Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Citadele ostubaromeeter: pärast suvehooaja suuri kulutusi üritatakse sügisel kalleid oste vältida

Citadele BankCitadele panga augustikuine ostubaromeeter näitab, et kuigi lähikuudel plaanivad Balti riikide inimesed endiselt suuremaid väljaminekuid reisimisele ja kodu remondile, on pärast suvehooaega inimeste kavandatud kulud märgatavalt tagasihoidlikumad. Paljud ei planeeri üldse suuri oste või eelistavad hoopis säästa.

Citadele ostubaromeeter uurib igas kvartalis Eesti, Läti ja Leedu inimestelt, milliseid olulisemaid oste nad järgmise kolme kuu jooksul kavatsevad teha. Eestlastest kavatseb 17% lähikuudel kulutada suuremaid summasid reisimisele ja 12% kodu remondile. Suvel planeeris reisimist 21% inimestest ja remonti 18%. Nüüd aga märkis 33% eestlastest, et nad ei plaani üldse suuri oste teha, ning 12% eelistab pigem säästa.

Lätlased ja leedukad plaanivad eestlastest rohkem suuri kulutusi ning vähem säästa. Lätis on reisiplaanidega 23% ning kodu remondi ja värskenduse kavatsusega 18% vastanutest. 23% lätlastest ei plaani kolme kuu jooksul suuri kulutusi ning 8% eelistab raha kõrvale panna.

Leedus on reisimine samuti populaarseim suurem väljaminek (21%), kuid kõrgeimal tasemel kogu Baltikumis on leedukate seas kodu remondi (21%) ning kodutehnika ja mööbli ostmise (12%) plaanid.

Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane tõdes, et vaatamata majanduslikule ettevaatlikkusele on reisimine kõigis kolmes Balti riigis endiselt kõige populaarsem suur kulutus.

„Sügisel plaanib reisimisele kulutada 17% eestlastest, 21% leedulastest ja 23% lätlastest. See näitab, et puhkus ja elamused on endiselt olulisel kohal. Samas tuleb arvestada, et suvekuud on üldjuhul reisimise ja kodu värskendamise kõrghooajaks. Nüüd, kus suvi on läbi, on ka vastavate kulutuste plaanid väiksemad,“ selgitas Rebane. Veel suve hakul planeeris suuremaid kulusid reisile eestlastest 21%, leedulastest 26% ja lätlastest 25%.

Rebase sõnul peegeldavad kodu remondiga seotud plaanid hästi ka eluasemelaenude turu elavnemist. „Kodu remont ja hooldus on teine populaarseim suurem kuluartikkel, mis peegeldab hästi kodulaenude turu taastumist. Euribor on langenud 2023. aasta lõpust pea 4% tasemelt 2% juurde, mis on muutnud kodulaenud tarbijatele kättesaadavamaks ja stimuleerinud uusi laene. Kuna tarbijate ostujõud on paranenud, kasvab ka valmisolek panustada kodu parendamisse,“ selgitas Rebane.

„Leedus on kodu remonti ja mööbliostu planeerivate inimeste osakaal käesoleva aasta kõrgeimal tasemel – vastavalt 21% ja 12%. Lätis on aga eluaseme ostuplaanidega inimeste osakaal aastaga lausa kahekordistunud, mis haakub samuti sealse eluasemelaenude turu taastumisega,“ sõnas ta.

Eestlased on ettevaatlikumad

„Eesti inimesed on jätkuvalt liidrid säästmissoovis – 12% eelistab pigem raha kõrvale panna. Samuti ei plaani 33% eestlastest üldse suuri oste. See peegeldab Eesti majandustsükli nõrkust võrreldes naabritega – kuigi majandusnäitajad paranevad, toimub taastumine madalamalt tasemelt,“ lisas Rebane.

Tarbijate ettevaatlikkust suurte ostude suhtes võimendab ka palgakasvuootuste jahtumine. Citadele ostubaromeetri järgi ootas augustis Eestis peatset palgatõusu vaid 6% inimestest ning 10% kartis hoopis töötasu vähenemist. Samuti hindas ligi pool Eesti elanikkonnast, et nende finantsseis võib üldiselt lähikuudel pigem halveneda, mis tähendab, et suuremate väljaminekute kavandamisel ollakse ettevaatlikud.

Citadele pank uurib regulaarselt Balti riikide inimestelt, milliseks hindavad nad oma rahalist väljavaadet lähitulevikus. Värske küsitlus viidi läbi augustis koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Bigbank: Hoolimata halvast ilmast ja hinnatõusust tegid majutusasutused oma ära

BigbankOma ära tegemine tähendab, et müügimahud ei langenud aasta lõikes. Täna Statistikaameti poolt avaldatud majutusasutuste statistika näitas, et augustis peatus Eesti majutusasutustes praktiliselt sama arv turiste kui eelmisel aastal samal ajal. Kasv 0,8% ehk 3700 täiendavat turisti, koguarv oli 459 000 inimest. Välismaalastest turiste oli rohkem 8800, eestimaalasi vähem 5100. Pole tegelikult halb tulemus kui arvestada kui viletsa ilmaga suvi meil oli.

Kõige rohkem kasvas majutatute arv Tartu linnas 12,5% ja Jõgevamaal 12,2%. Tore on, et välisturistide kasv oli märgatav Järva, Rapla ja Lääne maakonnas. Samas on ka tõsiasi, et eriti Raplas ja Järvamaal on absoluutarvud veel väga väikesed. Majutute arv kasvas korralikult ka Saaremaal.

Kus on murekohad? Kõige rohkem vähenes majutatute arv Põlva maakonnas (-38,3%) ja Pärnu maakonnas väljapool Pärnu linna (-30%), Viljandi peaks ruttu oma veekeskuse valmis saama, sest majutatute arv augustis langes seal 10%, kusjuures siseturistide arv kahanes 6% ja välisturistide arv 30%.

Suures pildis mingit olulist muutust ei ole toimunud: 65% välisturiste peatub Tallinnas,12% Pärnus, 7% Tartus ja ega siis teistele enam suurt midagi ei jäägi.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Viimsi korterituru detailne ülevaade 10.2025

Tõnu ToomparkViimsi kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Viimsi elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Capital Mill: Tapa spordi- ja vabaajakeskuse rajamine liigub edasi – algavad projekteerimistööd

Capital MillSel nädalal sõlmisid Capital Milli juhtimise all olev AquaTapa OÜ ja AS Merko Ehitus Eesti töövõtulepingu, mille raames alustatakse Tapa linna uue spordi- ja vabaajakeskuse projekteerimist.

Keskuse kinnistu kogupindala on 18 676 m² ning see paikneb aadressil Spordi tn 8. Ehitustööde algus on planeeritud 2026. aasta maikuusse ning nende kestuseks hinnatakse ligikaudu 14 kuud.

Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni juhi Marek Hergauki sõnul on koos tellijaga tehtud ära eeltöö projekteerimistööde käivitamiseks. „Edasise projekteerimise käigus täpsustuvad spordi- ja vabaajakeskuse tehnilised lahendused ja detailid sellises ulatuses, mis on vajalikud ehitustööde eel. Mõistame kohalike elanike ning Tapal teenivate väeosade ja liitlasvägede pikka ootust ujula järgi, liigume projekteerimisega tempokalt, et ehitustööd saaksid alata võimalikult kiiresti,“ sõnas Hergauk.

Capital Mill OÜ ehitusvaldkonna juht Silver Neemelo rõhutas, et projekt sümboliseerib ettevõtte soovi panustada piirkonna arengusse. „Tapa spordi- ja vabaajakeskuse projekt on oluline samm piirkonna taristu arendamisel ning hea näide tulemuslikust koostööst avaliku ja erasektori vahel,“ ütles Capital Mill OÜ ehitusvaldkonna juht Silver Neemelo. „Meie eesmärk on tagada, et keskus valmiks kvaliteetselt, ajasäästlikult ja vastaks kõrgetele tehnilistele ning keskkonnanõuetele.“

Tapa vallavolikogu esimehe Maksim Butšenkovi sõnul tähendab lepingu sõlmimine suurt sammu edasi. „Iga päev viib meid lähemale eesmärgile – puhke- ja spordikeskuse valmimiseni. Olen kindel, et kahe tugeva ettevõtte koostöö toob hea tulemuse ja tagab kvaliteedi. Meie eesmärk ei ole lihtsalt ehitada hoonet, vaid luua paik, kus on mõnus ja turvaline olla. Keskusest saab koht, kus inimesed kohtuvad, suhtlevad ja tunnevad end koduselt,“ ütles Butšenkov.

Valmiv spordi- ja vabaajakeskus hakkab pakkuma Tapal kaasaegseid sportimis- ja puhkamisvõimalusi. Keskusesse on kavandatud kaheksarajaline ujula koos lastebasseiniga, spa- ja saunakeskus, jõusaal ning spordibaariga toitlustusala. Hoone arhitektuurne lahendus on loodud rõhutama looduslähedust ja kogukonnatunnet, pakkudes kaasaegset, energiatõhusat ja funktsionaalset keskkonda, mis sobib nii treeninguteks, lõõgastumiseks kui ka ühisüritusteks. Hoone arhitekt on Hannes Koppel arhitektuuribüroost Asum Arhitektid.

251010 Tapa spordi- ja vabaajakeskuse rajamine liigub edasi – algavad projekteerimistööd

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Citadele: Refinantseerimine võib aidata hoida kodulaenu maksetelt kokku arvestatava summa raha

Citadele BankKodulaenu refinantseerimine muutus euribori languse järel populaarsemaks. Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane soovitab läbi kaaluda võimalik tulu ja kulu ning kasutada ära ka kampaaniaid, et refinantseerimisest võimalikult palju rahalist kasu saada.

“Hinnakasv on pannud inimesed oma kulutusi üle vaatama ja otsima kokkuhoiukohti. Paratamatult annab parima tulemuse just püsikulude vähendamine. Üheks selleks on kodulaenu maksed,” ütles Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane. “Kodulaenu refinantseerimine tähendabki seda, et kui teine pank pakub sinu laenule paremaid tingimusi, lähed oma laenuga sinna üle või näiteks tõstad kaks kodulaenu ühe laenu alla kokku.”

Refinantseerimine muutus Rebase sõnul eestlaste seas populaarsemaks just euribori languse järel. „Olulist rolli on mänginud ka inimeste teadlikkuse kasv oma võimalustest laenuturul. Näeme ka Citadeles, et huvi kodulaenude refinantseerimise vastu kasvab ning taotlusi selleks tuleb aina rohkem.“

Tulu vs. kulu – kellel tasub refinantseerida?

Kodulaenu refinantseerimisest saavad aga suurimat kasu need, kes vastavad kindlatele tingimustele. „Kindlasti saavad suuremat kasu refinantseerimisest need, kelle laenu intress on kõrgem. See kehtib Eestis enamasti vanemate laenude kohta, mis väljastati ajal, kui euribor oli väga madal. Samuti tasub refinantseerimisele mõelda neil, kes on oma maja või korterit renoveerinud või parandanud selle energiatõhusust. Sellega tõuseb kinnisvara väärtus ning see muudab korteri või maja panga silmis atraktiivsemaks,“ lisas Rebane.

Lisaks saavad refinantseerimisest kasu inimesed, kelle sissetulekud on märgatavalt suurenenud või kellel lõppenud mõni muu finantskohustus, näiteks väikelaen või järelmaks. „See tähendab, et taotleja laenu teenindamise võimekus on varasemast parem ning talle on seega võimalik pakkuda paremaid tingimusi,“ selgitas Rebane.

Kampaaniad aitavad saada kohe kasu

Samas kaasnevad refinantseerimisega ka kulud. “Kui intressi ehk marginaali muutus ei ole väga suur, siis võivad kaasnevad kulud rahalise võidu ära nullida,“ sõnas Rebane. Ta toob näitena välja olukorra, kus kodulaenu jääk on 150 000 eurot ning laenu marginaal 2,2 protsenti, mis teeb praeguse kuue kuu euribori juures kuumakse suuruseks umbes 743 eurot. Kui inimene näiteks taotleb marginaali muutmist kodupangas ning saab uueks marginaaliks 1,9 protsenti, tuleb uueks kuumakseks ligikaudu 717 eurot. “Kui sellele lisandub näiteks veel 500 eurot lepingutasu, siis hakkab inimene tänu refinantseerimisele kokku hoidma alles pooleteise aasta pärast,” ütles Rebane. Kui lisanduvad ka hindamisakti kulud, on see aeg veelgi pikem.

Kui aga teises pangas on refinantseerides uueks marginaaliks samadel tingimustel 1,6 protsenti, siis oleks uus kuumakse umbes 691 eurot. “Refinantseerida saab ka lepingutasuta: kui viid laenu teise panka üle, siis panga jaoks on see justkui uus laen ning Citadeles näiteks uusarenduste puhul lepingutasu ei lisandu. Kaasneda võivad notari ja hindamisakti kulud, ent hetkel hüvitame Citadeles need kuni 800 euro ulatuses*. See tähendab, et inimene võib hakata põhimõtteliselt kohe refinantseerimisest rahalist kasu saama,” sõnas Rebane.

Lisaks kulude vähendamisele on refinantseerimine hea viis, kuidas oma lepingu tingimusi muuta. Refinantseerides saab pikendada või lühendada makseperioodi, vabastada tagatist ning eemaldada kaastaotlejat või käendajat. “Nii saab ka oma makseid vastavalt vajadustele ajastada: makseperioodi taas pikemaks tehes väheneb kuumakse, ent perioodi lühendades saab inimene kokku hoida intressidelt,” ütles Rebane.

Ei tea, kust alustada? Esita taotlus

Neil, kellel on huvi refinantseerida, ent ei tea, millised on nende võimalused, soovitab Rebane esitada taotlus. „See on kõige lihtsam viis, kuidas saada kasulikku infot: millised lisakulud kaasnevad, millised on tingimused ja kui palju on võimalik marginaali madalamaks saada. Taotluse esitamine on tasuta ja ei kohusta millekski, aga annab hea võimaluse küsida panga esindajalt erinevaid lisaküsimusi enda võimaluste kohta,“ ütles Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane.

Citadele panga pakkumiste, võimaluste ja erinevate lahendustega saab tutvuda panga veebilehel.

* Arvete alusel peale notaritehingut, kuid mitte rohkem kui 800 EUR ühe laenutaotluse kohta. Laenuotsuse tegemisel analüüsitakse igat klienti personaalselt. Pakkumine kehtib kuni 30. novembrini 2025 esitatud laenutaotlustele. Pakkumine kehtib juhul, kui klient (nii laenaja kui kaaslaenaja) kasutavad peale lepingu sõlmimist kodupanga teenuseid Citadeles.

Krediidi kulukuse määr on 4,00% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 120 000 EUR, fikseerimata intress 3,849% aastas (marginaal 1,8% + 6 kuu Euribor 2,049% 30.06.2025 seisuga), lepingutasu 1200 EUR, periood 360 kuud, tagasimaksete arv 360, laenu kuumakse 562,51 EUR ja kuumaksete summa 202 497,51 EUR ning kogusumma 203 697,69 EUR, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena. Laenu saamiseks tuleb tagatisvarale seada hüpoteek ja sõlmida tagatisvara kindlustusleping. Tagatise seadmise ja kindlustamise kulusid ei ole kulukuse määras arvesse võetud.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tallinn: Muinsuskaitseamet avab omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks täiendava tähtajalise taotlusvooru

TallinnAlates 6. oktoobrist saavad Muinsuskaitseametist restaureerimistoetust taotleda omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste omanikud, valdajad või nende õigusjärglased. Eesmärk on toetada mahukamaid töid, maksimaalne toetuse summa on 200 000 eurot ning voor on avatud kuni 31. oktoobrini 2025.

“Soovime toetada ehitismälestiste omanikke väärtuslike ehitiste restaureerimisel. Kultuuripärand rikastab meie kõigi elukeskkonda, kuid hoolimata ajaloo keerdkäikudest on korrastamise kohustus omanikel. Oluline on pakkuda omanikele abi, et ajaloolised hooned saaks korda ja säiliksid ka tulevastele põlvedele,“ ütles muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus.

Toetuse eesmärk on Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodil sundvõõrandatud kultuurimälestiste säilitamine ja korrastamine, et kompenseerida omanikele vahepealset perioodi, mil nad ei saanud oma vara heaperemehelikult hooldada. Taotlusvoorust toetuse taotleja ei pea olema omanik, kellele hoone tagastati, kuid taotleja peab tõestama, et tema omandis olev ehitismälestis on tagastatud omandireformi käigus.

Toetust saab taotleda ehitismälestiste konserveerimiseks, restaureerimiseks, remondiks ja taastamiseks. Toetused eraldatakse 2026. aasta esimesel poolel ja neid on võimalik kasutada kuni 2027. aasta lõpuni.

2026. aasta taotlusvooru kogumaht on kavandatud 1,8 miljonit eurot ja toetuse minimaalne summa on 30 000 eurot ning maksimaalne summa 200 000 eurot. Taotlusvoor, kust saab taotleda toetust ainult omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks, toimub viimast korda. Järgnevatel aastatel on kavandatud tavapärane tähtajaline taotlusvoor, kuhu saavad taotlusi esitada kõik mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate hoonete omanikud.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Uus Maa: Eluasemeturu trendid ja prognoosid: kuhu liigume?

Uus MaaEesti kinnisvaraturg on nagu ilm – kord päikeseline, kord pilves, vahel isegi tormine. Viimastel aastatel on see olnud täis ootamatuid pöördeid, mille taga on nii rahvusvaheline majandus kui ka inimeste igapäevased valikud ja unistused. Kuhu me aga praegu teel oleme? Sellest räägib lähemalt Uus Maa Five Stars büroo maakler Ly Johanson.

Hinnad ja tehingud

Kui veel paar aastat tagasi nägime kiiret hinnatõusu, siis viimase aasta jooksul on samm muutunud rahulikumaks. Euribori kõrged määrad panid ostjad mõtlema ja kaaluma, ning see peegeldus kohe ka tehingute arvus. Nüüdseks on aga tunda, et turg hingab tasapisi kergemalt – tehinguid tehakse rohkem, kuigi hinnad ei tõuse enam samas tempos. Stabiilsus on võtmesõna.

Kodude valik ja ostjate ootused

Üha enam räägime sellest, et kodu ei ole ainult neli seina, vaid keskkond, kus me päriselt elame. Linnale lähedal olemine on jätkuvalt väärtuslik, ent rohelus ja rahu on vähemalt sama tähtsad. Noorem põlvkond vaatab energiatõhusate uute majade poole, samal ajal kui pered otsivad suuremat pinda ja oma aeda.

Huvi väiksemate ja nutikalt planeeritud korterite vastu ei näita samuti vaibumise märke – need on hea valik nii esimese kodu kui ka investeeringuna.

Uued kodud ja vanad majad

Arendajad on õppinud ostjaga rohkem arvestama. See tähendab paindlikke lahendusi, võimalust valida sisekujundust ja lisaväärtusi, mis aitavad uue kodu veelgi isiklikumaks muuta. Järelturg pakub samal ajal võimalust leida soodsamaid lahendusi neile, kes on valmis veidi käised üles käärima ja kodu enda käe järgi kohandama.

Mis ootab ees?

  • Kui intressimäärad langevad, on oodata, et turule tekib värsket hoogu.
  • Hinnad jäävad pigem stabiilseks, suured hüpped ei ole enam päevakorral.
  • Energiasääst ja rohelised lahendused muutuvad üha olulisemaks, sest kodu peab olema mitte ainult ilus, vaid ka tark.
  • Suuremates linnades püsib nõudlus kõrgel, kuid ka väiksemad paigad võidavad, sest elu ei pea enam tingimata keerlema kontori ümber.

Kokkuvõtteks, eluasemeturg on praegu nagu rahulik jõgi – ta liigub, aga mitte tormakalt. See annab nii ostjatele kui müüjatele aega hingata, mõelda ja teha teadlikumaid otsuseid. Kodu on ju rohkem kui investeering – see on koht, kus algab ja lõpeb meie iga päev.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: kodulaenuturg sai septembris hoogu juurde ja uute taotluste arv kasvas veelgi

BigbankSeptembris oli keskmine kodulaenusumma 125 tuhat eurot ning turu kasvavat aktiivsust näitab viimaste kuude suurim uute laenutaotluste arv, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti kinnitusel sõlmiti kodulaenulepinguid septembris rohkem kui mais, juunis ja augustis, kuid rekordilisele juulile jäädi siiski alla. “Numbrid kinnitavad, et just augustis hakkasid paljud pered sügiseks uue kodu ostuplaane seadma, sest uusi laenutaotlusi laekus viimastest kuudest rohkem ning samas oli september taotluste osas veelgi aktiivsem,” viitab Arthur Taavet turu elavnemisele.

Keskmine laenusumma oli septembris 125 161 eurot, mis jääb traditsioonilise 120-140 tuhande euro koridori. “Keskmine laenusumma on hea indikatsioon eestlaste tänasest ostuvõimest. Kui paari aasta tagusega on muutus positiivne, siis sama selge ka see, et enamus tänaseid koduostjaid ei saa endale lubada uut kodu mõnes pealinna või lähiümbruse uusarenduses ning see hoiab aktiivsemana just järelturu,” selgitab Bigbanki juht.

“Tagasiside põhjal tundub, et nii mõnigi pikaaegne kõhkleja on viimaks langetanud otsuse uue kodu investeering ära teha,” räägib Bigbanki juht, kelle sõnul jääb ühe vähemaks neid, kes viimased kolm aastat on lootnud hindade langusele ja nii tahetakse nüüd pigem jätkuva inflatsiooni tingimustes tehinguni jõuda enne, kui hinnad hoopis tõusma hakkavad.

Eraldi rõhutab Arthur Taavet, et kodulaenu puhul on igal inimesel kasulik võtta laenupakkumine mitmest erinevast pangast. “Ennekõike tasub 20-30 aasta peale kohustusi võttes laen võtta sealt, kus pakkumine on kõige soodsam. Lisaks aga on Eestis palju tublisid inimesi, kes mõne suurpanga jäikade hindamismudelite järgi kodulaenu ei saagi või saaksid seda oluliselt vähem soovitust,” selgitab Taavet ning lisab, et Bigbankis vaadatakse iga inimese soovid ja võimalused personaalselt läbi. “Liiatigi saame Eesti pangana hästi aru, et elu käib ka väljaspool tõmbekeskusi ning oleme põhimõtteliselt valmis kõikjal Eestis koduostuks laenu andma,” kinnitab Arthur Taavet.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,1 miljardit eurot ning omakapital 281 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 174 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kliimaministeerium: Eesti rõhutab Euroopa eluasemekava koostamisel heade rahastusmudelite olulisust

KliimaministeeriumEuroopa Komisjon valmistab ette kava, et suurendada taskukohaste ja kvaliteetsete eluasemete kättesaadavust kõigis liikmesriikides. Valitsus kinnitas täna seisukohad, kus Eesti rõhutab vajadust toimivate rahastusmudelite järele, mis aitaksid soodustada kodude ehitamist ja renoveerimist ka väiksemates linnades ja maapiirkondades.

“Enamikes Euroopa riikides on eluasemekulud tõusnud kiiremini kui inimeste sissetulekud ning see põhjustab eri piirkondades tööjõupuudust ja süvendab sotsiaalseid probleeme. Töötame Eestis juba selle nimel, et heas korras ja mõistliku hinnaga kodu oleks kättesaadav igal pool Eestis – olgu see Paides, Põlvas või Kuressaares. Probleemi lahendamine Euroopa tasandil annab meile jõudu veelgi juurde,” lausus taristuminister Kuldar Leis.

Euroopa Komisjon soovib uue kavaga aidata riikidel ehitada ning renoveerida rohkem taskukohaseid kodusid. Kavasse tulevad ettepanekud, kuidas parandada rahastusvõimalusi, tugevdada koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori vahel ning muuta ehitamine kiiremaks ja soodsamaks. Samuti pööratakse tähelepanu üürituru arendamisele, digitaliseerimisele ning ehitussektori tööjõupuuduse leevendamisele.

“Eesti on seni olnud elamumajanduses teistele riikidele eeskujuks, näiteks riiklike kodulaenukäendustega ja tehaselise renoveerimisega. Nüüd oleme Kliimaministeeriumis alustanud taskukohase eluaseme strateegia koostamist. Samuti valmistame ette koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et suurendada erasektori motivatsiooni luua uusi või renoveeritud kodusid erinevatesse tõmbekeskustesse üle Eesti. Praegu on hea võimalus viia oma häid kogemusi ja nägemust ka teiste liikmesriikide eluasemepoliitika kujundamisse,” märkis Leis.

Kava avalikul konsultatsioonil rõhutab Eesti vajadust heade rahastusmudelite järgi. Näiteks tasub kaaluda pikaajalise madala intressiga laenu andmist, et julgustada erasektorit arendama üürimaju keskustes, kus neid praegu ei ehitata. Oluline on ka järjepideva renoveerimisrahastuse tagamine ning riigiabireeglite paindlikumaks muutmine.

Euroopa Komisjon plaanib taskukohaste eluasemete kavaga välja tulla 2026. aasta esimeses kvartalis.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskommentaar: Turismi suvine hooaeg toetus välisturistide ööbimiste kasvule

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul kujunes 2025. aasta suvi (juuni–august) Eesti turismis tervikpildis positiivseks: nõudlust toetas välisturistide ööbimiste kasv ning mitmed rahvusvahelised spordi- ja kultuuriüritused ning suurkontserdid, mis tõid majutujaid eeskätt Tallinna, aga ka teistesse tõmbekeskustesse. Kolm suvekuud näitasid, et majutusturg on tasakaalustumas ning areneb stabiilselt.

Statistikaameti andmetel kasvasid välisturistide ööbimised 2025. aasta juunis–augustis võrreldes 2024. aasta suvega 2,2%, samal ajal kui siseturistide ööbimised kahanesid 4,2%. Kokku veedeti vähemalt viie voodikohaga majutuskohtades ligikaudu 2,46 miljonit ööd, mis oli 0,7% vähem kui aasta varem. See peegeldab turu stabiliseerumist, kus välisnõudlus tasakaalustab kodumaise reisimise kahanemist.

Põhiturgudel on üldpilt positiivne. Eesti turismi 14 sihtturust kasvas ööbimiste arv juunis–augustis 11 turu puhul: näiteks Itaalia (+28%), USA (+27%), Jaapan (+25%), Hispaania (+23%) ja Šveits (+20%). Ka Lätist ja Leedust tulnud turistid veetsid sel suvel Eestis rohkem öid – vastavalt 9% ja 7% rohkem. Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikidest tulnud turistid veetsid sel suvel 41% rohkem öid ja Aasiast 12%. Need liikumised viitavad sellele, et sõltuvus üksikutest lähiturgudest väheneb ja külastajate päritolu mitmekesistub.

Üldpilti hoidsid tagasi Põhjamaadest Soome, Rootsi ja Norra, kust pärit turistide ööbimised vähenesid. Michelson rõhutab, et põhjuseks võib olla nii nende riikide elanike hinnatundlikkuse kasv kui ka tugev rahvusvaheline konkurents alternatiivsete, sageli soojemate ja hinnalt atraktiivsemate sihtkohtadega. Põhjamaade turismi aeglasem taastumine tähendab, et lähiaja fookus peaks olema kasvavatel sihtturgudel keskmise viibimise pikendamisel ning külastaja keskmise kulutuse suurendamisel — need sammud aitavad täitumust ja käivet järjekindlalt kasvatada.

Voodikohtade arv oli vähemalt viie voodikohaga majutusasutustes sel suvel 3% suurem kui 2024. ja 2019. aasta suvel. Tallinnas on voodikohti aastaga juurde tulnud 7% ja võrreldes 2019. aastaga on kasv 15%. Pakkumise kasv tihendab konkurentsi ning kajastub täitumuses: Eestis tervikuna, aga ka eraldi Tallinnas jäi voodikohtade täitumus 2025. aasta suvel veidi madalamaks kui mullu.

Hinnatase on samal ajal märkimisväärselt tõusnud. Ööpäeva keskmine maksumus ühe inimese kohta ulatus Eestis 2025. aasta juunis–juulis 56 euroni ja oli augustis 52 eurot; Tallinnas küündis hind juunis 67 euroni ning oli juulis 65 ja augustis 60 euroni. Võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta suvega on hinnad selgelt kõrgemad (kogu Eestis ligikaudu +37% ja Tallinnas +23%) ning ületavad ka 2024. aasta taset (kogu Eestis ~+13% ja Tallinnas ~+20%). See viitab, et turg on suutnud kõrgemad hinnad vastu võtta. Kuna täitumus pole samas tempos taastunud, tuleb keskmise toa tulu paranemine praegu eeskätt hinnast, mitte täitumusest.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Korterihindade paigalseis on läbi saanud

Kinnisvaraportaal KV.EE09.2025 kerkis Tallinna korterite keskmine ruutmeetri pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE 3760 eurole. Seda on aasta varasemast märgatava 7,4% võrra rohkem. Tallinna linnaosade lõikes on korterite müügipakkumiste hindade liikumise suunad vastuolulised. Ridade vahelt võib siiski välja lugeda, et pikk paigalseis hindade rindel on läbi saanud, analüüsis korteriturgu portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Suurima ehk 17-protsendilise aastase hinnahüppe on teinud Nõmme korterid. Portaalis KV.EE küsiti 09.2025 Nõmme korterite eest keskmiselt 3409 €/m².

„Nõmme linnaosa on rohkem ühepereelamute piirkond. Kortereid Nõmmel liialt palju ei ole. Lisaks on 2025. a jooksul Nõmmele lisandunud müüki uusi ehk keskmisest kallimaid kortereid, mis on väikse pakkumiste mahu hindu oluliselt mõjutanud. Seega ei ole Nõmme suur hinnahüpe sisuliselt märkimisväärne,“ avas Tarvo Teslon hinnamuutuse tagamaad.

Analoogsel pakkumiste struktuurist tuleneval põhjusel on oluliselt ehk vastavalt 11 ja 12% kerkinud korterite pakkumishinnad Kristiines ja Põhja-Tallinnas. Ainus Tallinna piirkond kinnisvaraportaalis KV.EE , kus hinnad on langenud, on Tallinna vanalinn. Seda ikka pakkumiste arvu vaatest õhukese ja seega hüpliku korterituru statistika tõttu.

„Muudes Tallinna piirkondades jääb korteripakkumiste aastane hinnaliikumine valdavalt ühe ja viie protsendi vahemikku. Analüüsides korterituru üldiseid trende ja tehinguhindu võib hinnata, et 1-5% on realistlik samaväärse korteri kallinemise aastane määr,“ selgitas Tarvo Teslon.

Mõõdukas hinnakasv korteriturul näitab, et pikk hindade paigalseis on läbi saanud.

„Korterite hinnad on pikalt paigal tammunud, sest 2020.-2022. a aset leidnud hinnatõus oli liiga kiire. Viimase 15 kuu jooksul on tehingute maht Tallinna korteriturul olnud märkimisväärselt hea. Suur tehingute arv näitab, et inimestel on nii tahtmine kui rahaline võimekus kortereid osta. Suur tehingute arv ehk stabiilselt tugev nõudlus on tegur, mis on juba asunud nii portaali KV.EE pakkumiste kui tehingute hindu ülespoole nügima. Lootus majanduskasvu taastumise ja Eesti elu edenemise osas toetavad seda protsessi,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

2025-10-09 Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 21.10.2025

Martina Proosa21.10.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded“, kus ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa selgitab ehitamise dokumenteerimise põhimõtteid, nõudeid ja õiguslikku tausta.

Osalejad saavad teada:

  • millistel juhtudel on ehitamise dokumenteerimine kohustuslik;
  • millised dokumendid tuleb koostada ning millises vormis;
  • kuidas dokumenteerimisnõuded on ajas muutunud ja mida tähendavad uuendused võrreldes varasema korraga.

Lisaks antakse praktilisi näpunäiteid, kuidas tagada dokumentide korrektsus ja vastavus õigusaktidele.

Koolitus on suunatud:

  • ehitustööde dokumenteerimisega kokkupuutuvatele spetsialistidele;
  • ehitustööde tellijatele ja nende esindajatele;
  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele;
  • omanikujärelevalve spetsialistidele ja teistele ehitusvaldkonna tegijatele.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 21.10.2025 kell 10.00-14.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Luminor: Ekspert selgitab: kas elamiskõlbmatule kinnisvarale saab laenu?

Luminor BankKodulaenu taotlemisel kehtivad kinnisvarale kindlad reeglid, kuid kehvas või elamiskõlbmatus seisukorras vara puhul on olukord keerulisem. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, millised võimalused on inimestel, kes soovivad vanast majast või korterist rajada endale uue kodu.

Kui tegemist on heas või vähemalt rahuldavas seisukorras kinnisvaraga, pole laenusaamisega üldjuhul probleeme. Kehvemas seisukorras või elamiskõlbmatu kinnisvara puhul võib aga tagatise väärtus olla kodulaenu jaoks liiga väike. „Kinnisvara finantseerimise aluseks on hindamisakt. Kui eksperthinnangus on vara seisukorraks märgitud rahuldav või sellest kehvem, võib selle väärtus olla isegi pea olematu – eriti kui hoone tuleb näiteks enne uue ehitamist lammutada. Maalapp üksinda aga ei ole tavaliselt piisav tagatis,“ selgitas Kikas.

Kuigi tavapärast kodulaenu ei pruugi kehvas seisukorras kinnisvarale alati saada, on võimalik leida muid lahendusi ehitamise või suurema renoveerimise rahastamiseks. „Kõige levinum ongi konkreetselt kodu ehitamiseks mõeldud laen, mille puhul arvestatakse nii kinnisvara hetkeväärtust kui ka tulevast väärtust, mida hinnatakse etappide kaupa ehitustööde käigus. Seejuures jääb ka intressimäär kodulaenuga sarnasele tasemele,“ täpsustas ta.

„Kui ostjal on olemas teine kinnisvara, näiteks praegune elukoht, saab kaaluda ka võimalust võtta laenu selle tagatisel. Samuti on väiksemate tööde puhul võimalik kasutada remondilaenu, mis sobib objektidele, mis pole küll heas seisukorras, kuid on siiski elamiskõlblikud. Ühtlasi saab seda taotleda ilma tagatiseta,“ lisas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Lisaks tuleks arvestada, et ümberehitustööde eelarvesse võib olla vaja lisada ka lammutuskulud, mis võivad osutuda märkimisväärseteks. „Praktika näitab, et ehitus läheb enamasti kallimaks, kui esialgu planeeritud ning tavaliselt tasub arvestada 10–15% lisakuluga,“ märkis Helina Kikas.

Ehitusega kaasnevad ka ajakulu ja paberimajandus – vajalikud on projektid, kooskõlastused ja load, mille saamine võib võtta oodatust kauem. „Pank hindab kalkulatsioone ja plaani alati realistlikkuse seisukohalt, et veenduda ehituse lõpule viimise võimalikkuses. Meie eesmärk on, et klient tuleks oma plaaniga lõpuni välja ja ei satuks ootamatutesse raskustesse,“ selgitas ta.

„Soovime ära hoida olukordi, kus inimene võtab laenu, ent ehitusprotsess takerdub või jääb täitsa seisma. Ehitamisel tuleb alati ette ootamatusi, kuid mida läbimõeldumalt on projekt planeeritud, seda kindlamini saab seda ellu viia,“ lisas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Ta julgustas, et kui plaan on realistlik ja riskid maandatud, saab ka kõige kehvemas seisus kinnisvara muuta toimivaks ja hubaseks koduks.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Eesti Pank: Ärikinnisvaralaenude suur osakaal ja kiire kasv muudab pangandussektori haavatavamaks

Eesti PankEesti pangandussektori laenuportfellist on suur osa antud kinnisvara ja ehituse valdkonna ettevõtetele ning selle osakaal on jätkuvalt kasvamas. Viimaste aastate majanduslangusest hoolimata on turule lisandunud suur hulk uusi äripindu ning lähiajal on oodata märkimisväärset lisa, vaatamata sellele, et tühjade äripindade arv on suurenenud. Varasem kogemus aga näitab, et just ärikinnisvaralaenud võivad majanduskriiside ajal pankadele kõige keerulisemaks osutuda, sest nende puhul suureneb makseraskuste oht rohkem kui muudes sektorites. Seetõttu on oluline, et nii arendajad, investorid kui ka rahastajad arvestaksid uute projektide kavandamisel võimalusega, et kõigi rajatavate pindade jaoks ei pruugi üürnikke või ostjaid loodetud tingimustel leiduda.

Ärikinnisvaraarendus on keeruliste olude kiuste aktiivselt jätkunud

Viimastel aastatel on küllaltki hoogsalt arendatud ärikinnisvara uute büroo- ja kaubandus- ja laopindade näol, hoolimata majanduslangusest (vt joonis 1). Samas on viimased aastad olnud nii kinnisvaraarendajatele/omanikele kui ka üürilevõtjatele keerulised. Ühelt poolt mõjutas 2022. aasta intressikulude tõus just arendajaid ja üürileandjaid teistest rohkem, sest kinnisvaraarendus on kapitalimahukas valdkond ja need kulud on neelanud suure osa kasumist. Teisalt vähendas ettevõtjaid laiemalt tabanud nõudluse ja käibe langus koos üldise kulude kasvuga ostjate ja üürnike valmisolekut uusi äripindu soetada või rentida, mis puhul üldjuhul nõudlus nende järele kahaneb.

251009 Ärikinnisvaralaenude suur osakaal ja kiire kasv muudab pangandussektori haavatavamaks 1

Samas ongi kinnisvaraarendus pikaajaline protsess ja varem alustatud projektid püütakse ka majandustingimuste halvenedes võimalusel lõpuni viia. Oluline on ka märkida, erinevalt 2008. aasta majanduskriisist, mis puudutas valusalt ka ärikinnisvaraturgu, tegutsevad täna turul üldjuhul pikaajalise kogemusega, hästi kapitaliseeritud ja likviidsed arendajad, kellel on võimalus ja suutlikkus projektidega jätkata ka siis, kui nõudlus väheneb, laenukapital läheb kallimaks või pole kättesaadav. Tuge on ilmselt pakkunud ka pandeemia-eelsetel aastatel kogutud puhvrid. Ärikinnisvaraturgu on nii nõudluse kui ka pakkumise poolelt toetanud seegi, et ettevõtete finantsseis on hoolimata majanduslangusest püsinud kokkuvõttes küllaltki tugev.

Üha enam tehakse valik energiatõhusa kontoripinna kasuks

Nõudlust äripindade järele on aidanud üleval hoida ka pikaajalise mõjuga tegurid, näiteks püüdlus energiatõhususe suunas ja e-kaubanduse levik. Ettevõtete soove ja vajadusi pindade ostul ja üürimisel kujundab üha enam kasvav tähelepanu energiatõhususele, mistõttu eelistatakse pigem uusi äripindu. Isegi kui vahepealne tulude langus ja kulude suurenemine pani ettevõtteid mõtlema väiksemate pindade peale, võis olla energiatõhususele mõeldes otstarbekas liikuda küll väiksematele, kuid see-eest uuematele pindadele. E-kaubanduse kasvanud populaarsus, mis hoogustus iseäranis pandeemia ajal on suurendanud vajadust laoruumide järele. See tingib osati ka tarviduse olemasolevaid kaubanduspindu ümber korraldada ja uuendada.

2024. aasta teisel poolel tõi suure hulga uute pindade turule tulek osaliselt kaasa turu küllastumise ja rohkem vabu pindu. Eeskätt on suurenenud tühjana seisvate büroopindade hulk, küündides Tallinnas 11-12%ni. Turuosalised peavad ise loomulikuks üldjuhul 5-10% vakantsust. Neid arve kõrvutades pole vabade pindade osakaal veel väga suur. Samas on teada, et ka selle aasta esimesel poolel alustati märkimisväärse osa uute pindade ehitamisega, mistõttu suureneb büroopindade pakkumine veelgi (vt joonis 2). See omakorda survestab üürihindasid alla tooma nii vanematel kui ka uuematel pindadel.

251009 Ärikinnisvaralaenude suur osakaal ja kiire kasv muudab pangandussektori haavatavamaks 2

Kinnisvara- ja ehituslaenude portfell kasvab kiiresti

Finantssektori seisukohalt on ärikinnisvaraturu käekäik oluline, sest suur osa Eestis tegutsevate pankade laenuportfellist on väljastatud kinnisvara- ja ehitusettevõtetele ning see osakaal kasvab. Võrreldes teiste sektoritega oli kasv kiirem juba enne pandeemiat ning kui 2023. aastal laenukasv aeglustus, siis alates 2024. aastast on see taas tuure üles võtnud (vt joonis 3). Tänavuse augusti lõpu seisuga on pangad kokku andnud 43% oma ettevõttelaenude ja -liisingute portfellist kinnisvara- ja ehitusettevõtetele (isegi 49% ehk ligi pool, kui liisingud välja jätta ja arvestada ainult pangalaene). Sellisel tasemel ületab see juba napilt ka 2007. aasta sügiseks saavutatud senist tipptaset. Euroala riikides on see näitaja Euroopa pangandusjärelevalve andmetel keskmiselt 30%.(1) Mõnes pangas on kinnisvara- ja ehitussektori laenude osakaal keskmisest oluliselt suurem, kuid laenumaht kasvab seal endiselt kiiresti. Näiteks on meil panku, kus kinnisvara ja ehituse valdkonna ettevõtete rahastamiseks on läinud 70-80% ettevõtetele väljastatud laenudest ja portfelli kasvu saab endiselt mõõta kahekohaliste arvudega.

251009 Ärikinnisvaralaenude suur osakaal ja kiire kasv muudab pangandussektori haavatavamaks 3

Suurem ettevaatlikus on hetkel omal kohal

Ärikinnisvaraga seotud laenude suur osakaal teeb pangad kriisides haavatavamaks. Jättes kõrvale lihtsa tõdemuse, et igal juhul ei tasu kõiki mune ühte korvi panna, on ärikinnisvaralaenude suur osa panga laenuportfellis riskantne ka sel põhjusel, et kriiside ajal on just kinnisvara- ja ehitussektori laenude makseraskustesse sattumine kõige tõenäolisem. Seda nii meil kui ka mujal. Eestit 2008. aastal tabanud majanduskriisi ajal tõusis pikemaks ajaks maksetähtaega ületanud laenude osakaal kinnisvara- ja ehitussektori laenude puhul kohati isegi 14%ni, samas kui teiste sektorite puhul küündis see maksimaalselt 8%ni.

Praeguses majanduskeskkonnas on plaanide tegemine paratamatult keeruline ja tavapärasest suurem ettevaatlikkus on omal kohal. Prognoosid lubavad, et majanduskasv tasapisi taastub, kuid see toimub pigem aegamisi ning endiselt on õhus küllaltki palju ebakindlust, mida me ise väga palju mõjutada ei saa. Suurenev büroopindade pakkumine tähendab esmajärjekorras üürnike põuda pigem vanemate kontorihoonete omanikele, kuid pole välistatud, et uute pindade tempoka lisandumise tõttu tabab sarnane saatus ka uute pindade omanikke. Seetõttu on oluline, et nii arendajad kui ka laenuandjad hindaksid hoolikalt, kas nad suudaksid toime tulla ka olukorras, kus uusi äripindasid ei õnnestu algselt eeldatud aja jooksul või hinnaga välja üürida või maha müüa. Andmed lubavad arvata, et viimastel aastatel välja antud laenud on suurema omaosalusega kui 2008. aasta majanduskriisi eel. Sellest ei pruugi aga olla suurt abi olukorras, kus probleemide tekkides pole kinnisvara kellelegi müüa.

(1) Seda mõjutab osaliselt ka see, et meie ettevõtted laenavad valdavalt pankadest, aga osades riikides kasutatakse ka võlakirju.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistikaamet: Augustis peatus majutusettevõtetes 4% rohkem välisturiste kui mullu

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus 2025. aasta augustis majutusettevõtetes 459 200 turisti, keda oli 1% rohkem kui aasta varem samal ajal. Välisturiste oli 4% rohkem ja siseturiste 2% vähem kui mullu, Soome turistide arv vähenes neljandat kuud järjest.

Augustis külastas Eesti majutusettevõtteid 240 700 välis- ja 218 500 siseturisti. Välisturiste (52%) peatus Eestis veidi enam kui siseturiste (48%).

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on sel aastal välisturistide arv suurenenud enamikel kuudel. „Mulluse augustiga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste 4% enam, kuigi pandeemiaeelsest tasemest jääme veel pisut maha,“ tõdes ta. „Kuigi siseturistide arv veidi vähenes, on siseturism hästi taastunud, ületades pandeemiaeelse 2019. aasta augusti taset 8% võrra,“ lisas Laurmaa.

Soomest saabus augustis Eestisse 62 400 turisti ning nad moodustasid üle veerandi (26%) kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. „Ehkki Soome turiste oli kõige rohkem, vähenes nende arv aasta võrdluses neljandat kuud järjest, augustis 9% võrra,“ kommenteeris Laurmaa. Lätist saabus 29 300 (12%), Saksamaalt 24 100 (10%), Leedust 11 800 (5%), Poolast 9900 (4%) ja Itaaliast 9500 (4%) turisti.

Välis- ja siseturiste leiab jätkuvalt enim Harjumaalt

Majutatud välisturistidest 84% olid augustis Eestis puhkusereisil ning 12% tööreisil. Välisturistidest 68% valis ööbimiseks Harju maakonna, järgnesid Pärnu (12%), Tartu (7%) ja Saare maakond (5%). Ida-Viru, Lääne ja Lääne-Viru maakonnas peatus igaühes 2% välisturistidest. Nii Valga kui ka Võru maakonnas ööbis 1% välisturistidest.

Majutuskohtades peatunud 218 500 siseturistist olid 76% puhkuse- ja 16% tööreisil. Kõige rohkem ööbis siseturiste Harju maakonnas (24%), järgnesid Pärnu (15%), Ida-Viru ja Saare (kummaski 9%) ning Tartu maakond (8%). Lääne, Lääne-Viru ja Valga maakonnas peatus igaühes 6% siseturistidest.

Majutushinnad on aastaga tõusnud 8%

Augustis sai peatuda 1232 majutuskohas ning täidetud oli 56% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 52 eurot inimese kohta, mis on 8% kallim kui 2024. aasta augustis. Harjumaal maksis üks ööpäev inimese kohta 59 eurot, Saaremaal 53, Pärnumaal 50, Ida-Virumaal 45 ja Tartumaal 43 eurot.

251009 Augustis peatus majutusettevõtetes 4% rohkem välisturiste kui mullu

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 9.10 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark