Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

SEB: Euribori ebakindlus püsib, kuid koduomanike jaoks šokki ei paista

SEBKuue kuu euribor on kerkinud üle kahe protsendi, peegeldades finantsturgudel valitsevat ebakindlust. Kuigi Lähis-ida konflikti mõjul võib euribor veel tõusta, jääb mõju kodulaenuvõtjatele SEB hinnangul tagasihoidlikuks ning massilist intresside fikseerimist hetkel näha ei ole.

Lähis-Ida konflikti tõttu valitseb intressiturul ebakindlus, mis on suuresti seotud nafta hinna kiire kõikumisega. Kui veel mõni nädal tagasi loodeti, et Euroopa Keskpank võib sel aastal intresse langetada, siis praegu arvestavad turud pigem väikese, kuni 0,25-protsendipunktise tõusuriskiga. Nafta hinna pikemal kõrgel püsimisel, võib kasvada inflatsioon ning sundida keskpanku intressidega sekkuma.

SEB hindab, et pinged jäävad siiski lühiajaliseks, nafta tarne taastub ja hinnad tulevad alla. Seetõttu võiks intressimuutuste mõju kodulaenuvõtjatele olla pigem tagasihoidlik.

„Kuigi euribori liikumine võib tekitada ebakindlust, ei viita praegune olukord 2023. aasta sarnasele intressišokile. Hetkel ei ole täheldada muutust tänaste klientide senistes intressivalikutes ja ka uute kodulaenu lepingute sõlmimisel valitakse enamikel juhtudel ujuva intressimäära kasuks,“ rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eesti Pank: Soodsamad laenutingimused annavad kortermajade renoveerimisele lisatõuke

Eesti PankPankadest korteriühistutele antud laenude maht on viimase kümne aasta jooksul kasvanud peaaegu kolm korda ning eelmise aasta lõpuks ulatus see üle 640 miljoni euro. Renoveerimist on ühelt poolt ajendanud elanike soov parandada elamistingimusi ja teha hooned energiatõhusamaks, teisalt on laenamist soodustanud see, et pankade pakutavad laenutingimused on paranenud. Korterelamute renoveerimise rahastamises mängib endiselt olulist rolli ka riik, kuid olemasolevaid toetusi oleks võimalik veelgi täpsemalt sihtida.

Kuigi viimase kümne aasta jooksul on eeskätt Tallinnas periooditi üsna aktiivselt uusi kortermajasid arendatud ning lisandunud on arvestatav hulk kvaliteetset elamispinda, on lõviosa Eesti kortermajadest ehitatud taasiseseisvumisele eelnenud aastatel. Talvekuude suured küttearved ning elanike üha kasvav nõudlus tänapäevasemate elamistingimuste järele näitavad selgelt, et kortermajade renoveerimine on vältimatult vajalik. Ja renoveerimisvajadusega majade hulk kogu Eestis on suur.

Mõistagi nõuab renoveerimine korteriomanikelt palju raha. Enam kui viimase kümne aasta jooksul on vajalikku tuge saadud riigi toetustest, eelkõige Euroopa Liidu struktuurifondidest. Riigi piiratud vahendeid arvestades on aga suuremahuliste projektide puhul tähtis pangalaenude roll. Pangad hakkasid korteriühistutele laenu andma juba 2000. aastate alguses, kui laenuriskide maandamisel asuti kasutama riiklike laenukäendusi. Märgatav hüpe laenunõudluses toimus 2016.–2017. aastal ning viimasel paaril aastal paistab olevat alanud uus tõusulaine.

Eelmise aasta lõpus ulatus korteriühistute laenuportfell üle 640 miljoni euro, mis tähendab, et viimase kümne aastaga kasvas see peaaegu kolm korda. Seejuures oli eelmine aasta uute sõlmitud laenulepingute poolest rekordiline: korterelamu renoveerimiseks sai pangast positiivse laenuotsuse ligi 550 korteriühistut laenude koguväärtusega üle 190 miljoni euro.

Viimastel aastatel on kasvanud suuremate laenude osakaal. Kui keskmine laenusumma oli mullu 350 000 eurot, siis üle miljoni euro suuruste laenude osakaal kasvas aasta jooksul korteriühistutega sõlmitud laenulepingute koguarvus 8%ni.

Madalamad laenuintressimäärad on laenuhuvi suurendanud

Peale euribori alanemise on alates 2023. aasta lõpust märkimisväärselt langenud ka intressimarginaalid. Keskmine intressimarginaal langes 2025. aasta keskel 1,5%-le, mis tähendab, et varasem hinnaerinevus korteriühistulaenu ja eraisiku eluasemelaenu vahel kadus. Märkimisväärset energiatõhususe paranemist lubavate renoveerimisprojektide puhul võis korteriühistu laenu saada veelgi soodsamatel tingimustel.

Lisaks madalamale intressimäärale on korteriühistute jaoks laenuvõtmise taskukohasemaks teinud pikem laenuperiood, mis võimaldab igakuiseid laenumakseid väiksemana hoida. Korteriühistutele antud laenude keskmine tagasimaksetähtaeg kerkis eelmise aasta lõpuks kõigest viie aastaga 15 aastalt 27 aastani.

Nii kasvanud laenumaht kui ka soodsamad laenutingimused näitavad, et pangad on võimelised korterelamute renoveerimise rahastamiseks laenu andma ja on sellest üha rohkem huvitatud. Pealegi on korteriühistud olnud pangaklientide seas seni ühed distsiplineerituimad laenumaksete tasujad – pikemaajalise makseviivitusega laene pankade laenuportfellis praegu ei olegi.

260316 Soodsamad laenutingimused annavad kortermajade renoveerimisele lisatõuke

Korterelamute renoveerimise rahastamisel jääb oluliseks ka riigi roll

Riigi tugi korterelamute renoveerimisel oli eriti tähtis rohkem kui kümmekond aastat tagasi, kui korteriühistute laenuturg alles arenes. Korteriühistud on saanud riigilt nii otsetoetusi, laene kui ka käendusi. Viimased on vajalikud juhtudel, kui pank hindab riski tavapärasest kõrgemaks, näiteks kui korteriühistu võlgnike osakaal on suur, korterelamu asub väikese turuväärtusega piirkonnas või kui hoone renoveerimiseks vajalik investeering ruutmeetri kohta on suurem kui tavaliselt. Riigi sihtasutuse EISi (varasem KredEx) käenduste kasutamine on viimastel aastatel siiski vähenenud, jäädes mullu alla 10% uute laenude arvust. Ka riiklikku renoveerimislaenu võetakse vähe – EISi laenude maht moodustas korteriühistute võetud laenude jäägist eelmise aasta lõpus 2,1%. Sellest võib järeldada, et korteriühistute olukord on paranenud, pangalaenu kättesaadavus on hea ning tingimusedki varasemast soodsamad.

Soodsamad laenutingimused annavad kortermajade renoveerimisele lisatõuke 2

Kuna laenukeskkond on korteriühistute jaoks tuntavalt paranenud, tasuks riigil hinnata, kas seni pakutavat panust saaks veelgi tõhusamalt rakendada. Arvestades riigi vahendite piiratust, on tähtis, et elamufondi kaasajastamiseks kavandatavad meetmed oleksid hästi sihitud. Hästi kättesaadavad ja paremate tingimustega pangalaenud on loonud eeldused, et kaaluda renoveerimisprojektides riigi toetuse osa vähendamist. Riigi tugi tuleb hästi läbi mõelda, sest nii aitab see võimendada erasektori rahastusvõimalusi ning tagada, et piisava ja õigeaegse rahastuse saab suurem hulk renoveerimist vajavaid kortermaju.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EfTEN Real Estate Fund AS notice calling the annual general meeting of shareholders

EfTEN Real Estate FundThe Management Board of EfTEN Real Estate Fund AS (registry code 12864036; seat Tallinn, A. Lauteri 5) calls an annual general meeting of shareholders on 07 April 2026 at 10:00 a.m.

Venue of the general meeting: Radisson Collection Hotel second floor conference centre hall “Tallinn”, address Tallinn, Rävala 3.

The registration of participants of the general meeting starts at 09:00 a.m. on 07 April 2026 at the venue of the meeting. The registration ends at 10:00 a.m. If possible, we request that all shareholders arrive in time considering the time required to register the participants of the meeting.

The list of shareholders who shall be entitled to participate in the annual general meeting shall be fixed seven days prior to the date of the general meeting, i.e., on 31.03.2026 as at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities.

Pursuant to the resolution of the Supervisory Board of EfTEN Real Estate Fund AS, the annual general meeting will have the following agenda together with proposals of the Supervisory Board to the shareholders:

Item 1: Management Board’s overview of the fund’s activities
The Management Board shall provide an overview of the activities of EfTEN Real Estate Fund AS. The item is for informational purposes only.

Item 2: Approval of the Fund’s annual report for 2025
The consolidated annual report of the Fund for 2025 has been audited by the PricewaterhouseCoopers. In accordance with § 135³ subsection 5 of the Securities Market Act, the remuneration report is also submitted as an appendix to the annual report. The compliance with the requirements established for the remuneration report has been audited by the auditor of the fund. The Supervisory Board has approved the annual report, prepared the Supervisory Board’s report, and submitted it together with the profit distribution proposal to the general meeting for the approval.

Proposal of the Supervisory Board: To approve the annual report 2025 of the EfTEN Real Estate Fund AS as submitted to the general meeting.

Item 3: Distribution of profit
Proposal of the Supervisory Board: The consolidated net profit of the 2025 financial year of the fund is 12 235 thousand euros. To distribute the undistributed profit as of 31 December 2025 in the total amount of 23 724 thousand euros as follows:
Transfers to the reserve capital: 1 224 thousand euros.
Profit to be distributed between the shareholders (net dividend): 13 830 thousand euros (1,20 euros per share).
Transfers to other reserves shall not be made and profit shall not be used for any other purposes.
Amount of undistributed profit after transfers is 8 670 thousand euros.

The list of shareholders entitled to dividends shall be fixed on 22.04.2026 (record date) as at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities. Therefore, the date of change in the rights attaching to shares (ex-date) is 21.04.2026. As of this date a person who acquired shares is not entitled to dividends for the 2025 financial year. Dividend shall be distributed to the shareholders on 29.04.2026 by way of bank transfer to the shareholder’s bank account.

Item 4: Remuneration Principles
Pursuant to § 135² (11) of the Securities Market Act, the general meeting shall vote on the principles of remuneration at least once every four years. The respective decision of the general meeting on the approval of the remuneration principles is advisory for the supervisory board. The remuneration principles are available to shareholders on the fund’s website at https://eref.ee/en/investorile/uldkoosolekud/
Proposal of the Supervisory Board: To approve the principles of remuneration of the members of the Management Board of the fund as submitted to the general meeting.

Item 5: Purchase of Magistral Kaubanduskeskuse OÜ
In connection with the maturity of EfTEN Kinnisvarafond II AS, the shareholders of EfTEN Kinnisvarafond II AS have authorized the management board and the management company to sell Magistral Kaubanduskeskuse OÜ. Magistral Kaubanduskeskuse OÜ corresponds to the investment profile of the fund and the acquisition of assets from another fund of the same management company is permissible under the conditions of § 101(3) and (4) of the Investment Funds Act.

In accordance with § 298(2) of the Commercial Code, the general meeting may adopt a decision on matters that are not directly within the competence of the general meeting at the request of the management board or the supervisory board. In this case, the management board and the supervisory board consider it necessary to decide on the matter at the general meeting. Magistral Kaubanduskeskuse OÜ owns and manages the Magistral shopping center located in Tallinn. The basis for determining the fair value of the company’s share is the value of the shopping center’s property belonging to the company of 31,690,000 euros, which has been valued by Colliers International Advisors OÜ. A more detailed memorandum regarding the acquisition is available to shareholders on the fund’s website https://eref.ee/en/investorile/uldkoosolekud/.

Proposal of the Supervisory Board: To authorize the management board to buy a share of Magistral Kaubanduskeskus OÜ (registration code 11228717) with a nominal value of 1,502,562 euros, which constitutes 100% of the subsidiary’s share capital, from EfTEN Kinnisvarafond II AS at a fair price based on the value of the property owned by the subsidiary. The fair price shall be determined by an independent appraiser in accordance with applicable law and approved by the Supervisory Board.

Item 6: Increase of share capital and listing of new shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange
The fund manager continues to see attractive investment opportunities in the current environment, and to avoid the related additional administrative load (including convening the general meeting only for the purpose of this decision), the management of the fund proposes to delegate the increase of the share capital to the Supervisory Board in accordance with clause 6.11 of the articles of association. According to the fund’s articles of association and the legislation, the right to decide to increase the share capital is allowed to be assigned to the Supervisory Board for a fixed time period.

Proposal of the Supervisory Board: To delegate to the competence of the Supervisory Board the decision on the increase of share capital for a one-year period following this general meeting by public and/or private offering, excluding the pre-emptive right of existing shareholders to subscribe and taking into account that
(i) the number of shares to be issued additionally would not exceed 10% of the number of shares at the time of adoption of this resolution;
(ii) the minimum price of the shares to be offered (nominal value €10 and premium) per share shall be the average closing price of the fund’s share on the stock exchange for the 60 days preceding the resolution of the Supervisory Board,
and to apply for the listing and admission to trading of all newly issued shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

To authorise the Supervisory Board and the Management Board of the fund to carry out all activities and conclude all agreements necessary for this purpose.

Additional organisational information:
Documents related to the general meeting, incl. the fund’s annual report 2025, remuneration report, report of the sworn auditor, profit distribution proposal, report of the Supervisory Board, draft resolutions and any other information subject to the statutory disclosure requirement are available for examination on the webpage of the fund www.eref.ee and until the date (incl.) of the general meeting, at the premises of the fund (address A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, 3rd floor) on working days from 09:00 until 16:00.
There will be no video transmission of the general meeting.

Questions with respect to the matters on the agenda of the general meeting can be submitted via e-mail address: koosolek@eften.ee or by mail to the address of the fund (Tallinn 10114, A. Lauteri 5) or via phone by calling + 372 655 9515. Questions, answers, shareholders’ proposals with respect to the matters on the agenda and the minutes of the general meeting shall be published on the webpage of EfTEN Real Estate Fund AS www.eref.ee.

The shareholders also may participate by appointing a representative or vote on the items on the agenda of the general meeting using electronic means prior to the meeting. When appointing a representative, we recommend you appoint Viljar Arakas, a member of the Management Board of the fund, whom you can give precise instructions to vote on your behalf on each agenda item. In case a shareholder wishes to use the template of power of attorney upon appointment of a representative, the respective template is available on the webpage of EfTEN Real Estate Fund AS https://eref.ee/en/investorile/uldkoosolekud/.

Shareholders may vote electronically on the agenda items before the general meeting is held in accordance with the following procedure:

  1. The electronic vote must be sent to the address koosolek@eften.ee not later than on 6 April 2026 at 16:00 (Estonian time). The shareholder has the right to change or cancel the vote given or submit objections not later than indicated in the previous sentence.
  2. The shareholder’s vote must be given on the respective form available on the fund’s website https://eref.ee/en/investorile/uldkoosolekud/ and must be digitally signed. In case several properly filled and signed voting ballots are submitted on behalf of one shareholder, only the voting ballot received later in time shall be considered valid, and all previous voting ballots of that shareholder shall be considered invalid. In case the shareholder has submitted the voting ballot, but also attends the general meeting in person, all the voting ballots submitted by the shareholder before the general meeting shall be considered invalid.
  3. In case the shareholder is represented at the general meeting by a representative, a digitally signed power of attorney certifying the right of representation must be submitted to the e-mail address koosolek@eften.ee together with the electronic vote or before submitting the electronic vote.
  4. Shareholders who have voted no later than 6 April 2026 at 16.00 (Estonian time) shall be deemed to have taken part in the general meeting and the votes represented by the shareholders’ shares shall be accounted as part of the quorum of the general meeting, unless otherwise provided by law.

We request to submit the following to register the participants of the general meeting:
– in case of a shareholder who is a natural person, an identity document. A representative of a shareholder shall also present a power of attorney in written form.
– in case of a shareholder who is a legal person, an extract from the registry where the legal person is registered, which proves the authorisation of the representative to represent the legal person (right of representation arising from law) and an identity document of the representative. In case the representative is not a legal representative of the legal person, a valid power of attorney shall also be required.

Where required by applicable law, documents pertaining to a legal person registered in a foreign country are requested to be legalized or duly apostilled. Documents in foreign language are requested to be accompanied by a translation into Estonian by a sworn translator.

At the general meeting, a shareholder is entitled to receive information from the Management Board on the activities of the fund. The Management Board may decide to withhold information if there is a reason to believe that the disclosure of information may cause significant damage to the interests of the public limited company. If the Management Board refuses to disclose information, the shareholder may demand from the general meeting to adopt a resolution regarding the lawfulness of the information request or to file, within two weeks, a petition to a court by way of proceedings on petition to obligate the Management Board to give information.

The shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital may request for additional items to be included on the agenda of the general meeting, if the respective request is submitted in writing at least 15 days prior to the general meeting to the address EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.

The shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital may present a draft resolution in respect of each item on the agenda in writing no later than three days prior to the general meeting to the address EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.

Prior to the general meeting, the shareholder may notify of the appointment of a representative or the revocation of the representative’s authority by sending a digitally signed notice to the e-mail address koosolek@eften.ee or by delivering the signed documents in person on working days between 09:00 to 16:00 to EfTEN Real Estate Fund AS at A. Lauteri 5, 10114 Tallinn at the latest by 6 April 2026 (Estonian time).

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 28.02.2026

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund earned a net profit of 131 thousand euros in February 354 thousand euros in first two months of 2026 (the same period last year: 525 thousand euros). The net asset value (NAV) of the fund unit was 11,9 euros at the end of February, increasing by 0,4% per month.

Invego Uus-Järveküla OÜ, a development company in which the fund has an 80% stake, concluded 12 real rights contracts in February and clients booked 2 terraced houses. As of the end of the month, a total of 8 terraced houses had not yet been reserved by clients. In February, EfTEN United Property Fund earned 17 thousand euros in interest income from the investment and the development company earned 615 thousand euros of profit. As EfTEN United Property Fund values all equity investments at fair value, the February profit from the Uus-Järveküla development project has been recognised in the fund’s balance sheet in prior periods.

At the beginning of March, Invego Uus-Järveküla OÜ repaid the entire bank loan as well as returned the owner loan (1.51 million euros) and the accrued interest (56 thousand euros) to the fund in full. EfTEN United Property Fund will distribute the received interest on the owner loan together with the received owner loan interest in December (100 thousand euros), to investors in the coming spring. EfTEN United Property Fund invested a total of 3.52 million euros in the Uus-Järveküla development project in 2021 and 2023 and has received 4.8 million euros back to date.

The profit of the fund’s largest investment, the EfTEN Real Estate Fund 5, of which EfTEN United Property Fund owns 36.5%, was 244 thousand euros in January and 483 thousand euros in first two months of 2026 (the same period last year: 431 thousand euros). The net asset value of the fund increased by 0.6% per month. The performance of the EfTEN Real Estate Fund 5 was supported the most by EfTEN Kristiine OÜ, the company that owns the Kristiine shopping centre, whose equity value increased by 1.2% in January. There were no vacancies at the shopping centre at the end of the February.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_022026

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Uus Maa: Kinnisvaraturu psühholoogia: miks müüjad sageli ülehindavad oma vara

Uus MaaKinnisvara müümine ei ole pelgalt finantsotsus. See on sageli emotsionaalne samm, mis on seotud mälestuste, tehtud investeeringute ja isikliku panusega. Just seetõttu tekib olukordi, kus müüja hinnang oma vara väärtusele ei lange kokku turu tegelikkusega. Pakkumishind kujuneb omaniku ootustest, kuid tehinguhind sünnib turuosaliste kokkuleppena. Sellest räägib lähemalt Uus Maa Five Stars büroo maakler Ly Johanson.

Emotsionaalne ülehindamine

Üks peamisi ülehindamise põhjuseid on emotsionaalne väärtus. Omanik teab täpselt, kui palju aega ja raha on kodusse investeeritud. Renoveeritud köök, hoolikalt valitud sisustus või aastate jooksul kujundatud aed loovad tugeva isikliku sideme. Ostja aga ei osta mälestusi. Tema vaatab objekti läbi praktiliste kriteeriumide: asukoht, planeering, seisukord, energiakulud ja võrreldavad alternatiivid turul. See erinev vaatenurk loob hinnaootustes sageli märgatava lõhe.

Aga naaber ju müüs sellise hinnaga?!

Sageli kujuneb pakkumishind ka naabrite või tuttavate tehingute põhjal. Kui keegi läheduses müüs sarnase kinnisvara teatud hinnaga, eeldatakse, et sama või kõrgem hind on õigustatud. Kuid iga tehing toimub konkreetsetes turutingimustes. Küsimus ei ole ainult ruutmeetrites, vaid ka ajastuses, nõudluses ja objekti seisukorras. Lisaks võrreldakse tihti pakkumishindu, mitte tegelikke tehinguhindu, mis võivad olla märkimisväärselt madalamad.

Psühholoogias tuntakse nähtust, kus esialgne number hakkab mõjutama kogu edasist otsustusprotsessi. Kui müüja on kord määranud hinna, muutub see tema jaoks justkui ankruväärtuseks. Isegi kui turult tulev tagasiside viitab vajadusele hinda korrigeerida, on sellest keeruline loobuda. Tulemuseks võib olla pikk müügiperiood ja korduvad hinnalangetused. Sageli jõuab tehing lõpuks tasemeni, mis oleks olnud saavutatav juba alguses realistlikuma hinnastamise korral.

Mul aega on!

Levinud on ka mõtteviis, et müügiga ei ole kiiret ja seetõttu võib hinda julgelt kõrgemalt katsetada. Praktikas tähendab see aga, et objekt jääb pikaks ajaks turule nähtavaks. Huviliste vähesus tekitab ostjates küsimusi ning kinnisvara võib kaotada oma atraktiivsuse. Turg ei reageeri ülehinnatud pakkumisele aktiivselt, vaid passiivselt, mis väljendub huvi puudumises.

Oluline erinevus seisneb ka selles, et ostjal on alati valikuvõimalus. Ta võrdleb mitut objekti, analüüsib finantseerimistingimusi ja hindab riske. Müüja näeb ühte kodu, ostja näeb alternatiive. Seetõttu kujuneb lõplik tehinguhind alati kahe poole kokkuleppena, mitte ühe poole ootuste põhjal.

Kasuta abiväge

Ülehinnangu vältimiseks tasub keskenduda tehingustatistikale, mitte üksnes portaalides nähtavatele pakkumistele. Professionaalse hindaja või maakleri kaasamine aitab saada ligipääsu tegelikele andmetele ning hinnata objekti turupositsiooni realistlikult. Samuti on oluline aus analüüs vara seisukorra ja konkurentsi osas. Kinnisvaraturg ei ole ainult numbrid ja ruutmeetrid, vaid ka inimeste ootused ja käitumismustrid. Realistlik hinnastamine ei tähenda allahindamist, vaid strateegilist lähenemist, mis suurendab huviliste arvu ja loob parema läbirääkimispositsiooni. Sageli toob just tasakaalustatud ja turupõhine hinnastamine kaasa tugevama lõpptulemuse.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Merko: Noblessneris sai nurgakivi eluhoone Allveelaeva tänaval

MerkoMerko ja BLRT ühise arendusprojekti raames ehitatav Allveelaeva 2 hoone kerkib Noblessneri kesklinna poolsesse serva. 83 korteri ja kuue äripinnaga maja valmib 2027. aasta alguses.

Noblessnerisse on rajanud oma kodu juba üle 500 pere ning linnakus tegutsevad mitmed tuntud äri- ja teenindusettevõtted. Äsja nurgakivi saanud Allveelaeva 2 hoones on veel saadaval kahe- kuni neljatoalisi kortereid. Esimesed elanikud saavad oma uude koju kolida 2026. aasta lõpus.

Merkos Noblessneri korterelamute arenduse eest vastutav Tiit Kuusik rõhutas nurgakivitseremoonial, et alates Noblessneri esimese uuselamu ehituse algusest 2016. aastal on sadamalinnak läbinud tohutu arengu. „Kunagise suletud tööstusala asemel ootab inimesi ainulaadne mereäärne linnaruum, mis pakub suurepäraseid vaba aja veetmise võimalusi. Noblessner on elupaik, millele ei ole Tallinnas võrdväärset ei asukoha ega kodulähedase avaliku õueala kvaliteedi osas,“ sõnas Kuusik. 2020. aastal pälvis Noblessner Baltikumi parima linnaruumi arenduse tiitli.

BLRT Grupi kinnisvara arendusdirektori Ivar Piirsalu sõnul Noblessneri areng ei peatu. „Viimase kümne aastaga on siin ehitatud ja restaureeritud 17 hoonet. Lisaks Allveelaeva 2 kortermaja ehitusele käib täna Noblessneris Tallinna kõige mereäärsemate kortermajade projekteerimine Lennusadama 7 ja 9 kinnistutele,“ ütles Piirsalu. Koos nelja hoonega rajatakse nende ümber ka hulk avalikku linnaruumi, mis ulatub osaliselt otse merre. Ajaloolisest allveelaevatehase ellingust ja mitmest muinsuskaitse all olevast tehnorajatisest saab puhkeala ning Noblessneri merepromenaad renoveeritakse kuni Lennusadamani.

2027. aasta alguses valmiv Allveelaeva 2 hoone on kuuekorruseline äripindade ning avara sisehooviga kortermaja. Katuseterrasside, keskmisest kõrgemate lagede ning suurte akendega hoones valmib kokku 83 ühe- kuni viietoalist korterit suurusega 42–161 ruutmeetrit. Hoone esimesele korrusele rajatakse üle 1200 ruutmeetri äripinda, kuhu pääseb mugavalt otse tänavalt. Autode parkimiskohad asuvad turvaliselt maa all, mis jätab maapealse hooviala haljastuse ning elanike puhke- ja tegevusalade jaoks.

Noblessner on ajaloolise allveelaevatehase alale loodud kaasaegne inimsõbralik linnaruum. Siinset autovaba mereäärset elukeskkonda iseloomustavad suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned, jahisadam, tunnustatud söögikohad, värvikas kultuurielu ning kvaliteetsed uued kortermajad. Noblessner on pälvinud mitmeid tunnustusi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Viimati sai 2025. aastal piirkonna ajalugu väärtustav metalli- ja valgustuskunsti installatsioon „Pesa“ Kuldmuna konkursil keskkonnakujunduse kategoorias eripreemia.

Noblessneri eluhooneid arendab Kodusadam OÜ, mille osanikud on Merko Kodud ja BLRT Grupp. Allveelaeva 2 kortermaja arhitektuuri on loonud arhitektuuribüroo PLUSS, kortermaja sisearhitektuursete lahenduste autor on stuudio Argus. Noblessneri kodudega saab tutvuda aadressil merko.ee/allveelaeva.

260313 Noblessneris sai nurgakivi eluhoone Allveelaeva tänaval 1

260313 Noblessneris sai nurgakivi eluhoone Allveelaeva tänaval 2

260313 Noblessneris sai nurgakivi eluhoone Allveelaeva tänaval 3

260313 Noblessneris sai nurgakivi eluhoone Allveelaeva tänaval 4

260313 Noblessneris sai nurgakivi eluhoone Allveelaeva tänaval 5

260313 Noblessneris sai nurgakivi eluhoone Allveelaeva tänaval 6

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara AS sõlmis lepingu Bulgaaria tütarettevõtte osalise müügi kohta

Arco VaraArco Vara AS on sõlminud Bulgaaria äriühinguga Kamaleo Invest OOD osade müügilepingu, mille kohaselt müüakse 25% osalus Bulgaaria ettevõttes Botanica Lozen EOOD, mis arendab Sofias asuvat elamuarendusprojekti Botanica Lozen.

Lepingu kohaselt omandab Kamaleo Invest OOD osad, mis moodustavad 25% Botanica Lozen EOOD osakapitalist, koguhinnaga 2 200 000 eurot. Vastavalt lepingule tasutakse 1 000 000 eurot ettemaksuna kolme tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist ning ülejäänud summa tasutakse tehingu lõpuleviimisel.

Tehingu lõpuleviimine sõltub tavapäraste eeltingimuste täitmisest, sealhulgas Arco Vara AS-i poolt Botanica Lozen EOOD-le antud laenude konverteerimisest omakapitaliks ettevõtte osakapitali suurendamise kaudu. Tehingu lõpuleviimine on kavandatud hiljemalt 29. maiks 2026.

Tehingu lõpuleviimisel sõlmivad pooled ka osanike lepingu ning projektijuhtimise lepingu, mille alusel Kamaleo Invest OOD hakkab Botanica Lozen EOOD-le osutama projektijuhtimise teenuseid.

Kristina Mustonen, Arco Vara AS-i juhatuse liige: „Kohaliku partneri kaasamine aitab tagada Botanica Lozen arendusprojekti sujuva lõpuleviimise, võimaldades samal ajal Arco Varal keskenduda rohkem oma põhiturule Eestis.“

Arco Vara AS teavitab turgu tehinguga seotud edasistest arengutest vastavalt kehtivatele avalikustamisnõuetele.

Tehingut ei loeta seotud isikute vaheliseks tehinguks NASDAQ Tallinna börsi reglemendi osa „Nõuded emitentidele” kohaselt. Arco Vara AS juhatus ja nõukogu liikmed ei ole tehingust isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik annab Tapa linnas 50 aastaks maa kasutusse

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumRiigimaa oksjonikeskkonnas algas avalik enampakkumine Tapa linnas 13,5 ha riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks. Võitjaga sõlmitakse leping tootmishoonete rajamiseks ja maal tegutsemiseks 50 aastaks.

Seaduse järgi võib riigimaa anda kasutada teisele isikule, kui maa ei ole riigile ajutiselt vajalik, ent seda on mõistlik reservina säilitada. Majandus- ja tööstusministri  Erkki Keldo kinnitusel on riigile oluline, et ettevõtluseks sobilik maa ei seisaks jõude, vaid leiaks kasutust. „Kasu saavad kõik – nii riik, piirkond kui ettevõtja,“ märkis minister.

Tema sõnul on tootmise rajamine kahtlemata suur ettevõtmine, millega kaasnevad kulud hoonete rajamiseks, seadmete ostmiseks ja ehitustöödeks. „Sellistel juhtudel on ainuõige sõlmida leping pikaks ajaks. Ka pankade jaoks on kindlamad pikaajalised projektid – riskid on paremini maandatud.“

Karja tn 6 kinnisasi asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas. Tegemist on 100% sihtotstarbeta maaga, mis paikneb tiheasustusalal. Tapa valla soovitus on rajada maale tootmisüksus, mis kasutaks aktiivselt kõrval asuvat vallale kuuluvat raudteeharu. Hoonestusõiguse seadmisel saab ehitamise lahendada projekteerimistingimustega, detailplaneeringut koostada ei ole vaja.

Hoonestusõiguse alghind on 75 054 eurot, lõplik hind kujuneb enampakkumise tulemusel. Sellele lisandub maakasutustasu 6500 eurot aastas. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 7. mai kell 10. Täpsem info ja tingimused: riigimaaoksjon.ee avaneb uues vahekaardis

Võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping tootmisüksuse rajamiseks ja tootmistegevuseks. Võitja teeb ehitamiseks vajalikud ettevalmistused, nagu projekteerimistingimuste taotlemine, ehitiste projekteerimine jm. Ehitusluba peab olemas olema hiljemalt kolme aasta jooksul lepingu sõlmimisest.

Kuna tootmisüksuse rajamise puhul on tegemist suure investeeringuga ja projekti tasuvusperiood võib olla pikk, on põhjendatud anda kinnisasi kasutamiseks pikaks perioodiks.

Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutusena korraldab maa kasutusse andmist Maa- ja Ruumiamet.

260313 Riik annab Tapa linnas 50 aastaks maa kasutusse

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“ toimub 18.03.2026

Martina Proosa18.03.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“. Koolitus annab praktilise ülevaate ostja ja müüja õigustest ning kohustustest viimase kohtupraktika põhjal.

Koolitus on mõeldud kinnisvara ostjatele ja müüjatele, arendajatele, maakleritele, korteriühistute juhatuse liikmetele ning investoritele. Arutletakse, millal ja kuidas esitada puudustega seotud nõudeid, kes peab puuduse olemasolu tõendama ning mida tähendab müügigarantii.

Ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa selgitab ka, millal on võimalik lepingust taganeda või ostuhinda alandada.

Koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“ toimub 18.03.2026 kell 10.00–15.15 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara AS Signs Share Purchase Agreement for Partial Sale of Bulgarian Subsidiary

Arco VaraArco Vara AS has entered into a share purchase agreement with the Bulgarian company Kamaleo Invest OOD, under which a 25% holding in the Bulgarian company Botanica Lozen EOOD, which is developing the Botanica Lozen residential project in Sofia, will be sold.

Under the agreement, Kamaleo Invest OOD will acquire shares representing 25% of the share capital of Botanica Lozen EOOD for a total purchase price of EUR 2,200,000. According to the agreement, EUR 1,000,000 will be paid as a deposit within three business days after the signing of the agreement, and the remaining amount will be paid upon completion of the transaction.

Completion of the transaction is subject to the fulfilment of customary conditions precedent, including the conversion of shareholder loans granted by Arco Vara AS to Botanica Lozen EOOD into equity through an increase of the company’s share capital. The transaction is planned to be completed no later than 29 May 2026.

Upon completion of the transaction, the parties will also enter into a shareholders’ agreement and a project management agreement, under which Kamaleo Invest OOD will provide project management services to Botanica Lozen EOOD.

Kristina Mustonen, Member of the Management Board of Arco Vara AS: “The involvement of a local partner will help ensure the smooth completion of the Botanica Lozen development project, while at the same time allowing Arco Vara to focus more on its core market in Estonia.”

Arco Vara AS will inform the market of further developments related to the transaction in accordance with applicable disclosure requirements.

The transaction is not considered a related party transaction within the meaning of the “Requirements for Issuers” section of the NASDAQ Tallinn Stock Exchange Rules. The members of the Management Board and the Supervisory Board of Arco Vara AS have no personal interest in the transaction.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

KV.EE: Korterite pakkumishinnad trügivad tõusule

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE oli 02.2026 pakkumisel keskmiselt 9312 korterit, mida on eelmisest aastast 6% vähem. Korterite müügipakkumiste keskmine hind oli 2903 €/m² ehk aastatagusest 7% rohkem.

Korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on erinevates maakondades erisuunaline. Suurima pakkumiste arvuga Harjumaal jäi müügis olevaid kortereid aastaga vähemaks 5%. Harjumaal, kus 02.2025 oli pakkumisest 57% kogu Eesti korteripakkumisest otsiti ostjat 5324 korterile.

Harju maakonna korterite müügipakkumisest omakorda 80% asuvad Tallinnas. Tallinnas jäi kinnisvaraportaalis KV.EE korterite müügipakkumisi aastaga 6% võrra vähemaks. 02.2026 oli Tallinnas müügis keskmiselt 4203 korterit.

Korterite hinnaliikumine on samasuunalisem. Eesti 15 maakonnast viies on korterite müügipakkumiste hinnad mullusest allpool. Kümnes maakonnas on hinnad aastaga ülespoole liikunud.

Madalaim on portaali KV.EE korterite müügipakkumiste keskmine hind Ida-Virumaal, kus 02.2026 küsiti korterite eest keskmiselt 463 €/m² ehk aasta varasemast 14% vähem. Kõrgeima müügipakkumiste hinnaga on korterid Harju maakonnas. Harju keskmine hind 3637 €/m² on 2025. aastast 6% enam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
02.2025 02.2026 Muutus, % 02.2025 02.2026 Muutus, %
Eesti 9 873 9 312 -6% 2 701 2 903 7%
Harjumaa 5 613 5 324 -5% 3 427 3 637 6%
Hiiumaa 9 11 22% 1 205 1 000 -17%
Ida-Virumaa 839 598 -29% 538 463 -14%
Jõgevamaa 107 111 4% 556 605 9%
Järvamaa 115 102 -11% 787 665 -16%
Läänemaa 164 188 15% 1 507 1 439 -4%
Lääne-Virumaa 273 267 -2% 998 1 054 6%
Põlvamaa 60 47 -22% 655 670 2%
Pärnumaa 967 885 -8% 2 585 2 687 4%
Raplamaa 128 104 -19% 1 064 1 070 1%
Saaremaa 70 70 0% 1 634 1 723 5%
Tartumaa 1 117 1 205 8% 2 517 2 854 13%
Valgamaa 96 101 5% 804 1 037 29%
Viljandimaa 180 158 -12% 1 426 1 470 3%
Võrumaa 135 141 4% 976 915 -6%
Tallinn 4 471 4 203 -6% 3 668 3 900 6%
Narva 336 140 -58% 714 685 -4%
Rakvere 95 91 -4% 1 875 1 965 5%
Pärnu 793 755 -5% 2 888 2 998 4%
Tartu 876 946 8% 2 696 3 062 14%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-03-11 Eesti maakondade korterite müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Uus Maa veebruarikuu turuülevaade: korteriturg kinnitas hinnatõusu trendi

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel jätkas korteriturg veebruaris stabiilsel kursil — tehingute aktiivsus püsis jaanuariga sarnasena, kuid mediaanhinnad näitasid enamikus linnades aastases võrdluses kasvu. Aasta esimese kahe kuu koondpilt kinnitab, et 2026. aasta on seni kulgemas hinnatõusu märgi all, ehkki tehingute arv jääb eelmisele aastale kohati alla.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on 2026. aasta algus andnud signaale, mis toetavad eelmise aasta lõpus tehtud prognoosi. „Jaanuar-veebruar kinnitab trendi: tehingute arv on mitmes linnas 2025. aasta sama perioodiga võrreldes tagasihoidlikum, kuid hinnad liiguvad üles.

Eesti korteriturg

Tallinna korteriturul tehti veebruaris 662 ostu-müügitehingut. Tehingute arv langes mullusega võrreldes ligi 8,6%, kuid detsembri põhjast on turg selgelt tõusnud — jaanuariga võrreldes kasvas tehingute arv ligi 6%. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2891 €/m², mis tähendab aastast kasvu 2,6%.

2026. aasta esimese kahe kuu koondpildis tehti Tallinnas 1287 tehingut, mis jääb eelmise aasta sama perioodi 1440 tehingust ligi 10,6% madalamale. Küll aga on aasta alguse kaalutud mediaanhind 938 €/m², ületades 2025. aasta jaanuar-veebruari keskmist (2830 €/m²) ligi 3,8%.

„Kui jaanuar oli Tallinna mediaanhinna poolest viimaste aastate kõrgeim kuu, siis veebruar tasandas pisut tagasi. See on tervislik liikumine — hind ei kasva sirgjooneliselt. Oluline on, et aastases plaanis on hinnatõusu vektor selgelt positiivne,” kommenteeris Subatšjus.

Tartu korteriturul tehti veebruaris 99 ostu-müügitehingut. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 6,5%, kuid jaanuariga võrreldes langes kolme tehingu võrra ning turg püsis kolmandat kuud järjest ligikaudu 100 tehingu piirimail. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2237 €/m² — praktiliselt aasta taguse tasemel (−0,4%).

Aasta esimese kahe kuu kokkuvõttes on Tartus tehtud 201 tehingut, mis jääb 2025. aasta jaanuar-veebruari 236 tehingust ligi 14,8% alla. Samas on perioodi kaalutud mediaanhind 2345 €/m², ületades mullusel sama aja 2288 €/m² ligikaudu 2,5%.

Tartu korteriturul tehti veebruaris 99 ostu-müügitehingut. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 6,5%, kuid jaanuariga võrreldes langes kolme tehingu võrra ning turg püsis kolmandat kuud järjest ligikaudu 100 tehingu piirimail. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2237€/m² — praktiliselt aasta taguse tasemel (−0,4%).

Aasta esimese kahe kuu kokkuvõttes on Tartus tehtud 201 tehingut, mis jääb 2025. aasta jaanuar-veebruari 236 tehingust ligi 14,8% alla. Samas on perioodi kaalutud mediaanhind 2345 €/m², ületades mullusel sama aja 2288 €/m² ligikaudu 2,5%. „Tartu tehingute arv püsib veel tagasihoidlik, kuid hinnatase on stabiilne,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteriturul sõlmiti veebruaris 65 tehingut, mis on mullusega võrreldes ligi 18,2% ja jaanuariga võrreldes lausa 25% kõrgem tulemus. Mediaanhind oli 2101 €/m², tõustes eelmise aasta veebruariga võrreldes üle 14,2%.

Pärnu 2026. aasta kahe esimese kuu koondtulemus on tugevalt positiivne: kokku 117 tehingut, mis ületab 2025. aasta sama perioodi 97 tehingut ligi 20,6% võrra. Aasta alguse kaalutud mediaanhind 2112 €/m² on mullusel samal ajal olnud 1940 €/m²-st ligi 8,8% kõrgem. Kogu 2025. aasta lõpetas Pärnu 767 tehinguga — 2024. aasta 695 tehingust ligi 10,4% rohkem — ning hinnatõus jätkub ka käesoleva aasta alguses.

„Suvepealinn on veebruariga tõestanud, et 2026. aasta ei alga siinses turusegmendis jahedalt. Nii tehingute arvu kasv kui ka üle 14-protsendine aastane hinnatõus on tugevad numbrid, saame näha mida kevad toob” nentis Subatšjus.

Narva korteriturul tehti veebruaris 52 tehingut, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 8,3% kõrgem ning jaanuariga võrreldes muutuseta. Mediaanhind oli 401 €/m², mis tähendab aastast langust ligi 10,4%.

Aasta esimese kahe kuu koondpildis on Narvas toimunud 104 tehingut, mis jääb 2025. aasta sama perioodi 121 tehingust ligi 14% alla. Perioodi kaalutud mediaanhind 388 €/m² on mullusel samal ajal olnud 437 €/m²-st ligi 11,1% madalam.

„Veebruari 6,8-protsendiline kuukasvus on mõõdukas positiivne signaal, kuid pikema trendi pöördumiseks on vaja järjepidevust. Narva turg reageerib tugevalt laiematele regionaalsetele ja majanduslikele teguritele,” märkis Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Summus Capital pikendas nõukogu liikmete volitusi

Summus CapitalSummus Capital pikendab seniste nõukogu liikmete volitusi järgmiseks kolmeks aastaks ning ettevõtte nõukogu asub Poola kinnisvaraturu osas nõustama Ulf Magnus Isaksson.

Kinnisvarainvesteeringute valdusettevõtte Summus Capital OÜ otsustas pikendada seniste nõukogu liikmete Boris Skvortsovi, Renats Lokometsi ja Vykintas Misiunase volitusi järgmiseks kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete volitused kehtivad kolm aastat kuni 10. märtsini 2029.

Summus Capitali nõukogu esimehena jätkab Boris Skvortsov, kes on ühtlasi ettevõtte ainuomanik. Ta on asutanud mitmeid kinnisvarainvesteeringute ja -arendusega tegelevaid ettevõtteid Euroopas ning on aktiivne erainvestor Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli iduettevõtetes. Skvortsovil on magistrikraad majanduses.

Renats Lokomets on pikaaegne äristrateeg ja finantsjuht, kellel on ulatuslik kogemus panganduse, riskikapitali ja iduettevõtluse ökosüsteemi nõukogudes. Praegu täidab ta muu hulgas kohustusi Venture Faculty strateegilise partnerina, riskikapitali partnerina Raw Venturesis ning INDEXO nõukogu liikmena.

Vykintas Misiunas töötas kuni 2007. aastani SEB kapitaliturgude juhina ning on olnud ka KRS Groupi juhatuse liige. Ta on tegutsenud fondijuhina Leedus Lords LB Asset Managementis ning asutas 2012. aastal koos partneritega ettevõtte DAO FAMILY.

Lisaks hakkab Summus Capitali nõukogu Poola kinnisvaraturu osas nõustama Ulf Magnus Isaksson (sündinud 14. juulil 1968). Ulf Magnus Isaksson on Göteborgist pärit Rootsi ettevõtja ja kinnisvaraarendaja, kellel on enam kui kahekümneaastane kogemust Poola kinnisvaraturul. Ta töötas eelnevalt ettevõttes Skanska ning hiljem Inter IKEA Groupi kuulunud Swede Centeri tegevjuhina, kus juhtis projekte Varssavis, Krakówis ja Gdanski piirkonnas. Tema põhjalikud teadmised Poola kinnisvaraturust ja kogemus regioonist on Summus Capitali nõukogule väärt täienduseks.

Summus Capital OÜ (www.summus.ee) on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, logistika- ja meditsiinikinnisvara.

Bigbank: Tööturu liikumised annavad pildi ka majanduse üldise olukorra kohta

BigbankTäna avaldas Statistikaamet eelmise aasta neljanda kvartali tööturu liikumiste statistika. Ainult vabade töökohtade arvu muutusi vaadates võime saada majandusest petliku pildi, sest võime eeldada, et kui vabu töökohti on vähem, siis on rohkem inimesi tööl, paraku ei pruugi see alati nii olla. Analüüsima peaks nii töölt lahkumist kui ka tööle võtmist. Kui tööturule sisenejaid (neid kes tööd saavad), on oluliselt rohkem kui väljujaid, (kes töölt lahkuvad), siis see tähendab, et üldiselt läheb ettevõtetel hästi ja inimesi palgatakse juurde. Vastupidine olukord viitab aga majanduse probleemidele. Inimesed küll erinevatel põhjustel lahkuvad tööturult, aga nad ei sisene uutele töökohtadele samas mahus.

Tööle võeti 2025. aasta neljandas kvartalis 35833 ja töölt lahkus 42183 inimest. Kokku oli lahkujaid 6350 võrra rohkem. Seega võib öelda, et IV kvartalis meil hõive kokkuvõttes vähenes, mis suure pildi vaates kindlasti ei olnud positiivne uudis. Ka terve aasta kokkuvõttes olid lahkujaid 7371 võrra rohkem kui tööle võetud inimesi.

Kõige suurem tööjõu liikumine oli aasta kokkuvõttes kaubanduses, kus kokku oli töölt lahkumise ja tööle võtmise vahe 2583 inimest lahkujate kasuks.

Aasta jooksul oli tööle võetud ja töölt lahkujate saldo positiivne ainult finantssektoris, veemajanduses ja tervishoius. Suhteliselt madal oli lahkumiste ja tööle võtmiste vahe avalikus sektoris, kus aasta jooksul võeti tööle 6179 inimest ning lahkus 6224. Kui otsida põhjusi, miks kaubanduses on nii suur inimeste voolavus, siis eks ikka põhjused ole tööde hooajalisuses – suvel ja jõulude ajal palgatakse palju inimesi ajutiselt, kes siis pärast ostupalaviku lõppu ka töölt lahkuvad.

Kui vaadata töölt lahkumise määra ehk kui palju inimesi lahkub töölt võrreldes sellega kui palju on samas valdkonnas töötajaid, siis kõige suurem lahkumise määr on haldus- ja abitööde (näiteks koristamine) ja majutuse ning toitlustuse valdkonnas. Lahkumise määr oli suurusjärgus 16% aastas. Majutuses ja toitlustuses on kõrge voolavuse põhjuseks lisaks tööde hooajalisusele kahtlemata ka kõige madalam palk. Valdkonna keskmine palk eelmisel aastal oli 1333 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine oli 2092 eurot. Räägime deklareeritud palkadest.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: 7 levinud viga korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel

Evi HindpereKevad toob kaasa korteriühistute iga-aastaste korraliste üldkoosolekute korraldamise ning paraku ka rea koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi. See võib omakorda päädida koosoleku otsuste tühisusega. Millised on siis peamised eksimused, mida sageli tehakse?

1. Koosoleku kutse ei saadeta õigeaegselt

Koosoleku kutse tuleb korteriomanikele saata vähemalt 7-päevase etteteatamisega, kui põhikirjas ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Tähtaja kulgemine algab kutse väljasaatmisele järgnevast päevast.

2. Kutse saatmise ja koosoleku vahele ei jää piisavalt aega

Koosolek võib toimuda mitte varem kui etteteatamise tähtajale järgneval päeval. Seega peab kutse saatmise ja koosoleku toimumise vahele jääma vähemalt seitse päeva.

3. Korteriomanike nimekirja ei kontrollita

Vahetult enne koosolekut tasub võtta kinnistusraamatust värske korteriomanike nimekiri, et olla kindel, kes võivad koosolekust osa võtta ja hääletada.

4. Kaasomanike esindamist ei arvestata õigesti

Kui korteriomand kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, saavad nad koosolekust osa võtta ühiselt või enda esindaja kaudu. Esindajaks võib olla üks ühistest omanikest või ka kolmas isik. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust määrata esindaja.

5. Kvoorumi arvestamisel eksitakse

Ühised korteriomanikud loetakse kvooruminõude arvestamisel üheks ühistu liikmeks. Samuti juhul, kui ühele korteriomanikule kuulub samas ühistus kaks või enam korteriomandit – kvoorumi arvestamisel loetakse ta siiski üheks ühistu liikmeks.

6. Põhikirja erisusi ei arvestata

Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa korteriomanikud, kellele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

Põhikirjaga võib määrata ka väiksema või suurema osalusnõude või sätestada, et koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. Viimane lahendus aitab vältida korduskoosoleku kokkukutsumise vajadust.

7. Osalejate nimekiri vormistatakse puudulikult

Üldkoosolekul koostatakse osalevate liikmete nimekiri, kuhu märgitakse osalejate nimed, häälte arv, osalemise viis ning vajadusel liikme esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning iga füüsiliselt kohal viibiv liige või tema esindaja.

Kui olete veendunud, et kohal on nõutav arv korteriomanikke, saab alustada koosoleku läbiviimisega.

Korteriomanike üldkoosoleku korrektne kokkukutsumine aitab vältida hilisemaid vaidlusi ja tagab, et tehtud otsused on kehtivad.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus