Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem

20.02.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aastal Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid mullu kokku 4 miljardi euro eest: hooneid 2,5 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2024. aastaga ehitati hooneid 1% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul vähenes ehitusmaht neljandat aastat järjest. „2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine,“ selgitas Sinisaar.

Kohalikul ehitusturul kasvas uute hoonete ehitus

Eelmisel aastal kahanes maht kohalikul ehitusturul 1,4%. Hoonete ehitusmaht suurenes 1,9% eelkõige uute hoonete ehitamise tõttu, rajatiste ehitusmaht aga vähenes 6,8%.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete maht kahanes 2025. aastal aasta varasemaga võrreldes 1,2%. Välisriikides vähenes hoonete ehitus ja suurenes rajatiste ehitamine. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli mullu 7% nagu aasta varemgi.

Mullu kasvas eramute osatähtsus

Ehitisregistri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. „Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme- kuni viiekorruseline korterelamu, kus asub ligi kolmandik uutest eluruumidest,“ tõi Sinisaar välja.

Enim oli vastvalminud eluruumide hulgas neljatoalisi, järgnesid kolme- ja kahetoalised. Uute eluruumide keskmine suurus oli mullu 95,7 ruutmeetrit. Enamik valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Sinisaar sõnas, et nõudlus uute eluruumide järele kasvas möödunud aastal pärast neli aastat kestnud madalseisu. „Ehitusluba väljastati 6695 eluruumi ehitamiseks, mida on enam kui kolmandiku võrra rohkem kui 2024. aastal. Endiselt oli levinuim elamutüüp korterelamu,“ kommenteeris ta.

Eelmisel aastal lubati kasutusse 1199 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 973 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo-, lao-, tööstushoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusettevõtted ehitasid 2025. aasta neljandas kvartalis 1,1 miljardi euro eest, mida oli 2024. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 7% vähem. Hooneid ehitati kümnendiku ja rajatisi 1,4% võrra vähem.

Ehitusstatistika koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 20.02.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

KV.EE kinnisvara-podcast: maakleribüroo vaade turule ja maakleritegevusele

20.02.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 132. osa külaline on Kristi Djomin, kes on ELUM Kinnisvara juhatuse liige ja omanik. Saadet juhib ning küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Kristi Djomin analüüsib elamispindade turu hetkeseisu Tallinnas ja Harjumaal ning vaatab tagasi möödunud aasta stabiliseerumisperioodile. Arutleme, kuidas on majanduskeskkond ning intressimäärad mõjutanud ostjate otsustusprotsesse ja millised on maakleribüroo juhi vaatevinklist peamised väljakutsed tänasel muutlikul turul.

Peatume detailsemalt kinnisvaramaakleri rolli kasvamisel ja professionaalsuse olulisusel. Saatekülaline jagab praktilisi kogemusi, kuidas viia müüjate ootused tõhusalt vastavusse turu reaalsete tehinguhindadega. Samuti räägime butiikbüroo juhtimise eelistest ja vajadusest eristuda konkurentsis just kvaliteetse ning personaalse teenusega.

Vaatame tulevikku ja prognoosime 2026. aasta trende kinnisvarasektoris. Teemaks tulevad nii koduvahetajate aktiivsus, üürituru ülepakkumisega seotud riskid kui ka üüriinvestorite võimalik naasmine turule. Uurime, kuidas tehisintellekt ja automatiseeritud süsteemid aitavad maakleritel oma igapäevast tööd oluliselt efektiivsemaks muuta.

Saate lõpuosas jagab Kristi Djomin väärtuslikke soovitusi järjepidevuse hoidmiseks ja usalduse võitmiseks. Arutleme, miks on oluline juhtida äriprotsesse pigem numbrite ja analüütika, mitte ainult emotsioonide põhjal, ning millist rolli mängib elementaarne inimlikkus pikaajaliselt eduka tehinguni jõudmisel.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Maksu- ja Tolliamet: Ära unusta deklareerida ka kinnisvara müügi- ja üüritulu

20.02.2026 Adaur.ee

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et füüsilise isiku tuludeklaratsioonile tuleb lisada ka möödunud aastal kinnisvara müügist ja üürimisest teenitud tulu.

MTA analüüsi põhjal on 2025. aasta kinnisvara müügi andmed eeltäidetud 1173 inimesel, kelle müügitehingud ületasid kokku 112 miljonit eurot. Neil inimestel tuleb tuludeklaratsiooni täites lisada ka soetamismaksumus ja müügiga otseselt seotud kulud.

MTA tulumaksu osakonna juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu tuletab meelde, et ühe elukoha müük kahe aasta jooksul on maksuvaba. „Kinnisvara müük on maksuvaba näiteks siis, kui müüdi elukohta, suvilat või omandireformi käigus tagastatud maad. Sellistel juhtudel võib tuludeklaratsioonis eeltäidetud rea kustutada, lisades juurde ka põhjuse. Igal muul juhul tuleb kinnisvaramüügist saadud kasult tasuda ka tulumaks,“ sõnas Marjapuu.

Kinnisvara müük, mille kasu kuulub maksustamisele, kuid mille andmed ei ole tuludeklaratsioonis eeltäidetud, tuleb deklareerida tabelis 6.3.

Üüritulu tuleb samuti tuludeklaratsioonile lisada, märkides kogu aasta jooksul teenitud üürisumma. „Üüritulu hulka ei loeta aga üürniku kulutusi, mis on seotud korteri või elamu heakorraga. Need on kulutused, mille üürnik on teinud üürileandja eest – näiteks kulutused lumekoristuse eest, aga ka üüripinnal kulunud mööbli või elektroonika asendamiseks. Kui aga üürnik maksab laenumakseid või maamaksu korteri üürileandja eest, siis need loetakse üürileandja üüritulu hulka,“ täpsustas MTA juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

Kui kinnisvara või näiteks põllumaad on renditud äriühingule, siis on äriühing väljamakse tegemisel juba tulumaksu kinni pidanud. Need andmed on tuludeklaratsioonis tabeli 5.4 esimeses osas eeltäidetud.

Olles saanud üüritulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud, tuleb aasta jooksul saadud summa ja kinnisvara aadress märkida tuludeklaratsiooni tabeli 5.4 teise ossa.

Eluruumi välja üürides saab 20% üüritulust üürimisega soetud kulude katteks maha arvata. Sellised kulud on näiteks korteri korrashoiu või väiksemate remonttöödega seotud kulud. Nende kulude mahaarvamiseks ei pea eraldi kuludokumente esitama, 20% ulatuses mahaarvamine tehakse üüritulu deklareerimisel automaatselt. Tulumaks 22% tuleb tasuda üürisummalt, mida on lubatud mahaarvamiste võrra vähendatud. Kui eluruumi üüritulu on tuludeklaratsioonil eeltäidetud, siis arvestatakse ka maksusoodustust automaatselt. Selle kohta on näide toodud MTA kodulehel.

Üüritulu on ka platvormide kaudu majutusteenuse osutamisest teenitud tulu, millelt väljamakse tegija ei ole tulumaksu kinni pidanud. Kui eraisik osutab majutusteenust näiteks AirBnb või Booking.com kaudu ja ei tee seda ettevõtjana, siis tuleb seegi tulu kajastada füüsilise isiku tuludeklaratsioonil. „Korteri kasutamisega seotud kommunaalkulusid ei ole lubatud majutusteenusega teenitud tulust maha arvata. Majutusteenuse osutamisest saadud tulu on õige deklareerida tabeli 5.4 teises osas tululiigiga „Muu rendi- või üüritulu (kinnisvara, vallasvara)“, sest sellele ei ole 20% suurune mahaarvamine lubatud. Kui majutusteenuse osutamisel on soov korteriga seotud kulutusi arvesse võtta, siis tuleks tegutseda ettevõtjana,“ tähendas MTA juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

Platvormide kaudu teenitud üüritulude deklareerimist kontrollib MTA muu hulgas nende andmete põhjal, mida platvormihaldurid MTA-le esitavad. Platvormihalduritel on alates 2023. aastast kohustus esitada MTA-le teavet nende platvormidel tehtud tehingute kohta, mille osapooled on olnud Eesti eraisikud või äriühingud. MTA-le esitatakse teave ka nende platvormidel teenitud tulude kohta. Neid andmeid võrdleb amet tuludeklaratsioonil kajastatud andmetega.

Kui tuludeklaratsiooni esitamise järel selgub, et inimene on jätnud osa tuludest deklareerimata, palub MTA deklaratsiooni parandada. „Juhul, kui deklaratsiooni ei parandata, võime järelevalve käigus määrata tasumisele kuuluva summa, millele lisandub ka intress. Seda teed ei soovi me tegelikult minna, mistõttu palume kõik möödunud aastal teenitud tulud hoolikalt ise tuludeklaratsioonile lisada,” ütles MTA juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

Tänavu jaanuaris võttis MTA ühendust ligi 200 inimesega, kel oli mullu jäänud kinnisvara müük deklareerimata. Seejärel deklareeriti täiendavalt ligi 4,2 miljonit eurot tulu, mistõttu suurenes maksukohustus kokku 294 000 eurot. Kõikide kinnisvaratuludega seotud MTA järeltegevuste tulemusel deklareeriti mullu täiendavalt 16,2 miljonit eurot tulu, mille tõttu suurenes maksukohustus üle 2,2 miljoni euro.

Juhul, kui olete müünud või välja üürinud kinnisvara ja pole kindel, milline summa deklareerimisele kuulub, soovitab MTA tutvuda teabega oma kodulehel. Kui ka veebilehel vastust ei leidu, tasub võimalike vigade vältimiseks MTAga ühendust võtta.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 04.03.2026

20.02.2026 Margot Toompark

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 04.03.2026. Koolitusel annab jurist Evi Hindpere ülevaate korteriühistu juhatuse õigustest ja kohustustest, korteriomanike õigustest ning ühistu juhtimise õiguslikest alustest vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja kohtupraktikale. Käsitletakse muu hulgas üldkoosoleku korraldamist, otsuste vastuvõtmist, juhatuse vastutust ning juhatuse liikmega seotud küsimusi.

Osalema on oodatud korteriühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed, korteriomanikud ning kinnisvaravaldkonna spetsialistid.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 04.03.2026 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the fourth quarter and 12 months of 2025

20.02.2026 Adaur.ee

The main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 31.12.2025, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

In the third quarter of 2024, a 0.09-hectare transportation purpose land was sold for 31,920 euros (excluding VAT).

In the fourth quarter of 2024, a 0.70-hectare property was sold for 300,000 euros (excluding VAT).

Condensed statement of financial position as of 31 December 2025 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net loss for 2025 of AS Trigon Property Development is -99,507 euros and the earnings per share is -0.02212 EUR.

As of 31 December 2025 the assets of AS Trigon Property Development were 1,804,656 euros. The equity of the company was 1,755,267 euros, corresponding to 97.24 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR	31.12.2025	31.12.2024
Cash and cash equivalents	227,911	370,856
Trade and other receivables	14,245	31,586
Inventories	1,562,500	1,471,238
Total current assets	1,804,656	1,873,680
TOTAL ASSETS	1,804,656	1,873,680
Trade and other payables	45,441	18,906
Total current liabilities	45,441	18,906
Total liabilities	45,441	18,906
Share capital at book value	449,906	449,906
Share premium	226,056	226,056
Statutory reserve capital	287,542	287,542
Retained earnings	791,763	891,270
Total equity	1,755,267	1,854,774
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	1,804,656	1,873,680

Condensed statement of comprehensive income

EUR	12 M 2025	12 M 2024
Revenue	0	331,920
Costs of goods sold	0	-111,621
Gross profit	0	220,299
Administrative and general expenses	-108,021	-63,650
Other operating income	0	5,000
Operating profit/loss	-108,021	161,649
Financial income	8,513	5,760
NET PROFIT/LOSS FOR THE PERIOD	-99,507	167,409
TOTAL COMPREHENSIVE PROFIT/LOSS FOR THE PERIOD	-99,507	167,409

2025 IV Q interim ENG

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Nordecon: Change in the management board of group subsidiary

20.02.2026 Adaur.ee

By a resolution of the shareholders of Embach Ehitus OÜ, a 51%‑owned subsidiary of Nordecon AS, Ahto Aruväli has been appointed as a new member of the management board and will assume responsibility for leading Embach Ehitus OÜ’s North Estonia division.

Ahto Aruväli has graduated from Tallinn University of Applied Sciences with a degree in building construction and from the University of Tartu with a degree in strategic management. Previously, Ahto has served as a member of the management board of Bildgren Ehitus OÜ, INF Infra OÜ and INF Ehitus OÜ. He holds a Level 7 professional qualification as a Chartered Civil Engineer in construction activities, design management and construction cost estimation, and is a member of the management board of the Estonian Association of Construction Entrepreneurs. Ahto Aruväli does not hold shares in Nordecon AS.

The management board of Embach Ehitus OÜ will continue with three members: Andres Salusaar (Chairman), Peeter Voovere (Head of Sales and Pre‑Construction), and Ahto Aruväli (Head of the North Estonia Region).

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tallinn: Tallinna linnavalitsus kiitis heaks Pelguranna trammitrassi muutmise

19.02.2026 Tallinn.ee

Pelguranna uue trammiliini marsruut ei läbi Puhangu tänavat ega lõhu Stroomi rannaparki, vaid kulgeb läbi Putukaväila Kolde puiesteeni.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalvaldkonna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul on uus lahendus linna jaoks parim kompromiss. „Valitud trass teenindab rohkem inimesi, jääb Pelgulinna riigigümnaasiumile kõige lähemale ning võimaldab trammitee rajada kiiremini ja soodsamalt kui esialgu pakutud variant. Kuna eramaid ei ole vaja omandada, hoiame kokku nii ametnike aega kui maksumaksja raha,“ ütles Järvan. Tema sõnul on trassi maksumus kuus kuni kaheksa miljonit eurot väiksem ning ehitusaeg lühem kui varasematel trassi variantidel. “Vastav muudatus annab linnale ka täiendava kindluse, et uus trammitee valmib enne 2029. aasta lõppu, mis on tingimus Euroopa Liidu rahastuse saamiseks,” lisas Järvan.

Uue marsruudi puhul ei ole vaja omandada Puhangu 29 ega Puhangu 45 kinnistut, mis vähendab otsest mõju maaomanikele. Trammitee rajatakse muust liiklusest eraldi koridori, et tagada kiirem ja turvalisem ühendus.

Tallinna transpordi valdkonna abilinnapea Joel Jesse rõhutas, et Põhja-Tallinn on tihedalt asustatud poolsaar, kus liikumisvõimalusi piirab tänavavõrgu läbilaskevõime. Piirkond vajab täiendavaid ühistranspordiühendusi. „Kasvava elanikkonnaga piirkonnas me ainult bussiliiklusele panustada ei tohi. Tramm loob kiire ja mugava ühenduse kesklinnaga ning toetab iseseisvat liikumist nii lastel kui eakatel,“ ütles Jesse.

„Mul on hea meel, et trammiliini planeerimisel on lõpuks arvestatud Pelguranna elanike selge ja järjekindla seisukohaga ning trammitee ei tule Puhangu tänavale ega Stroomi rannaparki. Kohalik kogukond on algusest peale rõhutanud, et Pelguranna rahulik elukeskkond peab säilima ning Stroomi rannapargi väärtuslik roheala ei tohi trammitee arvelt kannatada,“ ütles Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.

Projekti elluviimiseks muudab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet projekteerimislepingut K-Projekt AS-ga ning tellib lisauuringuid geodeesia, müra, vibratsiooni ja muu taolise osas. Lisaks taotleb linn järgmise etapina alternatiivsele trassile uued projekteerimistingimused, mille raames on võimalik ka elanikel arvamust avaldada. Trammitee rajamise eeldatav maksumus on 27 miljonit eurot.

Lisainfo Pelguranna trammitee kohta leiab veebilehelt www.tallinn.ee/pelgurannatramm.

Fotodel on eskiisid trammitee võimalikust tulevikulahendusest Paavli ja Sõle tänavatel.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Tallinna Heleni Kooli uue koolimaja ehitustöödeks

19.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS ja Tallinna Linnavaraamet sõlmisid lepingu erivajadustega laste Heleni Kooli uue koolimaja ehitustöödeks Põhja-Tallinnasse. Lepingu kogumaksumus on 12,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Uus koolimaja valmib 2027. aasta sügisel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

KV.EE: Elamispindade müügipakkumiste valikuvõimalus püsib heal tasemel

19.02.2026 Tõnu Toompark

KV.EE indeks, mis näitab Eesti elamispindade keskmise pakkumishinna liikumist, on 193,4 punkti tasemel ehk eelmisest aastast 6,8% kõrgemal. KV.EE objektide arvu indeks, mis näitab portaalis olevate elamispindade pakkumiste arvu dünaamikat, on 67,1 punktil, mida on aastatagusest 5,8% vähem.

Pakkumist on mõistlikul tasemel

Elamispindade müügipakkumisi on kinnisvaraportaalis KV.EE viimase 10 aasta keskmise taseme lähedal. Elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on viimase 5-6 kuu jooksul vähenenud – seda osalt aktiivse elamispindade turu tõttu. Teisalt on pakkumise mitteoluline vähenemine tingitud turu hooajalistest teguritest.

Võib anda hinnangu, et pakkumiste maht on heal tasemel ja ostjate valikuvõimalus erinevate objektide seast on endiselt hea. Lähikuudelt võib kinnisvaraportaalist KV.EE tõenäoliselt oodata, et hooajalisse põhja jõudnud elamispindade pakkumiste arv hakkab mõningal määral suurenema.

Hinnad pole seekord pakkumisega seotud

Elamispindade pakkumishindade ehk KV.EE Indeksi oluline tõus ei ole seotud pakkumiste mahu suurenemise või vähenemisega. Pakkumiste hinda ajab üles eelkõige Tallinna uute korterite turg. Tallinna uute korterite turul on suur eriti ekstra-kalliste Kesklinna ja Kalamaja korterite pakkumine.

Kalliste korterite pakkumiste osakaalu suurenemine portaalis KV.EE olukorras, kus odavamaid kortereid ära ostetakse, ajab hinnakõverat üles ilma, et see näitaks samaväärse korteri kallinemist või odavnemist. Vaadates korterite tehinguhindu Tallinnas või teistes suuremates keskustest võib öelda, et korterite tehinguhinnad väga vähesel mõneprotsendilisel määral siiski kerkivad.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn: Huvikeskuse Kullo uuelt hoonelt toodi alla sarikapärg

19.02.2026 Tallinn.ee

Täna peeti Tallinna Huvikeskuse Kullo uue hoone sarikapidu, millega tähistati maja lõppkõrguse saavutamist. Maja valmib 2027. aasta veebruaris ning ühendab endas huvikeskuse, Kristiine noortekeskuse ja keskraamatukogu Kristiine filiaali.

Kullo on Eesti suurim ja vanim huvikool, kus huvihariduses osaleb üle 2400 lapse ja noore – nii üle Tallinna kui ka mujalt.

Linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Kullo uus hoone Tallinna jaoks oluline investeering, mis loob kaasaegsed tingimused nii huviharidusele kui ka kogukonnateenustele. „Kristiine on seni olnud ainus linnaosa, kus ei olnud ühtegi avalikku raamatukogu. Elanikud on sellest pikalt puudust tundnud ning uue hoone valmimine annab lõpuks võimaluse see tühimik täita. Sarikapidu tähistab märgilist etappi, kus senine töö hakkab võtma konkreetset kuju. Täname projekteerijaid, ehitajaid ja kõiki koostööpartnereid panuse eest – just koostöös sünnib lahendus, mis teenib tallinlasi aastakümneid ning rikastab linna avalikku ruumi.“

Endine, 1970. aastatel ehitatud maja ei vastanud enam tänapäeva nõuetele ega huvihariduse spetsiifikale. Ajale jalgu jäänud hoone lammutati ning selle asemele kerkib kaasaegne kompleks, millest enam kui pool on mõeldud Kullo huvikooli õppe- ja tööruumideks. Kristiine noortekeskus ja raamatukogu annavad hoonele laiema kasutuse, pakkudes kogukonnale mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks ja õppimiseks.

„Kullo uue hoone puhul on märgiline see, et ühe katuse alla tuuakse huvihariduse kõrval ka raamatukogu ja noortekeskus. See on terviklik lähenemine, mis loob Kristiinesse mitmekesise ja elava õpikeskkonna. Laste ja noorte heaolu nimel ei ehita me ainult ruume – me loome võimalusi, mis toetavad õppimist, suhtlemist ja kasvamist,“ lisas haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante.

Uue hoone ja seda ümbritseva Löwenruh’ pargi terviklahenduse leidmiseks korraldati 2021. aastal arhitektuurivõistlus, mille võitis Kuu OÜ ja Nikita Atikin OÜ ideekavand „Päike“. Hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Koit Ojaliiv ja Kristel Niisuke, sisearhitekt Tarmo Piirmets ja maastikuarhitekt Kristian Nigul.

„Kullo on hoonena väga nõudlik ja keeruline objekt. Ehitustöödel on seni osalenud ligi 300 töölist ning koostööd on tehtud 80 töövõtja ja tarnijaga, ehitustöid ei ole takistanud ei krõbe talvekülm ega suvine kuumus. Kullo täiskõrgus on tänaseks saavutatud ning meeskond jätkab tööd sihiga anda hoone laste ja kogukonna kasutusse hiljemalt aasta pärast,“ sõnas Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Jaan Mäe.

Kristiine linnaosa vanema Ahti Kallikormi sõnul on sarikapidu märgiline samm Eesti suurima huvikooli uue hoone valmimise teel ning ühise pingutuse tulemus on juba selgelt nähtav. „Kuigi Kullo saab majja tagasi kolida alles 2027. aasta veebruaris, on tänaseks hoone saavutanud oma kõrguse. Uus maja loob noortele mitmekülgsetele huviringidele kaasaegse ning inspireeriva keskkonna tegutsemiseks ja arenemiseks. Kullokatele veel veidi kannatust, see on seda väärt, sest juba varsti olete taas kodus.“

Lisaks hoonele on ka välialad planeeritud avalikuks kasutamiseks ning lõimitud sujuvalt Löwenruh’ pargiga, muutes piirkonnaga veelgi ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks. Oluline täiendus on kauaoodatud 300-kohaline kontsertsaal, mis loob võimalusi nii kultuuri- ja kogukonnaüritusteks. Projektis on arvestatud kohalike elanike ettepanekutega. Huvikeskusse on mugav ligipääs ka ühistranspordi ja rattaga.

Kullo uue hoone projekteeris Kuu OÜ ja Nikita Atikin OÜ, ehitustöid teeb AS Merko Ehitus Eesti, omanikujärelevalvet Inseneribüroo Telora OÜ. Hoone ehituse kogumaksumus on 33,5 miljonit eurot.

Riigikohus: parkimiskoha isikliku kasutusõiguse saab üle anda teiste korteriomanike nõusolekul

19.02.2026 Adaur.ee

Riigikohus selgitas täna avaldatud määruses, et kinnistusraamatusse kantud parkimiskoha isiklikku kasutusõigust on võimalik üle anda ainult teiste korteriomanike nõusolekul. Kõigi korteriomanike täiendava nõusolekuta saab parkimiskoha üle anda erikasutusõiguse kokkuleppe abil.

Arutusel olnud kohtuasjas soovis korteri ostja võtta eelmiselt omanikult üle parkimiskoha isikliku kasutusõiguse, mis oli kantud kinnistusraamatusse üleantavana. Kohus jättis aga kandeavalduse rahuldamata, sest ostja ei esitanud kõigi teiste korteriomanike notariaalselt tõestatud nõusolekuid.

Riigikohus selgitas, et seaduse järgi ei ole võimalik muuta isikliku kasutusõiguse üleandmist teiste korteriomanike jaoks juba ette siduvaks. See piirang aitab muu hulgas välistada olukorra, kus kortermaja juures asuvat parkimiskohta on võimalik osta ja müüa korterist eraldi.

Kuna isikliku kasutusõiguse üleandmine võib osutuda praktikas keeruliseks ja kulukaks, on korteriomanikel võimalik selle asemel sõlmida erikasutusõiguse kokkulepe. Sellega antakse korteriomanikule ainuõigus kasutada mingit osa kaasomandi esemest, milleks võib olla ka parkimiskoht.

Kui korteriomanikud ühiselt soovivad, et parkimiskoha erikasutusõigus kehtiks korteri võõrandamisel ka uuele omanikule, on vaja sõlmida kõigi omanike vahel notariaalselt tõestatud erikasutusõiguse kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse.

Erinevalt isiklikust kasutusõigusest saab korteriomanik anda talle kuuluva erikasutusõiguse üle kas kolmandale isikule või mõnele teisele korteriomanikule ilma ülejäänud omanike nõusolekuta.

Juhul kui mõni korteriomanik ei ole erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimisega nõus, on võimalik nõuda puuduva tahteavalduse andmist ka kohtu kaudu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nordecon: Construction contract (Tallinn Helen’s School)

19.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS and the Tallinn Property Department have signed a contract for the construction of a new school building for Helen’s School, which serves children with special needs, in the Põhja‑Tallinn district. The total contract value is 12.6 million euros, plus VAT. The new school building will be completed in the autumn of 2027.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kaasaegne koolitusklass sinu järgmisele sündmusele

19.02.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus).

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 75 €, hinnale lisandub käibemaks.
Iga järgnev tund on 22 € + käibemaks.
Päeva rent (8 tundi) on 110 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Volta SKAI OÜ arendusprojekti edenemise aruanne seisuga 18. veebruar 2026

18.02.2026 Adaur.ee

Võlakirjad

Volta SKAI võlakirjad on 30 miljoni euro suurune tagatud võlakirjaprogramm Volta SKAI arenduse finantseerimiseks. 2025. aasta II poolaastal viidi programmist läbi kaks esimest seeriat, kogumahuga 12 miljonit eurot. Võlakirjade nominaalväärtus on 1000 eurot ning kupongiintressimäär 10%. Intressi makstakse kvartaalselt: 1. aprillil, 1. juulil, 1. septembril ja 1. jaanuaril. Võlakirjade tagasimakse lõpptähtaeg on 1. oktoober 2027. Volta SKAI võlakirjad on 2025. aasta detsembrist kaubeldavad Nasdaq Balti börside turul First North. Võlakirjade täpsemad tingimused ja lisateave on kättesaadav investor.endover.ee.

Ülevaade müügiprotsessist

2025. aasta teine pool oli täielikult pühendatud eelmüügi käivitamise ettevalmistamisele. Valmistati ette kõik müügimaterjalid, sh vajalikud esitlused. Koolitati välja võimekusega müügitiim, kes oli valmis täitma eelmüügi plaanitud mahud.

Oktoobri alguses käivitati mitteavalik eelmüük. 23. jaanuaril 2026, algas ka avalik müük ning hinnakiri on kättesaadav ettevõtte veebilehel voltaskai.endover.ee.

Professionaalne ettevalmistus võimaldas pakkuda toote tutvustamisel ja esitlemisel kõrgekvaliteedilisi materjale ning täita eelmüügi ootusi.

Aruande avaldamise kuupäeva seisuga on esimeses tornis müüdavast kogupinnast 920 m² ehk 12% kaetud võlaõiguslike müügilepingutega. Eelmüük moodustab 12% projekti hinnangulisest müügitulust. Tehingud hõlmavad nii väiksemaid investeerimiskortereid kui ka suuremaid koduks mõeldud kortereid, mis näitab, et toode kõnetab laia sihtgruppi. Projekti prognoositav müügiperiood on 5 aastat.

2026. aasta planeeritud müügitegevused:

Projekti tutvustamine turuosalistele ja huviliste/ostupotentsiaaliga kontaktide ringi laiendamine. Koostöö ja esitlused erinevate maaklerbüroodega.
Endoveri spetsiaalse müügisalongi valmimine Volta SKAI aktiivseks esitlemiseks.
Avaliku müügi tegevuste mõõtmine ja optimeerimine, et püsida eesmärkidega kooskõlas.
Turundustegevused sisuloome kaudu.
Investorüritused ja kliendipäevad, et jõuda laiema sihtrühmani.

Ülevaade ehitusest

2025. a II poolaastal toimus ehitusprojektide koostamine ning objekti ettevalmistamine ehitustegevuseks. 2025. aasta novembri viimasel nädalal algasid kaevetööd, mis tähistas ehitustegevuse algust.

2026. a I poolaasta tegevusplaan on järgmine:

süvendikaeve ja vaiatööde lõpetamine,
keldri maa-aluste konstruktsioonid rajamine,
-2 ja -1 korruse monoliitsete konstruktsioonide rajamine,
1. – 3. korruse monoliitsete ja monteeritavate konstruktsioonide rajamine.

Aruande avalikustamise seisuga oleme kõikide ehitustöödega ajagraafikus, vaatamata suurtele külmakraadidele.

Volta SKAI esimene 12-korruseline torn valmib ehitusgraafiku järgi 2027. aastal.

Arendusprojekti edenemise kokkuvõte, sh ajakava ja graafik, müük, tehtud tööd, kulud ja prognoosid

Projekt edeneb plaanipäraselt ning püsib nii ajakava kui ka eelarve mõttes graafikus – tegevused ja kulud on kooskõlas planeerituga.

Volta_SKAI_OU – edenemisaruanne_investoritele_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Swedbank: Näiline sääst või päris võit? Millal on kodulaenu refinantseerimine mõistlik

18.02.2026 Anne Pärgma

Kodulaenu refinantseerimine ei ole enam erandlik samm, vaid üha tavapärasem viis oma laenutingimused ja pangasuhe üle vaadata. Swedbankis sõlmitakse refinantseerimislepinguid regulaarselt ning huvi selle vastu on kasvutrendis. Kuigi refinantseerimist seostatakse sageli eelkõige sooviga laenuintressi vähendada, ei ole hind kaugeltki ainus otsustav tegur.

Kuigi laenuintress on oluline, tuntakse refinantseerimise vastu huvi väga erinevatel põhjustel. Näiteks soovitakse muuta laenuperioodi, koondada mitu kohustust üheks või tuua kodulaen panka, kus juba arveldatakse.

Paljude jaoks ongi intressi kõrval oluline ka mugavus ja selgus oma rahaasjade korraldamisel. Mõnikord võib uues pakkumises intressierinevus olla senisega võrreldes minimaalne, kuid olulisemaks peetakse just kindlustunnet, et kõik pangateenused toimivad sujuvalt ja ühes kohas.

Refinantseerimise levinumad ajendid

Kuigi refinantseerimise põhjuseid on erinevaid, on kõige sagedasem ajend siiski laenuintressi ehk euriborile lisanduva marginaali ülevaatamine. Uue pakkumise tegemisel arvestatakse nii turuolukorda kui ka laenuvõtja senist maksekäitumist, sissetulekuid ja kohustusi, et pakkuda kliendi praegust olukorda arvestades võimalikult häid tingimusi.

Sageli kaalutakse refinantseerimist ka igakuise laenumakse vähendamiseks laenuperioodi pikendamise kaudu. Väiksemad kuumaksed võivad anda igakuisele eelarvele leevendust, kuid see tähendab enamasti, et laenu kogukulu suureneb. Oluline on endale selgeks teha, kas eesmärk on väiksem kuumakse praegu või väiksem laenu kogukulu terve laenuperioodi jooksul. Need kaks ei käi üldjuhul käsikäes.

Refinantseerimist kasutatakse ka mitme laenu koondamiseks. Sel juhul asenduvad mitu igakuist makset ühega ning kohustuste haldamine muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

Analüüsi, kas võit katab kulud

Refinantseerimise puhul on keskne küsimus, kas saavutatav kasu katab selle protsessiga kaasnevad kulud. Näiline intressivõit võib osutuda petlikuks, kui ei arvestata kõiki kulusid. Pankade praktika on erinev, kuid kulude leevendamiseks katab näiteks Swedbank teatud juhtudel laenu ületoomisega seotud notarikulud ning ei võta uue laenu lepingutasu.

Mõnikord jäetakse tähelepanuta ka olemasoleva laenu ennetähtaegse tagastamise tasu. Enamasti saab laenu tasuta tagasi maksta pärast ühe- või kolmekuulist etteteatamist, kuid varasem tagasimaksmine võib tähendada lisakulu mõne kuu intressi ulatuses. Seetõttu on oluline hinnata otsust tervikuna ja võtta vajadusel otsustamiseks aega.

Kokkuvõttes peaks refinantseerimine toetama laenuvõtja tegelikke vajadusi ja pikaajalisi eesmärke ning see ei pea alati tähendama rahalist võitu. Ka juhul, kui laenutingimused jäävad eelnevaga sarnaseks, võib inimene võita mugavuses ja kindlustundes. Oluline on, et otsus oleks läbimõeldud ja vastaks inimese enda ootustele.