Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Üürikoolitus – teadmised, mis toovad kindlust üüriärisse

ÜürikoolitusKas annad korterit üürile, plaanid investeerida kinnisvarasse või tegeled igapäevaselt üüripindade vahendamisega? Tule 18.09.2025 toimuvale Üürikoolitusele, kus saad tervikliku ülevaate üüriäri majanduslikest ja juriidilistest aspektidest ning praktilisi nõuandeid otse valdkonna ekspertidelt.

Kellele koolitus on mõeldud?

  • Eraisikutele, kes annavad eluruume üürile;
  • investoritele, kes soovivad soetada üürikorteri või laiendada oma portfelli;
  • kinnisvaramaakleritele, kes vahendavad üüripindu;
  • kinnisvara omanikele, kes tahavad oma vara üürile anda.

Mida koolitus annab?

  • Teadmised üürituru trendidest ja investeerimisvõimalustest;
  • põhjaliku ülevaate üüriõigusest ja praktikas esinevatest vaidlustest;
  • oskuse tegeleda üürivõlgade ja riskidega;
  • ülevaate lühiajalisest üürimisest ehk majutusteenusest.

Üürikoolitus toimub 18.09.2025 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistika: üüriinvestorid peavad arvestama tulevikus oluliselt madalama kapitalikasvumääraga

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Üürikorteritesse investeerimisel peaks vähemalt lootuste alusel tooma osa investeeringu tootlusest kinnisvara kallinemine. Rahvaluule teab rääkida, et kinnisvara saab ajas ainult kallimaks minna.

Tallinna korteritehingute keskmise hinna liikumise baasilt arvutatav üüriinvestori teenitav ajalooline kapitalitootlus on 8,4%. Ajalooline keskmine võtab arvesse erinevatel perioodidel hindade erinevates suundades liikumiste keskmist.

Viimase aasta-pooleteise jooksul on üüriinvestori teenitav kapitalitootlus ehk kinnisvara inflatsioonilise kallinemise pealt teenitav tootlus nulli lähedane. See tähendab, et mingites segmentides on kinnisvara siiski karva võrra kallinenud. Teises segmendis on sootuks odavamaks läinud.

Üüriinvestori jaoks võiks olla suur küsimus, millist kapitalikasvu võiks oodata järgmiselt viielt kuni 10 aastalt? Kas on alust oodata kinnisvara kallinemist varasema ajaloolise keskmise määral üle 8 protsendi?

Või oleks realistlikum oodata kinnisvara kallinemist määral, mis on prognoositava keskmise palgakasvumäära lähedal? Näiteks rahandusministeeriumi pikaajalise majandusprognoosi oodatav järgmise 10 aasta keskmine palgakasvumäär on 4,5%.

Üüriinvesteeringu kapitalitootlus

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Merko: Formation of a joint venture for the development of residential buildings in Tartu

MerkoOn 25 August 2025 OÜ Merko Kodud, a member of the AS Merko Ehitus group, and OÜ Giga Investeeringud established a 50:50 joint venture, Turu 18 Kodud OÜ.

The goal of the joint venture is to build three residential and commercial buildings, and a modern and versatile urban space surrounding them, on the Turu 18 property in the centre of Tartu.

The Turu 18 landplot, which is attractively located by the river Emajõgi, has a planned above-ground construction volume of approximately 16,800 square meters. The three planned buildings are connected by a common parking floor.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Swedbank: New world (dis)order

SwedbankThroughout the summer, the US administration continued to reshape its global relationships. The prevailing uncertainty, together with the higher tariffs, will weigh on global growth ahead. Global manufacturing will struggle to adapt to a new normal, and the outlook for trade remains foggy. The tariffs are expected to harm the US economy the most, while in the euro area, rising domestic demand will help the economy to grow at a decent pace.

In the Baltics, growth trends continue to diverge. The Lithuanian economy continued to grow rapidly, while Estonian and Latvian growth disappointed and will be considerably weaker than expected this year – below 1% in both countries. Despite global trade tensions, we expect growth to pick up in all three Baltic countries next year, largely supported by domestic demand.

Read Swedbank Economic Outlook here

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Luminor rahastab Kotka Tervisemaja laienemist

Luminor BankKotka Tervisemaja, üks Eesti kaasaegsemaid erameditsiinikeskusi, astub uude arengufaasi. Keskus on saanud loa juurdeehituseks ning alustab laienemist, et pakkuda patsientidele senisest laiemat ja mitmekesisemat terviseteenuste valikut.

„Oleme olnud Kotka Tervisemaja finantspartner juba mitmeid aastaid ja hea on näha, et edukaks osutunud kontseptsiooni laiendatakse,“ kommenteerib Luminori ettevõtete panganduse juht Indrek Julge. „Erameditsiinil on ühiskonnas üha olulisem roll nii ravi- kui ennetustöös ning mugav on saada laialdast tipptasemel teenust ühest kohast. Luminoril on hea meel Kotka Tervisemaja arengut jätkuvalt toetada.“

Kotka Tervisemajas tegutseb rida tunnustatud meditsiiniasutusi, sealhulgas Niine Nahakliinik, Mammograaf Radioloogiakliinik, Sakala Hambaravi ja Kotka Erahaigla. Lisaks pakuvad siin teenuseid Rosenthali Tervisekeskus, Marienthali Kliinik, Benu Apteek ja mitmed teised partnerid.

Kotka Tervisemaja asutaja Raul Niin rõhutab, et laienemine toetab tervisemaja visiooni tuua kvaliteetne meditsiin ühe katuse alla. „Meie eesmärk on hoida eriarstid, diagnostika ja ravi ühes kohas, et pakkuda integreeritud, kõrgetasemelist ja patsiendisõbralikku teenust. Tahame jätkuvalt pakkuda oma patsientidele parimat ennetus-, ravi- ja teenindustaset. Uus etapp loob kaasaegse ja mugava keskkonna nii patsientidele kui ka spetsialistidele ning avardab nii esmatasandi- kui ka eriarstiabi võimalusi,“ selgitab Niin.

Hetkel koosneb Kotka Tervisemaja kolmest hoonest – A-, B- ja C-majast – kogupindalaga 8000 m². Juurdeehitusega rajatakse Kotka ja Tikutaja tänava nurgale neljakorruseline D-maja, mis lisab ligi 2000 m² pinda. Pärast valmimist on Kotka Tervisemaja üks suurimaid eratervishoiu keskusi Tallinnas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KIK avab toetuse elektriautode laadimistaristu rajamiseks kortermajade juurde

Keskkonnainvesteeringute keskus KIKEsmaspäeval, 25. augustil kell 10.00 avab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuse elektriautode laadimistaristu rajamiseks kortermajade juurde. Toetusega saab soetada elektriautode laadijaid ja vajadusel suurendada elektrivõimsust. Taotlusvooru eelarve on 900 300 eurot ja toetus on avatud kuni eelarve ammendumiseni.

„Elektriautode arv kasvab kiiresti – prognooside järgi on viie aasta pärast Eesti teedel juba üle 30 tuhande elektriauto. Koos sellega kasvavad ka ootused mugavale ja kättesaadavale laadimistaristule. Suuremates linnades on erasektor taristut hoogsalt arendanud, kuid väiksemad piirkonnad vajavad veel riigi tuge,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis. „Toetusmeetmega soovime tagada, et laadimisvõimekus oleks kättesaadavam üle kogu riigi ning asuks inimeste kodudele võimalikult lähedal.“

KIKi projektikoordinaatori Lilian Olle sõnul on taotlemisel oluline silmas pidada, et toetust antakse laadimistaristu rajamiseks: „See tähendab, et tuleb projekteerida ja välja ehitada parkimiskohtadel asuvad laadimispunktid, kus saab autot laadida, soetada laadijad ning tagada sobiva võimsusega elektriühendused, kasutades selleks dünaamilist koormusjaotussüsteemi.“

Elektriauto laadimispunktide rajamiseks saab toetust taotleda enamikes Eesti piirkondades, välja arvatud Tallinnas ja selle lähiümbruses ning Tartu linnas. Riiklikku tuge pakutakse seal, kus turg veel iseseisvalt ei toimi. Toetust saavad küsida korteriühistud ja kohalikud omavalitsused laadimistaristu rajamiseks ainult nende kortermajade juurde, mis on ehitatud enne 10. märtsi 2021. aastal. Alates sellest kuupäevast on ehitusseadustiku kohaselt arendajatel kohustus rajada hoonete juurde elektrisõidukite laadimispunktid.

Rajatav laadimistaristu peab kasutama ainult taastuvenergiat. Toetuse suurus sõltub eelkõige laadimispunktide arvust ja seadmete võimsusest. Tavalaadijate puhul antakse toetust 4–20 laadimispunkti rajamiseks ning ühe laadija kohta on toetus alates 615 eurot. Kiirlaadijate paigaldamisel saab küsida toetust vähemalt kahe laadimispunkti rajamiseks, ühe kiirlaadija ostutoetus on 11 300 eurot.

Kohalikud omavalitsused saavad toetusega paigaldada avalikke kiirlaadijaid, mis asuvad mitte kaugemal kui 300 meetrit toimiva korteriühistuga kortermajast. Korteriühistud saavad valida, kas soovivad oma kinnistule rajada avalikke, poolavalikke või erakasutuses laadijaid. Korteriühistu hallatava kortermaja teenindamiseks mõeldud parklas peab olema minimaalselt kümme parkimiskohta. Lisaks saavad korteriühistud toetust küsida ka olemasolevale võrguühendusele vajaliku elektrivõimsuse juurdeostuks ja koormusjaotuse süsteemi rajamiseks.

Näiteks, kui korteriühistu soovib rajada kaheksa 22 kW laadimispunkti, on toetuse suurus 6056 eurot kaheksa laadimispunkti rajamiseks, 6448 eurot nelja laadija paigaldamiseks ja 370 eurot koormusjaotuse süsteemi rajamiseks. Sellise näite puhul on kogu toetuse suurus 12 874 eurot, millele lisandub vajadusel toetus olemasoleva võrguühenduse elektrivõimsuse suurendamiseks ja käibemaks.

Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas kuni eelarve ammendumiseni. Toetuse infopäev toimub 4. septembril 2025 algusega kell 14.00 Teamsi keskkonnas. Eelregistreerimine on avatud kuni 2. septembrini. Lisainfot toetuse ja infopäeva kohta leiab KIKi kodulehelt.

Toetust antakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi enampakkumistuludest. Toetuse töötas välja Kliimaministeerium koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Suur elamispindade turuülevaade: 08.2025

Tõnu ToomparkValminud on suur elamispindade turuülevaade, mis võtab kokku sektori kõige olulisemad arengud. Ülevaade teeb prognoosid turu arengute osas eeloleva poole-pooleteise aasta vaates.

Suur elamispindade turuülevaade vaatab nii turgu kujundavat üldist majanduspilti. Seejuures läheb analüüs detailidesse nii tehingute, hindade, nõudluse ja pakkumise ning muude arengute osas.

Analüüs lähtub konkreetsetest numbritest ja faktidest, millele on juurde lisatud asjatundlikud hinnangud ja arvamused.

Kas oled huvitatud, et tulen elamispindade turu ülevaadet sulle ja sinu tiimile tutvustama? Võta ühendust ja lepime kokku: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on 16.09.2025 Kinnisvarakoolis toimumas seminar, kus vaatame samasid teemasid. Kinnisvarakooli turuülevaateseminarile saad registreeruda siin.

Tallinna elamispindade turu trendid – suvi 2025

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Uus Maa: generatsioonide vahetus teeb kolme Tallinna linnaosa kodud üllatavalt soodsaks

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul toimub Nõmme, Pirita-Viimsi ja Vanalinna majades põlvkonnavahetus, mis tõstab kinnisvarapakkumiste arvu ning leida võib väga soodsaid pakkumisi.

Sten Renar Subatšjuse kinnitusel on Nõmmel viimastel aastatel müügis stabiilselt sadakond eramut, mis on poole rohkem kui näiteks kolm-neli aastat tagasi. „Pea pooled Nõmme pakkumistest on enne 1980. aastat ehitatud majad. Lapsed kolivad välja, majad jäävad suureks ning samuti saadakse osa kinnisvara pärimisega ning toimub üldine generatsioonide vahetus. Tänapäeva noored ei soovi vana maja, mis nõuab tööd ja investeeringuid. Selle asemel pigem pannakse vara müüki ja ostetakse uusarendusse korter või äärelinna ridaelamu,“ nentis Subatšjus.

„Kuna Nõmmel on praegu müügis palju maju, siis on konkurents kõrge ja leida võib väga soodsaid pakkumisi – 200 000 euro ehk sisuliselt krundi hinnaga võib saada tegelikult hea asukoha ja potentsiaaliga maja. Hinda langetavad ka ebaseaduslikud juurdeehitused ja ebakorrektne dokumentatsioon – kes nende puudustega viitsib tegeleda, siis võib risk end õigustada, sest hind on sellevõrra atraktiivsem,“ lisas Uus Maa analüütik.

Sten Renar Subatšjuse sõnul on sarnane seis ka Pirita ja pealina lähivaldadest Viimsi majade turul, kus 90ndatel ja 2000ndatel sündinud lastega perede kodud hakkavad tühjaks ja suureks jääma ning need pannakse nüüd müüki. „Viimsis on praegu müügis ligi 200 ning Pirital sadakond maja, mis on samuti keskmisest enam ning tingimisruumi jagub,“ lisas Subatšjus.

Kolmas Tallinna linnaosa Pirita ja Nõmme kõrval, kus toimub juba pikemat aega tugev põlvkonnavahetus, on Vanalinn. „Praegu tehaksegi Vanalinnas tehinguid valdavalt kuni miljon maksvate luksuskorteritega, mida ostetakse endale elamiseks ning teine ostjate grupp on Airbnb-investorid, kes otsivad võimalikult soodsat pinda. Nende plaan on tihti suurte korterite planeeringuid veidi muuta, näiteks kolmetoalised neljaseks teha, et kasumlikkust maksimeerida. Sellised ostjad kasutavad turuolukorda ära ning suruvad hindasid veelgi alla. Kahjuks trendi jätkudes jääbki Vanalinn pigem turistidele ning juba praegu on üle poole korteritest kasutusel lühiajaliseks üüriks,“ rääkis Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Harku valla korterituru detailne ülevaade 08.2025

Tõnu ToomparkHarku valla kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Harku elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE kinnisvara-podcast: kinnisvara kindlustamisest

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 119. osa külaline on Veiko Sepp, IF Kindlustuse Balti varakindlustuse tooteosakonna juht. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Selles saates avame kindlustuse olemust, miks see on koduomanikule oluline ja millised on peamised riskid, mille vastu vara kindlustada. Veiko Sepp selgitab, mis on kindlustuse üldine printsiip ja kuidas see aitab ootamatute õnnetuste järgsete kuludega toime tulla.

Arutame kodu- ja varakindlustuse olulisemaid aspekte: hoone kindlustamine taastamisväärtusele, kodus olevate esemete kaitse ning kolmandatele isikutele tekkinud kahjusid kattev vastutuskindlustus. Puudutame ka kindlustuse erisusi üürileandjate ja üürnike vaatenurgast, kus üürnikud saavad kindlustada oma vara ning üürileandjad kaitset üürniku tahtlike tegude vastu.

Veiko Sepp jagab praktilisi nõuandeid kindlustuslepingu sõlmimisel ja hoiatab tüüpvigade eest, nagu kindlustuskatte liigne vähendamine või kõrvalhoonete kindlustamata jätmine. Saate lõpus toob Veiko Sepp välja, miks kindlustus on väärtus omaette, pakkudes turvatunnet ootamatuste puhul.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Bigbank: Tootjahinnaindeksi statistika juulis räägib meile nii häid kui ka halbu uudiseid

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud tootjahinnaindeks langes juulis aasta võrdluses 2,2%. Tootjahinnad on need hinnad, millega ettevõtted oma toodangu maha müüvad. Tarbijahinnad erinevad tootjahindadest kaubandusliku juurdehindluse võrra. See juurdehindlus sisaldab mitte ainult kaubanduse poolt lisatud marginaali vaid kõikide vahelülide (vahendajate) marginaale mis on tootja ja lõpptarbija vahel.

Hea uudis on, et kõige rohkem mõjutas hinnalangust energiatootmine, kus tootjahind oli koguni 40% madalam kui eelmise aasta juulis. Taastuva energia tootmise väga kiire kasv on viinud elektri hinna alla, seda on sellel aastal kogenud kõik tarbijad, kellel on börsihinnast sõltuv elektripakett. Karta on, et kompenseerimaks elektri madalat hinda hakatakse tõstma kõikvõimalikke ülekandetasusid ja muid hinnakomponente, et energiatootjad siiski kasumisse jääksid, aga vähemasti suvel on tarbijad nautinud odavat elektrihinda.

Halb uudis on see, et toidutootjate 5,2% hinnatõus tähendab seda, et toiduainete hinnatõus jätkub ennaktempos (võrreldes üldise inflatsiooniga) ka lähikuudel, kuna ka kaubanduse kulud on tänu tõusnud maksudele kasvanud.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kuidas tõhusalt kontrollida ehitisi ja ehitamist? Koolitus kohalikele omavalitsustele ja kinnisvaraomanikele

Martina Proosa23.10.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks“, mille eesmärk on anda riikliku järelevalve tegemiseks vajalikud teadmised. Koolitus keskendub sellele, kuidas tagada ehitamise ja ehitiste vastavus seadusest tulenevatele nõuetele ning seeläbi ohutum elukeskkond.

Sihtrühmaks on kohalikud omavalitsused, riiklikud järelevalveorganid, kinnisvaraarendajad ja kinnisasja omanikud. Koolituse viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitusel käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid:

  • millal ja kuidas algatada järelevalvemenetlus;
  • mida saab järelevalvemenetluses kontrollida;
  • kuidas õigesti ja tulemuslikult menetlust läbi viia;
  • millised on võimalused rikkuja korrale kutsumiseks ja ettekirjutuste vaidlustamiseks.

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 23.10.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Baltic Horizon: Teade Northern Horizon Capital ASi aktsiate müügilepingu allkirjastamise kohta

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS, Baltic Horizon Fondi valitseja, teatab käesolevaga, et fondivalitseja ainus aktsionär Northern Horizon A/S (registreeritud Taanis registrikoodiga 27599397) on allkirjastanud lepingu, millega müüb kõik oma 12 500 aktsiat Northern Horizon Capital AS-is.

19. augustil 2025 sõlmitud lepingu kohaselt antakse Baltic Horizon Fondi (“Fond”) valitseja Northern Horizon Capital AS-i omandiõigus üle investeerimisettevõtte Grinvest partneritele. Grinvesti kaudu on tehingu osapooled seotud ka Fondiga, olles selle suurim osakuomanik läbi oma Eesti tütarettevõtte. Grinvesti omanikeks on kolm Leedu kodanikku – Antanas Anskaitis, Antanas Danys ja Tomas Milašauskas. Antanas Anskaitis omandab 4 168 aktsiat, Antanas Danys 4 166 aktsiat ning Tomas Milašauskas 4 166 aktsiat.

Tehing viiakse lõpule kohe pärast vajalike regulatiivsete lubade saamist.

„Teatame täna kokkuleppest müüa meie osalus Northern Horizon Capital AS-is Grinvesti partneritele, keda me tunneme ja usaldame. Northern Horizoni jaoks on tegemist strateegilise otsusega, mis võimaldab keskenduda suuremalt meie põhitegevusele ja juhtrollile Põhjamaade sotsiaalse infrastruktuuri investeeringutes. Grinvestil on põhjalikud teadmised Balti ärikinnisvaraturust ning ettevõtte senist kogemust arvestades oleme kindlad nende võimes luua Baltic Horizon Fondi investoritele pikaajalist väärtust,“ kommenteeris Christoffer Abramson, Northern Horizon A/S grupi tegevjuht.

„Baltic Horizon Fond on viimase viie aasta jooksul seisnud silmitsi keeruliste väljakutsetega. Me võtame enda peale rolli rakendada oma teadmised, kapital ja energia Fondi uuteks arenguteks,“ ütles Antanas Anskaitis partnerite nimel. „Seetõttu ootame huviga aktiivset koostööd kõigi Fondi osapooltega kohe pärast tehingu lõppemist.“

Fondi ja selle varade juhtimine jätkub senisel kujul kuni tehingu lõpuleviimiseni – kogu tegevuse eest vastutab senine meeskond. Fondi juhtimismeeskonda planeeritud täiendused tehakse teatavaks pärast tehingu jõustumist.

Northern Horizon Capital AS annab teada, kui aktsiate müük on lõpule viidud.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

KV.EE: Elamispindade pakkumine ja hinnad jätkavad horisontaalsel rajal

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade keskmist pakkumiste hinda peegeldav KV.EE Indeks näitab augusti keskel 180,6 punkti. Elamispindade müügipakkumiste arvu indeksi näit on 79,2 punkti. Liigume igaval horisontaalsel rajal, kust lähivaates kiireid muutuseid ühes või teises suunas viimasel ajal toimunud pole ja lähitulevikult oodata ei ole.

Aastataguse ajaga võrreldes on KV.EE Indeks kerkinud 175,2 punkti pealt 3,1% ülespoole. Aastane kinnisvara kallinemine 5-…6-protsendilise nii inflatsiooni kui palgakasvu juures on ebaoluline muutus. Elamispindade müügipakkumine on aastaga 78,9 punktilt kasvanud 0,4%, mis on veel ebaolulisem liikumine.

Signaalid on vastuolulised

Elamispindade turu antavates signaalides on vastuolud. Ühest küljest on KV.EE Indeksi muutused, keskmised tehingute hinnad ja pakkumiste arv oluliste muutusteta. Teisalt näevad turuosalised lootusekiirt, et elamispindade turg hakkab taastuma.

Kolmandast küljest võetuna peab märkima, et elamispindade tehingute arv on mõõdukalt kõrgel tasemel juba üle aastase perioodi ja viimaste kuude-kvartalite jooksul aktiivsuses märgatavaid muutuseid aset leidnud ei ole.

Prognoosimine on lihtne

Üksluises ja igavas turus ei ole ennustamine liiga keeruline. Panus olemasolevate trendide jätkumisele on enamasti õige suund. Nii võiks oodata aeglast KV.EE Indeksi kerkimist, kus tempo jääb palgakasvule alla. Vastasel korral väheneb koduostjate ostujõud, mis neid tehingute tegemisest eemale peletaks.

Pakkumiste arv võiks püsida enam-vähem samal tasemel või mõnevõrra kerkida. Pakkumist võiks kasvatada aktiivne uute arendusprojektide turule toomine eriti Tallinnas-Harjumaal, mis laiendab koduostjate valikuvõimalust.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2025-08-20_KV.EE-indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn: Kehtestati kaitseväe Juhkentali linnaku detailplaneering

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestas Kesklinnas asuva Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu. Tulenevalt Juhkentali linnaku riigikaitselisest otstarbest jääb ala suuresti avalikkusele suletuks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on uues julgeoleku olukorras oluline ka linnaehituslikult toetada kaitseväe töövõimet. „Kaitsevägi on ajaloolise Juhkentali suvemõisa territooriumil pikalt tegutsenud ning mõistetavalt muutuvad ajas ka nende vajadused ruumikasutuse osas. Planeeringuga on lähtuvalt kaitseväe vajadustest loodud võimalus koondada rohkemad riigikaitselised tegevused ühte kvartalisse. Linnaehitusliku terviku loomiseks on uushoonestus kavandatud haakumises alal asuvate mälestistega ning võimalikult palju säilitatud olemasolevast looduskeskkonnast.”

Planeering hõlmab 12,41 hektari suurust maa-ala ning on koostatud eesmärgiga muuta alal asuvate kinnistute piire ja maakasutuse sihtotstarvet. Planeeringuga on kavandatud kaks riigikaitse-, üks tootmis- ja kuus transpordimaa sihtotstarbega krunti. Samuti määratakse ehitusõigus kuni 19 viiekorruselise ning ühe ühekorruselise hoone ehitamiseks või rekonstrueerimiseks.

Detailplaneeringu põhieesmärk on korrastada kaitseministeeriumi ja kaitseväe valduses olevate kinnistute piire ning määrata ehitusõigused riigikaitseliste hoonete rajamiseks. Riigikaitse taristu koondamine ühte kvartalisse tagab suurema julgeoleku ning toimivad seosed ümbritsevate kvartalite ja tänavavõrguga. Planeeringuala asukoht Filtri tee ja Peterburi tee läheduses tagab väga hea ühenduse teiste ülelinnalise tähtsusega magistraaltänavatega nagu Tartu ja Pärnu maantee.

Uued hooned on kavandatud Filtri tee poolsesse ossa. Planeering arvestab, et domineerima jääks muinsuskaitse all olev endine Juhkentali sõjaväehospidali peahoone. Samuti säilitatakse alal asuv tiikide süsteem ja väärtuslik kõrghaljastus. Hoonestuse tänavaäärne joon on määratud endise sõjaväekasarmu järgi, luues Filtri tee äärde ühtlase tänavaseina.

Hoonete paigutus jätab vaatekoridorid, mis võimaldavad vaateid endisele sõjaväehospidali peahoonele. Samuti on uute hoonete pikkuse ja laiuse määramisel järgitud endise kasarmuhoone mõõte.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine