Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Tallinna Heleni Kooli uue koolimaja ehitustöödeks

19.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS ja Tallinna Linnavaraamet sõlmisid lepingu erivajadustega laste Heleni Kooli uue koolimaja ehitustöödeks Põhja-Tallinnasse. Lepingu kogumaksumus on 12,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Uus koolimaja valmib 2027. aasta sügisel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

KV.EE: Elamispindade müügipakkumiste valikuvõimalus püsib heal tasemel

19.02.2026 Tõnu Toompark

KV.EE indeks, mis näitab Eesti elamispindade keskmise pakkumishinna liikumist, on 193,4 punkti tasemel ehk eelmisest aastast 6,8% kõrgemal. KV.EE objektide arvu indeks, mis näitab portaalis olevate elamispindade pakkumiste arvu dünaamikat, on 67,1 punktil, mida on aastatagusest 5,8% vähem.

Pakkumist on mõistlikul tasemel

Elamispindade müügipakkumisi on kinnisvaraportaalis KV.EE viimase 10 aasta keskmise taseme lähedal. Elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on viimase 5-6 kuu jooksul vähenenud – seda osalt aktiivse elamispindade turu tõttu. Teisalt on pakkumise mitteoluline vähenemine tingitud turu hooajalistest teguritest.

Võib anda hinnangu, et pakkumiste maht on heal tasemel ja ostjate valikuvõimalus erinevate objektide seast on endiselt hea. Lähikuudelt võib kinnisvaraportaalist KV.EE tõenäoliselt oodata, et hooajalisse põhja jõudnud elamispindade pakkumiste arv hakkab mõningal määral suurenema.

Hinnad pole seekord pakkumisega seotud

Elamispindade pakkumishindade ehk KV.EE Indeksi oluline tõus ei ole seotud pakkumiste mahu suurenemise või vähenemisega. Pakkumiste hinda ajab üles eelkõige Tallinna uute korterite turg. Tallinna uute korterite turul on suur eriti ekstra-kalliste Kesklinna ja Kalamaja korterite pakkumine.

Kalliste korterite pakkumiste osakaalu suurenemine portaalis KV.EE olukorras, kus odavamaid kortereid ära ostetakse, ajab hinnakõverat üles ilma, et see näitaks samaväärse korteri kallinemist või odavnemist. Vaadates korterite tehinguhindu Tallinnas või teistes suuremates keskustest võib öelda, et korterite tehinguhinnad väga vähesel mõneprotsendilisel määral siiski kerkivad.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn: Huvikeskuse Kullo uuelt hoonelt toodi alla sarikapärg

19.02.2026 Tallinn.ee

Täna peeti Tallinna Huvikeskuse Kullo uue hoone sarikapidu, millega tähistati maja lõppkõrguse saavutamist. Maja valmib 2027. aasta veebruaris ning ühendab endas huvikeskuse, Kristiine noortekeskuse ja keskraamatukogu Kristiine filiaali.

Kullo on Eesti suurim ja vanim huvikool, kus huvihariduses osaleb üle 2400 lapse ja noore – nii üle Tallinna kui ka mujalt.

Linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Kullo uus hoone Tallinna jaoks oluline investeering, mis loob kaasaegsed tingimused nii huviharidusele kui ka kogukonnateenustele. „Kristiine on seni olnud ainus linnaosa, kus ei olnud ühtegi avalikku raamatukogu. Elanikud on sellest pikalt puudust tundnud ning uue hoone valmimine annab lõpuks võimaluse see tühimik täita. Sarikapidu tähistab märgilist etappi, kus senine töö hakkab võtma konkreetset kuju. Täname projekteerijaid, ehitajaid ja kõiki koostööpartnereid panuse eest – just koostöös sünnib lahendus, mis teenib tallinlasi aastakümneid ning rikastab linna avalikku ruumi.“

Endine, 1970. aastatel ehitatud maja ei vastanud enam tänapäeva nõuetele ega huvihariduse spetsiifikale. Ajale jalgu jäänud hoone lammutati ning selle asemele kerkib kaasaegne kompleks, millest enam kui pool on mõeldud Kullo huvikooli õppe- ja tööruumideks. Kristiine noortekeskus ja raamatukogu annavad hoonele laiema kasutuse, pakkudes kogukonnale mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks ja õppimiseks.

„Kullo uue hoone puhul on märgiline see, et ühe katuse alla tuuakse huvihariduse kõrval ka raamatukogu ja noortekeskus. See on terviklik lähenemine, mis loob Kristiinesse mitmekesise ja elava õpikeskkonna. Laste ja noorte heaolu nimel ei ehita me ainult ruume – me loome võimalusi, mis toetavad õppimist, suhtlemist ja kasvamist,“ lisas haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante.

Uue hoone ja seda ümbritseva Löwenruh’ pargi terviklahenduse leidmiseks korraldati 2021. aastal arhitektuurivõistlus, mille võitis Kuu OÜ ja Nikita Atikin OÜ ideekavand „Päike“. Hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Koit Ojaliiv ja Kristel Niisuke, sisearhitekt Tarmo Piirmets ja maastikuarhitekt Kristian Nigul.

„Kullo on hoonena väga nõudlik ja keeruline objekt. Ehitustöödel on seni osalenud ligi 300 töölist ning koostööd on tehtud 80 töövõtja ja tarnijaga, ehitustöid ei ole takistanud ei krõbe talvekülm ega suvine kuumus. Kullo täiskõrgus on tänaseks saavutatud ning meeskond jätkab tööd sihiga anda hoone laste ja kogukonna kasutusse hiljemalt aasta pärast,“ sõnas Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Jaan Mäe.

Kristiine linnaosa vanema Ahti Kallikormi sõnul on sarikapidu märgiline samm Eesti suurima huvikooli uue hoone valmimise teel ning ühise pingutuse tulemus on juba selgelt nähtav. „Kuigi Kullo saab majja tagasi kolida alles 2027. aasta veebruaris, on tänaseks hoone saavutanud oma kõrguse. Uus maja loob noortele mitmekülgsetele huviringidele kaasaegse ning inspireeriva keskkonna tegutsemiseks ja arenemiseks. Kullokatele veel veidi kannatust, see on seda väärt, sest juba varsti olete taas kodus.“

Lisaks hoonele on ka välialad planeeritud avalikuks kasutamiseks ning lõimitud sujuvalt Löwenruh’ pargiga, muutes piirkonnaga veelgi ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks. Oluline täiendus on kauaoodatud 300-kohaline kontsertsaal, mis loob võimalusi nii kultuuri- ja kogukonnaüritusteks. Projektis on arvestatud kohalike elanike ettepanekutega. Huvikeskusse on mugav ligipääs ka ühistranspordi ja rattaga.

Kullo uue hoone projekteeris Kuu OÜ ja Nikita Atikin OÜ, ehitustöid teeb AS Merko Ehitus Eesti, omanikujärelevalvet Inseneribüroo Telora OÜ. Hoone ehituse kogumaksumus on 33,5 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Riigikohus: parkimiskoha isikliku kasutusõiguse saab üle anda teiste korteriomanike nõusolekul

19.02.2026 Adaur.ee

Riigikohus selgitas täna avaldatud määruses, et kinnistusraamatusse kantud parkimiskoha isiklikku kasutusõigust on võimalik üle anda ainult teiste korteriomanike nõusolekul. Kõigi korteriomanike täiendava nõusolekuta saab parkimiskoha üle anda erikasutusõiguse kokkuleppe abil.

Arutusel olnud kohtuasjas soovis korteri ostja võtta eelmiselt omanikult üle parkimiskoha isikliku kasutusõiguse, mis oli kantud kinnistusraamatusse üleantavana. Kohus jättis aga kandeavalduse rahuldamata, sest ostja ei esitanud kõigi teiste korteriomanike notariaalselt tõestatud nõusolekuid.

Riigikohus selgitas, et seaduse järgi ei ole võimalik muuta isikliku kasutusõiguse üleandmist teiste korteriomanike jaoks juba ette siduvaks. See piirang aitab muu hulgas välistada olukorra, kus kortermaja juures asuvat parkimiskohta on võimalik osta ja müüa korterist eraldi.

Kuna isikliku kasutusõiguse üleandmine võib osutuda praktikas keeruliseks ja kulukaks, on korteriomanikel võimalik selle asemel sõlmida erikasutusõiguse kokkulepe. Sellega antakse korteriomanikule ainuõigus kasutada mingit osa kaasomandi esemest, milleks võib olla ka parkimiskoht.

Kui korteriomanikud ühiselt soovivad, et parkimiskoha erikasutusõigus kehtiks korteri võõrandamisel ka uuele omanikule, on vaja sõlmida kõigi omanike vahel notariaalselt tõestatud erikasutusõiguse kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse.

Erinevalt isiklikust kasutusõigusest saab korteriomanik anda talle kuuluva erikasutusõiguse üle kas kolmandale isikule või mõnele teisele korteriomanikule ilma ülejäänud omanike nõusolekuta.

Juhul kui mõni korteriomanik ei ole erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimisega nõus, on võimalik nõuda puuduva tahteavalduse andmist ka kohtu kaudu.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nordecon: Construction contract (Tallinn Helen’s School)

19.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS and the Tallinn Property Department have signed a contract for the construction of a new school building for Helen’s School, which serves children with special needs, in the Põhja‑Tallinn district. The total contract value is 12.6 million euros, plus VAT. The new school building will be completed in the autumn of 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kaasaegne koolitusklass sinu järgmisele sündmusele

19.02.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus).

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 75 €, hinnale lisandub käibemaks.
Iga järgnev tund on 22 € + käibemaks.
Päeva rent (8 tundi) on 110 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Volta SKAI OÜ arendusprojekti edenemise aruanne seisuga 18. veebruar 2026

18.02.2026 Adaur.ee

Võlakirjad

Volta SKAI võlakirjad on 30 miljoni euro suurune tagatud võlakirjaprogramm Volta SKAI arenduse finantseerimiseks. 2025. aasta II poolaastal viidi programmist läbi kaks esimest seeriat, kogumahuga 12 miljonit eurot. Võlakirjade nominaalväärtus on 1000 eurot ning kupongiintressimäär 10%. Intressi makstakse kvartaalselt: 1. aprillil, 1. juulil, 1. septembril ja 1. jaanuaril. Võlakirjade tagasimakse lõpptähtaeg on 1. oktoober 2027. Volta SKAI võlakirjad on 2025. aasta detsembrist kaubeldavad Nasdaq Balti börside turul First North. Võlakirjade täpsemad tingimused ja lisateave on kättesaadav investor.endover.ee.

Ülevaade müügiprotsessist

2025. aasta teine pool oli täielikult pühendatud eelmüügi käivitamise ettevalmistamisele. Valmistati ette kõik müügimaterjalid, sh vajalikud esitlused. Koolitati välja võimekusega müügitiim, kes oli valmis täitma eelmüügi plaanitud mahud.

Oktoobri alguses käivitati mitteavalik eelmüük. 23. jaanuaril 2026, algas ka avalik müük ning hinnakiri on kättesaadav ettevõtte veebilehel voltaskai.endover.ee.

Professionaalne ettevalmistus võimaldas pakkuda toote tutvustamisel ja esitlemisel kõrgekvaliteedilisi materjale ning täita eelmüügi ootusi.

Aruande avaldamise kuupäeva seisuga on esimeses tornis müüdavast kogupinnast 920 m² ehk 12% kaetud võlaõiguslike müügilepingutega. Eelmüük moodustab 12% projekti hinnangulisest müügitulust. Tehingud hõlmavad nii väiksemaid investeerimiskortereid kui ka suuremaid koduks mõeldud kortereid, mis näitab, et toode kõnetab laia sihtgruppi. Projekti prognoositav müügiperiood on 5 aastat.

2026. aasta planeeritud müügitegevused:

Projekti tutvustamine turuosalistele ja huviliste/ostupotentsiaaliga kontaktide ringi laiendamine. Koostöö ja esitlused erinevate maaklerbüroodega.
Endoveri spetsiaalse müügisalongi valmimine Volta SKAI aktiivseks esitlemiseks.
Avaliku müügi tegevuste mõõtmine ja optimeerimine, et püsida eesmärkidega kooskõlas.
Turundustegevused sisuloome kaudu.
Investorüritused ja kliendipäevad, et jõuda laiema sihtrühmani.

Ülevaade ehitusest

2025. a II poolaastal toimus ehitusprojektide koostamine ning objekti ettevalmistamine ehitustegevuseks. 2025. aasta novembri viimasel nädalal algasid kaevetööd, mis tähistas ehitustegevuse algust.

2026. a I poolaasta tegevusplaan on järgmine:

süvendikaeve ja vaiatööde lõpetamine,
keldri maa-aluste konstruktsioonid rajamine,
-2 ja -1 korruse monoliitsete konstruktsioonide rajamine,
1. – 3. korruse monoliitsete ja monteeritavate konstruktsioonide rajamine.

Aruande avalikustamise seisuga oleme kõikide ehitustöödega ajagraafikus, vaatamata suurtele külmakraadidele.

Volta SKAI esimene 12-korruseline torn valmib ehitusgraafiku järgi 2027. aastal.

Arendusprojekti edenemise kokkuvõte, sh ajakava ja graafik, müük, tehtud tööd, kulud ja prognoosid

Projekt edeneb plaanipäraselt ning püsib nii ajakava kui ka eelarve mõttes graafikus – tegevused ja kulud on kooskõlas planeerituga.

Volta_SKAI_OU – edenemisaruanne_investoritele_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Näiline sääst või päris võit? Millal on kodulaenu refinantseerimine mõistlik

18.02.2026 Anne Pärgma

Kodulaenu refinantseerimine ei ole enam erandlik samm, vaid üha tavapärasem viis oma laenutingimused ja pangasuhe üle vaadata. Swedbankis sõlmitakse refinantseerimislepinguid regulaarselt ning huvi selle vastu on kasvutrendis. Kuigi refinantseerimist seostatakse sageli eelkõige sooviga laenuintressi vähendada, ei ole hind kaugeltki ainus otsustav tegur.

Kuigi laenuintress on oluline, tuntakse refinantseerimise vastu huvi väga erinevatel põhjustel. Näiteks soovitakse muuta laenuperioodi, koondada mitu kohustust üheks või tuua kodulaen panka, kus juba arveldatakse.

Paljude jaoks ongi intressi kõrval oluline ka mugavus ja selgus oma rahaasjade korraldamisel. Mõnikord võib uues pakkumises intressierinevus olla senisega võrreldes minimaalne, kuid olulisemaks peetakse just kindlustunnet, et kõik pangateenused toimivad sujuvalt ja ühes kohas.

Refinantseerimise levinumad ajendid

Kuigi refinantseerimise põhjuseid on erinevaid, on kõige sagedasem ajend siiski laenuintressi ehk euriborile lisanduva marginaali ülevaatamine. Uue pakkumise tegemisel arvestatakse nii turuolukorda kui ka laenuvõtja senist maksekäitumist, sissetulekuid ja kohustusi, et pakkuda kliendi praegust olukorda arvestades võimalikult häid tingimusi.

Sageli kaalutakse refinantseerimist ka igakuise laenumakse vähendamiseks laenuperioodi pikendamise kaudu. Väiksemad kuumaksed võivad anda igakuisele eelarvele leevendust, kuid see tähendab enamasti, et laenu kogukulu suureneb. Oluline on endale selgeks teha, kas eesmärk on väiksem kuumakse praegu või väiksem laenu kogukulu terve laenuperioodi jooksul. Need kaks ei käi üldjuhul käsikäes.

Refinantseerimist kasutatakse ka mitme laenu koondamiseks. Sel juhul asenduvad mitu igakuist makset ühega ning kohustuste haldamine muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

Analüüsi, kas võit katab kulud

Refinantseerimise puhul on keskne küsimus, kas saavutatav kasu katab selle protsessiga kaasnevad kulud. Näiline intressivõit võib osutuda petlikuks, kui ei arvestata kõiki kulusid. Pankade praktika on erinev, kuid kulude leevendamiseks katab näiteks Swedbank teatud juhtudel laenu ületoomisega seotud notarikulud ning ei võta uue laenu lepingutasu.

Mõnikord jäetakse tähelepanuta ka olemasoleva laenu ennetähtaegse tagastamise tasu. Enamasti saab laenu tasuta tagasi maksta pärast ühe- või kolmekuulist etteteatamist, kuid varasem tagasimaksmine võib tähendada lisakulu mõne kuu intressi ulatuses. Seetõttu on oluline hinnata otsust tervikuna ja võtta vajadusel otsustamiseks aega.

Kokkuvõttes peaks refinantseerimine toetama laenuvõtja tegelikke vajadusi ja pikaajalisi eesmärke ning see ei pea alati tähendama rahalist võitu. Ka juhul, kui laenutingimused jäävad eelnevaga sarnaseks, võib inimene võita mugavuses ja kindlustundes. Oluline on, et otsus oleks läbimõeldud ja vastaks inimese enda ootustele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fundi osakute avaliku pakkumise teade

18.02.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Capital AS kuulutab välja kuni 169 147 497 uue Baltic Horizon Fundi osaku pakkumise Baltic Horizon Fundi olemasolevatele investoritele. Pakkumisest laekuvat tulu kasutatakse Baltic Horizon Fundi portfelli võlakoormuse vähendamiseks ja/või varade parendamiseks.

Pakkumine põhineb teabedokumendil, mis on elektrooniliselt kättesaadav Baltic Horizon Fundi veebisaidil aadressil www.baltichorizon.com. Teabedokument on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 (edaspidi „prospektimäärus”) artikli 1 lõike 4 punktile db ja artikli 1 lõike 5 punktile ba ning prospektimääruse IX lisale. Erandi kohaldumise tõttu ei ole koostatud ega avaldatud avaliku pakkumise prospekti.

Pakkumine on suunatud ainult olemasolevatele investoritele. Avalik pakkumine korraldatakse Eestis. Pakkumine on kättesaadav olemasolevatele investoritele teistes Euroopa Majanduspiirkonna jurisdiktsioonides prospektimääruse artikli 1 kohaste erandite alusel. Baltic Horizon Capital AS kavatseb taotleda pakkumises emiteeritud osakute kauplemisele võtmist Nasdaq Tallinna börsil.

Pakkumise peamiste tingimuste ülevaade:

1. Pakkumisperiood, mille jooksul on võimalik uusi osakuid märkida, algab 23. veebruaril 2026 kell 10:00 ja lõpeb 3. märtsil 2026 kell 16:00. Baltic Horizon Capital AS-il on õigus pakkumisperioodi enne selle lõppu pikendada, teatades uuest ajakavast fondi veebilehel ja börsiteatega.

2. Pakkumine on suunatud ainult Baltic Horizon Fundi olemasolevatele osakuomanikele, st isikutele, kes on osakuomanike registrisse kantud Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga 20. veebruaril 2026, mis on pakkumisperioodi esimesele päevale eelnev tööpäev (edaspidi „olemasolevad investorid”). Investorid peaksid märkimiseks võtma ühendust kontohalduriga, kes haldab nende väärtpaberikontot Eesti Väärtpaberite Registris. Osakute märkimiseks on oluline, et märkimiskorraldus esitataks sama väärtpaberikonto kaudu, kus hoitakse praeguseid Baltic Horizon Fundi osakuid, sealhulgas juhul, kui osakuid hoitakse esindajakonto kaudu. Baltic Horizon Capital AS võib oma äranägemisel aktsepteerida ka teise väärtpaberikonto kaudu esitatud märkimisi, tingimusel et investor suudab Baltic Horizon Capital AS-ile rahuldavalt tõendada, et ta on olemasolev investor, ja näidata 20. veebruaril 2026 hoitavate osakute arvu. Selliseid erandeid tehakse ainult piiratud arvul põhjendatud juhtudel, näiteks kui investor hoiab oma osakuid esindajakonto kaudu, mis ei võimalda osakute märkimist pakkumise käigus.

3. Pakkumise hind ühe pakkumise osaku kohta on 0,1478 eurot. Märkimiskorraldusi saab esitada ainult osakute täisarvu kohta.

4. Osakuid pakutakse ja jaotatakse olemasolevatele investoritele proportsionaalselt ning iga olemasolev investor saab märkida ja talle jaotatakse kuni sama palju osakuid, kui tal on 20. veebruaril 2026, korrutatuna koefitsiendiga 1,1782. See tähendab näiteks, et kui investoril oli 20. veebruaril 2026. aastal 1000 osakut, on tal õigus märkida käesolevas pakkumises maksimaalselt 1178 osakut. Kui märgitakse rohkem osakuid, kui on õigus, vähendatakse jaotatavate osakute arvu eespool kirjeldatud põhimõtte alusel. See ei takista investoril märkida vähem osakuid või üldse mitte märkida. Märkimata jäänud osakud ei jaotata teistele investoritele. Eraldamise korral ümardatakse investorile eraldatavate osakute arv lähima täisarvuni (nn pool ülespoole ümardamise meetod – st 5 või rohkem ümardatakse ülespoole ja 4 või vähem ümardatakse allapoole). Kui ümardamise tulemusel ületab jaotatud osakute koguarv 169 147 497 osakut, arvatakse ülemäärane osakute arv fondivalitseja otsuse alusel maha suurimatele investoritele eraldatud osakute arvust.

5. Nagu teabedokumendis täpsemalt kirjeldatud, peab investor pakkumises osalemiseks omama väärtpaberikontot Eesti Väärtpaberite Registris ja volitama oma väärtpaberikontoga seotud sularahakontot haldavat finantsasutust blokeerima kogu tehingusumma investori sularahakontol, kuni pakkumise arveldamine on lõpetatud või rahalised vahendid vabastatud. Kui investoril ei ole tehnilistel põhjustel võimalik märkimist kirjeldatud viisil teha, soovitatakse tal võtta otse ühendust fondivalitsejaga aadressil info@baltichorizon.com.

Käesolev teadaanne ei ole prospekt, käesoleva pakkumise jaoks ei koostata ega avaldata prospekti. Pakkumine põhineb prospektimääruse IX lisale vastavalt koostatud teabedokumendil. Teabedokument on käesoleva teate avaldamise kuupäeval esitatud Finantsinspektsioonile. Finantsinspektsioon ei ole teabedokumenti läbi vaadanud ega heaks kiitnud. Baltic Horizon Fundi ja pakkumise tingimuste üksikasjalikuma ülevaate saamiseks palun tutvuge teabedokumendiga.

OLULISED KUUPÄEVAD

Allpool esitatud ajakavas on loetletud pakkumisega seotud olulised kuupäevad:

23. veebruar 2026	Pakkumisperioodi algus
3. märts 2026	Pakkumisperioodi lõpp
4. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev	Baltic Horizon Capital AS teeb otsuse pakkumise üksuste jaotamise kohta ja teatab pakkumise tulemused
9. märtsil 2026 või sellele lähedane kuupäev	Jaotatud uute osakute üleandmine investoritele ja uute osakute eest maksmine
9. märtsil 2026 või sellele lähedane kuupäev	Kauplemise algus Nasdaq Tallinna börsil

Märkimiskorralduse vorm:

Väärtpaberikonto omanik:	[investori nimi]
Väärtpaberikonto:	[investori väärtpaberikonto number]
Kontohaldur:	[investori kontohalduri nimi]
Väärtpaber:	BALTIC HORIZON FUND OSAK
ISIN-kood:	EE3500110244
Väärtpaberite kogus:	[investori märgitud osakute arv (kogus)]
Hind (ühe osaku kohta):	0,1478 eurot
Tehingu summa:	[investori märgitud osakute arv, korrutatud pakkumishinnaga]
Vastaspool:	Baltic Horizon Fund
Vastaspoole väärtpaberikonto:	99102152485
Vastaspoole kontohaldur:	Swedbank AS
Tehingu liik:	„ost” või „märkimine”
Arvelduse liik:	arveldus makse vastu

Käesolevas dokumendis sisalduv teave ei kujuta endast pakkumist müüa ega pakkumise kutset osta, samuti ei toimu väärtpaberite müüki üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, üleskutse või müük oleks ebaseaduslik enne registreerimist, registreerimisest vabastamist või kvalifitseerimist vastava jurisdiktsiooni väärtpaberiseaduste alusel. Käesolevas dokumendis sisalduvat teavet ei tohi avaldada, levitada ega jagada, tervikuna ega osaliselt, otseselt ega kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Uus-Meremaal, Singapuris, Lõuna-Aafrikas, Venemaal, Valgevenes või muudes riikides või muudes olukordades, kus avaldamine, levitamine või jagamine oleks ebaseaduslik.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kuidas koostada kehtiv broneerimisleping?

18.02.2026 Evi Hindpere

Viimasel ajal on Tarbijavaidluste komisjon tunnistanud mitmeid broneerimislepinguid tühiseks, kuna need ei vasta nõutud vormile. Kuigi seadus ei sätesta broneerimislepingule kohustuslikku vorminõuet, võib ebakorrektselt koostatud leping siiski osutuda õigustühiseks.

Peamine probleem tekib siis, kui broneerimislepingusse on lisatud kohustused, mis tegelikult kuuluvad eellepingu valdkonda. Kui lepingus on kirjas, et müüja peab kinnisasja ostuhuvilisele müüma, ostuhuviline peab kinnisasja ostma ning broneerimistasu arvestatakse tulevase ostuhinna osaks, ei ole tegemist enam broneerimislepinguga. Sellisel juhul on see sisuliselt eelleping, mis peab olema sõlmitud notariaalses vormis. Notariaalse vormi puudumine muudab lepingu tühiseks.

Broneerimislepingu ja eellepingu erinevus seisneb kohustuste sisus.
Eellepingus kohustub müüja tulevikus kinnisasja ostjale võõrandama.

Broneerimislepingus aga kohustub müüja üksnes hoiduma kinnisasja müümisest kolmandatele isikutele kindla perioodi jooksul ning ostuhuviline maksab tasu üksnes broneerimise eest, mitte tulevase ostu arvelt.

Riigikohus on selgitanud, et broneerimisleping ei ole võlaõigusseaduses eraldi lepinguliigina reguleeritud. Selle sisuks on üksnes müüja kohustus jätta kinnisasi teatud ajaks broneerija kasuks võõrandamata ning broneerija kohustus maksta selle eest tasu.

Riigikohus on selgitanud, et broneerimisleping on kehtiv, kui on täidetud kolm tingimust:

tasu makstakse üksnes kinnisasja broneerimise eest, ehk selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks
ostjal ega müüjal ei lasu kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada
broneerimistasu suurus ei tohi ületada üksnes broneerimise eest mõistlikult makstavat summa

Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et kui on kokku lepitud broneerimistasu jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Invego Latvia OÜ emaettevõte Invego Group OÜ kavatseb emiteerida kontserni tasandi võlakirjad

18.02.2026 Adaur.ee

Invego Latvia OÜ emaettevõte Invego Group OÜ kavatseb 2026. aasta kevadel esmakordselt avalikult  pakkuda  Baltikumi investoritele kontserni tasandi võlakirju  ja viia need kauplemisele Nasdaq Balti börsi alternatiivturul First North.

Enam kui 180 miljoni euro suuruse bilansimahuga Invego Group OÜ kontserni kuulub üle 60 ettevõtte, millest konsolideeritakse 2025. majandusaasta lõpu seisuga 40 äritegevust. Koostöös LHV pangaga ettevalmistamisel oleva Invego Group OÜ võlakirjaemissiooni maht, intressimäär ning muud täpsemad tingimused avalikustatakse plaanide kohaselt märtsi alguses ning võlakirjad on plaanis emiteerida 2026. aasta kevade jooksul.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Käesoleva teate eesmärk on üksnes informeerida võimalikust võlakirjaemissioonist tulevikus. See ei ole käsitletav võlakirjade pakkumisena ega üleskutsena võlakirjade märkimiseks, samuti mitte investeerimisnõuandena. Võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis enne, kui nõutud pakkumisdokument on nõuetekohaselt avaldatud vastavalt kohaldatavale õigusele. Võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu ka üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ebaseaduslik.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Siseministeerium: Eestis kehtestatakse ühtsed reeglid varjendite rajamiseks

18.02.2026 Adaur.ee

Siseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühtsed nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade kohandamise põhimõtetele. Tegemist on mullu sügisel jõustunud hädaolukorra seaduse rakendusaktiga, mis aitab samm-sammult täita seni olnud lünki elanikkonnakaitses.

Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räime sõnul on varjumine elanikkonnakaitse oluline osa, mis aitab kaitsta inimelusid olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht elule või tervisele – olgu selleks suurõnnetus, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu kriis. „Varjendite rajamise kohustuse panemine uutele hoonetele on analüüsitud ja kaalutletud otsus, mis tugineb ka teiste riikide kogemusele. See on investeering meie ühisesse turvalisusesse,“ ütles Räim.

Asekantsler lisas, et huvi varjendite rajamise vastu on kinnisvarasektoris suur: „Mitmed arendajad on meie poole pöördunud, et saada projekteerimisel arvestatavad nõuded võimalikult kiiresti selgeks. Määruse eelnõu on nüüd valmis ning selle koostamisse on panustanud oma ala eksperdid. Järgmisena liigub dokument kooskõlastusringile.“

Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded varjenditele ja varjumiskohtadele, täpsustatakse, millistesse hoonetesse tuleb varjend rajada ning sätestatakse varjendi suuruse arvutamise alused vastavalt hoone kasutusviisile ja seal viibivate inimeste arvule. Samuti luuakse raamistik varjumisplaanide koostamiseks, et kriisiolukorras oleks selge, kuhu ja kuidas inimesi hoonetes varjuma suunata.

Alates 1. juulist 2026 tuleb rajada varjendid uutesse üle 1200 ruutmeetri suurustesse elu- ja avalikesse hoonetesse, millele ei ole selleks ajaks esitatud ehitusloa või -teatise taotlust. Olemasolevates, samadele parameetritele vastavates hoonetes, tuleb koostada varjumisplaan ning võimaluse korral kohandada varjumiskoht hiljemalt 1. juuliks 2028 või kasutusloa saamisel.

Ehkki varjendite rajamise nõue puudutab eelkõige tulevikus ehitatavaid hooneid, on määruses oluline roll ka olemasolevate hoonete varjumiskohtadel. Eestis on seni uutesse hoonetese rajatud üksikuid varjendeid ning varjumiskohti on kohandatud vähe. Samas leidub olemasolevates majades juba praegu ruume, mida on võimalik suhteliselt kiiresti ja mõistlike kuludega kohandada turvaliseks varjumiskohaks. See võimaldab parandada inimeste kaitstust oluliselt kiiremini.

Siseministeeriumi eesmärk on, et 2034. aastaks oleks pooltel korterelamutel ning büroo- ja ärihoonetel toimiv varjumisvõimalus. Nii oleks vähemalt pooltele Eesti elanikele varjumiskoht tagatud ning kolmveerand inimestest teaks, kuhu ja kuidas ohu korral varjuda.

Määruse väljatöötamisse on panustanud laiapõhjaline ring asutusi ja eksperte, kellel on ka pikaajaline kogemus Soomes varjenditega: sealhulgas projekteerijad ja arhitektid, arendajad, TalTech ja Sisekaitseakadeemia, Riigi Kinnisvara AS, kohalike omavalitsuste esindajad, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Kaitsevägi ning Kliimaministeerium. Kõik kooskõlastusringilt laekunud ettepanekud töötab Siseministeerium läbi, kaasates vajadusel eriala eksperte. Seejärel esitatakse määrus Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

Eelnõu on leitav siit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dfdc138c-34f7-4149-b481-acfec3d392b4

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Uus Maa: Tallinna kesklinnas võib kaasaegse korteri saada äärelinna hinnaga

18.02.2026 Adaur.ee

2000ndate aastate esimesel kümnendil valminud korterid on kinnisvaraturu lihvimata teemandid, pakkudes kaasaegseid tehnilisi lahendusi, olles samas hinnatasemelt soodsad, ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Argo Pillesson.

„Kui reeglina räägitakse remonti vajavate korterite kontekstis, mida flippida või endale koduks kohandada, peamiselt vanematest elamutest, mis pärinevad nõukogude ajast või ennesõjaaegsest perioodist, siis teenimatult on fookusest välja jäänud majad, mis on ehitatud 2000ndate aastate esimesel kümnendil,“ selgitab Pillesson.

Tema sõnul on selliste majade eelisteks tänapäevasemad tehnilised lahendused, avaramad planeeringud ja sirged seinad. „Neis majades asuvates korterites ei pea tegema enam kapitaalremonti. Peamiselt tuleb uuendada siseviimistlust, aga ka sanitaartehnika ning kohtkindel mööbel – köök ja garderoobid. Lisaks on võimalik siseseinu liigutades muuta planeeringuid, mis võib anda märkimisväärse väärtuse kasvu.“

Oma hinnatasemelt on tegemist nii öelda keskmise varaga, mis ei ole ei uus korter ega ka vanem ja odavam elamispind. Sellises segmendis on konkurents suur, kuid hinnad võivad 15-25 aastat vanade majade korterite puhul olla kohati väga soodsad. Eriti hästi tuleb see välja siis, kui võrrelda omavahel kesk- ja äärelinna.

Näiteks Tallinna kesklinnas asuvas Sadama asumis, kuhu kuulub ka linna üks prestiižsemaid piirkondi, Rotermanni kvartal, oli Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel 2000-2010. aastal valminud hoonetes teostatud 3-toaliste korterite tehingute keskmine hind 2025. aastal 3 304 €/m2. Sarnase hinnatasemega võib saada Haabersti linnaosas Astangu asumis dekaad hiljem valminud kolmetoalise korteri.

„Noored pered, kes on klassikaline kaasaegsema kolmetoalise korteri ostmise sihtrühm, eelistavad pigem äärelinnas paiknevat teise ringi korterit kui kesklinna piirkonnas asuvat kolmanda ringi korterit,“ toob Argo Pillesson näite. „Hinnatakse rahulikumat elukeskkonda ja peresõbralikkust. Ka paljud töökohad on kolinud linna äärde ning teenused ja meelelahutus on samuti kättesaadavad.“

Selle tulemusel on kohendamist vajavad kesklinna korterid, mis on valminud valdavalt buumi ajal, jäänud vaeslapse rolli. Õli lisab tulle ka asjaolu, et sellised korterid ei kuulu ka luksuslikkumasse segmenti, mis kõnetab jõukamat ostjat ning lisaks on madalseisus üüriturg, mis on olnud üks kesklinna turu mootoreid.

„See kõik on need korterid muutnud soodsaks. Kellele kesklinn on ihaldusväärne elukoht, saab kerge remondiga luua omale kvaliteetse ja kaasaegse kodu. Väga heade pakkumiste korral tunnevad nende vastu huvi ka flippijad,“ ütleb Argo Pillesson lõpetuseks.

Luminor: Ole tähelepanelik: koduomanikuks võib saada ka siis, kui hoonel puudub kasutusluba

18.02.2026 Adaur.ee

Kodu soetamisel tuleb arvestada, et protsess sõltub sellest, kas tegemist on järelturukorteri või uusarendusega. Uusarenduse puhul peab ostja käima kaks korda notaris, sest esmalt sõlmitakse võlaõigusleping ja hiljem asjaõigusleping. Luminori eralaenude jurist Martin Kalberg selgitab, milles nende lepingute erinevus seisneb ja millega koduostjal tasub arvestada.

Uusarenduse puhul on enne ostuotsuse tegemist eriti oluline põhjalik eeltöö. „Kui järelturukorteri puhul kardetakse peamiselt varjatud puudusi, siis uue kodu puhul sõltub palju arendaja usaldusväärsusest. Ostjal tasub uurida, milline on arendaja varasem kogemus, kas projektid on varem valminud lubatud ajal ning kas kliendid on olnud rahul,“ rõhutas Kalberg.

Eksperdi sõnul võib laenutaotluse esitada juba enne kodu välja valimist, et saada täpne ülevaade oma laenuvõimest ja võimalikest finantseerimistingimust. „Kui laenuleping on sõlmitud, saab ostja arendajale kinnitada, et tal on kodu soetamiseks vajalik rahastus olemas. Seejärel sõlmitakse arendajaga notariaalne võlaõigusleping, milles lepitakse kokku nii kodu valmimise tähtaeg kui ka tasumise tingimused. Kuigi see leping annab ostjale õiguse tulevikus korter välja osta, ei muutu ta lepingu allkirjastamisega veel kinnisvara omanikuks,“ selgitas Kalberg.
Kuna uusarendus võib valmida alles aasta või kahe pärast, ei tähenda varasemalt sõlmitud laenuleping, et kliendil tuleb alustada laenu tagasimaksetega. „Laen makstakse välja alles siis, kui pangal on olemas tagatis, mille eelduseks on asjaõiguslepingu sõlmimine. Pärast asjaõiguslepingu allkirjastamist kannab pank laenusumma arendajale ja ostja saab uude koju sisse kolida,“ ütles Kalberg.

Ta rõhutas, et võib tekkida ka olukord, kus klient on juba koduomanikuks saanud, kuid hoonel puudub veel kasutusluba. „Kasutusloa saamine võib võtta aega, sest kõik nõuded peavad olema täidetud. Tavaliselt on võlaõiguslepingus kirjas tähtaeg, milleks kasutusluba peab olema taotletud, et nii ostja kui ka pank oleksid kaitstud,“ lisas ta. Kui aga selgub, et kasutusloa saamine võib võtta aega, siis on oluline sellest panka teavitada. „Laenulepingus on tavaliselt sätestatud kohustus anda teada, kui kokkulepitud tingimusi ei ole võimalik täita ja enamasti on siis võimalik tähtaega pikendada,“ lisas Kalberg.

Kalbergi sõnul tuleb uusarenduse ostjal arvestada ka lisakuludega, mis kaasnevad notariaalsete tehingutega. „Tasuda tuleb nii notaritasu kui ka riigilõiv ning sageli ka laenulepingu sõlmimise tasu. Kuigi uusarendusse kodu ostmise protsess on pikk ja mitmeetapiline, on lõpptulemuseks täiesti uus kodu, kus kõik on värske ja kaasaegne ning paljude jaoks kaalub see üles kogu tehinguga kaasneva vaeva.“

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Swedbank: Tänavu peaks olukord tööturul parenema

18.02.2026 Tõnu Mertsina

Eelmisel aastal toimunud majanduse aeglane kosumine tööturul veel olulist paranemist kaasa ei toonud. Samas, hõivatute arv küll vähenes veidi (5500 inimese ehk 0,8% võrra), kuid võrreldes 2021. aastaga, töötas Eestis ikkagi ligi 43 000 inimest enam. Teatavasti suurendasid alates 2022. aastast Eestisse saabunud ukrainlased järsult hõivatute hulka.

Eesti hõivemäär on Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas

Kuigi hõivatud inimeste osakaal Eestis on viimastel aastatel veidi vähenenud, on see Euroopa riikide võrdluses ikkagi kõrge. See on tublisti üle Euroopa Liidu keskmise ja ka kõrgem kui Lätis, Leedus ja Soomes.

Samuti on Eestis investeeringute tase SKP suhtes üle EL-i keskmise, olles taaskord kõrgem Lätist, Leedust ja Soomest. Kõrge tööhõive ja suur investeeringute osakaal aitavad aga suurendada potentsiaalset majanduskasvu. Samas peavad tööjõud ja investeeringud kasvatama ka tootlikkust.

Tööjõu tootlikkus vajab kasvatamist

Kuigi meie keskmine tootlikkus töötaja kohta on viimase kümne aastaga kasvanud oluliselt kiiremini EL-i keskmisest, on meil Liidu, sealhulgas Soome, Rootsi ja Saksamaa, tootlikkuse keskmise tasemeni veel tükk maad minna. Paraku on aga tootlikkuse kasvatamine keeruline ja aeganõudev ülesanne.

Samas, arvestades, et hõivemäär on meil juba võrdlemisi kõrge, mitteaktiivsete inimeste arv on oluliselt vähenenud ja tööturule siseneb vähem inimesi, kui sealt lahkub, siis muutub tööturg üha pingelisemaks ja vajab majanduses ka suuremat efektiivsust.

2022. ja 2023. aastatel, kui Eesti majandus langusesse läks, ei reageerinud tööturg sellele piisavalt kiiresti. Paljuski Ukraina sõjapõgenike mõjul hõive hoopis kasvas, mis viis arvestusliku tööjõu tootlikkuse tugevasse langusesse. Möödunud aastal liikusid hõive ja majanduses loodud lisandväärtus juba paremas suhtes ning vähemalt aasta esimese kolme kvartali jooksul suurenes tööjõu tootlikkus inflatsiooni mõjuta taas.

Tootlikkuse kasv aga parandab kulupõhist konkurentsivõimet. Seda on näha ka töötleva tööstuse – peamise kaupu eksportiva majandusharu – hinnangust oma konkurentsivõime kohta välisturul. Kui 2023. aastaks langes see hinnang vähemalt viimase 20 aasta madalaima tasemeni, siis nüüdseks on see jõudnud tagasi pikaajalise keskmise lähedale.

Tööpuudus peaks sel aastal vähenema

Ettevõtted ei reageerinud majanduslangusele küll kiiresti tööjõukulude vähendamisega, kuid töötus siiski suurenes ja jõudis 2024. aastaks 7,6 protsendini. Möödunud aastal vähenes töötute arv vaid veidi ja töötusemäär langes 7,5 protsendini.

Samas reageeribki tööturg majandusaktiivsuse paranemisele viitega. Ettevõtete kasumlikkuse langus ja avaliku sektori kärped pidurdavad tööturu olukorra paranemist.

Kuna tööjõukulude osakaal ettevõtete käibest on juba kõrgele tõusnud ning samuti on kallinenud paljud tootmissisendid, otsitakse üha rohkem võimalusi oma tegevust efektiivsemaks muuta. Suureks paisunud tööjõukulud mõjutavad aga nii hõive- kui palgakasvu.

Tänavune majanduskasvu kiirenemine peaks tööturu olukorda parandama. Meie prognoosi järgi luuakse töökohti juurde – hõivatute arv peaks suurenema ja tööpuudus väheneb tänavu 6,7 protsendini.