Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Arco Vara: Üürile andmine – lihtne tulu või pigem peavalu?

Arco VaraKinnisvara üürile andmine võiks ju olla lihtne tuluallikas – kinnisvarainvestorid just sellega tegelevadki: ostavad kinnisvara, et saada passiivset tulu. Aga et see oleks lihtne tuluallikas, peab eelnevalt minimeerima riske.

On kaks peamist asjaolu, mis võivad kinnisvara väljaüürimise muuta hoopis tüütuks peavaluks: järjekordne kõne laupäeva õhtul teemal „kraan lekib“ või „võti ei keera“ ning ununenud üürimaksed.

Oma kinnisvara üürile andes ei pea alati tegema eelnevalt remonti, küll aga tuleb teha värskendustöid. Vaata kriitilise pilguga üle kõik kodus olevad seadmed: gaasikatel, pliit, boiler, ka küttekolded, sansõlmed ja elektroonika, mis jääb üürilise kasutada. Regulaarne hooldus tagab, et asjad kestavad, ning sa saad reaalse arusaama, mis võib peagi vajada väljavahetamist. Ära unusta ka akende, uste ja põrandate hooldust ning tee enne üürile andmist suurpuhastus. Kooskõlasta ka üürnikuga, milliseid hooldusi ja mis aja tagant on vaja teha. Leppige kokku, kes tellib töö. Näiteks kui sul on gaasikatel, mida on vaja soovituslikult kord aastas hooldada, siis ära eelda, et üürnik sellega tegeleb. Võib-olla ei ole ta varem elanud gaasikatlaga korteris ning tal ei tule mõttessegi, et seda peaks hooldama.Tee investeering varem ja vaheta katkine asi välja, sest ebapiisava hoolduse tõttu tekkinud kahju võib üürnik paluda sinul korvata. Hoia oma vara, siis hoiavad seda ka teised.

Kuidas valida üürilist, kes ei tekita peavalu? Vara seisukord näitab üürilevõtjale, kui palju sina enda varast hoolid. Kui ruumid on puhtad, valgustitelt on tolm pühitud, seadmed töötavad laitmatult, siis saame eeldada, et peale üürilepingu lõppemist saame vara tagasi samas seisus. Kui aga korter on räämas, määrdunud seintega, katkise mööbliga, aknaid avada ei ole võimalik, siis korralik ja oma kodust hooliv inimene ei tunne seal end koduselt ega soovigi sinna kolida. Sina lood standardi, mille järgi üürilist otsid.

Enne väärilise üürilise valimist suhtle temaga. Jutustage veidi pikemalt elust-olust. See võib anda aimu, millise inimesega on tegu. Kes üldse kolib sinu pinnale? Kelle kätte usaldad oma vara? Kus ta töötab ja mis on tema hobid ning väärtushinnangud? See nüanss on paljude inimeste jaoks keeruline ja ebamugav, aga kinnisvaramaakleri jaoks nii endastmõistetav ning see loob suure väärtuse. Maakleril on võimalik lasta teha ka taustakontrolli, kas inimesel on maksehäireid. Sealt võib välja tulla nii mõndagi. Enne järelduste tegemist tasub siiski alati uurida ka inimeselt endalt, mis seisus need võlad tegelikkuses on. Vahel juhtub, et tegelikult on võlad makstud, aga nõue jäetud lõpetamata või on kõige selle taga hoopis midagi enamat. Sellisel juhul võib potentsiaalselt üüriliselt küsida ka tema senise elukoha kohta. Kui ta elab hetkel samuti üürikodus, siis võib paluda üürileandja kontakti, uurida tema kogemust, kuidas ta on üürilisega rahul olnud ning kas maksed on laekunud õigeaegselt. Kui pikaaegsel üürimisel probleeme pole olnud, siis on suurem tõenäosus, et ka sinul ei teki selle üürilisega probleeme.

Selleks, et passiivne üüritulu teenimine muuta võimalikult valutuks, saad ise palju ära teha, aga kindlasti aitab riske hajutada ka pädev kinnisvaramaakler. Tema annab nõu, millele enne üürileandmist tähelepanu pöörata ja milliseid ettevalmistusi selleks teha. Anna teada, keda ootad oma pinnale, milline on sinu nägemus ja ootused üürilisele. Selle põhjal aitab maakler oma kogemustele toetudes valida sulle sobiva üürilise, kellega on mugav asju ajada. Ja mitte vähem oluline: kinnisvaramaakler aitab sul sõlmida ka juriidiliselt pädeva üürilepingu, mis tagab sulle rahuliku une.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Rahandusministeerium: Hinnatõusu aeglustumist võib oodata järgmisel aastal

RahandusministeeriumInflatsiooni kiirenemine augustis on ootuspärane ning selle kõrgtase jääb aasta teise poolde. Eelmisel kuul jätkus käibemaksu muudatuse kandumine hindadesse, millele lisandus elektri börsihinna tõus varasemate kuude madaltasemelt.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis võrreldes eelmise kuuga 1 protsenti ja aasta varasemaga 6,1 protsenti. Energiahinnad on aastases võrdluses jätkuvalt languses, tasakaalustades tarbijahindade tõusu.

Vaatamata elektrihinna kuisele hinnatõusule on energia hind majapidamistele jätkuvalt soodsam kui aasta tagasi. Elektri börsihind kahekordistus juuliga võrreldes jaamade ja ühenduste hoolduste ning tagasihoidlikuma taastuvenergia toodangu mõjul. Nafta hind püsib jätkuvalt madalana, mis hoiab soodsana ka siinsed kütusehinnad.

Toiduhindade tõus jätkus augustis, võrreldes eelmise kuuga 0,6 protsenti. Aastases võrdluses on toit 9 protsenti kallim. Enam, kuuga 5 protsenti, tõusid eelmisel kuul kohvi ja tee hinnad. Arvestades toidutoorme hinnaarengutega välisturgudel, peaks piima- ja lihatoodete kõrgem hinnatase kanduma veelgi meie letihindadesse.

Alusinflatsiooni kiirenemise taga on valdavalt teenused. Heitlik ilm ja mitmed suured kultuuriüritused on suvekuudel reisiteenuste hinnad kõrgele tõstnud. Näiteks on puhkusepaketid pea 40 protsenti kallimad kui aasta tagasi. Seevastu tööstuskaupade hinnatõus on tagasihoidlik, kus suurimat mõju avaldab riiete ja jalatsite odavnemine.

Suvise majandusprognoosi kohaselt tõusevad hinnad tänavu 5,4 protsenti. Hinnatõusu aeglustumist võib oodata järgmisel aastal, kui teenuste ja toidu hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb.

Euroalal kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul 2,1 protsendini tagasihoidlikuma energiahindade languse tõttu.

250908 Hinnatõusu aeglustumist võib oodata järgmisel aastal

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Scope Ratings Affirms Summus Capital OÜ’s Issuer Rating at BB/Stable

Summus CapitalScope Ratings GmbH has affirmed its BB/Stable issuer rating for Summus Capital OÜ and maintained the senior unsecured debt rating of BB. The affirmation by Scope reflects Summus’ solid operating performance and successful expansion into Poland.

Summus Capital’s balanced, high-quality commercial property portfolio expanded beyond the Baltics into Poland in 2024. Total assets grew 32% year-over-year to €537 million (Scope-adjusted), with a net leasable area of 257,931 square meters, though Summus remains still small in European context. The increase was mainly driven by the acquisition of two Polish office properties with a combined value of over €100 million. Geographic expansion into Poland has broadened the company’s footprint, reducing dependence on the Baltic capitals. Occupancy remained strong at 98%, while the average lease term lengthened to 5 years, supporting stable and predictable rental cash flow.

“The affirmation by Scope highlights the strength and resilience of our portfolio as well as the success of our entry into the Polish market,” said Aavo Koppel, member of the Board of Summus Capital. “With a high occupancy rate and long lease terms, our diversified portfolio continues to provide a solid foundation for sustainable growth.”

The company’s Scope-adjusted EBITDA margin reached 88% in 2024, above peers, thanks to disciplined cost control, lean cost structure and energy efficiency measures. Scope expects profitability to sustain above 85%, driven by continued strong operating performance, high occupancy rates and the high share of CPI-linked lease contracts. Leverage, measured by the Scope-adjusted loan-to-value ratio, stood at 57% at year-end 2024, temporarily inflated by a VAT facility repaid in early 2025, with adjusted leverage closer to 54%.

“Our financial discipline and proactive balance sheet management have ensured that we remain well-positioned to pursue growth while keeping leverage under control,” said Aavo Koppel. “We see the stable outlook as recognition of our prudent approach to financing.”

Summus has demonstrated good access to debt capital markets and secured lending, as evidenced by recent transactions completed. The company’s proactive refinancing stance and long-dated debt maturity profile supports Scope’s view that liquidity and refinancing risks are manageable.

The outlook remains Stable, reflecting Scope’s expectation that Summus will continue to deliver solid operating performance and portfolio stability.

Rating report Summus Capital Scope 05092025

Scope affirms BBStable issuer rating on Summus Capital OU Scope Ratings European Rating Agency

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Bigbank: Tööstuse olukord muutub paremaks

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud andmetel oli tööstustoodangu kasv eelmisel kuul aasta võrdluses 0,7%, töötlevas tööstuses 3,5%. Päris oluliselt korrigeeriti tagantjärele tööstuse statistikat, sest juulis laekusid ettevõtete majandusaruanded ning seal deklareeritud müügimahud olid oluliselt paremad. Kui statistikaameti varasemad arvestused näitasid mais, et töötlev tööstus kasvas 0,7%, siis korrigeeritud andmetel oli kasv 3,7%. Need on päris suured korrektsioonid, aga nende tegemine on tavapärane praktika. Varasemalt ei räägitud sellest nii põhjalikult.

Olulisematest tööstuse valdkondadest oli kasv metalltoodete tootmises 1,9%, arvutite ja elektroonikaseadmete osas 7,6% ning elektriseadmete tootmises 4,5%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes toiduainete tootmine 7,2% ning puidutöötlemine 6,2%. Üle pika aja oli plussis ka jalatsitööstus ning kasvu raporteeris ka mööblitööstus. Ekspordile orienteeritud harude kasv näitab, et meie peamiste ekspordipartnerite nõudlus on taastumas, lisaks on mitmes valdkonnas leitud ka uusi eksporditurge. 65% meie töötleva tööstuse toodangust läheb ju välisturule.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Sotsiaalministeerium: Lasterikaste perede kodutoetuse voor avaneb 8. septembril

SotsiaalministeeriumAlates 8. septembrist saavad kolme- ja enamalapselised vähekindlustatud pered taotleda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) uuenenud tingimustel kodutoetust elamistingimuste parandamiseks.

Kodutoetust saavad pered, kellel ei ole oma kodu või kelle kodu ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Juhul, kui näiteks kodus puudub pesuruum või see on amortiseerunud, maja fassaad vajab soojustamist, küttekolle ei taga piisavalt soojust või on ohtlik.

Toetatakse nii perele kodu ostmist kui ka uue elamu püstitamist, samuti perele kuuluva eluruumi laiendamist ja renoveerimist. Toetatakse põhjalikke töid elamistingimuste kaasajastamiseks, kuid ei kaeta kulutusi tööriistadele, kodutehnikale, mööblile ja muule sisustusele. Toetust saab kasutada ainult nendeks kuludeks, mis tehakse pärast toetuse saamist. Enne rahastamise otsust tehtud kulutusi ei hüvitata, erandiks on ehitusprojekti koostamise kulu ning eluruumi ost taotluse läbivaatamise ajal.

Taotlust saab esitada riiklikus e-toetuse avaneb uues vahekaardis keskkonnas. Taotlemine on avatud 8. septembril kl 11st 20. oktoobri lõpuni. Rahastamise aluseks ei ole taotluse esitamise järjekord, vaid selle sisu: kui palju kasvab peres kuni 19-aastaseid lapsi, keda elamistingimuste parandamine mõjutab; kui suur on pere sissetulek; kui põhjalikke töid on elamistingimuste kaasajastamiseks vaja teha. Taotlusi võetakse vastu üle Eesti ja kõigi piirkondade taotlusi käsitletakse võrdselt, määrav on pere olukord.

Toetuse andmisel lähtutakse muu hulgas pere majanduslikust toimetulekust ehk leibkonna tulust ühe leibkonnaliikme kohta. Kui seni said toetust taotleda pered, kelle sissetulek oli eelmisel kalendriaastal kuni 450 eurot inimese kohta, siis nüüd tõuseb see 550 euroni. Ka toetuse piirmäärad ühe leibkonna kohta tõusevad – esmakordsel taotlemisel saavad kõik sihtgruppi kuuluvad pered küsida kuni 12 tuhat eurot toetust, teistkordsel taotlemisel toetatakse peresid kuni 6000 euroga. Esmakordse taotlejana käsitletakse ka neid leibkondi, kes on saanud kodutoetust enne 26. novembrit 2019. aastal.

Kui projekti kogumaksumus ületab toetuse määra, peab taotleja katma projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuga ning tõendama omaosaluse olemasolu. Projekti elluviimise tähtaeg on kaks aastat alates taotluse rahastamise otsusest.

Taotlusvooru eelarve on 2,58 miljonit eurot ja seda rahastatakse riigieelarvest.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Eesti Pank: Augusti hinnakasvu taga olid peamiselt kallinenud toit ja elekter

Eesti PankAugustis kallinesid tarbijahinnad mullusega võrreldes 6,1%ni. Kuine hinnakasv juuliga võrreldes oli 1%, millest ligi kolmveerand tuli omakorda elektri kallinemisest. Tõenäoliselt jätkus augustis ka käibemaksutõusu ülekandumine tarbijahindadesse, sest vahetult pärast maksu rakendumist juulis tõusid hinnad vähem kui maksumäära kasv.

Augustis oli elektri börsihind odavam kui eelmise aastal, kuid juuliga võrreldes kaks korda kallim, kuna kuu teises pooles oli hoolduses üks Eesti-Soome elektriühendustest. Sama kaabel on remondis ka septembris ning kuna Soome on Eestiga võrreldes odavama elektrihinnaga piirkond, siis jääb piiratud elektrikaubanduse korral elektrihind Eestis kallimaks.

Toiduainetest jätkus augustis lihatoodete, peamiselt linnu- ja veiseliha, kallinemine. Veidi üle poole Eestis tarbitavast lihast moodustab aga sealiha ning selle hind tarbijale on püsinud viimased kolm aastat samal tasemel. Taud Eesti seakasvatustes võib lähiajal kaasa tuua aga sealiha hindade kõikumise – ühelt poolt vähendab loomade hukkamine nakkusega farmides kodumaise sealiha pakkumist, teisalt leevendab seda tõenäoliselt impordi kasv. Nii kasvas näiteks elussigade import ka 2015. aasta ulatusliku katkupuhangu järel. Maailmaturul on toidutoormete kiire hinnatõus peatunud ning osa kaupu, näiteks suhkur, kakao või apelsinimahl on mõnevõrra ka odavnenud.

Mootorikütuste hinnad jäid augustis mullusest madalamaks ning septembri alguses hakkasid Eesti tanklapidajad veel üksteise järel kütuste hindu langetama. Mootorikütuste osakaal tarbijakorvis on ligi 3,5% ning bensiini ja diislikütuse odavnemine aitab ka üldist tarbijahindade kasvu allapoole tuua. Vähemalt üks tanklakett kaotas eraldi soodus- või kampaaniahinnad ja lubas selle võrra kõigile klientidele tuua alla hinnakirja järgsed hinnad. Kuna soodushinnad hinnastatistikas ei avaldu, jääb edaspidi vähemalt selle keti madalam hind püsivalt hinnavaatlustesse.

Tööstuskaupade hinnad tõusid augustis mullu sama ajaga võrreldes pisut alla 2%, millesse panustasid peamiselt sõiduautod ja sisustuskaubad. Seevastu arvutid ja koduelektroonika jätkasid odavnemist, sest väljastpoolt euroala sisse toodavate kaupade suhtes tõstab tarbijate ostujõudu euro vahetuskursi tugevnemine.

Juulikuise käibemaksutõusu mõju jääb aastavõrdluses hindu kasvatama veel järgmise aasta keskpaigani. Euroala riikidest oli augustis Eesti hinnakasv kiireim, kogu euroala harmoniseeritud tarbijahinnad kasvasid augustis aastaga 2,1%. Käesoleva aasta keskmiseks hinnakasvuks prognoosis Eesti Pank tänavu juunis 5,4%. Uue majandusprognoosi, muu hulgas ka hinnakasvu kohta, avaldame 23. septembril.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Töötleva tööstuse mahud on kasvanud seitse kuud järjest

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMKM-i peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul iseloomistasid juulis töötleva tööstuse toodangu arenguid üldiselt samad märksõnad, nagu eelnevatel kuudel. Toodang kasvas aastaga 3,5 protsenti, nii ekspordi kui ka siseturu müük suurenesid samas tempos. Tootmine on suurenenud viimastel kuudel ka meie lähiriikides Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus.

Suurematest tööstusharudest süvenes langus toiduainete tootmises. Hinnatõusu tõttu püsis rahaliselt toodangu maht eelmise aasta tasemel, eksport kasvas isegi kümnendiku võrra. Kõige rohkem on vähenenud muude toiduainete (näiteks šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete) tootmine, kuid samas ka liha- ja kalatoodete tootmine. Joogitootmise langus on pigem hooajast tingitud, aasta tagasi olid juunis ja juulis vastupidised arengud.

Siseturg viis juulis puidutööstuse langusesse, eksport püsis aastatagusel tasemel. Mitmete puittoodete tootmine, näiteks saematerjal, graanulid, puitkiudplaadid, spoon, liimpuit, oli suurem kui aasta varem, vähenes aga vineeri tootmine, mis kuu varem kasvas oluliselt.

Põlevkiviõli tootmine on pidevalt suurenenud. Juulis toodeti kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem, kuid hindade languse tõttu ei kajastu selline kasv siiski müügitulus.

Üsna kiire kasv (ligi 8%) jätkus elektroonikatööstuses ning masinate ja seadmete remondi ja paigalduse tegevusalal, kus tootmismaht kasvas enam kui veerandi võrra. Kõige tempokamad arengud olid endiselt muude transpordivahendite nagu laevade, paatide, ujuvkonstruktsioonide, droonide tootmises, kus tootmine kasvas aastaga kaks ja pool korda, müüdud toodangu maksumus veelgi enam.

Languses oli jätkuvalt masinatööstus, kus toodang vähenes aastaga enam kui kümnendiku võrra. Siingi on hinnatõus aidanud hoida toodangu maksumust eelmise aasta tasemel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal pole tööstusettevõtete esindajate hinnangud viimastel kuudel suuri muutusi toimunud. Jätkuvalt on peamiseks probleemiks vähene nõudlus, kuid tõusetunud on ka tööjõu puuduse teema.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

KV.EE kinnisvara-podcast: vaade kinnisvaraturule maakleribüroo vaatest

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 120. saate külaline on 1Partner Kinnisvara asutaja ja partner Tanel Tarum. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Räägime maakleribüroo vaatest Tallinna-Harju korteriturule.

Alustuseks annab Tanel Tarum põgusa hinnangu majanduskeskkonnale, milles kinnisvaraturg ja elamispindade turg toimima peavad. Keskkond pole liiga positiivne, kuid kriisi-krahhi samuti kusagilt näha ei ole.

Räägime saates elamispindade turu nõudlusest, pakkumisest, müügiperioodidest ja hindadest. Vaatluse all on nii järelturg kui uute korterite arendusturg.

Eraldi puudutab vestlus kommentaaridega üüriturgu, üüripakkumise ja hindade trende. Tanel Tarum annab enda soovituse üürikorterisse investeerimisse või mitteinvesteerimise osas.

Saate lõpetuseks annab Tanel Tarum praktilise nõuande, mida kinnisvaraturu osalised võiksid silmas pidada.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tallinn: Linn allkirjastas uue meditsiinilinnaku projekteerimisleppe

TallinnTäna allkirjastas SA Tallinna Haigla Arendus lepingu ühispakkujatega Osaühing Sirkel ja Mall ning INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o., et teha algust Tallinna Haigla tulevase meditsiinilinnaku põhiprojekti koostamisega.

„Uue haiglakompleksi rajamine võimaldab pakkuda arstiabi tingimustes, mis on tänapäevase tervishoiuteenuse pakkumiseks sobivad ning vastavad nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate ootustele. Täna astume suure sammu sellele eesmärgile lähemale”, ütles Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. „Samal ajal ühendame kõik Tallinna haiglad ühtseks organisatsiooniks, mis parandab tervishoiuteenuse osutamise efektiivsust ja kvaliteeti. Nii on meie tervishoiuasutused ka töökorralduslikult uue haigla tulekuks valmis. Oleme jätkuvalt avatud ka koostööks riigiga, et järgmise sammuna liita Põhja-Eesti Regionaalhaigla ühtsesse Tallinna Haigla kontserni.“

Tallinna Haigla projekteerimisel lähtutakse kõige kaasaegsematest nõuetest ja lahendustest ning selleks vaadatakse üle ja vajadusel uuendatakse nii arengukavad kui ka varasemalt tehtud eelprojekti. Uue meditsiinilinnaku projekteerimine annab võimaluse läbi mõelda, millist tervishoidu me soovime Tallinna ja kogu Põhja-Eesti elanikele pakkuda. Koostöös partneritega saab luua arhitektuurse, ruumilise ja meditsiinitehnoloogilise lahenduse.

SA Tallinna Haigla Arendus juhatuse liige Marika Priske: “Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglate meditsiiniteenuste ühte kaasaegsesse haiglakompleksi koondamine on pikk ja keerukas protsess, mistõttu on oluline jätkata järjepidevat liikumist eesmärgi suunas. Uue projekteerimislepingu sõlmimisega ootamine muudaks hoone valmimise vaid aina kallimaks.”

Uue Narva maantee meditsiinilinnaku projekteerimine on vajalik alus ettevalmistuseks ja rahaliste vahendite planeerimiseks, et haiglakorpuse ehitusega saaks õigel hetkel võimalikult kiiresti alustada. Narva maanteele kavandatava uue kompleksi kaudu on võimalik pakkuda Eesti inimestele kaasaegset ravi- ja töökeskkonda ning teha seda tänasest optimaalsemal viisil, koondades hajali asuvad raviteenused ning ressursid. Tallinna haigla planeeritavad ravimahud ei ületa tänaseid Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate kogumahtusid.

Sirkel ja Mall tegevjuht Madis Avi tsitaat: “Meil on au olla osa selle visiooni elluviimisest koos oma partneritega Poolast ja Eestist. See projekt ei ole pelgalt ehitis – see on investeering inimeste tervisesse, kogukonna turvatundesse ja Eesti tulevikku. Meie kõigi ühine töö on alles algamas ning usun, et lõpuks seisame siin mitte ainult ühe Euroopa moodsaima ja suurima haigla ees, vaid Eesti ühe oluliseima hoone ees.”

Osaühinguga Sirkel ja Mall ning INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. -ga sõlmitud projekteerimislepingu maksumus on vastavalt nende pakkumusele 22 689 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Peale projekteerimislepingu sõlmimist alustatakse haiglakorpuse põhiprojekti koostamisega. Projekteerimine kestab ligikaudu 30 kuud ja uue haiglakorpuse valmimine võtab hinnanguliselt aega 8-10 aastat.

Paralleelselt hoonestiku projekteerimisega on juba algust tehtud olemasolevate haiglate juriidilise liitmisega, et samm-sammult korrastada ja konsolideerida Tallinna tervishoiusüsteem. Selleks loodud AS Tallinna Haigla on alates 2. septembrist äriregistrisse kantud ning konkurss juhatuse kahe liikme värbamiseks on välja kuulutatud.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 6,1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 1% ning mullu sama ajaga võrreldes 6,1%. Eelmise aasta augustiga võrreldes olid kaubad 4% ja teenused 9,3% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu 5% piiri, jõudes augustis 6,1%ni. Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2% võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski.

Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele 4%, sealhulgas üür 3,7% ja elekter 13,2%. Elektri kallinemise taga oli börsihinnatõus. Bensiinihind tõusis augustis 0,7% ning diislikütuse hind langes 1,9%. Samas on võrreldes mullusega nii bensiini kui ka diislikütuse hinnad vastavalt 3,7% ja 3,5% madalamad. Riiete ja jalatsite hinnad on kuuga 2,2% tõusnud, kuid aastases võrdluses siiski 1,8% odavnenud.

Toidukaubad kallinesid augustis võrreldes juuliga 0,6%. Toidu hinnatõusu panustasid enim puuvilja 2,3% ning piima, piimatoodete ja munade 0,7%, aga ka näiteks linnuliha 2% ja šokolaadi 2,6% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värske köögivilja 4,6% ning valmistoidu 2,4% hinnalangus.

250905 Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 6,1%

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2025

Kaubagrupp

juuli 2025 – 
august 2025, %

august 2024 –
august 2025, %

KOKKU

1

6,1

Toit ja mittealkohoolsed joogid

0,6

9,2

Alkohoolsed joogid ja tubakas

1

6,2

Riietus ja jalatsid

2,2

-1,8

Eluase

4

1,5

Majapidamine

0,8

2,9

Tervishoid

0

11

Transport

0,3

9,7

Side

1

3,1

Vaba aeg

0,7

8,2

Haridus ja lasteasutused

0

2,7

Söömine väljaspool kodu, majutus

-1,7

5,5

Mitmesugused kaubad ja teenused

0,1

4,2

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Terviklik vaade elamispindade turule: 09.2025

Tõnu ToomparkVärske elamispindade turuülevaade võtab kokku elamispindade sektori kõige olulisemad arengud. Ülevaade vaatab nii majanduse üldiseid arengusuundi kui läheb üksikasjalikult elamispindade turu detailidesse.

Makromajanduslike tegurite kui kinnisvaraturgu mõjutavate väliste tegurite ja turu enda sisemiste arengute kombineerimine annab tervikliku vaate, mis ei lase end eksitada juhuslikest üksikutest faktoididest.

Terviklikust turuülevaatest ei puudu prognoosid, mis vaatavad pool kuni poolteist aastat tuleviku suunas.

Kas oled huvitatud, et tulen elamispindade turu ülevaadet sulle ja sinu tiimile tutvustama? Võta ühendust ja lepime kokku: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on 16.09.2025 Kinnisvarakoolis toimumas seminar, kus vaatame samasid teemasid. Kinnisvarakooli turuülevaateseminarile saad registreeruda siin.

Tallinna elamispindade turu trendid – sügis 2025

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 08-2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Veel jõuad registreeruda koolitusele “Kinnisvaramaakleri ABC”

Kinnisvaramaakleri ABCKoolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 08.-11.09.2025 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad kinnisvaravaldkonna baasteadmised Tõnu Toompark, Kristjan Lood, Evi Hindpere ja Kaido Kaljuste.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • baasteadmised kinnisvaraalastest õigusaktidest;
  • teavet pangalaenude ja notariaalsete toimingute kohta;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehinguid.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 08.–11.09.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tallinn: Bussijaama kõrvale kavandatakse kuni kaheksakorruseline äri- ja eluhoone

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kehtestamiseks Juhkentali 48 detailplaneeringu, mille kohaselt kavandatakse bussijaama kõrvale kuni kaheksakorruseline äri- ja eluruumidega hoone.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on planeeringuala ning selle lähiümbrus aktiivses muutumises ning kehtestatav planeering on koostatud lähtuvalt piirkonna tulevikuvisioonist. „Praegu pigem kaootilisena mõjuv Juhkentali tänava lõpuots paikneb lähedal linnasüdamele ning oluliste liikumissõlmedele, mistõttu moodustab see tulevikus loogilise osa linnakeskusest. Asukoht on sobiv eluruumidega ärihoone ehitamiseks ja planeeringu elluviimisel muutub võrreldes praegusega ala kesklinlikumaks, kus parkimisplatsi asemele tekib terviklik linnakvartal.”

Lippus täpsustas, et kõrvalasuvale Juhkentali 46 krundile on juba väljastatud ehitusõigus kuni 9-korruselise hoone ehitamiseks ning koos moodustavad hooned tervikliku, haljastusega palistatud tänavafrondi.

Planeering hõlmab 0,77 hektari suurust maa-ala Kesklinna linnaosas bussijaama kõrval. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Juhkentali 48 kinnistu transpordimaa sihtotstarvet nii, et vähemalt 50% oleks äri- ja kuni 50% elamumaa ning määrata ehitusõigus kuni kaheksakordse hoone rajamiseks.

Hoone lahenduse kavandamisel on arvestatud piirkonna müratasemega – vaiksemat mürataset nõudvad ruumid on kavandatud hoone sisehoovi poolsesse osasse. Kinnistu sihtotstarve on määratud paindlikult, et võimaldada ka hotelli või hosteli rajamist. Külaliskortereid planeering ette ei näe. Püsielanike privaatsuse tagamiseks on eluruumid ja võimalikud majutusruumid kavandatud eraldi sissepääsudega. Kortereid on planeeritud kuni 64.

Haljastatud rekreatsiooniala on ette nähtud krundi kaguküljele, lisaks istutatakse hekk kinnistu lõunapiirile ning rajatakse konteinerhaljastus läänepiirile ja maa-aluse korruse pealsele alale. Laste mänguväljak kavandatakse samuti kaguküljele, et see oleks päikesele avatud ja kaitstud Juhkentali-Odra ristmiku liiklusmüra eest.

Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP028020.

250904 Bussijaama kõrvale kavandatakse kuni kaheksakorruseline äri- ja eluhoone

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Bigbank: Tööturu liikumised annavad pildi ka majanduse üldise olukorra kohta

BigbankTööturul toimuvad liikumised näitavad meile, milline on hetkeolukord tööturul. Kui tööturule sisenejaid (neid kes tööd saavad), on oluliselt rohkem kui väljujaid (kes töölt lahkuvad), siis see tähendab, et üldiselt läheb ettevõtetel hästi ja inimesi palgatakse juurde. Vastupidine olukord viitab aga majanduse probleemidele. Inimesed küll erinevatel põhjustel lahkuvad tööturult, aga nad ei sisene uutele töökohtadele samas mahus.

Täna avaldas Statistikaamet tööturul toimunud liikumiste II kvartali andmed. Tööle võeti 50600 inimest ja töölt lahkus 48100 inimest ehk siis tööle võeti natuke rohkem kui sealt lahkus. Väga sarnane oli seis ka aasta tagasi. Need numbrid viitavad, et üldiselt on majanduses väga väike, aga siiski, kasv.

Valdkonniti on pilt väga erinev, näiteks majutuses ja toitlustuses võeti tööle 1200 ning ehituses pea 1700 inimest rohkem kui nendes valdkondades lahkus. See on ka arusaadav, sest eks suvel olegi nendes valdkondades rohkem töökäsi vaja. Muret tekitab hariduse seis. II kvartalis lahkus hariduse valdkonnast 6184 inimest ning tööle võeti 2662 inimest, vahe on tervelt 3522. Seega on täiesti mõistetav ka õpetajate pikett Toompeal, kus nõutakse normaalsemaid töötingimusi (koormusi) ning õiglasemat palka. III kvartal kindlasti muudab olukorda, sest nii augustis kui ka septembri alguses tegeletakse aktiivselt värbamisega ja üritatakse leida puuduvad õpetajad, et koolid saaksid õppetööd alustada. Probleem on aga kindlasti olemas.

Kõige suurem oli liikumine kaubanduse valdkonnas, kus jämedalt võttes 8000 inimest võeti tööle ja 7000 inimest lahkus. Kaubandussektori suur tööjõu liikuvus viitab ka suhteliselt madalale palgatasemele. Äsja avaldatud parandatud palgastatistika järgi moodustas kaubanduses makstav palk 85% keskmisest palgast. Töölt lahkumise määrad olid samas kõige suuremad haldus- ja abitegvustes (näiteks koristamine) ning majutuses ja toitlustuses. Viimases sektoris on ka kõige madalamad keskmised palgad, vähemasti Statistikaameti andmetel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC