Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Swedbank: Hinnatõus augustis kiirenes

SwedbankStatistikaameti esialgsel hinnangul tõusis nii kohalike elanike kui turistide kulutusi sisaldav harmoneeritud tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,2%. Aastane hinnatõus ulatus viimati üle 6% juulis 2023.

Hinnatõusu kiirenemise taga oli maksutõusude järk-järguline jõudmine kaupade ja teenuste lõpphinda. Juulis tõusis käibemaks ja tubaka- ning bensiiniaktsiis. Kõigi suuremate kaubagruppide hinnad augustis kasvasid. Vaid majutuse hinnad alanesid.

Kaupmeeste hinnatõusu ootused augustis mõnevõrra kahanesid. Siiski oli endiselt rohkem neid, kes kavatsevad lähikuudel hindu tõsta, kui neid, kes hindu muuta ei plaani.

Tänavu kasvavad hinnad Swedbanki prognoosi järgi 5,5 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tuleb kõrgematest riiklikest maksudest ja tasudest – automaks, käibemaks, aktsiisid, arsti- ja haiglatasud. Keskmise palgasaaja ostujõud väheneb sel aastal 3% võrra, sest hinnad kerkivad rohkem kui sissetulekud. Teises kvartalis kasvas keskmine netopalk aastatagusega võrreldes 2% ja keskmine netopension 4%.

Järgmisel aastal hinnatõus aeglustub ja palgad tõusevad hindadest taas kiiremini. Maksuküüru kaotamise mõjul kerkib keskmise netopalga ostujõud 2026. aastal ligi kümnendiku võrra.

Kiire hinnatõus on nagu raske seljakott Eesti majanduse turjal. Hoogne inflatsioon pidurdab nii tarbimise, investeeringute kui ekspordi kasvu. Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele ei ole olnud kunagi nii madal kui praegu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

18-miljoniline lisainvesteering teeb Ülemiste Cityst Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnaku

Mainor ÜlemisteMainor Ülemiste AS investeerib 18 miljonit eurot Ülemiste City kolmanda tervisemaja rajamisse. Uue seitsmekorruselise hoone lisandumine kasvatab terviseklastri pindala enam kui 27 000 ruutmeetrini, kindlustades Ülemiste City positsiooni Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnakuna. Tervisemaja 3 ehituse peatöövõtja on OÜ Fund Ehitus.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Sten Pärnitsa sõnul on terviselinnaku laiendamine arendajate selge fookus ja loomulik arengusuund, mille eesmärk on pakkuda inimestele kvaliteetseid terviseteenuseid ja toetada paremat elukvaliteeti. “Tänaseks on Ülemiste City terviselinnak kujunenud piirkonna olulisemaks terviseteenuste pakkujaks, ühendades laia spektri ennetus- ja raviteenuseid ning edendades innovatsiooni tervishoiuvaldkonnas,“ sõnas Pärnits. „Kolmanda tervisemaja rajamine on viimane samm tervikliku ja kaasaegse tervisekeskkonna loomise suunas. 2027. aastaks jõuame oma ligi 10aastase aktiivse tervisearenduste ajajärgu lõppu ning terviselinnak meie linnaku südames saab valmis.“

Seitsmekorruseline ja 10 500 ruutmeetri suurune hoone järgib Tervisemaja 2 kontseptsiooni ning on sarnaselt viimasele Apex Arhitektuuribüroo kavandatud. Lisaks hoonestusele panustab Ülemiste City järjepidevalt ka linnaku rohealade laiendamisse ning koostöös Taju Ruum maastikuarhitektidega rajatakse uue tervisemaja juurde erapark, mis loob meeldiva keskkonna nii patsientidele kui linnaku töötajatele.

Tervisemaja 3 ehituse peatöövõtja OÜ Fund Ehitus tegevjuht Reigo Marosov tõdes, et koostöö Ülemiste Cityga on väärtuslik ning toetab kogu piirkonna arengut. „Ülemiste City on oma selge visiooni ja sihikindla tööga kujundanud linnakust kogu piirkonna arengu eestvedaja. Meil on hea meel anda oma panus terviselinnaku järgmisesse arenguetappi ja kaasaegse tervisekeskkonna loomisse,“ ütles Marosov.

Uue Tervisemaja ankurüürnikuks saab üks juhtivaid kaasaegse hooldekoduteenuse pakkujaid Pihlakodu, kes avab hoones uue tipptasemel hooldekodu. Lisaks eakate üldhooldusteenust pakkuvale Pihlakodule alustab hoones tegevust veel hulk terviseteenuste pakkujaid.

Ülemiste City terviselinnak on viimastel aastatel laienenud, et vastata üha kasvavale nõudlusele terviseteenuste järele. Täna tegutseb kahes valminud tervisemajas kokku ligi 40 erinevat terviseteenuse pakkujat.

2024. aasta sügisel avati seitsmekorruseline Von Baeri Tervisemaja, mille suurimateks väärtusteks on maailmatasemel diagnostikakeskus ning laialdane valik tippkliinikute poolt pakutavaid terviseteenuseid alates taastusravist kuni iluravini. Tervisemaja 2 suurimaks üürnikuks on Tartu Ülikooli Kliinikum, mis toob ülikoolihaigla teenused inimestele senisest lähemale.

2020. aastal avatud esimeses Tervisemaja tegutsevad esmatasandi peremeditsiini, töötervishoiu ja füsioteraapia teenusepakkujad. Lisaks asuvad linnakus kolme multifunktsionaalse operatsioonisaaliga kirurgiakliinik Aurora ja tervisevaldkonna idufirmade kiirendi Health Founders.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

AS-i Pro Kapital Grupp omandas täiendava osaluse Itaalia kinnisvaraettevõttes

Pro Kapital22. märtsil 2024 sõlmis AS Pro Kapital Grupp (Pro Kapital) osade ostu-müügilepingu, millega omandas 67,5% osaluse ettevõttes Preatoni Nuda Proprieta S.R.L.

1. septembril 2025 sõlmis Pro Kapital osade ostu-müüglepingu, millega omandas täiendava 10% osaluse ettevõttes Preatoni Nuda Proprieta S.R.L.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

1Partner: August oli Tallinna korteriturul puhkusekuu, tehingute arv langes

1PartnerPeale rekordiliselt aktiivset juulikuud jõudis suvepuhkus ka Tallinna kinnisvaraturule, kui augusti jooksul tehti kokku 690 korterite ostu-müügitehingut, mida oli kuu varasema 793 tehinguga võrreldes 13% vähem, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus augustis 2990 euroni (juulis 2945€) ning mediaanhind kasvas 2827 euroni ruutmeetri kohta (juulis 2769€).“Keskmine hind on püsinud juba paar aastat 3000 euro piiri ümbruses, olles mõni kuu napilt üle ja siis jälle veidi alla selle piiri. Mõju pole olnud ka sellel, et uusarenduste tehingute puhul on käibemaks vahepeal tõusnud 20 protsendi pealt 22 ja seejärel ka 24 protsendini,” märgib Elia Vääri ning lisab, et turul domineerivad endiselt tehingud järelturu korteritega.

Peale kahte väga aktiivset suvekuud ei pea 1Partneri analüütik üllatavaks, et august oli veidi vaiksem ja laiemat trendi vaadates võib öelda, et kinnisvaraturg on pigem jätkuvalt üsna aktiivne. “Samas esmalt hiliskevadel oodatud uut läbimurret tehingute arvu osas tulnud ei ole ning ei ole ka ühtki kindlat märki, et see lähikuudel tulla võiks,” räägib Elia Vääri.

Kalleim korter vahetas augustis omanikku 1,21 miljoni euro eest.

Kokku sõlmiti möödunud kuul Tallinnas kinnisvaraga 870 ostu-müügitehingut, mis on ligi 15% vähem kui juulis, mil toimus 1018 tehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus ulatus 154 miljoni euroni. Lisaks korteritele müüdi kuu jooksul ka 19 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 7 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 630 000 euroga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mainor Ülemiste investeerib Ülemiste City terviselinnakusse 18 miljonit

Mainor ÜlemisteMainor Ülemiste AS investeerib 18 miljonit eurot Ülemiste City kolmanda tervisemaja rajamisse. Uue seitsmekorruselise hoone lisandumine kasvatab terviseklastri pindala enam kui 27 000 ruutmeetrini, kindlustades Ülemiste City positsiooni Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnakuna. Tervisemaja 3 ehituse peatöövõtja on OÜ Fund Ehitus. Kolmanda Tervisemaja rahastamiseks sõlmisid Öpiku Majad OÜ ning SEB ja Luminori pankade sündikaat 13 miljoni euro suuruse laenulepingu.

Seitsmekorruseline ja 10 500 ruutmeetri suurune hoone järgib Tervisemaja 2 kontseptsiooni ning on sarnaselt viimasele Apex Arhitektuuribüroo kavandatud. Lisaks hoonestusele panustab Ülemiste City järjepidevalt ka linnaku rohealade laiendamisse ning koostöös Taju Ruum maastikuarhitektidega rajatakse uue tervisemaja juurde erapark, mis loob meeldiva keskkonna nii patsientidele kui linnaku töötajatele.

Uue Tervisemaja ankurüürnikuks saab üks juhtivaid kaasaegse hooldekoduteenuse pakkujaid Pihlakodu, kes avab hoones uue tipptasemel hooldekodu. Lisaks eakate üldhooldusteenust pakkuvale Pihlakodule alustab hoones tegevust veel hulk terviseteenuste pakkujaid.

Ülemiste City terviselinnak on viimastel aastatel laienenud, et vastata üha kasvavale nõudlusele terviseteenuste järele. Täna tegutseb kahes valminud tervisemajas kokku ligi 40 erinevat terviseteenuse pakkujat.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30-l hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000-le inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Swedbank: Eesti majanduskasv jäi aasta esimesel poolel nõrgaks

SwedbankEesti majandus kasvas aasta esimesel poolel väga tagasihoidlikult – aastases võrdluses vaid 0,1%. Kui teise kvartali SKP näitas juba 0,9% tõusu, vähenes see esimeses kvartalis 0,7% – kusjuures sellele eelnesid eelmise aasta teisel poolel veel kaks kvartalit langust. Seevastu kiire hinnakasvu mõjul oli jooksevhindades SKP kasv tublisti parem, suurenedes aasta esimesel poolel 4,8%. Samas on kasvunumber jooksevhindades ikkagi allpool pikaajalist keskmist, mis jääb 7% lähedale.

Majanduskasvu taga valitsemissektor ja suuremad maksulaekumised

Teise kvartali majanduskasv tuli valitsemissektorist ja suuremast maksulaekumisest, eelkõige just rohkemast käibemaksust, samas kui ettevõtete lisandväärtus kokkuvõttes vähenes. Nii tuligi ligikaudu kaks kolmandikku SKP kasvust netotootemaksudest. Tugevama panuse majanduskasvu andsid küll energiatootmine ja kinnisvaraalane tegevus, kuid kuna kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtusest üle poole moodustab omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnanguline üür ehk kaudne rent, siis on see vaid arvestuslik tulemus ja ei peegelda tegelikult majanduses loodud uut lisandväärtust.

Eratarbimise 0,9% kasv teises kvartali küll üllatas positiivselt, kuid kuna see esimeses kvartalis vähenes, siis aasta esimene pool oli ikkagi nõrk, kasvades aastases võrdluses vaid 0,1%. Swedbanki kaardimaksed näitavad samuti selle aasta esimesel poolel nõrka eratarbimist.

Selle aasta esimese poole ligi 2% investeeringute kasvu vedasid peamiselt valitsemissektori investeeringud, samas kui ettevõtete mittefinantsinvesteeringud vähenesid. Samas on tegemist esialgsete numbritega ja hilisemal täpsustamisel on investeeringute arvestus üsna palju muutunud. Madalamate intressimäärade mõjul kiirenes näiteks juuniks mittefinantsettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenude portfellide kasv aastavõrdluses vastavalt ligi 13% ja 10%ni ja me eeldame, et selline jõuline laenumahu suurenemine kajastub üha enam ka investeeringutes.

Välisnõudlus peaks tasapisi kosuma

Pärast esimese kvartali jõulist ekspordikasvu, teises kvartalis see ootuspäraselt aeglustus. Aeglustusid nii kaupade kui teenuste ekspordi kasvud. Aasta esimesel poolel kasvasid nii kaupade ja teenuste eksport kui ka import ligi 4%. Sellise impordikasvu taga on peamiselt esimeses kvartalis toimunud ettevõtetele vajalike tootmissisendite ja kapitalikaupade sisseveo suurenemine, mis peegeldab ettevõtete tootmisootuste paranemist. Viimastel kuudel on ettevõtete tootmisootustes toimunud küll mõningane tagasilöök, kuid need on ikkagi tublisti paremad kui aasta tagasi. Vaatamata sellele, et Ühendriikide kaubanduspoliitika halvendab välisnõudluse väljavaadet, peaks see ikkagi tasapisi kosuma ja lubama Eesti ettevõtetele mõõdukat ekspordikasvu. Samas on USA väliskaubandusega seotud ebakindlus jätkuvalt suur ja välisnõudluses on riskid pigem kaldu olukorra halvenemise suunas.

Eesti majanduses tuleb aasta teine pool tugevam

Aasta teine pool peaks Eesti majanduses tugevam tulema ja meie viimase prognoosi järgi kasvab SKP sel aastal 0,6%. Koos maksuküüru kaotamise ja inflatsiooni aeglustumisega järgmisel aastal majapidamiste ostujõud paraneb. Vähenev maksukoormus ja madalamad intressimäärad aitavad eratarbimist kasvatada, samal ajal kui tugev laenukasv jõuab üha enam investeeringutesse. USA kaubanduspoliitika negatiivne mõju Eesti ekspordile jääb eeldatavasti mõõdukaks. Nii saame järgmiseks aastaks prognoosida juba 2% majanduskasvu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid augustis 0,9%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,9%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 6,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusid esialgsel hinnangul augustis hinnad kõikides suuremates valdkondades. „Ainsana langesid hinnad toitlustuses ja majutuses – seda just majutusteenuste tõttu,“ lisas Veski.

Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi augusti andmed avaldatakse 16. septembril.

Elektrihinna arvutamise uus mudel on veel valmimas

Statistikaamet planeerib võtta 2026. aasta algusest kasutusele uue elektrihinna arvutamise mudeli.

5. septembrile planeeritud elektrihinna tasemekorrektuuri analüüsi ja uue elektrihinna arvutamise mudeli tutvustus lükkub edasi. Mudel vajab veel täpsustatud andmetega testimist.

Uus mudel võimaldab näidata, milline oleks THI ja inflatsiooni korrigeeritud tase 2021. aastast praeguseni ning milline oleks THI ja inflatsioon praegu, kui tasemekorrektuur kohe sisse viia. Enne mudeli kasutuselevõttu peab selle kooskõlastama Eurostat. Elektrihinna tasemekorrektuuri analüüsi ja uut elektrihinna arvutamise mudelit tutvustava pressikonverentsi aja teeme teatavaks niipea kui võimalik.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Koolitus „Kasutusluba ja selle taotlemine“ Kinnisvarakoolis

Martina ProosaKinnisvarakool kutsub osalema koolitusel „Kasutusluba ja selle taotlemine“, mis toimub 23.09.2025. Koolitust viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus on suunatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kinnisvara arendajatele ja maakleritele, ehitusettevõtete spetsialistidele, arhitektidele ning kõigile huvilistele, kes puutuvad kokku ehitus- ja planeerimisseadustiku küsimustega.

Koolituse eesmärk on anda osalejatele selge arusaam kasutusloa olemusest, taotlemiseks vajalikest dokumentidest ning menetluse käigust. Koolitusel käsitletakse ka praktikas esile kerkivaid probleeme ning Riigikohtu lahendeid.

Osalejad saavad teada:

  • mis on kasutusloa eesmärk ning millal tuleb kasutusluba anda;
  • millised dokumendid on vajalikud kasutusloa saamiseks;
  • millised probleemid võivad tekkida kasutusloa andmisel;
  • millised on kasutusloa andmisest keeldumise alused.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 23.09.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: üürikorteritesse investeerimisel enam iga loos ei võida

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Üürikorterisse investeerinud investor teenib üüritulu pealt rahavoolist tootlust, millele lisandub kinnisvara kallinemiselt teenitav kapitalikasv. Tallinna korteriinvesteeringute keskmine rahavoolise ja kapitalitootluse kogusumma on 4,4%.

Keskmiste näitajate baasilt arvestatud korteriinvesteeringu kogutootlus on väga madal, sest jääb ajaloolisele keskmisele 14% oluliselt alla.

Tootluse viib alla viimase 15 kõige madalamast punktist pisut ülespoole kerkinud rahavooline tootlusemäär. Rahavooline üüritootlus on ajaloolise madalpunkti lähedal, sest suur üüripakkumine on üürihinda all hoidnud.

Kogutootlusel pole lasknud kerkida paigal püsiv korterite ostu-müügihind. Korterite ostu-müügihinnad on paigal, sest 2020. aasta sügisest alguse saanud ja 2022. a kevadel lõppenud hinnaralli oli väga kiire, mis viis hinnataseme väga kõrgele. Nüüd oleme sunnitud ootama, kui palgad ja tarbijate harjumus kõrgele kerkinud hinnale järele tulevad.

Keskmiste näitajate baasilt arvutatud madal, võiks isegi öelda, et olematu üüriinvesteeringu tootlusemäär ei tähenda, et üüriinvesteeringute äri peaks olema surnud. Üüriinvesteeringu tegija peab leidma konkurentsieelise, mis annab talle võimaluse tekitada tootlust, mis on vähemriskantsetest alternatiividest parem. 2011.-2020. aastate “iga loos võidab” ehk “iga korteriinvesteering tagab tugeva tootluse” periood on üürituru küpsesse ikka jõudmise läbi helgesse minevikku jäänud.

Üüriinvesteeringu kogutootlus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

AS Pro Kapital Grupp acquired an additional stake in an Italian real estate company

Pro KapitalOn 22 March 2024, AS Pro Kapital Grupp (Pro Kapital) entered into a share purchase agreement to acquire a 67.5% stake in Preatoni Nuda Proprieta S.R.L.

On September 1, 2025, Pro Kapital entered into a share purchase agreement whereby it acquired an additional 10% stake in Preatoni Nuda Proprieta S.R.L.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik soovib lõpetada Rapla- ja Pärnumaa maavarade planeeringu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on asunud Kliimaministeeriumi taotlusel ette valmistama Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamist. Kuna planeeringu eesmärk on koostamise käigus muutunud, on edaspidi otstarbekas piirkonna maavarade kasutust käsitleda üksikjuhtumitena vastavalt jooksvale vajadusele.

Planeeringu projektijuhi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Agnes Lihtsa sõnul näeb planeerimisseadus ette võimaluse maakonnaplaneeringu koostamine lõpetada, kui ilmnevad nüansid, mis välistavad selle elluviimise või kui eesmärk koostamise käigus oluliselt muutub. “Praeguseks on ilmnenud mitmed maavarade paiknemise ja käsitlemisega seotud asjaolud, mis planeeringu algset eesmärki täita ei võimalda,” märkis ta.

Teemaplaneering algatati 2023. aastal eesmärgiga lahendada Rapla ja Pärnu maakondades ehitusmaavarade varustuskindluse tagamisega seotud probleemid, seada kaevandamisel riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid, sh perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemine, samuti määrata kindlaks olemasolevate karjääride laiendamise võimalused.

“Tänaseks on selgunud, et näiteks liiva ja kruusa alad on maakonna tasandil planeeringu mõttes küllaltki väikesed – enamasti 10 kuni 20 hektari suurused – ja seotud konkreetsete taristu- või ehitusobjektidega, mistõttu on keeruline neid pikaajaliselt ette planeerida. Lubja- ja dolokivi osas on vajalik leida paar uut kohta piirkonna varustuskindluse tagamiseks, mida on mõistlik teha üksikjuhtumitena,“ selgitas Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev.

Eelmisel aastal muutus ka riiklik turba kaevandamiseks sobivate alade nimekiri, mis mõjutas suuresti riigi huviga turbaalade planeerimist. Niisamuti ei ole enam vajadust planeerida ehitusmaavarasid Rail Balticu raudtee rajamiseks, kuna planeeringu ajakava ei võimalda projekti elluviimist mõjutada ning enamikes piirkondades on vajalik materjal tänaseks olemas.

Kuivkaevu hinnangul on seni tehtud töö tulevikus siiski palju abiks. „Rapla ja Pärnu teemaplaneeringu raames koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, valminud esmast kaarti ning teisi hinnanguid saab edaspidi kasutada riigi huvi hindamisel, kaevandamisloa andmise otsuste ja muude analüüside tegemisel. See omakorda võib tähendada menetlusaegade lühenemist, sest osa tööst on juba tehtud.”

Lisaks on valmimas Harju maakonna maavarade teemaplaneering, milles esitatud leevendusmeetmeid, tingimusi, soovitusi ja puhveralasid on võimalik kaaluda ja rakendada väljaspool Harju maakonda ka teistes Eesti piirkondades.

“Rapla maakonnaplaneeringu 2030+” ja “Pärnu maakonna planeeringu” maavarade teemaplaneering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise lõpetamise eelnõu esitatakse valitsusele kinnitamiseks sel sügisel.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eesti Pank: Aeglustuv palgakasv on kooskõlas aeglaselt taastuva majandusega

Eesti PankSelle aasta teises kvartalis aeglustus palgakasv statistikaameti parandatud andmete järgi 5,9%ni. Keskmise palga kasvu aeglustas kõige rohkem avalik sektor – tervishoiu ja hariduse tegevusalal suurenes palk varasemast aeglasemalt.

Tervishoius mõjutas palgakasvu uue kollektiivleppe jõustumine, mis nägi ette, et tunnipalk suureneb vähem kui eelnevatel aastatel. Hariduses aga oli õpetajate palgatõus seekord tagasihoidlik. Võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga on keskmine palk kasvanud avalikus ja erasektoris umbes ühepalju: riigi haldusalas 44%, kohaliku omavalitsuse haldusalas 42%, Eesti omanikega ettevõtetes 45% ja välisomanikega ettevõtetes 44%. Avalikus halduses oli palgakasv samal perioodil 40% ja jäi seega alla valitsemissektori keskmisele. Veidi pikemat trendi vaadates on aeglasem palgakasv kooskõlas sellega, et Eesti majanduse pikale langusele on järgnenud vinduv taastumine ja tööturul on olnud keskmisest rohkem tööotsijaid. Majanduslanguse ajal suurenes palgatulu osakaal tulus, mida kogu majanduses teeniti. Majanduse taastudes võib oodata, et Eesti majandus hakkab kiiremini kasvama kui palgatulu, ja ettevõttete kasumid taastuvad.

Kooskõlas majanduse endiselt nõrga seisuga on ka tööturu olukord keskmisest kehvem – tööpuudus ulatus teises kvartalis 7,8%ni ja hõive langes edasi. Ootamatult kõrge, 8,6%ni ulatuv töötuse määr selle aasta esimeses kvartalis jäi aga ajutiseks nähtuseks. Selles võis rolli mängida hinnangu juhuslik statistiline kõikumine. Juba pikemat aega on andmetes näha olnud tööturu stabiliseerumisele viitavaid märke: registreeritud töötute arv on laugel kahanemistrendil, hõive määra langus pidurdub ning tööstuses ja ehituses on paranenud ettevõtete ootused hõive edasise arengu suhtes. Prognoosi järgi on hõive kasv ja töötuse vähenemine edaspidi siiski aeglased, sest majanduslanguse ajal hoidusid ettevõtted töökohti koondamast tootmise kahanemisega samal määral. See tähendab, et esialgu on ruumi tootmist suurendada ilma lisatööjõuta.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Rahandusministeerium: Esimesel poolaastal Eesti majandus kasvas

Rahandusministeerium2025. aasta esimeses kahes kvartalis Eesti majanduse maht kasvas. Ekspordi kasv jätkus ja eratarbimine taastus. Tööturul on näha esimesi positiivseid märke.

Viimastel aastatel on Eesti majandusareng olnud laineline. Kui 2024. aastal oli majandus kerges languses, siis selle aasta kahe esimese kvartali jooksul on see võrreldes eelmise aasta lõpuga taas tõusuteel. Värske statistika põhjal oli Eesti majanduse maht teises kvartalis aastatagusega võrreldes püsihinnas (reaalne SKP) 0,9% ja rahaliselt 5,2% suurem.

Eesti eksport pöördus kasvule juba aasta tagasi ja oli selle aasta algul eriti tugev. Meie põhiliste ekspordipartnerite majandusolukord paraneb järk-järgult ja kaubaekspordi sihtturud on muutunud mitmekesisemaks. Samas tuleb tunnistada, et esimese kvartali kiire ekspordi kasv oli osaliselt seotud ebakindlusega USA kaubanduspoliitika suhtes, mis aktiveeris kaubavahetust vaid ajutiselt. Kuigi Soome-Rootsi suunal on eksport endiselt nõrk, on Eesti ekspordi turuosa hakanud kasvama kaugemate turgude arvel.

Eratarbimine oli teises kvartalis üllatavalt tugev ka netosissetulekute tagasihoidliku kasvu ja kiirenenud hinnatõusu taustal. Keskmine pension kasvas küll hindadest kiiremini, kuid keskmise maksudejärgse palga kasv jäi tarbijahindade kasvule alla. Lisaks oli töökohti vähem kui aasta varem ja tarbijate kindlustunne ei näidanud paranemise märke. Esimeses kvartalis eratarbimine siiski vähenes, kuid see oli tingitud autode ette ostmisest eelmise aasta lõpus.

Majanduskasvu taastudes paraneb olukord tasapisi ka tööturul. Tööga hõivatud inimeste arv majanduses tervikuna on vähenenud alates 2022. aasta sügisest erasektori vähenenud toomisvajaduse tõttu. Kuigi töökohti on erasektoris aastatagusega võrreldes endiselt vähem, siis veebruarist alates on hõive langus pidurdunud. Olukord tundub olevat pöördunud positiivsemaks ehituses, kuid mitte veel töötlevas tööstuses ja veonduses-laonduses, mis on viimastel aastatel kaotanud kõige rohkem töökohti. Riigi eelarvepiirangute tõttu jääb töökohti vähemaks ka avalikus halduses.

Eesti majanduse kasvule pöördumine on viibinud oodatust kauem, mis on olnud seotud meie seniste oluliste ekspordipartnerite nõrkuse, odava toorme kadumise ja uute turgude leidmise keerukusega. Viimased andmed esimese poolaasta kohta annavad siiski lootust, et suunamuutus on toimunud ja sellest lähtub ka rahandusministeeriumi äsjane majandusprognoos.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eesti Pank: Majandus taastub, aga kiiret tagasipõrget pole oodata

Eesti PankStatistikaameti andmetel kasvas SKP teises kvartalis aastaga 0,9% ja võrreldes esimese kvartaliga 0,6%. Lühiajaliselt on majanduskasvu kergitanud tarbimise tugevnemine, kuid pidurdanud ebakindel väliskeskkond.

Võrreldes esimese kvartaliga suurenes teises kvartalis nii era- kui ka valitsemissektori tarbimine. Eratarbimise kasvu taga oli vähemalt osaliselt juulikuus toimunud käibemaksu tõus, mille tõttu nägime kevadel mõnevõrra suuremat jaemüügi mahtu, sest osasid tooteid sooviti ilmselt soetada enne maksutõusu. Juulis aga jaemüük nõrgenes taas. Investeeringud ja eksport vähenesid teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga. Ekspordi languse taga oli tõenäoliselt kaubanduspiirangute kartusest tingitud ebakindlus. Investeeringute langus tulenes ehitusest, kuid selline hüplikkus kvartalite vahel on tavapärane.

Tegevusalade vaates andis majandusele teises kvartalis üsna suure tõuke energiasektor, mille tugev kasv ei paista aga välja energiatootmise mahust. Samas oleks võinud tööstustoodangu kasvu põhjal oodata töötleva tööstuse tugevamat tõusu. Suur mõju majanduskasvule tuli ka tootemaksudest, mida võib seostada tarbimisega enne käibemaksutõusu. Majandus kasvas neto-tootemaksude mõju arvestamata aastaga püsihinnas vaid 0,3%.

Majandusnäitajate laiemat komplekti vaadates on majanduse olukord viimase aasta jooksul paranenud. Teises kvartalis olid nii eksport kui ka eratarbimine suuremad kui aasta varem ja investeeringud olid laias laastus eelmise aasta tasemel. Tööstussektori käive suurenes eelmisel aastal eeskätt euroala turgudel, mis näitab, et ettevõtted on leidnud uusi partnereid ja ekspordi sihtkohti. Ka tööstussektori eksport euroalavälistesse riikidesse paranes eelmise aasta lõpus. Selle aasta alguses oli aga tööstuses näha tagasilööke, mida võib seostada ebakindlusega kaubanduspiirangute suhtes. Teise kvartali lõpus oli tööstustoodangu maht laias laastus samal tasemel nagu eelmise aasta lõpus ehk uut sügavat langust siiski toimunud ei ole. Ettevõtete ootused lähikuude vaates on aga muutunud pessimistlikumaks, peegeldades välisturgudel valitsevat ebakindlust.

Laias laastus peaksime edaspidi siiski nägema majanduse järkjärgulist tugevnemist. Kaitsekulutuste kasv kogu Euroopas peaks suurendama nõudlust tööstustoodangu järele ja see aitab tasakaalustada kaubanduspiirangute põhjustatud ebakindluse mõju. Samuti on viimastel aastatel tugevnenud ostujõud, mistõttu peaks normaliseeruma ka Eesti inimeste ja ettevõtete nõudlus teenuste ja kaupade järele. Sellest annab juba tunnistust üsna tugevaks muutunud laenukasv.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Majandus hakkas teises kvartalis kasvama energeetikasektori toel

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMKM-i majandusanalüütiku Karel Lemberi sõnul näitab Statistikaameti tänane hinnang, et Eesti majandus on vaikselt kasvama hakanud, suurenedes teises kvartalis 0,9%. Majanduskasvu veab energeetikasektor, kuid pidurdab ehitus.

Kuigi vähem kui ühe protsendi suurune majanduskasv ei tundu suur, siis sellegi poolest on tegu viimaste aastate kiireim kasvuga ning see on ka ümberkaudsetest riikidest parem. Seni avaldatud andmete põhjal oli kasv aeglasem nii Lätis kui Rootsis. Samas Leedu on suutnud hoida 3 protsendilist kasvu.

Mõnevõrra üllatuslikuks võib pidada töötleva tööstuse negatiivset panust SKP kasvu. Teises kvartalis kasvasid sektoris nii tootmismahud, müük, eksport kui ka kasum. Samuti on huvitav info ja sidesektori 0 panus, kuigi kiirstatistika järgi on sektori lisandväärtus kasvanud aastaga ligi kaks korda ja kasum neli korda tasemetele, mida pole veel kunagi varem nähtud. Seejuures SKP kasvu terve protsendi panustanud energeetikasektori näitajad on kiirstatistika põhjal nõrgemad kui aasta varem.

Negatiivne on kindlasti erasektori investeeringute niivõrd sügav langus. Ühest küljest oli see mõjutatud transpordivahenditest, kuna neid soetati ette enne automaksu kehtestamist, aga ka ilma nendeta jäädi miinusesse. Teisalt investeeringud on selline komponent SKP-st mida on kiirstatistika järgi keeruline hinnata, kuna mõne üksiku ettevõtte tegevus võib siin juba mõju omada ning hiljem toimub tihti korrigeerimisi.

Järgnevatel kvartalitel on oodata kasvu jätkumist. Kui eksportturud püsivad ning pidevalt alaneva euribori mõju jõuab ka ehitussektorisse, siis on oodata ka töötlevast tööstusest ja ehitusest suuremat panust SKP kasvu.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni