Bigbank: Kaubanduses elavnemise märgid, kuid suurte jaekettide omanikud peaksid olema murelikud

BigbankTäna Statistikaameti poolt avaldatud jaekaubanduse statistikat vaadates näeme, et kerge tõus jätkub. Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas jaekaubanduse maht 4%. Võrreldes jaanuariga oli küll kerge langus, aga see on tavapärane praktika, et veebruaris ostetakse vähem kui jaanuaris ning märtsis peaksime jälle nägema kuises lõikes väga korralikku tõusu.

Autode müük on tänu autode maksustamisele ootuspäraselt suures miinuses, jaanuaris oli autode müük 21% madalam kui eelmise aasta jaanuaris ning veebruaris 15% madalam kui eelmise aasta veebruaris. Novembri ja detsembri mootorsõidukite müügitulu kokku oli pea miljard eurot, jaanuaris-veebruaris kokku oli tulu vähenenud 45%. Ka varasematel aastatel on aasta alguse automüük madalam kui aasta lõpus, aga näiteks aasta varem oli analoogiline vähenemine ainult 13%.

Eesti Panga värskes majandusprognoosis ennustatakse selle aasta inflatsiooniks 6%, toiduainete inflatsiooniks koguni 7%. See tähendab, et konkurents kaubanduskettide vahel tiheneb ning järjest suurema osa toidukaupluste käibest hakkavad moodustama kõikvõimalikud kampaaniatooted. Nii et jälgige kollaseid silte! Võib olla ongi inimesed vähem ostma hakanud? Suurte kaubanduskettide müügimahud olid veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga pea 5% langenud. Eelmise aasta märtsist alates on müügimahud vähenenud kumulatiivselt 8%. Omanikel on põhjust muretsemiseks.

Swedbank: Tarbimine kosub, kuid selle kiiret taastumist oodata ei saa

SwedbankJaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes veebruaris juba kolmandat kuud järjest. Aastases võrdluses oli kasv 4% ja kui kõrvaldada sesoonsed mõjud, siis kuises võrdluses 2%. Kuigi jaemüügimaht on kasvanud eelmise aasta juunisse jäänud põhjast juba 5%, on see ikka veel 12% väiksem kolme aasta tagusest tipust.

Jaemüügimaht tasapisi küll kosub, kuid majapidamiste kindlustunde indeks halveneb. Ilmselt ei näita see indeks päris õigesti nende tarbimissoovi. Majapidamiste nõrga kindlustunde taga on jätkuvalt kartus oma finantsolukorra halvenemise pärast, mis on omakorda seotud suure ebakindlusega töötuks jäämise suhtes ja kasvanud hinnakasvuootustes.

Jaekaubandusettevõtete hinnakasvuootused on selle aasta esimestel kuudel küll veidi vähenenud, kuid need on ikka veel üle pikaajalise keskmise. Samas on jaekaubandusettevõtete üldine kindlustunne juba alates eelmise aasta sügisest paranenud.

Maksutõusud, kiire hinnakasv ja aasta algusest kerkinud tulumaks vähendavad sel aastal keskmise palga ostujõudu. Samas, koos pensionitõusu ja muude tuludega ning intressimäärade langusest tuleneva positiivse efektiga, üldine ostujõud sel aastal ei lange.

Olukord tööturul ei tohiks sel aastal halveneda. Hõivatute arv jääb jätkuvalt suureks ja töötute arv peaks veidi vähenema. Seetõttu võib prognoosida selleks aastaks aegamööda tarbimise paranemist. Jaekaubandusettevõtete müügimaht on püsinud allpool pikaajalist trendi juba alates 2023. aasta keskpaigast. Samas sõltub tarbimise taastumise kiirus paljuski majapidamiste kindlustundest, millele on vähemalt lähiajaks nii positiivse (majanduse kasvule pöördumine), kui ka negatiivse (maksutõusud ja kiire hinnakasv, geopoliitika) mõjuga tegureid.

USA võimalikud tollimaksud Euroopa Liidule, mille kohta peaksime täpsemat infot kuulma järgmisel nädalal, ja EL-i vastus nendele võivad aeglustada Eesti majanduskasvu, sealhulgas tarbimise taastumist.

Majapidamiste sissetulekud ja nende säästmisvõime on küll väga erinevad, kuid hoiuste portfelli tugev kasv näitab, et inimeste tarbimis- ja investeerimispotentsiaal on praegusest suurem. Viimase viie aasta jooksul on majapidamiste hoiuste portfelli maht SKP suhtes olnud tublisti üle koroonakriisi eelse pikaajalise keskmise.

Merko: Noblessneris algas uue kortermaja ehitus

Merko Kodude ja BLRT Grupi ühise arendusprojekti raames algas Noblessneris uue, 83 korteri ja kuue äripinnaga kortermaja ehitus. Aadressil Allveelaeva 2 kerkivas hoones valmivad kahe- kuni kuuetoalised korterid suurusega 42–161 ruutmeetrit. Maja valmib 2027. aasta alguseks.

Noblessner on kujunenud üheks Tallinna kõige populaarsemaks piirkonnaks, kus kunagise allveelaevatehase alale on loodud stiilne, merele avatud linnaruum. 2020. aastal pälvis Noblessner Baltikumi parima linnaruumi arenduse auhinna.

„Aadressile Allveelaeva 2 kerkiva kortermaja vastu on huvi suur,“ kinnitas Merkos Noblessneri uusarenduste eest vastutav Tiit Kuusik. „Inimesed hindavad Noblessneri ainulaadset elukeskkonda. Siia elama tulles saab läbimõeldud ja kvaliteetse kodu, mille väärtus koos ümbruskonna ja kohaliku kogukonna arenguga ainult kasvab,“ tõi Kuusik välja põhjusi, miks on Noblessner üks ihaldusväärsemaid piirkondi Tallinnas.

BLRT Grupi kinnisvara arendusdirektori Ivar Piirsalu sõnul on sadamalinnak unikaalne kombinatsioon mitmest elemendist. „Siin on suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned, jahisadam, tunnustatud söögikohad, värvikas kultuurielu ning kvaliteetne uusarendus. Loome inimsõbralikku ja turvalist linnaruumi, kus kogu mereäärne ala on jalakäijate ja kergliikluse päralt,“ sõnas ta.

Allveelaeva 2 kortermaja arendab Kodusadam OÜ, mille osanikud on Merko Kodud ja BLRT Grupp. Hoone autor on arhitektuuribüroo PLUSS, sisearhitektuursed lahendused on loonud studio Argus. Noblessneri kodudega saab tutvuda aadressil merko.ee/allveelaeva.

PLUSS arhitektidel on oluline roll Noblessneri erilises atmosfääris: nende loodud on välialade lahendused ja mitmed varasemad kaasaegsed eluhooned. Allveelaeva 2 maja jätkab samasuguse nauditava ja inimsõbraliku arhitektuurse käekirjaga. Hoonete parkimiskohad rajatakse Noblessneris maa-alusele korrusele, mis jätab maapealse ruumi haljastatud hoovialade, mänguväljakute ja puhkealade jaoks.

Ligi kolmekümne viie tegutsemisaastaga on Merko rajanud Eestis, Lätis ja Leedus ligikaudu 11 000 kvaliteetset kodu ning loonud parema elukeskkonna kümnetele tuhandetele inimestele. Kvaliteedi ja korteriostja mugavuse tagamiseks haldame korteriarenduse kõiki etappe alates uue projekti kavandamisest ja projekteerimisest kuni korterite ehitamise, müügi ja garantiiaegse teeninduseni. Kinnisvara arendab ja kortereid müüb Merko Kodud, hooneid ja taristut ehitab Merko Ehitus Eesti. Kortermajade ehitusel kasutame vaid rohelist energiat. Merko suurimad ehituses olevad elukvartalid on Uus-Veerenni, Lahekalda ja Noblessner Tallinnas, Erminurme Tartus ning Õielehe Jüri alevikus. Rohkem infot aadressil merko.ee/kodud.

BLRT Grupp on üks suurimaid ja mitmekülgsemaid Läänemere piirkonna tööstuskontserne, mille juured ulatuvad aastasse 1912. Kontsern ühendab enam kui 50 tütarettevõtet ja neli ühisettevõtet, pakkudes tööd ligi 4000 inimesele seitsmes riigis. BLRT Grupp tegutseb erinevates tööstusvaldkondades, sealhulgas laevaehituses ja -remondis, tipptehnoloogiliste seadmete ja keeruliste metalltarindite valmistamises, valtsmetalli töötlemises ja müügis, masinaehituses, gaaside tootmises ja müügis, veo-, sadama- ja muude teenuste osutamises ning kinnisvaraarenduses. Noblessneri sadamalinnak on kontserni viimaste aastate olulisemaid arendusprojekte, kus ajalooline tööstuspärand on läbi põimunud nüüdisaegse elukeskkonnaga.

Arco Vara AS CFO changes

Arco VaraArco Vara CFO Tiina Malm is leaving Arco Vara and board member Kristina Mustonen has started the search for a new CFO for the company.

Tiina Malm, who joined Arco Vara in 2017 and was elected CFO of the group in 2020, commented on her resignation: “I want to take the greatest luxury and courage of my life and take a break from my career. I have no previous experience of taking a long vacation and I cannot yet predict how long I would enjoy being away from work, but I am looking forward to the next life change with excitement.”

The new CFO will take over management at the latest from the end of May.

Tiina Malm is a member of the board of Arco Vara AS subsidiaries Arco Tarc OÜ, Arcojärve OÜ, Arco Spordi OÜ, Kerberon OÜ, Kodulahe Kvartal OÜ and Kodukalda OÜ, which is subject to change in the coming months.

Eesti Pank: PROGNOOS. Kaubandustõkete oht koos hinnatõusuga varjutavad majanduse taastumist

Majanduse taastumine on alanud. Mõningane konkurentsivõime paranemine ühes kosuva välisnõudlusega on viinud ekspordi kasvule ja see pööras eelmise aasta lõpus ka Eesti majanduse tagasi kasvurajale. Kriisidest põhjustatud madalseisust välja ronimine võtab aga aega, sest Eestis on tootmine konkurentidega võrreldes järsemalt kallimaks muutunud ning sellega kohanemiseks peab paranema tootlikkus ja see toimub aegamisi. Tänavune majanduskasv küündib 1,5%ni ning kiireneb kahel järgmisel aastal 2,5% lähedusse.

Globaalne majanduspilt on muutunud keerukamaks ja see jätab jälje ka Eesti majandusele. Praeguseks USA poolt kehtestatud kaitsetollidel ja nendele vastuseks astutud sammudel on Eesti majandusele vähene mõju, kuid kaubandustingimused võivad veelgi halveneda. See mõjutaks Eestit tugevalt, kuna oleme väike ja avatud majandus, mis toetub suuresti ekspordile. Kui USA viib ellu lubaduse kehtestada Euroopa Liidu ekspordile 25% suurune tollimaks, siis see aeglustaks Eesti majanduskasvu tuntavalt, kuid ei peaks kaasa tooma majanduslangust.

Toidukaupade ja teenuste jätkuvale hinnatõusule annavad lisapanuse kõrgemad maksud. Tänavu tõstavad elukallidust kõrgemad toidukaupade ja teenuste hinnad, sealhulgas automaks, aga ka käibemaksu ja aktsiiside kergitamine. Kokku annavad maksutõusud umbes kolmandiku hinnatõusust, mis kiireneb keskpanga prognoosi järgi aasta kokkuvõttes 6%ni. Kuna aasta alguses tõusis ka tulumaks, siis inimeste palga ostujõud väheneb. See piirab omakorda tarbimist ja majanduse kosumist. Eesti inimeste kasutatav kogutulu, mis sisaldab nii pensione, muid tulusid, kui ka intressimäärade languse poolt pakutavat leevendust, püsib sel aastal ostujõu mõttes sarnasel tasemel eelmise aastaga. Olukord võiks minna paremaks 2026. aastal, sest nn maksuküüru kaotamisega väheneb maksukoormus ja suureneb keskmise netopalga ostujõud märkimisväärselt.

Tööturu olukord püsib stabiilne. Eelmistel aastatel jäi tööturu reaktsioon majanduslangusele tagasihoidlikuks, hõive kahanes võrdlemisi vähe ning suurem kohanemine toimus töökoormuses. Majandusaktiivsuse kasv seega kohest värbamislainet ei põhjusta, sest esialgu saab toodangut kasvatada ka olemasolevate töötajatega. Töötuse määr praeguselt tasemelt küll langeb, aga pigem aegamisi ning osaliselt ka seetõttu, et Eestis väheneb inimeste hulk, kes otsivad tööd. Kuna palgakasv kiirenes mullu hoolimata suurest vaba tööjõu hulgast, siis võib see viidata probleemile, et tööotsijate oskused ja tööandjate vajadused omavahel enam nii hästi ei klapi. Seda muret saab leevendada erinevate tööturumeetmetega, näiteks koolituste, praktikavõimaluste ja karjääriteenuste näol.

Ka väga keerulisel ajal ei tohiks unustada riigirahanduse pikka perspektiivi. Uus valitsuskoalitsioon on otsustanud suurendada kaitsekulusid ning tutvustas maksumuudatusi, mis vähendaksid riigi tulevasi tulusid. Euroopa Liidus on kokku lepitud, et kaitsekulutusi saab järgmisel neljal aastal teha üsna suures mahus nii, et need ei lähe erandkorras arvesse lubatava riigieelarve puudujäägi arvestamisel. Eesti kaitsevõime kiireks tõstmiseks vajalikud kulutused on igati arusaadavad, kuid tasub olla valvas, et kaitsekulutuste erandi kaudu ei suureneks riigieelarve puudujääk muudel põhjustel kui täiendavad kaitsekulud. Pikas plaanis tuleb silmas pidada, et suurem võIakoorem tähendab ka suuremaid iga-aastaseid intressimakseid ja piiratumaid võimalusi teisteks riiklikeks kulutusteks. Juhul, kui ka tulevikus on vaja suunata rohkem raha Eesti kaitsesse, siis oleks mõistlik leida püsiv lahendus, kuidas neid kulutusi jooksvatest tuludest rahastada. Riigirahanduse pikk plaan, kuidas väljuda igal aastal kasvavast riigieelarve puudujäägist, annaks ettevõtjatele suurema kindlustunde investeeringute tegemisel ning soodustaks sellega töökohtade teket ja majanduse arengut.

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas kolmandat kuud järjest

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 785 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas müügimaht 4%.

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes veebruaris eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 21% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 6%. „Toidukaupade kaupluste müügimaht vähenes aga eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak.

Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht veebruaris kõige rohkem ehk 28% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 10% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil, samuti 4% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügimaht vähenes 10% muudes spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (nn kaubamajad), 8% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 7% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste müügimaht jäi 2024. aasta veebruari tasemele.

Selle aasta jaanuariga võrreldes vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügimaht 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 2%.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse ettevõtte põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kas sind huvitab, mis toimub Tallinna uute korterite sektoris 2025. a kevadel?

Tõnu ToomparkKas tunned huvi, mis toimub uute korterite arendusturul? Kas pakkumisi tuleb turule juurde või jääb vähemaks? Kas müügimahud suurenevad või sootuks kuivavad kokku? Milline kaup müüb ja milline seisab? Millises suunas liigub hinnakõver?

Saan sind aidata, kui pead seda infot vajalikuks

Jälgin igakuiselt uute korterite turgu. Loen pakkumise kokku korterhaaval kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames.

See annab unikaalse pildi müügitempodest, samuti hindadest ja nende muutustest. Monitooringu andmete baasilt saab suurepärase üldise vaate turul toimuvast, samuti väga detailse info ühe või teise piirkonna / projekti / arendaja / hoone kohta.

Näen numbrite taha

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset interpreteerimist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Seon kuiva numbrilise info taustaga ja toon välja põhjused. Vastan küsimusele “miks”.

Minu ainulaadne info on unikaalne materjal projektide või piirkondade võrdlusanalüüside tegemiseks, mis annavad võimaluse sihtida projekt edukalt ostjatele.

Räägime

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee

Ekspert: uue kodu ostuks on viimaste aastate soodsaim hetk

Kinnisvarahinnad on täna sisuliselt kolme aasta tagusel tasemel, kuid kõigi teiste oluliste näitajate, nagu inflatsioon, palgakasv ja intressilangus, liikumine kinnitab, et nii soodne ei ole uue kodu ost olnud juba hea mitu aastat, kommenteerib 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

Viimase kolme aasta jooksul on keskmine palk kasvanud stabiilselt 8-11% aastas ning kaupade ja teenuste hinnatõus olnud kiiremgi. “Suhtes sissetulekutesse ja üldisesse elukalliduse tõusu on paigal tammuvate hindadega kinnisvara muutunud ostja jaoks paari aasta tagusega võrreldes palju soodsamaks,” selgitab 1Partner Kinnisvara juht, kelle sõnul on ka vahepeal kõrgustes käinud intressimäärad viimase poole aasta jooksul kenasti alla tulnud. “Üldises hinnatõusu juures on laenuraha vist ainus asi, mille hind on viimasel ajal läinud tuntavalt odavamaks,” lisab Vahter viidates 2% suunas liikuvale Euriborile.

1Partner Kinnisvara juht rõhutab, et selline olukord ei saa enam kaua jätkuda, sest ka kinnisvaraarendajate jaoks on kõik sisendhinnad oluliselt kasvanud. “Hinnasurvet ülespoole mõjutab ka suvel saabuv käibemaksu tõus ja pigem on edaspidi müüki tulevate uusarenduste hinnatase täna müügis olevatega võrreldes juba algusest peale kallim,” lisab Vahter.

“Vaatamata tunduvalt kõrgemal tasemel olnud intressidele, suurt kinnisvara hinnalangust ei järgnenud ning nüüdsete madalamate intresside valguses, on hoopis kasvanud surve hinnatõusuks. Palgad ja elukallidus jätkavad tõusu ka sel aastal ning selles valguses tundub tänane laenumakse juba aasta pärast soodsam,” lisab Martin Vahter.

Nordecon: Lepingu sõlmimine hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks

NordeconAS Nordecon ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks Harjumaal. Lepingu maht on 3,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning hoone valmib 2026. aasta kevadel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 435 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek ja korduskoosoleku kokkukutsumise teade

Baltic Horizon Fund27. märtsil 2025 toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike ja Rootsi hoidmistunnistuse (edaspidi „SDR“) omanike (edaspidi koos „investorid“) erakorraline üldkoosolek (edaspidi „Üldkoosolek“).

Üldkoosoleku päevakord, nagu osakuomanik oli välja pakkunud, oli alljärgnev:

  1. Otsus valida Andrius Smaliukas alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  2. Otsus valida Milda Dargužaitė alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  3. Otsus valida Antanas Anskaitis alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  4. Otsus maksta nõukogu esimehele tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 36 000 eurot kalendriaasta kohta.
  5. Otsus maksta nõukogu liikmetele, välja arvatud esimees, tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 11 000 eurot kalendriaasta kohta.
  6. Otsus kutsuda tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl Baltic Horizon Fundi nõukogu liikme ametist, mille viimane tähtaeg on 30. aprill 2025.

Üldkoosolekule registreerus 3 investorit, kellele kuulub vähem kui 1% osakutest, mistõttu ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Osakuomanikud ei saanud vastu võtta päevakorras olnud otsuseid.

Korduskoosolek

Kooskõlas fondi reeglite punktiga 10.11 kutsub fondivalitseja Northern Horizon Capital AS käesolevaga kokku uue üldkoosoleku, sama päevakorraga.

Uus üldkoosolek toimub 7. aprillil 2025.a algusega kell 13:00 (kohaliku Eesti aja järgi). Koosolek toimub Northern Horizon Capital AS kontoris asukohaga Roseni 7 (A-torn), 6.korrus, 10111 Tallinn, Eesti. Koosolekule registreerimine algab kell 12:00. Üldkoosolek toimub inglise keeles.

Üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 10.3.3, 10.5, 10.11, 11.2 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Pakume üldkoosoleku jälgimiseks võimaluse osaleda üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril 7. aprillil 2025.a kell 13:00. Investoritel on võimalik oma õiguste teostamiseks anda hääletusjuhisega volikiri. Pakume võimalust kaaluda esindajaks määrata fondijuht Tarmo Karotam (juhised selleks on toodud allpool ning lisas 1).

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu:

https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_vSmhsW1uQhqwRaTQ3EBXBA

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv on 143,562,514.

Päevakord, nagu osakuomanik on välja pakkunud:

  1. Otsus valida Andrius Smaliukas alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  2. Otsus valida Milda Dargužaitė alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  3. Otsus valida Antanas Anskaitis alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  4. Otsus maksta nõukogu esimehele tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 36 000 eurot kalendriaasta kohta.
  5. Otsus maksta nõukogu liikmetele, välja arvatud esimees, tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 11 000 eurot kalendriaasta kohta.
  6. Otsus kutsuda tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl Baltic Horizon Fundi nõukogu liikme ametist, mille viimane tähtaeg on 30. aprill 2025.

Palume investoritel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile Tarmo.Karotam@nh-cap.com hiljemalt 31. märtsil 2025.a. Northern Horizon Capital AS vastab küsimustele ja märkustele koosolekul.

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud investor, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid või Euroclear Sweden AB registris SDR-e 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 28. märtsil 2025.a Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekul sujuva registreerimise protsessi toimimise huvides palume investoritel, kes hoiavad osakuid enda nimel, teavitada oma üldkoosolekul osalemise soovist e-maili aadressile bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 4. aprillil 2025.a. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka investori enda osalemist üldkoosolekul.

Juhised Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud SDR-ide omanikele

OLULINE NÕUESDR omanikud, kelle hoidmistunnistused on registreeritud Euroclear Sweden AB registris panga või mõne muu esindajakonto kaudu, on kohustatud teavitama panka või esindajakonto pakkujat 28. märtsi tööpäeva lõpuks 2025, et pank või esindaja konto pakkuja lisaks ajutiselt isiku nime Euroclear Sweden AB omanike registrisse.

Volikirja alusel esindamine

Palume investoritel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisaks nr 1 on volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile bhfmeeting@nh-cap.com koos teavitusega soovist üldkoosolekul osaleda. Juhul kui volikirja on andud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Kuivõrd Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, juhime tähelepanu, et teatud juhtudel võib olla vajalik volikirja ja juriidilise isiku registrikaardi notariaalne või apostilliga kinnitamine (näiteks kohaldub apostilliga kinnitamise nõue Soomes ja Rootsis välja antud notariaalselt kinnitatud volikirjadele).

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui investor on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad investori esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Northern Horizon Capital AS kasutab volikirjade ja Nasdaq CSD SE poolt peetava osakuomanike registri ning Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud SDR-ide omanike kohta kogutud teavet Üldkoosolekule registreerimiseks.

Northern Horizon Capital AS ettepanekud päevakorrapunktide kohta

  1. Otsus valida Andrius Smaliukas uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Andrius Smaliukas uueks nõukogu liikmeks.

Dr. Smaliukas on Leedu advokaadibüroo MMSP juhtivpartner, mis on keskendunud ettevõtete strateegilisele nõustamisele ja vaidluste lahendamisele. Varem oli ta partner ühes juhtivas ülebaltilises büroos Valiunas Ellex ning tal on peaaegu 20-aastane kogemus vahekohtuniku ja rahvusvahelise vahekohtu juhtiva nõustajana. Dr. Smaliukas omandas doktorikraadi ja õigusteaduse magistrikraadi Vilniuse Ülikoolis, tegi kraadiõpinguid Oxfordis ning läbis Cambridge’i kohtunike ärikooli ja Harvardi õigusteaduskonna juhtimisprogrammid. Dr. Smaliukas on Staticus Groupi ja Kesko Senukai juhatuse liige, tal on ulatuslik nõustamiskogemus ärikinnisvara ühinemiste ja omandamiste ning investeeringute juhtimise valdkonnas kogu Baltikumis.

Andrius Smaliukas ei oma ühtegi Baltic Horizon Fondi osakut.

  1. Otsus valida Milda Dargužaitė uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Milda Dargužaitė uueks nõukogu liikmeks.

Milda Dargužaitė on Northern Horizon Capital A/S, Northern Horizon Capital ASi aktsionäri, endine tegevjuht. Ta vastutas ettevõtte tegevuse ja strateegilise suuna juhtimise eest, sealhulgas uute fondide ja investeerimisvahendite arendamise eest. Mildal on märkimisväärne kogemus nii avalikus kui ka erasektoris, nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ta liitus ettevõttega 2018. aastal pärast ametikohti Leedu peaministri büroo kantslerina, Invest Leedu tegevdirektorina ja Leedu majandusministri nõunikuna. Milda omab rikkalikku kogemust finants- ja portfellihalduse valdkonnas, mis pärineb tema tööajast Goldman Sachsis New Yorgis ja Barclaysis Londonis. Milda Dargužaitė oli Northern Horizon Capital ASi nõukogu liige alates 2018. aasta juulist kuni 2023. aasta septembrini.

Mildal on bakalaureusekraad matemaatikas ja majanduses Middlebury kolledžist ning magistrikraad operatsioonide uurimise ja finantstehnika alal Princetoni ülikoolist. Ta on olnud mitme Northern Horizon Groupi üksuse juhatuse liige.

Milda Dargužaitė ei oma ühtegi Baltic Horizon Fondi osakut.

  1. Otsus valida Antanas Anskaitis uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fundi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Antanas Anskaitis  uueks nõukogu liikmeks.

Antanas Anskaitis on partner Grinvestis, mis on erainvesteeringute ettevõte, mis tegeleb kinnisvara ja transpordiga. Antanasil on üle 20 aasta kinnisvarainvesteeringute juhtimise kogemust (sellest 16 aastat Northern Horizon Capital grupis). Alates 2015. aastast kuni 2020. aastani juhtis Antanas Partners Groupi nimel edukat Balti-Poola investeerimisportfelli ning juhtis üle 30 ärikinnisvaratehingu Baltikumis ja Poolas, omades kogemust nii müügi- kui ka ostupoolel. Antanasil on magistrikraad juhtimises ja majanduses.

Grinvest on oma Eesti tütarettevõtja Gene Investments OÜ kaudu Baltic Horizon Fondi suurim osakuomanik (>25%) käesoleva teate esitamise ajal.

  1. Otsus maksta tasu nõukogu esimehele

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.11 on nõukogu liikmetel õigus saada hüvitist oma töö eest. Nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele makstava tasu suurus otsustatakse üldkoosolekul. Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.4 valivad nõukogu liikmed esimesel koosolekul pärast uue(te) liikme(te) valimist enda seast esimehe.

Ettepanekus välja toodud koosseisus kavatseb nõukogu töötada tihedas koostöös Northern Horizon Capital ASi allkomiteedega ja kohtub vähemalt kord kuus, kuni Baltic Horizon Fond on ümberkujundamisetapis. Seetõttu tehakse ettepanek maksta nõukogu esimehele tasu summas 36 000 eurot kalendriaasta kohta.

  1. Otsus tasude maksmise kohta nõukogu liikmetele

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.11 on nõukogu liikmetel õigus saada hüvitist oma töö eest. Nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele makstava tasu suurus otsustatakse üldkoosolekul.

Kavandatav tasu on sama, mis praegustel nõukogu liikmetel. Osakuomanik teeb ettepaneku maksta igale nõukogu liikmele (v.a esimees, kellele makstakse tasu vastavalt punktile 4) 11 000 eurot kalendriaasta kohta.

  1. Otsus kutsuda tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl Baltic Horizon Fundi nõukogu liikme ametist

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 10.3.3 toimub üldkoosolekuga nõukogu liikmete tagasikutsumine.

Lisa 1:

  1. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (eesti keeles)
  2. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (inglise keeles)

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-04-07.est

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-04-07.eng

08.04.2025 toimub koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt”

Kinnisvarakoolis toimub 08.04.2025 koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Kohtutäitur Kaja Lilloja annab ülevaate kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele on oodatud kõik:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
  • investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
  • spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
  • eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 08.04.2025 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund general meeting of investors and a notice to convene a new general meeting of investors

Baltic Horizon FundExtraordinary General Meeting (hereinafter the “General Meeting”) of Baltic Horizon Fund unit-holders and Swedish Depositary Receipt (hereinafter the “SDR”) holders (hereinafter together the “Investors”) took place on 27 March 2025 in Tallinn, Estonia.  

Proposed agenda of the meeting, as proposed by a unitholder, was the following:

  1. Decision to elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  2. Decision to elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  3. Decision to elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  4. Decision to pay remuneration to the chairman of the supervisory board for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 36,000 per calendar year.
  5. Decision to pay remuneration to supervisory board members, other than  the chairman, for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year.
  6. Decision to recall Reimo Hammerberg, Monica Hammer and David Bergendahl from the position of the supervisory board member of Baltic Horizon Fund with the last date of the office being 30 April 2025.

3 investors were registered as attending the meeting, holding less than 1% of the fund units which is below the required quorum. Investors were not able to adopt the proposed resolutions.

Notice to convene a new general meeting

According to section 10.11 of the rules of the fund, the management company Northern Horizon Capital AS convenes a new general meeting, with the same agenda.

The new general meeting of Baltic Horizon Fund is to be held on 7 April 2025 at 13:00 (local Estonian time) at the office of Northern Horizon Capital AS at Roseni 7 (A tower), 6th floor, 10111 Tallinn, Estonia. Registration for the meeting will begin at 12:00. The General Meeting will be held in English.

The meeting is convened in accordance with sections 10.3.3, 10.5, 10.11, 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund and section 47-1 of the Investment Funds Act of Estonia.

Investors are invited to join the webinar to view the General Meeting online on 7 April 2025 at 13:00. Investors are invited to issue a power of attorney with instructions for voting to exercise their rights as an Investor. We propose the Investors to consider designating fund manager Tarmo Karotam as their authorised representative (please see instructions below and templates at Annex 1).

To join the webinar, please register via the following link:

https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_vSmhsW1uQhqwRaTQ3EBXBA

You will be provided with the webinar link and instructions how to join successfully. The webinar will be recorded and available online for everyone at the company’s website on www.baltichorizon.com.

The total number of units and votes in Baltic Horizon Fund amounts to 143,562,514.

Agenda, as proposed by the unitholder:

  1. Decision to elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  2. Decision to elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  3. Decision to elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  4. Decision to pay remuneration to the chairman of the supervisory board for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 36,000 per calendar year.
  5. Decision to pay remuneration to supervisory board members, other than  the chairman, for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year.
  6. Decision to recall Reimo Hammerberg, Monica Hammer and David Bergendahl from the position of the supervisory board member of Baltic Horizon Fund with the last date of the office being 30 April 2025.

Investors are invited to send questions and comments on the agenda to the Baltic Horizon fund manager at Tarmo.Karotam@nh-cap.com by 31 March 2025. Northern Horizon Capital AS will respond to the questions and comments at the meeting itself.

Participation – requirements and notice

Investors who are entered in the Baltic Horizon Fund registry of unit-holders maintained by Nasdaq CSD SE and holders of SDRs registered in the Euroclear Sweden AB system ten days before the date of the General Meeting, i.e. at the end of business of Nasdaq CSD SE on 28 March 2025, are entitled to participate in the meeting.

In order to facilitate the registration process, investors whose units are registered in their own name are invited to provide notice of their attendance by 4 April 2025 to bhfmeeting@nh-cap.com. Notice should include name, personal identification number (or the registration number of the legal person), address, number of units represented and, if applicable attendance of any representatives, along with the name and personal identification number of the representatives. The attendance of a representative does not deprive the unit-holder of the right to participate at the meeting.

Instructions to holders of Baltic Horizon Fund SDRs registered with Euroclear Sweden AB in Sweden

IMPORTANT REQUIREMENT: SDR holders whose SDR-s are registered with Euroclear Sweden AB via a bank or other nominee are required to notify their bank or nominee account provider by end of business of 28 March 2025 to temporarily add their name on the Euroclear Sweden AB owner register.

Representation under a power of attorney

Investors whose representatives are acting under a power of attorney are requested to prepare a written power of attorney for the representative in Estonian or English (templates can be found at Annex 1).

A copy of the executed power of attorney should be sent to bhfmeeting@nh-cap.com together with the notice of participation. In case the power of attorney is issued by a legal person, a certified copy of the registration certificate (or equivalent certificate of authority) shall also be submitted together with, as applicable, the documents certifying the authority of the representative in case the power of attorney is signed by a person under a power of attorney.

Baltic Horizon Fund is registered in Estonia, which means that any power of attorney (or any certified copy of the registration certificate of a legal person) issued in a foreign country should be notarised and accompanied by an apostille. The apostille requirement applies, for example, to powers of attorney issued and notarised in Sweden or Finland.

Instructions for the day of the General Meeting

We kindly ask Investors to bring a personal identification document, and for their representatives also to present the original written power of attorney in English or Estonian. In case the Investor is a legal person, documentation in Estonian or English certifying the authority of the Investor’s representative or the signatory of the power of attorney will also be requested.

Data collected by Northern Horizon Capital AS from powers of attorney, the unitholders registry maintained by Nasdaq CSD SE, and the list of holders of SDRs registered in the Euroclear Sweden AB system will be used for the purpose of registration and preparing the voting list for the meeting.

Northern Horizon Capital AS proposals on the agenda items

  1. Decision to elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board of the Baltic Horizon Fund

According to section 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be appointed at the general meeting for a period of at least two years. The  proposal is to elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board.

Dr. Smaliukas is the Managing Partner at MMSP, a Lithuanian law firm focused on strategic corporate advisory and dispute resolution. He previously partnered at one of the leading Pan-Baltic firm, Valiunas Ellex, and holds nearly 20 years of experience as an arbitrator and international arbitration lead counsel. Dr. Smaliukas earned his Ph.D. and Master of Laws from Vilnius University, conducted postgraduate research at Oxford, and completed executive programs at Cambridge Judge Business School and Harvard Law School. Dr.Smaliukas serves on the boards of Staticus Group, Kesko Senukai, has extensive advisory experience in commercial real estate M&A and investment management across the Baltic countries.

Andrius Smaliukas does not hold any units of the Baltic Horizon Fund.

  1. Decision to elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board of the Baltic Horizon Fund

According to section 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be appointed at the general meeting for a period of at least two years. The proposal is to elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board.

Milda Dargužaitė is the former CEO of Northern Horizon Capital A/S, the shareholder of Northern Horizon Capital AS. She was responsible for managing the company’s operations and strategic direction, including the development of new funds and investment vehicles. Milda has significant experience in both the public and private sectors, locally and internationally. She joined the company in 2018 after roles as the Chancellor at the Lithuanian Prime Minister’s Office, Managing Director of Invest Lithuania, and advisor to the Lithuanian Minister of Economy. Milda has a wealth of experience in finance and portfolio management from her time at Goldman Sachs in New York and Barclays in London. Milda Dargužaitė was the supervisory board member of Northern Horizon Capital AS from July 2018 until September 2023.

Milda holds a bachelor’s degree in Mathematics and Economics from Middlebury College and a master’s degree in Operations Research and Financial Engineering from Princeton University. She has served on the boards of several Northern Horizon Group entities.

Milda Dargužaitė does not hold any units of the Baltic Horizon Fund.

  1. Decision to elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board of the Baltic Horizon Fund

According to section 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be appointed at the general meeting for a period of at least two years. The proposal is to elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board.

Antanas Anskaitis is a partner at Grinvest which is a private investment company with interests in real estate and transportation. Antanas has over 20 years of real estate investment management experience (out of which 16 within Northern Horizon Capital group). Since 2015 until 2020 Antanas managed a successful Baltic-Polish investment portfolio on behalf of Partners Group and lead over 30 commercial property transactions in the Baltics and Poland having experience both on sell and buy side. Antanas has MSc in Management and Economics.

Grinvest through its subsidiary in Estonia Gene Investments OÜ is the largest unitholder in Baltic Horizon Fund (>25%) at the time of this notice.

  1. Decision to pay remuneration to the chairman of the supervisory board

According to section 11.11 of the Rules of Baltic Horizon Fund, supervisory board members are entitled to remuneration for their service. The amount of remuneration payable to the chairman and members of the supervisory board shall be decided at the general meeting. According to section 11.4 of the Rules of Baltic Horizon Fund, supervisory board members elect a chairman from among themselves in the first meeting after election of any new member(s).

The supervisory board in this composition intends working in close liaison with Northern Horizon Capital AS in the subcommittees and meet at least once a month while Baltic Horizon Fund is in the turnaround phase. The proposal is therefore to pay remuneration to the chairman of the supervisory board in the amount of EUR 36,000 per calendar year.

  1. Decision to pay remuneration to supervisory board members

According to section 11.11 of the Rules of Baltic Horizon Fund, supervisory board members are entitled to remuneration for their service. The amount of remuneration payable to the chairman and members of the supervisory board shall be decided at the general meeting.

The proposed remuneration is the same as for the current members of the supervisory board. The unitholder proposes to remunerate each supervisory board member (except the chairman, who shall be remunerated in accordance with point 4 above) in the amount of EUR 11,000 per calendar year.

  1. Decision to recall Reimo Hammerberg, Monica Hammer and David Bergendahl from the position of the supervisory board member of Baltic Horizon Fund

According to section 10.3.3 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be recalled at the general meeting.

Annex 1:

  1. Form of power of attorney to appoint a representative for the general meeting (in Estonian)
  2. Form of power of attorney to appoint a representative for the general meeting (in English)

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-04-07.est

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-04-07.eng

Nordecon: Construction contract (Building facility)

NordeconAS Nordecon and the Estonian Centre for Defence Investments have signed a contract for the design and construction of a building facility in Harju County. The contract is valued at 3.7 million euros, plus VAT, and the building is scheduled for completion in the spring of 2026.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The unaudited consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 435 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Vabariigi uhkeim suvitushoone sai ehitusloa ja ehituslepingu

Ajalooline puitvilla Pärnus Tammsaare pst ääres on Eesti uhkemaid näiteid puitpitsarhitektuurist. Esimese Eesti ajal Pätsi ja Laidoneri suvituskohana tuntud hoone on aastakümnete vältel püüdnud palju pilke ja täitnud mitmeid funktsioone. Märtsi keskel sai kõrge profiiliga projekt ehitusloa ja äsja kirjutati alla ehitusleping Ehitus5ECOga. Pärnu Bellevue valmib juba 2026.a suveks. Arendab mitmeid ajaloolisi hooneid taastanud Scandium Kinnisvara.

Suvituspealinna rannarajoonis merest vaid paarisaja meetri kaugusel asuv Tammsaare pst 11 hoone on tühjana seisnud enam kui 15 aastat. Scandium Kinnisvara omandas kinnistu aasta tagasi ja loob enam kui sajandivanuse hoone kõrvale ka kaks uut hoonet, mille arhitektuurikeel on selgelt kaasaaegne. Nii saab ajaloolise tipparhitektuuri kõrval peagi näha kaasaaegset tipparhitektuuri Apex Arhitektuuribüroolt. Kõikidesse hoonetesse tulevad luksuslikud korterid.

Maido Lüiste, Scandium Kinnisvara tegevjuht ja partner: „Bellevue on üks uhkemaid suvitushooneid Eestis – seda nii täna kui ka esimese Eesti ajal. Arendaja väljakutseks on väärikas toorik taastada ajaloolisse hiilgusse ja väärindada kinnistut, millel ta paikneb. Koos arhitektide, Pärnu linnaarhitekti ja muinsuskaitsega oleme loonud siia silmapaistva elukeskkonna nii puhkamiseks ja Pärnu nautimiseks kui ka päriselt elamiseks. Visioon Eesti ühest luksuslikumast villade ansamblist on ka klientide poolt soojalt vastu võetud. 30% kogu arenduse mahust on tänaseks juba broneeritud. Ootame huviga, kellele läheb arenduse esinduslikem korter – 120m2 terrassiga penthouse.“

„Pärnu Bellevue arendus ja projekteerimine on liikunud heas tempos ja väärtustloovas dialoogis Pärnu linnaga. Hooneteansamblit asub ehitama väga suure kogemusega Ehitus5ECO. Usume, et koostöö nendega sujub ladusalt ja juba 2026. aasta suve hakul saame koos projektiosaliste ja korteriomanikega tähistada Pärnu Bellevue taasvalmimist,“ rääkis Lüiste.

Ehitus5ECO juhatuse liige Margo Padar: „Bellevue on silmapaistev projekt, kuhu meeleldi oma panuse anname. Oleme taastanud mitmeid kõrge profiiliga ajaloolisi hooneid ja Bellevue sobib siia väärikasse nimekirja väga kenasti. Plaanime platsil töödega alustada juba lähinädalatel, et kulgeda heas tempos kuni valmimiseni.“

Tammsaare pst 11 hoonete arhitektiks on APEX Arhitektuuribüroo ja sisearhitektideks Arhitekt 11. Korterite müük on käimas. www.parnubellevue.ee

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele. Tänaste suurimate arenduste hulka kuuluvad Haapsalu Marienholm, Marati Kvartal Koplis, Pärnu Bellevue ning Tammsaare Tervisemaja. Roheenergia ja jätkusuutlikkus on teemad, mida Scandium igapäevatöös edendab, mistõttu on ettevõte Rohetiigri esindusorganisatsiooni asutajaliige. Scandium arendab elukvaliteeti, luues inspireerivaid keskkondi.

KV.EE: Tallinna äripindade üüripakkumine kerkis aastaga 14%

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 02.2025 üürnikku 1804 Tallinna äripinnale. Aastatagusega võrreldes on äripindade üüripakkumiste arv suurenenud 14%. Äripindade üüripakkumiste keskmine hind oli 10,5 €/m², mis on eelmisest aastast 2% vähem.

Äripindade üüripakkumiste arv on aastatagusega võrreldes kerkinud eranditult kõikides Tallinna linnaosades, mõnes linnaosas mõne üksiku, mõnes linnaosas mõnekümne protsendi võrra.

Kaheksa Tallinna linnaosa lõikes on portaali KV.EE vahendusel pakutavate äripindade üüripakkumiste keskmine hind pooltes aastatagusest kõrgemal ja pooltes madalamal.

Kui napi 35 pakkumisega Vanalinna asum kõrvale jätta, jäävad aastased hinnamuutused -7 ja +6% vahele. Vanalinnas on äripindade eest portaalis KV.EE küsitav keskmine üür 14,3 €/m² ehk aastatagusest 10% allpool.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripind / üür: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Äripind / üür: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
02.2024 02.2025 Muutus, % 02.2024 02.2025 Muutus, %
Haabersti 52 69 33% 10,7 10,4 -3%
Kadriorg 8 10 25% 11,1 10,5 -5%
Kesklinn 615 698 13% 12,9 12,5 -3%
Kristiine 194 209 8% 9,7 9,1 -6%
Lasnamäe 271 277 2% 8,2 8,3 1%
Mustamäe 166 202 22% 7,8 8,1 4%
Nõmme 74 90 22% 6,6 7,0 6%
Pirita 24 30 25% 14,2 13,2 -7%
Põhja-Tallinn 138 183 33% 11,5 12,2 6%
Vanalinn 34 35 3% 15,9 14,3 -10%
Tallinn 1 576 1 804 14% 10,7 10,5 -2%
Eesti 2 574 2 950 15% 9,3 9,1 -2%
Harjumaa 1 896 2 206 16% 10,2 9,9 -3%
Narva 18 39 117% 4,8 4,5 -6%
Rakvere 23 30 30% 5,6 7,0 25%
Pärnu 125 125 0% 7,3 6,3 -14%
Tartu 245 282 15% 8,9 8,7 -2%
Andmete allikas: portaal KV.EE