Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Muinsuskaitseamet: Muinsuskaitseamet avab omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks täiendava tähtajalise taotlusvooru

07.10.2025 Adaur.ee

Alates 6. oktoobrist saavad Muinsuskaitseametist restaureerimistoetust taotleda omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste omanikud, valdajad või nende õigusjärglased. Eesmärk on toetada mahukamaid töid, maksimaalne toetuse summa on 200 000 eurot ning voor on avatud kuni 31. oktoobrini 2025.

“Soovime toetada ehitismälestiste omanikke väärtuslike ehitiste restaureerimisel. Kultuuripärand rikastab meie kõigi elukeskkonda, kuid hoolimata ajaloo keerdkäikudest on korrastamise kohustus omanikel. Oluline on pakkuda omanikele abi, et ajaloolised hooned saaks korda ja säiliksid ka tulevastele põlvedele,“ ütles muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus.

Toetuse eesmärk on Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodil sundvõõrandatud kultuurimälestiste säilitamine ja korrastamine, et kompenseerida omanikele vahepealset perioodi, mil nad ei saanud oma vara heaperemehelikult hooldada. Taotlusvoorust toetuse taotleja ei pea olema omanik, kellele hoone tagastati, kuid taotleja peab tõestama, et tema omandis olev ehitismälestis on tagastatud omandireformi käigus.

Toetust saab taotleda ehitismälestiste konserveerimiseks, restaureerimiseks, remondiks ja taastamiseks. Toetused eraldatakse 2026. aasta esimesel poolel ja neid on võimalik kasutada kuni 2027. aasta lõpuni.

2026. aasta taotlusvooru kogumaht on kavandatud 1,8 miljonit eurot ja toetuse minimaalne summa on 30 000 eurot ning maksimaalne summa 200 000 eurot. Taotlusvoor, kust saab taotleda toetust ainult omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks, toimub viimast korda. Järgnevatel aastatel on kavandatud tavapärane tähtajaline taotlusvoor, kuhu saavad taotlusi esitada kõik mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate hoonete omanikud.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

07.10.2025 Adaur.ee

5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees

Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien

Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja

Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase

Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand

Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus

Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Eerik Staškevitš

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff

„Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks langes septembris augustiga võrreldes 1,1%

07.10.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,1% ning tõusis 2024. aasta sama ajaga võrreldes 5,2%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 2,8% ja teenused 8,9% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris.

„Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud köögiviljad 2,6% ning suhkur 14,3%.

Võrreldes selle aasta augustiga langesid septembris kulutused eluasemele 0,6%, sealhulgas üürile 4,8%. Elekter kallines kuuga 1,6%. Bensiinihind langes septembris 11,7% ning diislikütuse hind 11,5%. Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuuga 2,6%, kuid langesid võrreldes eelmise aasta septembriga 4,5%.

Toidukaubad odavnesid septembris võrreldes augustiga 1%. Toidu hinnalangust mõjutasid enim köögiviljade 5,7% ja puuviljade 4,6% odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid kala ja kalatoodete 3,1% ning leivatoodete 3,7% hinnatõus.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2025**
Kaubagrupp	august 2025 – september 2025, %	september 2024 – september 2025, %
KOKKU	-1,1	5,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1	7,7
Alkohoolsed joogid ja tubakas	-0,8	5,4
Riietus ja jalatsid	2,6	-4,5
Eluase	-0,6	2,5
Majapidamine	-0,5	2,5
Tervishoid	0,4	10,6
Transport	-4,1	8,1
Side	-1,3	2,6
Vaba aeg	-2	6,4
Haridus ja lasteasutused	4	1,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	-2,4	4,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	0,9	5

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Kapiteli suurim kinnisvaraprojekti Arteri kvartal on valmis

07.10.2025 Adaur.ee

Pärast nelja ja poole aasta pikkust ehitust valmis Tallinna südalinnas Arteri kvartal, mille koguinvesteering ületas 160 miljonit eurot. Kvartalis töötab igapäevaselt ligi 3000 inimest ning selle bürootornid on esimesed Eestis, mis on saanud rahvusvahelise BREEAM Excellent jätkusuutlikkuse sertifikaadi.

„Arteri kvartal on keerukaim ja investeeringult suurim arendusprojekt Kapiteli ajaloos. Hoonete ehitus kestis ligikaudu 4,5 aastat, – see on pikem aeg kui olümpiatsükkel ning on ka ühise pingutuse mõttes võrreldav spordi tippsaavutusega. Tuhanded inimesed panustasid kvartali valmimisse ja on kõik suurt tunnust väärt. Arteri 28-korruseline büroohoone on Kapiteli senises ajaloos unikaalne hoone oma kõrguselt ning loodetavasti täiendab ning rikastab Arteri kvartal tervikuna Tallinna linnaruumi,“ ütles Kapiteli juht Taavi Ojala.

„Meil on hea meel, et paljud väärikad ettevõtted on valinud oma koduks just Arteri kvartali,“ lisas Taavi Ojala. Kvartalis on kokku 44 500 m² üüripinda. Eesti kõrgeim, 28-korruseline büroohoone on nüüd Swedbank Eesti peakontori kodu, teistes hoonetes paiknevad erinevate ettevõtete büroopinnad ja korterhotell. Lisaks on kvartalis restoranid, raamatupood, ilu- ja terviseteenused ning kvartali üürnikele mõeldud spordiklubi, ujula ja katuseterrass. Kvartalile lisab väärtust kõigile ligipääsetav aatrium, kus korraldatakse linnarahvale tasuta näituseid, samuti linnapark, mis lisab linnakeskkonda rohelust.

„Kvartalit arendades oli meie jaoks oluline järgida 5-minuti linna põhimõtet – siduda kontoripinnad igapäevaselt vajalike teenustega, mis säästavad Arteris töötavate inimeste väärtuslikku aega igal nädalal suisa mitu tundi. See on oluline osa kaasaegsest kvaliteetsest töökeskkonnast,“ lisas Allan Remmelkoor, Arteri kvartali projektidirektor.

Arteri kvartal on esimene büroohoonekompleks Eestis, millele on väljastatud rahvusvaheline BREEAM New Construction Excellent jätkusuutlikkuse sertifikaat. Sertifikaat hindab terviklikult hoone energiatõhusust, keskkonna- ja kasutajasõbralikkust ning kestlikkust hoone elukaare igas tsüklis.

Kvartali hooned on liginullenergiahooned, milles on kasutusel keskkonnasõbralikud energialahendused. 305 energiavaia kaudu ammutatav maakütteenergia katab ligi 30% kvartali kütte- ja 70% jahutusvajadusest, ülejäänud tagavad kaugküte ja kaugjahutus.

Kvartali arhitekt on Martin Aunin, sisearhitektuuri on loonud Arhitekt11 ja ArtAku Sisearhitektuuribüroo. Kogu kvartali ehituse peatöövõtja oli Merko Ehitus Eesti.

„Arteri ehitus on olnud Merkole erakordne objekt. Insenertehniliselt ja kvartali mastaapi arvestades logistiliselt väga keerukate ehitustööde juhtimisega oli igapäevaselt seotud üle 30 Merko ehitusinseneri, ehitustöödel osales ligikaudu 3500 inimest. Arter lähtub maksimaalselt hoone kasutajate heaolust, fookus on selgelt tulevikulahendustel ning kaasaegsel, funktsionaalsel ja kvaliteetsel linnaruumil. Kompleksi ehitamisest sai osa suur hulk Eesti ehitussektorist, Arteris läbi lahendatud teemadest ja siin saadud kogemusest on võitnud ka teised arendusprojektid Eestis,“ ütles Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe.

Lisaks Arteri hoonetele rajati ehitustööde käigus uus Veski tänav ning avalik park Härjapea jõesängi alale; uuendati ka Imanta tänavat ja kvartali valmimisega täienes ühistranspordivõrk – otse hoone kõrval asub uus bussipeatus.

Infokast ehituse faktidest:

Ehituse kestus: algus 2021. aastal veebruaris, lõpp 2025. aasta septembris, kestus 1637 päeva
Suurus: 44 500 m² üüripinda
Kõrgeima bürootorni kõrgus: 111 m
Ehitusel töötas kokku 3334 inimest
Ehituse alguses rajatud süvendi sügavus: 13,5 m
Pinnase väljavedu: ligi 6000 autokoormat ehk 80 000 m³
Betooni kasutus: ligi 100 000 tonni ehk 2000 veoautokoormat
Klaasfassaadi pindala: 3 hektarit ehk 4–5 jalgpalliväljakut
Parkimiskohti: ligi 400
Jalgrataste siseparkla: 115 kohta, riietus- ja duširuumid
Linnaruumi täiendus: uus Veski tänav, uuendatud Imanta tänav, avalik park Härjapea jõesängi alal

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Koolitus “Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas” toimub 15.10.2025

07.10.2025 Margot Toompark

Kas oled kinnisvarainvestor, maakler, arendaja või lihtsalt turuhuviline, kes soovib teha faktipõhiseid otsuseid? Tule koolitusele „Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas“, mis toimub 15.10.2025. Koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolituse käigus saad teada:

kuidas leida ja kasutada usaldusväärseid andmeallikaid (Maa- ja Ruumiamet, Statistikaamet, Eesti Pank jt);
kuidas eristada olulist signaali müra seast;
kuidas märgata turutrende enne, kui need meediasse jõuavad;
kuidas hinnata piirkonna või segmendi likviidsust, hinnadünaamikat ja potentsiaali.

Ära jäta kasutamata võimalust saada praktilised tööriistad, mis aitavad vältida kulukaid vigu ja annavad Sulle kinnisvaraturul konkurentsieelise.

Koolitus toimub 15.10.2025 kell 10.00–13.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: Eesti ehitusse läinud korteri keskmine pind on 61 ruutmeetrit

07.10.2025 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel on 2025 II kvartalis Eestis ehitusloa saanud korterelamus asuva eluruumi keskmine pindala 59 m²*. Ehitusse läinud eluruum on 61 ja kasutusloa saanud ehk valminud eluruum 65 m².

Muutused korterelamute korterite pindalas sõltuvad hoonete iseloomust, asukohast, arendaja profiilist, hoone sihtrühmast ja muudest teguritest. Pikemaajaline korteri keskmine suurus uutel ehitusloa-kasutusloa saanud või ehitusse läinud Eesti keskmistel korteritel korterelamutes on 63-64 m².

Harjumaa korterid on suuremad. 2025 II kvartalis ehitusloa saanud korteri keskmine pindala oli 66 m²*, ehitusse läinud korter 65 ja kasutusloa saanud korter 67 m². Harjumaa korterelamutes asuvate eluruumide pikaajaline keskmine suurus on 65-66 m².

Märksa väiksemad on Tartu maakonna korterid. Tartu maakonna ehitusloa saanud korterelamute eluruumide keskmine suurus oli 2025 II kvartalis 51 m²* ja ehitusse läinud korteritel 52 m².

* Tegemist on viimase 4 kvartali keskmiste näitajatega, mis tasandavad näitaja juhuslikud hüpped üles ja alla.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Everaus Kinnisvara AS valmistub uute võlakirjade avalikuks pakkumiseks

06.10.2025 Adaur.ee

Everaus Kinnisvara AS annab teada oma kavatsusest emiteerida võlakirjaprogrammi teise seeria raames 2025. aasta oktoobris uusi võlakirju. Teise seeria pakkumise täpsed tingimused ja ajakava avalikustatakse lähiajal.

Everaus Kinnisvara AS avas esmakordselt võlakirjade avaliku pakkumise tänavu mais, emiteerides võlakirjaprogrammi esimese seeria raames 5000 võlakirja kogumahus 5 miljonit eurot. Emiteeritud võlakirjad on Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North kaubeldavad.

Esimese seeria raames kaasatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja selle toel on kinnisvaraarendusprojektide ehitus jõudsalt edasi liikunud. Kindluse Kodu I etapi (ridaelamud ja paarismajad) infrastruktuur on valmis ja esimesed majad saavutanud täiskõrguse (I etapi kodudest on müüdud 50%). Luige Kodude II etapi (ridaelamud ja kortermajad) majad on jõudnud fassaaditöödeni ja sisemiste ehitustöödeni (II etapi kodudest on müüdud 30%). Lennuradari laokompleksi II etapi ja Haabersti miniladude ehitustööd on lõpusirgel ning uued ärihooned arendaja üüriportfellis on käesoleva aasta lõpuks valmis.

Teise seeria eesmärk on täiendavalt finantseerida arendusprojektide järgmiste etappide ehitust ja uute arendusprojektide ehitusega alustamist. Alanud on Kindluse Kodu järgmiste etappide infrastruktuuri ehitus ja Luige Kodude III ja ühtlasi viimase etapi (ridaelamud) majade ehitus ning Lennuradari laokompleksi kahe viimase hoone ehitus. Ettevalmistamisel on Kangru Kodu ridaelamute ja portfelli lisandunud Tartu piirimail asuvate kortermajade ehitamisega alustamine.

„Kevadise pakkumise enam kui kolmekordne ülemärkimine kinnitas, et me oleme hinnatud ja tunnustatud kinnisvaraarendaja mitte ainult klientide ja koostööpartnerite silmis, vaid ka investorid usaldavad meie arenguperspektiive ja strateegiat arendada kvaliteetset ja jätkusuutlikku elu- ja ärikeskkonda. Teise seeria pakkumine võimaldab laiendada ettevõtte investorkogukonda veelgi,“ kommenteeris ettevõtte asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, büroohooned, lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“

Käesolev teade on üksnes informatiivse eesmärgiga võimaliku tulevase pakkumise kohta. Käesolev teade ei ole käsitletav müügipakkumisena või kutsena võlakirjade omandamiseks, samuti ei toimu võlakirjade müüki ega pakkumist üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks enne prospekti, teabe- või muu pakkumisdokumendi kinnitamist või registreerimist või avaldamist õigusvastane.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 09-2025

06.10.2025 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tartu: Algavad ettevalmistustööd Tartu põhjapoolse ümbersõidu ja Tiksoja silla rajamiseks

06.10.2025 Tartu.ee

Tartu linnapea Urmas Klaasi kutsel kohtusid täna Tartus taristuminister Kuldar Leis, Transpordiameti peadirektor Priit Sauk ja Tartu linna esindajad. Arutati riigimaanteede arendusena Tartu põhjapoolse ümbersõidu ja Emajõele Tiksoja silla rajamist. Taristuminister Kuldar Leis kinnitas, et objekt lisatakse riigiteede teehoiukavasse.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tiksoja silla rajamine koos põhjapoolse ümbersõiduga Tartu jaoks märgilise tähtsusega projekt. “Kavandatav ümbersõit annab võimaluse jätkata täna linna läbiva transiitliikluse ümbersuunamist, mis vähendab oluliselt kesklinna tänavate liikluskoormust.” Liikluskoormus väheneks objekti valmides nii Riia, Turu kui ka Võru tänavatel, samuti Narva maanteel.

Olulise kasuna näeb Urmas Klaas ka Tähtvere ja Kvissentali linnaosade paremat ühendatust ülejäänud linnaga. Praegu on nende linnaosade elanike jaoks lähim Emajõe ületuskoht kesklinnas asuv Kroonuaia sild, Tiksoja silla rajamisel tekiks otseühendus üle jõe.

Minister Kuldar Leisi sõnul on objekt oluline ka sõjalise mobiilsuse vaatest, sest uue silla valmides oleks loodud vajalik ülepääs Emajõest ka põhja poolt. Samuti kinnitas minister, et on olemas poliitiline tahe ja kokkulepe koostööks ning eelprojekt, millega minna edasi põhiprojekti koostama. “Hakkame koos pingutama ja leidma vahendeid projekti elluviimiseks. Esmalt täpsustame, milline on võimalik toetus Euroopa Liidu uuest rahastamisperioodist alates aastast 2028, milline on riigi panus ja millega on valmis kohalikud omavalitsused kaasa lööma. Rahastusvõimaluste selgumisel saame kavandada ja kokku leppida ka ehitusaastad, varaseim võimalik aeg ehitusega alustamiseks saaks olla aasta 2028,” sõnas Leis.

Transpordiametil on valmis eelprojekt põhjapoolse ümbersõidu rajamiseks koos Tiksoja sõlme ja Emajõe silla rajamisega. “Transpordiameti vaatest on sama projekti raames vaja ära lahendada nii Tiksoja sõlme eritasandiliseks ehitamine kui ka Tallinn-Tartu raudteega ristumiste viimine erinevatele tasanditele,” sõnas Transpordiameti peadirektor Priit Sauk.

Järgmise sammuna alustatakse ettevalmistustööde ja põhiprojekti koostamisega. Nende valmides selgub täpsemalt projekti võimalik maksumus ja maht. Rahastusvõimalustest sõltuvalt on võimalik ka objekti etapiviisiline arendame. “Minimaalses mahus kavandame Tiksoja eritasandilist ristmikku koos uue sillaga ja maantee ühendamist Jõgeva maanteega,” sõnas Sauk.

Orienteeruv maksumus on minimaalselt ligi 60–70 miljonit eurot. Kui rajada ka ühendused Tallinna poole olemasoleva 2+2 maantee lõiguni ja ringtee pikendusena kuni Ilmatsalu ringteeni, siis oleks projekti maht umbes 100–120 miljonit eurot.

Tiksoja silla ja ümbersõidu eelprojekt (Transpordiamet)

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Statistikaamet: Tööstusettevõtete toodang kasvas augustis 1%

06.10.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta augustis püsivhindades 1% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 2,5% ja mäetööstuses 0,7%, kahanes aga energeetikas 20,7%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul on töötleva tööstuse toodangu mahud sellel aastal võrreldes eelmisega kõik kuud suurenenud. „Kuigi andmed viitavad kasvule, siis suurt hoogustumist veel ei paista. Head märgid on, et kolm kuud järjest on kasvanud elektroonikatööstuse mahud ning augustis kasvas osatähtsuselt suurim tegevusala puidutöötlemine,“ tõi Bunder välja.

Augustis suurenes tööstustoodangu maht kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tegevusaladest kasvas toiduainete (6,6%), arvutite ja elektroonikaseadmete (3,3%) ning ehitusmaterjalide (5,2%) tootmine, samuti puidutöötlemine (2,4%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes metalltoodete (2,4%) ning kummi- ja plasttoodete (1,1%) tootmine. Pea samale tasemele jäi elektriseadmete tootmine, kahanedes vaid 0,2%.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta augustis 65,2% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta augustiga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 2,3% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 5,5% ning müük ekspordiks 0,6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti augustis võrreldes juuliga tööstuses kokku 1,5% ning töötlevas tööstuses 1,7% rohkem toodangut.

Energeetikas vähenes võrreldes eelmise aasta augustiga elektri tootmine koguseliselt (MWh) 21,9% ning soojuse tootmine 2,5%. „Nii juulis kui ka augustis oli elektrienergia toodangu vähenemise taga omatoodangu asendumine odavama importtoodanguga,“ selgitas Bunder.

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Everaus Kinnisvara Lennuradari laokompleksi laiendus sai sarikate alla. Arendaja üüriportfelli lisandub 64 uut pinda

03.10.2025 Adaur.ee

Everaus Kinnisvara tähistas 2. oktoobril Rae valda Lennuradari teele rajatava äripargi laienduse sarikate alla saamist. Valmiv arendusetapp koosneb neljast kaasaegsest ärihoonest, mis toovad turule 64 uut ladu ja stock-office pinda kogupindalaga 4000 ruutmeetrit. Neljast hoonest kaks valmivad 2025. aasta lõpus ja järgmised kaks 2026. aasta alguses.

Lennuradari laokompleks hõlmab endas ladusid ja stock-office pindasid suuruses 35-85 ruutmeetrit. Laokompleksi omandamisel, 2024. aasta lõpus, oli juba valminud ja üürilepingutega kaetud kolm ärihoonet kokku 42 äripinnaga (kogupindalaga 2500 ruutmeetrit). Äripargi laienduse valmimisel kujuneb kogu kompleksi mahuks 106 äripinda, kasvatades oluliselt Everaus Kinnisvara üüriportfelli.

„Everaus Kinnisvara pikaajaline strateegiline eesmärk on tugevdada oma positsiooni ärikinnisvara sektoris, sealhulgas stock-office pindade ja ladude segmendis,“ kommenteerib Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. „Lennuradari laokompleks on tõestanud oma atraktiivsust nii asukoha kui kontseptsiooni mõttes. Nõudlus väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud stock-office pindade ja ladude järele Rae vallas on kõrge.“

Lennuradari äripark asub logistiliselt strateegilises kohas, Tallinna ringtee ja Suur-Sõjamäe tee vahetus läheduses, pakkudes ettevõtetele mugavat ja kiiret ühendust Tallinna kesklinna ja ümbritsevate piirkondadega. Kompleksi lähedus lennujaamale ja sadamatele on suur eelis ettevõtetele, kelle tegevus nõuab head ühendust ka nimetatud logistikasõlmedega.

Lennuradari laokompleksi laienduse ehitab Maru Ehitus AS. „Olles fokusseerinud ärikinnisvara projekteerimis-ehitusteenusele Eestis, on meil hea meel olla Everausile partneriks teisel järjestikusel projektil. Üldjuhul on iga ärihoone unikaalne ning vajab eraldi planeerimist ja läbimõtlemist. Lennuradari laohoonete puhul on unikaalne võimalus planeerida tegevusi voomeetodil, kuna tegemist on nelja sarnase hoonega“ ütles Maru Ehitus AS tegevjuht Margo Dengo.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud ning nii büroohooned kui stock-office-pinnad, laod ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“ Everaus Kinnisvara AS võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North alates 05.06.2025.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Marienholmi korterite müük ületas ootusi – 80% kodudest juba omaniku leidnud

03.10.2025 Adaur.ee

Marienholm, mida peetakse üheks viimaste aastakümnete olulisemaks arenduseks Läänemaal, on saanud tugeva vastuvõtu – 80% esimese etapi kodudest on müüdud. Huvi püsib ka sügisel ning see on andnud arendajale kindluse alustada teise etapi projekteerimisega.

„Kui suvel oli arusaadav, et mereäärsed kodud köidavad tähelepanu, siis sama tugev huvi on püsinud ka sügiskuudel. See kinnitab, et Marienholmi eriline keskkond kõnetab koduostjaid pikemaajaliselt, mitte ainult hooajaliselt,“ kommenteeris Scandium Kinnisvara partner ja juhatuse liige Maido Lüiste. „Oleme täna alustanud järgmise etapi projekteerimist.“

Esimeses etapis valmis Marienholmi poolsaarel viis hoonet kokku 50 korteriga. Korterid on tuntud oma laialdaste merevaadete ja läbimõeldud arhitektuursete lahenduste poolest, paiknedes otse merekaldal. Ostjate seas on valdavalt pealinlased, kes hindavad Haapsalu rahulikku ja looduslähedast elukeskkonda. Samas on siia kodu soetanud ka mitmed kohalikud elanikud.

Poolsaare tipus veab sadamaarendust Viktor Siilats

Marienholmi arendus saab olulise täienduse ka poolsaare tipus, kuhu rajatakse uus jahisadam. Sadamakinnistu ja kõrval asuva ajaloolise aidahoone omandas kevadel tuntud ettevõtja ja merenduse arendaja Viktor Siilats, kellele kuuluvad ka Grand Holm Marina ja Veskiviigi jahisadam Haapsalus. Esimesed tööd sadama korrastamisel tehti juba sel suvel kui paigaldati ka poid suuremate purjakte sildumiseks.

Läänemaa sajandi suurim arendus

Marienholm on üks Läänemaa suurimaid kinnisvaraprojekte viimaste aastakümnete jooksul. Poolsaarele rajatakse mitmeetapiline elukeskkond koos avaliku pargiala, SPA-hotelli, jahisadama ja restoraniga.

„Näeme, et Haapsalu on paljude jaoks taasavastatud sihtkoht. Siia, kus kohtuvad meri, ajalugu ja kaasaaegne arhitektuur, soovitakse luua teist kodu või püsielukohta. Kevadel asume korrastama avalikku pargiala kohe esimese etapi kõrval, et siis edasi liikuda teise etapi väljaehitamisega,“ rääkis Lüiste.

Teise etapi projekteerimine on alanud. Uue hoonestuse ehitust planeeritakse järgmisse aastasse ning valmimist 2027. aasta kevadesse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE kinnisvara-podcast: kinnisvara müük eile, täna ja homme

03.10.2025 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 122. osa külaline on Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja. Saates keskendutakse uute kodude müügi ja turunduse arengule Eestis. Kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark ja Lauri Laanoja vaatavad tagasi, kuidas kinnisvara müümine on aastate jooksul arenenud, käsitledes nii buumiaegu kui ka kriisiperioode.

Arutatakse, kuidas kriisid on mõjutanud klientide käitumist ja arendajate müügistrateegiaid. Käsitletakse müügi ja klienditeeninduse suhet ning seda, kuidas on muutunud turunduskanalite valik, alustades trükimeediast ja välireklaamist kuni digikanalite ja sotsiaalmeedia võidukäiguni.

Juttu tuleb tehnoloogiliste uuenduste, sealhulgas 3D-renderduste ja tehisintellekti võimalikust rollist tulevikus. Vaadatakse, kuidas on arenenud uue kodu juurde kuuluv väärtus, eriti koduümbruse ja energiatõhususe osas.

Lõpetuseks annab Lauri Laanoja soovitusi, rõhutades klientide mõistmise ja lubaduste täitmise olulisust edukal kinnisvaraturul toimetamisel.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kliimaministeerium: Eesti Arhitektuurikeskus ja TalTech koolitavad tarka tellija

03.10.2025 Adaur.ee

Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) viib Kliimaministeeriumi tellimusel läbi kuuepäevase ringse arhitektuuri ja ehituse koolitusprogrammi.

Programm on mõeldud avaliku, era- ja mittetulundussektori töötajatele, kellel on oluline roll ringse ruumiloome põhimõtete elluviimisel. Koolituse eesmärk on avada ringse arhitektuuri ja ehituse tervikpilti, kaardistada peamised takistused nende kasutuselevõtul ning pakkuda aruteluruumi ja praktilisi lahendusi, kuidas eri sektorid saavad muutustesse panustada. Õppepäevad on üles ehitatud aktiivõppe vormis, kus lühiettekannete ja arutelude kõrval on olulisel kohal ka praktilised ülesanded, mis aitavad siduda teooria igapäevase tööpraktikaga.

Koolitusprogramm toimub kuuel päeval eri paikades üle Eesti. Esimene koolituspäev leiab aset 22. oktoobril TalTechis, kus fookuses on ringne arhitektuur ja ehitus ning rohepööre ehitatud keskkonnas. 5. novembril jätkub programm Energia Avastuskeskuses ja Logisaunas, kus käsitletakse kogukondlikku ja kultuurilist mõõdet.

19. novembri koolituspäev leiab aset TalTechi Tartu Kolledžis, kus tähelepanu all on ringmajanduse teadmised ja praktikad regionaalses kontekstis. 3. detsembril kogunetakse Elektrilevi Mustermajas, et uurida tehnoloogilisi lahendusi ja innovatsiooni ringse ehituse toetajana. 17. detsembril viiakse õppepäev läbi Kota Klubis Krulli Kvartalis, kus arutatakse kogukondlikke lahendusi ja linnaruumi ringlust. Programmi viimane päev toimub 6. jaanuaril Valga Kultuurimajas, kus vaadeldakse rahvusvahelisi perspektiive ja tehakse koolitusprogrammist kokkuvõtteid.

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul peitub ringmajanduse suurim võimalus mõtteviisi muutuses – kuidas näha arhitektuuri ja ehitust mitte lineaarse kuluna, vaid loova ja kestliku majanduse osana. “Soovime, et koolituse käigus kujuneks sünergia, kus eri osapooled otsivad koos nutikaid lahendusi ja aitavad ringse arhitektuuri ning ehituse viia hobi- ja pilootprojektidest igapäevaseks praktikaks.”

„Ringsete põhimõtete rakendamisel ei piisa vaid arhitektide ja ministeeriumi entusiasmist – õnnestumiseks vaja on ka informeeritud tellijat ja kogukonna esindajat. Euroopast on ette näidata mitmeid edulugusid, kus muutusi loova innovatsiooni edukas algatajaks on riigisektor. Koolitusprogrammi käigus uurime millised on kodumaised väljakutsed ringsete lahenduste kasutuselevõtul ning otsime ühisosa projekteerijate ja tellijate vahel,” ütles TalTechi Ehituse ja Arhitektuuriinstituudi noormteadur Hannes Praks, kes juhib koolituspäevi. „Samal ajal keskendume ka väga praktilistele teemadele: kuidas vähendada ehitusjäätmeid, kavandada hooneid tulevikus kohandatavaks või lammutamiseks ning kasutada materjale korduvkasutuses. Usun, et just teadmiste ja kogemuste jagamine aitab meil ringse ruumiloome Eestis järgmisele tasemele viia.“

Koolitusprogrammis esinevad tunnustatud eksperdid ja praktikud. Nende hulgas TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi programmijuht Simo Ilomets, TalTechi inseneriteaduskonna kaasprofessor ning Tartu kolledži direktor Aime Ruus, Pihlmann Architectsi arhitekt Isabella Priddle, saviehituse ekspert Kaarel Kuusk, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant-nooremteadur Jürgen Tammepärg, Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonna juht Görel Grauding, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae, Logisauna eestvedaja Regina Viljasaar-Frenzel, Valga vallavalitsuse planeeringute juhtivspetsialist Lenna Hingla, Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera, ruumiloome residentuuri Vares eestvedaja ja arhitekt Margus Tammik ja paljud teised.

Programmi tellija on Kliimaministeerium, läbiviijad Eesti Arhitektuurikeskus ja TalTech. Koolitusi rahastatakse Euroopa liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu.

Koolitus on tasuta. Registreerumine on avatud kuni 16. oktoobrini.

ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele toimub 14.10.2025

03.10.2025 Margot Toompark

14.10.2025 toimub Kinnisvarakoolis ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele. Koolitajaks on Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas, kes õpetab, kuidas tehisintellekti abil säästa aega ja tõsta töö kvaliteeti, võimaldades keskenduda olulistele tegevustele. Tehisintellekti rakendused aitavad vähendada rutiinset tööd ja optimeerida igapäevaseid ülesandeid. AI kaasamine muudab töö efektiivsemaks ja aitab luua uusi loovaid lahendusi.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid;
kinnisvaraarenduse ettevõtete turundus- ja müügispetsialistid;
kinnisvara müügi või turundamisega igapäevaselt tegelevad inimesed;
kinnisvarahuviline, kes alles kaalub tööle asumist kinnisvarasektoris.

Koolitus toimub 14.10.2025 kell 10.00–13.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.
Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.