Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine
 

EfTEN: Announcement on the registration of share capital increase in Commercial Register

EfTEN Real Estate FundPreviously (10.11.2025), the fund has notified the stock exchange, based on the authorizations received from the General Meeting of the Shareholders, of conducting a directed offering of the fund’s shares and increasing the share capital by issuing 84,506 new ordinary shares. All new shares issued based on the resolution of the supervisory board were subscribed, and the new share capital was entered in the Commercial Register on 27.11.2025.

The new amount of the fund’s registered share capital is 115,248,460 euros, which is divided into 11,524,846 shares with a nominal value of 10 euros.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Merko: Launch of the Leedri apartment development project

MerkoOÜ Merko Kodud, part of the AS Merko Ehitus group, has decided to launch the first phase of the Leedri development project in Tartu municipality. The entire development project includes the construction of 144 apartments in six apartment buildings. As the first phase, two apartment buildings with a total of 48 apartments will be completed in May 2027 at Leedripuu 1 and Leedripuu 2.

The Leedri (merko.ee/leedri) three-storey apartment buildings will have an energy class A rating. The size of the apartments ranges from 44 to 102 square meters, and prices per square meter start at 2,830 euros. Merko will construct parking spaces and landscaping around the buildings.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) is Estonia’s best-known and most trusted residential real estate developer. To ensure the best quality, convenience and assurance for home buyers, Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and warranty service.

251127 Merko alustab Tartu vallas uue elukvartali ehitust 1

251127 Merko alustab Tartu vallas uue elukvartali ehitust 2

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Ehitussektor sätib tõusulainele

SwedbankEesti majandus on tasapisi elavnemas ja koos sellega paraneb ehitussektori väljavaade. Järgmisel aastal toetavad sektorit valituse taristuinvesteeringud ning elukondliku kinnisvara nõudlust suurendab maksuküüru kaotamine.

Kolmandas kvartalis suurenes Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0.4%. Kasvu panustas hooneehituse mahu suurenemine, kuid pidurdas rajatiste ehitus.

Hooneehituse maht kohalikul turul suurenes kolmandas kvartalis 2%. Hoonete ehituse osakaal on veidi üle 60% kogu ehitusest ja selle kasvu mõju on seega suur. Hooneehituse maht Eestis oli languses 2024. aasta viimase kvartalini, millega üle kahe aasta kestnud langus hooneehituses sai läbi.

Rajatisi ehitati kohalikul turul kolmandas kvartalis 2% aastatagusest vähem. Rajatiste ehitusmaht pöördus langusesse 2024. aasta kolmandas kvartalis ning langus on kestnud kokku viis kvartalit. Pikalt kestnud hooneehituse languse taustal on rajatiste ehitus kogu ehitust varasemalt pigem toetanud. Paljuski toetavad rajatiste ehitust riiklikud taristuprojektid.

Ehitussektori väljavaade on optimistlik

Ehitusettevõtete kindlustunne on jaanuari põhjast neljanda kvartali alguseks märkimisväärselt paranenud ning on pikaajalisele keskmisele juba lähedal. Hinnang ehitustellimuste portfellile on aasta algusest samuti paranenud.
Intressimäärade langus on majapidamiste nõudlust eluaseme järgi oluliselt suurendanud. Korterite taskukohasust on toetanud ka tasapisi paranev korterite hinna ja palga suhe. Tõsi, nõudlus uusarenduste korterite järele on suurenenud oluliselt aeglasemas tempos võrreldes järelturuga, seda peamiselt kõrgema hinnataseme tõttu.

Sellele vaatamata on kinnisvaraarendajatel põhjust optimistlikumalt tulevikku kiigata. Valitsuse plaanitud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja maksuküüru kaotamine kiirendavad keskmise netopalga kasvu järgmisel aastal oluliselt. Kuna maksuküüru kaotamine tähendab kiiremat netotulu kasvu mediaanpalgast kõrgemat palka teenivatele inimestele, toetab see omakorda eluasemeturu nõudlust. Positiivsete muudatuste ootuses paranes ka majapidamiste kindlustunne septembris ja oktoobris märgatavalt.

Arendajate paranevat kindlustunnet peegeldab suurem ehituslubade arv. Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv, mis eelneval neljal aastal langes, on selle aasta üheksa esimese kuuga 38% suurem võrreldes mullu sama ajaga. Kasutusse on tänavu üheksa kuuga jõudnud 5% rohkem eluruume võrreldes aastatagusega.

Mitteeluhooneid valmis mahu poolest selle aasta esimese üheksa kuuga 27% rohkem võrreldes sama ajaga aasta tagasi. Mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv on eelneval kahel aastal olnud kasvutrendis. Mahu poolest jääb esimese üheksa kuuga väljastatud ehituslubade arv aastatagusele alla. Samas on pinna järgi ehituslube üheksa kuuga väljastatud 13% rohkem, kolmandas kvartalis suisa 60% rohkem aastatagusest. Intressimäärade langusega on suurenenud ka ettevõtete laenukasv. Paranev majanduskeskkond peaks andma ettevõtetele rohkem julgust teha investeeringuid, sh hoonetesse ja rajatistesse.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eesti Pank: FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE. Majanduse paranev olukord leevendab riske finantssektoris

Eesti PankEesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on finantssektor üldiselt tugevas seisus ja riske aitab maandada majanduse tasapisi paranev olukord. Sellega koos on hoogustunud ka laenuvõtmine, eelkõige ärikinnisvara ja eluasemete ostmisel. Ettevaates on oluline jälgida, et juba mõnda aega kestnud kiire laenukasvu käigus ei toimuks finantssektoris erinevate riskide kuhjumist ja pangad säilitaksid võime pakkuda laene ka siis, kui millalgi tulevikus peaks majandusolukord halvenema.

Ettevõtted ja majapidamised on viimastel aastatel laenumaksetega hästi toime tulnud. Seda toetavad ettevõtete paranevad majandustulemused ning inimeste kasvanud sissetulekud ja mõõdukaks jäänud tööpuudus. Võimet laene tagasi maksta on tugevdanud ka varem kogutud rahalised puhvrid ja Euroopa Keskpanga intressilangetused, mis on euribori allapoole toonud ja teinud laenumaksed soodsamaks.

Samas on majanduse taastumise taustal hoogustunud laenuvõtmine, mis on suurendanud nii ettevõtete kui ka majapidamiste võlakoormust. Kõige rohkem paistab see silma kinnisvara- ja ehitusettevõtetele antud laenude ning majapidamiste eluasemelaenude puhul, kus maht on aastaga kasvanud 10%. Kinnisvarasektorisse antud laenud moodustavad ettevõtetele antud laenudest üha suurema osa, mis tähendab, et võimalikud probleemid ärikinnisvara turul muudaksid pangad senisest veidi rohkem haavatavamaks. Laenude kiire kasv suurendab ühtlasi võlakoormust, mis võib tulevikus muuta laenude tagasimaksmise raskemaks. Eesti panganduse riskipilti mõjutab ka väga kiire laenukasv Lätis ja Leedus, sest neis riikides antud laenud moodustavad Eesti pangagruppide laenuportfellist kokku umbes veerandi.

Mõnda aega kestnud kiire laenukasv on toonud kaasa selle, et pankadel tuleb laenuandmise rahastamiseks lisaks kohalikele hoiustele kaasata üha rohkem raha rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt. Tänavu on Eestis tegutsevad pangad sellega edukalt hakkama saanud, kuigi võlakirjaturud on olnud heitlikud. Samas tuleb silmas pidada, et tõsisema rahvusvahelise kriisi või geopoliitiliste pingete suurenemise korral meie piirkonnas võib võlakirjaturgudelt laenamine muutuda märksa kallimaks ja probleemiks võib kujuneda ka piisavalt suure laenu saamine.

Üldiselt on Eestis tegutsevate pankade vastupanuvõime riskidega toimetulekuks hea. Samas peab Eesti Pank kiire laenukasvu tõttu vajalikuks hoida pankadele kehtivat vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet 1,5% tasemel, mis on tavapärasest mõnevõrra kõrgem. Ettevaates on oluline, et pangad hindaksid endiselt hoolikalt nii laenuvõtjate maksevõimet kui ka laenutagatiste turuväärtust. Pankade kasumid on küll vähenenud, kuid kasumlikkus on siiski tugevas seisus ja piisav selleks, et toetada vajalikke kapitalipuhvreid ja olla valmis olukorraks, kui millalgi tulevikus peaksid laenukahjumid suurenema.

Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaate pikk tekst: Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2025

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Maa- ja Ruumiamet: Ehitisregistrist leiab nüüd ka muinsuskaitse all olevate hoonete andmed

Maa- ja RuumiametRiikliku kultuuripärandi andmed on tänasest ehitisregistriga seotud ja registrist leiab nüüdsest teavet ka selle kohta, millised ehitised on muinsuskaitse all. Muudatus lihtsustab ehitamisega seotud info koondamist ja menetlusi, tagab õigete osapoolte õigeaegse kaasamise ning võimaldab paremini sobitada toetusmeetmeid, arvestades kultuuripärandi hoonete erisusi.

Riikliku kultuuripärandi andmed on nüüd seotud EHR-i andmete ja teenustega. See tähendab, et info hoone kultuuriväärtuse kohta jõuab automaatselt ehitus- ja kasutusteatiste ning -lubade menetlusse ning ka e-ehituse platvormi teenustesse. Uuendus toob välja, kas tegu on mälestise või muinsuskaitsealal asuva A-, B- või C-kategooria hoonega ning annab poliitikakujundajatele võimaluse paremini arvestada kultuuriväärtuslike hoonetega erinevate toetusmeetmete kujundamisel.

„E-ehituse platvorm koondab üha enam kogu ehitiste ja ehitamisega seotud info ühte ökosüsteemi. Muinsuskaitse andmete liidestamine ehitisregistriga on suur kvaliteedihüpe – see teeb lubade menetlemise kiiremaks ja täpsemaks, tagab osapoolte õigeaegse kaasamise ning annab parema ülevaate meie hoonefondist. Lõppkokkuvõttes tähendab see targemat planeerimist, sujuvamat ehitamist ja paremat elukeskkonda,“ sõnas Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Kolm peamist uuendust:

  1. Kultuuriväärtuse info EHR-is: Ehitise kehtivate andmete ja dokumentide vaadetele lisandub kultuuriväärtuse andmestik, mis tuvastab vastava muinsuskaitsealuse objekti ja pakub otseviiteid kultuurimälestiste registrisse.
  2. Selged seosed ja kategooriad: Kultuuriväärtuse seoseid on kolm: (1) ehitis on mälestis, (2) ehitis asub muinsuskaitsealal, (3) ehitis asub mälestisel. Muinsuskaitsealal asuvad ehitised on jaotatud A/B/C kaitsekategooriatesse.
  3. Automaatne ruumianalüüs menetluses: Taotluse või teatise koostamisel ning hoone ruumikuju lisamisel käivitub objektipõhine päring EHR-i ja kultuurimälestiste ruumiandmete vahel; kattuvuse korral lisatakse info automaatselt ehitise andmestikku. Vajadusel saavad teatud õigustega kasutajad seoseid käsitsi täiendada, eelkõige rajatiste puhul.

Täiendavad uuendused:

  • 2D kaartidele lisanduvad kitsenduste kaardikihid (haldus-, keskkonna- ja tehnovööndid ning muinsuskaitsealade ja -objektide kihid); 3D kaardi kihtide ülesehitust uuendatakse.
  • Ehitise detailotsingusse lisandub kultuuriväärtuse väli; alates detsembrist 2025 lisandub kultuuriväärtuse filter ka infoportaali.
  • Tulemuse täpsus sõltub ruumiandmete olemasolust ja kvaliteedist; ülevaatliku andmestiku nimel jätkub ruumiandmete pidev täiendamine. Maa- ja Ruumiameti projektijuht Karen Klandorf selgitab: „Kuna ehitiste kultuuriväärtus tuvastatakse ruumianalüüsi käigus, sõltuvad tulemused ehitise ruumiandmete olemasolust – kas hoonel on geomeetria ja kas see kattub mälestise või muinsuskaitseala asukohaga. Kvaliteetse ja ülevaatliku andmestiku saavutamiseks on vajalik ruumiandmete pidev täiendamine.“

Kes võidavad?

  • Taotlejad ja omanikud: selgemad „mängureeglid“ algusest peale, vähem paralleelselt toimuvaid päringuid ja menetlusi.
  • Ametnikud: kiirem ja ühtlasem menetlus, väiksem vearisk ja käsitöö maht.
  • Poliitikakujundajad: täpsem statistika ja prognoosid, mis toetavad andmepõhiseid otsuseid.
  • Ühiskond: läbipaistvam andmeringlus ja paremad elukeskkonna otsused.

Muinsuskaitse andmete siire ehitisregistrisse on osa teadusarendusprojektide LIFE IP BuildEST ja LIFE heritageHOME ühisest renoveerimise digiteenuse arendamisest, mida veab Kliimaministeerium koostöös Maa- ja Ruumiametiga. Töid rahastati Vabariigi Valitsuse avaandmete direktiivi ülevõtmise sihtotstarbelisest reservist.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: Kohalikul ehitusturul ehitati kolmandas kvartalis rohkem, välisriikides vähem

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 0,6% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul suurenes maht aga 0,4%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1,1 miljardi euro eest, millest hooneid 684 miljoni ja rajatisi 455 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,9% vähem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) aga 1,6% rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõi välja, et pärast esimese kvartali ehitusmahtude kasvu teises ja kolmandas kvartalis mahud veidi vähenesid. „Kolme kvartali kokkuvõttes ehitati sel aastal siiski 0,6% rohkem kui eelmise aasta esimese üheksa kuuga,“ lisas analüütik.

„Kohaliku ehitusturu väikese kasvu taga on eelkõige suurenenud mahud hoonete uusehituses ning rajatiste remondi- ja rekonstrueerimistöödes,“ selgitas Sinisaar.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud vähenesid mullu kolmanda kvartaliga võrreldes 12%, põhiliselt hoonete ehitusmahtude vähenemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 7%, aasta varem oli nende osakaal 8%.

251126 Kohalikul ehitusturul ehitati kolmandas kvartalis rohkem, välisriikides vähem

Ehitusloa saanud eluruume oli kaks korda rohkem

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1301 uut eluruumi, mida on viiendiku võrra rohkem kui 2024. aasta kolmandas kvartalis. Populaarsemad elamutüübid olid üksikelamu ja 3–5-korruseline korterelamu. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinnas, millele järgnesid Tallinna ja Tartu lähiümbruse vallad.

Ehitusluba väljastati kolmandas kvartalis 2215 eluruumi ehitamiseks, mida on kaks korda rohkem kui aasta varem samal ajal. „Seni tagasihoidlik nõudlus uute eluruumide järele kasvas üle pika aja. Viimati ületas ehitusloa saanud uute eluruumide arv 2000 piiri 2021. aasta viimases kvartalis,“ tõdes Sinisaar. Enam kui pooled uutest eluruumidest asuvad Harjumaal, nendest 24% Tallinnas. Jätkuvalt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 300 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 289 000 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut büroo-, tööstus- ja laohoonete pinda. Võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

251126 Kohalikul ehitusturul ehitati kolmandas kvartalis rohkem, välisriikides vähem 2

Ehitusstatistika koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 26.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Raid & Ko: Korteri ostuotsuse edasilükkajad peavad maksma rohkem

Andree RaidKorterite hinnad on salamisi kerkima hakanud. Tehingute osakaalud uute ja järelturukorterite vahel on muutunud. See on hinnatõusu pealiskaudsete vaatlejate ja stabiilsest hinnast kirjutavate turukommentaatorite silme eest peitu jätnud. Hinnatõus on selge märk, et koduostjatel ei ole mõtet kodu ostmise otsust edasi lükata. Kes korteri eest kõrgemat hinda maksta ei taha, peab tegutsema juba täna.

Tallinna korteritehingute keskmine hind on maa- ja ruumiameti andmete alusel juba aastaid püsinud 3000 €/m² lähedal. Ometi näitab maaklerite igapäevase töö praktika, et tehinguni jõudmiseks tuleb ostjal samaväärse korteri eest tasuda protsendi või paari võrra rohkem kui aasta-kaks tagasi.

Statistika kinnitab hinnatõusu

Maa- ja ruumiameti korteritehingute andmetest paistab välja, et aja jooksul on muutunud tehingute jagunemine uute ja vanemate korterite vahel. Päris uued korterid on ostjate jaoks kallid. Nii on ostuhuvi ja -tehingud liikunud proportsioonis rohkem vanemate korterite suunas.

Uute ehk enamasti keskmisest kallimate korterite tehingute arvu kokkukuivamine visalt paigal püsiva turu keskmise hinna juures tähendab, et keskmisest odavamate korterite hinnad peavad olema kerkinud.

Vaadates maa- ja ruumiameti korteritehingute andmeid hoonete esmakasutusaasta alusel paistab välja, et enamikus vanuseklassides on korterite hinnad aastatagusega võrreldes vähemalt paar protsenti või enamgi kerkinud. Esmalt asusid ülespoole liikuma uuemate korterite hinnad ja nüüdseks on hinnatõus jõudnud nõukogudeaegsete odavama klassi korteriteni.

Majanduskasv tähendab kinnisvara kallinemist

Majandusprognoosid lubavad, et majanduskasv tuleb tagasi ja elu hakkab jälle paremaks minema. Elamispindade turu vaatest tähendab majanduse edenemine, et hinnalanguse väike tõenäosus väheneb veelgi.

Majanduskasvu, inflatsiooni ja palkade kerkimise ennustus tähendab ka kinnisvara paratamatut kallinemist. Inimesed, kes kodu vajavad, kuid hinnalanguse või muude murede tõttu ostuotsust edasi lükkavad, peavad tulevikus maksma rohkem.

Kiiret hinnatõusu kartma ei pea. Vaevalt korterite hinnad lähiajal keskmisest palgast kiiremini kasvavad. Järgmist kinnisvarabuumi lähemalt tulevikult oodata ei ole, kuid ega seegi omal õigel ajal tulemata jää.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tallinn: Westholmi gümnaasiumis algavad juurdeehituse ja ajaloolise peahoone ehitustööd

TallinnTallinna linnavaraamet sõlmis lepingu Jakob Westholmi gümnaasiumi peahoone renoveerimiseks ja juurdeehituse rajamiseks hankel parima pakkumise teinud OÜ-ga Nordlin Ehitus. Tööde maksumus on ligi 22,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning need valmivad 2027. aasta lõpuks.

„Tallinn on kasvav omavalitsus ning kvaliteetse hariduse pakkumiseks peame looma juurde 2000 uut koolikohta. Paraku on viimase kümnendi haridusjuhtimine olnud pealinnas puudulik ning vajalikud investeeringuotsused jäänud õigeaegselt tegemata. Selle tulemuseks on üle seaduse piiri paisutatud klassid, füüsilise mahutavuse piiril töötavad koolihooned ning koolihoovidesse aina kerkivad moodulid. Tänane linnavalitsus on asunud olukorda normaliseerima, tagades sellest õppeaastast esimestes klassides maksimaalselt 24 õpilast, mille eelduseks oli üle linna üheksa täiendava klassikomplekti avamine. Lähiaastatel tuleb selle reformiga jätkata, mis eeldab uute koolide rajamist,“ ütles Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.

„Jakob Westholmi gümnaasium on markantne näide senisest süsteemitusest, sest kooli algklassid on pidanud õppima ajutisel pinnal juba 20 aastat. Mõni aasta tagasi tekkisid Luise õppehoone hoovi ka moodulid. Kauaoodatud juurdeehitus annab lõpuks võimaluse tuua kogu koolipere kokku ning luua tänapäevane õpikeskkond enam kui tuhandele õpilasele. Lisaks saab kool avada ühe täiendava paralleeli, mis leevendab koolikohtade nappust kesklinnas.“

Linnapea lisas, et analüüside kohaselt on Tallinnas vaja luua 2000 täiendavat koolikohta, et tagada kodulähedane koolikoht ning lõpetada koolide ülerahvastatus. „Peagi avatakse 650 koolikohaga õppehoone aadressil Karjamaa 18, projekteerimisleping on sõlmitud Kalamaja Põhikooli juurdeehituse rajamiseks ning läbi on viidud arhitektuurikonkurss põhikooli rajamiseks Martsa tänavale. Kehtestamisel on ka detailplaneering aadressil Pikaliiva 69, mis näeb ette uue kooli ja lasteaia rajamist Pikaliiva asumisse. Kõik ettevalmistused on tehtud, et tagada nelja aastaga pealinnas adekvaatne koolivõrk. Loodan, et järgmine linnavalitsus viib nimetatud projektid ellu,“ rõhutas Ossinovski.
Ehitustööde käigus rajatakse olemasolevale peahoonele juurdeehitus. Lisaks teostatakse olemasolevas peahoones mitmed vajalikud tööd. Olemasolev ja uus koolihoone ühendatakse maapealse galeriiga, mille projekteerimisel on arvestatud ajaloolise fassaadi väärika esitlemise nõuet.

„Tunneme uhkust, et saame olla nii olulise koolihoone ehitajaks. Tallinna linna tellimusel oleme varasemalt ehitanud ja renoveerinud mitmeid märgilisi hooneid, nagu praegu töös olev Tallinna Reaalkooli rekonstrueerimine ja juurdeehitus, mis valmib järgmisel aastal. Tööd on graafikus ja kulgenud ilma suuremate viperusteta,“ sõnas OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimees Ülo Older. „Reaalkooli ehituselt saadud kogemus annab meile suure eelise ka Westholmi objektil, mis on samuti äärmiselt keerukas ja ehitajale väljakutseid pakkuv töö. Siin tuleb kitsastes tingimustes rajada kaks maa-alust ja neli maapealset korrust, tõsta ümber erinevaid torutikke ja trasse. Oleme kindlad, et saame nende väljakutsetega hästi hakkama ja oleme Tallinna linnale heaks ehituspartneriks,“ lisas Older.

Uue koolihoone linnaehituslik lahendus põhineb 2021.-2022. aastal korraldatud ideekonkursil, mille võitis OÜ AB Ansambel töö „Jacob“. Juurdeehitus kavandatakse selliselt, et säiliks olemasoleva mälestiseks tunnistatud hoone arhitektuurne dominants. Uus maht paigutatakse linnaruumis tagasihoidlikumalt, jäädes tänava poolt vaadatuna taustale.

Tänu juurdeehitusele saab aastaid ruumipuudusega silmitsi seisnud Jakob Westholmi gümnaasium avada täiendava paralleelklassi nii põhikooli- kui gümnaasiumiastmes, lisaks täismõõtmetes kaasaegse spordisaali, töö- ja tehnoloogiaõpetuse ruumid, kaks kunstiklassi (üks neist ateljee tüüpi) ning kaks muusikaklassi ja teatrisaali. Peahoones taastatakse ringauditoorium ja senine võimla asendatakse uue raamatukoguga, mille teenuseid saab kasutada ka linnarahvas. Koolis valmib kaasaegne hariduslike erivajadustega õpilaste tugikeskus, kus on koondatud kõik vajalikud spetsialistid: logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog jmt.

Jakob Westholmi gümnaasiumi peahoone renoveerib ja juurdeehituse ehitab OÜ Nordlin Ehitus. Peahoones tehtavate tööde projekti koostas Ribbon Consult OÜ (arhitektid Kristiina Puusepp ja Jekaterina Siljakova) ning juurdeehituse projekteeris OÜ AB Ansambel (arhitektid Toivo Tammik, Andres Mägi ja Veiko Vahtrik). Uuenenud õppekompleks avatakse 2028. aasta alguses ning see läheb maksma ligi 22,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

251125 Westholmi gümnaasiumis algavad juurdeehituse ja ajaloolise peahoone ehitustööd 1

251125 Westholmi gümnaasiumis algavad juurdeehituse ja ajaloolise peahoone ehitustööd 2

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Nordic Real Estate Forum 2026

Early Bird positus_18.11.25We are pleased to remind you that the Nordic Real Estate Forum 2026 is approaching — the premier annual gathering for real estate leaders across the Nordics and Baltics.

Join us on March 4, 2026, at the Tallinn Creative Hub or tune in online from anywhere in the world.

✨ Early Bird Ends December 1 — Secure Your Savings Now ✨

There is only a week left to take advantage of our Early Bird discount, available until December 1, 2025.

Visit www.nordicreforum.com today to secure your ticket at the best possible price.

Check out our teaser video and get a glimpse of the upcoming.

Play

This year’s theme, “Rethink Real Estate,” brings forward fresh perspectives and in-depth discussions on:

  1. Investments & macroeconomics
  2. Commercial & residential development
  3. Retail, logistics & hospitality
  4. PropTech innovations
  5. Urban planning & ESG
  6. Poland & Spanish real estate markets

We’re currently finalizing the agenda, and the full program will be released in January 2026.

For the past 23 years, the Nordic Real Estate Forum has been the oldest and largest real estate event in the Baltics, uniting industry leaders, visionaries, and decision-makers to shape the future of real estate. Our goal is to become the leading forum in the Nordic and Baltic regions.

This is a day filled with knowledge, inspiration, and meaningful connections, capped off with a cocktail reception to wrap up the event.

Prefer to join remotely? No problem — the full event will also be streamed online. Just choose your preferred ticket type during registration.

Partners of the NREF 2026 are: Swedbank, NEWSEC, East Capital, Colonna, SIRIN Development, UAB and Law Firm Glimstedt.

In case of any questions, kindly contact us at info@nordicreforum.com

We can’t wait to welcome you to NREF 2026 for a day of insights, networking and inspiration!

With the best wishes,
Meelis Kopli
CEO of Corpore Conferences

On behalf of the Nordic Real Estate Forum organisers:
The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers and Corpore Conferences.

Early Bird positus_18.11.25

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tallinn: Lauteri tänaval algab 3. detsembril ümberehitus, liiklus suunatakse ümber

TallinnTallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet rekonstrueerib Lauteri tänaval tehnovõrke, rajab kõnni- ja rattateed ning istutab taimi. Muudatustega paraneb liiklus, ligipääs kohalikele ettevõtetele ja elukeskkond.

“Lauteri tänava uuendamisel on kaks olulist sihti. Esiteks loome turvalise ja mugava liikumisruumi kõigile – jalakäijatele, ratturitele ja autojuhtidele. Selleks rajame eraldi rattatee ning kujundame liiklust rahulikumaks. Teiseks soovime siduda tänava paremini Lembitu pargiga. Praegu on park kui eraldiseisev saar, kuhu jõudmine pole kuigi mugav. Uute ülekäigukohtade ja peatumisaladega muudame pargi inimestele palju ligipääsetavamaks,” ütles Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.

Ossinovski lisas, et tulevikus kaasajastab linn ka Lembitu pargi, et sellest kujuneks mõnus ja mitmekülgset tegevust pakkuv haljasala.

Linn uuendab Lauteri tänaval maa-aluseid kommunikatsioone ning kujundab tänavaruumi ümber ohutumaks ja inimsõbralikumaks.

Rekonstrueerimistööd hõlmavad kogu tänavat, samuti Lauteri-Rävala ja Lauteri-Liivalaia ristmikke. Lauteri tänavale jääb alles üks sõidurada sõidukitele. Juurde rajab linn parkimiskohad, kõnni- ja rattateed ning uue bussitasku Hotell Olümpia ühistranspordi peatusesse

“Kesklinnas asuvat Lauteri tänavat kasutavad aktiivselt nii jalakäijad, autojuhid kui ka ratturid, mistõttu on oluline, et linnaruum soosiks erinevaid liikumisviise ning seal oleks ka meeldiv viibida,” lausus Silja Värtina, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ehitusosakonna juhataja.

Rekonstrueerimise käigus rajatakse kogu tänavalõigul kaugjahutustorustikud, samuti vee- ja kanalisatsioonitrassid ning uus gaasitorustik. Tänavaruumi osas uuendab ehitaja teekatteid ning täiendab tänavavalgustust, lisaks muudetakse ristmikud turvalisemaks.

Ehitaja säilitab võimalikult palju olemasolevat haljastust. Maha võetakse vaid üks dendroloogide hinnangul haige puu. Peatumiskohtade vahele lisatakse madalhaljastust, et luua meeldivam ja rohelisem linnakeskkond.  Lisaks istutab linn tänava äärde arukaskesid.

Ehitustööde ajal on tänav tavaliiklusele suletud ning bussiliinid nr 3, 16, 23, 54 ja 67 suunatakse Liivalaia tänava ja Rävala puiestee kaudu ümbersõidule. Seoses liiklusmuudatustega palub linn piirkonnas liiklejatel varuda sihtkohta jõudmiseks rohkem aega, sest jalgsikäigumaa peatustesse võib pikeneda. Sõiduplaanide, liinide liikumisteede ja peatustega on võimalik tutvuda veebilehel transport.tallinn.ee.

Ehitustöid teevad ühispakkujad AS Magma ja AS Viimsi Keevitus. Ehitustööd valmivad 2026. aasta augustis, nende maksumus on 4,4 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Kaasfinantseerijad on AS Tallinna Vesi ja AS Utilitas Tallinna Soojus. Omanikujärelevalvet teeb TPJ Inseneribüroo OÜ. Projektdokumentatsiooni koostasid HeatConsult OÜ, Merindorf OÜ ja RoadConsult OÜ.

Ehitustööde avalik tutvustus toimub 26. novembril kell 17.30 Teamsis. Lisainfo on leitav veebilehel https://www.tallinn.ee/et/lauteri.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Koolitus “Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas” toimub 09.12.2025

Tõnu ToomparkKas oled kinnisvarainvestor, maakler, arendaja või lihtsalt turuhuviline, kes soovib teha faktipõhiseid otsuseid? Tule koolitusele „Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas“, mis toimub 09.12.2025. Koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolituse käigus saad teada:

  • kuidas leida ja kasutada usaldusväärseid andmeallikaid (Maa- ja Ruumiamet, Statistikaamet, Eesti Pank jt);
  • kuidas eristada olulist signaali müra seast;
  • kuidas märgata turutrende enne, kui need meediasse jõuavad;
  • kuidas hinnata piirkonna või segmendi likviidsust, hinnadünaamikat ja potentsiaali.

Ära jäta kasutamata võimalust saada praktilised tööriistad, mis aitavad vältida kulukaid vigu ja annavad Sulle kinnisvaraturul konkurentsieelise.

Koolitus toimub 09.12.2025 kell 10.00–13.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Statistika: elamispindade turg püsib aktiivsena, kasv lähikvartalitel ei ole kindel

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Viimase nelja kvartali elamispindade tehingute käive kuni 2025 II kvartalini on olnud 4,03 miljardit eurot. Sama ajaperioodi sisemajanduse kogutoodang ehk SKT on jooksevhindades olnud 40,8 miljardit eurot. Viimase nelja kvartali elamispindade tehingukäive moodustab 9,9% SKTst.

Elamispindade turu suhtelist aktiivsust väljendava tehingukäibe ja SKT suhte ajalooline keskmine tase on 9,28%, millest oleme viimased 3 kvartalit olnud ülevalpool.

Seega võib elamispindade tehingute turgu hinnata pigem aktiivseks. Elamispindade turgu ei peaks pidama üliaktiivseks nagu see oli näiteks 2021.-2022. a, mil elamispindade tehingute käive moodustas 11,5-11,6% SKTst.

Mõeldes 2025. a kesisele majanduskonjunktuurile, st äkki ehk nüüd aeglaselt taastuvale majanduskasvule ja nigelale tarbijakindlusele tekkib küsimus, kas elamispindade turu üle keskmise aktiivsus on põhjendatud?

Ohtlik oleks nõrga ja ebakindla majanduskasvu tingimustes eeldada, et suhteline elamispindade turu aktiivsus peaks suurenema. Niigi aktiivse elamispindade turu aktiivsuse kasv lähemate kvartalite jooksul ei ole kindel.

 

 

 

Elamispindade tehingukäive vs SKT

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fond portfelli hindamine: esialgsed tulemused

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (fond) on saanud sõltumatu kinnisvarahindaja poolt läbi viidud portfelli hindamise esialgsed tulemused. Vastavalt esialgsele hinnangule on Baltic Horizon Fondi portfelli õiglane väärtus 208,7 miljonit eurot (kajastatud vahearuandes seisuga 30.september 2025.a: 228,3 miljonit eurot) .

Fondivalitseja teostab hindamismudelite ülevaatuse ning avalikustab lõpliku hinnangu koos fondi osaku puhasväärtuse avalikustamisega seisuga novembri lõpp 2025. Hindamiste kokkuvõte avaldatakse seejärel ka fondi kodulehel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Merko: Lahekalda elukvartal on jooksva aasta enim müüdud arendusprojekt Tallinnas

Merko2025. aasta algusest on Citify andmetel ostnud endale Lahekaldasse uue kodu 76 peret, mis on rohkem, kui on müüdud kortereid üheski teises Tallinna uusarenduses. Merko jätkab Lahekalda eluhoonete ja elukeskkonna ehitamist, tänasest lisandusid müüki korterid Paekalda 15 majas.

Lahekalda asub Kadrioru ja Pirita vahel Maarjamäe looduskaunil kõrgendikul. Privaatne elukvartal paikneb linnaliiklusest eemal ja seda ümbritseb rohevöönd, kuhu Tallinna linn plaanib klindiparki. Lahekaldale on toonud müügiedu ainulaadne võimalus rajada oma kodu kesklinna servale, aga elada vaikses ja funktsionaalses naabruskonnas keset rohelust.

„Lahekalda on läbimõeldud, mugav ja elegantne keskkond, kus on turvaline elada ning kõik vajalik on lähedal. Lahekaldas ei lõpe kodu korteriuksega, vaid jätkub kortermajade ümber. Iga uus klient, kes tuleb vaatama Lahekalda kõrgmate korruste kortereid, on siiralt üllatunud hunnitu linnavaate ja meie loodud avaliku ruumi ilu üle. Erakordset panoraamvaadet võimaldab Lahekalda asukoht Maarjamäe klindil ehk Pirita promenaadist enam kui 40 meetrit kõrgemal,“ ütles Lahekalda elukvartali müügijuht Irina Piirmets.

Järgmisena valmib Lahekaldas aadressidel Paekalda 15 ja 17 kaks 8-korruselist hoonet kokku 105 korteriga. Kui uued hooned valmivad 2026. aasta sügisel, siis Paekalda 19 ja 21 majades on saadaval veel viimased korterid, millest osad on sisustatud ja võimaldavad kohest sissekolimist.

Lahekalda on kui turvaline ja kaasaegne väikelinn keset suuremat linna. Kvartalis on kaasaegne arhitektuur ja kvaliteetsed korterid ühendatud privaatse piirkonna roheluse ning hubase ja funktsionaalse koduümbrusega. Lahekalda eluhooned on paigutatud teineteise suhtes nurga alla, et avardada akendest avanevat vaadet Tallinna lahele ja linnasiluetile või ümbritsevale loodusele.

Hoonete vahele rajatud avalik ruum pakub rohkelt võimalusi – puhkamis- ja liikumisaladega koduhoovid, kogukonnaaed, kiikede allee, välijõusaal ja kvartalisse jõudjaid tervitav suur pilliroo skulptuur innustavad kogukonnatunde tekkimist ning eristavad Lahekaldat teistest naabruse elupiirkondadest.

Merko on ehitanud Lahekalda kvartalit alates 2019. aastast. Seni on enim nõutud 2–3-toaliseid kortereid. Juba on ka selliseid peresid, kes on perekonna kasvades kolinud Lahekalda ühest hoonest järgmise valmimisel suuremasse korterisse. Kliendid, eriti need, kes on korduvoste teinud, rõhutavad ostuotsuse mõjutajana hea ümbruskonna tähtsust ning tasakaalus hinna-kvaliteedi suhet.

Lahekalda kogumahus ehitab Merko ligi veerandsada uut korterelamut enam kui tuhande korteriga, praeguseks on neist valminud ligi 500. Tulevikus valmib Lahekaldas ka kohalik kauplus, lasteaed ja avar pargiala.

Korterite hindade ja plaanidega saab tutvuda aadressil merko.ee/lahekalda/hinnad-plaanid. Paekalda 19 ja Paekalda 21 hoonete valmiskorteriteid saab külastada 25. novembril toimuval kliendipäeval.

Kolmekümne viie tegutsemisaastaga on Merko rajanud Eestis, Lätis ja Leedus ligikaudu 11 000 kvaliteetset kodu ning loonud parema elukeskkonna kümnetele tuhandetele inimestele. Kvaliteedi ja korteriostja mugavuse tagamiseks haldame korteriarenduse kõiki etappe alates uue projekti kavandamisest ja projekteerimisest kuni korterite ehitamise, müügi ja garantiiaegse teeninduseni.

Kinnisvara arendab ja kortereid müüb Merko Kodud, hooneid ja taristut ehitab Merko Ehitus Eesti. Kortermajade ehitusel kasutame vaid rohelist energiat. Merko suurimad ehituses olevad elukvartalid on Uus-Veerenni, Lahekalda ja Noblessner Tallinnas, Erminurme Tartus ning Õielehe Jüri alevikus. Rohkem infot aadressil merko.ee/kodud.

251124 Lahekalda elukvartal on jooksva aasta enim müüdud arendusprojekt Tallinnas 1

251124 Lahekalda elukvartal on jooksva aasta enim müüdud arendusprojekt Tallinnas 2

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Hepsor AS-i võlakirjade pakkumise tulemused

HepsorReedel, 21. novembril 2025, lõppes Hepsor AS-i (registrikood 12099216, aadress Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Eesti; Hepsor) võlakirjade avalik pakkumine (Pakkumine). Tegemist oli Hepsori 20 miljoni eurose võlakirjaprogrammi esimese seeriaga, mis viidi läbi Finantsinspektsiooni (FI) poolt 10. novembril 2025 kinnitatud põhiprospekti alusel.

Pakkumise raames pakkus Hepsor kuni 6 000 võlakirja EUR 9,50 Hepsor AS võlakiri 25-2028 nimiväärtusega 1 000 eurot, lunastustähtajaga 26. november 2028 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 9,50% aastas (esimene intressimakse tehakse 26. veebruar 2026). Pakkumise ülemärkimise korral oli Hepsoril õigus Pakkumise mahtu 2 000 võlakirja võrra suurendada. Pakkumine oli suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.

Pakkumisest võttis osa 1 079 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 8,5 miljoni euro eest, sellest 6,2 miljonit eurot ehk 72,8% Eestis, 2,1 miljonit eurot ehk 24,6% Lätis ja 0,2 miljonit ehk 2,6 % Leedus. Esimese seeria Pakkumise baasmaht summas 6 miljonit eurot märgiti 1,4 kordselt üle. Hepsor kasutas õigust suurendada Pakkumise mahtu 2 000 võlakirja võrra, mille tulemusena suurenes Pakkumise kogumaht 8 miljoni euroni.

Võlakirjade jaotamisel otsustas Hepsori juhatus jaotada võlakirjad järgmiste põhimõtete järgi:

  1. Kõik sama märkija poolt tehtud märkimiskorraldused summeeriti;
  2. Allokatsioonis eelistati Hepsor AS aktsionäre, kes olid 11.11.2025 tööpäeva lõpu seisuga aktsionärid. Lisaks eelistati Hepsori töötajaid ja institutsionaalseid investoreid. Eelistatud investoritele jaotati 100% nende poolt märgitud kogusest, mis moodustas kokku 14% kõigist jaotatud võlakirjadest;
  3. Kõikidele teistele investoritele jaotati 87,5% nende poolt märgitud kogusest, kuid mitte vähem kui 10 võlakirja;
  4. Komakohtadega võlakirjade arv ümardati ülespoole lähima täisarvuni.

Hepsori juhatuse liige Martti Krass: „Soovin tänada kõiki investoreid, kes usaldavad meie visiooni ja toetavad meie kasvusihte. Teie usaldus annab meile kindlustunde jätkata ambitsioonikate eesmärkide elluviimist, et luua oma kinnisvara arendusprojektidega pikaajalist väärtust.“

LHV Panga võlakirjade valdkonnajuhi Silver Kalmuse hinnangul peegeldas emissioon tugevat investorite usaldust Hepsori vastu: „Investorite roadshow ajal oli tunda usaldust börsiettevõtte Hepsori vastu – seda kinnitab ka enam kui tuhandest investorist koosnev ring, kes otsustas Hepsori võlakirjadesse investeerida. Eriti hea meel on näha Läti investorite aktiivsust, kes märkisid üle kahe miljoni euro väärtuses Hepsori võlakirju. Läti investorkohtumistel jäi positiivne mulje, et kohalikud investorid ja potentsiaalsed koduostjad tervitavad Hepsorit kui kvaliteetsete kodude arendajat Riias. Usun, et programmi alt järgnevate seeriate kontekstis peitub Lätis märkimisväärne potentsiaal ja investorite huvi Hepsori võlakirjade vastu,“ kommenteeris Kalmus

Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 26. novembril 2025 või sellele lähedasel kuupäeval ning võlakirjade esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas on 27. november 2025 või sellele lähedane kuupäev.

Eesti residendist eraisikutel, kes on soetanud või kavatsevad tulevikus soetada Hepsor AS võlakirja investeerimiskonto kaudu, on võimalik vastavalt tulumaksuseadusele intressidelt tekkiv tulumaksukohustus edasi lükata ja saada võlakirja intressid täies ulatuses oma investeerimiskontole. Selleks tuleb esitada emitendile vastavasisuline avaldus.

Avalduse vorm on kättesaadav Hepsor AS kodulehel: https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/

Avaldus tuleb esitada vaid ühe korra ja hiljemalt kaks tööpäeva enne intressimakse kuupäeva, hiljem esitatud avaldus võetakse arvesse alles järgneval intressimakse kuupäeval. Hepsor võlakirja intressimaksed teostatakse kvartaalselt 26. veebruar, 26. mai, 26. august ja 26. november.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC