Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Hepsor: Notice of the public offering of Hepsor AS bonds

12.11.2025 Adaur.ee

Hepsor AS (registry code 12099216, address Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Estonia; Hepsor) announces a bond programme (Programme) in the total amount of EUR 20 million and a public offering (hereinafter Offer) of the first series of bonds under the Programme. As part of the offer, Hepsor will raise up to EUR 6 million, with the possibility of increasing the volume to EUR 8 million. The offer will be conducted on the basis of the main prospectus (hereinafter Prospectus) prepared by Hepsor and approved by the Estonian Financial Supervision Authority on 10 November 2025, and published on the websites of Hepsor and the Estonian Financial Supervision Authority on the date of this announcement. The Offer is intended for retail and institutional investors operating in Estonia, Latvia, and Lithuania.

The main conditions of the Offer

Issuer	Hepsor AS
Security	EUR 9.50 Hepsor AS bond 25-2028
Security type	Unsecured and unsubordinated bond
Serial number	1
ISIN	EE0000002749
Type of offering	Public offering intended for retail and institutional investors operating in Estonia, Latvia, and Lithuania.
Issue volume	EUR 6 million, with the possibility of it increasing up to EUR 8 million
Nominal value	EUR 1,000
Interest rate	9.50 % per annum
Financial covenant	– The share of equity in assets must always be at least 20%; – Ensure minimum liquidity at all times to make at least the next interest payment.
Interest payments	Quarterly (26 February, 26 May, 26 August, and 26 November)
Subscription period	12 November 2025, 10:00 – 21 November 2025, 15:30
Value Date	26 November 2025
Maturity date	26 November 2028
Request for admission to trading	List of Baltic bonds on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange
First trading day	27 November 2025 or a date close to it
Prospectus approved	10 November 2025 by the Estonian Financial Supervision Authority
Arranger	AS LHV Pank
Legal Adviser	Ellex Raidla Law Firm

Bonds are unsecured and unsubordinated. This means that they are not secured by any pledged assets or other collateral, and investors’ claims do not have priority over Hepsor’s other liabilities.

The proceeds from the offer will be used to refinance Hepsor’s existing EUR 6 million loan agreement with AS LHV Pank. In the event that Hepsor decides to increase the volume of the first series issue, the funds remaining from the refinancing will be directed towards the financing of real estate development projects in Hepsor’s development portfolio.

Further details of the offer are described in the Prospectus and in the summary of the Prospectus.

Indicative schedule of the offer

Beginning of the subscription period	12 November 2025 at 10:00
End of the subscription period	21 November 2025 at 15:30
Disclosure of Offer results	24 November 2025 or a date close to it
Offer settlement	26 November 2025 or a date close to it
First day of trading in the list of Baltic bonds on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange	27 November 2025 or a date close to it

Submission of subscription orders

In order to subscribe to the bonds as part of the Offer, the investor must have a securities account with the account operator of the Nasdaq CSD SE Estonian branch or with a financial institution that is a member of Nasdaq Riga or Nasdaq Vilnius stock exchange.

An investor wishing to subscribe to the bonds must contact the account operator that manages the securities account of the respective investor or the relevant financial institution and submit a subscription order in the form below to mark the bonds during the offer period. By submitting a subscription order, the investor authorises the account operator or the relevant financial institution that manages the current account associated with the investor’s securities account to immediately block the total amount of the transaction in the investor’s current account until settlement is completed or the funds are released in accordance with the conditions set out in the Prospectus.

Holder of the securities account:	Investor’s name
Securities account:	Investor’s securities account number
Account operators:	Name of the investor’s account operator:
Security:	EUR 9.50 Hepsor AS bond 25-2028
ISIN code:	EE0000002749
Number of securities:	the number of bonds to which the investor wants to subscribe
Price (per bond):	EUR 1,000
Transaction amount:	the number of bonds to which the investor wants to subscribe, multiplied by the price (per bond)
Counterparty to the transaction:	Hepsor AS
Securities account of the counterparty to the transaction:	99102109519
Account operator for the counterparty to the transaction:	AS LHV Pank
Transaction value date:	26 November 2025
Type of transaction:	‘transfer of securities against payment’

Admission of Hepsor Bonds to Trading

Hepsor requests that the operator of the Tallinn Stock Exchange list the bonds issued as part of the Offer in the Baltic Bond List. Although Hepsor makes every effort to ensure that its bonds are admitted to trading, Hepsor cannot guarantee the admission of its bonds to trading.

Availability of the Prospectus

The prospectus and the summary of the Prospectus have been made public and are available in electronic form on Hepsor’s website at https://hepsor.ee/en/for-investors/bonds/ and on the Estonian Financial Supervision Authority’s website at https://www.fi.ee. The terms and conditions of Hepsor’s bonds have been made public and are available in electronic form on Hepsor’s website at https://hepsor.ee/Hepsor_AS_Terms_and_Conditions_of_the_Bonds.pdf

Investor Event

Hepsor invites all interested parties to an event presenting Hepsor and the Offer on 13 November 2025 at 16:00 at Manufaktuuri 3, Tallinn (registration: https://forms.gle/PnSLLbK7jPiLCA6a7), and on 14 November 2025 at 16:00, at Gustava Zemgala gatve 74, Riga (registration: https://forms.gle/aqJbLeq47BMVALs38).

Before investing in bonds, we ask that you familiarise yourself with the Prospectus, its summary, the bond terms and conditions, and the final terms and conditions in their entirety, and consult with an expert, if necessary.

Final Terms I series

Prospectus

Prospectus Summary

Terms and Conditions of the Bonds

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Summus Capital delivers solid Q3 2025 results preparing for expansion in Poland

12.11.2025 Adaur.ee

Summus Capital OÜ has released its consolidated financial results for the third quarter of 2025, highlighting stable financial performance, a strong balance sheet and continued portfolio optimization across the Baltic region and Poland.

In the third quarter of 2025, the Group’s consolidated sales revenue totalled EUR 13.3 million, reflecting a 1.8% quarter-on-quarter decrease, partly due to the earlier disposal of the Punane 56 property in May. Consolidated operating profit amounted to EUR 8.9 million, down from EUR 9.3 million in the previous quarter, which had included one-off income from the property sale. Consolidated net profit reached EUR 3.3 million, of which EUR 3.1 million was attributable to Summus Capital equity holders.

The consolidated balance sheet remained stable at EUR 557.8 million (2Q2025: EUR 558.4 million). The consolidated cash balance increased slightly to EUR 39.8 million (2Q2025: EUR 39.2 million), supported by disciplined financial management and cash inflows from refinancing activities. Consolidated loans and borrowings from financial institutions and bonds decreased marginally to EUR 316.7 million (2Q2025: EUR 317.9 million), reflecting regular debt servicing and adjustments from the renegotiation of two bank loans. These refinancings extended maturities, improved margins, and included a EUR 1.3 million increase in the loan for the Depo DIY property, now maturing in August 2030.

Total consolidated liabilities stood at EUR 360.4 million (2Q2025: EUR 362.0 million), while consolidated owner’s equity increased to EUR 197.4 million (2Q2025: EUR 196.4 million), of which EUR 186.8 million was attributable to Summus Capital’s equity holders.

During the third quarter, Summus Capital successfully listed its new bonds on the Nasdaq Baltic Bond List, following the company’s first public bond issue completed in June. The Group also continued preparations to optimize its portfolio: after the reporting period, the disposal of companies owning Auriga and Damme shopping centres in Estonia and Latvia was finalized, and the acquisition of the Libero shopping centre in Poland was completed, further strengthening Summus Capital’s presence in the Polish market.

Scope Ratings GmbH reaffirmed its BB/Stable issuer rating for Summus Capital OÜ in September and maintained the BB rating for its senior unsecured debt, reflecting the Group’s resilient operating performance and prudent financial management.

“During the third quarter, we continued to execute our strategy of sustainable growth and active portfolio management,” said Aavo Koppel, Member of the Board of Summus Capital. “The affirmation of our rating by Scope highlights the strength and resilience of our portfolio as well as the success of our entry into the Polish market. With a high occupancy rate and long lease terms, our diversified portfolio continues to provide a solid foundation for sustainable growth”

The Group remained fully compliant with all bond terms. The equity-to-total-assets ratio stood at 35%, exceeding the minimum requirement of 30%, while the Debt Service Coverage Ratio (DSCR) on a trailing 12-month basis was 1.33x, comfortably above the required 1.2x.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q3_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Perton otsib kinnisvara arendusprojektide juhti, kelle käe all sünnivad uued tähenduslikud kodud

11.11.2025 Adaur.ee

Perton on ligi 20-aastase kogemusega premium elukondliku kinnisvara arendaja, kes tegutseb Eestis ja Lätis. Ettevõte on tuntud kvaliteedi, tugeva disainikeele ja tervikliku elukeskkonna loomise poolest. Pertoni arendused rikastavad linnaruumi ja loovad kodusid, mis pakuvad rohkemat kui lihtsalt elukoht.

Perton otsib oma meeskonda kinnisvara arendusprojektide juhti

Selles ametis juhid projekte ideest valmis majani, tagades, et need valmivad kokkulepitud kvaliteedis, eelarves ja tähtajaks. Töö eeldab strateegilist mõtlemist, tugevat organiseerimisvõimet ja silma detailide suhtes.

Sa teed tihedat koostööd Eesti juhtivate arhitektide, inseneride ja disaineritega ning osaled projektide tootearenduses, et luua elukeskkondi, mille üle saab uhkust tunda.

Ootused kandidaadile:

Kogemus elukondlike kinnisvaraarenduste juhtimisel
Võimekus ja huvi panustada premium-kinnisvara tootearendusse
Tugevad läbirääkimisoskused ja süsteemne mõtlemine
Ilumeel ja võime hinnata kvaliteeti nii visuaalis kui sisus
Väga hea eesti keel ja inglise keel vähemalt B2 tasemel

Perton pakub:

Võimalust arendada eksklusiivseid kinnisvaraprojekte Eestis ja Lätis
Koostööd Eesti tipp-arhitektide, inseneride ja disaineritega
Professionaalset, toetavat ja ettevõtlikku meeskonda
Keskkonda, kus väärtustatakse kvaliteeti, disaini ja inimlikku mõõdet

Kui sind kõnetab soov luua tähenduslikke kodusid ja jätta oma jälg linnaruumi arengusse, loe töökuulutust ja kandideeri juba täna:
https://aderaexecutive.com/pakkumine/kinnisvara-arendusprojektide-juht/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Pärnu: Linnavalitsus otsustas korraldada jäähalli valikpakkumise

11.11.2025 parnu.ee

Pärnu linnavalitsus otsustas korraldada valikpakkumise Tallinna mnt 72 kinnistule 50 aastaks hoonestusõiguse seadmiseks, võitja peab kinnistule ehitama jäähalli ja seda teenindavad rajatised.

Tallinna mnt 72 kinnistu asub Tallinna maantee ja Pärlimõisa tee ristmiku juures, sellest kesklinna poole jääb Tallinna mnt 70 aadressi kandev Härma kaubahoov. Kinnistu on hoonestamata, praegu kasvavad seal puud.

Eelläbirääkimiste käigus tutvustavad pakkumisel osalejad valikpakkumise komisjonile oma äriplaani. Pärast eelläbirääkimiste lõppu esitab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise, mis sisaldab hoonestusõiguse seadmise tasu suurust ja äriplaani. Parima pakkuja väljaselgitamisel arvestatakse hoonestusõiguse seadmise tasu suurust, äriplaani ja eskiislahendusele (koos illustratsioonidega ja seletuskirjaga) antavat hinnangut.

Parimaks tunnistatakse äriplaan, mis saab komisjoni liikmetelt kõrgeima hinde. Hinnatakse äriplaani terviklikkust ja realiseeritavust, eskiislahenduse põhjalikkust, läbimõeldust ja sobivust ümbritsevasse keskkonda ning hoonestusõiguse aastatasu suurust. Hoonestusõiguse aastatasu algsuuruseks on 2 240 eurot, mis moodustab kaks protsenti katastriüksuse maa maksustamishinnast.

Parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb koostöös Pärnu linnavalitsusega läbi viia arhitektuurivõistlus. Ehituskohutus tuleb täita nelja aasta jooksul alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse, hooned ja rajatised tuleb kasutusele võtta kuue kuu jooksul pärast ehituskohustuse täitmist.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Domus Kinnisvara: Mida võib oodata 2026. aasta Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturul?

11.11.2025 Janis Rimitsans

Kinnisvaraturul on justkui märgata elavnemist ja puutun nii maakleritöös kui ka eraelus pidevalt kokku küsimustega stiilis “Mis sa arvad, kas järgmine aasta kinnisvara hinnad tõusevad?”, “Millal oleks õige aeg osta/müüa kinnisvara”, “Millal muutub kinnisvaraturg jälle investoritele atraktiivseks?” jms. Nagu paljud minu kolleegid ja ka teised kinnisvaravaldkonna arvamusliidrid usuvad, pakun ka mina, et 2026. aasta ei too kaasa murrangulist pöördepunkti kinnisvara hindades.

Arvan, et päris uute ja n-ö teise ringi korterite hindade vahe jääb ka tuleval aastal märgatavaks. Sellesse ma ei usu, et uusarenduste kerkinud hinnad veavad samas tempos kaasa ka järelturu korterite hindu. Neil segmentidel on erinev klientuur ja omad põhjused vastavateks hinnatasemeteks. Eranditeks järelturul on muidugi väga erilised pakkumised, mille eest võib teinekord saada ka uusarendustega võrreldavat hinda.

Uusarenduste hinda on tõstnud suurenenud sisendhinnad arenduskinnistute soetamisel, detailplaneeringute tegemiseks ja ehituslubadele kuluva aja märkimisväärne kasv ja muidugi ka üleüldine palgatõus, mis on jõudnud ka ehitajate, projekteerijate, ehitusmaterjali müüjate, transportööliste jms arendajale kuluartikliks olevate isikute palkadesse. Ajakirjandusest saab lugeda, et palgatõusu periood oleks justkui läbi ja ka Tallinna linnalt tuleb sõnumeid, et tegeletakse sellega, et erinevate menetluste aegu lühemaks saada, kuid inerts on sees ja arendajate Exceli tabelid on tehtud ja kardan, et need uudised ei vii meid niipea uue kinnisvara müügihindade alanemiseni.

Uusarenduste korterite mõõdukas hinnatõus

Kortermajade arendajad on reeglina hästi rahastatud ja viimastel aastatel süvenenud turuolukord, kus kõiki kortereid ei müüda enne maja valmimist ära, on viinud sinnamaani, et ehitatakse n-ö parajas koguses ja ei kiirustata ülemäära uute projektide alustamisega. See annab võimaluse hoiduda ülepakkumisest, mis omakorda ei vii konkurentsist tingitud hinnalanguseni. Pigem püütakse ikka saada “eilsest müügist veidi rohkem” ja pole ka harvad juhused, kus müügihindu on “korrigeeritud” üles poole. Seega pakun mina uusarenduste korterite hindadele 2026. aastal mõõdukat, nii umbes 3-5 %, hinnatõusu.

Palgakasvu ja euribori tõusu mõju korteriturul

Järelturu korterite hinnatõusu suhtes ma siiski nii optimistlik pole. Siin näen pigem juba mõnda aega kestnud külglibisemise jätkumist. Jällegi toovad erinevusi statistikasse väga omalaadsed elamised. Nende eest on üldise palgatõusu foonil keskmisest kõrgemat palka saavad ostuhuvilised nõus ka juba sellepärast veidi rohkem maksma, et saada midagi omanäolist just enda õigeks koduks. Ehk siis emotsiooniostud. Samas kui vaadelda n-ö mägede tüüpkortereid, siis neid tuleb aina rohkem turule ja ostuhuvilisel on valik päris suur.

Põhjuseid selleks on kindlasti mitmeid. Näiteks palgakasv, mis viib sinnani, kus seni “tüüpilises paneelikas” elanud inimesed, kellel on palgad tõusnud, on nüüd ostmas endale uuemat kinnisvara ja olemasolev tuleb realiseerida. Või näiteks see, et euribori tõus on tekitanud olukorra, kus viimastel aastatel välja üürimiseks soetatud vanema elamufondi korterid ei ole enam kasumlikud ja nende omanikud maksavad igakuiselt suuremat pangalaenu kuumakset, kui nad üüri saavad. Need korterid on paaril viimasel aastal ja ilmselt ka tuleval aastal müüki panduna suurendamas pakkumiste arvu ja hoidmas sellega hinnataset pigem paigal.

Magalapiirkondades määrab ostuotsuse hind

Kui vaadata müügis olevate korterite arvu ja iga kuu tehtud müügitehingute arvu, siis pakkumine justkui suureneb pidevalt. Olles ise turuosaline, siis näen ma ka seda, et magalapiirkondades on aina rohkem määravaks teguriks ostuotsuse tegemisel hind. Tihtipeale kaubeldakse seal hindu alla ka suurusjärk 10% ja vahel ka enam. Ostuhuviline teeb mitmele kinnisvarale oma pakkumise ja tavaliselt keegi müüjatest ikka “murdub”, et müügitehingusse jõuda. Mis omakorda viib olukorrani, kus mägedel ja mujal, kus on pakkumine suurem kui ostuhuviliste arv, on “turg ostja käes” ning tegelikud tehingud tehakse märgatavalt allapoole küsimishindu. Erandiks jälle mõni kõrgema müügihinnaga tehing, mis on tehtud erihuvidega ostja poolt.

Müügiperioodidele pakun ma pigem pikenemist ja arvan, et kinnisvaraturule lisandub rohkem uusi objekte, kui ära müüakse. Mujal maailmas tekitaks see hindade languse, kuid arvestades meil olnud inflatsiooni ja raha väärtuse langust, ei usu ma Tallinna kinnisvara hinnalangusse. Reaalväärtuses on kinnisvara väärtuse langus juba eelnenud aastatel ära olnud. Kokkuvõttes hoiab minu arvates selline turuseis müügihinnad järelturu kinnisvara müügil külglibisemises ja müügiperioodid kindlasti pikemad, kui need on olnud eelnenud “headel aegadel”.

Oma “ennustuse” olen teinud, arvestades seda, et ei toimu mingit suurt geopoliitilist muudatust, mis tooks kaasa töötuse kasvu ja ehk ka kinnisvara kiirmüügisoove ning elu läheb kenasti majandusanalüütikute pakutud vaikses tõusutempos. Uueks aastaks ennustan ma kinnisvaraturul pigem mõõdukat kasvu, buumi ega suuremat kriisi ma samuti ei oota.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: Septembris peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui mullu

11.11.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta septembris majutusettevõtetes 288 000 turisti, keda oli 4% rohkem kui aasta varem samal kuul. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 5% rohkem kui mullu, Soome turistide arv vähenes viiendat kuud järjest.

Septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 157 000 välis- ja 131 000 siseturisti. Välisturiste peatus septembris Eesti majutusettevõtetes veidi rohkem kui siseturiste ehk 55% kõigist majutuskohtades majutatud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse septembriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 3% võrra rohkem. Samas pandeemiaeelsele tasemele jäi välisturistide arv endiselt alla,“ selgitas Laurmaa.

„Üle kolme kuu suurenes ka siseturistide arv. Mulluse septembriga võrreldes oli siseturiste 5% võrra rohkem ja nii ületas nende arv pandeemiaeelse 2019. aasta septembri taset ligi neljandiku võrra,“ lisas Laurmaa.

Soomest saabus septembris Eestisse 43 000 turisti ning nad moodustasid 27% kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. „Ehkki Soome turiste oli kõige rohkem, vähenes nende arv aasta võrdluses viiendat kuud järjest, septembris 5% võrra,“ kommenteeris Laurmaa. Lätist saabus ligi 19 000 (12%) ja Saksamaalt ligi 15 000 (9%) turisti. Lätist ja Saksamaalt saabunud turiste oli aasta võrdluses vastavalt 7% ja 9% rohkem.

Välis- ja siseturiste leiab jätkuvalt enim Harjumaalt

Majutatud välisturistidest 75% olid septembris Eestis puhkusereisil ning 19% tööreisil. Välisturistidest 74% valis ööbimiseks Harju maakonna, järgnesid Pärnu maakond (10%), Tartu maakond (7%) ja Saare maakond (3%). Ida-Viru maakonnas peatus 2% välisturistidest. Nii Lääne, Lääne-Viru kui ka Valga maakonnas ööbis 1% välisturistidest.

Majutuskohtades peatunud 131 000 siseturistist olid 70% puhkuse- ja 22% tööreisil. Kõige rohkem ööbiti Harjumaal (34%), järgnesid Pärnumaa (12%), Ida-Viru- ja Tartumaa (kummaski 10%) ning Saaremaa (9%). Valgamaal peatus 6%, Läänemaal 5% ja Lääne-Virumaal 4% siseturistidest.

Majutushinnad aastaga ei tõusnud

Septembris sai peatuda 1061 majutuskohas ning täidetud oli 45% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 50 eurot inimese kohta, mis on sama hind nagu 2024. aasta septembris. Harju maakonnas maksis üks ööpäev inimese kohta 56 eurot, Tartu maakonnas 46 eurot, Ida-Viru, Saare ja Võru maakonnas maakonnas 45 ja Pärnu maakonnas 42 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 11.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Pärnu: Pärnu linnavalitsus algatas Grossi toidupoe detailplaneeringu koostamise

11.11.2025 parnu.ee

Pärnu linnavalitsus otsustas algatada Papsaare külas asuva Nurmeotsa tee 2 kinnistu detailplaneeringu koostamise, et OG Elektra saaks Haapsalu maantee äärde toidukaupluse ehitada.

Grossi toidupood on kavas ehitada Pärnu Maksimarketi ja Vana-Pärnu Selveri vahele. Selver jääb veel Pärnu linna kui asustusüksuse piiridesse, tulevane Grossi pood ja Maksimarket Papsaare küla territooriumile.

Detailplaneeringuga jagatakse Nurmeotsa tee 2 kinnistu kolmeks katastriüksuseks. Nurmeotsa tee äärde jääb olemasolev üksikelamu, poe ja elamu vaheline katastriüksus muudetakse puhveralaks elamu ja kaupluse vahel.

Toidukaupluse jaoks moodustatava katastriüksuse suuruseks on 6479 ruutmeetrit, planeeritava toidukaupluse eeldatavaks ehitisealuseks pinnaks kuni 1800 ruutmeetrit. Hoonestusalade määramisel tuleb arvestada Vana-Pärnu Selveri ehitusjoonega, kaupluse peasissepääs on Haapsalu maantee poolt.

Detailplaneeringu algatamise juures asuva lahendusskeemi kohaselt ehitatakse kauplus Selveri poole ja parkimiskohad Maksimarketi ette ning poe ja Haapsalu maantee vahele. Kavandatavad parkimisalad tuleb liigendada haljastusega, et vähendada kuumasaarte efekti kõvakattega aladel.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

KV.EE: Korteriostjad hakkavad tagasi liikuma uute korterite ostmise suunas

11.11.2025 Tarvo Teslon

Tallinna korterite müügipakkumiste arv väheneb ja keskmine pakkumishind kerkib. Osalt on tegemist hooajaliste ja n-ö tehniliste arengutega. Teisalt paistab, et elamispindade turu pendel on ühes äärmuses ära käinud ja hakkab tasakaalupunkti suunas tagasi liikuma, kommenteeris elamispindade turu arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

10.2025 käis kinnisvaraportaalist KV.EE läbi 5852 Tallinna korteri müügipakkumist, aktiivsete pakkumiste keskmine arv oli 4611. Mõlemad näitajad vähenesid aastatagusega võrreldes 5-6%.

„Näeme pakkumiste arvus selget vähenemise trendi. Müügipakkumisi jääb kinnisvaraportaalis KV.EE vähemaks osalt hooajaliste tegurite tõttu. Teisalt on tehinguturg aktiivne ja ostjate-müüjate tehingutes kokkuleppele jõudmine vähendab laovaru,“ selgitas Tarvo Teslon.

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli oktoobris 3806 €/m² ehk eelmisest aastast 7,4% rohkem.

„Korterite hinnatõus sisaldab mitmeid paradokse. Osalt ostetakse pakkumisest odavamad korterid ära ja alles jäävad kallimad. Lisaks tuuakse jätkuvalt aktiivselt pakkumisse uusi ja eriti kesklinna kallimapoolseid uusi kortereid. Nii ei näita pakkumiste keskmise hinna tõus portaalis KV.EE samaväärse kinnisvara kallinemist. Teisalt on korterite tehinguhinnad aeglases tõusutrendis, seega on pakkumishindade mõningane ülespoole liikumine täiesti asjakohane ootus,“ analüüsis Tarvo Teslon.

2025. aasta elamispindade turgu iseloomustab tõsiasi, et uute korterite kõrge pakkumishind on koduostjad peletanud järelturukorterite või linnapiiritaguste korterite ostuturule.

„Uute korterite poolelt järelturukorterite suunda kaldu läinud elamispindade turu pendel on käinud ära äärmuses ja hakkab vaikselt tasakaalupunkti suunda tagasi kalduma. Uute ja järelturukorterite hinnavahe on vähenemas. Nii võiks korteriostjad liikuda sammhaaval tagasi uhiuute korterite ostmise suunas,“ ennustas Tarvo Teslon. „Järelturukorterid jäävad uutega endiselt hinna poolest konkureerima. Seetõttu uute korterite märgatavaks hinnatõusuks lähiajal ruumi ei ole. Küll on jätkuva teotahtelise nõudluse tõttu põhjust oodata järelturu korterihindade aeglase kerkimise püsimist,“ lisas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Luminor hakkas pakkuma õpetajatele turu parima marginaaliga kodulaenu

11.11.2025 Adaur.ee

Luminor tuli välja õpetajatele ja teistele haridustöötajatele suunatud eripakkumisega, millega pakutakse sihtgrupile turu parimaid kodulaenu tingimusi – fikseeritud intressi 1,39%, millele lisandub euribor ning puudub lepingutasu. Pakkumine kehtib nii täis- kui osakoormusega töötavatele haridustöötajatele, samuti tähtajalise lepinguga töötajale.

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul on pakkumise eesmärk tunnustada õpetajaid ja kõiki teisi haridustöötajaid, kelle töö on ühiskonna toimimise seisukohalt hindamatu, kuid kelle võimalused kodu ostmiseks on sageli piiratumad.

„Tahame luua kõigile kooli- ja lasteaiaõpetajatele, abiõpetajatele, tugispetsialistidele ning õppejõududele võimaluse oma kodu soetamiseks võimalikult soodsatel tingimustel. Kui tavapäraselt algavad teiste pankade puhul selliste pakkumiste marginaalid sõnaga „alates“, siis meie fikseerisime laenumarginaali ülempiiri – see ei ole kõrgem kui 1,39%. Koos kaastaotlejaga võib intressimäär kujuneda ka madalamaks ning piisab, kui haridustöötaja on vaid üks laenutaotlejatest,“ selgitas Kikas.

„Madalam marginaal tähendab väiksemat igakuist makset ja kogu perioodi peale märgatavat säästu – see võibki olla just see vahe, mis võimaldab õpetajal lõpuks oma kodu soetada. Tahame anda võimaluse neile, kes kasvatavad ja harivad tulevasi põlvkondi ning soovivad rajada elu sinna, kuhu süda kuulub,“ lisa ta.

Luminori eripakkumine hõlmab kõiki Eesti üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuste õpetajaid, abiõpetajaid ja tugispetsialiste (psühholoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid). Samuti õppejuhte, ainevaldkonna juhte ja direktoreid. Soodustingimused kehtivad ka ülikoolide akadeemilistele töötajatele – professoritele, dotsentidele, lektoritele ja teadlastele. „Meie jaoks on sama tähtsad ka era- ja huvikoolide õpetajad ning pakkumine kehtib ka neile,“ ütles Kikas.

„Oluline on siinjuures, et eripakkumine kehtib sõltumata sellest, kas töötatakse nimetatud ametikohal täis- või osakoormusega, samuti ei erista me tähtajatuid ega tähtajalisi töölepinguid,“ märkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Lisaks uue kodu soetamisele on eritingimused saadaval ka olemasoleva laenu refinantseerimiseks. „Kuna madalam intressimäär võib tähendada märgatavat kokkuhoidu kogu laenuperioodi jooksul, siis soovitame kindlasti oma praegused laenutingimused üle vaadata ning küsida pakkumist ka siis, kui see on võetud näiteks mõnest teisest pangast,“ lisas Kikas.

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, oktoober 2025

11.11.2025 Hanna Luberg

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg liikus oktoobris mõõdukasse langustrendi, kuid püsis üldiselt endiselt aktiivne. Korterite keskmine hind langes kuuga 1%, jõudes 3 064 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta lõikes 2% kõrgemaks. Tehinguaktiivsus oli endiselt tugev — 768 korteritehingut, mis jäi pisut septembri tasemele alla, kuid viitab siiski sügishooajale omaselt elavnenud ostu-müügitegevusele.

Eramute segmendis toimus 31 tehingut, mis tähendab järsku tõusu nii septembriga (13 tehingut) kui ka eelmise aasta oktoobriga (28 tehingut) võrreldes. Hoonestamata elamumaa tehinguid oli 4, jäädes septembri ja varasemate kuude tasemest madalamaks. Kokkuvõttes näitab Tallinna turg hinnataseme kerget kohanemist, kuid sügise jooksul on aktiivsus kasvanud.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg liikus oktoobris selges hinnakorrektsiooni faasis. Korterite keskmine hind langes kuu jooksul 3% ja jäi 4% madalamaks kui eelmisel aastal, jõudes 2 436 euroni ruutmeetri kohta. Kuigi hinnatase nõrgenes, püsis tehinguaktiivsus 148 tehinguga suhteliselt tugev, mis viitab sellele, et ostjad on hinnamuutuste tingimustes siiski turul aktiivsed.

Eramute segmendis toimus 13 tehingut, veidi vähem kui septembris, kuid märgatavalt rohkem kui eelmisel aasta oktoobris. Hoonestamata elamumaa osas oli kaks tehingut, mis jääb nii eelmise kuu kui ka eelmise aasta tasemest madalamaks. Kokkuvõttes näitab Tartu oktoobrikuu statistika pigem hinnasurve jätkumist, kuid tehingute mahtude püsimine stabiilsena viitab nõudluse olemasolule, ehkki ostjad võivad olla hinnamuutuste suhtes ettevaatlikumad.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg näitas oktoobris 2025 selget taastumist korterisegmendis. Toimus 89 korteritehingut ning keskmine hind tõusis kuuga 5%, jõudes 2 142 euroni ruutmeetri kohta. Aasta lõikes oli tõus tagasihoidlikum (+2%), kuid suund on võrreldes septembriga positiivne. Nii tehingute arv kui hinnatase viitavad sellele, et pärast septembri langusfaasi on korteriturg taas aktiivsemaks muutunud.

Elamuturul registreeriti 8 tehingut, mis on madalam kui septembris ning ka oluliselt väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Hoonestamata elamumaa turg seevastu oli märgatavalt elavnenud – 18 tehingut, mis on tunduvalt rohkem kui septembris ja 2024. aasta oktoobris. Kokkuvõttes näitab Pärnu oktoobrikuu statistika segmenteeritud turudünaamikat: korterite hinnad ja aktiivsus on tõusuteel, samas kui eramute segment on ajutiselt vaoshoitud ning elamumaade nõudlus tugev.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg üllatas oktoobris tugeva hinnatõusuga. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 12% ja oli lausa 35% kõrgem kui aasta tagasi, jõudes 1 487 euroni ruutmeetri kohta. Tehinguaktiivsus oli 22 tehinguga mõõdukas, kuid võrreldes septembriga näitab suund pigem elavnemist. Arvestades Viljandi turu väikest mahtu, võivad üksikud kallimas hinnaklassis tehingud keskmist oluliselt mõjutada, mistõttu hinnahüpe ei pruugi viidata pikaajalisele trendile.

Eramute osas toimus 4 tehingut, mis on vähem kui septembris, kuid rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Hoonestamata elamumaa segment oli seekord täiesti vaikne — tehinguid ei registreeritud. Kokkuvõttes peegeldab Viljandi oktoober väikese turu tundlikkust: hinnad võivad kiiresti kõikuda, kuid tehingute arv ja üldine aktiivsus viitavad tasakaalukale, kuigi heitlikule turusituatsioonile.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Koolitus “Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid” toimub 20.11.2025

11.11.2025 Margot Toompark

20.11.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid“. Koolitusel annavad Tõnu Toompark ja Evi Hindpere osalejatele oskuse koostada oma vajadustele vastav üürileping ja teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks.

Koolitusel saad:

praktilised nõuanded üürilepingu koostamiseks ja lõpetamiseks;
nõuanded eluruumi üleandmise ja vastuvõtmisakti koostamiseks;
juhised probleemse üürilepinguga toimetulekuks;
oskused kasutada üürilepingut oma õiguste kaitseks;
nõuanded, millal ja miks pöörduda üürikomisjoni või kohtusse;
üürilepingu projekti.

Koolitus “Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid” toimub 20.11.2025 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Harjumaa elanike arv on viie aastaga kasvanud 14 protsenti

11.11.2025 Tõnu Toompark

2025. a alguses elas Eestis statistikaameti andmetel 1,37 miljonit inimest. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on Eesti elanike arv suurenenud 3% võrra.

Maakondade lõike son kõige enam kasvanud elanike arv Harju ja Tartu maakondades, kuhu on inimesi juurde tulnud 7% jagu. Tallinna linna son seejuures inimeste arv suurenenud 4% ja maakonnas väljaspool pealinna 14% võrra.

Harju ja Tartu maakondade kõrval on inimeste arv suurenenud veel Pärnu ja Rapla maakondades – mõlemas 2% võrra. Lääne ja Lääne-Viru maakondades on 2025. a alguse elanike arv 2020. aastaga samal tasemel.

Ülejäänud üheksas maakonnas on 2025. a seisuga inimesi vähem kui 2020. a. Kõige nukram seis on Hiiumaal, kus viie aastaga on inimeste arv vähenenud 10% võrra.

Kinnisvaraturu vaatest on inimeste arvu vähenemine traagiline näitaja. Inimeste arvu vähenemisega nõudlus kaob, kuid pakkumine jääb alles. Enamasti on sellistel arengutel oluline mõju vara väärtuse dünaamikale.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

EfTEN Real Estate Fund AS-i uute aktsiate suunatud emissioon

10.11.2025 Adaur.ee

EfTEN Real Real Estate Fund AS-i 08.04.2025 toimunud aktsionäride üldkoosolekul andsid aktsionärid üheks aastaks alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest fondi nõukogu pädevusse fondi aktsiakapitali suurendamise otsustamise avaliku ja/või suunatud pakkumiste läbiviimise teel, välistades olemasolevate aktsionäride märkimise eesõiguse.

Nimetatud otsuse alusel viib fond läbi suunatud emissiooni ja kaasab peamiselt Leedust kokku 1,6 miljonit eurot. Aktsia hinnaks kinnitati vastavalt üldkoosoleku otsusest lähtuvalt fondi aktsia 60 päeva keskmise sulgemishind Nasdaq Tallinna Väärtpaberibörsil, s.o 19,11 eurot aktsia kohta.

Kokku emiteeritakse nõukogu otsuse alusel 84 506 uut aktsiat, iga aktsia nimiväärtusega 10 eurot, mille tulemusel saab aktsiakapitali uueks suuruseks 115 248 460 eurot.

Aktsiaemissionist saadavaid vahendeid plaanib fond kasutada edasise investeerimistegevuse finantseerimiseks lähtuvalt fondi investeerimisstrateegiast.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Ühisettevõtte asutamine Krulli kvartali eluhoonete arendamiseks Tallinnas

10.11.2025 Adaur.ee

10. novembril 2025 asutasid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv OÜ Merko Kodud ning AS Krulli Kvartal 50:50 ühisettevõtte Krulli Kodud OÜ, eesmärgiga koostöös arendada Põhja-Tallinnas asuva Krulli kvartali eluhooneid.

Koostöö algab kolme kortermaja rajamisega Krulli arendusala Volta tänava poolsesse serva. Plaanitavates hoonetes on kokku 23 korterit. Hoonete ehituslubade taotlemine on alanud ning esimeste hoonete valmimine on planeeritud 2027. aastasse.

Krulli kvartali kogupindala on 10 hektarit ja sinna on ette nähtud enam kui 100 000 ruutmeetri suurune maapealne ehitusmaht. Kümne aastaga ehitatakse või rekonstrueeritakse kvartalis ligi 20 hoonet, kuhu rajatakse üle 600 kodu ja 3000 töökoha.

Krulli kvartali esimeste eluhoonete korterite plaanilahendustega saab tutvuda ja oma huvi registreerida kodulehel krullikodud.ee.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) on Eesti tuntuim ja usaldusväärseim elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

AS Krulli Kvartal (krulli.co) omab Põhja-Tallinnas endise metalli- ja masinaehitusettevõtte kinnistuid ja arendab territooriumi tulevikulinnakuks, milles luuakse unikaalne kombinatsioon elamisest, töötamisest ja inimnäolisest linnaruumist.

Bigbank: Palgad-hinnad tõususpiraal jätkub tõenäoliselt ka järgmisel aastal

10.11.2025 Raul Eamets

Täna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeks kasvas aastaga 4,6%, mis on natuke rohkem kui näitas meile esialgne kiirhinnang (4,4%). Kuises võrdluses hinnad ei muutunud.

Aasta lõikes on hinnatõusu vedanud tervishoiuteenuste hinnakasv (10%), transpordi teenuste ning toiduainete hinnatõus. Tähelepanuväärne on teenuste ja kaupade hindade erinev muutus. Kui kaubad on kallinenud ainult 2%, siis teenuste hinnad 8,3%. Teenuste hinnatõusu taga on omakorda palgakasv, sest teenuste sektoris mängib tööjõu hind suuremat rolli kui tööstuses.

Järgmise aasta palgakasvu hakkab meil vedama avalik sektor, sest ka riigieelarve seletuskirjast võib välja lugeda 7% tööjõu kulude kasvu ning kui siia juurde lisada veel õpetajate ja päästjate palgakasvu, siis võib avaliku sektori keskmine palgakasv järgmine aasta küündida 8%-ni. Erasektor peab arvestama palgakasvuga, mis katab ära selle aasta inflatsiooni (5-6%), teisalt konkureeritakse koos avaliku sektoriga ikka ühtedele ja samadele inimestele. Seega palgakasvu surve jätkub ka järgmisel aastal ja eks mingi osa sellest maandub ka hinnatõusu läbi kasvanud nõudluse ning suurenenud tööjõukulude.