Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

RMK on eraomanikelt ostnud kaitsealuseid maid 30 miljoni euro eest

19.01.2026 Adaur.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus ostis mullu eraomanikelt rekordilised 911 hektarit looduskaitselist maad, enam kui 10,2 miljoni euro eest. Kaheksa aasta jooksul on RMK looduskaitseliste maade ostuks suunanud üle 30 miljoni euro ja omandanud kokku 2500 hektarit kaitsealust maad.

RMK juhatuse esimees Mikk Marran märkis, et looduskaitseliste eramaade riigiomandisse ostmise ülesanne on sätestatud omaniku ootustes. Efektiivse ja kasumliku metsamajandajana on RMK-l võimekus seda ootust täita.

„Metsade majandamisest teenitud tulu oleme kasutanud piirangutega eramaade omandamiseks alates 2018. aastast ning viimastel aastatel üha kasvavas tempos. Möödunud aastal ostsime riigi omandisse üle 900 hektari ja suunasime sellesse üle 10 miljoni euro,“ lausus Marran.

“Sellises mahus maade omandamine on võimalik tänu RMK inimeste heale tööle – ilma tulemusliku metsamajandamiseta ei oleks sellist tulu ega ka võimalust,” lisas ta.

Eraomandist riigi omandisse jõuab looduskaitseliste piirangutega maa eraomaniku soovil, kui selle kaitsekord piirab maa sihtotstarbelist kasutamist, näiteks keelates valmiva või küpse metsa puhul uuendusraied.

Protsess on korraldatud nii, et riigile ostetavate maade valiku loodusväärtuste alusel teeb keskkonnaamet, määrates ka õiglase hinna. Maade omandamise üle otsustab kliimaministeerium. RMK sõlmib maa müüjaga lepingu, kannab eraomanikule raha ja ostetud maa läheb RMK üldisesse maafondi.

Mullu detsembri seisuga oli riigile omandamise ootejärjekorras üle 460 kinnisasja. RMK 2026. aasta eelarves on looduskaitseliste maade omandamiseks ette nähtud 10,8 miljonit eurot.

RMK hallata on 1,07 miljonit hektarit riigimetsa, millest kaitsealuse metsa osakaal moodustab 44% ja majandatava metsa osakaal 56%.

Operatiivsete andmetega riigimetsa kohta saab tutvuda RMK kodulehel.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinn: Linnaplaneerimises on fookuses pealinna üldplaneering ja kvaliteetne elukeskkond

19.01.2026 Tallinn.ee

Tallinna 2026. aasta eelarve seab linnaplaneerimise valdkonnas esikohale selge planeerimisraamistiku loomise ja kvaliteetse elukeskkonna arendamise, et igapäevateenused oleksid elanikele mugavalt kättesaadavad ning linnaruumi arendamine toetaks inimkeskset linnakeskkonda.

Linnaplaneerimise valdkonna tegevuskuludeks on eelarves kavandatud 6,3 miljonit eurot. Peamised ülesanded on Tallinna arengu ja planeerimise ühtse strateegia väljatöötamine, vajalike planeeringute koostamise korraldamine ning nende rakendamise jälgimine. Eesmärk on jätkata Tallinna ruumilise keskkonna kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmisega, lähtudes arengustrateegiast „Tallinn 2035“ ning Euroopa Uue Bauhausi põhimõtetest.

Tallinna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on 2026. aasta linnaplaneerimise fookus pikaajalise visiooni loomisel. „Alustame Tallinna uue üldplaneeringu koostamist, mis annab selge suuna linna arengule järgmisteks kümnenditeks. Linnaplaneerimine loob aluse ju kõigele muule ja mõtestab linna ruumiliselt – alates teedevõrgust ja ühistranspordist kuni haridusasutuste, rohealade ja vaba aja veetmise võimalusteni. Lisaks panustame detailplaneeringutesse, meie eesmärk on, et linn oleks mugav ja turvaline kõigile – olgu see jalakäijale, ühistranspordi kasutajale või ratturile.“

Oluliste tegevustena on 2026. aastal kavandatud Tallinna uue üldplaneeringu koostamise alustamine. Linnaruumiliste visioonide ja detailplaneeringute koostamine, millest olulisemad on Pae tn 1 ja lähiala detailplaneering, Pikaliiva tn 69 ja lähiala detailplaneering, Pirita terviseraja tehnovõrkude detailplaneering ning Kakumäe rannaala detailplaneering.

Linnaplaneerimise ameti valdkonda kuuluvad ka muinsuskaitse ja miljööalade teemad. „Ajalooline pärand säilib kõige paremini siis, kui see on kasutuses ja hoitud. Seetõttu näeb linn ette vahendid nii restaureerimistööde toetamiseks kui ka kultuurimälestiste korrastamiseks,“ ütles Terik.

Mälestiste restaureerimise toetuseks on eelarves kavandatud kokku 1,5 miljonit eurot, millest 750 000 eurot on ette nähtud mälestiste, vanalinna ja miljööalade majade restaureerimise toetamiseks ning 750 000 eurot linna muinsuskaitsealuste kirikuhoonete restaureerimistöödeks. Lisaks sellele on valdkonna investeeringuteks planeeritud 2,6 miljonit eurot, millega restaureeritakse linnamüüri ja selle torne, bastione ning Toompea tugimüüri, jätkuvad Katariina kiriku ja Pirita kloostri varemete restaureerimistööd.

Jätkub ka infosüsteemide arendamine, et tõsta Tallinna linnaplaneerimise ameti tööprotsessides efektiivsust automaatkontrolli ja digitaalsete tööriistade abil. Samuti jätkatakse geodeetilise võrgu haldamist ja tööde korraldamist, sealhulgas InSARi analüüsi läbiviimist (satelliidilt kõrgusmuutuste tuvastamine).

Tallinna 2026. aasta linnaeelarve peab heaks kiitma linnavolikogu. Volikogule esitatud eelarve eelnõu kogumaht on 1,32 miljardit eurot, mis on 14 miljonit eurot ehk 1,1% enam kui 2025. aasta täpsustatud eelarves. Tegevuskuludeks on kavandatud kokku 1,1 miljardit eurot, investeerimistegevuseks 195,6 miljonit eurot. Tulude üldmahuks kavandatakse 1,2 miljardit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kliimaministeerium: Algas korterelamute tehaselise renoveerimise arhitektuurivõistlus

19.01.2026 Adaur.ee

Täna algas arhitektuurivõistlus levinumat tüüpi kortermajade tehaseliseks renoveerimiseks. Eesmärk on teha korteriühistutele kättesaadavaks lahendused, mille abil kodud kvaliteetselt ja lihtsamini korda teha.

“Arhitektuurivõistlus aitab paneelmajapiirkondadele anda uue hingamise. Me ei otsi pelgalt fassaadilahendusi, vaid uuenduslikke ideid pealtnäha amortiseeruvatele, kuid tehniliselt pikaealistele kodudele. Praktika näitab, et osavalt korda tehtud majades tahetakse elada, muidugi tõuseb ka vara väärtus. Võistlus esitab arhitektidele ja inseneridele väljakutse leida ideaalne tasakaal energiatõhususe, esteetika ja taskukohasuse vahel, parandades seejuures linnaruumi kvaliteeti,” lausus Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Võistlusele oodatakse Eestis laialt levinud korterelamutüüpide tehaseliseks renoveerimiseks ideelahendusi, mis järgivad Euroopa uue Bauhausi põhimõtteid. Selleks on välja valitud neli Eestis laialt levinud korterelamute tüüpprojekti: Mustamäe tüüpi korterelamu (1-464), Õismäe ja Lasnamäe tüüpi korterelamu (111-121), “hruštšovka” ehk tellistest või suurplokkidest elamu (1-317) ning Tartu Maja (111-133).

„Konkursiga soovime tõsta tehaselise rekonstrueerimise arhitektuurset taset ning suurendada projekteerimisvaldkonna teadlikkust ja arhitektide kaasatust korterelamute uuendamise protsessides,“ rääkis Riigi Kinnisvara AS arhitekt Kalle Komissarov. „Ootame töid, mis parandavad mõistlike kuludega inimeste elukvaliteeti nii hoone sees kui ka aitavad tõsta ümbritseva piirkonna kohaväärtust,“ lisas ta.

Võistluse preemiafond on kokku 84 000 eurot. Võistlusel saavad osaleda arhitektid, kellel on vähemalt diplomeeritud arhitekti kutsekvalifikatsioon (tase 7) ja arhitektide kollektiivid. Soovitatav on kaasata ideelahenduste väljatöötamisse ka ehitusinsener (tase 6) või majatehase konsultant.

Parimad ideekavandid tehakse kättesaadavaks korteriühistutele ja laiemale avalikkusele. Ideevõistluse järel valmib hoonetüüpide arhitektuursete ideelahenduste kataloog, mis on abiks korteriühistutele tehaselise rekonstrueerimise planeerimisel, sealhulgas riikliku renoveerimistoetuse taotlemisel.

“Eesti majatehastel on juba täna tugev praktiline kogemus korterelamute tehaselises renoveerimises nii Eestis kui ka Saksamaal. Tehases toodetud lisasoojustuspaneelid võimaldavad renoveerida hooneid kiiremini ja üldjuhul ka kõrgema kvaliteediga kui traditsioonilisel viisil. Arhitektuurivõistlus on siin võtmetähtsusega, pakkudes arhitektidele harukordset võimalust kujundada ümber Eesti kõige levinum elamufond. Ootame ideid, mis on samal ajal nutikad, korratavad ja taskukohased ehk laialdaselt skaleeritavad,” lausus Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts.

Ideevõistluse kavandeid saab esitada alates 16. jaanuarist kuni 17. märtsini. Mai teises pooles algab võistluse teine etapp, kus tehakse projekteerimishange ning sõlmitakse ideevõistluse võitjatega hankelepingud kavandite edasiseks projekteerimiseks.

Võistlust korraldavad Kliimaministeerium, Riigi Kinnisvara AS ja Eesti Puitmajaliit. Võistluse läbiviimist rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest, lisaks panustab preemiafondi Eesti Puitmajaliit.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.12.2025

19.01.2026 Adaur.ee

Esmakordselt oma tegevusajaloo jooksul rajanesid EfTEN United Property Fund’i majandustulemused 2025. aastal täies mahus investeeritud portfellil. Fond saavutas aastaga suurima puhaskasumi alates asutamisest, mis võrreldes 2024. aastaga kasvas 2,2 korda. EfTEN United Property Fund teenis 2025. aastal 3,57 miljonit eurot puhaskasumit (2024. aastal 1,62 miljonit eurot), mis moodustab 14% fondi investeeritud kapitalist ning ligikaudu 17% fondi turukapitalisatsioonist. Fondi tulud kasvasid aastaga 1,82 miljonilt eurolt 3,78 miljoni euroni ning fond tegi 2025. aastal investoritele väljamakseid enam kui 9% fondi turukapitalisatsioonist.

Fondi majandustulemusi toetasid eelkõige Uus-Järveküla elurajooni arenduse kasumlikkuse paranemine ning Kristiine kaubanduskeskuse, kuhu fond investeeris läbi usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5, lisandumine. Uus-Järveküla elurajooni kõik juba valminud paaris- ja ridamajade osad olid 2025. aasta lõpuks müüdud. Arenduse viimase etapi (32 ridamaja osa) valmimine on planeeritud käesoleva aasta kevadesse, millest aastalõpu seisuga oli klientide poolt broneeritud 20 ridamaja osa. Kristiine kaubanduskeskuse külastajate arv kasvas 2025. aastal 0,4% võrra (6 miljonini) ning üürnike käive suurenes aastaga 5,4%. Keskuse puhas üüritulu ületas prognoositud eelarvet 4% võrra. Detsembri lõpu seisuga keskuses vabu üüripindu ei olnud.

Detsembris mõjutas fondi majandustulemusi kinnisvaraportfelli korraline hindamine. Selle tulemusena ületas fondi kuine kasum esmakordselt miljoni euro piiri, ulatudes 1,12 miljoni euroni. Olulises osas oli kasum seotud fondi tütarettevõtte Invego Uus-Järveküla OÜ väärtuse kasvuga, kus hindamise tulemuses kajastub oodatav kasum käesoleval aastal arenduse viimases etapis valmivatest ridamajadest. Muude investeeringute väärtus korralise hindamise tulemusena oluliselt ei muutunud. EfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 11,76 eurot, kasvades kuuga 4,0%.

EfTEN United Property Fund avaldab auditeerimata 2025.a tulemused 2. veebruaril ning informeerib investoreid siis ka 2026. aastal planeeritavatest väljamaksetest ja investoritele korraldatavast veebiseminarist.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_122025

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.12.2025

19.01.2026 Adaur.ee

For the first time in history, EfTEN United Property Fund’s financial results in 2025 were based on a fully invested portfolio. The fund achieved historically highest profit, which increased by 2.2 times compared to 2024: EfTEN United Property Fund earned 3.57 million euros in net profit in 2025 (1.62 million euros in 2024), which constitutes 14% of the fund’s invested capital and approximately 17% of the fund’s market capitalization. The fund’s income increased from 1.82 million euros to 3.78 million euros in a year, and the fund’s distributions to investors exceeded 9% of the market capitalization in 2025.

The fund’s results were supported primarily by the improved profitability of the Uus-Järveküla residential development and the investment to the Kristiine shopping centre, where the fund is invested through the EfTEN Real Estate Fund 5. In the Uus-Järveküla residential development, all the completed semi-detached and terraced houses were sold (real rights contracts were concluded) by the end of 2025. The completion of the last stage of the development (32 terraced houses) is planned for the spring of this year. Of those, clients had booked 20 terraced housed as of the end of 2025. The number of visitors to the Kristiine shopping centre increased by 0.4% in 2025 (to 6 million) and the turnover of tenants increased by 5.4% over the year. The centre’s net rental income exceeded the projected budget by 4%. At the end of December, the centre’s occupancy rate was 100%.

In December, the fund’s financial results were affected by the regular valuation of the real estate portfolio. As a result, for the first time in history the fund’s monthly profit exceeded the million-euro mark, reaching 1.12 million euros. The largest contribution to the profit came from Invego Uus-Järveküla OÜ, where the valuation result reflects the expected profit from the terraced houses to be completed in the final stage of the development this year. The value of other investments did not change significantly as a result of the regular valuation. The net asset value (NAV) of the EfTEN United Property Fund unit was 11.76 euros at the end of December, increasing by 4.0% per month.

EfTEN United Property Fund will publish its unaudited 2025 results on February 2 and will then inform investors about the planned distributions in 2026 and a webinar for investors.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_122025

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: Mikrokorter ei ole standardlahendus – aga see ei peagi seda olema

16.01.2026 Adaur.ee

Eesti kinnisvaraturul domineerivad 2–3-toalised korterid suurusega umbes 40–70 ruutmeetrit. Need sobivad hästi pikaajaliseks elamiseks ja erinevateks eluetappideks ning on kujundanud arusaama sellest, milline üks „päris kodu“ peaks välja nägema, kusjuures kõik sellest erinev kipub paratamatult liigituma märksõna erandlik alla. Laenukõlbulikkuse ja perspektiivi osas küsitakse palju mikrokorterite ehk väikeste elamispindade kohta, mis jäävad enamasti alla 25 ruutmeetri ja mõnikord ka alla 20 ruutmeetri. Muidugi ei ole need mõeldud kõigile ega igaks eluetapiks, kuid mõne panga vaates ei ole mikrokorter probleem, vaid teadlik lahendus kindlates olukordades, kirjutab Bigbank Eesti kodulaenu müügiüksuse juht Marina Larkova.

Eestis on kodu omamine alati olnud midagi enamat kui lihtsalt elamispind. Oma kodu seostub turvatunde, iseseisvuse ja pikaajalise kindlusega ning see hoiak on sügavalt juurdunud ka meie kinnisvaraturgu kujundavatesse ootustesse. Ka täna, mil üürimine on muutunud tavapärasemaks ja paindlikumaks, soovivad paljud inimesed endiselt, et kodu oleks päriselt nende oma. Kui vaadata, milliseid kodusid Eestis kõige sagedamini ostetakse, siis domineerivad endiselt 2–3-toalised korterid suurusega umbes 40–70 ruutmeetrit. Need sobivad hästi pikaajaliseks elamiseks ja erinevateks eluetappideks ning on kujundanud arusaama sellest, milline üks „päris kodu“ peaks välja nägema. Kõik sellest erinev kipub paratamatult tunduma erandlik.

Just seetõttu tekitavad mikrokorterid sageli küsimusi. Tegemist on väikeste elamispindadega, mis jäävad enamasti alla 25 ruutmeetri ja mõnikord ka alla 20 ruutmeetri. Need ei ole mõeldud kõigile ega igaks eluetapiks. Panga vaates ei ole mikrokorter aga probleem, vaid teadlik lahendus kindlates olukordades. See võib olla kodukontor teises linnas, ajutine elamine inimesele, kelle töö eeldab sagedast reisimist, või elamispind pereliikmele – näiteks lapsele õpingute ajaks või eakamale vanemale. Samuti on inimesi, kes eelistavadki teadlikult minimalistlikku elustiili ja väiksemat elamispinda.

Mikrokorteri üks suurimaid tugevusi on selle paindlikkus ajas. Täna võib see olla ideaalne lahendus inimese senise elustiili ja vajaduste jaoks. Tulevikus, kui elu muutub ja vajadused kasvavad, võib sama korter sobida väga hästi välja üürimiseks. See annab omanikule kindlustunde, et tehtud otsus ei seo teda ühe kindla elukorralduse külge, vaid jätab ruumi muutusteks.

Panganduse vaates ei ole mikrokorterid siiski tavapärane objekt. Enamik panku ei ole valmis andma eluasemelaenu korteritele, mille pind jääb alla 20–25 ruutmeetri. See tähendab, et osa inimesi võib juba varakult seista silmitsi olukorraga, kus nende teadlik ja läbimõeldud eluasemevalik ei sobitu tavapäraste finantseerimisraamidega. Bigbankis oleme otsustanud sellele läheneda teistmoodi. Meie jaoks ei ole määrav üksnes ruutmeetrite arv, vaid see, kas valitud elamispind vastab inimese tegelikule vajadusele ja kasutusotstarbele. Oleme valmis kaaluma ka kuni 20-ruutmeetriste mikrokorterite finantseerimist, kui näeme, et tegemist on läbimõeldud lahendusega ning see sobitub kliendi elukorralduse, sissetulekute ja tulevikuplaanidega. Meie jaoks on oluline tervikpilt ja arusaam, miks just selline kodu on inimese jaoks mõistlik valik. Me ei usu, et kodu peaks vastama ühele kindlale standardile. Inimeste eluviisid on erinevad ning muutuvad ajas. Seetõttu usume, et ka eluasemelahendused peaksid olema paindlikud. Mikrokorter ei ole klassikalise kodu vastand, vaid üks võimalus nende jaoks, kelle tänane elu seda eeldab ja kelle jaoks paindlikkus tulevikus on oluline.

Arvamusena julgen öelda, et küsimus ei ole selles, kas mikrokorter on „õige“ või „vale“, vaid selles, kas see on konkreetse inimese jaoks õige. Kui vastus on jaatav, oleme Bigbankis valmis olema partneriks ka selliste mittestandardsete, kuid läbimõeldud koduvalikute rahastamisel.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EKÜL: Omavaheline suhtlus hoiab probleemid ja petised korteriühistust eemal

16.01.2026 EKÜL

Kortermajades esineb aeg-ajalt juhtumeid, kus petturid üritavad korteritesse pääseda, esinedes korteriühistu tellitud meistrimeeste või mõnd seadet kontrollima tulnud ametnikena. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige, suhtlustreener Angelika Naris hoiatab, et sellised juhtumid on sagedasemad majades, kus elanikud ei ole kursis ühistu tegevusega ega tunne üksteist.

„Kui inimene ei tea, milliseid töid majas tehakse või kes neid teeb, võib ta pahaaimamatult kurikaela korterisse lasta,“ selgitab Naris. Tema sõnul on just regulaarne ja arusaadav infovahetus üks tõhusamaid viise pettuste ennetamiseks. Ent kuidas panna inimesi rohkem ühistu töös osalema? „Lakooniline kutse üldkoosolekule ei motiveeri kedagi. Inimestele tuleb selgitada, mida majas teha plaanitakse, miks otsuseid tehakse ja kuidas need elanikke puudutavad,“ selgitab Naris.

Naabrussuhetest sõltub kortermajas väga palju. „Hästi hoitud maja ei ole ainult remonditud fassaad või korras katus. Sama oluline on see, kas inimesed tunnevad üksteist ja usaldavad ühistu juhtimist,“ rõhutab Naris. „Toimivate korteriühistute tunnuseks on usaldus, avatus, viisakus, läbipaistvus, ausus ja tegevused mida maja heaks on tehtud,“ räägib ta.

Paraku jätavad suhtlemisoskused tihtipeale soovida. „Põrkuvad erinevad seisukohad ja arvamused ning kui kohal pole kedagi, kes tasakaalupunkti aitaks luua, on riid kerge tulema,“ leiab Naris. Ent mida siis teha korteriomanikuga, kes paistab justkui nautivat ühistegevusele kaigaste kodarasse loopimist? „Tuleb jõuda põhjuseni, miks inimene niimoodi käitub. Tihti võidakse põhjusena tuua midagi muud, kui tegelikult on,“ soovitab ta. „Muidugi on korteriühistu juhil väga raske leida aega, et inimesega pikalt tegelda, ent tuleb aega võtta. Ega muu ei aita kui kuulamine ja rääkimine,“ rõhutab ta. Tema sõnul peavad inimesed saama oma seisukohad välja öelda, sest ilma nende ärakuulamiseta ei tohiks otsuseid langetada.

Tihti arvab inimene aga enda kohta, et on hea kuulaja, kuid suhtlustreeningus selgub, et sekkub pidevalt oma märkustega. „See on üks põhilisi vigu – asutakse kiirelt oma argumente esitama või lahendusi pakkuma, selle asemel et lõpuni kuulata.“

Linnaelu järjest suuremaks probleemiks on ka üksindusse kapseldumine – ei tunta ega teata inimesi, kes kõrval elavad. Angelika Narise sõnul on seetõttu eriti kõnekad lood korteriühistutest, kus inimesed päriselt üksteisest hoolivad – näiteks Ida-Virumaal tegutsev ühistujuht, kes peab oluliseks märgata iga majaelanikku ja võtta nende jaoks aega. „Kui üks majaelanikest äkitselt kadus, püüdis ühistujuht päevi teda leida, helistades haiglatesse. Selgus, et naaber on haiglas väga raskes seisundis. Ühistujuht palus arstil patsiendile edasi öelda, et kogu maja ootab teda tagasi, soovib tervenemist ja on valmis aitama nii palju kui on vaja. Naabri jaoks olid need sõnad parimaks ravimiks ja ta oligi kuu aja pärast kodus tagasi,“ meenutab Naris. „Või siis tore noorte inimeste korteriühistu Kalamajast, kus käidi üksteisel külas, aidati hoida lapsi ja vajadusel köeti tubagi soojaks, kui naaber juhtus liiga hilja koju jõudma. Hoolimist pole kunagi liiga palju,“ leiab ta.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühendusse Housing Europe ning on partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta detsembri seisuga

16.01.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta detsembri lõpu seisuga kasvas 0,5451 euroni osaku kohta (30. november 2025: 0,5446). Fondi aasta lõpu kogu puhasväärtus on 78,2 miljonit eurot (30. november 2025: 78,2 eurot).

2025. aasta detsembris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli 1,0 miljonit eurot (30. november 2025: 1,0 miljonit eurot). Fond teenis 2025. aasta kaheteistkümne kuuga konsolideeritud puhast renditulu 11,7 miljonit eurot.

2025. aasta detsembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 5,4 miljonit eurot (30. november 2025: 5,7 miljonit eurot), millest 4,0 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule. 31. detsember 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 216,6 miljonit eurot (30. november 2025: 217,2 miljonit eurot). Fondi osaku puhasväärtus põhineb kinnisvarainvesteeringute õiglasel väärtusel summas 208,7 miljonit eurot, mida on kinnitanud sõltumatud hindajad 2025. aasta detsembri lõpu seisuga. Riia Sky objekti väärtuse osas püsib risk seoses määramatusega objekti ankurrentniku tegevuse jätkuvuse osas. See võib mõjutada vara edasist väärtust järgmistes aruandlusperioodides.

Seisuga 31. detsember 2025 täidab Fond kõiki laenulepingutega sätestatud finantskovenante või on saanud vajalikud kokkulepped nende täitmiseks, välja arvatud kolme Läti kinnistuga seotud laenud. Nimetatud laenude pikendamine on planeeritud 2026. aasta esimesse kvartalisse. On samuti eeldatav, et Fond ei täida võlakirja tingimustest tulenevat nõuet säilitada konsolideeritud omakapitali määra vähemalt 37,5% tasemel. Omakapitali määra täpne suhtarv avalikustatakse koos auditeerimata majandustulemustega, mis avaldatakse finantskalendri järgi 17. veebruaril 2026. Hiljemalt majandustulemuste avaldamise ajaks teeb Fondi juhtkond otsuse uute osakute pakkumise osas, tuginedes osakuomanike poolt 2025. aasta detsembris antud mandaadile.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“ toimub 28.01.2026

16.01.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 28.01.2026 koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“. Koolitus annab praktilise ülevaate ostja ja müüja õigustest ning kohustustest viimase kohtupraktika põhjal.

Koolitus on mõeldud kinnisvara ostjatele ja müüjatele, arendajatele, maakleritele, korteriühistute juhatuse liikmetele ning investoritele. Arutletakse, millal ja kuidas esitada puudustega seotud nõudeid, kes peab puuduse olemasolu tõendama ning mida tähendab müügigarantii.

Ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa selgitab ka, millal on võimalik lepingust taganeda või ostuhinda alandada.

Koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“ toimub 28.01.2026 kell 10.00–15.15 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Bigbank prognoosib Eesti tänavuseks majanduskasvuks 2,3%

15.01.2026 Raul Eamets

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets avaldas täna panga majandusprognoosi käesolevaks aastaks, mille kohaselt Eesti SKP kasvab 2,3%, tarbijahinnaindeks tõuseb 3,2%, töötuse määraks kujuneb 7,1% ja keskmise brutopalga suuruseks 2230 eurot. Enamuse Eesti kodulaenude aluseks olev 6 kuu euribori määraks aasta lõpuks ennustab Eamets 2,15%.

„Majandus hakkab küll kasvama, aga teeb seda väiksemas mahus kui me ootaksime, sest väliskeskkond taastub vaevaliselt. Leedul ja Rootsil läheb pigem hästi, Lätis on samuti olukord pigem hea, kuid Soomes ja Saksamaal väljavaated nii head ei ole,“ kirjeldas Eamets üldhinnangut Eesti ja lähinaabrite ning oluliste kaubanduspartnerite majanduslikele perspektiividele.

Raul Eametsa sõnul toob maksuküüru kaotamine Eesti majandusse täiendavat raha, samas tekitab see riigieelarvesse suure augu. „Sisuliselt laename riigina suures mahus, et suuta maksta jooksvaid kulutusi,“ märkis ta. Palgakasvu veab avalik sektor – riigieelarves ettenähtud tööjõukulude kasvu protsent on koguni 9,4 ning palgakasvu on lubatud nii õpetajatele kui päästjatele.

Inflatsioon tuleb Eametsa sõnul madalam kui 2025. aastal, sest möödunudsuvine käibemaksu tõus taandub valemist selle aasta teisel poolel välja. Lisaks on Statistikaamet lubanud hakata jälgima kampaaniahindade muutusi kauplustes. See peaks hinnatõusust andma realistlikuma pildi. Suuri maksumuudatusi ta käesolevaks aastaks ei prognoosi, aga hetkel on veel vara hinnata kevadsuvel rakenduvate erinevate aktsiisimuudatuste mõju piirikaubandusele. „Suve jooksul saame näha, kas ja kui palju hakkavad mõned maksud jälle Läti poole sõitma või mitte.“

Baasintresside tasemed Eametsa hinnangul käesoleval aastal suure tõenäosusega ei muutu: „Euribor on ka aasta lõpus vahemikus 2,1-2,2%.“ Väikese majanduskasvu ning eraisikute tulude kasvuga elavneb kinnisvaraturg ja ka ehitusturg, kuid suur osa sellest aurust läheb Rail Balticuga seotud tööde peale. Ka jaekaubandus ning siseturism võiksid Bigbanki peaökonomisti vaates saada täiendava impulsi sellest, et inimeste reaalsissetulekud kasvavad.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

SEB: Näiliselt väikesed järelmaksud võivad vähendada kodulaenu saamise võimalusi

15.01.2026 Adaur.ee

Järelmaks võib esmapilgul tunduda kui mugav viis keskmisest suuremate ostude tegemiseks, nagu uus telefon, sülearvuti või kodutehnika. Sageli ei tajuta aga, et järelmaks on laenukohustus nagu iga teine ning näiliselt väiksed kuumaksed võivad mõjutada kodulaenu võtmise võimekust.

Ehkki järelmaks võib esmapilgul tunduda väiksema kohustusena, käsitleb pank seda tegelikult sarnaselt nagu tarbimislaenu, liisingut või krediitkaarti. „Mitme väikese järelmaksu koosmõju võib olla suurem, kui inimesed arvavad. Isegi kui üksik kuumakse tundub tühine, näitab panga jaoks paljude erinevate järelmaksude omamine, et kliendil võib olla vajaka finantsteadlikkusest ning tal ei ole tekkinud säästmisharjumust. See omakorda mõjutab kliendi riskitaset panga jaoks. Seetõttu võib juhtuda, et võetud laene on kogunenud palju ja suures mahus, mistõttu näiteks kodulaenu ei ole võimalik saada ,“ selgitas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Kui kliendi netosissetulek on 1500 eurot kuus ning tal on mitmeid järelmaksudega seotud kohustusi – näiteks auto järelmaks 250 eurot, kodutehnika järelmaks 120 eurot ja telefoni järelmaks 40 eurot kuus – moodustavad igakuised kohustused kokku 410 eurot. Sellise koormuse juures ulatub kliendi laenuvõimekus kodulaenu võtmiseks vaid ligikaudu 55 000 euroni 30-aastase perioodi puhul, mis jääb oluliselt alla Eesti keskmise kodulaenu summa. Möödunud aastal oli SEB keskmine kodulaen ligi 140 000 eurot.

Kui samal kliendil puuduksid eelpool mainitud järelmaksud, oleks tema laenuvõimekus oluliselt suurem. Netosissetuleku 1500 eurot kuus juures võiks klient sellisel juhul saada kodulaenu ligikaudu 120 000 euro ulatuses 30-aastaseks perioodiks. See tähendab, et pelgalt järelmaksude olemasolu võib vähendada kodulaenu suurust enam kui poole võrra, mistõttu on kohustuste mõju laenuvõimekusele märkimisväärne.

„Uue kodulaenu- ja ka teiste finantseerimistoodete taotlemise puhul on määrav just see, kui suured on juba võetud laenukohustused. Järelmaksud ei takista kodulaenu saamist juhul kui kõikide kohustuste kogumaksed ei ületa kuus kokku 40-50% laenuvõtja netosissetulekust,“ kommenteeris Hallang.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Merko: Avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) lepingud Leedus Rudninkai kaitseväe linnaku projekteerimiseks ja ehitamiseks

15.01.2026 Adaur.ee

15. jaanuaril 2026 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ja Leedu kaitseministeerium kaks eraldiseisvat avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) lepingut Rūdninkai kaitseväelinnaku B- ja C-osa projekteerimiseks ja ehitamiseks ning lepinguaegseteks hooldusteenusteks.

UAB Merko Statyba, tegutsedes projektiettevõtete UAB VPSP B ja UAB VPSP C kaudu, teostab Rūdninkai kaitseväelinnaku B- ja C-osa taristu projekteerimise ja ehituse vastavalt hanketingimustele, sealhulgas välised insenervõrgud, teed, väljaõppealad, administratiivhooned, lao-, remondi- ja spordirajatised ning muud territooriumil asuvad insenerehitised.

Vastavalt avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) tingimustele kuulub lepingujärgne hind tasumisele annuiteetmaksetena mitte enam kui 13,5 aasta jooksul alates taristu üleandmisest ning hind sisaldab halduse, hoolduse ja finantskulusid. Hinna haldus- ja hoolduskulude komponendid on indekseeritavad.

B-osa nominaalne väärtus on ligikaudu 325 miljonit eurot ilma käibemaksuta, millest ehitustööd moodustavad ligikaudu 175 miljonit eurot ilma käibemaksuta. C-osa nominaalne väärtus on ligikaudu 375 miljonit eurot ilma käibemaksuta, millest ehitustööd moodustavad ligikaudu 199 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Lepingute täielikuks jõustumiseks tuleb 2026. aasta juuni keskpaigaks täita täiendavad eeltingimused, eelkõige lepingute rahastamise tagamine.

Notarite Koda: Värske statistika: Eestis jääb notareid aina vähemaks, aga toimingute arv tõuseb

15.01.2026 Adaur.ee

2025. aasta statistika näitab, et vajadus notariteenuse järele on kasvanud, kuid samal ajal langeb notarite arv. Tõusnud on ka toimingute hulk, mille tasu ei kata notari jaoks toimingu tegemise kulu. See süvendab veelgi probleemi, et lähitulevikus võivad mõned Eesti piirkonnad notarist ilma jääda.

Eesti notarid tegid 2025. aastal 303 630 toimingut, mis on 9% rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem kasvas toimingute arv Viljandimaal (16%), Ida-Virumaal (15%) ja Tartumaal (13%).

Kinnisvaratehingute hulk kasvas aeglasemalt kui muude toimingute arv. Kinnisvaratehinguid tehti mullu 67 891, mis on 2% rohkem kui 2024. aastal. Tehingute arv tõusis enim Põlvamaal (7%), Tartumaal (6%) ja Harjumaal (4%). Kinnisvaratehingute arv kahanes üheksas maakonnas: kõige rohkem Järvamaal (-13%) ja Rapla- ning Viljandimaal (-15%).

Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on trend murettekitav, kuna notariteenuste süsteem töötab ristsubsideerimise põhimõttel. See tähendab, et kinnisvaratehingutest saadava tulu arvelt katavad notarid teisi sotsiaalselt olulisi teenuseid, mida pakutakse alla omahinna.

“Kinnisvaratehingud on pea ainukesed toimingud, kust notaribüroo saab tulu. Muude toimingute eest ettenähtav notari tasu on büroo kulust sageli madalam. Kinnisvaraturu vindumine süvendab veelgi notaritasude probleemi, millest oleme pikalt rääkinud: notaritel on väga palju tööd, kuid vähe sellist tööd, mille eest nad ei pea peale maksma,” ütles ta.

Notareid jääb aina vähemaks

Samuti on aastatega kahanenud notarite arv: kui 2016. aastal töötas üle Eesti 92 notarit ja toimingud oli praegusega võrreldes vähem, siis tänaseks on notareid alles jäänud 84.

Saar-Johansoni sõnul on seni püütud notarite toimetulekut parandada sellega, et uusi notareid ei ole ametisse nimetatud, kuid kiirelt kasvava toimingute mahu juures ei ole see enam jätkusuutlik lahendus. Notarid on tööga ülekoormatud, aga vaatamata sellele on paljudel büroo pidamine majanduslikult keeruline.

“Notarite arvu vähenemine on halb ülekoormatud notaritele ja ka Eesti elanikele, kelle jaoks jääb praegusel kursil jätkates notariteenus ühel hetkel kättesaamatuks,” ütles ta. “Näiteks läks möödunud aasta lõpus pensionile üks Narva kolmest notarist, kelle koht jääb täitmata. Praeguste notaritasude ja piirkonna kinnisvarahindadega oleks alustava notari jaoks büroo pidamine Ida-Virumaal jaoks kahjumlik tegevus – olgugi, et vajadus notariteenuse järgi tõusis seal maakondade võrdluses pea kõige rohkem.”

Mujal Eestis muutub olukord kriitiliseks järgnevatel aastatel, mil paljudel teistel notaritel jõuab kätte pensioniaeg. “On reaalne risk, et notaritasude ajakohastamiseta jäävad teatud piirkonnad notariteenusest lihtsalt ilma,” lisas Saar-Johanson.

Notaritoimingud saab alates 2020. aastast teha ka kaugtõestamise teel. Kui esimestel aastatel kasvas kaugtõestamiste arv igal aastal jõudsalt, siis nüüd on kasv aeglustunud. Toiminguid, kus vähemalt üks osapool osales kaugtõestamise kaudu, tehti 2025. aastal 59 384 ehk 10% rohkem kui 2024. aastal. Toiminguid, kus kõik osapooled osalesid videosilla kaudu, oli 5% rohkem kui aasta varem.

“Kaugtõestamine on selge edulugu, kuid selle osakaal toimingute koguarvust püsis samal tasemel. Tundlikud teemad nõuavad näost-näkku kohtumist, sest inimesed tahavad harva jagada ühisvara, teha testamenti või algatada pärimisasja veebis. Seetõttu ei saa digilahendused asendada notariteenuse kättesaadavust kohapeal,” ütles Saar-Johanson.

Arco Vara: Olulise osaluse muutus

15.01.2026 Adaur.ee

Arco Vara AS teatab muudatusest olulist osalust omavate aktsionäride struktuuris.

14. jaanuaril 2026 teavitas Peeda OÜ Arco Vara AS-i, et on omandanud 1 215 000 Arco Vara AS aktsiat, mis vastab 7,0%-le ettevõtte aktsiakapitalist. Aktsiad omandati LUTHER FACTORY OÜ-lt.

Samal kuupäeval teavitas LUTHER FACTORY OÜ Arco Vara AS-i, et lisaks eeltoodule on 18. detsembril 2025 LUTHER FACTORY OÜ võõrandanud veel 348 000 aktsiat, mis vastab 2,0%-le Arco Vara AS aktsiakapitalist. Nimetatud aktsiate uueks omanikuks on TEMM CAPITAL OÜ.

Enne nimetatud tehinguid omasid LUTHER FACTORY OÜ ja LUTHER FACTORY HOLDING OÜ (mille enamusosanik on Triple Net Capital OÜ) kokku 4 880 000 aktsiat, mis vastas 28,10%-le Arco Vara AS aktsiakapitalist. Pärast nimetatud tehinguid omavad LUTHER FACTORY OÜ ja LUTHER FACTORY HOLDING OÜ kokku 19,10% Arco Vara AS aktsiakapitalist.

Tehingud olid börsivälised ning tehingu osapooled ei avalda tehinguhinda.

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 185 ja § 187 nõuetega.

KV.EE: Harjumaa korterite müügipakkumiste keskmine hind kasvas aastaga 8%

15.01.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 12.2025 pakkumisel keskmiselt 5425 Harjumaa korterit. Seda on 5% vähem kui aasta varasemalt. Korterite eest küsiti keskmiselt 3636 €/m² ehk aastatagusega võrreldes 8% rohkem.

Portaali KV.EE korterite müügipakkumiste arvu muutus erinevates Harjumaa piirkondades on olnud erisuunaline. Selgesuunalise pakkumiste arvu suuna muutus võiks olla üks märk, et ajaloolist keskmist ületav pakkumine võiks veidigi vähenema hakata.

Korterite müügipakkumiste hinnad kinnisvaraportaalis KV.EE on kerkinud enamikus piirkondades. Osalt kergitavad kinnisvaramüüjad hindu, et nutikamale ostjale oleks ruumi allahindlust pakkuda. Teisalt peegeldab korteritehingute keskmise hinna muutus üle aastate mõõdukat kasvu, millega kinnisvaramüüjad kaasa tulevad.

Omaette tegur Tallinna korterite müügipakkumiste hindade suurenemise taga on asjaolu, et pakkumises on hulk kallimapoolseid uusi kortereid. Nende pakkumises püsimine kergitab keskmist pakkumishinda ilma, et see annaks vihjeid kinnisvara väärtuse muutumise suuna või kiiruse osas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	12.2024	12.2025	Muutus, %	12.2024	12.2025	Muutus, %
Harjumaa	5 737	5 425	-5%	3 374	3 636	8%
Anija vald	35	35	0%	1 341	1 699	27%
Harku vald	106	117	10%	2 967	3 254	10%
Jõelähtme vald	61	60	-2%	2 636	2 873	9%
Keila	80	82	2%	2 840	2 722	-4%
Kiili vald	63	43	-32%	3 190	3 232	1%
Kose vald	21	27	29%	1 422	1 316	-7%
Kuusalu vald	21	20	-5%	1 020	1 127	11%
Lääne-Harju vald	142	119	-16%	1 149	1 082	-6%
Maardu	123	109	-11%	1 854	2 046	10%
Raasiku vald	15	15	0%	1 919	2 960	54%
Rae vald	188	150	-20%	3 023	3 087	2%
Saku vald	55	61	11%	3 047	3 456	13%
Saue vald	106	134	26%	2 303	2 611	13%
Tallinn	4 581	4 325	-6%	3 602	3 884	8%
Viimsi vald	115	106	-8%	3 413	3 953	16%

Eesti	9 995	9 470	-5%	2 677	2 892	8%
Harjumaa	5 737	5 425	-5%	3 374	3 636	8%

Tallinn	4 581	4 325	-6%	3 602	3 884	8%
Tartu	933	982	5%	2 654	2 990	13%
Pärnu	782	705	-10%	2 908	2 940	1%
Narva	337	141	-58%	716	687	-4%
Rakvere	82	107	30%	1 859	1 949	5%
Andmete allikas: portaal KV.EE