Eesti ühe suurema omanikujärelevalve-ettevõtte P.P. Ehitusjärelevalve juhi Kalev Pikaru sõnul on ehituskvaliteediga rohkem probleeme väiksemate ehitajate ning eramajade ja korteriremontide puhul ning on ka kindlad märgid, mis näitavad, kas ehitaja on usaldusväärne.
Kalev Pikaru sõnul on suurte ja tuntud ehitajatega võrdlemisi vähe probleeme – neil on tugev töökultuur ja kehvasti ehitamine ei tasu lihtsalt ära, sest pärast on vigade parandamine kallim ja keerulisem. „Nad vastutavad oma maine ja garantiiga ning professionaalse firma ehitusplatsilt saadetakse soss-sepad kiiresti minema. Suurematel objektidel on ka omanikujärelevalve, mis probleemide teket oluliselt vähendab,“ rääkis Pikaru.
„Niiöelda „Tiit ja Teet“ tüüpi ehitajatest või juhuslikult kokku klopsitud väiksematest ehitusfirmadest tuleneva riskiga puutuvad kokku pigem eramaja ehitajad ning korterite remontijad. Kui läheb väga kehvasti, tuleb tehtud töö teinekord lammutada ja uuesti otsast alustada – näiteks kui valesti paigaldatud isolatsiooni tõttu hakkab niiskus kogunema või ei pea kodu lihtsalt sooja. Omanikujärelevalve igapäevane reaalsus on see, et mida varem avastatakse viga või puudus, seda lihtsam ja odavam on seda ka kõrvaldada,“ rääkis Pikaru.
„Enne ehitaja palkamist tuleks kindlasti teha ära taustatöö – küsida paari objekti kohta referentsi ning teinekord võib lausa kohapeal oma silmaga vaatamas käia. Tasub ka lihtsalt ehitajat guugeldada ning vaadata kutseregistrist, kas vastutaval objektijuhil on vajalikud kutsetunnistused, mis näitavad oskusi ja kvaliteeti. Kui on kahtlus, et ehitaja teeb tööd niiöelda mustalt, siis on olemas ka tööjõu register, kus peavad kõik ehitusobjektil töötavad inimesed kirjas olema. Selge ohumärk on ka ehitaja maksuvõlg, mida saab äriregistrist tasuta järgi vaadata,“ ütles Pikaru.
„Kriitiliselt võiks hinnata ka ehitaja ajaplaneerimist – kui inimene ei ilmu juba esimestele kohtumistele õigeaegselt kohale või käivad töömehed objektil nagu kuuvarjutus, siis pole see professionaalse tegija käekiri,“ lisas Pikaru.
„Kahtlasele ehitajale võib viidata ka teistest pakkujatest märksa odavam hind ning see, et tahetakse arveldada sularahas või küsitakse enne töö alustamist suures osas ettemaksu. Pigem peaks tasumine käima etapikaupa ning teostatud tööde akti põhjal ja kui omanikujärelvalve on kaasatud, siis peale nendepoolset tööde kinnitamist. Tavatellija ise üldjuhul ei pruugi aru saada, kas projekti on järgitud ja kokku lepitud materjale ka päriselt kasutati,” nentis Pikaru.
“Ka pangad, kes väljastavad maja ehituseks või kortermajade renoveerimiseks laenusid, mõistavad riske ja soovivad tihti kolmepoolset lepingut, milles lisaks laenajale ja pangale on kolmandaks osapooleks omanikujärelevalve. Pank ei väljasta laenajale enne uut väljamakset, kui teostatud tööde aktil puudub omanikujärelevalve kinnitus,” lisas Pikaru.
Maa- ja Ruumiameti geoportaalis on tänasest kättesaadav tööstusalade kaardilahenduse esmane versioon, kust on näha ettevõtluseks sobivad alad üle kogu Eesti.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis vastu otsuse pikendada eluaseme kaaslaenu meetme kehtivust kuni 2026. aasta lõpuni. Eluaseme kaaslaen on MES-i välja töötatud laenumeede, mida pakutakse koostöös pankadega ning mille eesmärk on aidata maapiirkonda kodu rajada.
Autoklaaside paranduse ja vahetamisega tegelev Carglass laiendab oma logistikavõimekust ning soetas selleks ligi 4200-ruutmeetrise kinnistu Tallinnas Akadeemia teel. Luminor pank rahastab Carglassi laienemisplaane 3,4 miljoni euroga.
Kasutusluba on kinnisvara puhul üks olulisemaid dokumente, mis kinnitab, et hoone vastab kehtivatele ehitusnormidele ja on ametlikult lubatud kasutamiseks. Selle olemasolu ei ole pelgalt formaalsus, vaid mõjutab otseselt kinnisvara turuväärtust, müügiprotsessi ja finantseerimisvõimalusi. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.
16. detsembril 2025 toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike erakorralise üldkoosoleku korduskoosolek (edaspidi „Korduskoosolek“).
Kuigi tuleval aastal loodetakse majanduse elavnemist, muretsevad korteriühistud võimalike hinnatõuside pärast. „Elektri hinnale lisandub tuleval aastal varustuskindluse tasu, juba täna maksavad paljude Eesti kaugküttepiirkondade kliendid sooja eest vabaturuhinnast rohkem. Ehitusmaterjalide hinnatõus tirib ülespoole ka renoveerimise hinda ja kokkuvõttes süvendab kõik see Eesti inimeste eluasemevaesust ja renoveerimisvõimetust,“ on Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees ja Euroopa Regioonide Komitee eluasemevaldkonna raportöör Andres Jaadla murelik.
Soomes, Lapimaal, avati ametlikult Kaamos Lodge puhkekeskus, mis kujutab endast üht viimaste aastate suurimat turismiinvesteeringut piirkonnas. Keskuse südamiku moodustavad 80 Eestis toodetud maaalust betoonist moodulmaja, mille valmistas Harjumaa ettevõte Revonia.
Harju maakond
Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Eesti hotellisektor hakkab kriisiaastate järel jõudma stabiilsemale pinnale, kus nõudlus taastub ja arendusprojektid on taas liikuma lükatud. Swedbanki hotellisektori juht Marko Mandel näeb turul uut arengufaasi: investorite usk hotelliärisse taastub ning lisanduvad projektid aitavad suurendada kogu sektori kvaliteeti.
Kinnisvarakoolis toimub 28.01.2026 koolitus „
Ärikinnisvara arendaja EKE jätkab WoHo kvartali arendamist Mustamäe tee alguses. Telia ja Pipedrive hoonetele lisandub 2026. aasta lõpuks aadressile Mustamäe tee 5a üle 7000-ruutmeetrine büroo- ja tootmishoone, kus ankurüürnik on tarnerobotite valmistaja Starship Technologies. Rekonstrueeritava maja arhitektuurne lahendus pärineb Guru Projektilt ja investeeringu kogusuurus on 15 miljonit.
