Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: 2025. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

26.02.2026 Adaur.ee

TEGEVJUHI ARUANNE

2025 aasta neljas kvartal Eesti kinnisvaraturul kujunes üldpildis stabiilseks, kuid jäi aasta alguses seatud ootustele alla. Turg ei viibinud enam langusfaasis, kuid selget kasvutsüklit ei olnud samuti veel alanud. Pigem oli tegemist tasakaalustumise etapiga, kus nii ostjad kui müüjad kohanesid uue majanduskeskkonnaga ning ootasid selgemaid signaale intressimäärade ning üldise majanduse olukorra paranemise kohta.

Neljas kvartal ei toonud kaasa oodatud tugevamat hooajalist elavnemist. Ostjad olid jätkuvalt kaalutlevad ning otsustusprotsessid pikenesid, mis väljendus nii müügiperioodide venimises kui ka tagasihoidlikumas tehingumahus. Turul oli märgata suuremat hinnatundlikkust ning ostjad võrdlesid pakkumisi varasemast põhjalikumalt.

Müügitempo ja huviliste arv olid prognoositust nõrgemad. Kuigi hinnad ei langenud ulatuslikult, jäi müügitempo aeglaseks ning ostuotsuseid lükati edasi. Konkurentsis püsimiseks tuli pakkuda paindlikumaid maksetingimusi, kampaaniaid või täiendavaid lisaväärtusi, et ostjate huvi säilitada ja tehinguni jõuda.

Neljas kvartal kujunes Arco Vara jaoks aktiivseks ja arengurikkaks perioodiks, mille jooksul keskendusime nii uute projektide käivitamisele kui ka olemasolevate arenduste järjepidevale edasiviimisele. Samuti panustasime olulisel määral Lutheri projekti eelmüügi ettevalmistamisse ning kontseptsiooni väljatöötamisse ja ehitusfaasiks ettevalmistamisse.

Kuna neljandas kvartalis seatud müügieesmärke ei täidetud, kujunesid kvartali tulemused oodatust tagasihoidlikumaks ning jäid alla ka eelmise aasta samale perioodile.

Rannakalda arendus: Neljandas kvartalis müüdi neli kodu. 2025. aasta lõpuks oli projektis müüdud 105 korterit ja äripinda 113-st. Eesmärk oli 2025. aasta lõpuks realiseerida kõik järelejäänud ühikud, kuid mõned korterid jäid veel müümata ning nende müük jätkub 2026. aastal.

Soodi 6 arendus: Ehitustööd algasid 30. juunil 2025. Neljandas kvartalis sõlmiti viis võlaõiguslikku müügilepingut. 2025. aasta lõpuks oli võlaõiguslike lepingutega müüdud kokku 22 korterit ja äripinda 66-st. Projekt on atraktiivne nii noortele peredele, investoritele kui ka nõudlikumale kliendile, eelkõige tänu arenduse heale asukohale ning läbimõeldud ja funktsionaalsetele planeeringutele.

Spordi arendus: Ehitusega alustati samuti juunis. Neljandas kvartalis sõlmiti neli võlaõiguslikku müügilepingut. 2025. aasta lõpuks oli võlaõiguslike lepingutega müüdud 16 kodu 56-st. Spordi arendus täiendab Arco Vara portfelli suurepärase asukohaga Kristiine elamurajoonis, piirkonnas, kus uusarendusi on vähe, kuid nõudlus elamispindade järele on kõrge. Projektis rakendatakse kaasaegseid ja nutikaid lahendusi.

Arcojärve arendus: Detailplaneering võeti vastu 15. oktoobril. Tegemist on strateegiliselt olulise projektiga, mis loob eeldused edasisteks investeeringuteks uutesse linnasisestesse arendustesse.
Bulgaaria arendus: Bulgaaria tütarettevõtte osas jätkuvad läbirääkimised ning vastavad otsused on plaanis teha lähiajal.

Kuldlehe arendus: Detsembris müüdi neljas korter elamus. Projektis on alles viimane korter, mille eksklusiivne iseloom ja piiratud saadavus hoiavad arenduse tugeval positsioonil Tallinna premium-segmendis.

Lutheri arendus: Detsembris algas esimese etapi eelmüük. Jätkub projekteerimine ja ettevalmistus ehitustööde alustamiseks.

Arco Vara fookus püsib jätkuvalt kvaliteetsete ja kestlike elukeskkondade arendamisel ning parima koduostukogemuse pakkumisel. Meie missioon on luua kaasaegseid, kestlikke ja ihaldusväärseid elukeskkondi, kus klient saab kujundada oma unistuste kodu, ning meie visioon on olla koduostjate esimene valik.

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2025. aasta 12 kuu müügitulu oli 7 685 tuhat eurot, mis on 208 tuhat eurot rohkem kui 2024. aasta 12 kuu müügitulu.

2025. aasta 12 kuu ärikasumiks (=EBIT) kujunes 195 tuhat eurot ja puhaskahjumit 479 tuhat eurot. 2024. aasta 12 kuuga sai grupp ärikasumit 69 tuhat eurot ja puhaskahjumit 624 tuhat eurot.

2025. aasta IV kvartalis müüdi grupi poolt 14 korterit arendatavates projektides, millest 9 võlaõigusliku lepinguga ja 5 asjaõiguslepinguga. 2025. aasta jooksul on müüdud 48 korterit, millest 28 võlaõiguslepinguga ja 20 asjaõiguslepinguga. Võrdluseks 2024. aasta IV kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 14 korterit (9 korterit asjaõiguslepinguga, 5 korterit võlaõiguslepinguga), 2024. aasta jooksul müüdi kokku 30 korterit ja 3 äripinda (22 korterit ja 1 äripind asjaõiguslepinguga, 8 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga).

Grupi varade maht 31.12.2025 seisuga enam kui kahekordistus võrreldes 31.12.2024. Varade mahu suurenemise peamine põhjus on uute arendusprojektide ost, sh. Luhteri kvartali ja Spordi 3a/3b arendusprojekti soetamine.

Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2025. aasta lõpu seisuga 37 649 tuhat eurot, mis on 23 012 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemise peamine põhjus on Luhteri kvartali soetamine, mis finantseeriti osaliselt pangalaenuga. Lisaks emiteeriti 2025. aasta kolmandas kvartalis 15 000 tuhande euro eest võlakirju. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 31.12.2025 seisuga 8.90%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes	12 kuud 2025	12 kuud 2024	IV kv 2025	IV kv 2024

Müügitulu enda kinnisvara müügist	7 195	7 145	1 935	3 273
Müügitulu teenuste müügist	489	332	125	118
Müügitulu kokku	7 685	7 477	2 060	3 390

Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu	-5 727	-5 707	-1 776	-2 857
Brutokasum	1 957	1 770	284	534

Muud äritulud	5	7	2	7
Turustuskulud	-447	-551	-119	-146
Üldhalduskulud	-1 122	-1 127	-402	-156
Muud ärikulud	-197	-31	-192	-13
Ärikasum (-kahjum)	195	69	-427	226

Finantstulud ja -kulud	-563	-640	-168	46
Kasum/kahjum enne tulumaksu	-368	-572	-594	273
Tulumaksukulu	-111	-52	-98	-52
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	-479	-624	-692	221

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes	31.12.2025	31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid	2 784	1 720
Nõuded ja ettemaksed	6 420	5 690
Varud	74 127	29 170
Käibevara kokku	83 331	36 580

Nõuded ja ettemaksed	18	18
Kinnisvarainvesteeringud	2 296	2 296
Materiaalne põhivara	551	622
Immateriaalne põhivara	41	52
Põhivara kokku	2 905	2 988
VARAD KOKKU	86 236	39 568

Laenukohustused	180	234
Võlad ja saadud ettemaksed	9 063	4 487
Garantiieraldised	347	127
Lühiajalised kohustused kokku	9 590	4 848

Laenukohustused	40 283	14 981
Pikaajalised kohustused kokku	40 283	14 981
KOHUSTUSED KOKKU	51 552	19 829

Aktsiakapital	12 158	7 272
Ülekurss	16 399	3 835
Kohustuslik reservkapital	2 011	2 011
Muud reservid	28	28
Jaotamata kasum	5 767	6 594
OMAKAPITAL KOKKU	36 363	19 739
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	86 236	39 568

Arco Vara aruanne 2025 Q4 EST

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Swedbank: Korterite taskukohasus paraneb tänavu märgatavalt

26.02.2026 Marianna Rõbinskaja

Möödunud aastat jääb Tallinna korteriturul iseloomustama suur erinevus uusarenduste ja järelturu vahel. Elavnenud nõudlus koondus peamiselt järelturule, mida toetas nende taskukohasem hinnatase. Kuigi intressimäärade langustsükkel on selleks korraks läbi, toetab eluaseme nõudlust tänavu tugev netopalga kasv, mis kujuneb hinnakasvust kiiremaks ja korterite taskukohasus paraneb.

Korterite kättesaadavus on kiiremini paranenud järelturul

Nii neljandas kvartalis kui ka 2025. aastal tervikuna oli keskmine netopalk Tallinnas Swedbanki prognoosi järgi ligi 3% aasta varasemast kõrgem. Seega oli 2025. aastal netopalga kasv järelturu korterite hinnakasvust veidi kiirem (+2,6 %), kuid uusarenduste hindadega oli kasvutempo sarnane (+3,0%).

Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav 1,5-kordse keskmise netopalgaga leibkond* mullu neljandas kvartalis endale lubada järelturul kuni 74-ruutmeetrise korteri, aasta tagasi samal ajal aga 68-ruutmeetrise. Arendajate pakkumishinda arvestades oli aasta lõpus keskmiselt võimalik osta ligi 42-ruutmeetrine korter uusarenduses, aasta tagasi samal ajal kuni 38-ruutmeetrine korter.

Hinnaerinevus järelturu ja uusarenduste vahel oli juba kolmandat aastat kõrge – eelmisel aastal oli vahe 44%. Madalaim oli hinnavahe aastal 2019, kui uusarendused olid keskmiselt 34% järelturust kallimad.

2023. aasta põhjast on korterite kättesaadavus paranenud järelturul kiiremini kui uusarendustes. Möödunud aasta viimases kvartalis oli järelturul keskmiselt võimalik soetada 2023. aasta põhjaga võrreldes 20 ruutmeetrit suurem korter, uusarendustes aga 10 ruutmeetrit suurem korter kui kaks aastat varem.

Korterite taskukohasus paraneb selle aasta alguses märgatavalt

Euroopa Keskpanga intressilangetuste tsükkel on selleks korraks tõenäoliselt lõppenud. See tähendab, et eluaseme taskukohasus sõltub sel aastal eelkõige hinna ja netopalga dünaamikast.

Maksuküüru kaotamine toetab küll netopalga kasvu sel aastal, kuid peamiselt võidavad sellest üle mediaani teenivad töötajad. Swedbanki prognoosi järgi kasvab kaalutud keskmine netopalk Eestis tänavu 10%. Tugev netopalga kasv peaks omakorda toetama eluaseme nõudlust. Koos palga ostujõu parema väljavaatega on ka majapidamiste kindlustunne juba oluliselt paranenud.

Järk-järgult suurenev nõudlus võib hakata kiirendama hinnakasvu järelturul. Suurem osa uusarenduste hinnakasvu varasemalt vedanud teguritest (kiiresti vähenenud pakkumine, kõrgete intressimäärade ajal ümberorienteerumine jõukamale ostjale, maksutõusud) on aga tänaseks jäetud seljataha.

Uusarenduste pakkumine on viimasel kolmel aastal tasapisi suurenenud. Eelmise aasta lõpus lähenes see 2018. aastal nähtud tipptasemete lähedale. Piisavalt suur pakkumine, samas kui nõudlus on ajaloolisest keskmisest veel oluliselt madalam, piirab uusarenduste hinnakasvu. See võiks omakorda hinnavahet järelturu ja uusarenduste vahel hakata järk-järgult vähendama.

Kuna palgakasv kujuneb hinnakasvust kiiremaks, paraneb korterite taskukohasus tänavu märgatavalt.

Tallinna uusarenduste kättesaadavus on Riia ja Vilniusega võrreldes kehvem

Swedbanki arvestuste järgi oli Riias leibkonnale neljandas kvartalis keskmiselt taskukohane 61-ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane 60-ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti tehingustatistika põhjal 47 ruutmeetrit. Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus tegelikult madalam.

Järelturul oli Vilniuse leibkonnale kolmandas kvartalis keskmiselt kättesaadav 67-ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

Vilniuse korteriturg on võrreldes Tallinna ja Riiaga olnud siiani kõige aktiivsem ning tänavu saab tõenäoliselt see veelgi kiirema kasvuhoo teise pensionisamba reformist, mis võimaldab inimestel sealt oma säästud välja võtta. Suur tehinguaktiivsus on juba kiirendanud Vilniuses korterite hinnakasvu ning võib korterite taskukohasust tänavu hakata halvendama.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Haapsalus müüdi jaanuaris rekordilised 560 000 eurot maksnud korter

26.02.2026 Adaur.ee

Haapsalu kinnisvaraturg tõestas tänavu jaanuaris, et kvaliteet ja selge väärtuspakkumine ei allu hooajalisusele. Marienholmi arenduses toimunud üle poole miljoni eurone korterimüük kinnitab, et nõudlus mereäärse, eristuva ja kõrge kvaliteediga elukeskkonna järele püsib ka ajal, mil turult oodatakse pigem vaikust kui rekordtehinguid.

Suvituslinna kinnisvaraturu aktiivsust seostatakse sageli kevade ja suvega, kuid Haapsalus kinnitab jaanuarikuine tehing, et heas asukohas ja eristuva väärtusega kodu leiab ostja ka talvel. Scandium Kinnisvara poolt arendatavas Marienholmi arenduses müüdi jaanuaris üle poole miljoni euro maksnud korter – tehing, mis on kohaliku turu jaoks märgiline ning näitab, et nõudlus ei kao, kui pakkumine vastab ootustele.

“Marienholmi eripära algab asukohast: mere ääres, vahetus rannajoones, keskkonnas, kus linnamelu asendub avaruse ja rahuga,” selgitab Scandium Kinnisvara AS tegevjuht ja partner Maido Lüiste Marienholmi tavapäratust. “Marienholmis kohtuvad erakordne merest ümbritsetud asukoht ja eristuv arhitektuur – see on selgelt äratuntav ja oma identiteediga koht. Just selline kombinatsioon – asukoht, ruumikvaliteet ja läbimõeldud tervikvisioon – loob põhjuse, miks ostuotsuseid sünnib ka ajal, mil paljud turuosalised eeldavad vaiksemat perioodi,” lisas Lüiste.

Haapsalu tugevus ei ole ainult suvine kuurordimeeleolu. Üha enam nähakse seda kui kohta, kuhu tulla teadlikult aeg maha võtma – “keskkonnavahetuse koduna”, kus saab puhata, olla perega ja vajadusel teha ka kodukontorit. Tallinn on tunnise autosõidu kaugusel, mis teeb Haapsalust realistliku valiku ka neile, kelle igapäevaelu on seotud pealinnaga, kuid kes soovivad elule kvaliteetsemat rahulikku rütmi.

Ka talvisel Haapsalul on palju pakkuda. Linna vahetus läheduses on suurepärased suusararajad, väikesest viigist on saanud uisuplats ning mereäärne keskkond loob võimaluse ka talviseks purjetamiseks – spordialaks, mida siinses piirkonnas harrastatakse järjest aktiivsemalt. Ja kui sport ei ole esmane, on Haapsalu väärtus lihtne: kaunis mereäärne linn, kus võtta hetk iseendale, olla lähedastega ning tunda, et puhkus ja rahulikum tempo ei pea olema “kord aastas”, vaid võib olla kättesaadav ka keset talve.

Arendusest huvitujatele, kes plaanivad korterit kasutada eeskätt suvehooajal, on just praegune aeg ostuotsuseks eriti praktiline. Eriti juhul, kui korterisse soovitakse eritellimusmööblit ja läbimõeldud sisulahendust – selle valmimisaeg on kolm kuni neli kuud. See tähendab, et talvel või varakevadel tehtud otsus aitab jõuda suveks valmis koduni, ilma kiirustamise ja kompromissideta.

Jaanuarikuine üle 560 000 eurone tehing Marienholmis on seega rohkem kui üks müük – see on signaal, et Haapsalu kinnisvaraturg elab ka talvel, kui toode on väärtuslik, eristuv ja õigesti positsioneeritud. Haapsalu ei ole pelgalt suvituskoht. See on rikkalike võimaluste ja rahuliku tempoga kuurortlinn igal aastaajal.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele. Tänaste suurimate arenduste hulka kuuluvad Haapsalu Marienholm, Marati Kvartal Koplis, Pärnu Bellevue ning Tammsaare Tervisemaja. Roheenergia ja jätkusuutlikkus on teemad, mida Scandium igapäevatöös edendab, mistõttu on ettevõte Rohetiigri esindusorganisatsiooni asutajaliige. Scandium arendab elukvaliteeti, luues inspireerivaid keskkondi.

Südamekodud ja EfTEN sõlmisid lepingu Tartu Südamekodu laiendamiseks

26.02.2026 Adaur.ee

Südamekodud ja EfTEN Real Estate Fund AS sõlmisid lepingu Tartu Südamekodu uue etapi arendamiseks. Juurdeehitusega lisandub 72 hooldekodukohta dementsusega inimestele. Uue hooneosa valmimisega saab Tartu Südamekodust Lõuna-Eesti üks suuremaid eakatekodusid, kokku 252 teenusekohaga. Ehitustööde algus on kavandatud suve lõppu ning valmimine 2027. aasta jaanipäevaks. Lepingu kogumaht on ligikaudu 2,75 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla sõnul on eakatekodude arendamisel oluline kvaliteet ja funktsionaalsus. “Tartu Südamekodu asub kiiresti arenevas Raadi piirkonnas, mis on kujunemas terviklikuks elu- ja kogukonnaruumiks. See on hea näide, kuidas sotsiaalne infrastruktuur ja professionaalne kinnisvaraarendus saavad koos tekitada kogukonnale suure lisandväärtuse,” lisas Tamla.

Südamekodude nõukogu esimehe Martin Kuke sõnul on Tartu Südamekodu kujunenud Lõuna-Eestis oluliseks hooldusteenuse pakkujaks. “Koostöö EfTENiga võimaldab meil jätkata investeerimist keskkonda, kus eakad saavad elada väärikalt ja koduselt,“ lisas Kukk.

Nõudlus eakatekodukohtade ja just Südamekodusse väga kõrge. “Meil on Tartu Südamekodus hetkel järjekorras üle 500 inimese. See number näitab, et vajadus kvaliteetse hooldusteenuse järele Lõuna-Eestis on väga suur. Iga täiendav eakatekodukoht tähendab üht inimest ja üht peret, kellele saame pakkuda kindlustunnet ja tuge,” selgitas Martin Kukk.

Uues kahekorruselises hooneosas valmivad ühe- ja kahekohalised toad eri vajadustega dementsussündroomiga inimestele. Uus maja ühendatakse olemasoleva hoonega ja tekib suurte akende ja hea vaatega ühenduskoridor, kuhu sisustatakse mugav istumis- ja kohtumisala. Juurdeehituse keskel on suur avatud ala, kus toimuvad söömine, ühistegevused ja sisustatakse elutuba.

Tartu Südamekodusse värvatakse ja koolitatakse juurde spetsiaalselt vastava ettevalmistusega spetsialiste, et pakkuda dementsussündroomiga inimestele haiguse eripärasid arvestavat hooldust. Uus maja pakub ka personalile kaasaegseid ja turvalisi töötingimusi, mis on kvaliteetse hooldusteenuse üheks eelduseks.

Tartu Südamekodu asub Raadil, Eesti Rahva Muuseumi vahetus läheduses. Koostöös EfTENiga rajatud hoone esimene etapp avati 2024. aastal ning 2025. aastal lisandus hooneosa dementsussündroomiga inimestele. Tänaseks on Tartu Südamekodu oluline osa piirkonna hooldusteenuste võrgustikust ning vastab kasvavale vajadusele kvaliteetsete hoolduskohtade järele Lõuna-Eestis. Tartu Südamekodu rajamisse ja arendamisse on seni kokku investeeritud kaheksa miljonit eurot.

Tartu Südamekodu on üks vähestest spetsiaalselt eakatekoduks projekteeritud hooneid Lõuna-Eesti piirkonnas, hoone on rajatud algusest peale eakate vajadusi silmas pidades, pakkudes ka toetavaid töötingimusi personalile.

Südamekodud on Eesti suurim eakate hooldusteenuse pakkuja – gruppi kuulub 12 eakatekodu üle Eesti, kus elab üle 1400 elanikku ning töötab üle 700 inimese. Grupi eakatekodud tegutsevad Tartus, Kärus, Piigastes, Lihulas, Värskas, Saaremaal, Kundas, Kohtla-Järvel, Valklas, Paides, Tallinnas Meriväljal ja Pirital. Lõppjärgus on ehitus Tallinnas Hiiul, kuhu tuleb Nõmme Südamekodu, mis saab olema grupi 13. eakatekodu, pakkudes turvalist ja tänapäevast kodu 170 eakale. Südamekodude eesmärk on rajada ja arendada elukeskkondi, kus on turvaline ja mugav vanaduspõlve veeta.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: Kallid korterid ajavad keskmist pakkumishinda anomaalselt kiiresti üles

26.02.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakuti 01.2026 müügiks keskmiselt 4207 Tallinna korterit. Aastatagusega võrreldes on korterite müügipakkumist 5% võrra vähemaks jäänud.

Korterite müügipakkumiste arv väheneb eelkõige aktiivse korterituru tõttu. Suur hulk tehinguid korteriturul nopib pakkumist vähemaks, kuid pakkumise maht on endiselt ajaloolisest keskmisest mitte väga kaugel.

Tallinna korterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE 01.2026 oli 3906 €/m² ehk aasta varasemast 8% rohkem. Märgatav müügikorterite hinnatõus ei viita kinnisvaraväärtuse kallinemisele. Hinnatõus ütleb, et portaalis KV.EE on rohkem uusi ehk kallimaid kortereid, mis ajavad pakkumiste keskmise hinna anomaalselt tempokalt ülespoole.

Näiteks on üldise pakkumiste arvu vähenemise puhul suurenenud Põhja-Tallinna korterite müügipakkumiste arv. Pakkumisi on portaali KV.EE aastaga juurde tulnud 5% ja nende keskmine hind on kasvanud 4593 €/m² peale ehk 12%.

Samaväärne Tallinna korteri tehingute ja pakkumiste hind on küll asunud pisut kosuma, kuid kaugeltki mitte 8-protsendilise määra lähedal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	01.2025	01.2026	Muutus, %	01.2025	01.2026	Muutus, %
Haabersti	672	567	-16%	3 488	3 611	4%
Kadriorg	131	119	-9%	4 619	4 675	1%
Kesklinn	1 034	969	-6%	4 309	4 431	3%
Kristiine	307	388	26%	3 695	4 020	9%
Lasnamäe	609	493	-19%	2 555	2 732	7%
Mustamäe	465	438	-6%	2 955	3 117	5%
Nõmme	158	207	31%	3 008	3 598	20%
Pirita	143	105	-27%	3 898	4 245	9%
Põhja-Tallinn	822	862	5%	4 113	4 593	12%
Vanalinn	80	59	-26%	4 727	4 555	-4%

Tallinn	4 421	4 207	-5%	3 633	3 906	8%

Eesti	9 713	9 296	-4%	2 680	2 887	8%
Harjumaa	5 532	5 282	-5%	3 404	3 648	7%

Harku vald	105	113	8%	2 978	3 264	10%
Jõelähtme vald	54	60	11%	2 814	2 900	3%
Rae vald	180	145	-19%	3 101	3 096	0%
Saue vald	94	132	40%	2 278	2 626	15%
Viimsi vald	112	105	-6%	3 525	3 655	4%

Narva	326	145	-56%	713	689	-3%
Rakvere	87	102	17%	1 877	1 882	0%
Pärnu	781	756	-3%	2 914	2 965	2%
Tartu	883	945	7%	2 675	2 983	12%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arco Vara AS uueks tegevjuhiks saab Rait Riim

26.02.2026 Adaur.ee

Arco Vara AS nõukogu valis ettevõtte uueks tegevjuhiks Rait Riimi. Vastavalt nõukogu otsusele algavad Rait Riimi volitused 01.04.2026 ning kehtivad kolm aastat.

Rait Riimil on 20-aastane kogemus kinnisvarasektoris. Alates 2019. aastast on ta töötanud LHV Varahaldus AS-is pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juhina. Varasemalt on ta töötanud Kapitel AS-is arendusprojektide juhina ning Swedbanki tütarettevõttes Ektornet Management Estonia OÜ kinnisvaraportfelli juhina. Aastatel 2020–2021 oli Rait Riim Arco Vara AS-i nõukogu liige, esindades seal LHV Pensionifonde.

Rait Riimi peamisteks eesmärkideks Arco Varas on Lutheri kvartali ja Arcojärve arenduste edukas elluviimine, arendusportfelli tasakaalustamine ning tugeva finantsdistsipliini hoidmine.

Kert Keskpaik, Arco Vara AS nõukogu esimees: „Nõukogul on väga hea meel, et Rait Riim liitub Arco Vara meeskonnaga ja aitab ellu viia ettevõtte pikaajalisi eesmärke. Nõukogu ootus uuele juhile on tagada Arco Vara kasv ja stabiilne kasumlikkus ning tänane arendusportfelli maht annab selleks kasvuks tugeva aluse. Jätkame kvaliteetsete elukeskkondade loomist, kus koduomanikel on hea elada, ning sama oluliseks peame ka Arco Vara aktsionäridele stabiilse tootluse pakkumist.“

Arco Vara AS uus juht Rait Riim: „Arco Varaga liitumine on minu jaoks võimalus panustada ettevõtte järgmisse arenguetappi. Arco Vara ambitsioon on olla kinnisvaraarendaja, keda peetakse linnaruumi ja elukeskkonna kvaliteedi, kestlikkuse ning püsiva väärtuse võrdkujuks. Oluline on, et arendaja ei ehitaks pelgalt hooneid, vaid looks terviklikke keskkondi, mille üle koduomanikud tunnevad uhkust ning mille väärtus ajas kasvab. Ettevõtte arendusportfelli tugevus ja järgmise arenguetapi potentsiaal annavad võimaluse viia ellu mastaapseid ja linnaehituslikult olulisi projekte, mis eeldavad selget strateegilist vaadet ja tugevat finantsdistsipliini.”

Uus juhataja ei oma Arco Vara AS-i aktsiaid.

Nõukogu otsusega kutsutakse Arco Vara AS senine juhataja Kristina Mustonen ettevõtte juhatusest tagasi 22.04.2026.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN: Tartumaal hooldekodu „Tartu Südamekodu“ laiendamine

26.02.2026 Adaur.ee

25.02.2026 jõudsid fondi tütarettevõte EfTEN Ermi OÜ ja Tartu Südamekodu OÜ kokkuleppele Tartumaal, Tartu vallas, Tila külas, aadressil Ermi tn 13 asuva hooldekodu laiendamises, mille tulemusel lisandub 72 täiendavat voodikohta.

Varasemalt poolte koostöös rajatud „Tartu Südamekodu“ hooldekodus osutatakse klientidele teenuseid alates 2024. aasta augustist ning hoones on praegu 180 voodikohta. Hooldekodu saavutas eelmise aasta lõpuks maksimaalse täituvuse.

Juurdeehituse rajamiseks on plaanis taotleda ehitusluba 2026. aasta II kvartalis ning seejärel viia läbi ehitushange eesmärgiga saavutada laienduse valmimine 2027. aasta juuniks. Pärast valmimist võtab Tartu Südamekodu ehitatava hoone osa täiendavalt kogu mahus üürile. Juurdeehituse eeldav maksumus on ligikaudu 2,75 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tõnu Toompark: Vähem regulatsiooni, parem elamispindade kättesaadavus

26.02.2026 Tõnu Toompark

Eesti avalik sektor on asunud innukalt võitlema elamispindade kriisiga Euroopas. Selle asemel, et tegeleda probleemiga seal, kus see on terav ehk Barcelonas, Amsterdamis, Viinis või Berliinis, haaratakse härjal sarvist mingil põhjusel Eestis. Eestis elamispindade kättesaadavuse kriisi ei ole. Meenub nali nokastunud mehest, kes öösel otsib oma kadunud käekella kaotamise koha asemel laternaposti alt, sest seal on mugavam ja valgem otsida.

Eestis ei ole elamispindade kättesaadavuse kriisi isegi kui lugupeetud (huvitav, miks selle väljendi puhul Eestis tihtipeale kasutatakse nii tabavalt minevikuvormi?) teadlased seda väidavad. Elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostajad on ise selgesõnaliselt numbritega manipuleerimist rõhutanud – nii saavat kriisi olemasolu paremini välja mängida.

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi kvaliteedimärk on, et uuring teeb järeldusi Eesti elamispindade kättesaadavuse osas ühe(!) 2018. a müüdud arendusprojekti hinnakirjainfo alusel. Eesti eluasemepoliitika sõidab samal suusarajal – digitiigriks väidetud Eesti tegutsemise alus 2026. aastal baseerub 2023. a statistikal, mis aitab olukorda enda soovidele vastavalt näidata. Pisiasi on, et kättesaadavuse analüüsi koostamisse ei ole kaasatud ka mitte ühtegi elamispindade turu spetsialisti. Need võiksid ju faktidega hea narratiivi rikkuda.

Astume suurimate ebaõnnestujate jälgedes

Kõige põnevam on, et elamispindade kriisi uljal lahendamisel võetakse eeskuju linnadest, kus kriis on kõige teravam – nt Amsterdam, Berliin… Need on linnad, kus kriisiga on võideldud ja võideldud, kuid lahenduste suunas liikumise asemel on probleem järjest süvenenud. Nii võtame õppust kõige suurematelt ebaõnnestujatelt ja proovime nende eksimused samm-sammult kõik järele teha.

Avalik sektor on läbi elamispindade kättesaadavuse analüüsi ostnud endale indulgentsi, mis vabastab neid vastutusest. Mida teha soovitakse? Loomulikult on ametkondlik sisemine tung hakata reguleerima ja inimeste elu „õigesti“ ümber korraldama.

Äkki hoopis annaks inimestele vabadusi ja õiguseid tagasi? Äkki dereguleeriks järjest pikemaks venivaid või keerulisemaks muutunud protsesse elamispindade arenduses? Ei, see ei tule kõne allagi, sest kiirem protsess võib hinnad alla tulla ja nii kaoks vajadus ametnike ja teadlaste järgi, kes toodavad ideid uute reeglite jaoks.

Seejuures jääb elamispindade kättesaadavuse eest võitlejatele arusaamatuks, et Lääne-Euroopa, kus õppust võetakse, probleemide suurim allikas on liigne reguleerimine, selle tulemusena paindumatuks muutunud elamispindade turg ja erasektori pakkumise poolelt välja tõrjumine munitsipaalpakkumise kasuks.

Majutuskorterid on uus sihtmärk

Nüüd on leiutud uus rünnakuobjekt, mida tümitada – see on korterimajutusteenus. Keegi lugenud inimene olla kuulnud-näinud, et kusagil Lõuna-Euroopas vist on üürikortereid vähe, sest omanikud kasutavad kortereid majutusteenuse pakkumiseks ja valdkonda on hakatud reguleerima. Järelikult tuleb meilgi sama teha.

Lääne- ja Lõuna-Euroopas on konflikt majutuskorterite ja üürikorterite vahel olemas. See on tingitud asjaolust, et majutuskorterite äri on või on olnud leebemalt reguleeritud kui liigselt reeglistatud üüriäri. Seetõttu on korteriomanikud ahistavast üüriärist liikunud pisut vabama majutusäri suunas.

Ehk üürikorterite kättesaadavust parandama pidav regulatsioon on õpikunäite vormis toonud endaga kaasa üüripakkumise ehk elamispindade kättesaadavuse halvenemise. Palun ärme tee meil sama viga!

Eestis ei ole Lõuna-Euroopa probleeme

Eestis konflikti üürikorterite ja majutuskorterite vahel ei ole. Pealiskaudseltki numbritega tutvudes on võimalik kiirelt tuvastada, et Tallinnas on ülepakkumine nii üürikorterite kui majutuskorterite sektoris. Absoluutselt, ma rõhutan – absoluutselt puudub konflikt üürikorterite ja majutuskorterite vahel. Majutuskorterite olemasolu ei vähenda üürikorterite kättesaadavust Eestis ega mõjuta nende hindu.

Veelgi enam – majutuskorterite turg muudab üürikorterite turu paindlikumaks. Juba aastaid on näha dünaamikat, kus kevadel lähevad osad üürikorterid majutusärisse ja suve lõpus, sügisel tulevad üüriärisse tagasi. Majutuskorterite taoline liikumine muudab pakkumise põhju tõstes ja tippe allpoole tuues üürituru pakkumise paindlikuks. Paindlikkus üüriturul parandab elamispindade kättesaadavust.

Üürituru majutuskorterite minekust-tulekust tingitud paindlikkuse üks praktiline näide on 15-20 aasta taguse üürituru suure sügisese kooliaasta algusega seotud defitsiidi täielik kadumine. Augustis-septembris ei ole üürikorterit keerulisem leida, kui mais, detsembris või mis iganes muul kuul.

Palun ärge rikkuge Eesti elamispindade turgu

Kõik, kes te tunnete endas tungi elamispindade turgu reguleerima hakata. Arvestage, et igal regulatsioonil on teisesed mõjud. Regulatsioonidega kaasnevad negatiivsed kõrvaltagajärjed on elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostajad kõrvale jätnud, mis viitab analüüsi kallutatusele ja ebaprofessionaalsusele.

Iga range regulatsioon muudab turu paindumatuks ja hapraks. Turu paindumatust tuleks hakata ravima järgmiste reeglite ja korraldustega. See on allakäiguspiraal hukatuse suunas, kuhu Lääne- ja Lõuna-Euroopa elamispindade turg on ammu kohale jõudnud.

Regulatsioonide kuhjumine vähendab elamispindade kättesaadavust ehk töötab algsele väidetavale kättesaadavuse edendamise ideele vastu. Paindumatus tekitab veelahe üürnike ja üürileandjate vahel. Lääne-Euroopa praktikas on üürileandjate ja üürnike vahel destruktiivne konflikt, mida meile tekitada vaja ei ole.

Eesti üürikorterite eraturu paindlikkuse ülihea näide on 2022. a kevad-suvi, kus nii era- kui avaliku sektori ühiste püüdluste tulemusena õnnestus suhteliselt valutult kiiresti ära majutada kümneid tuhandeid sõjapõgenikke.

Vaadake, head reguleerida ja korraldajad. Te ei tea, mis on järgmine vajadus, kus elamispindade turg peab järgmine kord kiiresti paindlik olema. Keegi ei tea seda ette. Seetõttu ongi turule paindlikkust vaja.

Trumbid on elamispindade nõudluse käes

Eestis on 2026. aastal kõik trumbid üürnike käes. Nii olid need üürnike käes ka 2025. aastal, mil elamispindade kättesaadavuse analüüs kokku pandi. Ärge uskuge elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostajaid, kes on enda eesmärgiks võtnud piinlikust tundmata teid ära hämada ja teile järgmine analüüs maha müüa. 2026. aasta alguses on keskmise üürikorteri keskmine hind keskmise palga suhtes viimase 15 aasta kõige madalamas punktis. Seejuures on tänane keskmine üürikorter oluliselt parema kvaliteediga kui 15 aastat tagasi.

Eestis on kõik trumbid koduostja käes. Tallinna ehk Eesti kõige kallima ja seega justkui kõige probleemsema piirkonna samaväärse elamispinna ruutmeetrihinna ja keskmise palga suhe annab parema ostujõu taseme, kus see oli väga heal ja stabiilselt 2014.-2020. aastal. Valikuvõimalus on lai korterite järelturul, väga-väga lai uute korterite turul. Tallinna ja kogu Eesti elamispindade turg on aktiivne ehk tehinguid tehakse üle ajaloolise keskmise taseme. See tähendab, et elamispindade kättesaadavus on mõistlikul tasemel.

Vabariik võiks põhineda vabadustel

Aeg-ajalt kumab kusagilt kaugelt õrn häälevirvendus, et Euroopasse olla jõudnud arusaam uuenduslikkust tapva kalli ülereguleerimise probleemsusest ja regulatsioonide vähendamise vajadusest. Aru on justkui saadud, et liikuda tuleks rohkemate vabaduste suunas, mis ei takistaks läbi liigsete reeglite eraalgatust, paindlikkust ja innovatsiooni.

Elamispindade turg Eestis töötab olemasolevas raamistikus väga hästi, kus meil ei ole Lääne- või Lõuna-Euroopale analoogseid probleeme. Ärme hakka reeglite ja regulatsioonide iharuses lahendama probleemi, mida ei ole.

Anname inimestele ja ettevõtjatele rohkem vabadust, mis tegelikult ka parandab elamispindade kättesaadavust. Ses osas mõned praktilised mõtted.

Töötame kaasa planeerimisprotsesside lihtsustamisele ja kiirendamisele. Seda sõnade kõrval ka tegudes.
Võimaldame erineva kvaliteeditasemega, st hinnatasemega elamispindade arendamist.
Anname paindlikuma võimaluse muu sihtotstarbega hoonete eluruumideks ümber kujundamiseks või olemasolevate eluhoonete laiendamiseks.
Laiendame üürivaidluskomisjonid toimima üle-Eestiliselt.
Anname üürileandjatele võimalust leppida üürnike vabalt kokku, millistel tingimustel nad soovivad korteri üürilepingu sõlmida.
Anname ühe eluruumi üürile andmisel üüritulule tulumaksuvabastus, mis muudab halli turgu läbipaistvamaks ja üürnikele turvalisemaks.
Anname võimaluse eluruumi üüri käibemaksuga maksustamiseks, mis võimaldab soodsama sisenemiskuluga üüriinvesteeringute tegemist.
Vaatame üle kulude piirtaseme, kust lisandub renoveeritud eluruumi müügihinnale käibemaks – see puudutab eelkõige odavpiirkondi.
Anname koduostjatele riigilõivuvabastuse esimese eluaseme soetamisel.
Toome tagasi eluasemelaenude intressimaksete tulumaksuvabastuse kas või piiratud perioodiks laenuperioodi alguses, mis soosib elamispinna ostmist ja kättesaadavust.
Hoidume järjest keerukamate uute regulatsioonide tootmisest.

Need on vabadused, mis vähendavad uute elamispindade turule toomise kulusid. Uute elamispindade arenduse kõrge maksumus on pakkumisepoolne tegur, mis veab kogu turu hinnataset. Saades arenduse hinnataseme kasvule piduri peale, paraneb elamispindade kättesaadavus ilma, et riik peaks sektorisse maksumaksja raha kühveldama.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

SEB: Talvised kommunaalkulud panevad inimesed proovile: millised on laenuvõtjate realistlikud valikud?

26.02.2026 Adaur.ee

Talviste elektri- ja küttearvete tõus on pannud paljud koduomanikud proovile, sest igakuised püsikulud on kasvanud kiiremini kui sissetulek. Kui sellele lisandub kodulaenu kuumakse, võib rahaline pinge kiiresti suureneda.

“Kui kommunaalkulude kasv hakkab kodulaenu teenindamist mõjutama, on oluline pöörduda panga poole enne makseraskuste süvenemist. Ehk kui eelmise kuu kommunaalarved olid erakordselt kõrged ja sama on oodata ka järgmisel kuul, tasub pangaga ühendust võtta juba täna,” rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Ta lisas, et nii panga kui inimese enda jaoks on kõige suurem risk see, kui klient püüab probleemiga üksi toime tulla ja pöördub abi saamiseks alles siis, kui maksed on juba hilinenud.

Lisaks maksepuhkusele on ka muid võimalusi laenukoormuse vähendamiseks

Üks sagedasemaid lahendusi on maksepuhkus, mis tähendab, et kokkulepitud perioodi jooksul ei pea tasuma laenu põhiosa, vaid ainult intressi. See aitab üle elada ajutise hinnatõusu või sissetuleku languse, jättes leibkonnale rohkem raha igapäevaste kulude katmiseks. Samas tuleb arvestada, et maksepuhkus ei kaota kohustust: pärast selle lõppu jaotub tasumata põhiosa ülejäänud laenuperioodile ning kuumakse võib mõnevõrra suureneda.

Juhul kui selgub, et rahaline pinge ei ole lühiajaline, vaid tuleneb püsivamast muutusest sissetulekutes või kulude struktuuris, võib lahenduseks olla laenu lõpptähtaja pikendamine. See tähendab, et laen makstakse tagasi pikema aja jooksul ning igakuine laenumakse väheneb.

„Kolmandaks võimaluseks on maksegraafiku muutmine. Näiteks võiksid võrdsete põhiosamaksete graafikuga kliendid kaaluda annuiteetmaksetega graafikut, kus on igakuistel kuludel rohkem prognoositavust ja stabiilsust, sest laenumaksed on kogu laenuperioodi jooksul võrdsed,“ avas Hallang.

Hallangu sõnul on laenuvõlgnevuste tase püsinud seni madalal, mis peegeldab seda, et Eesti inimesed seavad ka keerukatel aegadel kohustused esikohale ning pigem hoitakse maksimaalselt kokku igapäevakuludelt ja soovidelt ehk ostetakse vaid vajalikku.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arco Vara: Rait Riim appointed as the new CEO of Arco Vara AS

26.02.2026 Adaur.ee

The Supervisory Board of Arco Vara has appointed Rait Riim as the new CEO of Arco Vara AS. According to the decision of the Supervisory Board, Rait Riim’s authority will take effect on April 1, 2026 and will be valid for three years.

Rait Riim has 20 years of experience in the real estate sector. Since 2019, he has been working as Head of Real Estate Investments at LHV Varahaldus AS. Previously, he has served as Development Project Manager at Kapitel AS and as Real Estate Portfolio Manager at Ektornet Management Estonia OÜ, a subsidiary of Swedbank. From 2020 to 2021, Rait Riim was a member of the Supervisory Board of Arco Vara AS, representing LHV Pension Funds.

Rait Riim’s main priorities at Arco Vara are the successful execution of the Luther Quarter and Arcojärve developments, balancing the development portfolio, and maintaining strong financial discipline.

Kert Keskpaik, Chairman of the Supervisory Board of Arco Vara AS: “The Supervisory Board is very pleased that Rait Riim is joining the Arco Vara team and will help deliver the company’s long-term objectives. The Supervisory Board expects the new CEO to ensure Arco Vara’s growth and stable profitability. Our current development portfolio provides a strong foundation for this growth. We continue to create high-quality living environments where homeowners feel comfortable living, and we consider it equally important to provide Arco Vara’s shareholders with a stable return.”

Rait Riim, Chairman of the Management Board of Arco Vara: “Joining Arco Vara is an opportunity for me to contribute to the company’s next stage of growth. Arco Vara’s ambition is to be a real estate developer recognised as a benchmark for urban space and living environment quality, sustainability and long-term value. It is important that a developer does not merely construct buildings, but creates comprehensive environments that homeowners can be proud of and whose value grows over time. The strength of the company’s development portfolio and its next stage of growth provide the opportunity to deliver large-scale and urbanistically significant projects that require a clear strategic vision and strong financial discipline.”

The new manager does not own shares of Arco Vara AS.

According to the decision of the Supervisory Board, Kristina Mustonen will be recalled from the Management Board of Arco Vara AS as of 22.04.2026.

Swedbank: Between recovery and frothiness

26.02.2026 Adaur.ee

With the ECB’s rate-cutting cycle likely over, further changes in affordability will primarily depend on wage-price dynamics
Government policy changes in Estonia and Lithuania will provide an additional boost to market activity in 2026

With borrowing costs remaining flat in Tallinn and Vilnius, affordability improved only marginally in the final quarter of 2025 as wage growth only slightly outpaced apartment price increases. In Riga, however, affordability climbed higher as lending margins declined further, and wage growth exceeded apartment price increases. Overall, affordability remains highest in Riga, largely reflecting structural differences – namely the large share of Soviet-era block-type apartments.

This contrast is visible in loan sizes. An average Swedbank-issued mortgage on an apartment exceeded EUR 135,000 at the end of 2025 in Vilnius and Tallinn – nearly twice the level seen in Riga.

Primary market housing affordability remains below levels seen pre-2022 in all the Baltic states. Primary market affordability has recently shown similar improvements in Riga and Vilnius, while the affordability increase has stalled in Tallinn. The market remained comparatively active in Tallinn and Riga in the fourth quarter, while accelerating further in Vilnius. In Lithuania, the option to withdraw savings from second-pillar pension funds will support strong market momentum throughout the year. It is already pushing prices up and could lead to falling housing affordability this year. Net wage growth is expected to ease in Lithuania and Latvia, while in Estonia the personal income tax reform will provide a notable boost to net incomes this year, supporting housing affordability.

Read full analysis here

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: Expansion of the elderly care home “Tartu Südamekodu” in Tartu County

26.02.2026 Adaur.ee

On February 25, 2026, the fund’s subsidiary EfTEN Ermi OÜ and Tartu Südamekodu OÜ reached an agreement on the expansion of the elderly care home located at Ermi tn 13, Tila village, Tartu municipality, Tartu County. As a result, 72 additional beds will be added.

The “Tartu Südamekodu” elderly care home, developed through the parties’ previous cooperation, has been providing services to clients since August 2024 and currently comprises 180 beds. By the end of last year, the facility had reached full occupancy.

It is planned to apply for a building permit for the construction of the extension in the second quarter of 2026 and then conduct a construction procurement, with the aim of completing the extension by June 2027. Tartu Südamekodu will then rent out the entire part of the building under construction. The estimated cost of the extension is approximately 2.75 million euros, plus VAT.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Summus Capital reports strong Q4 2025 with balance sheet over EUR 623 million

26.02.2026 Adaur.ee

Summus Capital OÜ announced its consolidated financial results for the fourth quarter of 2025, reflecting a strong year driven by strategic acquisitions, divestments and positive revaluation effects. Its consolidated balance sheet reached over EUR 623 million at year-end as a result of executed transactions and continued portfolio optimization.

In Q4 2025, consolidated sales revenue increased to EUR 14.5 million, up 9.7% quarter-on-quarter on the back of rental income from newly acquired Polish asset. Consolidated operating profit amounted to EUR 20.6 million in the period, while net profit for the quarter totalled EUR 22.5 million.

During the fourth quarter, Summus Capital completed the divestment of its subsidiaries owning Auriga shopping centre in Estonia and Damme shopping centre in Latvia, realizing a gain of nearly EUR 8 million and repaying associated loans in full. In October 2025, Summus acquired Libero shopping centre in Katowice — one of Southern Poland’s most modern and successful retail destinations — financed by a banking syndicate led by Erste Group Bank AG and HYPO NOE Landesbank.

Following these transactions and year-end revaluation of investment properties, Summus Capital’s investment property balance increased to over EUR 571 million, contributing to total consolidated assets of more than EUR 623 million (3Q2025: EUR 558 million). According to Aavo Koppel, Member of the Board of Summus Capital, consolidated loans, borrowings, and bonds totalled EUR 365 million, reflecting new financing for the Libero acquisition and repayment of loans related to divested assets. Total equity stood at EUR 206 million.

Koppel added that Summus Capital maintained strong financial discipline throughout the year, meeting all bond covenants. At year-end 2025, the consolidated equity-to-assets ratio was 33% (above the 30% minimum requirement) and the trailing 12-month Debt Service Coverage Ratio (DSCR) reached 1.33x (above the 1.2x requirement).

“The fourth quarter capped a transformative year for Summus Capital. The divestments of Auriga and Damme allowed us to crystallize value at the right moment, while the acquisition of Libero in Katowice reinforces our strategic focus on dominant retail centres in strong urban markets with modern ESG credentials. The nomination of the Libero transaction for Investment Deal of the Year at the CEE Retail Awards further validates our growing presence and long-term commitment to the Polish market. These steps reflect our disciplined approach to growth and sustainable value creation,” said Hannes Pihl, Head of Investments and Member of the Board at Summus Capital.

The Group also made significant progress in environmental, social and governance (ESG) performance. Libero shopping centre was recognized with a silver award in the “ESG Achievements of the Year for Retail Facilities” category, and Summus Capital improved its Global Real Estate Sustainability Benchmark (GRESB) score to 82 points in 2025.

Summus Capital OÜ is a real estate investment holding group established in 2013 with investments in commercial real estate in Estonia, Latvia, Lithuania and Poland. Direct real estate investments are made through daughter companies of the respective country of location. Well-diversified commercial real estate portfolio includes properties in retail, office, logistics and medical segments.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q4_2025_ENG

Arco Vara: Interim consolidated report for the fourth quarter and 12 months of 2025 (unaudited)

26.02.2026 Adaur.ee

GROUP CEO’S REVIEW

The fourth quarter of 2025 in the Estonian real estate market was overall stable, but fell short of the expectations set at the beginning of the year. The market was no longer in a downturn phase; however, a clear growth cycle had not yet begun either. Rather, it was a period of stabilization, during which both buyers and sellers were adapting to the new economic environment and waiting for clearer signals regarding interest rates and the overall improvement of economic conditions.

The fourth quarter did not bring the anticipated stronger seasonal recovery. Buyers remained cautious, and decision-making processes became longer, which was reflected in extended sales periods and more modest transaction volumes. Increased price sensitivity was noticeable in the market, and buyers compared offers more thoroughly than before.

The sales pace and the number of interested buyers were weaker than forecasted. Although prices did not decline significantly, the sales pace remained slow, and purchase decisions were often postponed. In order to remain competitive, more flexible payment terms, campaigns, or additional value-added benefits had to be offered to maintain buyer interest and conclude transactions.

For Arco Vara, the fourth quarter was an active and development-rich period, during which we focused both on launching new projects and on the consistent advancement of existing developments. We also invested considerable effort in preparing the pre-sales of the Luther project, developing its concept, and preparing it for the construction phase.

As the sales targets set for the fourth quarter were not achieved, the quarterly results were more modest than expected and remained below the same period last year.

Rannakalda development: Four homes were sold in the fourth quarter. By the end of 2025, 105 out of 113 apartments and commercial units in the project had been sold. The goal was to sell all remaining units by the end of 2025; however, some apartments remained unsold, and their sales will continue in 2026.

Soodi 6 development: Construction began on 30 June 2025. In the fourth quarter, five preliminary purchase agreements were signed. By the end of 2025, a total of 22 out of 66 apartments and commercial units had been sold under preliminary agreements. The project is attractive to young families, investors, and more demanding clients, primarily due to its good location and well-designed, functional layouts.

Spordi development: Construction also commenced in June. In the fourth quarter, four preliminary purchase agreements were signed. By the end of 2025, 16 out of 56 homes had been sold under preliminary agreements. The Spordi development enhances Arco Vara’s portfolio with an excellent location in the Kristiine residential district, an area with limited new developments but strong demand for housing. The project incorporates modern and smart solutions.

Arcojärve development: The detailed spatial plan was adopted on 15 October. This is a strategically important project that creates a foundation for further investments in new inner-city developments.
Bulgaria development: Negotiations regarding the Bulgarian subsidiary are ongoing, and relevant decisions are planned in the near future.

Kuldlehe development: In December, the fourth apartment in the building was sold. Only the last apartment remains available in the project, whose exclusive character and limited availability maintain the development’s strong position in Tallinn’s premium segment.

Luther development: Pre-sales of the first phase commenced in December. Design works and preparations for the start of construction are ongoing.

Arco Vara remains focused on developing high-quality and sustainable living environments and on providing the best home-buying experience. Our mission is to create modern, sustainable, and desirable living environments where clients can shape their dream homes, and our vision is to be the first choice for homebuyers.

KEY PERFORMANCE INDICATORS

The Group’s revenue for the 12 months of 2025 amounted to EUR 7,685 thousand, which is EUR 208 thousand higher than the revenue for the 12 months of 2024.

For the 12 months of 2025, the Group recorded an operating profit (EBIT) of EUR 195 thousand and a net loss of EUR 479 thousand. For the 12 months of 2024, the Group recorded an operating profit of EUR 69 thousand and a net loss of EUR 624 thousand.

In Q4 2025, a total of 14 apartments were sold in the Group’s development projects, including 9 under preliminary purchase agreements and 5 under real right contracts. During the full year of 2025, 48 apartments were sold, 28 under preliminary purchase agreements and 20 under real right contracts. For comparison, in Q4 2024, 14 apartments were sold in the Group’s development projects (9 apartments under real right contracts and 5 under preliminary purchase agreements). During the full year of 2024, a total of 30 apartments and 3 commercial units were sold (22 apartments and 1 commercial unit under real right contracts and 8 apartments and 2 commercial units under preliminary purchase agreements).

As of 31 December 2025, the total assets of the Group more than doubled compared to 31 December 2024. The main reason for the increase in total assets was the acquisition of new development projects, including the Luhteri Quarter and the Spordi 3a/3b development project.

The Group’s net loan position (net debt) as of the end of 2025 amounted to EUR 37,649 thousand, which is EUR 23,012 thousand higher compared to the end of the same period last year. The main reason for the increase in indebtedness was the acquisition of the Luhteri Quarter, which was partially financed with a bank loan. In addition, in the third quarter of 2025, bonds in the amount of EUR 15,000 thousand were issued. As of 31 December 2025, the weighted average interest rate of the Group’s interest-bearing liabilities was 8.90%.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

In thousands of euros	12 M 2025	12 M 2024	Q4 2025	Q4 2024

Revenue from sale of own real estate	7,195	7,145	1,935	3,273
Revenue from rendering of services	489	332	125	118
Total revenue	7,685	7,477	2,060	3,390

Cost of sales	-5,727	-5,707	-1,776	-2,857
Gross profit	1,957	1,770	284	534

Other income	5	7	2	7
Marketing and distribution expenses	-447	-551	-119	-146
Administrative expenses	-1,122	-1,127	-402	-156
Other expenses	-197	-31	-192	-13
Operating profit	195	69	-427	226

Financial costs	-563	-640	-168	46
Profit/ loss before tax	-368	-572	-594	273
Income tax	-111	-52	-98	-52
Net profit/ loss for the period	-479	-624	-692	221

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

In thousands of euros	31 December 2025	31 December 2024

Cash and cash equivalents	2,784	1,720
Receivables and prepayments	6,420	5,690
Inventories	74,127	29,170
Total current assets	83,331	36,580

Receivables and prepayments	18	18
Investment property	2,296	2,296
Property, plant and equipment	551	622
Intangible assets	41	52
Total non-current assets	2,905	2,988
TOTAL ASSETS	86,236	39,568

Loans and borrowings	180	234
Payables and deferred income	9,063	4,487
Warranty provisions	347	127
Total current liabilities	9,590	4,848

Loans and borrowings	40,283	14,981
Total non-current liabilities	40,283	14,981
TOTAL LIABILITIES	51,552	19,829

Share capital	12,158	7,272
Share premium	16,399	3,835
Statutory capital reserve	2,011	2,011
Other reserves	28	28
Retained earnings	5,767	6,594
TOTAL EQUITY	36,363	19,739
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	86,236	39,568

Arco Vara aruanne 2025 Q4 ENG

Invego ja Reterra pidasid Riias 14 miljoni eurose premium-arenduse sarikapidu

25.02.2026 Adaur.ee

Riias peeti Eesti arendajate Invego ja Reterra ühise premium-klassi korterite projekti Skanstes Rezidences sarikapidu, kokku 14 miljonit eurot maksev elukvartal saab lõplikult valmis suve alguses.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Skanste linnaosa kujunenud viimastel aastatel üheks Riia ihaldusväärsemaks piirkonnaks. “Skanstes Rezidencesi kontseptsioon sobitub ideaalselt linnaosa kiire arenguga ning paistab kiiresti areneval Riia eluasemeturul lisaks heale asukohale silma just läbimõeldud planeeringute ja modernse põhjamaise arhitektuuriga. Sarikapeoni jõudmine kinnitab, et ehitus püsib kenasti graafikus ning oleme kodude valmimisele taas suure sammu lähemale jõudnud,” rääkis Vähi.

Reterra tegevjuht Reigo Randmets rõhutas projekti arhitektuurilist ja tehnoloogilist ambitsioonikust. “Meie visioon on tõsta Riia elamuarenduse standardit ja nii on ka iga konstruktsiooniline või disainiotsus tehtud kvaliteeti silmas pidades. Oleme väga rahul ehitaja Mapri Būve professionaalsuse ja detailsusega, kes viib meie visiooni ellu täpselt nii, nagu oleme seda kavandanud,” rääkis Randmets.

Ka hoonet ehitava eestlaste Mapri Ehituse tütarfirma Mapri Būve projektijuht Didzis Dumbris kinnitas, et kliendi poolt projektile pandud kvaliteediootused on väga kõrged ning lahendus ise detailirohke, kuid nüüdseks on mõlemad hooned saavutanud oma kõrguse ning suurem osa tehnosüsteemide paigaldusest on lõpetatud.

Riia linnavolikogu linnaarengu valdkonna aseesimees Māris Sprindžuks märkis sarikapeol, et Riia vajab üha enam kaasaegseid ja kvaliteetseid elamispindu. “Usun, et linn on sel aastal tõeliseks arenguhüppeks valmis. Riia linnaplaneerimise osakond teeb omalt poolt kõik, et muuta arendusprotsess sujuvamaks ja tõhusamaks. Soovin, et Skanstes Rezidences teeniks linna hästi,” sõnas Sprindžuks.

Arhitektuuribüroo Salto Arhitektid projekteeritud Skanstes Rezidences ühendab endas kaasaegse arhitektuuri ja pikaajalised energiatõhusad lahendused. Kokku rajatakse kahte kaheksakorruselisse hoonesse 67 rõdude ja terassidega kodu, mis vastavad A-energiaklassi standardile. Korterite hinnad algavad 124 900 eurost.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku (kokku 1500 kodu) ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Reterra Estate on kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvaraarendus- ja investeerimisettevõte, mis on enam kui kümne tegevusaasta jooksul loonud terviklikke ning innovaatilisi elu- ja ärikeskkondi. Avatud pilk ja selge siht paremasse tulevikku on viinud ettevõtte tegevuse Tallinnast Tartusse ja Riiani. Reterra on rajanud üle 1000 uue kodu ja haldab 70 000 m² äripinda, mille üürnike seas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss jt. Tallinnas on Reterra üks suurimaid arendusi Hipodroomi kvartal, Rae vallas Raemõisa elurajoon ning Tartus Aviaatori elukvartal.