Kuigi tänavu teises kvartalis andsid majandusnäitajad mõningaid positiivseid signaale, ei saa veel rääkida laiapõhjalisest kasvust, leiab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla panga sügisprognoosis. Tänavu oodatav 1% majanduskasv jääb alla meie potentsiaalile, kuid on ka märke, mis loovad eeldusi mõnevõrra suurema kasvu taastumiseks.

„Eesti majandus on mõneti nagu Tammsaare „Tões ja õiguses“ Andrese võitlus põlluga. Pingutus on suur ja eeldused justkui olemas, kuid tulemused sünnivad visalt ja aeglaselt,“ lausus Uusküla. „Kvartalivõrdlustes on majanduskasvu küll näha, kuid selle taga on peamiselt elektritootmine ja kinnisvara. Elektrisektorit mõjutasid erakorralised tegurid, sealhulgas katkestused Soome ühendustes ja sünkroniseerimine Euroopa sagedusalaga. Kinnisvara tõusu taga oli aga madal võrdlusbaas ning enne käibemaksutõusu kasvanud tehingute aktiivsus. Need on ajutised mõjud ega tähenda laiapõhjalist kasvu.“

Paljud teised tegevusalad, eesotsas ehitusega, vedasid Uusküla sõnul majanduskasvu hoopis alla. Tulemuseks ongi olukord, kus Eesti majandus seisab sisuliselt paigal – ühes sektoris väike pluss, teises samaväärne miinus.

„Kui kasv tugineb vaid üksikutele tegevusaladele, ei saa seda pidada püsivaks pöördeks. Selleks, et majandus jõuliselt edasi liiguks, on vaja, et mitmed sektorid kasvaksid korraga ja toetaksid üksteist,“ märkis Luminori peaökonomist.

Riigi eelarve mõju majandusele on samuti olnud tagasihoidlik. Maksutulu on olnud kõrge ja kulutused plaanitust väiksemad, mistõttu liigub eelarvepositsioon väiksema miinuse suunas. See võib küll esmapilgul tunduda positiivne, kuid tegelikult tähendab, et majandusse ei jõua lisatõuget. „Eelarve korrashoid võib tunduda hea eesmärk, aga kui majandus on nõrk, siis on tasakaalu poole liikumine pigem pidur,“ osundas Uusküla.

Hinnaralli, palgad ja inimeste kindlustunne

Üks suurimaid murekohti on endiselt hinnakasv, kus liigume ülejäänud euroalaga jätkuvalt vastuvoolu – näiteks augustis oli aastane inflatsioon 6,1% ehk kolm korda kiirem kui euroalal keskmiselt.

„Kolmekordne hinnakasvu vahe ei toeta narratiivi, et siinne hinnatõus ei ole meie kontrolli all ja sõltub vaid muu maailma arengutest. Vaadates ajas tagasi – kui 2019. aasta lõpus oli meil Eestis ostukorvi hind 100 eurot, siis nüüd tuleb sama eest välja käia ligi 150 eurot. Meie hinnad on kasvanud poole võrra, euroalal samal ajal vaid veerandi,“ nentis Uusküla.

Maksutõusud ja palgakasv on loonud olukorra, kus ettevõtetel on lihtne hindade tõusu põhjendada ja tarbijad on sellega sunnitult harjunud. Tõsi, samal ajal on kasvanud ka palgad, ent ostujõud on hinnatõusule siiski alla jäänud.

Uusküla sõnul on hinnakujundus laiemalt muutunud probleemiks. „Kui hinnatõus on seotud maksudega, aktsepteeritakse seda justkui paratamatusena. See hajutab tähelepanu ja inimesed ei võrdle enam hindu sama tähelepanelikult. Kui maksutõuse ei oleks, paistaks tegelik hinnamuutus selgemalt välja ja tarbijal oleks lihtsam aru saada, kas kallinemine on põhjendatud või mitte,“ ütles ta.

„Tänavu prognoosime umbes 6% palgakasvu, kuid samal ajal ostujõu langust, sest tulumaks on kõrgem ja hinnatõus vajab katmist. Peredel on endiselt vähem vaba raha kui enne 2022. aasta majanduslangust ja suurt hinnatõusu,“ märkis Uusküla.

Ta tõi võrdluseks välja paralleeli suure majanduskriisiga aastatel 2008–2009, kus keskmise palga ostujõu langus oli isegi väiksem kui praegu. „Kuigi tol ajal lisandus osakoormuste ja kiire töötuse kasv, mis halvendasid olukorda veelgi, siis praegu seisneb erinevus selles, et tookord kannatas kogu meie regioon ja ootused olidki madalamad. Nüüd aga on naaberriigid näidanud kiiremat kasvu ja Eesti nõrk olukord on seetõttu raskemini talutav,“ selgitas Luminori peaökonomist.

Tööturg ja kinnisvara annavad veidi lootust

Eesti tööturg püsib üllatavalt stabiilsena. Aasta alguses ulatus tööpuudus 8,6%-ni, kuid langes teises kvartalis 7,8%-ni. Tavaliselt tähendaks nii väike majanduskasv suuremat töötuse kasvu, kuid rolli mängivad demograafia ja ettevõtete strateegiad. Tööturule tuleb järjest vähem noori ja samal ajal lahkuvad suured põlvkonnad, mistõttu tööjõudu on vähem. Samuti hoiavad ettevõtted töötajaid ka keerulisemal ajal, sest uute inimeste leidmine on muutunud järjest raskemaks.

„Kui vaadata tööpuuduse näitajaid ainult arvudena, tundub pilt kehv. Tegelikult on see aga majanduse jaoks paradoksaalselt isegi päästerõngas – ilma väiksemate põlvkondadeta oleks tööpuudus palju suurem ning kui inimesed leiavad taas töö, saab majandus kasvada,“ selgitas Uusküla.

Kinnisvaraturg, mis sai varasemast hinnatõusust ja kõrgetest intressidest tugeva löögi, on hakanud tasapisi elavnema. Viie aastaga on hinnad kasvanud enam kui 60% – märksa kiiremini kui palgad või hinnad keskmiselt, mistõttu on eluaseme kättesaadavus halvenenud. „Intressimäärade alanemine toetab nüüd ostjate naasmist ja pankade laenuaktiivsuse suurenemist. Järgnevatel aastatel tuleks kasuks, kui kinnisvara hinnad kasvaksid aeglasemalt kui palgad – see taastaks ostujõudu ja suurendaks Eesti atraktiivsust elukohana,“ lisas Luminori peaökonomist.

Kasv naaseb, aga võtab veel hoogu

Eesti majandus on seisnud mitu aastat paigal, kus edasimineku asemel on toimunud pigem kohanemine. Nõrk ja ebaühtlane kasv, kõrge inflatsioon ning aeglane ostujõu taastumine on jätnud inimesed ettevaatlikuks ja ettevõtted pigem kokkuhoiu režiimile. Samas on märke, et tasapisi koguneb jõudu järgmisteks sammudeks.

Lisaks kinnisvarale võivad majanduse väljavaadet lähiaastatel toetada ka kasvavad kaitsekulutused ja investeeringud taristusse, sealhulgas Rail Balticu ja teede ehitus. Samuti hakkab kosuma Soome ja Rootsi majandus, mis toob rohkem tellimusi ka Eesti tööstusele.

„Vargamäe Andres ei jäänud oma põllul saagita seepärast, et ta oleks vähe pingutanud, vaid seetõttu, et olud olid rasked ja töö vajas aega. Sama on Eesti majandusega – ettevõtted ja inimesed pingutavad, kuid kasvu takistavad kõrged hinnad, maksutõusud ja nõrk väline nõudlus. Kui keskkond muutub stabiilsemaks ja püsivamaks, saavad need pingutused ka nähtavalt vilja kanda. Kui suudame oma potentsiaali realiseerida, võiksime järgmisel aastal jõuda mõõduka 2% majanduskasvuni ning sealt edasi –2027. ja 2028. aastal – näha juba tervitatavat 3% kasvu,“ lisas ta.