Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 1Neljapäeval asetati nurgakivi Tammsaare Tervisemajale, mis on oluline verstapost enam kui 55 000 m² suuruse megakompleksi valmimisel, kuhu koonduvad lisaks tervisemajale ka Mustamäe Keskus, 24-korruseline elumaja Mustamäe Manhattan ja mahukas parkimishoone. Nurgakivikapslisse talletati lisaks arenduse plaanidele ja käibel olevale rahale ka sümboolne vitamiinipurk – hea tervise metafoorina.

Tervisemajal saab olema vahetu ühendus Mustamäe Keskusega, mille tulemusel luuakse Eesti esimene kaubanduskeskuse alale rajatav mixed-use äri- ja elukvartal – Mustamäe Süda. „Investeerime tervisemaja rajamisse 15 miljonit eurot, et tuua Mustamäele uus tase nii teenuste kättesaadavuses kui linnaruumis. Koos Mustamäe Keskuse ja naaberkrundi uue kõrghoonega kujuneb siia piirkonda terviklik uue põlvkonna linnasõlm, kus inimesed saavad oma igapäevastele vajadustele mugavalt ühes kohas lahenduse,“ ütleb Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste.

„Meil on hea meel aidata kujundada Tallinna üht kõige kasutajasõbralikumat ja terviklikumat teenusekeskust. See pole pelgalt suur ehitusprojekt – see on koht kogukonnale, mis toob tervise- ja igapäevateenused inimestele märkimisväärselt lähemale,” lisab Lauri Kaska, Eventus Ehituse juhatuse liige.

Rajamisel olev 6-korruseline Tammsaare Tervisemaja koondab ühe katuse alla perearstid, laboriteenused, hambaravi, füsioteraapia, optika ja teised terviseteenused, pakkudes kolme linnaosa piiril enam kui 100 000 elanikule mugavat ja terviklikku raviteekonda. Tervisemaja täitumine edeneb kiiresti – juba praegu on broneeritud ligi 30% üüripindadest ning liitunud on SYNLAB, kaheksa perearstinimistut, mitmed hambaravi- ja taastusravikliinikud ning Nordoptika.

„Oleme veendunud, et terviseteenused peavad paiknema seal, kus toimub inimeste igapäevaelu. Mustamäe tugev asukoht ja inimeste igapäevane liikumine selles piirkonnas teevad terviseteenustele siia tulemise loogiliseks. Ja tänu hoone mastaabile on meil veel ruumi ka suurematele tegijatele,“ lisas Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste.

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 2

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 3

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 4Fotograaf: Magnus Heinmets

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Bigbank: Baltimaade kodulaenuturul on Läti kõvasti järgi võtnud, kuid summad on endiselt oluliselt väiksemad

BigbankKolmandas kvartalis väljastati Lätis üle kahe korra rohkem kodulaene kui samal perioodil kaks aastat tagasi, kuid sealne keskmine laenusumma 63 tuhat eurot jääb kahekordselt alla Eesti 126 tuhandele, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis olid kõigis kolmes Balti riigis uute kodulaenude mahud eelnenud kvartaliga praktiliselt kõigi näitajate poolest samad. “Selline stabiilsus on pigem positiivne ning näitab, et kolmanda kvartali kaks suvekuud juuli ja august olid tehingurohked,” kommenteerib Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taavet.

Sõlmitud uute kodulaenulepingute arv on kolmes Balti riigis viimasel paaril aastal ühtlustunud ja selge rahaline vahe tuleb sisse just lätlaste väiksematest laenusummadest. “Kuna ekspertide hinnangul on Riias võrreldava uue kodu soetamine endiselt kuni 30% soodsam, siis on olemas ka selge loogika, miks saavad koduostjad Lätis väiksema laenuga läbi ajada,” selgitab Bigbanki juht ning rõhutab, et nii laenutaotluste kui sõlmitud lepingute arvukuse poolest on Läti turul viimase kahe aastaga toimunud väga märkimisväärne tõus. Leedus on keskmine kodulaenu summa 108 tuhat eurot, mis jääb Eesti 126 tuhande ja Läti 63 tuhande vahele.

Bigbanki juhi sõnul oli laenutaotluste arv kolmandas kvartalis nii Eesti, Lätis kui Leedus kõrgem kui teises kvartalis ja ka kõrgem kui samal perioodil aasta tagasi, mis annab põhjust eeldada, et ka aasta viimane kvartal tuleb kodulaenuturul aktiivne. “Taotluste arvu kasv näitab ühtlasi ka seda, et inimesed on õppinud kodulaenu võttes võrdlema erinevate pankade pakkumisi ning see on väga hea märk vaikselt kasvava üldise finantstarkuse kohta,” lisab Arthur Taavet ning rõhutab, et Bigbank võtab laenu andes arvesse taotleja kõiki ametlikke püsivaid sissetulekuallikaid, kaasa arvatud lastetoetusi.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

EKÜL: Korteriühistute seas populaarsel koosolekuvormil on üks takistav nüanss

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul kasutab järjest enam ühistuid võimalust võtta vastu otsuseid ilma füüsilist koosolekut kokku kutsumata. „Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 1 järgi on korteriomanikel niisugune võimalus olemas. Meeles tuleb aga pidada, et otsuse eelnõu tuleb korteriomanikele saata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,“ selgitab Urmas Mardi. Samas vormis peavad oma seisukoha eelnõule esitama ka korteriomanikud. „Lisaks on minimaalne tähtaeg oma seisukoha esitamiseks 7 päeva. Juhul kui põhikirjas on ette nähtud pikem tähtaeg, näiteks 14 päeva, tuleb lähtuda põhikirjast,“ toonitab Mardi.

Otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse sama kvooruminõuet, mis kehtib tavapärasel koosolekul. „See tähendab, et vastama peab vähemalt nii palju korteriomanikke, kui on vajalik üldkoosoleku otsustusvõimeks seaduse või põhikirja kohaselt,“ märgib Urmas Mardi. „Otsuse saab koosolekut kokku kutsumata vastu võtta siis, kui selle poolt on üle poole antud häältest.“ Põhikirjaga saab siiski ette näha ka suurema häälteenamuse nõude. Mardi sõnul tuleb sellise vormi kasutamisel protokollis poolthääletanud liikmed nimeliselt kajastada ning mitte osalenud korteriomanikku ei loeta enam automaatselt vastu hääletanuks, vaid hääleõigusest loobunuks.

Siiski kaasneb selle populaarse koosolekuvormiga üks takistav nüanss. „Klassikalisel koosolekul tähendab kvoorumi puudumine, et tuleb kokku kutsuda korduskoosolek, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. See mehhanism tagab, et otsuseid on võimalik siiski vastu võtta. Otsuste vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata seadus aga taolist võimalust ette ei näe,“ selgitab Mardi. Tema sõnul soovivad korteriühistud seda olukorda muuta. „Oleme ministeeriumile teinud ettepaneku seadusmuudatuseks. Korteriühistutel on vajadus tuua seadus vastavusse praktilise eluga ja võimaldada ka kirjalikus vormis otsuste vastuvõtmisele kvooruminõudest vaba teistkordne otsustusprotsess,“ rääkis ta.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 11-2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 12.-15.01.2026

Kinnisvaramaakleri ABCSoovid paremini hallata oma kinnisvara, mõista turu toimimist või alustada tööd kinnisvaramaaklerina? „Kinnisvaramaakleri ABC“ on praktiline ja sisukas koolitus kõigile, kes soovivad saada kindla baasi kinnisvaravaldkonnas tegutsemiseks. Koolitajad on Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste.

Kellele koolitus sobib?

  • tulevastele ja tegutsevatele kinnisvaramaakleritele;
  • kõigile, kes on seotud kinnisvaraga oma töös või investeerimistegevuses;
  • spetsialistidele ja ametnikele, kelle töö puudutab kinnisvara;
  • kõigile, kes soovivad mõista kinnisvaraturgu ja õigusakte.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 12.–15.01.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Jätkuvalt suur üürikorterite pakkumine surus üürihinna alla

Kinnisvaraportaal KV.EE11.2025 üüripakkumisse lisandunud Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 13,7 €/m². Seda on 2,2% rohkem, kui aastatagune hind 13,4 €/m². Suur üüripakkumine on surunud üürihinna 2,1% kuu tagusest allapoole. 10.2025 küsiti üüripakkumisse lisandunud korterite eest keskmiselt 14,0 €/m².

Viimase aasta jooksul portaali KV.EE üüripakkumisse lisandunud Tallinna korterite keskmine hind on püsinud 13,1 ja 14,1 €/m² vahemikus ehk üsna stabiilsena. 2025. a kevadel oli näha mõningat hinnatõusutrendi, mis suvest alates muutus hinnakõvera horisontaalliikumiseks.

Üürikorterite hindu on paigal hoidnud suur pakkumine. Kinnisvaraportaali KV.EE lisati 11.2025 uusi üüripakkumisi 1362. Seda on pisut vähem kui viimase aasta keskmine 1420 kuu jooksul lisandunud üüripakkumist.

Uusi üüripakkumisi lisandub küll vähem, kuid hooajalistel põhjustel on üüriturg muutunud mõnevõrra passiivsemaks. 11.2025 oli portaalis KV.EE pakkumisel keskmiselt 1520 Tallinna üürikorterit. Seda on rohkem kui viimase poole aasta jooksul ja oluliselt rohkem kui 1100 pakkumise lähedusse jääv ajalooline keskmine. Sellise suure üüripakkumise mahu juures ei ole põhjust arvata, et üürihindadel oleks võimalust tõsisemalt ülespoole liikuda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2025-12-03 Tallinna uute üürikorterite pakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Uus Maa prognoos: järgmisel aastal kasvab nii kinnisvaratehingute arv kui hind

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo juhatuse liikme ning hindamisvaldkonna juhi Argo Pillessoni sõnul on parema laenukeskkonna ning elavneva majanduse mõjul 2026. aastal oodata nii tehingute arvu kui hindade kasvu. Kiiremat hinnatõusu prognoositakse vanematele korteritele.

Argo Pillessoni kinnitusel on elukondlike kinnisvaratehingute maht lõppeval aastal selgelt kasvanud ning jõudnud pikaajalise keskmise tasemele. „Segaste aegade ning kõrge laenuintressi tõttu on inimesed olnud pikalt äraootaval seisukohal – kaaluti ja planeeriti ja nüüd tehakse otsused ära. Buumist rääkida ei saa, aga optimismi on tunda ja turule võib järgmiseks aastaks tõusu prognoosida,“ rääkis Pillesson.

„Peamine kinnisvaraturu mootor ongi paranenud finantseerimiskeskkond. Turg on praeguse tasemega harjunud. Igakuised laenumaksed on keskmise laenu puhul tipuga võrreldes sadakond eurot langenud ning palgad on inflatsioonile järgi jõudmas – inimestel hakkab veidi hingamisruumi tekkima. Järgmisest aastast kaob ka maksuküür, mis jätab inimestele rohkem raha kätte. Palju räägitud tarbijate kindlustunde indikaator on viimastel kuudel võtnud suuna üles ning majandusprognooside kohaselt oleme uue lauge tõusutsükli alguses,“ ütles Pillesson.

„Kinnisvara ostujõu poolest oleme peale vahepealset langust jõudnud eelmise buumi eelsele tasemele, mis tähendab, et ühe mediaanpalga eest saab 0,65 ruutmeetrit Tallinna korterit. Laenu taskukohasuse indeks on samuti euribori languse ja jätkuva mediaanpalga tõusu taustal liikumas ajaloolise keskmise lähedale. Praegu on see aeg, millele hiljem tagantjärele vaadatakse kui soodsale hetkele kinnisvara soetamiseks,“ rääkis Pillesson.

„Statistika näitab, et lõppeval aastal on korteritehingute arv nii Tallinnas kui ka üle Eesti teinud korraliku hüppe ning oleme jõudmas viimase kümne aasta keskmise lähedale. Eestlased on kinnisvarausku, näen soodsamaks muutuvas majanduskeskkonnas ka siin mõningast kasvuruumi järgmiseks aastaks. Viimasel kahel aastal ei ole kinnisvarahinnad tõusnud, kuid tehinguaktiivsuse kasvu ja jätkuvalt kõrge inflatsiooni tuules ei jää 2026. aastal nägemata ka hinnatõus, mida võib prognoosida korterituru lõikes 5% lähedale,“ nentis Pillesson.

„2026. aastal on hinnakasvu vedajaks järelturg. Mitmed märgid viitavad, et järelturu korterite segmendis võib järgmisel aastal näha üle 5% ulatuvat hinnatõusu. Uute korterite müük on praegu veel mõnede eranditega madalseisus ning selles osas on muutust oodata siis, kui vanema kinnisvara hinnad jõuavad uutele lähemale. Praegu on see erinevus kohati isegi 40%. Selleks, et uus kinnisvara oleks atraktiivne, peaks vahe vanematega olema pigem 25-30 protsendi juures. Seega just vanemate korterite puhul on kasvupotentsiaali kõvasti,“ sõnas Pillesson.

Uus Maa juhatuse liikme sõnul sõltub valmisolevate uusarenduste müük konkreetsest objektist. “Jõukad ostjad on turul olemas, aga neil on ka spetsiifilisemad nõudmised. Hetkel on uusarenduste valik suur, mis tähendab, et edukaks müügiks peab pakutav toode positiivselt eristuma. Heaks näiteks on Mustamäe Manhattan kõrghoone projekt. Eelmüük läheb edukalt, kuna see on üks esimesi omalaadseid, kus kõrgete vaadetega eluhoone ehitatakse kaubandus-ja vabaajakeskusega kokku,” lisas Pillesson.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Bigbank: Baltimaade kodulaenuturul on Läti kõvasti järgi võtnud, kuid summad on endiselt oluliselt väiksemad

BigbankKolmandas kvartalis väljastati Lätis üle kahe korra rohkem kodulaene kui samal perioodil kaks aastat tagasi, kuid sealne keskmine laenusumma 63 tuhat eurot jääb kahekordselt alla Eesti 126 tuhandele, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis olid kõigis kolmes Balti riigis uute kodulaenude mahud eelnenud kvartaliga praktiliselt kõigi näitajate poolest samad. “Selline stabiilsus on pigem positiivne ning näitab, et kolmanda kvartali kaks suvekuud juuli ja august olid tehingurohked,” kommenteerib Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taavet.

Sõlmitud uute kodulaenulepingute arv on kolmes Balti riigis viimasel paaril aastal ühtlustunud ja selge rahaline vahe tuleb sisse just lätlaste väiksematest laenusummadest. “Kuna ekspertide hinnangul on Riias võrreldava uue kodu soetamine endiselt kuni 30% soodsam, siis on olemas ka selge loogika, miks saavad koduostjad Lätis väiksema laenuga läbi ajada,” selgitab Bigbanki juht ning rõhutab, et nii laenutaotluste kui sõlmitud lepingute arvukuse poolest on Läti turul viimase kahe aastaga toimunud väga märkimisväärne tõus. Leedus on keskmine kodulaenu summa 108 tuhat eurot, mis jääb Eesti 126 tuhande ja Läti 63 tuhande vahele.

Bigbanki juhi sõnul oli laenutaotluste arv kolmandas kvartalis nii Eesti, Lätis kui Leedus kõrgem kui teises kvartalis ja ka kõrgem kui samal perioodil aasta tagasi, mis annab põhjust eeldada, et ka aasta viimane kvartal tuleb kodulaenuturul aktiivne. “Taotluste arvu kasv näitab ühtlasi ka seda, et inimesed on õppinud kodulaenu võttes võrdlema erinevate pankade pakkumisi ning see on väga hea märk vaikselt kasvava üldise finantstarkuse kohta,” lisab Arthur Taavet ning rõhutab, et Bigbank võtab laenu andes arvesse taotleja kõiki ametlikke püsivaid sissetulekuallikaid, kaasa arvatud lastetoetusi.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Swedbank: Hinnad langesid novembris 0,5% võrra

SwedbankStatistikaameti esialgsel hinnangul alanes nii kohalike elanike kui turistide kulutusi hõlmav harmoneeritud tarbijahinnaindeks novembris eelmise kuuga võrreldes 0,5% võrra.

Puhkusereisid, lennukipiletid ja majutusteenused odavnesid novembris oktoobriga võrreldes. Oktoober oli aga tänu koolivaheajale aktiivne reisimise kuu ning lennukipiletite hinnad kerkisid oktoobris kuuga poole võrra. Novembris nõudlus reisiteenuste järele vähenes ja seetõttu langesid ka hinnad. Kuigi turistide arv on sel aastal kasvanud, on hotelle rohkem ja täituvus jääb eelmisele aastale alla.

Hinnasurved majanduses on vähenenud ning maksutõusude mõju on taandunud. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on järjest vähem neid ettevõtteid, kes plaanivad järgmistel kuudel hindu tõsta. Kõige suurem on selle küsitluse järgi hinnasurve endiselt toidupoodides.

Eelmise aastaga võrreldes kallinesid kaubad ja teenused novembris 4,7% võrra. Tänavu kasvavad hinnad Swedbanki prognoosi järgi umbes 5% võrra ja järgmisel aastal ligi 3%. Tuleval aastal jääb maksude mõju hindadele selle aastaga võrreldes väiksemaks, sest autode registreerimistasu mõju kaob.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

1Partner: kinnisvaratehingute arv novembris vähenes, keskmine hind kindlalt üle 3000€

1PartnerNovembris tehti Tallinnas 862 kinnisvara ostu-müügitehingut, korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis 3078 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Möödunud kuul sõlmiti Tallinnas kokku 862 kinnisvara ostu-müügitehingut ning tehingute koguväärtus ulatus 153 miljoni euroni. 1Partner Kinnisvara analüütiku Elia Vääri sõnul oli tehingute koguarv eelmisest kuust väiksem, ent turu üldine aktiivsus on püsinud ühtlasel tasemel. “Suur pilt on sarnane eelmisele kuule, kuigi tehingute arvus oli langus. Mõnevõrra tuleb vahe sisse tänu erinevale tööpäevade arvule konkreetses kalendrikuus, kus novembris oli vähem tööpäevi ja seetõttu avaldas see mõju ka tehingute arvule. Samas tööpäeva kohta olid numbrid pea identsed – novembris tehti tööpäevas keskmiselt 43,1 ja oktoobris 43,7 tehingut,” selgitab Vääri.

Väiksemast arvust tööpäevadest oli mõjutatud ka korteritehingute arv pealinnas, mis oli novembris 693 ja jäi seega kümnendiku võrra alla oktoobri 771 tehingule. “Kui vaadata viimase paarikümne aasta ajaloolist keskmist, milleks kinnisvaraekspert Tõnu Toompark on hiljuti arvutanud 684 korteritehingut kuus, siis seda näitajat ületas ka november,” märgib 1Partneri analüütik, kelle sõnul ongi peamine märksõna stabiilsus, mistõttu suuremaid püsivaid muutusi pole lähiajal oodata. “Ajalugu vaadates võiks detsember olla tehingutihe kuu ning samas jaanuar omakorda rahulikum, aga suures plaanis on turg ikkagi samal tasemel,” lisab Vääri.

Korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus novembris 3078 euroni (oktoobris 3069€) ja mediaanhind 2852 euroni ruutmeetri kohta (oktoobris 2844€). Kalleim korter müüdi Tallinnas 789 000 euroga. Lisaks müüdi lõppenud kuul 21 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 9 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 1 000 000 euroga.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Swedbank: Kolmanda kvartali majanduskasvus oli oluline mõju valitsemissektoril

SwedbankEesti majandus näitas kolmandas kvartalis küll aeglast kasvu (0,9%) – mis vastas ka meie ootustele – kuid selle taga oli peamiselt valitsemissektori ja maksude (eriti käibemaksu) laekumise mõju.

Kuigi erasektori lisandväärtus tervikuna kahjuks ei kasvanud, oli pilt tegevusalade järgi väga erinev. Lisandväärtus suurenes vähem kui pooltes tegevusalades. Enim toetasid majanduskasvu töötlev tööstus, energiatootmine ja kinnisvaraarendus, samas kui suurimaks piduriks oli lisandväärtuse langus hulgi- ja jaekaubanduses ning transpordisektoris.

Välisnõudlus lubab eksporti kasvatada

Vaatamata kaubanduspingetele maailmas, on välisnõudlus tasapisi kosumas. Nii jätkus kolmandas kvartalis kaupade ekspordimahu mõõdukas, ligi 4% kasv, mis lükkas tagant ka töötlevat tööstust. Teenuste eksport tegi aga ligi 8% tõusu, millest suuremat kasvu nägime kolm aastat tagasi.

Kuigi kaupade ja teenuste eksport kokku kasvas ligi 6%, tuli umbes sama tempoga järele ka import, mis näitab nii ekspordiks vajaminevate tootmissisendite kui ka kodumaise nõudluse suurenemist. Kolmandas kvartalis oli väliskaubandussaldo küll ülejäägist, kuid kui arvestada hinnakasvu mõju, jäi see puudujääki, mis pidurdas veidi majanduskasvu.

Vaatamata kaubanduspingetele peaks välisnõudlus järgmisel aastal mõõdukalt suurenema ning lubama Eesti ekspordisektoril oma kaupu ja teenuseid rohkem müüa. Selleks, et Eesti ekspordisektor suudaks piisavalt reageerida välisnõudluse suurenemisele, peab selle kulude konkurentsivõime aga paranema. Viimase nelja aasta jooksul on Eestist eksporditud kaupade hinnad tõusnud kiiremini, kui mitmel olulisemal kaubanduspartneril.

Sisenõudluse maht on majanduses loodud lisandväärtusest suurem

Kui majanduses loodud lisandväärtus kasvas kolmandas kvartalis 0,4%, siis sisenõudlus (mis koosneb era- ja valitsemissektori tarbimisest, investeeringutest ja varude muutusest) suurenes 0,5%. Nii ongi sisenõudluse maht SKP-st veidi suurem. Sisenõudluse kasvu taga oli aga valitsemissektori sel aastal üha kiirenenud kasv, samas kui eratarbimine ja investeeringud vähenesid.

Eratarbimise langust näitavad ka vähenenud kaardimaksete maht (kaardimaksed, milles on arvestatud ka inflatsiooni mõju). Selle aasta esimese kolme kvartaliga ongi eratarbimise maht aastatagusega võrreldes veidi vähenenud (0,1%), mis on olnud ka oodatud tulemus, arvestades majapidamiste vähenenud ostujõudu. Investeeringute langust vedas erasektor, kuid valitsemissektori ja majapidamiste investeeringud suurenesid. Nii ongi ka SKP tarbimise poolel näha, et kolmanda kvartali majanduskasvu toetas paljuski valitsemissektor.

Järgmisel aastal elavneb majandus valitsemissektori fiskaalsete stiimulite toel

Maksuküüru kaotamisega peaks majapidamiste ostujõu paranemine eratarbimist järk-järgult suurendama, samas kui madalamad intressimäärad soodustavad ettevõtete investeeringuid. Majapidamiste kindlustunne on juba tänavu teisel poolaastal tublist paranenud.

Lisaks majanduse stimuleerimisele maksupoliitika, pensionide ja osade avaliku sektori töötajate palkade tõstmise kaudu, suurendab valitsus veel oluliselt oma investeeringuid. Kuigi Eesti valitsemissektori investeeringute osakaal SKP-s on juba praegu üks Euroopa Liidu kõrgemaid, tõstavad suuremad avaliku sektori investeeringud – peamiselt kaitsesse ja taristusse – seda määra järgmisel aastal veelgi. Samuti suureneb Euroopa Liidu rahade kasutamine.

Tänavu esimese kolme kvartaliga suurenes SKP püsivhindades vaid 0,3%. Meie prognoosi järgi tuleb Eesti majanduse selle aasta kasvuks 0,6%, kuid suurem eratarbimine ja valitsuse investeeringud annavad järgmisel aastal sellele hoogu juurde ning viivad kasvu praeguste hinnangute järgi 2,3%-ni. Tugev fiskaalne stiimul aitab majanduskasvu küll kiirendada, kuid selle tagajärjel suurenev riigieelarve puudujääk muudab majanduse haavatavamaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: Eesti majanduskasv Balti riikide võrdluses kõige uimasem

BigbankKuu aega tagasi avaldas Statistikaamet kiirhinnangu III kvartali SKP kohta, kiirhinnangu järgi kasvas SKP III kvartalis aasta võrdluses 0,9%. Täna avaldatud täpsustud andmed kinnistasid kiirhinnangu numbreid – majandus kasvaski 0,9%. Kasvule aitasid kaasa tööstus, energeetika ja kinnisvara alane tegevus. Majanduskasvu pidurdas ehk languses olid kaubandus ja transport. Kaubanduse kehva seisu on näidanud ka kuised numbrid. Oktoobri statistika näitas, et jaekaubanduse kasvu aitas tagada peaasjalikult tanklate hinnasõda. Kaubanduse kehva seisu taga on lisaks toiduainete hinnatõusule ka tarbijate käitumine. Eratarbimine vähenes III kvartalis 0,6%.

Ka Läti ja Leedu avaldasid SKP kolmanda kvartali numbrid. Kõige kiiremini kasvas III kvartalis Läti majandus, kasv 2,5%, Leedu majandus kasvas 1,7%. Samas nähakse järgmisel aastal kõige kiirema kasvuga Leedu majandust. Järgmiseks aastaks prognoosib Euroopa komisjon Eesti majanduse kasvuks 2,1%. Lätile 1,7% ning Leedule 3%.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Rahandusministeerium: Kolmandas kvartalis mõõdukas majanduskasv püsis

RahandusministeeriumEesti majanduse maht on selle aasta jooksul aeglaselt, kuid stabiilselt kasvanud. Teenuste eksport üllatas positiivselt. Sissetulekute ostujõu langus ja ebakindlus pärsivad esialgu eratarbimist. Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on suvest alates siiski kosunud.

Kolmandas kvartalis jätkus Eesti majanduse kasv eelkõige tööstuse toel. Majanduse maht on suurenenud mõõdukas tempos kolme järjestikuse kvartali jooksul. Lisaks tööstusele panustasid kasvu ka ehitus ja kinnisvaraalane tegevus. Ehituslubade aktiivne väljastamine ja julge eluasemelaenamine annavad lootust selle trendi jätkumisele.

Ekspordi tugev kasv tugines teenuste ekspordi hoogustumisel ning Eestit läbivate kaubavoogude suurenemisel. Viimast toetas sõiduautode suurenenud vedu Lätti ja Leetu, mis võib olla osaliselt seotud ka meie väiksema vajadusega automaksuehmatuse tõttu. Eksporti Rootsi soodustas nii nende majanduse tugevnev seis kui kaitsetollid USA suunal.

Eratarbimise kasvu pärsivad sellel aastal siiski mitmed tegurid, mis järgmisel aastal pöörduvad. Tulumaksu tõus aasta algul pidurdab kätte jääva palga kasvu kogu selle aasta jooksul. Lisaks vähendab elanike ostujõudu hinnatõus, mis kolmandas kvartalis oli 5,6%. Kuigi inimeste säästud hoiuarvetel kasvavad hoogsalt, ei luba ebakindlad olud säästude arvelt oma tarbimist kasvatada. Järgmisel aastal aga annab ainuüksi tulumaksureform keskmise palga saajale u 9% täiendavat netotulu ja hinnatõus peaks aeglustuma teisel poolaastal 2,5% lähedale.

Järgmisel aastal peaks Eesti majanduskasv selgelt kiirenema. Soome, Rootsi, Läti ja Leedu majanduskasvu prognoosid näitavad 2026. aastaks kasvutempo hoogustumist, millest peaksid osa saama ka Eesti ettevõtted. Ettevõtjate kindlustunne on tasapisi kasvanud juba mõnda aega ja augustist alates on ka tarbijate kindlustunne teinud läbi selge tõusu. Lootus nii riigi kui oma pere majandusliku seisu paranemisse on hakanud taastuma.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid novembris 0,5%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks novembris võrreldes oktoobriga 0,5%. Eelmise aasta novembriga võrreldes tõusis indeks 4,7%. Tegu on kiirhinnanguga, mis novembri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Novembri indeksi langust mõjutasid esialgsel hinnangul puhkusereiside, lennupiletite ja hotellimajutuse odavnemine,“ tõdes statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Novembri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet reedel, 5. detsembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi novembri andmed avaldatakse 16. detsembril.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Koolitus „Kinnisvaraturu ülevaade 2025 IV kvartal“ toimub 10.12.2025

Tõnu Toompark10.12.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kinnisvaraturu ülevaade 2025 IV kvartal“, mis annab põhjaliku ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulistest trendidest ning lähiaastate prognoosidest. Koolituse eesmärk on selgitada turu kujunemist mõjutavaid tegureid ning aidata osalejatel mõista, millised arengud võivad turul järgneva poole kuni pooleteise aasta jooksul aset leida. Koolitaja on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolitus on suunatud kinnisvaramaakleritele, analüütikutele, investoritele, kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, arendajatele ning kõigile eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturgu paremini mõista. Osalejad saavad selge ülevaate nõudlust ja pakkumist mõjutavatest teguritest ning praktilised teadmised teadlike kinnisvaraotsuste tegemiseks.

Koolitus „Kinnisvaraturu ülevaade 2025 IV kvartal“ toimub 10.12.2025 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni