu abilinnapea
Silver Smeljanski.

Peatöövõtjana hakkab projekti vedama Ehitustrust. „Ehituse eripäraks on tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ning see, et ehitame samal ajal ühele krundile kaks hoonet. Midagi ületamatut siin siiski ei ole, sest oleme Pärnusse teinud mitmeid sarnase mastaabiga projekte varemgi. Arendus on atraktiivne, sest arendaja seab kvaliteedis kõrged standardid ning selle arhitektuurne lahendus on kindlasti Papiniidu piirkonna silmapaistvaim. Äramärkimist väärib fakt, et igas korteris on juba olemas jahutus, mitte ainult selle valmidus,“ ütles
Eerik Staškevitš, Tallinna Ehitustrust OÜ juhatuse liige.

Ärihoone ankurrentnik on Selver ning lisaks ka Südameapteek ja spordiklubi Fitness 24/7. Lisaks on planeeritud pind ka kohvikule, mille operaatorit hetkel otsitakse. Ärikeskust jääb haldama ja opereerima Millerhawk. Eluhoone kortereid hakatakse müüma Millerhawkile kuuluva elukondliku kinnisvaraarenduse Avalon brändi alt.

Endise Mai kultuurikeskuse alale kerkiva arenduse puhul on tähelepanu pööratud hoonete ja teenuste kasutamise mugavusele ja ligipääsetavusele. Leiduvad parkimiskohad sõidujagamisteenuste autodele, elektriautode laadimisele ning jalgrataste ja tõukerataste parkimiskohad on osaliselt katusega kaetud.

Millerhawk ja Ehitustrust sõlmisid ligi 15 miljoni eurose ehituslepingu Pärnu uue äri- ja elukeskuse rajamiseks

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Merko: Mežpilsēta elamuprojekti kolmanda etapi käivitamine Riias

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merko mājas on käivitanud Mežpilsēta elamuprojekti kolmanda etapi Riias Mežciemsi piirkonnas. Üks kuuekorruseline hoone 53 korteriga aadressil Hipokrāta tn 16 valmib 2026. aasta lõpuks.

Mežpilsētas rajatav elamu (mezpilseta.merkomajas.lv) saab A energiamärgise. Korterite suurused on vahemikus 44 kuni 87 ruutmeetrit, ruutmeetri hind jääb vahemikku 2 567 kuni 2 975 eurot.

Elamuarendus asub rohelises ja kiiresti kasvavas Mežpilsēta naabruskonnas, otse metsa ääres. Igal korteril on oma rõdu, korterite põrandast laeni ulatuvad aknad ja põrandaküte loovad valgusküllase ja mugava elukeskkonna. Korterite hinnas sisaldub keldris asuv panipaik, vajadusel on võimalik täiendavalt osta suurem panipaik.

Projektis on kokku 44 väliparkimiskohta, millest 13 on katusealused ning neli varustatud elektriautode laadimisvõimalustega. Elanike käsutuses on esimesel korrusel asuv lapsevankriruum, ühiskasutatavate mugavuste hulka kuuluvad ka avar kogukonnatuba köögi ja tualettruumidega ning otsepääsuga terrassile. Haljastatud territooriumil on laste mänguväljak ja rohelised puhkealad. Aiaga piiratud hoov on turvaline koht, kus on turvakaamerad ja läbipääsu kontrollsüsteem hoone sissepääsu, lapsevankriruumi ja keldrikorrusel asuva panipaiga jaoks. Lisafunktsioonide hulka kuuluvad jalgrattaparandusjaam ja täiustatud tehnilised lahendused nagu detsentraliseeritud ventilatsiooniseadmed ja põrandaküte individuaalse ruumitemperatuuri reguleerimisega.

Hipokrāta tn 16 on Mežpilsēta elamuarenduse viies hoone. Praeguseks on valminud neli hoonet 164 korteriga, arendusprojekt koosneb kokku 11 hoonest ja 535 korterist.

250916 Mežpilsēta elamuprojekti kolmanda etapi käivitamine (Riia, Läti)

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Swedbank: Mida pead teadma, kui soovid kodulaenu võttes kasutada lisatagatist?

SwedbankOma kodu ost võib paljude jaoks tunduda millegi kättesaamatuna: lisaks sellele, et igakuiste laenu tagasimaksete jaoks tuleb piisavalt teenida, on enne laenulepinguni jõudmist tarvis koguda piisav summa omafinantseeringuks. Viimane võib aga palju aega nõuda või olla keeruline, mistõttu nõustuvad pangad omafinantseeringu asemel arvestama ka lisatagatist. See tähendab, et laenu saab peale ostetava kinnisvara tagada muu kinnisvara abil.

Pangad tunnistavad lisatagatisena peamiselt elukondlikku kinnisvara ehk vara, mida on võimalik kasutada eluasemena. Seega ei sobi tavaliselt tagatiseks tühi krunt (välja arvatud juhul, kui sellele ei asuta elumaja ehitama) või metsamaa. Lisatagatise pakkumise ja selle sobivuse hindamise juures on hea teada, et kinnisvara vastu saab laenu anda kuni 85%. Kui palju pank on valmis vara vastu laenu andma, sõltub kinnisvara asukohast, seisukorrast, likviidsusest, laenusoovija rahalistest võimalustest ja krediidiajaloost.

Tagatise ja lisatagatise hindamiseks on vajalik aktsepteeritud büroo eksperthinnang. Enne hindamisakti tellimist on tõenäoliselt juba teada, milline on ostetava vara ligikaudne turuväärtus ja kui suurele summale on vaja tagatist. Ostetava vara väärtusest, mis on samal ajal ka põhitagatiseks, on võimalik katta laenuga kuni 85%. Seega teine tagatis peaks katma ära vähemalt 15%.

Siinkohal on asjakohane välja tuua, et minimaalseim omafinantseering võib olla 10% juhul, kui laenusoovija vastab EIS-i (endise KredExi) käenduse sihtgrupi tingimustele. Ilma EIS-i täiendava käenduseta on minimaalne omafinantseering 15%.

Tasub tähele panna, et laenulepingus on tagatised samaväärsed ning kui laenulepingu täitmiseks on vajalik tagatis(ed) müüki panna, siis võib see puudutada mõlemat vara. Lisatagatis ei ole vähem või väheolulisem tagatis.

Lisatagatis ei pea alati kuuluma endale

Kui laenu võtab noorem inimene, siis tavaliselt on ta paar aastat kogunud omafinantseeringut, tagatiseks kasutatava kinnisvara omanikke on harva. Noortel on teatud juhtudel võimalik lisatagatisena kasutada näiteks vanematele kuuluvat kinnisvara, ent seejuures hindavad pangad iga olukorda eraldi. Vahel on vanematel enda vara tagatisel võetud laenu juba piisavalt tagasi makstud ja ka kinnisvara hinnad tõusnud. Sellisel juhul saab kaaluda selle vara lisatagatisena kasutamist.

Kui üldjuhul vanematele kuuluv kinnisvara tagatiseks sobib, siis võib osal juhtudel probleeme tekitada see, kui vanemate sissetulek ei võimalda vajaduse korral end laenust n-ö välja osta ning tegu on nende ainsa kinnisvara ja alalise elukohaga. Kinnisvara omanikel ehk vanematel tuleb kindlasti hinnata, mida tähendab enda vara laenu tagatiseks andmine, ning arvestada võimalike tagajärgedega ja riskidega. Peamine risk on, et laenumakse probleemide korral võidakse nende vara tagatavate nõuete katmiseks müüa. Emotsionaalselt on arvatavasti kõik vanemad nõus enda lapse tegevusi toetama, siin on aga tarvis kaasata ka ratsionaalne meel.

Üldiselt võib lisatagatis olla noore jaoks hea võimalus soetada oma esimene kodu, kuid samas tuleb siiski veenduda, et kõik osapooled mõistaksid, millised on riskid ja võimalused. Lisatagatise kasutamine tasub alati hoolikalt läbi kaaluda ning enne otsuse langetamist tuleb seda vajadusel nii panga kui ka teiste ekspertidega arutada.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta augusti seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta augusti lõpu seisuga kasvas 0,6784 euroni osaku kohta (31. juuli 2025: 0,6772). Fondi kogu puhasväärtus on 97,4 miljonit eurot (31. juuli 2025: 97,2 eurot). EPRA NRV 2025. aasta augusti lõpu seisuga on 0,7239 eurot osaku kohta.

2025. aasta augustis Fondi konsolideeritud puhas renditulu jäi sarnasele tasemele ja oli 1,1 miljonit eurot (31. juuli 2025: 1,0 miljonit eurot). Kasvu mõjutas peamiselt uue renditulu laekumine, mis tulenes hiljuti ankurrentnikule S27 üle antud pindadest.

2025. aasta augusti lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 5,8 miljonit eurot (31. juuli 2025: 7,5 miljonit eurot). Rahavoo vähenemist mõjutas peamiselt laenude vähendamine ligikaudu 1 miljoni euro ulatuses ja võlakirja intressimakse summas 0,5 miljonit eurot. 31. august 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 238,2 miljonit eurot (31. juuli 2025: 239,3 miljonit eurot).

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark