Kõrgemale tõstetud USA tollitariifid ja nendest tulenev ebakindlus pidurdavad maailmamajanduse kasvu. Suurimat negatiivset mõju avaldavad tollimaksud USA majandusele, samas kui euroala toetab tugevnev sisenõudlus. Maailmas uue normaalsusega kohanemine kujuneb keerulisemaks eriti just töötlevale tööstusele.

USA on nüüdseks kehtestanud enamikule oma kaubanduspartneritele kõrgemad tollimaksud, mille taset pole nähtud 1930. aastatest saadik. Tõenäoliselt on tulemas veel täiendavad sektoripõhised tollimaksud ning välistada ei saa ka hiljuti kehtestatud maksude muudatusi. Eeldame, et tollimaksud kahjustavad enim USA enda majandust. Nende mõju avaldub peamiselt kõrgemate impordihindade kaudu, kuna suurem osa kulude kasvust kantakse meie hinnangul üle lõpptarbijale. Seetõttu peakski aasta teises pooles USA-s inflatsioon kiirenema, mis vähendab majapidamiste ostujõudu, jahutab tarbimist ja aeglustab majanduskasvu. Lisaks sellele pidurdab majanduse kasvuhoogu ka sisserände vähenemine.

Globaalsete tagasilöökide taustal on Hiina majandusel läinud oodatust paremini, mistõttu paistab „5% lähedane“ majanduskasvu eesmärk sel aastal saavutatav. Ekspordi langust USA-sse on suudetud kompenseerida tugevama ekspordi kasvuga teistele turgudele. Seejuures on Hiina valitsus suurendanud toetusmeetmeid sisenõudluse turgutamiseks. See näitab, et ebakindla väliskeskkonna taustal on Hiina astunud jõuliselt samme, et pikemas ettevaates minna üle rohkem tarbimispõhisele majandusmudelile. Järgnevatel aastatel ootame Hiina majanduskasvu aeglustumist, kuna sealne demograafiline taust pärsib majanduskasvu potentsiaali.

Euroala majandus kasvas aasta esimesel poolel küll üsna hästi, kuid selle taga peituvad suured sektoripõhised erinevused ja töötleva tööstuse jaoks on olukord endiselt keeruline. Selle põhjuseks pole mitte ainult ekspordibarjäärid USA-sse, vaid ka suurenev konkurents Aasia riikidest. Inflatsiooni aeglustumine, intressimäärade langus ning kõrge hõive aitavad aga elavdada majapidamiste tarbimist. Suuremad kaitsekulutused ja eraldised Euroopa Liidu taastefondide vahenditest annavad euroala majandusele keskpikas ettevaates lisastiimuli. Samas, osadel suurtel riikidel nagu näiteks Saksamaal, võib valitsussektori kulutuste kiire ja efektiivne suurendamine olla problemaatiline.

Vaatamata ebakindlale väliskeskkonnale ja tavapärasest aeglasemale ekspordi kasvule, näitab Rootsi majandus meie prognoosi järgi eesolevatel aastatel soliidset kasvu. Tänu intressimäärade langusele ja reaalsete sissetulekute suurenemisele paranevad majapidamiste finantsseis ja kindlustunne, mis suurendavad tarbimist. Samuti hakkab majandust üha rohkem toetama valitsuse ekspansiivne eelarvepoliitika.

Nii Läti kui ka Leedu selle aasta majanduskasvu oleme taas allapoole korrigeerinud, kuna maailmamajanduse aeglustumine pidurdab ekspordi kasvu. Lisaks pärsib Läti majanduskasvu nõrk eratarbimine. Seevastu on Leedus eratarbimine tugev ning järgmise aasta teise pensionisamba reform annab kasvule hoogu juurde. Leedu on Eesti eeskujul otsustanud lubada varajased väljamaksed teisest pensionisambast. Reformi raames saavad majapidamised kahel järgneval aastal võimaluse võtta osaliselt või täielikult välja oma pensionisäästud ja seda maksuvabalt. Meie hinnangul kasutatakse seda võimalust aktiivselt. Eeldame, et suur osa väljavõetud rahast jõuab tarbimisse, kuid kasvavad ka investeeringud finantsinstrumentidesse ja kinnisvaraturule. Seetõttu oleme korrigeerinud Leedu järgmise aasta majanduskasvu oluliselt ülespoole.

Euroopa Keskpank kärbib intressimäärasid veel kahel korral enne kui praegune langustsükkel läbi saab. Meie prognoosi järgi langetab keskpank intressimäära selle aasta oktoobris ja järgmise aasta veebruaris, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär euroalal jõuab 1,5 protsendini. USA Föderaalreserv on intressimäärasid suure ebakindluse taustal siiani paigal hoidnud, kuid vaatamata inflatsiooni kiirenemisele annab majanduskasvu aeglustumine meie hinnangul alust intressimäära kärpida septembris ja detsembris.

USA dollari nõrgenemine jätkub peamiselt Ühendriikide majanduskasvu aeglustumise ja Föderaalreservi intressilangetuste tõttu. Tänu positiivsele kasvuväljavaatele peaks Rootsi kroon tugevnema, sealhulgas euro suhtes.

Eesti majandus kasvab järgmisel aastal hoogsamalt

Eesti majanduse elavnemine on olnud sel aastal oodatust aeglasem. Samas prognoosime, et majapidamiste ostujõud järgmisel aastal paraneb. Vähenev maksukoormus ja madalamad intressimäärad aitavad eratarbimist kasvatada, samal ajal kui tugev laenukasv jõuab üha enam investeeringutesse. USA kaubanduspoliitikal on eeldatavasti mõõdukalt negatiivne mõju Eesti ekspordile.

Eesti majanduse taastumine pole olnud kaugeltki rahuldav. Esialgsetel andmetel oli selle aasta esimene pool nõrgem, kui varem ootasime, mistõttu vähendasime oma SKP kasvuprognoosi selleks aastaks 0,6%-ni. Samas polnud prognoosi koostamise ajal veel teada käesoleva aasta esimese poole SKP-d, mis oleks metoodiliselt täpselt võrreldav statistikaameti poolt kuni 2024. aastani revideeritud SKP-ga. Uuendame oma majanduskasvu prognoosi täpsustatud numbrite järgi hiljem. Järgmiseks aastaks ootame majanduskasvu kiirenemist 2%-ni ja ülejärgmisel aastal 2,3%-ni.

Üksikud näitajad peegeldavad majanduse olukorda üsna erinevalt. Jaemüügi mahukasv on küll hoogustunud, kuid see ei ole laiapõhjaline ning toidukaupade müügimaht väheneb. Selle aasta alguses kehtestatud uus sõidukimaks koos registreerimistasuga on hoidnud autode müügi siiani languses. Ka Swedbanki kaardimaksed viitavad aasta esimesel poolel eratarbimise kogumahu vähenemisele.

Tarbijahinnad on selle aasta esimese seitsme kuu jooksul tõusnud aastases võrdluses 4,7%, kuid inflatsioon on viimastel kuudel ootuspäraselt kiirenenud. Eeldame, et tarbijahinnad tõusevad sel aastal üle 5%, millest ligikaudu pool tuleb kõrgematest maksudest ja tasudest (käibemaks, aktsiisid, sõidukimaks). Järgmiseks aastaks prognoosime inflatsiooni aeglustumist alla 4%, kusjuures nii sel kui järgmisel aastal on suurim mõju toiduainehindade kasvul.

Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning meie hinnangul reaalne eratarbimine sel aastal väheneb. Nõrgemat eratarbimist põhjustab ka hõivatute arvu väike langus. Järgmiseks aastaks valitsuse plaanitud maksuküüru kaotamine vähendab maksukoormust ning suurendab majapidamiste sissetulekuid. Madalamad intressimäärad ning tasapisi paranev korterite hinna ja netopalga suhe on aidanud suurendada sel aastal eluaseme taskukohasust. Järgmisel aastal peaks reaalse netopalga oodatav jõuline kasv aitama kasvatada nii eratarbimist kui eluasemeturu aktiivsust.

Juunis suurenes töötleva tööstuse tootmismaht eelmise aasta lõpuga võrreldes 9%, kusjuures suurima panuse andis puidutööstus. Vaatamata sellele märkimisväärsele kasvule on töötleva tööstuse toodang siiski 14% madalam 2022. aasta kevadisest tipptasemest. Müük siseturule on selle aasta esimesel poolel kasvanud küll kaks korda kiiremini kui eksport aga kuna töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad ligi kaks kolmandikku oma toodangust, oli ekspordi ja siseturule müügi mõju üsna sarnane.

Selle aasta esimesel poolel ekspordikasv jätkus, kusjuures kaupade eksport kasvas teenustest pea poole kiiremini. Kuigi riikide võrdluses oli kaupade väljaveo kasv USA-sse üks suuremaid, on eksport sellele turule eelmise aasta oktoobri tipptasemega võrreldes vähenenud. Pikemas vaates on eksport USA-sse olnud väga kõikuv, sõltudes peamiselt mobiilseadmete, täpsemalt 5G-seadmete, tellimustest.

Kuigi Eesti tööstussektori kindlustunne ja tootmisootused on viimastel kuudel veidi halvenenud, on need tublisti paremad kui aasta tagasi. Vaatamata sellele, et Ühendriikide kaubanduspoliitika halvendab välisnõudluse väljavaadet, peaks see järgmisel aastal tulema varasemast parem ja lubama prognoosida Eesti ekspordile mõõdukat kasvu. Majandusele tervikuna on täiendavalt veel positiivse mõjuga madalamad intressimäärad ja järgmisel aastal vähenev maksukoormus. Madalamate intressimäärade mõjul kiirenes näiteks juuniks mittefinantsettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenude portfellide kasv aastavõrdluses vastavalt ligi 13% ja 10%ni ja me eeldame, et selline jõuline laenumahu suurenemine kajastub üha enam ka investeeringutes.

Rahvusvahelises võrdluses kasutatava tööjõu-uuringu järgi oli selle aasta esimese poole 8,2% töötusemäär kõrgem kui aasta tagasi, kuid registreeritud töötus on viimase viie aasta madalaimal tasemel. Samuti on koondatute arv varasemast väiksem ja töötajate registris on töötajaid rohkem kui aasta varem. Aastaga on kõige enam töökohti lisandunud tervishoius, majutuses ja toitlustuses ning hariduses, samas kui kaubanduses, transpordis ja ehituses on töökohti vähem. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi soovib lähikuudel töötajaid juurde palgata ehitussektor, samas kui kaubanduses hõive langus jätkub.

Majanduskasvu oodatav kiirenemine parandab olukorda tööturul – töökohti tuleb juurde ja tööpuudus väheneb. Pärast hõivatute arvu mõningast langust käesoleval aastal peaks see järgmisel aastal taas suurenema. Eesti 15-74. aastaste inimeste tööhõivemäär on aga niigi Euroopa kõrgeimate hulgas – muuhulgas on näiteks suurem, kui Lätis, Leedus ja Soomes ja samuti Euroopa Liidus keskmiselt. Ühest küljest võimaldab kõrge tööhõive ettevõtetel reageerida kiiremini nõudluse paranemisele, samas aga aeglustab see töötusemäära langust. Selleks aastaks prognoosime 7,8% ja järgmiseks aastaks 6,8% töötuse määra.

Swedbanki majandusprognoos (inglise keeles)