Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 30.09.2025

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11,34 euros at the end of September, up 0,33% month-on-month. The somewhat smaller-than-usual increase in NAV was related to the investment into the listed fund EfTEN Real Estate Fund AS, which shares closed on the Tallinn stock market 0.8% below a month ago level. If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were recorded on the basis of its book value, the NAV of EfTEN United Property Fund would be 11.45 euros, up 0.6% month-on-month.

The fund earned 93 thousand euros in net profit in September and 2,1 million euros in net profit in the 9 months of 2025 (534 thousand euros in the same period last year).

In September the fund earned the largest profit (89.5 thousand euros) from an investment in the EfTEN Real Estate Fund 5, the net asset value of which increased by 0.7%. The fund’s largest investment is the UNA retail park located on the outskirts of Vilnius, which the fund acquired in August 2024. During the past 12 months, the retail park has generated 2.2 million euros in rental income, which constitutes 7.3% of the investment’s acquisition price. The growth of the EfTEN Real Estate Fund 5 was supported the most by EfTEN Kristiine OÜ, the company owning the Kristiine shopping center, where equity value increased by 1.1% in a month.

In the development company Invego Uus-Järveküla OÜ, where the EfTEN United Property Fund owns 80%, clients booked in September four terraced houses to be completed by q1 2026. In September, EfTEN United Property Fund earned 23,6 thousand euros in interest income from the investment.

In early October, the fund received income distributions from the EfTEN Real Estate Fund 5 and EfTEN Special Opportunities Fund, totalling 293 thousand euros. The fund will distribute these to investors together with the interest received in August from Invego Uus-Järveküla OÜ at the beginning of November.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_092025

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Merko: Start of the construction of the second stage of Arena Garden Towers residential project (Riga, Latvia)

MerkoSIA Merko mājas, part of AS Merko Ehitus group, has launched the second stage of Arena Garden Towers residential project in Skanste district in Riga. One 13-storey building with 80 apartments at Arēna St.3 will be completed in the beginning of 2027.

The residential building will have energy class A rating. The size of the standard apartments ranges between 53 and 129 square meters and the price per square meter ranges from 2,601 to 3,510 euros.

This is the first residential project by Merko mājas to incorporate energy pile technology, providing sustainable solutions for heating and cooling. The contemporary complex will offer a variety of apartments, including distinctive two-storey penthouses with 6.3-metre ceilings and private rooftop terraces. The buildings will feature two elevators per staircase, a shared room for events and rooftop terraces, a secure private courtyard for recreation and play, as well as new amenities such as a dedicated bicycle maintenance area and a pet washing station. Parking spaces will be available on the ground floor and in a designated outdoor area.

Arena Garden Towers (skanste.merkomajas.lv) is located in the Skanste district, a modern and rapidly developing area of Riga. The project comprises in total of four residential buildings with around 400 apartments. The first stage includes on 13-storey building with 84 apartments at Arēna str 1, which will be completed in the summer of 2026. Almost 80% of the apartments in the first stage have been sold.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) päis5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees

Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien

Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja

Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase

Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand

Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus

Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Jaanus Bõstrov

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff

Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Coop Pank: Olulised punktid, mida jälgida enne ühise kodu ostmist

Coop PankOma kodu ostmine on iga inimese elu üks tähtsamaid rahalisi otsuseid. On täiesti loomulik, et kooselav paar võtab kodulaenu ühiselt, eriti kui peres kasvavad lapsed. Suurema elamispinna jaoks on sageli vaja ka suuremat laenusummat, millest ühe inimese laenuvõimekusest alati ei piisa. Sageli jäetakse aga arutamata, mis saab kinnisvarast ja laenust juhul, kui elu toob ühel hetkel erinevad teed. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova jagab nõuandeid, kuidas vara jagamisega seotud vaidlusi vältida.

„Coop Pangas on kolmandik kõigist kodulaenulepingutest sõlmitud kahe laenusaajaga,“ märgib Ossipova.

Tema sõnul tuleks juba enne ühist kodu soetamist ja laenu võtmist läbi mõelda, mis saab kinnisvarast ja laenust olukorras, kus ühine tee enam ei jätku. Nii saab vältida, et emotsionaalselt keerulisele lahkuminekule ei lisanduks ka rahalisi pingeid ja vaidlusi vara jagamise üle.

Otsustage, kas ostate kodu abikaasadena või elukaaslastena

„Enne kodu ostmist tasub end kurssi viia, millised on erinevused abielus ja vabaabielus elavate inimeste varaõigustes ja vastutuses,“ rõhutab Ossipova. Kui kinnisvara ostetakse abielus olles, reguleerib varasuhteid perekonnaseadus. Tavaliselt valitakse varaühisuse variant, mis tähendab, et kõik abielu ajal soetatud vara, sealhulgas kodu, kuulub võrdselt mõlemale abikaasale.

Samas eelistab üha rohkem inimesi abielludes varalahusust. „Sellise valiku taga on sageli varasemad kogemused, näiteks lahutused või varade jagamised, või lihtsalt suured varalised erinevused,“ selgitab Ossipova. Varalahususe korral kuulub ka abielu ajal soetatud vara sellele osapoolele, kelle nimele see on vormistatud, ning teisel abikaasal ei ole sellele seadusest tulenevat õigust.

Ka varalahususe korral saab vara soetada kaasomandisse

Varalahususe puhul on samuti võimalik kokkuleppel soetada kinnisvara kaasomandisse. Sellisel juhul saab omandiosad määrata näiteks proportsionaalselt omafinantseeringu suurusele või vastavalt sellele, kuidas on kokku lepitud edasine laenumaksete tasumine.

Oluline on teada, et ka varaühisuse korral kuulub enne abielu saadud või ostetud vara üksnes sellele, kes selle omandas. Samuti kuuluvad ainult ühele abikaasale abielu jooksul saadud kingitused ja pärandused, kui kinkija, pärandaja või vara omanik pole määranud teisiti. Abielu ajal koos soetatud kodu on aga ühisvara.

Et täpselt määratleda, kellele abielu jooksul omandatud vara kuulub, tuleb sõlmida notariaalne abieluvaraleping. Pelgalt ostu-müügilepingust, kus omanikuks on märgitud üks abikaasa, ei piisa. „Ilma abieluvaralepinguta võib teine abikaasa lahutuse korral nõuda osa vara väärtusest isegi siis, kui teda pole kinnistusregistris omanikuna märgitud,“ rõhutab Ossipova.

Kui elate koos vabaabielus, sõlmige kooseluleping

Elukaaslastena koos elades perekonnaseadus ei kehti. Vabaabielu korral kuulub igaühe vara talle isiklikult, olenemata sellest, millal see soetati. Et lahkumineku korral oleks vara ja kohustuste jagamine lihtsam, soovitab Ossipova sõlmida kooselulepingu, kus fikseeritakse vara, kulude ja vastutuse jaotus.

Pangad sellist lepingut ei nõua, kuid see on kasulik mõlemale poolele – nii saab vältida tulevasi arusaamatusi ja vaidlusi õiguste ning kohustuste üle.

Jagage kulud võrdselt ja dokumenteerige maksed

Olenemata sellest, kas kodu soetatakse abielus või elukaaslastena, on tark enne laenu võtmist läbi rääkida, kes ja mis ulatuses maksab kodulaenu ning muud eluasemega seotud kulud. Vabaabielu puhul tasub lisaks arutada, kuidas omandisuhe kujuneb nii kodu ostes kui ka võimaliku lahkumineku korral.

„Kuigi mõnes peres on kokku lepitud, et üks maksab laenu ja teine kommunaalkulud, on kõige kindlam, kui mõlemad teevad laenumakseid võrdselt ning ka omafinantseering on võrdne,“ ütleb Ossipova.

Kuna laenumakseid tasutakse tavaliselt ühe laenuvõtja kontolt, on mõistlik, et teine kannab oma osa samale kontole, märkides selgitusse, et tegemist on tema osaga laenumaksest. Nii on hiljem lihtsam tõendada, et mõlemad on kodulaenu tasumisel osalenud.

„Selge maksete dokumenteerimine aitab vältida vaidlusi, kui peaks tekkima küsimus, kas mõlemad pooled on laenu teenindanud,“ lisab Ossipova. Kui üks maksab ainult laenu ja teine katab näiteks kommunaalkulud, võib laenu maksnul tekkida õigus nõuda teiselt hüvitist suuremate maksete eest. Dokumenteeritud maksete abil on hiljem lihtsam tõendada, millises osas kinnisvara kummalegi tegelikult kuulub.

Tuleb meeles pidada, et kodulaenu lepingus vastutavad mõlemad laenusaajad solidaarselt. „See tähendab, et laenu tasumise kohustus lasub võrdselt mõlemal, isegi kui kinnisvara on vormistatud vaid ühe nimele või kui laenumakseid tasub peamiselt üks inimene,“ selgitab Ossipova.

Rääkige avatult ja ennetage võimalikke probleeme

Oluline on algusest peale aru saada, millisesse olukorda sisenetakse, millised riskid kummalgi poolel on ja kuidas neid maandada. Parim viis on ausalt ja avatult läbi rääkida, sõlmida kokkulepped ning vormistada need korrektselt.

Ideaalis võiks omafinantseering olla mõlemal võrdne, kuid alati see nii ei ole. Kui ühe panus on oluliselt suurem, tuleks see ausalt läbi arutada ja fikseerida notariaalse kokkuleppega, et tulevikus vältida tülisid.

„Sageli aitavad noori koduostjaid omafinantseeringuga vanemad. Selleks, et vältida hilisemaid arusaamatusi, on mõistlik juba alguses kokku leppida, kas tegemist on kingituse või laenuga,“ soovitab Ossipova.

Kõige lihtsam viis vara jagamiseks lahkumineku korral on selle müük ja saadud tulu jagamine eelnevalt kokkulepitud proportsioonis. „Sagedamini jääb aga vara ühe osapoole nimele ja teine saab kokkulepitud hüvitise,“ selgitab ta. Vajadusel on võimalik selleks võtta uus kodulaen, kui sissetulekud seda võimaldavad.

Iga kooselu põhineb usaldusel ning keegi ei taha mõelda võimalikele keerulistele olukordadele. „Läbimõeldud varasuhted on nagu kodukindlustus – loodetavasti ei lähe neid kunagi vaja, aga kui probleemid tekivad, aitavad need kokku hoida nii raha kui närve,“ rõhutab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Viis asja, mida enne partneriga kodu ostmist läbi mõelda

  1. Vali sobiv varasuhe ja sõlmi vajadusel abieluvaraleping või kooseluleping.
  2. Dokumenteeri kooselus tehtud suuremad panused kodusse ja investeeringutesse.
  3. Arvesta elumuutustega – vara jagamise reeglid mõjutavad nii lahutust, pärimist kui ka laenukohustusi.
  4. Konsulteeri juristi või notariga, eriti enne suuremate varade ostmist või varalepingute sõlmimist.
  5. Ole avatud ja aus – vara teemad võivad olla tundlikud, kuid neid on targem arutada varakult, et hiljem säästa raha ja närve.
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ekspertide hinnang Eesti majanduse olukorrale septembris paranes

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) septembrikuu küsitluse kohaselt on Eesti majanduse olukord mõnevõrra paranenud. Majanduskliima indeks tõusis märtsi 2,1 punktilt juuniks 8,1 punktile ning 22,1 punktini septembris, olles kõrgeim alates 2021. aastast. Ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord rahuldav ning ootused kuue kuu pärast on positiivsed – eksport ja import kasvavad.

Uuringust selgus, et ettevõtjad ootavad valitsuselt stabiilse keskkonna loomist majandustegevuseks, pikaajalist perspektiivi äritegevuseks ja investeeringute planeerimiseks, majanduskasvu eesmärgiks seadmist, asjatundjate kaasamist, riigi kulude kontrolli alla saamist ja bürokraatia vähendamist.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul näitab majanduskliima indeksi tõus kindlustunde kasvu, millele aitavad kaasa ka valitsuse süstemaatilised tegevused ettevõtjatele konkurentsivõimelisema keskkonna loomisel.

“Me lihtsustame ja kiirendame planeerimisprotsesse, mida on aastakümneid oodatud. Koos ettevõtjatega tõmbame koomale ebavajalikku bürokraatiat igast valdkonnast. Käib ambitsioonikas aruandluskoormuse vähendamine, mis aitab kokku hoida sadu miljoneid eurosid ja töötunde,“ nimetas Keldo tegevusi, mis on etappide kaupa töös ja hakkavad peatselt majanduses oma positiivset mõju avaldama.

Ta lisas, et uuel aastal annab kindlustunde kasvule oma tugeva hoo ajaloo suurim tulumaksureform, millega kasvab tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kuus ning mis jätab keskmise palga teenijale aastas kätte üle 1800 euro lisaraha. „Koos tulumaksu tõusu ärajäämise ja maksuvaba miinimumi tõusuga jääb majandusse ligi 780 miljonit, mis vähendab oluliselt meie maksukoormust – see on hapnik ettevõtjatele ja rohkem kindlust tarbijatele,“ rääkis Keldo.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp lisas: “Mitmete näitajate paranemine annab lootust majandusolukorra paranemisele. Ekspertide hinnangul on jooksev majandusolukord olnud juba 13 kvartali jooksul rahuldavast tasemest allpool, ületades sellega isegi masuaegse madalseisu pikkust. Ebameeldivalt üllatas toiduainete hindade kasv – EKI toidukorv kallines aastases võrdluses pea 10% võrra, küsitluste tulemused viitavad kiire hinnatõusu jätkumisele. Kokkuvõtteks võib öelda, et olukorra halvenemine on lõppenud, kuid selle kiiret paranemist oodata ei ole ja näitajate paranemine jääb ka lähitulevikus pigem statistiliseks. Majandususaldusindeksi poolest oleme jätkuvalt Euroopa Liidu viimased.“

Konjunktuuri uuringu põhjal vähenes viimase kolme kuu jooksul toodang vaid veerandil ettevõtetest, aasta tagasi oli selliseid ettevõtteid kolmandik. Peamise põhjusena nähakse ebapiisavat nõudlust, millele viitas 69% vastanutest. Siiski on järgmise kolme kuu tootmisootus tagasihoidlikult positiivne, hinnad liiguvad mõõdukas tõusutrendis ning töötajate arv võib mõnevõrra langeda.

Paranenud on olukord ehitussektoris: tellimuste seis ning kindlustunne, eriti hoonete ehituses, on saanud tugevama aluse.

Teenindussektoris on kindlustunne jõudnud pika aja järel taas plusspoolele (+5), müük on elavnenud, eriti turismiga seotud valdkondades. IT-sektoris on kindlustunne kõrgeim ning restoranide seas madalaim. Hinnad jätkavad küll tõusu, kuid tõusutempo on aeglustumas.

Tarbijate kindlustunde indikaator püsib jätkuvalt nõrgana (−34): perede hinnangud viimasele 12 kuule on endiselt tagasihoidlikud, kuid pessimism tuleviku suhtes on veidi taandunud. Eesti tarbijate kindlustunne on siiski Euroopa Liidu keskmisest madalam.

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) viib MKM-i ja Euroopa Komisjoni tellimusel regulaarselt läbi majanduse seireuuringuid, et hinnata Eesti majanduse hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid. Septembrikuu konjunktuuriuuringus osalesid majanduseksperdid, kes andsid oma hinnangu majanduse erinevatele aspektidele.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 27.10-04.11.2025

Kinnisvara täiendkoolitusKas soovid arendada oma teadmisi kinnisvarast, juriidikast ja turuanalüüsist või valmistuda maakleri kutseeksamiks? „Kinnisvara täiendkoolitus“ on loodud just Sulle – nii alustavale kinnisvarahuvilisele kui ka kogenud maaklerile, kes soovib oma professionaalsust järgmisele tasemele viia.

Koolitus annab põhjaliku ülevaate kinnisvaraturust, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest ja maaklerlusest, pöörates erilist tähelepanu juriidilistele küsimustele – just neile, milles maakleritelt oodatakse kõrget pädevust. Õppetöö käigus saad kaasa praktilised abimaterjalid, mis toetavad Sind nii eksamiks valmistumisel kui ka igapäevatöös.

Koolitust viivad läbi oma ala tunnustatud spetsialistid – juristid, analüütikud, hindajad ja tunnustatud maaklerid.

Koolitus “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 27.10-04.11.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: 2025 II kvartalis sai Eestis ehitusloa 803 eluruumi korterelamutes

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel sai 2025 II kvartalis Eestis ehitusloa 30 korterelamut kokku 803 eluruumiga. Suurim osa ehitusloa saanud korterelamutest ehk 8 korterelamut 173 korteriga asuvad Tallinnas. Harjumaal väljaspool Tallinna jääb 5 ehitusloa saanud korterelamut 110 korteriga.

Tallinna-Harju järel aktiivsuselt järgmine arenduspiirkond on Tartu maakond. Tartu maakonnas sai 2025 II kvartalis ehitusloa 14 korterelamut kokku 376 eluruumiga.

Pärnu linnas sai 2025 II kvartalis ehitusloa 2 korterelamut kokku 104 korteriga. Maakonnas väljaspool Pärnu linna ühtegi korterelamu ehitusluba 2025 II kvartalis ei väljastatud.

Täiendavalt sai Ida-Virus üks korterelamu ehitusloa, kus asub 40 korterit.

Muudes siin kommentaaris mainimata maakondades ei väljastatud 2025 II kvartalis ühtegi korterelamu ehitusluba.

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Bigbank: Kodulaenuturg sai septembris hoogu juurde ja uute taotluste arv kasvas veelgi

BigbankSeptembris oli keskmine kodulaenusumma 125 tuhat eurot ning turu kasvavat aktiivsust näitab viimaste kuude suurim uute laenutaotluste arv, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti kinnitusel sõlmiti kodulaenulepinguid septembris rohkem kui mais, juunis ja augustis, kuid rekordilisele juulile jäädi siiski alla. “Numbrid kinnitavad, et just augustis hakkasid paljud pered sügiseks uue kodu ostuplaane seadma, sest uusi laenutaotlusi laekus viimastest kuudest rohkem ning samas oli september taotluste osas veelgi aktiivsem,” viitab Arthur Taavet turu elavnemisele.

Keskmine laenusumma oli septembris 125 161 eurot, mis jääb traditsioonilise 120-140 tuhande euro koridori. “Keskmine laenusumma on hea indikatsioon eestlaste tänasest ostuvõimest. Kui paari aasta tagusega on muutus positiivne, siis sama selge ka see, et enamus tänaseid koduostjaid ei saa endale lubada uut kodu mõnes pealinna või lähiümbruse uusarenduses ning see hoiab aktiivsemana just järelturu,” selgitab Bigbanki juht.

“Tagasiside põhjal tundub, et nii mõnigi pikaaegne kõhkleja on viimaks langetanud otsuse uue kodu investeering ära teha,” räägib Bigbanki juht, kelle sõnul jääb ühe vähemaks neid, kes viimased kolm aastat on lootnud hindade langusele ja nii tahetakse nüüd pigem jätkuva inflatsiooni tingimustes tehinguni jõuda enne, kui hinnad hoopis tõusma hakkavad.

Eraldi rõhutab Arthur Taavet, et kodulaenu puhul on igal inimesel kasulik võtta laenupakkumine mitmest erinevast pangast. “Ennekõike tasub 20-30 aasta peale kohustusi võttes laen võtta sealt, kus pakkumine on kõige soodsam. Lisaks aga on Eestis palju tublisid inimesi, kes mõne suurpanga jäikade hindamismudelite järgi kodulaenu ei saagi või saaksid seda oluliselt vähem soovitust,” selgitab Taavet ning lisab, et Bigbankis vaadatakse iga inimese soovid ja võimalused personaalselt läbi. “Liiatigi saame Eesti pangana hästi aru, et elu käib ka väljaspool tõmbekeskusi ning oleme põhimõtteliselt valmis kõikjal Eestis koduostuks laenu andma,” kinnitab Arthur Taavet.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Luminor: Mis saab kodulaenust siis, kui teed lähevad kaaslasega lahku?

Luminor BankKodu ostmisel võetakse leibkonnas laen sageli kahepeale, sest nii on võimalik saada suurem laenusumma ja valida endale meelepärasem kodu. Kahkesi on laenu ka lihtsam tagasi maksta. Aga mis saab ühiselt võetud laenust ja kinnisvarast siis, kui kooselu ootamatult lõpeb? Võimalikke edasisi samme selgitab Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

„Isegi kui lahkuminek on sõbralik, tuleks võimalikult kiirelt otsustada, mis saab ühiselt võetud laenust ja kinnisvarast, et ennetada ettenägematuid probleeme. Laenulepingu muudatused on panga jaoks igapäevased ning kindlasti pole lahkuminek midagi sellist, mille pärast panga ees piinlikkust tunda. Kõige olulisem on, et osapooled jõuaksid omavahel kokkuleppele ning tuleksid panka ühise otsusega,“ sõnas Kikas.

Lahkumineku järel on kodulaenu seisukohast laual kaks peamist varianti. Kui üks inimene soovib soetatud kodus edasi elada, on tal piisava sissetuleku korral võimalus võtta kogu laenukohustus enda kanda. See eeldab osapoolte kokkulepet, sh kuidas teisele laenuvõtjale senine panus hüvitada. Teise variandina on võimalus kinnisvara ühiselt maha müüa.

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul tuleb juhul, kui üks osapool soovib laenu üksi edasi maksta, pangal uuesti hinnata tema maksevõimet, kohustusi ja teatud juhtudel ka kinnisvara väärtust. „Lepingu muutmisega kaasnevad küll lisakulud, näiteks lepingutasu, notaritasud ja mõni kord ka vara hindamine, kuid need ei ole tavaliselt suured, sest hüpoteek on juba seatud. Oluline on aga, et inimesed arvestaksid ka nende kuludega ega jätaks neid planeerimisel tähelepanuta,“ rõhutas Kikas.

Kui inimese laenuvõimekus ei ole piisav, on võimalik kaaluda uue kaastaotleja lisamist, näiteks uue elukaaslase näol, et suurendada laenu tagasimaksmise võimekust. „Kõige olulisem faktor laenu ülevõtmisel on inimese maksevõime, sest sellest pank mööda vaadata ei saa. Kui üksi jätkamiseks pole piisavaid vahendeid, tuleb leida kas uus kaastaotleja või kaaluda vara müümist.“

Kui kumbki pool ei soovi või ei suuda laenu üksi edasi maksta, jääb tavaliselt ainsaks võimaluseks kinnisvara müük. Sellest saadud rahaga tasutakse esmalt laen ning ülejäänud summa jagatakse poolte vahel omavahelise kokkuleppe järgi.

Kõige olulisem on Kikase sõnul, et inimesed lepiksid olulistes küsimustes kokku ja fikseeriksid need juriidiliselt, sest pank inimeste omavahelistesse vaidlustesse ei sekku. „Meie roll on aidata leida finantsiliselt sobiv lahendus, kuid otsused, kuidas kinnisvaraga toimida, peavad sündima inimeste endi vahel.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

1Partner: kinnisvara puhul kehtib vaid notariaalne kokkulepe

1PartnerKinnisvaraturul levinud broneerimisleping võib anda ostjale ja müüjale näilise kindlustunde, kuid kui dokument pole notariaalselt kinnitatud, on see seaduse silmis tegelikult kehtetu ja kumbki pool võib kokkuleppest taganeda, hoiatab 1Partner Kinnisvara maakler Laima Moora.

Broneerimisleping sõlmitakse tavaliselt siis, kui ostuhuviline on leidnud sobiva kodu, kuid lõpliku ostu vormistamiseks on vaja veel aega – näiteks pangalaenu otsuse või investeeringute vabastamise tõttu. Leping tagab, et vara jääb kindlaks ajaks huvilise ootele. “Broneerimisleping võib tunduda õiglase ja kiire lahendusena, kuid kui see ei ole notariaalselt vormistatud, siis on tegu sisuliselt tühise paberiga. Sisuliselt on tegemist ühise huvi fikseerimisega, kuid samas pole kummalgi poolel tegelikult siduvat kohustust ja nii ostja kui müüja võivad igal hetkel ümber mõelda,” selgitab Moora.

Lepinguga kaasnev broneerimistasu võib ulatuda tuhandetesse eurodesse ning seda käsitletakse tihti nagu käsiraha: kui ostja loobub, jääb tasu müüjale ja kui müüja taganeb, tuleb raha tagastada. “Seadus näeb aga ette, et kõik kinnisasja müügiga seotud lepingud, sealhulgas broneerimislepingud, peavad olema sõlmitud notariaalses vormis. Kui broneerimisleping sisaldab viiteid tulevikus müügilepingu sõlmimisele ei piisa lihtkirjalikust dokumendist ning müüjal puudub ka seaduslik alus raha kinnipidamiseks,” rõhutab Moora, kelle sõnul on paljud müüjad üllatunud, kui peavad broneerimistasu kliendile tagasi maksma, sest seadus käsitleb seda alusetu rikastumisena.

Kogenud maakleri sõnul kerkivad broneerimislepingute vaidlused sageli esile siis, kui ostja otsustab pärast eksperthinnangut või panga otsust tehingust loobuda. Siin ilmnebki broneerimise kahetine olemus: ühest küljest on see kasulik tööriist, mis annab ostjale aega ja müüjale kindlust, teisalt võib see viia arusaamatuste ja rahaliste kahjudeni, kui vorminõuded pole korrektselt täidetud. “Õppetund, mida sellistest olukordadest kaasa võtta, on lihtne. Ostjal tasub enne broneerimislepingu allkirjastamist alati uurida, mis tüüpi kohustusi dokument sisaldab, ning veenduda, kas see üldse on kehtiv. Müüjal tasub mõelda, kas lühiajaline ootus õigustab riski kaotada nii võimalik ostja kui ka müügiperiood,” selgitab Moora ja lisab, et mõlema osapoole huvides on kõige kindlam minna notari juurde ning sõlmida korrektselt vormistatud eelleping või müügileping.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Uute korterite turu monitooring: uute korterite turu arengud 10.2025

Tõnu ToomparkTallinna ja Harjumaa uute korterite turu monitooring hoiab silma peal uute korterite pakkumisel, müügil ja hindadel. Selle baasilt saab teha järeldusi oluliste turuarengute osas.

Jälgin korterite asukohta, linnaosa, asumit, toalisust, pindala, arendajat ja hindu.

Selle baasilt saab teha näiteks järgmisi järeldusi.

  • Kas ühe või teise piirkonna korterid lähevad kiiremini tehingusse?
  • Kas ühe või teise arendaja korterid müüvad paremini, mis omakorda võiks anda vihje turunduskommunikatsiooni efektiivsuse osas?
  • Kas ühe või teise arendaja hinnapoliitika erineb turu keskmisest ja kas sel on mõju müügitempole?
  • Millise pindalaga ja millise toalisusega kortereid tuuakse turule? Kas mingis korteri suuruse segmendi on ülepakkumist, kas kusagil on alapakkumist?
  • Millise hinnaga korterid müüvad kiiremini, mis aeglasemalt?
  • Oman pikka kogemust elamispindade turu analüüsimisel ja järelduste tegemisel. Aitan suurest inforägastikust olulise üles leida.

Kas tekkis huvi?

Võta ühendust ja räägime lähemalt: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ – Tallinna uute korterite turuinfo

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Planeerimist lihtsustav eelnõu läbis I lugemise

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumRiigikogus läbisid esimese lugemise seadusemuudatused, mille eesmärk on teha planeerimismenetlus lihtsamaks ja kiiremaks. Uuendused toovad menetlusse rohkem paindlikkust ja võimalusi hoida kokku menetlusele kuluvat aega.

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo selgitusel on muudatusteni viinud igapäevases praktikas ilmnenud probleemid. „Oleme koos ettevõtjate, huvirühmade ja teiste partneritega töötanud selle nimel, et kitsakohti ja ajale jalgu jäänud küsimusi lahendada,“ rääkis ta.

Ministri sõnul on töö andunud tulemust ja toimumas oluline edasiminek, et planeerimistegevusi saaks Eestis edaspidi läbi viia efektiivsemalt. „Meie piirkondade ja majanduse jaoks on eluliselt vajalik, et projektid võiksid käivituda operatiivselt ja otstarbetute viivitusteta. Seaduste muutmisega anname arengule hoogu juurde,“ märkis Keldo.

Muudatuste vastu võtmisel avanevad valdkonnas mitmed uued võimalused, mis suurendavad paindlikkust ja lühendavad menetlusaega. Näiteks kaob planeeringu liigina ära kohaliku omavalitsuse eriplaneering – olulise ruumilise mõjuga ehitisi saab edaspidi planeerida detailplaneeringuga, mille menetlus on lihtsam ja lühem.

Veel saab edaspidi detailplaneeringu koostamise lihtsamalt lõpetada, kui menetlus seisab huvitatud isiku taga ning 2027. aastast rakendub uutele detailplaneeringutele 10aastane kehtivusaeg.

Ka saavad omavalitsused rohkem vabadust teavitamise ja avalikustamise korraldamisel. Enam ei pea planeeringu teateid avaldama maakonna ja üleriigilistes lehtedes, kaob 14-päevane väljapanekust ette teatamise nõue ning omavalitsuse enda otsustada on sobivaim asukoht planeeringualal, kus väljapanek ja arutelu korraldada.

Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu on Riigikogule esitatud II lugemiseks. Vastu võtmisel jõustuvad muudatused 2026. aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Citadele ostubaromeeter: pärast suvehooaja suuri kulutusi üritatakse sügisel kalleid oste vältida

Citadele BankCitadele panga augustikuine ostubaromeeter näitab, et kuigi lähikuudel plaanivad Balti riikide inimesed endiselt suuremaid väljaminekuid reisimisele ja kodu remondile, on pärast suvehooaega inimeste kavandatud kulud märgatavalt tagasihoidlikumad. Paljud ei planeeri üldse suuri oste või eelistavad hoopis säästa.

Citadele ostubaromeeter uurib igas kvartalis Eesti, Läti ja Leedu inimestelt, milliseid olulisemaid oste nad järgmise kolme kuu jooksul kavatsevad teha. Eestlastest kavatseb 17% lähikuudel kulutada suuremaid summasid reisimisele ja 12% kodu remondile. Suvel planeeris reisimist 21% inimestest ja remonti 18%. Nüüd aga märkis 33% eestlastest, et nad ei plaani üldse suuri oste teha, ning 12% eelistab pigem säästa.

Lätlased ja leedukad plaanivad eestlastest rohkem suuri kulutusi ning vähem säästa. Lätis on reisiplaanidega 23% ning kodu remondi ja värskenduse kavatsusega 18% vastanutest. 23% lätlastest ei plaani kolme kuu jooksul suuri kulutusi ning 8% eelistab raha kõrvale panna.

Leedus on reisimine samuti populaarseim suurem väljaminek (21%), kuid kõrgeimal tasemel kogu Baltikumis on leedukate seas kodu remondi (21%) ning kodutehnika ja mööbli ostmise (12%) plaanid.

Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane tõdes, et vaatamata majanduslikule ettevaatlikkusele on reisimine kõigis kolmes Balti riigis endiselt kõige populaarsem suur kulutus.

„Sügisel plaanib reisimisele kulutada 17% eestlastest, 21% leedulastest ja 23% lätlastest. See näitab, et puhkus ja elamused on endiselt olulisel kohal. Samas tuleb arvestada, et suvekuud on üldjuhul reisimise ja kodu värskendamise kõrghooajaks. Nüüd, kus suvi on läbi, on ka vastavate kulutuste plaanid väiksemad,“ selgitas Rebane. Veel suve hakul planeeris suuremaid kulusid reisile eestlastest 21%, leedulastest 26% ja lätlastest 25%.

Rebase sõnul peegeldavad kodu remondiga seotud plaanid hästi ka eluasemelaenude turu elavnemist. „Kodu remont ja hooldus on teine populaarseim suurem kuluartikkel, mis peegeldab hästi kodulaenude turu taastumist. Euribor on langenud 2023. aasta lõpust pea 4% tasemelt 2% juurde, mis on muutnud kodulaenud tarbijatele kättesaadavamaks ja stimuleerinud uusi laene. Kuna tarbijate ostujõud on paranenud, kasvab ka valmisolek panustada kodu parendamisse,“ selgitas Rebane.

„Leedus on kodu remonti ja mööbliostu planeerivate inimeste osakaal käesoleva aasta kõrgeimal tasemel – vastavalt 21% ja 12%. Lätis on aga eluaseme ostuplaanidega inimeste osakaal aastaga lausa kahekordistunud, mis haakub samuti sealse eluasemelaenude turu taastumisega,“ sõnas ta.

Eestlased on ettevaatlikumad

„Eesti inimesed on jätkuvalt liidrid säästmissoovis – 12% eelistab pigem raha kõrvale panna. Samuti ei plaani 33% eestlastest üldse suuri oste. See peegeldab Eesti majandustsükli nõrkust võrreldes naabritega – kuigi majandusnäitajad paranevad, toimub taastumine madalamalt tasemelt,“ lisas Rebane.

Tarbijate ettevaatlikkust suurte ostude suhtes võimendab ka palgakasvuootuste jahtumine. Citadele ostubaromeetri järgi ootas augustis Eestis peatset palgatõusu vaid 6% inimestest ning 10% kartis hoopis töötasu vähenemist. Samuti hindas ligi pool Eesti elanikkonnast, et nende finantsseis võib üldiselt lähikuudel pigem halveneda, mis tähendab, et suuremate väljaminekute kavandamisel ollakse ettevaatlikud.

Citadele pank uurib regulaarselt Balti riikide inimestelt, milliseks hindavad nad oma rahalist väljavaadet lähitulevikus. Värske küsitlus viidi läbi augustis koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Bigbank: Hoolimata halvast ilmast ja hinnatõusust tegid majutusasutused oma ära

BigbankOma ära tegemine tähendab, et müügimahud ei langenud aasta lõikes. Täna Statistikaameti poolt avaldatud majutusasutuste statistika näitas, et augustis peatus Eesti majutusasutustes praktiliselt sama arv turiste kui eelmisel aastal samal ajal. Kasv 0,8% ehk 3700 täiendavat turisti, koguarv oli 459 000 inimest. Välismaalastest turiste oli rohkem 8800, eestimaalasi vähem 5100. Pole tegelikult halb tulemus kui arvestada kui viletsa ilmaga suvi meil oli.

Kõige rohkem kasvas majutatute arv Tartu linnas 12,5% ja Jõgevamaal 12,2%. Tore on, et välisturistide kasv oli märgatav Järva, Rapla ja Lääne maakonnas. Samas on ka tõsiasi, et eriti Raplas ja Järvamaal on absoluutarvud veel väga väikesed. Majutute arv kasvas korralikult ka Saaremaal.

Kus on murekohad? Kõige rohkem vähenes majutatute arv Põlva maakonnas (-38,3%) ja Pärnu maakonnas väljapool Pärnu linna (-30%), Viljandi peaks ruttu oma veekeskuse valmis saama, sest majutatute arv augustis langes seal 10%, kusjuures siseturistide arv kahanes 6% ja välisturistide arv 30%.

Suures pildis mingit olulist muutust ei ole toimunud: 65% välisturiste peatub Tallinnas,12% Pärnus, 7% Tartus ja ega siis teistele enam suurt midagi ei jäägi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Viimsi korterituru detailne ülevaade 10.2025

Tõnu ToomparkViimsi kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Viimsi elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused