Hoonete pindade arvestus on kinnisvara hindamise, müügi ja ehituslubade menetlemise üks olulisemaid aluseid. Kuigi igapäevases suhtluses kasutatakse sageli mõisteid nagu “üldpind” või “elamispind”, on nende tähendus ja arvutamise alused erinevad ning osaliselt reguleeritud õigusaktidega. Selguse huvides tasub teada, millised pindade liigid on ametlikult määratletud, kuidas neid arvutatakse ning miks kuulutustes esitatud pind ei pruugi alati vastata ehitisregistri andmetele. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.
Ametlikud andmed pindade kohta leiab ehitisregistrist, kus need kajastuvad ehitusprojekti ja kasutusloa alusel. Kinnistusraamat määratleb korteriomandi eseme koosseisu, eksplikatsioon aga annab jooniste põhjal koostatud pindade loetelu. Need allikad on kõige usaldusväärsemad, sest tuginevad kehtivatele normidele ja dokumenteeritud mõõtmistele.
Kõige täpsem ja reguleeritud mõiste on suletud netopind. See arvutatakse korruse suletud brutopinnast, millest lahutatakse välistarindite, sisetarindite ja mittekandvate tarindite alune pind. Hoone suletud netopind on kõigi korruste suletud netopindade summa. Kui ruumis on kaldpindade tõttu alla 1,6 meetri kõrguseid osi, arvestatakse pindala ainult seal, kus kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. See tagab, et arvestus kajastab reaalselt kasutatavat ruumi.
Kinnisvarakuulutustes kasutatakse sageli mõistet “üldpind”, mis ei ole seadustes ega määrustes defineeritud. Praktikas tähendab see tavaliselt eluruumide pindade kooslust, millele lisatakse rõdud, lodžad, terrassid, panipaigad ja mõnikord isegi garaaž või parkimiskoht. Üldpinna näitaja on turunduslik, sest suurema numbri kuvamine võimaldab näidata madalamat ruutmeetrihinda. Seetõttu võib kuulutuses esitatud üldpind olla suurem kui tegelik eluruumi pind või suletud netopind, mis tekitab ostjates segadust.
Eluruumi pind on seevastu juriidiliselt täpselt määratletud Majandus- ja taristuministri määrusega „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“. Eluruumi pind tähendab elamiseks kasutatava ruumi või ruumikogumi suletud netopinda, mille hulka kuuluvad elutuba, magamistuba, köök, vannituba, tualett ja esik. Pind arvutatakse viimistletud sisepindade vahel, uste ja akende pind ei kuulu arvestusse. Eluruumi pindala hulka ei arvata rõdusid, lodžasid ja terrasse, samuti keldreid ja panipaiku, kui need ei ole sisekliimaga varustatud. Samuti jäävad arvestusest välja garaažid ja tehnoruumid, kui need ei vasta eluruumi tingimustele.
Lisaks eluruumile ja suletud netopinnale on määrustes defineeritud ka teised pindade liigid. Mitteeluruumi pind hõlmab ruume, mis ei ole ette nähtud elamiseks ega hoone teenindamiseks. Tehnopind on hoonet teenindavate tehniliste ruumide pind, näiteks katlaruum, ventilatsiooniruum või kilbiruum. Üldkasutatav pind tähendab hoone kasutajate ühises kasutuses olevaid ruume, nagu trepikojad, koridorid, saunad, keldrid ja parkimiskohad. Köetav pind kajastab sisekliima tagamisega ruumide suletud netopinda. Rõdu ja lodža pind määratakse nende suurima võimaliku pinna järgi, ilma et maha arvataks käsipuu või astmete alla jäävaid pindasid.
Praktilises elus võib pindade arvestus oluliselt mõjutada kinnisvara hinda ja ostuotsuseid. Näiteks kui korteri suletud netopind on 60 m², kuid kuulutuses märgitakse üldpinnaks 75 m², sest lisatud on rõdu ja panipaik, võib ruutmeetrihind näida ostjale soodsam. Kui hind on 150 000 eurot, siis üldpinna alusel arvutatud hind on 2000 eurot/m², kuid tegeliku eluruumi pinna alusel 2500 eurot/m². Selline erinevus võib ostjat eksitada, kui ta ei kontrolli ametlikke dokumente. Teine näide puudutab kaldkatusega pööningukorruseid: kui ruumi kõrgus on osaliselt alla 1,6 meetri, ei arvestata seda suletud netopinna hulka, kuid kuulutuses võib see siiski olla lisatud üldpinna arvestusse, mis loob illusiooni suuremast elamispinnast.
Pindade korrektne arvestus mõjutab kinnisvara väärtust, ehitus- ja kasutuslubade menetlust ning ostja teadlikkust ja õiguskindlust. Selguse huvides on soovitatav alati kontrollida ehitisregistri ja kinnistusraamatu andmeid ning vajadusel konsulteerida spetsialistiga. Kuulutustes esitatud üldpind võib olla eksitav, mistõttu tasub ostuotsuse tegemisel tugineda ametlikele dokumentidele, mitte turunduslikele näitajatele.






Previously (10.11.2025), the fund has notified the stock exchange, based on the authorizations received from the General Meeting of the Shareholders, of conducting a directed offering of the fund’s shares and increasing the share capital by issuing 84,506 new ordinary shares. All new shares issued based on the resolution of the supervisory board were subscribed, and the new share capital was entered in the Commercial Register on 27.11.2025.
OÜ Merko Kodud, part of the AS Merko Ehitus group, has decided to launch the first phase of the Leedri development project in Tartu municipality. The entire development project includes the construction of 144 apartments in six apartment buildings. As the first phase, two apartment buildings with a total of 48 apartments will be completed in May 2027 at Leedripuu 1 and Leedripuu 2.


Eesti majandus on tasapisi elavnemas ja koos sellega paraneb ehitussektori väljavaade. Järgmisel aastal toetavad sektorit valituse taristuinvesteeringud ning elukondliku kinnisvara nõudlust suurendab maksuküüru kaotamine.
Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on finantssektor üldiselt tugevas seisus ja riske aitab maandada majanduse tasapisi paranev olukord. Sellega koos on hoogustunud ka laenuvõtmine, eelkõige ärikinnisvara ja eluasemete ostmisel. Ettevaates on oluline jälgida, et juba mõnda aega kestnud kiire laenukasvu käigus ei toimuks finantssektoris erinevate riskide kuhjumist ja pangad säilitaksid võime pakkuda laene ka siis, kui millalgi tulevikus peaks majandusolukord halvenema.
Riikliku kultuuripärandi andmed on tänasest ehitisregistriga seotud ja registrist leiab nüüdsest teavet ka selle kohta, millised ehitised on muinsuskaitse all. Muudatus lihtsustab ehitamisega seotud info koondamist ja menetlusi, tagab õigete osapoolte õigeaegse kaasamise ning võimaldab paremini sobitada toetusmeetmeid, arvestades kultuuripärandi hoonete erisusi.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 0,6% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul suurenes maht aga 0,4%.


Korterite hinnad on salamisi kerkima hakanud. Tehingute osakaalud uute ja järelturukorterite vahel on muutunud. See on hinnatõusu pealiskaudsete vaatlejate ja stabiilsest hinnast kirjutavate turukommentaatorite silme eest peitu jätnud. Hinnatõus on selge märk, et koduostjatel ei ole mõtet kodu ostmise otsust edasi lükata. Kes korteri eest kõrgemat hinda maksta ei taha, peab tegutsema juba täna.
Tallinna linnavaraamet sõlmis lepingu Jakob Westholmi gümnaasiumi peahoone renoveerimiseks ja juurdeehituse rajamiseks hankel parima pakkumise teinud OÜ-ga Nordlin Ehitus. Tööde maksumus on ligi 22,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning need valmivad 2027. aasta lõpuks.






Kas oled kinnisvarainvestor, maakler, arendaja või lihtsalt turuhuviline, kes soovib teha faktipõhiseid otsuseid? Tule koolitusele „








Baltic Horizon Fondi (fond) on saanud sõltumatu kinnisvarahindaja poolt läbi viidud portfelli hindamise esialgsed tulemused. Vastavalt esialgsele hinnangule on Baltic Horizon Fondi portfelli õiglane väärtus 208,7 miljonit eurot (kajastatud vahearuandes seisuga 30.september 2025.a: 228,3 miljonit eurot) .








