Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Riigi Kinnisvara: Algas arhitektuurivõistlus Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu ja hooviala kavandamiseks

01.12.2025 Adaur.ee

Riigi Kinnisvara kuulutas välja arhitektuurivõistluse Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu rajamiseks. Ülesanne hõlmab nii hoone kui ka kogu koolihoovi terviklahendust. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 18.02.2026 kl 13.00.

Uus õpilaskodu püstitatakse Vallimaa tänavale, kus praegune ühiselamu asub ametikooli põhikompleksi vahetus läheduses. Eesmärk on luua Kuressaare vanalinna serva kaasaegne, energiasäästlik ja kontekstitundlik hoone, mis arvestab piirkonna ajaloolise miljööga. Kavandatav hoone peab pakkuma 120 majutuskohta, sealhulgas erivajadustega õppuritele mõeldud tube.

„Meie eesmärk on leida lahendus, mis seob ajaloolise linnaruumi ja ametikooli eri hooned ühtseks tervikuks,“ ütles Riigi Kinnisvara arhitekt Kalle Komissarov. „Uus õpilaskodu peab arhitektuurselt jätkama Kuressaare vanalinna mõõtkava, kuid pakkuma samal ajal tänapäevaseid ruume elamiseks ja õppimiseks.“

Arhitektuurivõistluselt oodatakse ideelahendusi, mis looksid õppijatele turvalise ja inspireeriva elukeskkonna ning tõstaksid kogu Kuressaare Ametikooli kompleksi ruumilise kvaliteedi uuele tasemele.

Komissarovi sõnul on ülesandes ühendatud kaks eesmärki: kaasaegne ehitus ja kvaliteetne linnaruum. „Soovime, et uus õpilaskodu oleks nii materjali- kui energiakasutuselt eeskujulik ning et kogu kompleksi välialad muutuksid tänasest avatumaks, rohelisemaks ning soodustaks õpilaste aktiivset ja tervislikku eluviisi,“ märkis ta.

Lähteülesanne näeb ette olemasoleva hoone tänavapoolse osa lammutamist ning uue mahu rajamist muinsuskaitse eritingimusi järgides: räästajoon peab jääma senisele kõrgusele, kuid katuseharja võib tõsta. Seeläbi peab uus maht sobituma ajaloolise hoonestuse mastaapi ja naaberhoonete katusejoontega. Uuele majale tuleb luua kaks sissepääsu – nii sisehoovi kui Vallimaa tänava poolt –, et avada koolikeskkond paremini linnale ja toetada elavamat tänavaruumi.

Uuele hoonele seatud nõuded rõhutavad energiatõhusust ja keskkonnahoidu. Ehitise juures soovitatakse kasutada puidust tehaseelemente ning kaaluda lammutatava hoone materjalide taaskasutamist. Hoone peab vastama A-energiaklassile, tagama hea sisekliima ka suvekuumuses ning olema tulevikus lihtsalt kohandatav. Keldrikorrusele tuleb kavandada varjend, mis saab igapäevaseks kasutuseks näiteks jõusaali või laoruumidena.

Ootus on muuta ka koolihoov senisest sidusamaks ja rohelisemaks. Praegu on haljastus kooli kinnistul napp: vaid ligikaudu 21% kogu hoovialast, ülejäänu on kaetud asfaldi või kivisillutisega. Võistlusülesanne näeb ette rohealade suurendamist, sadevee looduslikku kogumist ja liikuvuse parandamist jalakäijatele ja jalgratturitele. Kavandada tuleb ka 40 jalgratta- ja 40 autokohta ning tagada ohutud liikumisteed jalgsi ja rattaga saabujatele.

Arhitektuurivõistlus korraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel. Võistlusülesanne on kooskõlastatud Saaremaa vallavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja Eesti Arhitektide Liiduga. Riigihange „Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu rajamise arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, viitenumbriga 303190.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Bigbank: Jaekaubanduse müüginäitajad vedas üles tanklate hinnasõda

01.12.2025 Raul Eamets

Statistikaameti poolt värskelt avaldatud jaekaubanduse müüginumbrid näitasid nende trendide jätkumist, mida oleme näinud ka eelnevatel kuudel. Kuigi üldine jaekaubanduse müügimaht näitas 4% kasvu, siis suurtel poekettidel ja väiksematel toidukauplustel hästi ei lähe. Jaekettide müügimahud vähenesid 4% ja väiksemate toidupoodide müügimahud koguni 32,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Statistikaameti andmetel on sellise languse taga jätkuv toidukaupade hinnatõus. Üldist kaubanduse kasvu vedas tanklakettide müügimahtude kasv, mille taga on kütuse hinnasõda ja Leedu rekkajuhid, kes ostsid diiselkütust Eesti tanklatest.

Valusad numbrid on automüüjatel, kus müügimahud on 24% madalamad kui aasta tagasi. Eks põhjuseks on ka võrdlusbaas, sest eelmise aasta oktoobris hakkas aastalõpu autoostubuum tuure üle kerima.

Internetikaubanduse statistika näitab jätkuvalt ainult Eestist ostetud kaupade müüki. Huvitav oleks teada, kui palju on Temu jt temataolised reaalselt vähendanud meie jaekaubanduse müügimahtusid. Loodetavasti Statistikaameti poolelt käivitunud leibkonna uuring annab selle kohta täpsemat informatsiooni ja järgmisel aastal oleme juba targemad. Tõsi on ka see et Hiina internetikauplused mõjutavad suhteliselt vähe meie kaubanduskettide ja toidukaupluste käivet, sest esmatarbekaupu ostetakse ikka eeldatavasti veel Eestist.

Avaldati ka majutus ja toitlustusasutuste ning turismiettevõtete III kvartali tulemused ja sealt on selgelt näha, kuidas kehv suvi mõjutas kogu turismiklastrit. Kuigi majutusasutuste ja toitlustusettevõtete müügimahud kasvasid aastataguse perioodiga võrreldes 1%, siis püsihindades mahud vähenesid 5% ehk müügitulu kerge kasvu taga oli teenuste hindade kallinemine. Eriti drastiliselt torkab hinnatõus silma igasuguste reiskorraldajate puhul – müügitulu kasvas 14,4% ning püsihindades mahud kahanesid 14,6%. Detaile teadmata võib öelda, et seega teenuste hinnad kasvasid sektoris suurusjärgus 25-30%.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

AvalonEstates müüs Tiskreõues asuvad neli kinnistut arendusettevõttele Eco Advice Kinnisvara

01.12.2025 Adaur.ee

Millerhawki gruppi kuuluv elukondliku kinnisvara arendaja AvalonEstates müüs neli korterelamu arendamiseks mõeldud kinnistut Tiskreõue nimelises arenduses Harku vallas. Üle ühe hektari suurusele alale on kavandatud nelja kortermajaga elamuarendus. Kinnistute ostjaks on investeerimisettevõte Ragoza OÜ ning edasiseks projekti eestvedajaks on pikaajalise elukondliku kinnisvara arendamise kogemusega Eco Advice Kinnisvara.

AvalonEstates juhatuse liikme Marko Kulli sõnul tingis müügi eelkõige ettevõtte strateegiline kasvufookus: „Projekt jäi meie tänaste plaanide jaoks mahult tagasihoidlikuks. Avalonil on täna käsil mitu suuremat arendust ning soovisime suunata oma meeskonna ressurssi rohkem Pärnu Papiniidu arenduse peale. Oleksime Tiskreõue kortermajade ehitamist alustanud umbes aasta hiljem, kuid kuna piirkonda kerkiv kool ja lasteaed valmivad 2026. aasta augustis, on Eco Advice’i jaoks võimalik varasem start mõistlikum,“ selgitas Kull.

Arenev piirkond ja tugev projektipotentsiaal

Harku vallas asuva Tõnise tee kinnistud paiknevad vahetult järgmiseks õppeaastaks valmiva lasteaed-kooli kõrval. Sinna on kokku projekteeritud 29 valdavalt 4–5-toalist perekorterit. Läbi aegade on just suuremad korterid olnud Tallinna ja selle kuldse ringi turul pigem defitsiitne kaup.

„Tegemist on väga kvaliteetse ja tugeva potentsiaaliga projektiga – kogu infrastruktuur on juba välja ehitatud ning arendus asub täpselt tulevase kooli ja lasteaia kõrval, kuhu saab liikuda turvaliselt mööda kergliiklusteed. Huviliste päringuid tuli kuhjaga – meie poole pöördus ligi 50 perekonda, kes soovisid just suuremat korterit. Seetõttu oli meie jaoks oluline, et arendus jõuaks partnerini, kes saab koheselt edasi liikuda,“ lisas Kull.

Projekt liigub usaldusväärsetesse kätesse

Kulli sõnul osutus valituks mitme tugeva ja aktiivse huvilise seast Eco Advice. „Otsisime ostjaks partnerit, kelle professionaalsust ja kvaliteeti me hindame. Usume nende võimesse see projekt ellu viia, mida tulevased koduostjad on pikisilmi oodanud,“ sõnas Kull.

Eco Advice jätkab arendusega veidi kohandatud visiooni alusel. Valmivad kolme- kuni viietoalised piirkonda sobivad peresõbralikud korterid, mis pakuvad tänases turuolukorras energiatõhusust, haruldast ruumikust ning sõbralikke hoovi- ja üldalasid.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Swedbank: Jaemüügimahtude kasvu väljavaade peaks järgmisel aasta paranema

01.12.2025 Tõnu Mertsina

Eesti jaekaubandusettevõtete müügimaht on kahel viimasel kuul – septembris ja oktoobris – küll taas paremat kasvu näidanud, kuid selle taga on peamiselt vaid kaks ettevõtete liiki – mootorkütuste ning selliste erinevate tööstuskaupade, nagu arvutid, raamatud, sporditarbed ja mänguasjad, jaemüügiga tegelevad ettevõtted. Mootorkütuste jaemüügi tugevat kasvu veavad aastatagusega võrreldes odavamad hinnad. Kui oktoobris suurenes jaemüügimaht tervikuna aastases võrdluses 4%, siis ilma mootorkütuste jaemüügi ettevõteteta Eestis jaemüügi mahukasvu poleks olnud. Samuti näitavad kaardimaksed, et eratarbimine tervikuna on veel nõrk. Jaekaubandus on aga eratarbimisest ligi kolmandik.

Kuigi statistikaameti andmetel on e-kaubanduse mahu osakaal jaekaubanduses vaid 3-4% vahel, siis tegelikult peaks see suurem olema. Swedbanki 2025. aasta kaubandusuuringu järgi tegutseb ligi kaks kolmandikku kaubandusettevõtetest juba praegu e-kaubanduses ja pooled vastanutest plaanivad järgmise kahe aasta investeeringud suunata just e-poega seonduvasse. Samas tellitakse Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel 35% kogu kaubast välismaalt, millest omakorda 2/3 tuleb Aasiast.

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne on tasapisi paranemas. Kui Eesti jaekaubandusettevõtted ootavad Swedbanki kaubandusuuringu järgi aasta viimastel kuudel müügitulu suurenemist, siis kasumilootused on selgelt nõrgemad: kasvu prognoosib veidi üle kolmandiku (38%), pea sama suur osakaal vastanuist (35%) arvab aga, et kasumlikkus hoopis väheneb.

Esialgsetel andmetel on selle aasta esimese üheksa kuuga jaekaubandusettevõtete kulud kasvanud müügitulust kiiremini, mis on nende kasumlikkust vähendanud. Kasvavatest kuludest tekitavad uuringu järgi kaubandusettevõtetele enim muret üüri- ja kommunaalkulude ning tööjõukulude kasv. Kui jätta välja 2009. majanduslanguse aasta, siis on jaekaubandusettevõtete kasumlikkus (kasumi osakaal müügitulus) langenud sellel perioodil vähemalt viimase 23 aasta madalaimale tasemele.

Ettevõtete üks suuremaid murekohti on konkurentsivõimelise hinna hoidmine. Näiteks on jaekaubandusettevõtete hinnakasvu ootused alates augustist järsult langenud ehk, üha vähem ettevõtteid soovivad lähiajal hindu tõsta.

Sel aastal on keskmise palga ostujõud vähenenud, kuid järgmisel aastal teeb see koos maksuküüru kaotamise ja inflatsiooni aeglustumisega tubli tõusu. See peaks hakkama siis tarbimist järk-järgult suurendama. Samuti on vähenenud majapidamiste eluasemelaenude intressikulud. Kuigi langenud on ka intressitulu tähtajalistelt hoiustelt, on laenuportfelli intressikulu vähenemisel oluliselt suurem positiivne mõju.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Eesti Pank: Ettevõtjate hinnang majanduse seisule paraneb

01.12.2025 Kaspar Oja

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas kolmandas kvartalis aasta arvestuses 0,9% ja teise kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehkki tööstustoodangu ja jaemüügi maht kasvavad aeglasemalt kui eelmises kvartalis, on ettevõtete üldine hinnang majanduse seisule paranenud. Ettevõtete hinnangul on nõudluse puudus endiselt suurem kui minevikus keskmiselt, kuid nende hinnang on vähem negatiivne kui varasemates kvartalites. See on kooskõlas majanduse olukorra üldise paranemisega.

Kolmandas kvartalis kasvatas nõudluse poolel majandust suuresti avalik sektor. Peamiselt vedas majanduskasvu valitsemissektori tarbimine. Samuti kasvasid avaliku sektori investeeringud. Vastukaaluks kahanes võrreldes aastataguse ajaga aga eratarbimine. Teise kvartaliga võrreldes süvenes ettevõtete investeeringute vähenemine.

Eratarbimise vähenemise taga oli tõenäoliselt vähemalt osaliselt juulis toimunud käibemaksutõus, mille tõttu ajatati tarbimist kvartalite vahel. Majanduskasvu tugevnedes võiksime edaspidi näha ka eratarbimise kasvu. Tarbimise vähenemine paistis välja ka ettevõtete lisandväärtuses: suurima negatiivse panuse majanduskasvu andis just kaubandussektor. Ettevõtete kvartaalse statistika põhjal aga oli kaubandussektori käekäik kolmandas kvartalis mõnevõrra parem. Lisandväärtus vähenes küll automüügi valdkonnas, kuid ülejäänud kaubandussektori lisandväärtus suurenes.

Transpordivahendid olid investeeringute puhul ühtlasi kõige suurema kahanemisega varaklass. Suuremas pildis võib aga ettevõtete investeeringute vähenemist seostada ettevõtete hinnanguga äritsüklile: olukorras, kus ettevõtete meelest jääb nõudlus tavapärasele tasemele alla ja tootmisvõimsust on rakendatud vaid osaliselt, ei tasu uusi investeeringuid teha. Investeeringute kasvu võiksime näha, kui nõudlus tugevneks ja osaliselt kasutamata tootmisvõimsusest ei piisaks enam toodangumahu kasvatamiseks.

Ekspordi kasv ületas kolmandas kvartalis impordi kasvu – see on kooskõlas ettevõtete investeeringute vähenemisega ja valitsemissektori tarbimise kasvuga. Ettevõtete investeeringud on harilikult üsna impordimahukad. Valitsemissektori tarbimiseks kasutatakse pigem kohalikke ressursse ja vähe importi. Ekspordimahu ligi 6% suurenemine oli positiivne üllatus, kuivõrd tööstussektori ekspordikäibe indeks kasvas kolmandas kvartalis vaid 1,6%.

SKP põhjal oli kogu tööstussektori areng palju positiivsem, kui näitasid kuised tööstustoodangu indeksid. SKP põhjal kasvas töötleva tööstuse lisandväärtuse maht kolmandas kvartalis aastaga ligi 8%. Töötleva tööstuse tööstustoodangu mahuindeksi kasv jäi samal ajal aga alla 2%. Samamoodi kasvas energeetikasektori lisandväärtus püsivhinnas üle 20%, kuid tööstustoodangu mahuindeks kahanes samas sektoris üle 20%.

Järgmise aasta alguses peaks majanduskasv tugevnema sisenõudluse toel. Plaanitud eelarvepoliitika lõdvendamine suurendab majapidamiste kasutatavat tulu. Kuna tegemist on püsiva sissetuleku suurenemisega, peaks see kasvatama nii eratarbimist kui seeläbi ka nõudlust üldiselt. Sellise nõudluse kasvuga kaasneb oht, et kiireneb ka hinnatõus ja eksportiva sektori tootmissisendid nihkuvad siseturule suunatud sektorisse. Samal ajal aga on äritsükli seis allpool ajaloolist keskmist ja tööpuudus suhteliselt suur, mis peaks aitama hinnasurvet ära hoida. Eelarvepoliitika lõdvendamine peaks selles olukorras aitama majandusel naasta oma pikaajalisele kasvurajale.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistikaamet: Majandus jätkas kolmandas kvartalis väikest kasvu

01.12.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP kolmandas kvartalis 10,5 miljardit eurot. Majanduskasv jätkus eelmise kvartali tempos.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp rääkis, et kuigi teist kvartalit järjest on näha majanduse väikest kasvu, siis suurema osa tegevusalade panus ei olnud endiselt märkimisväärne. „Suurim positiivne mõju SKP-le oli kolmandas kvartalis töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 7,9%. Viimati näitas tegevusala nii head tulemust 2021. aasta neljandas kvartalis. Samas peab tõdema, et toodangu näitajad olid veel tagasihoidlikud,“ ütles Müürsepp.

Töötlevale tööstusele lisaks olid majanduse suurimad positiivsed mõjutajad energeetika (21,5%) ja kinnisvaraalane tegevus (4,4%). Negatiivne mõju oli eelkõige hulgi- ja jaekaubandusel, mille lisandväärtus vähenes 6,9%. Majandust pidurdava mõjuga olid veel veondus ja laondus (-6,9%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (-4,5%).

Lisandväärtus ja maksulaekumised kasvasid, eratarbimine vähenes

Lisandväärtus kasvas kolmandas kvartalis 0,5%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Mittefinantsettevõtete lisandväärtus jäi eelmise aasta kolmanda kvartaliga samale tasemele, finantssektori lisandväärtus aga vähenes 0,2%. Mittetulundussektori lisandväärtus kahanes 0,9%. Valitsemissektoris kasvas lisandväärtus viimase kuue kvartali kiireimas tempos – 3,3%.

Vaatamata maksumäära tõstmisele jätkas käibemaksu laekumine kasvu. Netotootemaksud suurenesid kolmandas kvartalis 3,4%. Nii lisandväärtus kui ka netotootemaksud moodustasid mõlemad umbes poole SKP kasvust.

Eratarbimine vähenes kolmandas kvartalis 0,6%. Peamised mõjutajad olid kulutuste vähenemine alkoholile ja tubakale, toitlustus- ja majutusteenustele ning transpordile. Enim kasvasid eraisikute kulutused kindlustus- ja finantsteenustele, haridusele ning kodusisustusele.

Valitsemissektori lõpptarbimine jätkas kasvu, suurenedes kolmandas kvartalis 3,4%. See on kiireim kasv pärast 2024. aasta teist kvartalit.

Investeeringud veidi vähenesid, väliskaubanduse kasv kiirenes

Müürsepp tõdes, et investeeringud jäid kolmandas kvartalis eelmise aasta sama aja taseme lähedale, vähenedes vaid 0,7%. „Investeeringute kahanemist mõjutas eelkõige ettevõtete investeeringute vähenemine masinatesse ja seadmetesse (-27,3%), mis oli kooskõlas tagasihoidlikuma tootmisega. Suurim positiivne mõju oli kodumajapidamiste investeeringute suurenemisel eluruumidesse (12,1%), mida näitas ka eratarbija kulutuste kasv kodusisustusele. Positiivselt mõjutas ka valitsemissektori investeeringute kasv muudesse hoonetesse ja rajatistesse (8,8%),“ lisas ta.

Kui teises kvartalis kasvas väliskaubandus vähem, siis kolmandas kvartalis taas kiiremini. Eksport suurenes 5,7% ja import 5,6%. Teist kvartalit järjest on plussis ka netoeksport, kui Eestist müüdi 147 miljoni euro võrra rohkem kaupu ja teenuseid kui sisse osteti.

Kaupade eksport suurenes 3,9% ja import 3,6%. Enim mõjutasid kasvu metallitoodete, mitterahakulla, toornafta ja maagaasi kaubavahetuse suurenemine. Kõige rohkem vähenes muude transpordivahendite import. Teenuste eksport kasvas 8,1%, eelkõige arvuti- ja töötlemisteenuste ning muude äriteenuste müügi tõttu. Teenuste impordi 9,8% kasvu panustasid samuti muud äriteenused, aga ka maanteetranspordi, ehituse ja ladustamise teenused.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes selle aasta teise kvartaliga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 0,9%.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 1.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Merko: Ehitusleping büroohoone rajamiseks Tallinnas

01.12.2025 Adaur.ee

28. novembril 2025 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Mainor Ülemiste AS projekteerimis- ja ehituslepingu büroohoone rajamiseks Tallinnas aadressil Lõõtsa 1 B/C.

Leping hõlmab 13-korruselise ja kahe korpusega büroohoone ehitust. Viktor Masingu nime kandma hakkava ehitise brutopind on 27 300 m2. A-energiaklassiga hoonele taotletakse energiatõhusa ehitise sertifikaat LEED Gold.

Lepingu maksumus on ligikaudu 35 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd valmivad 2027. aasta novembris.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Mainor Ülemiste sõlmis ettevõttega AS Merko Ehitus Eesti lepingu uue büroohoone ehituseks

01.12.2025 Adaur.ee

Viktor Masingu nimelise büroohoone ehitushanke võitis AS Merko Ehitus Eesti, kes rajab aadressile Lõõtsa 1 B/C 27 300-ruutmeetrise brutopinnaga A-energiaklassiga 13-korruselise büroohoone. Investeeringu kogumaksumuseks on ligikaudu 48 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning ehitust finantseerib Swedbank.

Hoone ehitustööd algavad märtsis 2026 ning plaanitud valmimisajaks on november 2027. Uus hoone ehitatakse kõrgeimatele keskkonnastandarditele vastavaks: sellel saab olema A-energiaklass, kaugküte ja -jahutus ning 150 kW päikesepaneelide süsteem.

Mainor Ülemiste arendatav Ülemiste City on innovatsioonile ja koostööle suunatud kogukond, mis pakub üürnikele võimalusi kiiremini kasvada, leida häid koostööpartnereid ning olla mugavalt ühenduses ka välismaiste partneritega. Uus Viktor Masingu hoone on planeeritud ettevõtte kasvu toetavaks, kus on paindlikud kontoripinnad, looduslik ja vastutustundlik disain ning kasutatakse nutikaid targa maja lahendusi.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30-l hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000-le inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Construction contract in Estonia (office building in Tallinn)

01.12.2025 Adaur.ee

On 28 November 2025, AS Merko Ehitus Eesti, part of the AS Merko Ehitus group, and Mainor Ülemiste AS signed a design and construction agreement for the construction of an office building at Lõõtsa 1 B/C in Tallinn.

The contract covers the construction of a 13-storey, two-tower office building. The building, which will be named after Viktor Masing, will have a gross floor area of 27,300 m2, A-energy class rating and is being applied for LEED Gold energy-efficient building certificate.

The value of the contract is approximately EUR 35 million, plus VAT. The construction works will be completed in November 2027.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Swedbank: Estonia’s economic momentum strengthens

01.12.2025 Adaur.ee

In Q3 2025, Estonian GDP increased by 0.9% y/y and by 0.4% q/q (seasonally and working day adjusted – swda) in real terms, according to Statistics Estonia. In the first three quarters, real GDP grew by 0.3% over the year.

Growth in domestic demand was mainly driven by strong government consumption and investment.

Private consumption was lower than a year ago. However, a long-awaited increase in consumer confidence during autumn was likely supported by positive outlook for household finances next year – easing of inflation and personal income tax changes. Real net wages are expected to grow strongly next year, supporting household confidence, housing market activity, and private consumption.

Investments decreased somewhat in the third quarter. While household and government investments increased, non-financial corporations’ investments fell over the year. Still, strong credit growth by both nonfinancial corporations and households should support higher investment ahead. The massive fiscal stimulus will help speed up economic growth in 2026.

Export growth was strong in the third quarter and slightly outpaced import growth. Both goods and services exports increased over the year. Despite global trade tensions, we expect foreign demand to continue improving, allowing Estonia’s export sector to sell more goods and services next year.

We expect Estonian economy to grow by 0.6% this and by 2.3% next year.

Full report

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uus Maa: Tallinna uutel korteritel on korralik tingimisvaru, lähivaldades pea olematu

28.11.2025 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on Tallinna uusarenduste pakkumis- ja reaalse tehinguhinna vahe keskmiselt 8-10%, kuid pealinna lähivaldades on hinnad madalamad ning tingimisruum pea olematu.

Sten Renar Subatšjuse kinnitusel on Tallinna korterite keskmine pakkumishind veidi üle 5000 euro ruutmeeter, kuid tehinguid tehakse 4600 euro juures. „Samal ajal on Tallinna lähivaldade korteri ruutmeetri pakkumishind veidi üle 3500 euro ruutmeetri kohta ning tehinguhinnad vaid 30 eurot madalamal ehk reaalne kauplemisruum on väga õhuke,“ rääkis Subatšjus.

“Väike pakkumis- ja müügihinna vahe näitab ühest küljest, et lähivaldades on hinnastamine reaalsele turuhinnale lähemal ning niiöelda õhku hoitakse sees vähe. Teisalt näitab see ka inimeste tõsisemat huvi Tallinna lähiümbruse korterite vastu – pigem ei minda suurt allahindlust „kalastama“, vaid ollakse valmis küsitud hinda maksma,“ lisas Subatšjus.

„Tallinna uute korterite suuremat tingimisruumi toetavad korraga mitmed tegurid – ühest küljest kiratseb siin uusarenduste müük rohkem kui mujal – vaid kümmekond protsenti kõigist tehingutest tehakse praegu uute korteritega. Uute korterite laojääk on juba üle kahe aasta pikkuseks veninud ning konkurents arendajate vahel kasvab, mistõttu ollakse nõus esialgsest ootusest rohkem alla tulema,” ütles Subatšjus.

„Kõige suuremad müümata korterite laojäägid on praegu pealinna kõrgemini hinnastatud piirkondades – kogu uute korterite varust on 26% Põhja-Tallinnas ja 23% Kesklinnas. Pigem koondub tehinguaktiivsus ja nõudlus praegu äärelinna või siis linnapiirist välja,“ rääkis Subatšjus.

„Tallinna uusarenduste jaoks on tänavune aastalõpu müügiperiood märgiline – kas tavapäraselt aktiivsel ajal suudetakse tehingud ära teha. Suurarendajaid mõjutab kiratsev käive vähem, nad on pikema müügiperioodiga arvestanud. Pigem võib hakata kitsaks minema väikearendajatel, kel suurt likviidsuspuhvrit pole ja kes on seetõttu valmis rohkem hinnas vastu tulema,“ lisas Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

SEB majanduskommentaar: palgasurve hakkab tugevnema

28.11.2025 Adaur.ee

Täna Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli keskmine palk selle aastakolmandas kvartalis 2075 eurot ehk 5,9% kõrgem, kui aasta aega tagasi. Mediaanpalk ehk palk, millest pooled teenivad rohkem ja pooled vähem, küündis samal ajal 1722 euroni, tõustes aastaga 6,3%.

Võrreldes varasemate kvartalitega on palgakasv märkimisväärselt aeglustunud. Eelmisel aasta kasvas keskmine brutokuupalk 8,1%, 2023. aastal koguni 11,3%. Samas ei tundu tõenäoline, et palgakasv tänaselt tasemelt veelgi rohkem aeglustuda saaks. Seda seetõttu, et Eesti tööhõive on hetkel väga lähedal oma ajaloolisele tipptasemele ja majandusaktiivsus on kasvamas. Nõudluse kasvu töötajate järele peegeldavad ka ettevõtete seas läbi viidavad küsitlused. Et vabu töökäsi napib, siis saab töötajate positsioon palgaläbirääkimistel olema uue aasta alguses tugev.

Bigbank: Palgad-hinnad tõususpiraal jätkub ka järgmisel aastal

28.11.2025 Raul Eamets

Statistikaameti poolt täna avaldatud palgastatistika näitab, et aasta lõikes tuleb keskmine palgakasv 6% lähedale. Kui keskmine palk oli kolmandas kvartalis 2075 eurot, siis mediaanpalk oli 1722 eurot. Mediaanpalk näitab, et 50% palgasaajaist said sellest summast rohkem ja 50% vähem palka.

Kui vaadata keskmise palga muutust sellel aastal kohalike omavalitsuste ja erasektori võrdluses, siis keskmiselt on kolme kvartali jooksul keskmine palk kasvanud riigisektoris 5,7 % ja erasektoris 5,4 %. Kohalikes omavalitsustes oli palgakasv natuke tagasihoidlikum – 4,5%. Suure tõenäosusega kasvavad järgmisel aastal avaliku sektori palgad suurusjärgus 6-8%, seega võib eeldada, et palgakasvu veab ka järgmisel aastal avalik sektor, sest eks erasektror peab inimesi palgates ka arvestama palkadega avalikus sektoris. Suur osa palgakasvust jõuab lõpuks tarbijateni läbi hinnatõusu, sest tootjad/müüjad peavad ju oma kasvanud palgakuludele kuskilt rahalise katte saama. Suurenenud sissetulekud omakorda kasvatavad nõudlust, mis on samuti üks hinnatõusu põhjuseid.

Palgaerinevused on omavalitsusete võrdluses jätkuvalt väga suured. Kui mediaanpalk Tallinnas oli 2000 eurot (16% üle Eesti keskmise mediaani), siis näiteks Loksa linnas oli see pea poole madalam ehk 1063 eurot. Üle Eesti keskmise mediaanpalga said inimesed palka veel Rae, Alutaguse, Saku ja Saue vallas ning Tartu ja Narva-Jõesuu linnades. Alla 70% mediaanist said lisaks Loksale veel Toila, Peipsiääre, Rõuge , Antsla ja Vormis vallas.

Luminor: Plaanid kodu osta vaid mõneks aastaks? Vale maksegraafiku valik võib kalliks maksma minna

28.11.2025 Adaur.ee

Juba laenu taotlemisel tasub mõelda pikematele tulevikuplaanidele, eriti kui mõtteis mõlgub plaan mõne aasta pärast kodu vahetada. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul määrab maksegraafiku valik, kuidas laenu tagasimaksed aja jooksul jaotuvad ja kui kiiresti põhiosa väheneb.

„Kui eesmärk on kodu paari aasta pärast maha müüa, et see suurema vastu vahetada, tasub kindlasti läbi mõelda, milline maksegraafik selleks kõige paremini sobib. Laenuperiood ja graafiku valik mõjutavad otseselt seda, kui palju laenujäägist on selleks ajaks tagasi makstud ja kui suur osa müügist saadud rahast jääb uue kodu sissemakseks kasutada,“ ütles Helina Kikas.

Ta selgitas, et laenutaotlejal on võimalik valida kahe graafiku vahel – annuiteetgraafik ja võrdsetes põhiosades graafik. Annuiteetgraafiku puhul on igakuine laenumakse kogu perioodi vältel sama. „See sobib neile, kes eelistavad stabiilsust ja soovivad, et kuumakse suurusjärk oleks igakuiselt ette teada,“ sõnas Kikas.

Võrdsetes põhiosades graafiku puhul on igakuine makstav laenu põhiosa võrdne ning intressiosa väheneb järk-järgult koos laenujäägiga. „Laenuperioodi alguses on maksed küll suuremad, kuid laen väheneb kiiremini. See sobib hästi inimestele, kes plaanivad kinnisvara mõne aasta pärast müüa või uue vastu vahetada,“ tõi Luminori kodulaenude valdkonnajuht välja.

Näiteks 100 000-eurose laenu puhul, kus intressimäär (marginaal + euribor) on 3,45%, oleks igakuine makse annuiteetgraafiku korral umbes 446 eurot, võrdsetes põhiosades graafiku puhul aga keskmiselt 560 eurot. „Kuigi esimestel aastatel oleks viimase näite puhul kuumakse suurem, väheneks laenu põhiosa kiiremini ning seetõttu jääks müües rohkem raha alles näiteks järgmise kodu omafinantseeringuks,“ lisas ta.

Kui kodu ostetakse vaid mõneks aastaks, tasub mõelda ka kinnisvara likviidsusele ehk kui kiiresti oleks see potentsiaalselt võimalik maha müüa. „Kui plaan on peagi eluase maha müüa, tasub valida kodu, mille asukoht ja kvaliteet teevad selle järelturul atraktiivseks. Vähem ihaldusväärse piirkonna või kehvemas seisukorras korteri puhul võib müük osutuda aeganõudvamaks,“ märkis Kikas.

Luminori tellitud ja Norstati läbi viidud viimase küsitluse järgi eelistaks 36% Eesti inimestest esimest kodu ostes suurema elamispinna nimel kauem koguda. Samas ligi kaks kolmandikku valiks esmalt väiksema kodu ja parandaks elamistingimusi hiljem. „Oluline on, et laenuvõtja teeks otsuse, mis toetab tema tulevikuplaane ning ei mõjutaks rahalist kindlustunnet,“ sõnas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer: Tallinna ja Riia uusarenduste turg liigub ülespoole

28.11.2025 Adaur.ee

Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Mureri hinnangul viitavad mitmed märgid sellele, et 2026. aasta võiks tulla tänavusest stabiilsem. Tallinna ja Riia uusarenduste turg on tänavu sügisel selgelt aktiveerunud, müüginumbrid on kerkinud ning ostjate huvi on madalamate intresside ja stabiliseeruva inflatsiooniga taastumas.

Euroopa Keskpanga otsus hoida baasintresse kolmandas kvartalis muutumatuna on loonud turule rahulikuma fooni. „Baasintresside langetamise aktiivne faas on küll lõppenud, kuid inflatsiooni stabiliseerumine ja tarbijakindluse paranemine loovad mõlemas riigis ostjatele parema tegutsemisruumi. Läti tarbijakindluse indeks tõusis isegi üle 100 punkti,“ selgitas Murer.

Tallinnas müüdi kolmandas kvartalis 422 uut korterit, see on 52% rohkem kui mullu. Keskmine tehinguhind on stabiliseerunud 4499 €/m² tasemele. Riias müüdi 758 uut korterit, kus keskmine hind ulatus 3200 €/m².

„Uute ja järelturu korterite hinnavahe on vähenenud, mis suunab ostjaid taas uusarenduste poole. Ostjad hindavad tänasest enam energiatõhusust, terviklikku arhitektuurset visiooni ja kvaliteetset elukeskkonda,“ lisas Murer.

Tallinnas on arendusprotsess küll aeganõudvam, kuna sellega kaasnevad rangemad projekteerimisnormid, kuid finantseerimisvõimalusi on rohkem ja müük toimub kiiremini ning üha rohkem digitaalselt. Riias on kinnistute valik suurem ja planeerimisprotsess paindlikum, kuid projektide finantseerimine on piiratum ning müük aeganõudvam.

Vikimõisa Järvemajade uus etapp müügis

Kaamose müügitulemused on tänavu ületanud ootusi. Ettevõte on kolme kvartaliga müünud kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. „Tegemist on 100-protsendilise kasvuga ning see on tõstnud Kaamose turuosa nii Tallinnas kui Riias. Ostjad on selgelt tagasi tulnud,“ sõnas Murer.

Suvine Hõbemetsa arendus liigub jõudsalt lõpumüügi suunas, jäänud on veel 13 korterit. Hiljuti alustati müüki ka Vikimõisa Järvemajade uues etapis, mis on üks Kaamose võtmeprojekte. Kokku rajatakse Harku järve äärde 94 uut kodu.

„Vikimõisa Järvemajad toovad Kaamose elamuarenduse veelgi lähemale Harku järvele. Veekogu lähedus lisab projektile eksklusiivsust ja tõstab turuväärtust, mis on üks hinnatumaid asukohaomadusi kogu Eesti turul,“ rõhutas Murer.

2026. aasta toob suurema kindlustunde

Kaamos plaanib järgmise kuue kuu jooksul käivitada Eestis ja Lätis veel kahe kuni kolme uue elamuarendusprojekti arenduse. Ettevõtte hinnangul jätkub turu mõõdukas kasv ka 2026. aastal, tuginedes paranevale tarbijakindlusele ja stabiliseeruvale majanduskeskkonnale.

Mureri sõnul on turg liikumas stabiilsemasse faasi. Ostjad teevad taas pikema vaataga otsuseid, millest üks on koduost. “Mõneks ajaks edasilükkunud otsus uus kodu osta on nüüd taas päevakorral. Uude aastasse läheme seega ettevaatliku optimismiga, kuid tugevate müüginumbrite ja kindla fookusega,“ ütles Murer.