Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Infortar acquired 100% ownership of its existing subsidiary

15.07.2025 Adaur.ee

Aktsiaselts Infortar acquired 10% of the shares in OÜ INF Saue from Lumi Partners JV1 OÜ. Following the transaction, Aktsiaselts Infortar holds 100% of the shares in OÜ INF Saue.
The area of activity of OÜ INF Saue is the rental and operating of own or leased real estate. OÜ INF Saue owns a property located at Saue tee 10, Laagri, which accommodates a logistics center that is leased under a long-term lease agreement to Rimi Eesti Foods AS.
The transaction is not treated as a transaction beyond everyday economic activities or a transaction of a significant importance, nor as a transaction with related persons, within the meaning of the “Requirements for Issuers” part of the NASDAQ Tallinn Stock Exchange rules. The transaction does not have a significant impact on Aktsiaselts Infortar’s activities. The members of the Supervisory Board and the Management Board of Aktsiaselts Infortar are not personally interested in the transaction in any other way.
Infortar operates in seven countries, the company’s main fields of activity are maritime transport, energy and real estate. Infortar owns a 68.47% stake in Tallink Grupp, a 100% stake in Elenger Grupp and a versatile and modern real estate portfolio of approx. 141,000 m2. In addition to the three main areas of activity, Infortar also operates in construction and mineral resources, agriculture, printing, and other areas. A total of 110 companies belong to the Infortar group: 101 subsidiaries, 4 affiliated companies and 5 subsidiaries of affiliated companies. Excluding affiliates, Infortar employs 6,296 people.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Infortar omandas 100%-se osaluse olemasoleva tütarühingus

15.07.2025 Adaur.ee

Aktsiaselts Infortar omandas Lumi Partners JV1 OÜ-lt 10% osaluse OÜ-s INF Saue. Aktsiaseltsile Infortar kuulub tehingujärgselt 100% OÜ INF Saue osalusest. OÜ INF Saue tegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. OÜ-le INF Saue kuulub Laagris, Saue tee 10 asuv kinnistu, millel paikneb logistikakeskus, mis on pikaajalise üürilepingu alusel antud üürile Rimi Eesti Foods AS-ile.
Tehing ei ole käsitletav igapäevase majandustegevuse raamidest väljuva või olulist tähtsust omava tehinguna ega tehinguna seotud isikuga NASDAQ Tallinna Börsi reglemendi osa “Nõuded Emitentidele” tähenduses ega avalda olulist mõju Aktsiaseltsi Infortar tegevusele. Aktsiaseltsi Infortar nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.
Infortar tegutseb seitsmes riigis, ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on meretransport, energeetika ja kinnisvara. Infortar omab 68,47 protsendi suurust osalust AS-is Tallink Grupp, 100% osalust AS-is Elenger Grupp ning mitmekülgset ja kaasaegset, ca 141 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli. Lisaks kolmele põhitegevusvaldkonnale tegutseb Infortar ehituse ja maavarade, põllumajanduse, trükkimise ja muudes valdkondades. Kokku kuulub Infortari kontserni 110 ettevõtet: 101 kontserni ettevõtet, 4 sidusettevõtet ja 5 sidusettevõtete tütarettevõtet. Arvestamata sidusettevõtteid annab Infortar tööd 6296 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nasdaq Stockholm has approved Baltic Horizon Fund application for delisting of SDRs

15.07.2025 Adaur.ee

In connection with the planned termination of the Swedish Depositary Receipts („SDR“) of Baltic Horizon Fund, the management board of Northern Horizon Capital AS submitted a delisting application to Nasdaq Stockholm on 8 July 2025. Nasdaq Stockholm approved the application on 14 July 2025 with the last day of trading in SDRs on Nasdaq Stockholm being 8 October 2025.

In accordance with the previously disclosed timeline for terminating its SDR programme the planned termination date for SDR programme is 14 October 2025. Considering the above, Baltic Horizon Fund reminds all investors holding the SDRs to decide whether to sell their SDRs or convert them into the fund units of Baltic Horizon Fund held in Nasdaq CSD. If the investor does not make a decision by 14 October 2025, the SDRs held will become the subject of a mandatory conversion or sale.

In order to convert the SDRs into fund units, an investor holding the SDRs through a nominee account (the nominee-registered holder) should contact their bank, and an investor holding the SDRs directly (the direct-registered holder) should contact Nordic Issuing AB at info@nordic-issuing.se.

An investor webinar where fund manager Tarmo Karotam provided more information about the termination of the SDR program and the delisting from Nasdaq Stockholm was held on 14 April 2025.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nasdaq Stockholm kiitis heaks Baltic Horizon Fondi taotluse Rootsi hoidmistunnistuste noteerimise lõpetamiseks

15.07.2025 Adaur.ee

Seoses Baltic Horizon Fondi Rootsi hoidmistunnistuste („SDR“) programmi kavandatud lõpetamisega esitas Northern Horizon Capital AS-i juhatus 8. juulil 2025 Nasdaq Stockholmi börsile taotluse SDR-ide noteerimise lõpetamiseks. Nasdaq Stockholm kinnitas 14. juulil 2025 heaks taotluse, mille kohaselt on Nasdaq Stockholmi börsil SDR-dega kauplemise viimaseks päevaks 8. oktoober 2025.

Juba varasemalt avaldatud ajakava kohaselt on SDR-ide programmi lõpetamise päev kavandatud 14. oktoobriks 2025. Sellega seoses tuletab Baltic Horizon Fund kõigile investoritele, kellel on SDR-id, meelde, et nad peaksid otsustama, kas müüa oma SDR-id või konverteerida need Nasdaq CSD-s hoitavateks Baltic Horizon Fondi fondiosadeks. Juhul, kui investor ei tee otsust enne 14. oktoobrit 2025 vahetatakse või müüakse tema SDR-id kohustuslikus korras.

Selleks, et vahetada SDR-id fondiosakuteks, peab investor, kelle SDR-e hoitakse esindajakontol (esindajakonto registreeritud omanik), võtma ühendust oma pangaga ning investor, kes hoiab SDR-e enda nimel, võtma ühendust Nordic Issuing AB-ga aadressil info@nordic-issuing.se.

14. aprillil 2025. a toimus Baltic Horizon Fondi korraldatud veebiseminar, kus fondijuht Tarmo Karotam andis lisateavet SDR programmi lõpetamise ning Nasdaq Stockholm börsilt lahkumise kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Harjumaal plaanitakse ehitada 3,6 korda rohkem elamispinda kui Tallinnas

15.07.2025 Raul Eamets

Täna avaldas statistikaamet andmed selle aasta II kvartalis väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade kohta. Vaadates kui palju arvuliselt läks kasutusse uusi eluruume II kvartalis võrreldes aastataguse ajaga, siis kasutuslubade arv on kasvanud aastaga 12,6%. Samas ehituslubasid uute eluruumide ehituse alustamiseks väljastati 4,5% vähem. Kui vaatame ruutmeetreid, siis kasutuslubade arv kasvas pinna arvestuses 9% ning ehituslubade arv kahanes 2%. See info käis uute eluruumide kohta.

Kui vaatame ehitustegevust laiemalt, siis lisaks uutele eluruumidele räägime ka olemasolevate eluruumide laiendamisest ning rekonstrueerimisest. Kui võtame aluseks ruutmeetrid, siis ehituslubasid anti II kvartalis 956 000 ruutmeetri elamispinna ehitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks ja seda on 4% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kasutuslubade arv samadele tegevustele kasvas aastaga 3%.

Päris huvitav pilt avaneb analüüsides suuremaid tõmbe- ja ehituskeskusi. On väga loogiline, et suurem osa uusehitusi valmib Harjumaal, sest siin elab ka suurem osa Eesti inimestest. Kui arvestada ruutmeetrite mahu järgi, siis tervelt 49% Eestis väljastatud ehituslubasid uusehitusele anti II kvartalis Harjumaal. Huvitav on seejuures asjaolu, et valdav osa sellest ehitusest plaanitakse väljaspool pealinna. Kõikidest Eestis väljastatud uute elamute ehituslubadest oli ainult 10% mõeldud Tallinnas ehitamiseks. Statistika näitab, et inimesed kolivad ka lähiaastail linnalähedale maale. Sarnased trendid olid ka Tartumaal ja Tartu linnas. 24% Eesti ehituslubadest esitati Tartumaal, sh 9% Tartu linnas. Sama pilt ka Pärnus, vastavalt 7% maakonnas, millest 4% Pärnu linnas.

Eespool toodud statistikat analüüsides saab teha kaks järeldust – elupindade ehitusturg vaikselt kogub hoogu, samas tuleviku suhtes ollakse ettevaatlikud, eriti mis puudutab uusi eluruume. Teiseks, inimesed liiguvad läbi uusehituse järjest rohkem linnast välja maale. Elamispind on seal küll reeglina odavam kui linnas, samas taristu oluliselt kehvem kui linnas. Autostumine seega ainult kasvab.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 01.10.2025

15.07.2025 Margot Toompark

01.10.2025 toimub koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Kohtutäitur Kaja Lilloja annab ülevaate kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele on oodatud kõik:

kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 01.10.2025 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tallinna Linnaarhiivi ajaloolised hooned saavad uue kuue

15.07.2025 Tallinn.ee

Tolli tänav 4, 6 ja 8 aadressil asuvate Tallinna Linnaarhiivi ajalooliste hoonete rekonstrueerimine on jõudnud olulise vahetulemusi. Käimasolevad katusekatte- ja katusekonstruktsioonitööd on jõudnud sarikapeoni.

Tallinna Linnaarhiivi muinsuskaitsealused hooned Tolli tänaval nr 4, 6 ja 8 on läbimas ulatuslikku renoveerimist, mille eesmärk on säilitada kultuuripärandit ja parandada hoonete tehnilist seisukorda. Tööd algasid 2025. aasta aprillis ja lõppevad eeldatavasti septembris. Täna võeti ehitajalt vastu sarikapärg.

Renoveerimistööde käigus uuendatakse hoonete katuseid, küttesüsteeme, elektripaigaldisi ning fassaade. Samuti parandatakse pööningukorruste soojustust ja ventilatsiooni, paigaldatakse katustele turvavarustus ning restaureeritakse ajaloolise Wulfardi-taguse torni müüritised ja terrass. Projekti kogumaksumus on ligi 934 000 eurot.

„Tallinna vanalinna südames paiknev Linnaarhiiv on kultuurilooliselt erakordselt tähtis ning väärib igakülgset hoolt ja säilitamist. Tehnilised uuendused tagavad nii töötajatele kui ka külastajatele paremad tingimused ning aitavad hoida väärtuslikke arhiivikogusid,“ kommenteeris Tallinna abilinnapea Viljar Jaamu. „Sarikapeo tähistamine märgib ehituse keskfaasi lõppu ning ühtlasi katusekonstruktsioonide valmimist, mis tagab hoonete edasise ilmastikukindluse ning loob eeldused siseviimistlus- ja tehnosüsteemide töödeks,“ lisas abilinnapea.

Linnaarhiiv tegutseb Tolli tänava hoonetes juba alates 1973. aastast. Ajalooliselt ulatuvad nende hoonete juured tagasi kuni 14. sajandini – kõige vanem neist, Tolli 6, on tõenäoliselt rajatud 14. sajandi teisel poolel. Tolli 8 on varaklassitsistlik tolli- ja pakkhoone, mille projekteeris 18. sajandi lõpus arhitekt J. C. Moor.

„Tolli tänava hoonete renoveerimine on oluline samm Tallinna linna kultuurimälu hoidmisel. Linnaarhiivile sobivate keskkonnatingimuste loomine tagab väärtuslike arhiivikogude säilimise ka tulevastele põlvedele,“ rääkis Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas.

Tööde tellijaks on Tallinna Linnavaraamet ning ehitab Aruna Ehitus OÜ, omanikujärelevalvet teeb Inseneribüroo Telora OÜ.

Statistika: korteriturg toimib vaatamata madalale tarbijabaromeetri näidule

15.07.2025 Tõnu Toompark

Eesti konjunktuuriinstituudi mõõdetav tarbijabaromeeter jätkab teekonda sügaval põhjas. Juunikuine baromeetri näit 34,9 punti on enam-vähem samal tasemel, kus viimase aasta jooksul. 2023. aastast oleme negatiivsemas olukorras.

Jätkuvad maksutõusud ehk maksufestivali jätk, mis sööb ostujõudu, ei anna põhjust oodata, et inimeste kindlustunne võiks lähemas tulevikus märgataval määral paraneda. Lisaks on negatiivne tegur kiire inflatsioon, mis on tarbijate poolt vahetult tunnetatav.

Nii võib eeldada, et tarbijabaromeeter jätkab liikumist horisontaaljoonega näidatud n-ö tavaolukorda kirjeldatavast ajaloolisest keskmisest oluliselt allpool. Küll on vähenemas vahe tarbijabaromeetri kõvera ja viie aasta libiseva keskmise ehk veel inimeste operatiivmälus oleva lähimineviku olukorda kirjeldava näidu vahe. Seda küll paraku väga-väga madala tarbijakindluse normaalsuseks muutumise läbi.

Elamispindade turg võiks olla funktsioon tarbijakindlusest ja raha kättesaadavusest. Tarbjakindluse aspekti uurides võib öelda, et viimaste aastate madal tarbijakindlus ei ole elamispindade turgu olulisel määral mõjutanud. Näiteks Tallinna korteritehingute arv on viimase 12 kuu jooksul eranditeta igal kuul olnud ajaloolisest keskmisest tasemest kõrgemal. Tehingute tegemine näitab, et kinnisvaraturu ja kodu ostmise osas on piisav kindlustunne olemas.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Elamispindade kättesaadavusest (13). Kas mittetulunduslik arendus parandab elamispindade kättesaadavust?

14.07.2025 Tõnu Toompark

Tallinna tellitud elamispindade kättesaadavuse analüüsis leitakse, et mittetulunduslik elamispindade arendamine võiks olla võluvits, mis aitab elamispindade kättesaadavusele kaasa. Kas see on nii? Kas see on tähtis teema?

Mis on mittetulunduslik arendus?

Mittetulunduslik arendamine võiks seisneda olukorras, kus inimesed panevad kamba kokku ja arendavad endale ise kortermaja, ridaelamu või miks ka mitte ühepereelamute piirkonna. Kui eesmärk on saada elamispind ja eesmärk ei ole teenida kasumit, siis saaks justkui odavamalt…

On see eluliselt usutav?

Kas me kujutame eluliselt ette, et 10 võhikut saavad kokku ja hakkavad kambaga arendama? Ei kõla väga usutavalt.

Esiteks tuleks leida inimesed, kes mittetulundusühingus osalevad ja kes on asukoha ja kvaliteedi osas enam-vähem samasugused nõudmised.

Teisalt tuleks leida maatükk, menetleda ehitusõigust. See kõik võtab aega. Tavaolukorras, kui inimene otsustab, et tal on oma kodu vaja, on vajadus mõnevõrra selgepiirilisem, kui on planeerimismenetluse ajaline kestvus.

Siis tuleks ehitushange korraldada, ehitama hakata ja ehitusprojekti juhtida, järelevalvet teha.

Kõiki protsessi osi, mille osas MTÜ liikmetel enestel teadmist ei ole, saab tellida. Aga kas keegi usub, et lõpptulemus saab olla odavam, kui tellida analoogne töö kasumit taotlevalt arendajalt, kelle jaoks projekti juhtimine on igapäevane töö?

Panna unistuste idees huvilised punti ja arvata, et nad suudavad olla efektiivsemad tühistab mõtte, et arendusprojekti juhtimiseks on mingitki kompetentsi vaja.

Ja mis kõige olulisem! Kas täna on taoliseks tegevuseks takistusi, kus huvilised hakkavad endale ühiselt kortermaja arendama? Juriidilises mõttes takistusi ei ole.

Elulises ja praktilises mõttes ongi arendusprotsessi juhtimine üks takistuste ületamiste jada.

Kus on konks?

Konks peitub analüüsi koostajategi arusaamas, et ega selline asi ei tööta. Kui just avalik sektor midagi kinni ei maksa või mingeid kingitusi ei tee. Kinnismaksmine ja kingitused võiksid seisneda näiteks tasuta või soodushinnaga maa pakkumises või doteeritud laenus.

Sellised pealemaksmised ja kingitused viivad vääramatult korruptsiooni tekkeni. Keegi peab ju ometigi hakkama otsustama, kes kuulub avaliku sektori pakutavate kingituste saajate valitute ringi ja kes sinna mitte kuuluma ei saa.

Järeldused

Ilus on mehaaniliselt maha kopeerida ideid saamata seejuures aru, kuidas erinevad turud toimivad ja millised on erinevates riikide erinevate ametite sisud.

Eesti õigussüsteem ei takista mittetulunduslikku arendamist mitte ühelgi moel. Kui inimesed tahavad kambaga tegutseda, siis lasku käia.

Kas mittetulunduslik arendamine vääriks mingit erinevat regulatsiooni? Kui takistusi ei ole, siis ei ole vaja ülereguleerimise hullust võimendada.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Hepsor Latvia OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, acquires Latvian company Starta 17 SIA

11.07.2025 Adaur.ee

Hepsor Latvia OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, acquires a 100% holding in the Latvian company Starta 17 SIA (registry code 40203117159). Starta 17 SIA owns a property at Starta iela 17 in Riga. Three 14-storey apartment buildings with a total of 250 apartments and a net area of 14,500 m2 are planned to be built on the site. Phased construction is scheduled to start at the end of 2026.

The total transaction price is EUR 1.25 million. For the realisation of the transaction, EUR 800,000 will be raised from partners, who will acquire a minority holding of 20% in Starta 17 SIA.

The total investment in the development project is close to EUR 40 million, making it Hepsor’s largest development in the Latvian real estate market.

According to Martti Krass, the Country Manager at Hepsor Latvia: ‘With our investment in Starta 17, we reaffirm our belief in the strength of the Riga real estate market – primary market real estate transaction activity in Riga has increased by more than 25% year-on-year and we expect the positive trend to continue. The homes to be built as part of the planned development will be located in Teika – an area that has seen a boom in new residential and commercial buildings in recent years. This has created strong demand for new housing, making Teika one of Riga’s most attractive areas for new developments.’

Hepsor has developed around 400 apartments in Latvia, 95% of which have been sold. A further 514 apartments will be completed in the coming years.

Hepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ omandab Läti ettevõtte Starta 17 SIA

11.07.2025 Adaur.ee

Hepsor AS tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ omandab 100%-lise osaluse Läti ettevõttes Starta 17 SIA (reg. nr. 40203117159). Starta 17 SIA-le kuulub kinnistu Riias, aadressil Starta iela 17. Kinnistule on kavas ehitada kolm 14-korruselist kortermaja kokku ligikaudu 250 korteriga ning netomahuga 14 500 m2. Etapiviisilise ehitusega planeeritakse alustada 2026. aasta lõpus.

Tehinguhind on kokku 1,25 miljonit eurot. Tehingu teostamiseks kaastakse 800 tuhat eurot partneritelt, kes peale tehingu realiseerumist omandavad vähemusosanikena 20%lise osaluse Starta 17 SIA-s.

Arendusprojekti koguinvesteering ulatub ligi 40 miljoni euroni, mis teeb sellest Hepsori suurima arenduse Läti kinnisvaraturul.

Hepsor Läti maajuht Martti Krass: „Starta 17 investeeringuga kinnitame oma usku Riia kinnisvaraturu tugevusse – esmase turu kinnisvaratehingute aktiivsus on Riias aastaga kasvanud üle 25% ning prognoosime positiivse trendi jätkumist. Planeeritava arenduse raames rajatavad kodud asuvad Teika asumis – piirkonnas, kus on viimastel aastatel hoogsalt kerkinud uusi elu- ja ärihooneid, mis on tekitanud tugeva nõudluse uute elamispindade järele, muutes Teika üheks Riia kõige atraktiivsemaks uusarenduste piirkonnaks.“

Hepsor on arendanud Lätis kokku ligikaudu 400 korterit, millest 95% on müüdud. Lähiaastatel on valmimas täiendavalt veel 514 korterit.

Merko: Construction contract in Latvia– Augstkalni wind farm foundations, electrical cables and roads

11.07.2025 Adaur.ee

On 10 July 2025 PS MB.MS, a joint venture entity of UAB Merko Statyba and SIA Merko Būve, both fully owned subsidiaries of AS Merko Ehitus group, and SIA WPR 2, a fully owned subsidiary of SIA Zaļā Elektrība, entered into the contract to perform the construction of foundations for 16 wind turbines, electrical cables and roads in a windfarm located in the Smiltene parish in Latvia.

The contract value is above EUR 30 million euros, plus value added tax. The project is scheduled to be completed in the second quarter of 2027.

UAB Merko Statyba (merko.lt) is Lithuanian construction company, which offers construction services in the fields of general construction and residential construction and has become as a leading builder of wind turbine foundations. With more than 200 foundations installed and a team of sector-specialised professionals, the company can successfully deliver wind farm construction projects across the Baltic states.

Merko: Ehitusleping Lätis – Augstkalni tuulepargi vundamendid, elektrikaabeldus ja teed

11.07.2025 Adaur.ee

10. juulil 2025 sõlmisid AS-i Merko Ehitus 100% tütarettevõtete UAB Merko Statyba ja SIA Merko Būve ühisettevõte PS MB.MS ning SIA WPR 2, mis on SIA Zaļā Elektrība 100% tütarettevõte, lepingu 16 tuuliku vundamentide, elektrikaabelduse ja teede ehitamiseks Lätis Smiltene vallas asuvas tuulepargis.

Lepingu maksumus on üle 30 miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Projekti valmimise tähtaeg on 2027. aasta teises kvartalis.

UAB Merko Statyba (merko.lt) on tunnustatud Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning on tõusnud juhtivaks tuulikute vundamentide ehitajaks. Üle 200 vundamendi rajamise kogemus ja sektorile spetsialiseerunud professionaalide meeskond võimaldab ettevõttel viia ellu tuuleparkide ehitusprojekte kogu Baltikumis.

Lisainfo: UAB Merko Statyba ehitusdirektor Jaanus Rästas, tel: +370 6875 0680.

SIA Merko Būve on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE kinnisvara-podcast: institutsionaalse üüriinvestori kogemuslugu

11.07.2025 Tõnu Toompark

KV.EE kinnisvara-podcasti 116. osa toob teieni vestluse kinnisvarakonsultant Tõnu Toomparki ja Bonava Eesti arendusvaldkonna juhi Martin Rikolas’ega, keskendudes Bonava üüriinvesteeringutele. Saade pakub kuulajatele värskeid teadmisi Eesti üürituru arengutest.

Kuulajad saavad teada, kas Bonava müügiks ja üürileandmiseks arendatavatel korteritel või hoonetel on erisusi. Saade sukeldub üüriprojektide detailidesse ja pakub ülevaate hoone edust ning täituvusest.

Juttu tuleb ka erinevustest üürikorterite sisustuses ja hoone haldamises võrreldes müügimajadega. Saates avatakse ka Bonava üürnike kliendiprofiili ja nende eelistusi.

Vestluses analüüsitakse üürihindade kujunemist ja investeeringute tasuvust, andes ülevaate äriplaanide ja tegelikkuse kokkulangemistest. Martin Rikolas jagab mõtteid rahavoolise tootluse olulisusest tulevikus.

Lõpetuseks pakub saade pilguheite üürituru tulevikuarengutele ja professionaalsete arenduste rollile. Saatekülaline jagab kuulajatele mõttetera kinnisvaraarenduses olulistest põhimõtetest, nagu kannatlikkus ning kliendi ja turu põhjalik tundmine.

Kuulake saadet, et saada sügavamaid teadmisi ja perspektiivi Eesti kinnisvaraturu dünaamikast.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või ⁠Spotify lehelt⁠.

Elamispindade kättesaadavusest (12). Segregatsioon – kas ja kuidas vältida?

11.07.2025 Tõnu Toompark

Varjude mänguna koopa seinal on maalitud tonte, et Tallinnas on piirkondi, mis hakkavad getostuma, kuid elamispindade turu juhtimist kohe-kohe evalik sektor ei kaaperda. Teine tont, kes mööda Tallinna linna ringi käib on segregeerumine.

Segregeerumisena peetakse silmas, kus teatud sissetulekutaseme, rahvuse, haridustaseme või sotsiaalse staatusega inimesed koonduvad teatud piirkondadesse.

Pilk ajalukku

Alustuseks tasuks meenutada Eesti elamispindade arendamise lugu taasiseseisvuse perioodil. 1990-ndatel elamispindade arendamine järjest vähenes, sest inimestel polnud ostujõudu.

Taasiseseisvumisele eelneval ajal arendati elamispindu suures mahus. Arendamise viimane suur laine oli Lasnamäe. Tähtis on, et nõukogude perioodil olemasolevasse elamufondi tehti investeeringuid väga tagasihoidlikul määral. Näiteks puitelamute asumite vööd ümber Tallinna kesklinnas hoiti kokku kukkuda laskmast, kuid kvaliteedil lasti hääbuda.

Elamispindade arendamine algas tagasihoidlikul tasemel 2003.-2004. a ja siis kiirenevas tempos. Arendustegevuse avanemise võimaluse lõi laenuturu teke.

Alates arendusturu tekkest on Tallinnas olnud hulk toredaid ja võimekaid arendajaid, kes on tahtnud arendada mitte üht-kaht hoonet, vaid suuremaid piirkondi, kuhu luua uut, kaasaegset ja kvaliteetset keskkonda.

Praktilised näited

Veel sajandi alguses pidas rahvasuu Balti jaamast lääne ja põhja suunas paiknevat ala põlastavalt Kopliks. Oli tavapärane, et korteri ostusoovis oli mainitud, et Kopli ja Lasnamäe asukohana välistatakse.

Mis on tänaseks toimunud? Mitmed Kalamaja tööstushooned on ümber ehitatud elamispindadeks. Näiteks Volta või Noblessner. Kalamaja on tõeline piirkondlik staar, kellele Kopli on järele jooksmas. Ja seda kõike erasektori initsiatiivi põhiselt.

Kalamajast on maha niidetud slummistunud Liinid ja asendatud uute-kvaliteetsete elamutega. Lisaks suurematele-mahukamatele arenduspiirkondadele on Kalamajas-Koplis hulk üksikuid hooneid. Kõik need projektid on loonud uut kvaliteeti ja toonud pakkumisse uusi elamispindu.

Arendusprojektid on toodud turule ja müüdud ostjatele turutingimustel. On selge, et uusarenduse korter näiteks Kalamajas on märksa kallim, kui sadakond aastat vana ja viimased pool sajandit investeeringute puuduses vaevelnud naaberhoone.

Kuidas see saakski teisiti olla? On selge, et uue ja keskmisest kallima korteri ostmist saab endale lubada keskmisest jõukam leibkond.

Nii on tõepoolest tekkinud hoonete piirkonnad, kus inimeste sotsiaalne erisus ei ole liiga suur.

Kas uusarendus on halb?

Mis oleks alternatiiv uute-kaasaegsete-kvaliteetsete elamispindade turule toomisele? Kas keegi tõepoolest arvab, et parem oleks, kui meil Kalamajja ja Koplisse ei oleks uusi kortereid pakkumisse toodud? Kas tõesti saab olla arvamusel, et pakkumise mitteloomine oleks parem alternatiiv? Kas keegi tõsimeelselt ütleks, et elamispindade kättesaadavusele on neil projektidel negatiivne mõju?

Vaadates suurt pilti on Kalamajja ja Koplisse, aga ka muudesse piirkondadesse trügivate uutel elamutel väga positiivne mõju. Uued arenduspiirkonnad linnas toovad uut elu, kvaliteeti ja kergitavad kogu asumi või isegi linnaosa väärtust. Kalamaja on kõige inetuma pardipoja staatusest sirgunud kõige kaunimaks luigeks.

Sellised piirkondlikud arengud motiveerivad olemasolevate elamispindade omanikke kõrvaldama eluasemeinvesteeringute defitsiiti ehk renoveerima ja remontima nende eluhooneid.

Järeldused

Segregatsioon on tont, kes kaob kui toas tuli põlema panna. Segregatsioon on tekkinud mikropiirkondadesse ehk eelnevalt tühjana seisnud või muu kasutusotstarbega (näiteks tootmine) aladele, kuhu on arendatud kortermajad.

Vaadates Tallinna mitte hoonete, kvartalite või üksikute asumite lõikes, on erineva kvaliteedi ja hinnaga elamispindade turg mitmekesine.

Uued elamispinnad oma arenduskuludel baseeruvast hinnastamisest tulenevalt on alati kallis ja paljude jaoks liiga kallis kaup.

Elamispindade kättesaadavuse parandamise eesmärki silmas pidades tuleb arendajatele andja võimalus uusi elamispindu arendada. See tekitab arendajate vahel konkurentsi. Konkurents hoiab hinnad optimaalsel ehk mõistlikul tasemel.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid: