EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 28.02.2025

17.03.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli veebruari lõpus 11,27 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Fond teenis veebruaris 117 tuhat eurot puhaskasumit ning selle aasta kahe esimese kuuga 525 tuhat eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 113 tuhat eurot).

Veebruaris mõjutas EfTEN United Property Fund’i puhaskasumit negatiivselt investeering EfTEN Real Estate Fund AS aktsiatesse, mille hind sulgus börsil veebruari lõpus võrreldes eelneva kuu lõpuga 0,3% madalamal tasemel. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV 11,33 eurot, kasvades kuuga 0,5%.

EfTEN Real Estate Fund’i aktsiate väärtuse langust aitasid tasakaalustada EfTEN Kinnisvarafond II AS’i head tulemused. EfTEN Kinnisvarafond II AS müüs veebruaris oma Leedu tütarettevõtte, millele kuulus logistikahoone Kaunases. Tütarettevõtte müügihinna aluseks olnud kinnisvarainvesteeringu väärtus oli 4% kõrgem selle bilansilisest väärtusest. Selle tulemusena kasvas EfTEN Kinnisvarafond II AS’i aktsia puhasväärtus kuuga 1% võrra.

Fondi suurima investeeringu, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, puhasväärtus kasvas veebruaris 0,6%. Enim toetas kasvu eelmise aasta detsembris tehtud investeering Kristiine kaubanduskeskusesse. Veebruari lõpu seisuga ei olnud keskuses vakantseid üüripindu ning keskust omava ettevõtte EfTEN Kristiine OÜ omakapitali väärtus kasvas veebruaris 1,1%.

Fondi arendusinvesteeringus Uus-Järveküla elurajoonis anti klientidele veebruaris üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) 8 teise ehitusetapi rida- ja paarismaja osa. Arendusettevõtte Uus-Järveküla OÜ kuiseks käibeks kujunes 2,27 miljonit eurot ning kasumiks 236 tuhat eurot. Kuivõrd EfTEN United Property Fund hindab kõiki omakapitaliinvesteeringuid õiglases väärtuses, on Uus-Järveküla arendusprojekti veebruaris teenitud kasum fondi bilansis kajastatud eelnevatel perioodidel. Teises ehitusetapis on kokku valminud 30 rida- ja paarismaja osa. Nendest enamik antakse üle märtsis ning väiksem osa aprillis.

Veebruaris lõppes fondi 4%-lise intressimääraga tähtajaline deposiit summas 120 tuhat eurot. Laekunud summade arvel vähendas fond detsembris võetud arvelduskrediidi jääki, millega osaliselt rahastati investeeringut Kristiine keskusesse. Veebruari lõpus oli arvelduskrediidi jääk 282 tuhat eurot.

Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund’i portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

Coop Pank: Kas kodulaenu tähtaeg võib jääda ka pensionikka?

17.03.2025

Coop PankLevinud on arvamus, et kodulaen tuleb tagasi maksta kindlasti enne pensionile jäämist, kuid Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova sõnul on see müüt, mis ei vasta tõele.

Kuigi kodulaenu võib tagasi maksta ka pensionieas, tuleb viimane laenumakse reeglina teha hiljemalt 75. sünnipäevaks, mis tähendab, et umbes kümnel esimesel pensioniaastal on kodulaenu teenindamine üsna tavapärane. Ka enam kui 35% Coop Panga kodulaenudest on tagasimaksetäheaeg laenuvõtja pensionieas. Pärast pensionile jäämist võib laenumakse moodustada sissetulekust küll suurema osa kui laenu võtmise ajal, ent see ei tähenda et inimesed jääksid pensionieas laenumaksete tasumisega hätta.

See on nii, sest pangad järgivad laenuotsust tehes kindlat reeglit, mille järgi ei tohi laenumakse moodustada rohkem kui 40–50% inimese netosissetulekutest. See tähendab, et pärast laenumakset jääb vähemalt 50% sissetulekust alles muude kulude katmiseks, mis on ka piisavaks puhvriks laenumaksetega toimetulekuks, kui sissetulek peaks tulevikus mõnevõrra vähenema.

See on nii, sest pangad järgivad laenuotsust tehes kindlat reeglit, mille järgi ei tohi laenumakse moodustada rohkem kui 40–50% inimese netosissetulekutest. See tähendab, et pärast laenumakset jääb vähemalt 50% sissetulekust alles muude kulude katmiseks, mis on ka piisavaks puhvriks laenumaksetega toimetulekuks, kui sissetulek peaks tulevikus mõnevõrra vähenema.

Kolmandaks tuleb arvestada, et tulevane pension sõltub teenitavast palgast ja viimase kümne aasta palgakasv on olnud keskmiselt 6,9% aastas. Coop Panga laenuportfelli näitel võib öelda, et isegi kui iga-aastane palgakasv oleks üksnes 3% ja tulevane pension moodustab teenitavast palgast umbes 50%, kasvaks keskmise laenusaaja laenumakse ja pensionitulu suhe 37% pealt vaid 42% peale.

Näide: 40-aastase netopalk on 1600 eurot ja ta võtab 30 aastaks 130 000 eurot kodulaenu, mis tähendab, et pensioniea saabudes tuleb tal kodulaenu tagasi maksta veel viis aastat. Sellise laenu kuumakse on umbes 620 eurot. Kui arvestada, et selle laenuvõtja netopalk on kasvanud igal aastal ligi 3%, on 25 aasta pärast pensionile jäädes tema eeldatav pension umbes sama suur kui tema praegune palk ehk 1600 eurot.

Sageli juhtub aga hoopis nii, et pensionikka jõudes ja vajaduste muutudes vahetavad inimesed oma senise kodu oluliselt väiksema vastu, hoides sellega kokku nii kulusid elamisele kui ka kodulaenule. Panga statistika näitab, et üle 95% laenude puhul, mis lõppevad pärast laenusaaja 65-aastaseks saamist, on tagatise turuväärtuse ja laenujäägi suhe alla 50% ehk kinnisvara väärtus on vähemalt poole suurem kui on laenujääk. Seega teenitakse pensionieas kodu vahetades sellelt sageli ka täiendavat tulu.

Kuigi palju räägitakse sellest, et pensionieas sissetulekud langevad, võib minna ka vastupidi. Eestis töötab ligi 1/3 pensioniealistest inimestest, mis tähendab, et nad saavad kasutada korraga nii pensioni- kui ka palgatulu. Seetõttu ei tasuks pensionieas kodulaenu teenindamist sugugi karta, ent sellest hoolimata on tähtis laenukoormust jälgida ning oma tulusid ja kulusid planeerida. Üks võimalus tuleviku tulude kasvatamiseks on ka maksusoodustusega kolmandasse pensionisambasse panustamine. Samuti on tähtis läbi mõelda, millist kodu on mõistlik pensionieas omada ja teha aegsasti vajalikud sammud kodu vahetamiseks.

Liven: Liven AS-i teise seeria rohevõlakirjade märkimistulemused

17.03.2025

LivenNeljapäeval, 13. märtsil 2025, lõppes Liven AS-i (edaspidi Liven) tagamata rohevõlakirjade avalik pakkumine (edaspidi Pakkumine). Tegemist oli Liveni tagamata võlakirjade programmi teise seeriaga, mis viidi läbi Finantsinspektsiooni poolt 6. mail 2024 kinnitatud põhiprospekti ning 3. märtsil 2025 kinnitatud prospekti lisa nr 1 alusel.

Pakkumise raames pakkus Liven kuni 4 000 tagamata võlakirja EUR 9,0% Liven rohevõlakiri 25-2029 nimiväärtusega 1 000 EUR, lunastustähtajaga 19. märts 2029 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 9,0% aastas (esimene intressimakse tehakse 19. juuni 2025). Pakkumise ülemärkimise korral oli Livenil õigus Pakkumise mahtu kuni 3 000 võlakirja võrra suurendada. Avalik pakkumine toimus Eestis ning mitte üheski teises jurisdiktsioonis.

Märkimisest võttis osa 871 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 8 301 000 euro eest. Seega märgiti emissiooni baasmaht summas 4 miljonit eurot 2,1 kordselt üle. Liveni aktsionärid esitasid märkimiskorraldusi üle 1,3 miljoni euro mahus, finantsasutused üle 1,7 miljoni mahus ning Livenilt kodu ostnud kliendid üle 0,1 miljoni euro mahus. Liveni juhatus otsustas kasutada õigust suurendada Pakkumise mahtu kuni 2 200 võlakirja võrra, mille tulemusena suurenes Pakkumise kogumaht 6,2 miljoni euroni.

Võlakirjade jaotamisel otsustas Liveni juhatus jaotada võlakirjad järgmiste põhimõtete järgi:

  1. Kõik sama märkija poolt tehtud märkimiskorraldused summeeriti;
  2. Kõik vajadusel tehtud ümardamised tehti üles poole;
  3. Igale märkijale jaotati vähemalt 60% selle investori märkimiskorralduste mahust;
  4. Töötajate, sealhulgas nende 100% omanduses olevate äriühingute, märkimiskorraldused rahuldati täies ulatuses;
  5. Iga kliendi märkimiskorraldused rahuldati vähemalt 67% mahus ning täiendavalt lisaks kuni 10 000 euro ulatuses;
  6. Iga emitendi senise investori (nii aktsionärid, laenuandjad, 2024. aasta avalikul võlakirjapakkumisel osalenud investorid ning 2024. aastal emiteeritud rohevõlakirjade omanikud 5. märtsi 2025 arvelduskuupäeva lõpu seisuga) märkimiskorraldused rahuldati vähemalt 67% mahus;
  7. Varasemate põhimõtete alusel jaotamata jäänud 413 000 euro väärtuses võlakirju jaotati institutsionaalse allokatsiooni raames eelnevate põhimõtete järgselt täitmata korralduste ulatuses proportsionaalselt.

Liveni juhatuse esimees Andero Laur tänas kõiki avalikus pakkumises osalenud investoreid jätkuva usalduse eest ning rohevõlakirjade avaliku pakkumise õigusnõustajat Ellex Raidla advokaadibürood. „Oleme igati rahul pakkumist rohkem kui kaks korda ületava tulemusega ning rõõmsad, et üheaegselt usaldab meid jätkuvalt suur hulk varasemaid investoreid ning samuti suur hulk uusi investoreid. Meie jaoks on oluline, et jätkuvalt usaldavad meid ka professionaalsed investorid ja finantsasutused,“ rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur.

Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 19. märtsil 2025 või sellele lähedasel kuupäeval ning nende esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas on 20. märts 2025 või sellele lähedane kuupäev.

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 28.02.2025

17.03.2025

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) per unit of EfTEN United Property Fund was 11,27 euros at the end of February, up 0,4% in the month. The fund earned 117 thousand euros in net profit in February and 525 thousand euros in net profit in the first two months of the year (113 thousand euros at the same time last year).

In February, EfTEN United Property Fund’s profit was negatively affected by an investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares, which closed on the stock exchange in February at 0,3% lower than at the end of the previous month. If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were recorded on the basis of its net asset value, EfTEN United Property Fund’s NAV would be 11,33 euros, up 0,5% in the month.

The decline in EfTEN Real Estate Fund’s share price was primarily offset by the results of the EfTEN Kinnisvarafond II AS. In February, the EfTEN Kinnisvarafond II AS sold its Lithuanian subsidiary, which owned a logistics building in Kaunas. The value of the real estate investment that formed the basis for the sale price of the subsidiary was 4% higher than its book value. As a result, the net asset value of EfTEN Kinnisvarafond II AS shares increased by 1% in the month.

The net asset value of the fund’s largest investment EfTEN Real Estate Fund 5, increased by 0.6% in February. The growth was mostly supported by the investment in the Kristiine shopping center, which was made in December 2024. As of the end of February the center had no vacancies, and the equity value of the company owning the centre, EfTEN Kristiine OÜ, increased by 1.1% in the month.

In the fund’s development investment in the Uus-Järveküla residential area, 8 terraced and semi-detached houses in the second development phase were handed over to customers in February (real right agreements were signed). The monthly turnover of the development company Uus-Järveüla OÜ was 2.27 million euros and the profit was 236 thousand euros. As EfTEN United Property Fund values all equity investments at fair value, the February profit from the Uus-Järveküla development project has been recognised in the fund’s balance sheet in prior periods. Altogether 30 terraced and semi-detached houses have been completed in second development phase. The majority of those will be delivered to clients in March and a smaller portion in April.

In February, a term deposit with a 4% interest rate in the amount of 120 thousand euros terminated. The fund used the proceeds to repay the overdraft taken out in December, which partially financed the investment in the Kristiine shopping center. At the end of February, the overdraft balance was 282 thousand euros.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

Liven: Results of the Offering of the second series of Green Bonds of Liven AS

17.03.2025

LivenThe public offering of Liven AS (hereinafter Liven) unsecured green bonds (hereinafter the Offering) ended on Thursday, 13 March 2025. It was the second series under Liven’s unsecured bond programme, which was conducted on the basis of the base prospectus approved by the Estonian Financial Supervision Authority on 6 May 2024 and the prospectus supplement No 1, approved on 3 March 2025.

In the course of the Offering, up to 4,000 unsecured bonds with the name of EUR 9.0% Liven green bond 25-2029, with a nominal value of 1,000 euros each, a maturity date of 19 March 2029 and a fixed interest rate of 9.0% per annum, payable quarterly (first interest payment will be made on 19 June 2025), were offered by Liven. In case of oversubscription, Liven had the right to increase the volume of the Offering by up to 3,000 bonds. The Offering was publicly carried out only in Estonia and not in any other jurisdiction.

871 investors participated in the subscription and submitted subscription orders for the bonds in the total amount of 8,301,000 euros. Therefore, the base issue volume of 4 million euros was oversubscribed by 2.1 times. Liven’s shareholders submitted orders for more than 1.3 million euros, financial institutions for more than 1.7 million euros and Liven’s home buyers for more than 0.1 million euros. The management board of Liven decided to exercise its right to increase the volume of the Offering by up to 2,200 bonds, which increased the total amount of the Offering to 6.2 million euros.

The Management Board of Liven decided to allocate the bonds according to the following principles:

  1. All subscription orders made by the same subscriber were summed up;
  2. Any necessary rounding was done upwards;
  3. Each subscriber was allocated at least 60% of the volume of their subscriptions;
  4. Employees, including their wholly-owned companies, were fully fulfilled;
  5. At least 67% of each client’s subscription orders were fulfilled, plus additional fulfilment in worth of up to 10,000 euros;
  6. At least 67% of subscription orders of each existing investors of the issuer (including shareholders, lenders, investors participating in the 2024 public bond offering and holders of green bonds issued in 2024 as at the end of business on 5 March 2025) were fulfilled;
  7. The 413,000 euros worth of bonds that were not allocated under the previous principles were allocated within the institutional allocation proportionally according to their outstanding orders.

Andero Laur, Chairman of Liven’s management board, thanked all the investors who participated in the public offer for their continued trust and Ellex Raidla law firm the for their contribution as legal advisor of the public offer. “We are really pleased with the subscription result exceeding the offered amount by more than two times, and delighted for the continued trust by a large number of past investors as well as a large number of new investors. It is also important for us that we continue to be trusted by professional investors and financial institutions.” said Liven’s CEO Andero Laur.

The Bonds are expected to be transferred to the securities accounts of investors on or about 19 March 2025 and the first trading day of the bonds on the Baltic Bonds List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange is expected to be on or about 20 March 2025.

Suur turuülevaade: Tallinn elamispindade turu trendid – kevad 2025

14.03.2025

Tõnu Toompark

2025. a kevadel ei ole korteriturul olulisi muutuseid. Uute korterite müük jätkab stabiilses, kuid aeglases tõusutrendis. Järelturu tehingute arvu võib lugeda väga tugevaks. Tehingute keskmine hind kõigub marginaalsel määral üles ja alla.

Tallinna korteritehingute keskmine hind on pööranud tehingute jaotuse muutumise tõttu miinusesse, kuid samaväärse korteri tehinguhind püsib enam-vähem paigal.

Üürikorterite pakkumiste maht püsib ajaloolisest keskmisest tasemest mitukümmend protsenti ülevalpool. Suur pakkumine hoiab hindu paigal ega lase neil kerkida.

Neid ja mitmeid teisi elamispindade turu vaatest olulisi küsimusi analüüsib Tallinna elamispindade turu ülevaade.

2025. a  lõpu elamispindade turu suur ülevaade vaatab järgmisi teemasid.

  • Majanduse üldine seis. Majanduskasv ja selle taastumise perspektiiv. Inflatsioon, tööturg ja palgakasv kui kinnisvaraturgu mõjutavad tegurid. Kindlustunne ja selle dünaamika.
  • Laenuturg ja intressimäär.Vaade Eesti laenuturule. Euribor ja selle liikumise prognoosid. Viivituses olevad laenud.
  • Korterituru tehingud ja hinnad. Tehingute arvu dünaamika. Hindade liikumine erinevates segmentides. Prognoosid. Uute ja järelturu korterite tasakaal tehingutes. Pakkumiste arvu muutus.
  • Uute korterite turg. Pakkumine ja müük ning hinnad – kust tulevad, kuhu lähevad? Pakkumiste ja müügi tasakaal kui konkurentsi hindamise tegur. Prognoosid.
  • Üüriturg. Üüripakkumise ja hindade muutused. Suhteline üürihind palga suhtes. Üüritootlused ja üüriinvestorite käitumine. Millal saabub õige aeg uusi üüriinvesteeringuid tegema hakata?
  • Järeldused ja prognoosid. Mis saab edasi?

Neile ja paljudele teistele olulistele küsimuse annab vastused elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen sinu juurde suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun Tõnu Toompark, +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Tallinna elamispindade turu trendid – kevad 2025

27.03.2025 toimub koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine”

14.03.2025

Kinnisvarakoolis toimub 27.03.2025 koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate kasutusloa olemusest, kasutusloa taotlemiseks vajalikest dokumentidest, kasutusloa andmise menetlusest ning nendega seotud probleemidest.

Koolituse sihtrühm on:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 27.03.2025 kell 10.00-15.15 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvaraturg kogub hoogu: Kaamos kerkis kolmandaks kinnisvaraarendajaks Lätis, ka Eestis on müüginumbrid kasvus

13.03.2025

Kaamos Kinnisvara kerkis möödunud aasta Läti edukamate kinnisvaraarendajate edetabelis esikolmikusse müüdud korterite arvu ja tulude põhjal. Ka Eesti turu numbrid näitavad kasvu, mis annab kindlust, et regioonis tervikuna on majandus hakanud näitama paranemise märke.

„Hoolimata keerulistest turutingimustest on Kaamosel õnnestunud möödunud aastal tugevdada positsiooni Lätis, aga ka koduturul Eestis on alanud aasta näidanud trendi paranemise suunas, mis annab alust lootuseks, et kinnisvarasektor ja majandus tervikuna on siinses regioonis keerulisemad ajad seljatanud,“ ütleb Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer.

Läti kinnisvaraturg näitab stabiliseerumise märke

Kaamose Läti arendusprojektid jõudsid möödunud aasta populaarseimate uusarenduste hulka: Mežapaksis asuv Moho Park saavutas 3. koha ning Ābeļziedu Terases Teikas platseerus 6. kohale. Samuti platseerus Kaamos eelmisel aastal müügikäibe võrdluses Lätis kolmandale kohale.

Colliers Balticsi andmetel vähenes Lätis 2024. aastal kasutusse võetud korterite arv 35% võrreldes eelmise aastaga, kuid madalpunkt on turul ilmselt juba seljatatud. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et pakkumises on palju müümata kortereid, on nõutumates projektides nende osakaal väike ning huvi nende vastu püsib kõrge.

Paralleelid Eesti turuga

Kui Lätis on kinnisvaraturul märgata stabiliseerumise märke, siis Eestis on turg samuti aktiivsus kavanud, kuigi dünaamika on mõnevõrra erinev. Citify andmetel püsis Tallinna uute korterite pakkumine oli veebruaris 2615 korteri tasemel, mis on 16% rohkem kui aasta tagasi. Müüki lisandus veebruaris 233 uut korterit, samas kui netomüük oli 166 korterit, mis teeb viimase 12 kuu keskmiseks 111 uut korterit kuus. Korterite keskmine hind oli veebruaris 4958 €/m², mis on 5% enam kui aasta tagasi.

Kui vaadata Maa-ameti andmeid Tallinna järelturust ja uusarenduste korterite tehingutest, siis veebruaris tehti 696 tehingut, mida on 13,7% rohkem kui aasta varem. Eesti kui terviku lõikes oli veebruaris korteritehinguid 1510, mis on sisuliselt samal tasemel nagu aasta tagasi, mil tehti 1499 tehingut.

Turu edasine areng ja hinnatrendid

Nii Eestis kui ka Lätis on arendajad kohanenud uute turutingimustega. Läti turul on hinnatase püsinud 2024. aastal stabiilsena, kuid allahindluste ja eripakkumiste vähenemisega oodatakse hinnatõusu. Eesti turul on Tallinna korterite hinnad pisut kasvanud, kuid turuaktiivsus sõltub jätkuvalt Euroopa Keskpanga intressipoliitikast ja tarbijate kindlustundest. Kindlasti usume, et aasta esimene poolel Eestis aktiivsus püsib, kuna koduostjad soovivad ennetata hinnatõusu, mis kaasneb 1. juulist kehtima hakkava käibemaksumuudatusega.

Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer rõhutab, et Eesti ja Läti turgudel on sarnased suundumused. „Turg on muutumas ja kõige tähelepanelikumad koduostjad on seda juba märganud. Eestis oli eelmisel aastal keskmine ruutmeetri hind 4338 €/m², samas kui Lätis jäi see vahemikku 2600–2780 €/m². Kui Eestis on hinnatase stabiilsem, siis Lätis võib prognoosida hindade tõusu kampaaniaaallahindluste vähenemise tõttu.“

Üldiselt liiguvad nii Eesti kui ka Läti kinnisvaraturud kogu majanduskeskkonda arvestades stabiliseerumise suunas ja pakkumise vähenemine ja ostuhuvi suurenemine võivad viia hindade edasise kasvuni. Paranevat konjunktuuri arvesse võttes plaanib Kaamos nii Tallinna kui ka Riia turul käivitada ka sel aastal uued elukondlikud arendusprojektid.

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 03.2025

13.03.2025

Tõnu ToomparkEsialgsed märgid näitavad, et Tallinna üürikorterite pakkumiste arvu kasv on lõppenud ja ehk isegi pöördunud õrnaks languseks. Siiski on pakkumist väga palju. Suur üürikorterite pakkumiste maht hoiab hinnad pinge all. 

Üürileandja vaatest on oluline hoida rahavood korras, et laenud saaksid makstud ja muud kohustused kantud. Intressimäära langus annab sel teel mõningat leevendust.

Täiendavat peab üürileandja enese jaoks selgeks mõtlema järgmised olulised küsimused.

  • Kas soovin üüriäris olla? Miks?
  • Kas üüriinvesteering pakub piisavat tootluse ja riskide suhet? Millised on alternatiivid?
  • Kui aktiivselt soovin üüriäris tegutseda? Kui palju aja- ja muud ressurssi olen valmis üüriinvesteeringutega seonduvasse panustama?
  • Millisel moel soovin konkurentidest parem olla?
  • Kas üüriäri on hetkel atraktiivne? Kas turg on liikumas suunas, et üüriäri muutuks atraktiivseks? Millised peavad olema turu arengud, et üüriäri oleks atraktiivne? Milline on turu muutuste ajaline mõõde?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringutega otsesemalt või kaudsemalt seotud koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Bigbank: Kodulaenude näitajad tegid veebruaris väikese sammu tagasi

13.03.2025

BigbankKodulaenulepingute ja ka taotluste arv langes veebruaris eelnenud kuuga võrreldes ligi viiendiku võrra, kuid iga tööpäeva kohta jääb kahanemine siiski 5% piiridesse, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul oli veebruaris neli tööpäeva vähem ning sestap on ka väiksem lepingute ja taotluste arv ootuspärane. “Eelmine sügis tegi müüginumbrites kiire kasvu, aga kuna mingist buumist me ju arusaadavalt ei räägi, siis ei ole aasta alguse paar nii-öelda hingetõmbekuud üllatuseks,” kommenteeris Pechter lisades, et kui uute taotluste poolest aktiivse jaanuariga võrdluses oli näha vähenemist viiendiku võrra, siis eelmise aasta veebruariga võrdluses oli kodulaenu taotlusi ikkagi kümnendiku võrra rohkem.

Keskmine kodulaenu summa oli veebruaris 129 346 eurot, mis jääb eelmistele kuudele ligi kümnendikuga alla, kuid on samas siiski rohkem kui 20% kõrgem aastatagusest tasemest. “Esialgu on kõikumised pigem olnud tavapärastes aasta alguse kuudele iseloomulikes piirides,” kommenteeris Pechter kes usub, et värske euribori langetamise uudis võiks koduostjatele märtsis uuesti indu juurde anda.

Bigbanki juhi sõnul on viimastel nädalatel korduvalt spekuleeritud, kas ja millises mahus mõjutavad siinset kodulaenuturgu ärevad ajad maailmas. “Viimase viie aasta jooksul on meil kõigil tulnud harjuda mitmete ootamatustega ning selline elukorraldus on paraku muutumas omamoodi rutiiniks. Samas on üks asi, milles kõik on endiselt ühte meelt: oma kodu ostmiseks on alati õige aeg,” räägib Jonna Pechter, kelle arvates ei peaks keegi oma elu mingite kaugemate hirmude tõttu elamata jätma. “Kodul on väga tugev emotsionaalne väärtus. Minu kodu on minu kindlus, nagu öeldakse,” võtab pangajuht teema optimistlikult kokku.

Algas 40 miljonit maksva Uus-Järveküla elurajooni viimase etapi ehitus

13.03.2025

InvegoInvego alustas 40 miljonit eurot maksva kokku 165 rida- ja paarismajaga Uus-Järveküla elurajooni viimase etapi ehitusega, mille käigus valmivad 2026. aasta alguseks viimased 32 kodu.

Kokku 165 koduga Uus-Järveküla elurajoonis on kõik paarismajad tänaseks müüdud, kuid ridamajakodusid saab veel valida nii kohe sisse kolimiseks kui enda soovide järgi planeerides. “Kui suures plaanis olid viimased kolm aastat kinnisvaraturul rahulikumad, siis uusi kodusid Uus-Järveküla ridamajades on ostetud pidevalt ka kogu selle perioodi jooksul ja nii olemegi jõudnud viimase etapi ehituse ja müügini,” räägib Invego juht Kristjan-Thor Vähi ning lisab oma sõnade kinnituseks, et ainuüksi käesoleva aasta esimese kahe kuuga on omaniku leidnud 8 uut kodu.

“Sisuliselt ostavad inimesed suurema korteri hinnaga endale maja, küll ridamaja, aga paljude majale omaste hüvede ning vaid osade kohustustega,” selgitab Vähi peamist põhjust, miks Uus-Järveküla nii kiiresti uusi elanikke leiab. Kõigil Uus-Järveküla A-energiaklassi kodudele kehtib ka Invego poolt ainukesena Eestis pakutav viieaastane ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada.

Eesti esimese mahuka ja tervikliku ridamajade rajooni populaarsus on omamoodi samm skandinaavialiku elustiili suunas, kus sellise suuremat privaatsust pakkuvad kogukonnad on juba ammu ennast tõestanud,” räägib Vähi ning lisab, et elurajooni südameks on õuelinnak koos mitmekülgsete sportimis- ja vabaaja veetmise võimalustega, nagu seiklusrajaga mänguala, jõulinnak ja rannavõrkpalliväljak. “Meie eesmärk on pakkuda peredele kodu, kus kõik vajalik on käeulatuses. Läheduses on koolid, lasteaed ning muidugi ka hea ühendus Tallinna kesklinnaga,” ütles Vähi.

Kokku rajatakse Uus-Järveküla elurajooni 165 rida- ja paarismaja kodu peredele, kes soovivad elada looduse keskel, linna vahetus läheduses ning hindavad suuremat privaatsust ja looduslähedust, kui seda pakub kortermaja. Uus-Järvekülas on poed, koolid ja lasteaed mugavas läheduses ning linnaga korralik ühendus nii ühistranspordi kui autoga

Uus-Järveküla elurajooni arendab Invego ja projekti finantspartneriks on EfTEN Capitali kinnisvarafond EfTEN United Property Fund. Uus-Järveküla projekteeris PIN Arhitektid ja ehitustööde eest vastutab NOBE.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva 154 villa Silves Hills arendusega.

SEB uuring: vaid veerand alla 30-aastasest elab pangalaenuga ostetud kodus

13.03.2025

Laenu abil ostetud kodus elab 26 protsenti 18–29-aastastest noortest, mida on viie protsendipunkti võrra vähem, kui Eestis keskmiselt, selgub SEB finantskindlustunde uuringust. Üha suuremaks takistuseks isikliku kodu omamisel on omafinantseering.

Noortest 38 protsenti elab vanemate või lähikondlaste juures, 21 protsenti elavad üürikorteris ja endale kuuluvas kodus, mille eest pole tarvis laenu maksta, vaid 13 protsenti. Seega elab üürikorteris viiendiku võrra vähem noori, kui pangalaenuga ostetud kodus.

„Tõsiasi, et üle veerandi noortest elab kodus, mille eest tuleb maksta laenu ja vaid veidi üle viiendiku üürikorteris, viitab sellele, et kodu üürimine ei ole noorte vaba valik ja tegelikult eelistavad ka noored endale kodu pigem osta,“ nentis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Põhjuseid, miks ligi 40 protsenti noortest eelistavad elada hoopis vanemate või sugulaste juures, on Hallangu sõnul väga erinevaid, kuid oma osa võib olla kodu ostmiseks nõutaval omafinantseeringul, mille kogumine on pikemalt vanemate või sugulaste juures elades oluliselt lihtsam.

„Kui inimene elab üürikorteris, siis keskmise kahetoalise korteri üür Tallinnas või Tartus on umbes 500 eurot, millele lisandub kuni 200 eurot kommunaalteenuste eest,“ märkis Hallang. „Selleks, et näiteks viie aasta jooksul korteri ostmiseks nõutav 15-protsendiline omafinantseering kokku koguda, peaks iga kuu säästma umbes 500 eurot, mis jätaks keskmist palka teenivale inimesele elamiseks alles vaid umbes 300 eurot kuus.“

Keskmine laenaja on 36-aastane

Minimaalne nõutav omafinantseering kinnisvara on 15 protsenti, kuid teatud juhtudel, näiteks KredExi käendusega, 10 protsenti. Lisatagatise olemasolul on võimalik saada kodulaenu ka ilma omafinantseeringuta, ent paljudel noortel seda võimalust pole.

„Ka KredeExi käendusega võimalik väiksem omafinantseering võib noore inimese jaoks olla suur katsumus, seda eriti siis, kui ta elab üürikorteris ja teenib palka, mis on väiksem Eesti keskmisest ehk alla 2000 euro kuus,“ rääkis Hallang. „Seega peab nentima, et päris oma kodu võib paljudele tänastele noortele olla kättesaadav alles keskeas või halvemal juhul jäädagi vaid unistuseks.“

Kõige rohkem on oma kodu eest laenu maksvaid inimesi uuringu kohaselt 30–39-aastaste Eesti inimeste seas, kellele järgnevad peaaegu sama suure osakaaluga 40–49-aastased. Samas on 50–59-aastasi, kes oma kodu eest laenu maksavad, vaid umbes veerand ja 60–74-aastaste seas vaid kaheksa protsenti.

„Inimesi vanuses 30–49 on oma kodu eest laenu maksjate seas kõige rohkem sel põhjusel, et paljud jõuavadki oma kodu ostmiseni alles pärast 30. eluaasta täitumist ja SEB andmetel on keskmine kodulaenu taotleja 36-aastane. Keskmine kodulaenu tähtaeg on 25 aastat, mis tähendab, et 50-ndate keskpaigaks on see enamasti juba tagasi makstud,“ rääkis Hallang.

SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta jaanuaris, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.

Merko: Ehitusleping Rail Baltica põhitrassi rajamiseks Tallinn-Pärnu lõigul

13.03.2025

Rail Baltic Estonia on teavitanud, et riigihankel “Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Läti piir põhitrassi projekteerimine ja ehitus (Allianss)“ viitenumbriga 284278, kuulutati Osa 1 ehk Allianss 1 osas edukaks allianss, kuhu kuuluvad AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ning GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, NGE Contracting, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB ja TSO SAS.

Allianss 1 projekteerimise ja ehituse maksumuseks eeldab tellija 394 miljonit eurot. See hõlmab raudtee Ülemiste-Pärnu lõigu pealisehitust ja Tootsi-Pärnu lõigu alusehitust. Lepingu sõlmimisest ja selle lõplikest tingimustest teavitame eraldi börsiteatega.

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2025

13.03.2025

One Week to Go – Nordic Real Estate Forum 2025! The countdown is on! In just 7 days, the Nordic Real Estate Forum 2025 will bring together top real estate leaders, investors, and experts from across the Nordics, Baltics, and Europe to discuss the New Normal in Real Estate.

March 20, 2025 | Tallinn Creative Hub

You can expect industry-leading speakers, discussion panels on key topics, for the first time ever – exclusive parallel sessions, networking opportunities and insights to shape the future of real estate!

Secure your spot now: www.nordicreforum.com

  • 60 Top industry speakers & expert panels
  • Key discussions on investments, macroeconomics, ESG, retail, residential, logistics, urban planning & more
  • Exclusive workshop sessions for deeper insights
  • Unparalleled networking opportunities

Main Speaker of the NREF 2025 are:

  • Petra Scharin, CEO of Newsec & Board Member at Niam and Newsec
  • Andres Sevtsuk, MIT Associate Professor in Urban Science and Planning
  • Göran Råckle, Head of Group Real Estate Analysis, Swedbank AB

Join us as we unpack the latest trends, strategies, and market forecasts with top investors and fund managers in the region.

Watch the video: https://www.youtube.com/watch?v=vzTfg3HP_Rc and join the conversation!

New this year: Workshops exploring hot topics like:

  • Entering the Polish real estate market.
  • Strategies for residential real estate in the Nordics and Baltics.
  • How PropTech drives sustainability in real estate.

Don’t miss this day packed with insights, lively discussions, and top-tier networking opportunities capped off with a cocktail reception.

Partners of the NREF 2025 are: Swedbank, NEWSEC, East Capital Group, Colonna Capital, Baltic Horizon Fund, SIRIN Development, UAB, Law Firm Glimstedt and EuroPark.

KV.EE: Tallinna linnaosade üürihindade trend on samasuunaline

13.03.2025

02.2025 lisati kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel Tallinna üüripakkumisse 1333 üürikorterit keskmise hinnaga 13,1 €/m², mis on tagasihoidliku 0,1 €/m² võrra kuutagusest ajast allpool. Suurima hinnaga 15,7 €/m² olid 02.2025 Vanalinna lisandunud korterite üüripakkumised. Kõige odavama hinnaga 11,2 €/m² lisandusid üüripakkumised Lasnamäe linnaossa.

Müüki lisandunud Tallinna erinevate linnaosade korterite üüripakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE on viimase aasta jooksul liikunud horisontaalis või vaikselt allapoole. Hinnaliikumise suuna põhjus on suur üüripakkumiste arv. Tihedas konkurentsis näevad üürileandjad hinnasoodustusi üürniku leidmise kiirendamise võimalusena.

Hinnaliikumine on lauge, sest korterite üüripakkumiste arv portaalis KV.EE liigub pigem vähenemise suunas. See tähendab, et konkurents on küll tihe, kuid aeglaselt ja vaikselt leevenemas.

Osalt võib üüripakkumiste hinnalangust seletada ka pakkumiste struktuuri muutustega. Viimase aasta jooksul on ehituslikult valminud vähem uusi kortermaju. See tähendab, et turule on tulnud vähem uusi ja keskmisest hinnast kallima hinnaga värskeid üüripakkumisi, mis üürihinda n-ö tehniliselt, kuid mitte sisuliselt kergitaksid.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

1 2 3 … 22 23 24 … 1,557 1,558 1,559