Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aastal Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid mullu kokku 4 miljardi euro eest: hooneid 2,5 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2024. aastaga ehitati hooneid 1% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul vähenes ehitusmaht neljandat aastat järjest. „2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine,“ selgitas Sinisaar.
Kohalikul ehitusturul kasvas uute hoonete ehitus
Eelmisel aastal kahanes maht kohalikul ehitusturul 1,4%. Hoonete ehitusmaht suurenes 1,9% eelkõige uute hoonete ehitamise tõttu, rajatiste ehitusmaht aga vähenes 6,8%.
Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete maht kahanes 2025. aastal aasta varasemaga võrreldes 1,2%. Välisriikides vähenes hoonete ehitus ja suurenes rajatiste ehitamine. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli mullu 7% nagu aasta varemgi.

Mullu kasvas eramute osatähtsus
Ehitisregistri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. „Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme- kuni viiekorruseline korterelamu, kus asub ligi kolmandik uutest eluruumidest,“ tõi Sinisaar välja.
Enim oli vastvalminud eluruumide hulgas neljatoalisi, järgnesid kolme- ja kahetoalised. Uute eluruumide keskmine suurus oli mullu 95,7 ruutmeetrit. Enamik valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Sinisaar sõnas, et nõudlus uute eluruumide järele kasvas möödunud aastal pärast neli aastat kestnud madalseisu. „Ehitusluba väljastati 6695 eluruumi ehitamiseks, mida on enam kui kolmandiku võrra rohkem kui 2024. aastal. Endiselt oli levinuim elamutüüp korterelamu,“ kommenteeris ta.
Eelmisel aastal lubati kasutusse 1199 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 973 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo-, lao-, tööstushoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
Ehitusettevõtted ehitasid 2025. aasta neljandas kvartalis 1,1 miljardi euro eest, mida oli 2024. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 7% vähem. Hooneid ehitati kümnendiku ja rajatisi 1,4% võrra vähem.
Ehitusstatistika koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
Andmed on avaldatud 20.02.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.





KV.EE kinnisvara-podcast’i 132. osa külaline on Kristi Djomin, kes on 
Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et füüsilise isiku tuludeklaratsioonile tuleb lisada ka möödunud aastal kinnisvara müügist ja üürimisest teenitud tulu.
Koolitus “


By a resolution of the shareholders of Embach Ehitus OÜ, a 51%‑owned subsidiary of Nordecon AS, Ahto Aruväli has been appointed as a new member of the management board and will assume responsibility for leading Embach Ehitus OÜ’s North Estonia division.
Pelguranna uue trammiliini marsruut ei läbi Puhangu tänavat ega lõhu Stroomi rannaparki, vaid kulgeb läbi Putukaväila Kolde puiesteeni.
Fotodel on eskiisid trammitee võimalikust tulevikulahendusest Paavli ja Sõle tänavatel. 

KV.EE indeks, mis näitab Eesti elamispindade keskmise pakkumishinna liikumist, on 193,4 punkti tasemel ehk eelmisest aastast 6,8% kõrgemal. 




Riigikohus selgitas täna avaldatud määruses, et kinnistusraamatusse kantud parkimiskoha isiklikku kasutusõigust on võimalik üle anda ainult teiste korteriomanike nõusolekul. Kõigi korteriomanike täiendava nõusolekuta saab parkimiskoha üle anda erikasutusõiguse kokkuleppe abil.

Kinnisvarakooli koolitusklass


Võlakirjad
Kodulaenu refinantseerimine ei ole enam erandlik samm, vaid üha tavapärasem viis oma laenutingimused ja pangasuhe üle vaadata. Swedbankis sõlmitakse refinantseerimislepinguid regulaarselt ning huvi selle vastu on kasvutrendis. Kuigi refinantseerimist seostatakse sageli eelkõige sooviga laenuintressi vähendada, ei ole hind kaugeltki ainus otsustav tegur.







